Leping

EELARVE 2024 KINNITATUD Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu 12.12.2023 otsusega protokoll nr 1.1-3/12-23  EELARVE 2024 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 ERR arengukavas seatud fookused ............................................................................................ 4 Auditooriumile pakutav sisu .......................................................................................................5 Uudiste- ja sporditoimetus ..................................................................................................................... 5 ETV ........................................................................................................................................................... 5 ETV2 ......................................................................................................................................................... 5 ETV+ ......................................................................................................................................................... 5 Vikerraadio............................................................................................................................................... 6 Raadio 2 ................................................................................................................................................... 6 Klassikaraadio .......................................................................................................................................... 6 Raadio 4 ................................................................................................................................................... 7 Jupiter ja Eesti Raadio ............................................................................................................................. 7 Arhiivid ..................................................................................................................................................... 8 Taristu ja uus telekompleks ....................................................................................................... 9 Tehnoloogiainvesteeringud ....................................................................................................... 9 Eesti Rahvusringhäälingu 2024. a tekkepõhine eelarve osakondade lõikes ........................ 10 Investeeringute ja arenduskulude 2024. a koondeelarve....................................................... 11 Kassapõhine eelarve 2024 ja rahavoogude prognoos 2025-2028 ......................................... 12 Eesti Rahvusringhäälingu 2024. a eelarve lisad ...................................................................... 13 Lisa 1. Tekkepõhine kulueelarve artikligruppide lõikes ............................................................ 13 Lisa 2. ERR eelarve suhtarvud makromajanduse näitajatesse .................................................. 14 2  EELARVE 2024 Sissejuhatus Juba 2018. aastal taasalustatud uue telemaja rajamise protsessi ettevalmistus on jõudnud lõpusirgele ja valmis ehituse alustamiseks. Vaja on veel läbi Kultuurkapitali seaduse muutmise tagada rahastus ja seejärel välja kuulutada riigihange. Loodetavasti tähendab see ehitustegevuse alustamist 2024-l aastal. Ehituse rahastamisest eraldi on fookuses 2024. aasta eelarve maht, mille põhisumma jäi eelmise aasta tasemele. Sellele lisandusid vaid vahendid kasvava käibemaksumäära katteks. Samas ei kata need summad eelmisel kahel aastal toimunud massiivset inflatsiooni, mistõttu peab rahvusringhääling päris kõvasti püksirihma pingutama. Kuna valitsus ei pidanud võimalikuks eraldada täiendavaid vahendeid kultuuritöötajate palgakasvuks, siis ootavad ees tõsised väljakutsed, kuivõrd mistahes palgatõusud saavad tulla vaid mingite tegevuste ärajätmise või personalikärbete arvel. Kasvavad pinged eelarves viitavad üha möödapääsmatumale vajadusele muuta ERRi rahastamise aluseid. Koos infoturbele suunatud rahastamise lõppemisega on sattunud löögi alla mitte ainult rahvusringhäälingu toimepidevus vaid ka programmide seaduses ettenähtud mahus jätkamine. Seega peab kultuuriministeeriumi kavas oleva rahvusringhäälingu seaduse muudatusega, mis sätestaks ka rahastamise piisava ja sõltumatuna, kindlasti edasi minema. Tingituna jätkuvast Venemaa agressioonist Ukrainas püsib kriitiline kõik küberturvalisuse ja toimepidevusega seonduv. Ka arendustegevus püüab käia nende väljakutsetega käsikäes. Infoturbe rahastuse lõppemise tõttu peame olulise osa tavainvesteeringute summadest kulutama eetriturvalisuse, tehnoloogia toelepingute ja igapäevase toimepidevuse tagamiseks. Uue perioodi algusesse jääb siiski ka raadioprogrammide uue mobiilseadmetele loodud teenuse käivitamine. Tele- ja raadioprogrammid püüavad hoolimata rahanappusest säilitada eelmise perioodi saatemahtu ja saatevõrku. Suurema uuenduskuuri teeb läbi nooremale auditooriumilme suunatud Raadio 2 programm, mille uus peatoimetaja püüab paremini kaasa käia muutunud väliskeskkonna, uute tehnoloogiate ja muutunud kuulamistavadega. ERRi suurim toimetus – uudistetoimetus – jätkab kolmes keeles ja kolmel platvormil igapäevaste uudisprogrammide tootmist, tagades seejuures seaduses nõutud tasakaalukuse, sõltumatuse ja kvaliteedi. Sporditoimetus jätkab oma seniste edulugudega talispordi vallas – nii laskesuusatamise, iluuisutamise kui jäähokiga. Neile lisandub uuel hooajal ka kahevõistlus. Kuigi ERRile ei kuulu 2024. aastal ei Olümpiamängude ega Jalgpalli Euroopa meistrivõistluste õigusi, kajastame neid jõudumööda ja lisame neile suvise kergejõustiku EM-i otseülekanded. Teeme oma parima eri ühiskonnagruppide ühendamiseks, ühtsema kultuuriruumi loomiseks, aga ka veelgi parema ligipääsetavuse tagamiseks erivajadustega inimestele. Selleks oleme loonud eraldi ligipääsetavuse vastutusvaldkonna ja paigutame sinna ümber jõudumööda ka lisavahendeid. Jätkuva tähelepanu all on 2022. aastal taasloodud kultuuritoimetuse areng, mis peab samuti andma oma panuse eesti keele ja kultuuri kestmisele üle aegade. 3  EELARVE 2024 ERR arengukavas seatud fookused Uuendused sisus Sisus tehtavate uuenduste eesmärk on ühiskonda ühendada. Viime ERRi võimalikult paljude killustunud auditooriumi osadeni. Uurime oma lugejaid, kuulajaid ja vaatajaid ning selgitame välja, mis neid kõnetab. Märkame auditooriumi ka väikeste gruppidena ning vastame nende ootustele lähtuvalt sellest, mida neist oleme teada saanud. Arendame edasi konkreetseid tegevusi noorte auditooriumideni jõudmiseks. Analüüsime õnnestumisi ja eksimusi. ERR arendab organisatsioonikultuuri, mis väärtustab uuendust tehnoloogias, tööprotsessides, meediavormide ja -žanride arengus ning meediaplatvormide konvergentsis. Analüüsime Euroopa ja maailma meediaorganisatsioonide parimaid praktikaid sisuloomes ja levitamises (sh ERRi-välistel platvormidel) ning teeme valikud, mis vastavad meie programmide vajadustele. Julgeme katsetada ja jagame parimaid kogemusi teistega. Tegeleme aktiivselt sellega, et tuua koolinoori ja tudengeid ERRi juurde nii sisus kui ka füüsiliselt. ERRi kui maailma mõtestaja roll sõltub professionaalsetest töötajatest. ERR on kõrgelt hinnatud tööandja, kes väärtustab koostööd ning professionaalsust toetavat sõbralikku töökultuuri. Konkurentsis parimate ajakirjanike pärast on ERR see, kes seab kvaliteedi ja tasu standardi Eestis. Digiareng ERRi tehnoloogilise arengu põhialused lähtuvad rahvusringhäälingu IT- strateegia 2023–2026 fookusvaldkondadest ja algatusvõimest. Sellest lähtuvalt keskendume ERRi sisu ja teenuste toimepidevuse tagamisele ning tehnoloogilistele lahendustele, mis toetavad ligipääsetavust. Sealjuures kindlustame infosüsteemide turvalisuse ja toimepidevuse, sh kriisisituatsioonides. Kasutame uuenduslikke lähenemisvõtteid ning tugevdame partnerlussuhteid, et suurendada auditooriumi ja pakkuda meediat vastavalt tarbija huvile sõltumata ajast, kohast ja seadmest. Digitaalse arenguga kaasneb 2–5 aasta vaates vajadus analüüsida ja planeerida senisest detailsemalt. Loome ERRi väärtuspakkumise lõpptulemil (sisu ja selle kättesaadavus auditooriumide jaoks) tugineva raamistiku ning hindamiskriteeriumid. Arendame programmi ka mittelineaarsel põhimõttel. 2024. aastal keskendume digitransformatsiooni strateegia koostamisele ja selle järkjärgulisele elluviimisele. Digitransformatsioon hõlmab info- ja kommunikatsiooni- tehnoloogia strateegiat, innovatsiooni-, tööprotsesside- ja avaõigusliku meedia väärtuspakkumise strateegiaid, mis toimivad omavahelises kooskõlas. Kaasame valdkonna eksperte, ERRi juhte ning spetsialiste, et strateegilises vaates tugineda võimalikult laiapõhjalisele kogemusele. Sama ajal koolitame digitransformatsiooni teemadel kõiki ERRi töötajaid, et nad oleksid võimelised digistrateegiat ellu viima. Digiareng hõlmab ka ERRi uue telekompleksi ehitamist. See on suurprojekt, mis oma lahenduselt peab saama eeskujuks kogu Eesti ja lähiregiooni meediaorganisatsioonidele. Ühiskondlik vastutus ja professionaalsus Muutunud meediamaastiku ja inforuumi tingimustes on oluline läbi mõelda ERRi roll ja väärtus Eesti ühiskonnale. See tähendab põhjendatud valikuid, tööprotsesse ja vahendite kasutamist. ERR eeldab ajakirjanikelt professionaalsust, konstruktiivset eneseanalüüsi ja -refleksiooni organisatsiooni sees ning sisuvalikute põhjendamist auditooriumile. Selle jaoks avame ERRi hea tava kokkuleppe organisatsioonisisesteks aruteludeks, vaatame üle selles olevad põhimõtted ning vajadusel uuendame neid. Kuna nii Eestis kui ka maailmas kasvab ajakirjanike ja ajakirjanduse vastu suunatud rünnakute hulk, kaitseme nii ajakirjanikke, organisatsiooni kui ka töökeskkonda. Analüüsime ajakirjanike vastu suunatud rünnakuid, teeme koostööd teiste ajakirjandusorganisatsioonidega ning töötame välja organisatsiooni kaitsemehhanismid, et nendega toime tulla. Meediavaldkonna arendamisel teeb ERR Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) liikmena koostööd teiste avaõiguslike ringhäälingutega Euroopas. Samuti teeme koostööd ülikoolidega, et tõsta Eestis meediahariduse taset. ERR tegutseb jätkusuutlikkuse põhimõtteid järgides, arvestades nendega võimaluste piires nii tootmises, organisatsiooni tegevuses kui ka sisus. 4  EELARVE 2024 Auditooriumile pakutav sisu Uudiste- ja sporditoimetus Rahvusringhäälingu uudistetoimetus kajastab Eestis ja maailmas toimuvaid sündmusi operatiivselt, objektiivselt, mitmekülgselt ja vahetult. Uudistetoimetus töötab kolmel platvormil (TV, raadio, veeb) ja kolmes (eesti, vene ja inglise) keeles. Suhtume uudiste kvaliteeti ja nende valikusse suure nõudlikkusega, peame oluliseks professionaalsust, sõltumatust, usaldusväärsust ja uuenduslikkust. Kajastame helis, pildis ja sõnas sündmusi kogu Eestis, samuti Euroopas ning maailmas laiemalt ning teeme seda Eesti auditooriumi vaatenurgast. ERR annab inimestele otsuste tegemiseks ja vabaks eneseteostuseks kvaliteetset ja usaldusväärset infot. Meie uudiste kvaliteet on ja peab jääma võrreldavaks Euroopa parimate avalik-õiguslike ringhäälingutega. Oluline on hoida tugevana uudiste kajastamisega tegelevaid toimetusi ning tagada ajakirjandusliku sisu sõltumatus ja mitmekesisus. Sporditoimetus jätkab 2024. aastal rahvusringhäälingu kanalites televaatajate poolt hinnatud ja oodatud rahvusvaheliste otseülekannete vahendamisega. Täismahus jõuab Eesti televaatajateni laskesuusatamise MK-sari ning maailmameistrivõistlused. Laskesuusatamise kõrval toob ERR vaatajateni ka otseülekanded kuuelt kahevõistluse MK-etapilt, sealhulgas koduselt Otepää MK-lt. Eesti Rahvusringhääling on 2024. aastal Otepääl toimuva kahevõistluse MK, kui laskesuusatamise noorte maailmameistrivõistluste ja suvebiathloni maailmameistrivõistluste rahvusvaheliste teleülekannete tootja. Talispordi suurvõistlustest jõuavad vaatajateni traditsiooniliselt ka iluuisutamise tiitlivõistlused ning jäähoki MM-i. Kergejõustikuhooaeg stardib ETV-kanalites sisekergejõustiku maailmameistrivõistlustega märtsikuus. Juunis toob ERR vaatajateni kergejõustiku Euroopa meistrivõistluste otseülekanded. Eesti jalgpallimeistrivõistluste 2024. aasta mängudest jõuab ERRi kanalitesse läbi hooaja 36 kohtumist. 2024. aasta suveolümpiamänge Pariisis kajastab Eesti Rahvusringhääling ulatuslikult spordiuudistes nii televisioonis, veebis, kui raadios. Noorte- ja koolispordisport saab traditsiooniliselt väljundi saatesarjas „TV 10 Olümpiastarti“, mis läheb eetrisse juba 53. hooaega. ETV ETV hoiab parimal vaadatavusajal oma fookust Eesti ühiskonnaelul ja välispoliitika sündmustel, haridus- ja teadusteemadel, julgeolekuküsimustel, sotsiaalprobleemidel, keskkonnahoiul, majandusel ja kultuuril. ETV vahendab Euroopa kultuuripealinna Tartu2024 raames toimuvaid sündmusi, lööb kaasa Kultuurilise mitmekesisuse aasta ettevõtmistes, kajastab Europarlamendi valimisi ning kindlasti märgib ära 20 aasta möödumist Eesti astumisest Euroopa Liitu ja NATOsse. ETV2 ETV2 pakub mitmekülgset kultuuri- ja spordiprogrammi, liites sellele läbimõeldud ja tasakaaluka lasteprogrammi. Olulise osa ETV2 programmist moodustavad hoolikalt ja teemapõhiselt valitud dokumentaal- ja mängufilmid, seriaalid ja teadussaated eelkõige Euroopa riikidest. Teemapäevade ja -kuude egiidi all avab ETV2 märgilisi isikuid ning erinevaid kultuuri- ja ühiskonnanähtusi, kasutades selleks ERRi arhiivipärandit. ETV2 täidab võimaluste piires ka infovahendaja rolli eesti viipekeelt kasutavate inimeste jaoks. ETV+ Venekeelne telekanal ETV+ jätkab põhihooajal päevakajaliste saadetega, mis annavad eeskätt venekeelsele kogukonnale Eestis, aga digitaalmeedia vahendusel ka välismaal elavatele vene keelt mõistvatele inimestele, objektiivset ja tasakaalustatud infot ja analüüsi Eestis ja maailmas toimuva kohta. Uutest saadetest kavandatakse Eestimaad ja selle traditsioone ja maitseid tutvustavat reisisarja, loodussarja Tallinna loomaaiast ning USA kultuuri tutvustavat reisisarja. Eelmistes hooaegades ennast tõestanud keskkonnasaatesarjad „Öko?Loogiline“ ning „Mironovite talu“ ja meelelahutuslik lauluvõistlus „Rahvas laulab“ tulevad eetrisse uute osadega. 5  EELARVE 2024 Suvehooajal on lisaks uudistele argipäeviti eetris „Suvine horisont“, mis pakub vaatajale laiemat ülevaadet uudistest ning Eestis ja maailmas toimuva analüüsi. Traditsiooniliselt kajastab ETV+ 2024. aastal EV suursündmusi ja tähtpäevi - Eesti Vabariigi aastapäev ja taasiseseisvumise päev, Eesti laulu ja Eurovisiooni konkursid ja aastavahetus, Euroopa Parlamendi valimised. Ressursi kokkuhoiuks toob ETV+ vaatajani neid suurprojekte koostöös ETV-ga. Spordisündmustest tulevad ETV+ eetrisse kevadhooajal Laskesuusatamise MM, Jäähoki MM, Iluuisutamise EM ja MM. ETV+ pakub oma auditooriumile endiselt valikut dokumentaalfilme, mängufilme ja draamasarju, mis on põhiliselt toodetud Euroopas. Aasta 2022 kevadest ei hangi ETV+ enam sisu Venemaalt, Ukraina filmitööstuse toodangu osakaal kanali hankeprogrammis on aga märgatavalt kasvanud. Vikerraadio Vikerraadio väljakujunenud saatekava rütmi ja saatevõrku lisame aasta jooksul uusi saateid ja värskeid formaate. Käivitub kulutuurisari „Elamus“, kus tunnustatud inimesed vahendavad oma kõige suuremaid kultuurielamusi läbi elukaare, olgu siis kõneks raamatud, suured etenduskunstid või muusika. Pööraseid üheksakümnendaid hakkab meenutama saatesari „8 ja 9 kümnendad“, kus vaadatakse ajas tagasi, et mõtestada meie toonast igapäevaelu läbi asjade ja keskkonna, mis meid ümbritses. Euroopa maailmajao kultuurilise, poliitilise ja majandusliku kujunemise läbi ajaloo võtab lahata ajaloosari „Euroopa lugu“. Eesti kerge- ja levimuusika kuulsamad ja edukamad heliloojad läbi aegade saavad väärikalt märgatud ja meenutatud saatesarjas „Levimuusika“. Raadioteater jätkab kuuldemängude loomist ja salvestab järjejuttudena värsket eesti keeles ilmuvat kirjandust. Uueneva Raadio 2 toimetusel on plaanis tihendada raadioteatriga koostööd muusikadokumentaalide vallas. Raadio 2 Raadio 2 eesmärk on 2024. aastal olla muusikakeskne infokanal ja pop- ja alternatiivkultuuri edendaja. Raadio 2 sihib kuulajat vanuses 25–45-aastased (Vikerraadio ja Klassikaraadio peamine kuulajaskond on vanuses 45+). Tugevdame 2024 aastal käivituva uue programmiga hommikust ja päevast vööndit. Vähendame pikkade sõnasaadete osakaalu programmis ning suuname päevakajalist infot lühemates vormides senisest suuremale osale päevast, ristkasutades tõhusamalt ERRis loodavat päevakajasisu. Säilitame senised tugevad muusika- ja muusikateemalised sõnasaated ja kujundame Raadio 2 muusikavaliku senisest terviklikumaks. Uueneva programmiga soovime senisest paremini jõuda praegusest kuulajast nooremate vanusegruppideni, samuti suurendada naissoost kuulajaskonna osakaalu. Eesmärk on eristuda teiste muusikaraadiote programmist, voogedastusest ja sõnaraadiotest. Alustame aasta alguses Eesti muusika osakaalu suurendamist programmis. Eesti autorite muusikast mängime viimase kahe kümnendi lugusid. Raadio 2 on vajalik platvorm noorte ja andekate artistide esiletõusuks ja arenguks, sh on jaamal oluline roll olla ka peavoolust erinevate stiilide toetajana. EBU Eurosonic grupi aktiivse liikmena on Raadio 2 Eesti popmuusika eksporttugi Euroopas. Raadio 2 salvestab Eesti artistide kontserte ja jagab salvestusi EBU jaamadega ning toob Eesti kuulajateni aastas üle 50 kontsertsalvestuse Euroopa klubidest ja festivalidelt. Arendame edasi ka enda loodud muusikaelusündmusi nagu „Aastahitt“, „Bändisärgipäev“ ja „R2 Live“. Klassikaraadio Klassikaraadios jätkub väärtmuusika- ja kultuuriprogramm. Kultuurisaadetest on keskne igapäevane „Delta“, jätkuvad „Gogol“ ja „Kunstiministeerium“ ja „Utoopia saatkond“. Muusikaelu analüüsib iganädalane „Helikaja“. 6  EELARVE 2024 Muusikasaadetest jätkuvad kuulajate lemmikud „Lihtsalt nostalgia“ ja „Fantaasia“ ning laupäevasari „Must klahv, valge klahv“. Uus muusikasari, 8-osaline „Varjus“ (In the Shadow) on Põhja- ja Baltimaade ühine saatesari avastuslikust muusikast. Lihavõttenädalal on eetris 3-osaline „Tornikell minu külas“, mis räägib kirikute rollist kultuuri- ja muusikaelus. Jätkuvad kirjanduse lugemised, kuuldemängud ja luuleminutid. Suvesarjade teemad on eesti loodus ja kultuurielu pealinnast väljaspool. 1. oktoobri muusikapäeva e-viktoriini korraldame paralleelselt nii eesti kui vene keeles (koostöös Raadio 4ga). Klassikaraadio vahendab iganädalaselt live muusikasündmusi nii Eestist kui väljaspoolt. Klassikaraadio salvestab ja kannab Eestist üle 130 kontserti, eetrisse jõuavad otseülekanded Jazzkaarelt, Eesti muusika päevadelt, Nargenfestivalilt, Viljandi Pärimusmuusikafestivalilt ja Pärnu festivalilt ning kõigilt ERSO kontsertidelt. Kontserte kultuuripealinnas Tartus toimuvalt Balti ja Eesti muusika festivalilt (aprillis) vahendab Klassikaraadio otseülekandes Baltimaadesse ja teistesse Euroopa raadiojaamadesse. Noore publiku hõlmamiseks ja muusikute tutvustamiseks korraldab Klassikaraadio märtsikuus stuudiokontsertide sarja „Noorte stuudio“, kus esinevad otse-eetris noorteorkestrid. Rahvusvahelistest projektidest on kaalukaimad osavõtt EBU jõulumuusikapäevast ning osalemine EBU džässfestivalil, folkmuusika eriprogrammides ja Rahvusvahelisel Heliloojate Rostrumil. Vähemalt 10 Eesti muusikute kontserdisalvestust pakutakse rahvusvahelisse raadiolevisse EBU vahendusel. Raadio 4 Raadio 4 eesmärk on jääda 2024. aastal kõige usaldusväärsemaks ja olulisemaks võõrkeelseks raadiojaamaks Eesti meediamaastikul. Raadio 4 ülesanne on vahendada mitte-eestlaste kogukonnale olulisi sündmusi Eestis ja maailmas, pakkuda kvaliteetset ajakirjandust ning jääda Eesti venekeelse ajakirjanduse lipulaevaks. Meie missioon on jätkuvalt, et võõrkeelse kuulajani jõuaks sama infovoog, mis eestlasteni. Aasta suurim väljakutse on suurendada auditooriumi nooremas (30-40 aastaste) põlvkonnas, sh veebikeskkonna ja sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram, Telegram) arendamise kaudu. Samas osaleb Raadio 4 aktiivselt ERRi uue noortestrateegia arendamises ja rakendamises. Aasta 2024 talvel ja kevadel on Raadio 4 fookuses välispoliitika, Euroopa Parlamendi valimised, infosõda ja võltsuudised. Juba eelmistel aastatel suurendas Raadio 4 oluliselt oma sise- ja välispoliitiliste saadete osakaalu („Keerdkäigud“, „Eriarvamus“, „Maailma anatoomia“, „Siin ja praegu“ jne). Talvehooajal lisandub nendele globaalsele infosõjale pühendatud saade „Vaatleja“. Talvel ja kevadel tähistab Raadio 4 Kultuuririkkuse aastat. Eetrisse jõuab 10-osaline saatesari „Mitmekesisus rikastab“. Saatesarja peategelasteks saavad Eestis elavad välismaalased Ida- ja Lääne Euroopast, Aafrikast, Lähis-Idast ja Aasiast. Lisaks saatesarjale teeb Raadio 4 kümme lühivideot sotsiaalmeedia jaoks, mille eesmärgiks on jõuda noorema auditooriumini. Veebruarist juunini on Raadio 4 fookuses Euroopa Liidu poliitika ja Euroopa Parlamendi valimised, mida Raadio 4 sügavuti kajastab. Suvel on Raadio 4 plaanis rääkida rohkem Eesti kultuurist ja ajaloost. Eetrisse jõuab saatesari „Kord elas mölder veski peal“, mis räägib Eesti tuuleveskite põnevast ajaloost. Sügisel toob Raadio 4 kuulajateni lühisaatesarja klassikalise ja vaimuliku nüüdismuusika legendist Arvo Pärdist. Aastal 2024 on Raadio 4 endiselt esindatud kõigil suurematel sündmustel ja üritustel ning teeb otsesaateid erinevatest Eesti regioonidest. Samas jätkab Raadio 4 koostööd uudistesaadete, rus.err.ee ja ETV+ toimetustega. Jupiter ja Eesti Raadio Jupiter loodi selleks, et ühendada ERRi audiovisuaalne sisu ühte kohta ning pakkuda seda kõige mugavamal viisil kasutajale sobilikul ajal. Jupiteri kasutajaskond on endiselt tõusuteel ning suurim osakaal sellest nüüdseks on tänu nutiteleri rakendusele. Selleks, et Jupiteri vaataja kasutaks 7  EELARVE 2024 platvormi edasi on tarvis olla veebiplatvormide trendidega kaasa ning uuendada seda pidevalt. Oluline on, et uuendused, mis jõuavad lineaarkanalitesse, nagu näiteks automaatsubtiitrid jõuavad ka Jupiteri. 2024. aasta fookuses on kasvatada noore vaataja auditooriumit pakkudes eksklusiivset hankesisu ning toota omasisu ERRi noortestrateegia raames. Selleks tuleb kasutada võimalusi ning turundusmeetmeid, et minna sinna, kus noored tänapäeval on. Eesmärk on teha koostööd ka teiste riikide ringhäälingutega, et vahetada ideid ning sisu, mida tuua Eesti noorteni. Unustada ei tohi ka Jupiteri olemasolevat ja suurimat auditooriumit ning jätkuvalt pakkuda neile kvaliteetseid lavastuslikke sarju tehes koostööd ERRi lineaarkanalitega, et üles panna sarjad täies mahus samal ajal, kui need eetrisse lähevad. Jupiter hakkab tuleval aastal pakkuma igal kuul teemakuid parimate mängu- ja dokfilmide näol koostöös hanketoimetuse, ETV, ETV2 ja ETV+iga. ERRi audiosisu ajast ja kohast sõltumatu kättesaadavuse parandamiseks pakume nutiseadmetes kasutamiseks uut äpp „Eesti Raadio“, mis koondab kasutajasõbralikul moel ERRi raadiotoimetuste loodud sisu, nii otse- kui järelkuulamiseks. Arhiivid Arhiivid on koduks sisule, mida rahvusringhäälingus on toodetud juba pea 100 aasta vältel. Videoarhiivis muudame kaasaegse tehnoloogiaga eetrisaadete kvaliteeti. Teostame failiversioonide läbivaatust, parandame ja restaureerime arhiivimaterjale nii eetri kui ka veebi jaoks. Puhastame ja digiteerime arhiivi lisandunud videomaterjalid. Parandame ja täiendame andmeid ja sisukirjeldusi ja teeme arhiivisaadetele autoriaruanded. Kontrollime õigusi ja saadame veebiarhiivi videomaterjale. Veebiarhiivis jätkame esilehe haldamise, video- ja audioribade koostamise ja vahetamisega, failidele fotode otsimise ja lisamisega, audiovisuaalteostest stillkaadrite loomisega ja muude vajalike toimingutega. Heliarhiivis jätkame analoogsalvestiste digiteerimist. Monteerime Klassikaraadio poolt tellitud kontsertsalvestused, kontrollime andmed, vajadusel täiendame ja lisame andmed heliarhiivi andmebaasi. Jätkame uute muusikasalvestiste ja Radiomanis arhiveeritud raadiosaadete andmete ja helifailide lisamist heliarhiivi andmebaasi. Jätkame muusikafailide andmete korrastamist (autorid ja fonogrammitootja õigused). Vastame päringutele heliarhiivi sisu kohta majasiseselt ja väliskasutajatele. Täidame lisentsilepingutega seotud tehnilise töö tellimusi. Restaureerime filmide, telesaadete ja teatrietenduste heli. Fotoarhiivis kirjeldame ja lisame veebi negatiividelt digiteeritud ja telesaadete käigus tehtud digifotosid. Digiteerime vajadusel ERRi toimetajatele saadete jaoks fotosid. Nõustame ja abistame arhiivi kasutajaid nii ERRi siseselt kui väljastpoolt. Täiendava info laekumisel ja vigade ilmnemisel teeme veebiarhiivis parandusi ja vajadusel eemaldame avalikust vaatest fotod. Filmiarhiivis restaureerime eetriks ja veebiarhiivi jaoks filme. Tegeleme 4K digiteeritud filmide ja kontsertpalade järeltöötlusega. Kirjeldame filme ja kontsertpalu. Vahetame välja digitud ja veebi läinud failiversioonid. Digiteerime, monteerime ja kirjeldame AK kroonikapalu ja saadete juurdevõtteid. Igapäevaselt aitame kõikides arhiivides leida materjale nii ERR töötajatele kui ka välistellijatele. Tegeleme ka arhiividele spetsiaaltarkvarade litsentside haldamise ja spetsiaalriistvarade hangete ettevalmistamise ja hankimisega, pikaajalise säilitamise teemadega, varundamise teemaga, erinevate töövoogude seadistamisega, transkribeerimisega ja kõikide töödega, mida on vaja arhiivis teha. 8  EELARVE 2024 Taristu ja uus telekompleks 10.05.2023 kehtestas linnavalitsus uue telemaja detailplaneeringu. Uue telemaja ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis on valmis. Projekti aluseks on rahvusvahelise arhitektuurikonkurssi võidutöö. Ehitusloa taotluse esitasime 14.05.2023, töö ja läbirääkimised linnavalitsusega ehitusloa väljastamiseks on lõppjärgus ning suure tõenäosusega väljastab Tallinna linnavalitsus uue telemaja ehituloa hiljemalt 2024. aasta alguses. 08.03.2023 sõlmisime käsunduslepingu Riigi Kinnisvara AS-iga uue telemaja ehituse -ja omanikujärelvalve riigihangete ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Tänase seisuga on ehitushange valmis ning ootab väljakuulutamist. Ehitushankele kuluv aeg on 4-5 kuud peale uue telemaja ehituse rahastusotsust. Seejärel plaanime alustada ehitustegevust ning täpsustada tehnoloogilise sisustuse projekte. Kuna rahastusotsust pole käesoleva eelarve valmimise ajaks veel tehtud, ei kajastu eelarves ehitusega seotud tulud ja investeeringud, otsuse järgselt koostame sellele vastava eelarvemuudatuse. Kinnisvara- ja transpordiosakonna tegevused võib jaotada nelja suuremasse tegevussuunda: koristamine ja heakord; valve- ja administraatoriteenus; ruumide ja tehnosüsteemide remont ja hooldus; transpordikorraldus (ERRile kuulub 33 registreeritud sõiduvahendit). Tehnoloogiainvesteeringud Tänapäevane meediatarbimine ei ole seotud platvormi või programmiga, aina rohkem tehakse sisulisi valikuid ajast, kohast ja seadmest sõltumatult. Ka ERRi tehnoloogia peab võimaldama teha seda lihtsalt ja mugavalt. Jätkame ERRi digitaalsete platvormide ja sisurakenduste uuendamisega, et tagada nende kasutajamugavus ja töökindlus. Venemaa kallaletung Ukrainale on teravalt tõstatanud küsimuse ERRi võimekusest jätkata programmide tootmist ja edastamist ka eri riskistsenaariumite korral. Mitmete dubleerivate ja kriisiolukorras tegutsemist võimaldavate lahenduste loomine, mida varem peeti majanduslikult ebaotstarbekaks, on nüüd loodud ja arendused jätkuvad 2024. aastal. Investeeringute põhirõhk 2024. aastal on avaliku teenuse osutamise toimepidevuse tagamisel, eluea lõpetanud eelmise põlvkonna lahenduste väljavahetamisel. Teine prioriteetne investeeringute valdkond on tänapäevase, ajast, kohast ja seadmest sõltumatu meediateenuse parendamisega seotud tegevused. Seepärast jätkame ERRi digitaalsete platvormide uuendamist - raadio avalik internetiteenus, Jupiter ja teised, et vastata avalikule ootusele meediatarbimise tehnilise kvaliteedi osas. Parandame ka ligipääsetavust meediateenustele kuulmis- ja nägemispuudega sihtgruppidele. Jätkame tegevustega EITSi infoturbestandardi kasutuselevõtuks ERRis. Ukraina sõja taustal jätkame erinevate toimepidevuse tagamise projektidega, põhirõhuga toimetuste koolitamisel ja kaasamisel. IKT osakonnad (32 töötajat) tegelevad raadio- ja telesignaali halduse, avalike internetiteenuste ning ringhäälinguteenuste arendusega, IT taristu haldusega, kasutajatoe ning infoturbega. Avalike internetiteenuste arenduses on 2024. aastal uuenevad raadioprogrammide internetikeskkonnad ning Jupiteri uuendused. IT valdkonnas on olulisemateks teemadeks andmesidekanali laiendusega seotud projektide lõpetamine, teenindamaks rohkem interneti striimide vaatajaid ja kuulajaid. Väljastusmeeskonna (26 töötajat) 2024. aasta suuremateks väljakutseteks on vananenud tehnoloogiate uuendamine ja telepildi ning raadioeetri kvaliteedi tagamine. Tootmisteenistuses, mis haldab telestuudioid ning nii tele kui raadio väliülekannete tehnikat ning ülekandebusse (74 töötajat) on plaanis vananeva tehnikapargi osaline uuendamine, suuremaid arendusi piiratud eelarve tingimustes kavas ei ole. Seoses IKT valdkonna sihtotstarbelise rahastuse vähenemisega väheneb tarnijatoega kaetud teenuste maht, nõrgenevad SLA-d ning kasvab oluliselt risk teenuste katkemisele. Mitmed tehnoloogia küpsustaseme hoidmise, infoturbe ning toimepidevusega seotud tegevused lõpetame või peatame ajutiselt. Infoturbe standardile ülemineku aeg pikeneb 2025. aastalt vähemalt aastani 2027, kuna pole vahendeid üleminekuga kaasnevate vajalike tegevuste rahastamiseks. 9  EELARVE 2024 Eesti Rahvusringhäälingu 2024. a tekkepõhine eelarve osakondade lõikes TULUD 2024 2023* erinevus erinevus % * - võrdlusandmetena on Toetus riigieelarvest tegevuskulude katteks 42 151 487 41 660 884 490 603 1% kasutatud 2023. a. Toetus riigieelarvest investeeringuteks 1 949 305 1 917 349 31 956 2% algselt kinnitatud Sihtotstarbelised eraldised ja annetused 633 405 1 262 508 -629 103 -50% eelarvet sh vahendid KÜTS nõuete tagamiseks 0 823 000 -823 000 -100% sh muud sihtotstarbelised eraldised riigilt 75 000 92 000 -17 000 sh sihtotstarbelised projektitoetused 558 405 347 508 210 897 61% Teenused ja tooted 3 066 432 2 750 924 315 508 11% Muud äritulud 2 400 3 600 -1 200 -33% Finantstulud 36 000 30 000 6 000 20% TULUD KOKKU 47 839 029 47 625 265 213 764 0% s.h s.h r.e eri- s.h r.e s.h r.e KULUD 2024 omatulude 2023* omatulude vahendite nevus vahendid vahendid arvel** arvel** erinevus % Programmid, toimetused ja arhiiv Programmi üldkulu & reserv 2 294 650 281 800 2 012 850 2 532 882 107 200 2 425 682 -412 832 -17,0% ETV ja saated 7 211 315 1 080 175 6 131 140 6 961 380 919 800 6 041 580 89 560 1,5% ETV2 ja saated 759 710 0 759 710 1 013 570 9 150 1 004 420 -244 710 -24,4% ETV+ ja saated 2 673 280 61 080 2 612 200 2 784 180 135 650 2 648 530 -36 330 -1,4% Kultuuritoimetus ja kultuuriportaal *** 300 856 0 300 856 115 144 115 144 185 712 161,3% Päevakajaliste saadete toimetus 96 600 0 96 600 96 420 0 96 420 180 0,2% Elamussaadete toimetus 161 495 0 161 495 179 079 0 179 079 -17 585 -9,8% Produtsentide osakond 166 225 0 166 225 166 200 0 166 200 25 Programmiteenistus, tõlkekulud ja ligipääsetavusteenus 1 351 585 0 1 351 585 1 331 620 0 1 331 620 19 965 1,5% Vikerraadio 1 292 303 21 500 1 270 803 1 207 726 48 733 1 158 993 111 810 9,6% Raadio 2 631 800 1 800 630 000 630 950 1 800 629 150 850 0,1% Klassikaraadio 655 564 3 000 652 564 655 084 3 000 652 084 480 0,1% Raadio 4 1 102 008 29 100 1 072 908 1 082 962 41 160 1 041 802 31 106 3,0% Raadio Tallinn 34 577 0 34 577 34 497 0 34 497 80 0,2% Uudiste- ja sporditoimetus 8 819 043 526 958 8 292 085 9 031 224 236 712 8 794 512 -502 426 -5,7% sh Sport 2 197 945 400 796 1 797 149 2 334 627 163 600 2 171 027 -373 878 -17,2% Jupiter 282 189 0 282 189 246 193 0 246 193 35 996 14,6% Hankeprogramm 2 339 246 1 074 000 1 265 246 2 477 044 1 044 000 1 433 044 -167 798 -11,7% Arhiivid ja müügiosakond 738 820 96 300 642 520 764 155 81 300 682 855 -40 335 -5,9% Programmitootmise otsesed kulud kokku 30 911 267 3 175 713 27 735 554 31 310 310 2 628 505 28 681 805 -946 251 -3,3% Tootmine, tehnika ja hooned Tootmisteenistus 1 088 449 200 000 888 449 694 567 200 000 494 567 393 883 79,6% Väljastusosakond 910 401 25 617 884 784 915 163 24 080 891 083 -6 298 -0,7% IT osakond 625 417 0 625 417 634 849 0 634 849 -9 432 -1,5% Arendusosakond 528 125 0 528 125 441 532 0 441 532 86 593 19,6% Edastamiskulu 3 368 160 0 3 368 160 3 248 655 5 500 3 243 155 125 004 3,9% Tehnika üldkulud & arendusprojektid 3 841 993 0 3 841 993 3 483 301 823 000 2 660 301 1 181 693 44,4% Kinnisvara- ja transpordiosakond 3 098 925 223 507 2 875 418 3 380 808 230 751 3 150 057 -274 639 -8,7% Kinnisvara arendus ja remondifond 176 956 75 000 101 956 200 940 92 000 108 940 -6 984 -6,4% Tootmise, tehnika ja hoonekulud kokku 13 638 426 524 124 13 114 302 12 999 814 1 375 331 11 624 483 1 489 819 12,8% Üldosakonnad Turundusosakond 1 144 678 0 1 144 678 1 121 106 0 1 121 106 23 572 2,1% Õigus- ja teabehaldusosakond 300 556 0 300 556 294 380 0 294 380 6 176 2,1% Finantsteenistus 312 194 0 312 194 325 233 0 325 233 -13 039 -4,0% Personaliosakond, koolitus- ja töötervishoiukulud 358 781 0 358 781 337 592 0 337 592 21 189 6,3% EBU koostöö 559 684 0 559 684 554 684 0 554 684 5 000 0,9% Üldkulud & reserv 487 431 38 400 449 031 730 404 33 600 696 804 -247 774 -35,6% Üldosakonnad kokku 3 163 323 38 400 3 124 923 3 363 400 33 600 3 329 800 -204 877 -6,2% Juhtimine ja kontroll Nõukogu 288 854 0 288 854 232 914 0 232 914 55 940 24,0% Juhatus 599 902 0 599 902 589 129 0 589 129 10 773 1,8% Siseaudiitor, nõunikud ja nõukoda 197 257 0 197 257 168 638 9 596 159 042 38 215 24,0% Juhtimis- ja kontrollfunktsioonid kokku 1 086 013 0 1 086 013 990 681 9 596 981 085 104 928 10,7% KULUD KOKKU 48 799 029 3 738 237 45 060 792 48 664 205 4 047 032 44 617 172 443 619 1,0% TULEM -960 000 -1 038 940 ** - omatuludena on käsitletud kõiki tulusid, mis ei ole ERR-ile eraldatud otse riigieelarvest *** - 2023 eelarves oli kultuuriportaal uudistetoimetuse eelarves 10  EELARVE 2024 Investeeringute ja arenduskulude 2024. a koondeelarve INVESTEERINGUTE RAHASTAMISE ALLIKAD 2024 2023 erinevus Amortisatsioon 3 370 000 3 410 000 -40 000 Eraldised riigieelarvest investeeringuteks 1 949 305 1 917 349 31 956 Maa müügivahendite kasutamine 0 246 063 -246 063 Europrojektid 0 0 0 KÜTS lisarahastus 0 0 0 Investeeringute rahastamise allikad kokku 5 319 305 5 573 412 -254 107 INVESTEERIMISVAHENDITE KASUTAMINE 2024 2023 erinevus Laenude tagasimaksed 0 0 0 Põhivarainvesteeringud 1 430 860 1 682 212 -251 352 Investeeringutega seotud kulud, s.h käibemaks 518 445 481 200 37 245 Kokku 1 949 305 2 163 412 -214 107 s.h ARENDUSVALDKONNAD 2024 kulud 2023 erinevus Uudistetehnika investeeringud 60 000 18 568 60 000 0 Tootmistehnika investeeringud 600 000 140 000 600 000 0 Väljastustehnika investeeringud 226 000 76 845 240 000 -14 000 IT tehnoloogia investeeringud 225 000 45 000 235 000 -10 000 Võrgumeedia arendus 480 000 65 288 460 000 20 000 Kinnisvara investeeringud 101 956 101 956 150 000 -48 044 Investeeringute reserv 256 349 70 788 172 349 84 000 Telekompleksi projekteerimine * 0 0 246 063 -246 063 Telekompleksi ehitamine * 0 0 0 0 Europrojektid 0 KÜTS investeeringud 0 Uued investeeringud kokku 1 949 305 518 445 2 163 412 -214 107 * - telekompleksi arendusega seonduvat täpsustame eelarvemuudatusega, kui tehakse rahastusotsus 11  EELARVE 2024 Kassapõhine eelarve 2024 ja rahavoogude prognoos 2025-2028 2024 2025 2026 2027 2028 Riigieelarveline toetus 42 151 487 44 259 100 50 332 100 52 848 700 55 491 100 tegevuskuludeks Riigieelarveline toetus 1 949 305 1 949 305 1 949 305 1 949 305 1 949 305 investeeringuteks Kultuurkapitali toetus telemaja 0 11 000 000 6 000 000 6 000 000 7 000 000 ehituseks* Tulu vana telekrundi müügist 11 600 000 Telemaja sildfinantseerimine (+/-) 3 000 000 5 000 000 5 000 000 -7 000 000 Sihtotstarbelised eraldised 633 405 850 000 850 000 900 000 900 000 Omatulud 3 104 832 3 260 100 3 423 100 3 594 300 3 774 000 Sissetulekud kokku 47 839 029 64 318 505 79 154 505 70 292 305 62 114 405 Tegevuskulud 48 280 584 50 694 600 53 229 300 55 890 800 58 685 300 Põhivara soetusega seotud kulud 518 445 487 305 487 305 487 305 487 305 Tehnika rendimaksed 0 0 3 860 000 3 860 000 3 860 000 Ehitusega seotud 0 4 210 349 4 428 224 2 124 636 0 investeeringukulud* Ettemaksete ja varude -457 800 300 000 -300 000 300 000 -300 000 kasv/vähenemine Amortisatsioon (miinus) -3 370 000 -3 538 500 -3 715 400 -6 501 200 -6 826 300 Põhivara soetused (km-ta) 1 430 860 1 462 000 1 462 000 1 462 000 1 462 000 Telemaja investeeringud (km-ta)* 0 19 180 477 20 173 020 9 678 895 Väljaminekud kokku 46 402 089 72 796 230 79 624 449 67 302 436 57 368 305 Kassajääk aasta algul 10 200 000 11 636 940 3 159 215 2 689 271 5 679 140 Kassajääk aasta lõpul 11 636 940 3 159 215 2 689 271 5 679 140 10 425 240 * - telekompleksi arendusega seonduvat 2024. aastal täpsustame eelarvemuudatusega, kui tehakse rahastusotsus 12  EELARVE 2024 Eesti Rahvusringhäälingu 2024. a eelarve lisad Lisa 1. Tekkepõhine kulueelarve artikligruppide lõikes prognoos* 1. Tööjõu- ja töövõtukulud 27 223 537 sh koosseisuline töötasu 15 294 357 puhkusetasud 1 686 508 mittekoosseisuline töötasu 1 953 906 tööandja maksukohustused 6 419 461 töövõtukulud arvetega 1 829 305 2. Transpordikulu 521 333 3. Lähetuskulu 453 574 4. Sidekulu 145 305 5. Edastamiskulu 3 018 484 6. Kaubad ja materjalid 405 709 7. Tootmis-tehnilised teenused 1 235 951 8. Informatsiooni ost 211 158 9. Hanke- ja litsentsikulu 3 499 601 10. Autoritasud 1 419 531 11. Uuringu- ja turunduskulu 250 201 12. Liikmemaksud 526 458 13. Muude teenuste kulu 1 517 382 14. Riigimaksud kuluks 3 377 000 15. Hooneteenused 1 386 386 16. Väikevahendid 237 004 17. Amortisatsioon/Soetused 3 370 000 18. Ärikulud 415 19. Finantskulud 0 KULUD KOKKU 48 799 029 * Kulude jaotus artiklite lõikes on hinnanguline, kuna mitme eelarvepositsiooni puhul (investeeringutega seotud kulud, reservid, saated, mille projektieelarvet pole veel kinnitatud) on lähtutud eelmiste perioodide keskmisest jaotusest. Samuti tuleb arvestada, et üksuste ja projektide sees jälgitakse eelkõige eelarve üldist tasakaalu, mistõttu on reeglina aktsepteeritav ressursside kasutamine eelarves artiklite lõikes planeeritust erinevalt (eeldusel, et kulud on põhjendatud ja tulenevad üksusele seatud eesmärkide täitmisest). 13  EELARVE 2024 Lisa 2. ERR eelarve suhtarvud makromajanduse näitajatesse ERR-i eelarvelise toetuse muutus 1992-2024 80 ERR-i toetuse suhe riigieelarve kuludesse %, ERR-i eelarve suhe Eesti SKP-sse % 70 Tegevustoetus (tegelik, ilma investeeringuteta) Eelarveline põhitoetus (tegelik, koos investeeringutega) Tulud kokku (tegelik, koos omatuludega) 60 ERR-iga seotud kulude osakaal riigieelarve kuludes ERR-i kogu eelarve osakaal SKP-st % 50 40 30 20 10 mln eurot 0 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 14  Eesti Rahvusringhäälingu ARENGUKAVA 2024-2027  Eesti Rahvusringhäälingu seaduse kohaselt valmib igal aastal ringhäälingu järgmise nelja aasta arengukava. Sellesse dokumenti oleme kirja pannud programmide struktuuri, teenuste arendamise eesmärgid ja eelarve kasutamise üldisemad põhimõtted. Eraldi lõigus käsitleme rahastamisprobleeme. Viimastele aastatele on jätnud oma jälje kriisid tervishoius, julgeolekus ja majanduses. Ka praegu pole nende protsesside kiiret lõppu ette näha. Rahvusringhäälingu ülesanne on esimeste seas vahendada ja analüüsida kõiki neid ja võimalikke järgmisi probleeme ning aidata nii üksikisikul kui ka kogu ühiskonnal mõtestada hetkeolukorda ja -suundumusi. Selle eesmärk on võimaldada meil kõigil teha parimaid otsuseid. Kuid peale nende loomulike ja loominguliste tegevuste peame lähiaastatel kulutama palju energiat ka selleks, et selgitada valitud võimukandjatele sõltumatu ja avaõigusliku rahvusringhäälingu möödapääsmatut rolli Eesti riigi ja rahva ning eesti kultuuri kestmises. Ilma ausa, tugeva ja nii sisus kui ka rahastamises sõltumatu rahvusringhäälinguta ei suuda Eesti säilitada oma kohta maailma ajakirjandusvabaduse absoluutses tipus. Ometi on just see kvaliteet demokraatliku Eesti riigi kestmise tagatis. Vaevalt et vaba meediata suudaksime koos hoida üha erinevamate huvide ja soovidega, aina enamateks huvigruppideks killunevat ühiskonda. Väikese Eesti jaoks oleks vaba meedia kadu hukatuslik. Kõik need ja paljud teised endale seatud eesmärgid suudame täita, kui arvestame jätkuvalt kogu meie auditooriumi soovide ja huvidega. Luban, et anname oma parima. Erik Roose Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees 1 2  ERR on kirjeldanud programmide ja toimetuste aluspõhimõtted ja arengusuunad MISSIOON aastateks 2024–2027. Detailne tegevuskava ja mõõdetavad eesmärgid on kirjas ERRi iga-aastases eelarve seletuskirjas. Rahvusringhääling arendab, ühendab ja hoiab Eestit. Loome ja vahendame professionaalset ning loominguliselt vaba ajakirjandus- ja meediasisu. ERRi aluspõhimõtted Tegevusfookused VISIOON Loome professionaalset 1. Tagame ühtse inforuumi Pakume kõige kvaliteetsemat, mõjukamat ja usaldusväärsemat eestikeelset ja mitmekülgset sisu. ja sidustame ühiskonda ajakirjanduslikku sisu maailmas. Jõuame võimalikult paljudeni ja oleme muutlikel aegadel. auditooriumi esimene valik. Organisatsioonina oleme tõhus ja uuenduslik. Oleme sõltumatud, usaldusväärsed ja 2. Kaasame ja kõnetame uuenduslikud. kõiki ühiskonnagruppe. VÄÄRTUSED Kõnetame ja ühendame 3. Loome meediasisu uuenduslikus võtmes. Loome professionaalset ja mitmekülgset sisu. Oleme sõltumatud, usaldus- Eesti ühiskonda. väärsed ja uuenduslikud. Kõnetame ja ühendame Eesti ühiskonda. 4. Uuendame ERR-i tehnoloogiaid. 5. Väärtustame keskkonnahoidlikku mõtteviisi. Eesti Rahvusringhäälingu seadusega sätestatud eesmärkide täitmiseks loob ERR programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab teisi 6. Pakume parimat tegevusi, mis ükshaaval või kogumis töökohta professionaalile. 1) toetavad eesti keele ja kultuuri arengut; 2) väärtustavad Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi ning osutavad asjaoludele, mis võivad ohustada Eesti riigi ja eesti rahvuse püsimist; Arengukava 2024-2027 märksõnad 3) aitavad kaasa Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule; 4) aitavad kaasa Eesti majandusliku heaolu ja konkurentsivõime kasvule; Inforuumi sidusus, Koosloome noortega noortele 5) aitavad kaasa demokraatliku riigikorralduse edendamisele; järjepidevus ja kvaliteet Strateegilised valikud 6) selgitavad looduskeskkonna säästliku kasutamise ja jätkusuutliku Professionaalsus kolmandatel platvormidel arendamise vajadust; Mitmekesine teemadevalik Digitaalne üleminek kõigis 7) väärtustavad perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit; valdkondades 8) aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele jäädvustamisele; Keskkonnahoid tegudes ja teemades Avaõigusliku meedia roll 9) tagavad igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise. ja vastutus ühiskonnas Uued formaadid ja sisu ristkasutus 3 4  Uuendused sisus Sisus tehtavate uuenduste eesmärk on ühiskonda ühendada. Viime ERRi võimalikult paljude killustunud auditooriumi osadeni. Uurime oma lugejaid, kuulajaid ja vaatajaid ning selgitame välja, mis neid kõnetab. Märkame auditooriumi ka väikeste gruppidena ning vastame nende ootustele lähtuvalt sellest, mida neist oleme teada saanud. Arendame edasi konkreetseid tegevusi noorte auditooriumideni jõudmiseks. Analüüsime õnnestumisi ja eksimusi. ERR arendab organisatsioonikultuuri, mis väärtustab uuendust tehnoloogias, tööprotsessides, meediavormide ja -žanride arengus ning meediaplatvormide konvergentsis. Analüüsime Euroopa ja maailma meediaorganisatsioonide parimaid praktikaid sisuloomes ja levitamises (sh ERRi-välistel platvormidel) ning teeme valikud, mis vastavad meie programmide vajadustele. Julgeme ARENGUSUUNAD, katsetada ja jagame parimaid kogemusi teistega. Tegeleme aktiivselt sellega, et tuua koolinoori ja tudengeid ERRi juurde nii sisus kui ka füüsiliselt. EESMÄRGID JA TEGEVUSED ERRi kui maailma mõtestaja roll sõltub professionaalsetest töötajatest. ERR on kõrgelt hinnatud tööandja, kes väärtustab koostööd ning professionaalsust toetavat sõbralikku töökultuuri. Konkurentsis parimate ajakirjanike pärast on ERR see, kes seab kvaliteedi ja tasu standardi Eestis. 5 6  Digiareng ERRi tehnoloogilise arengu põhialused lähtuvad rahvusringhäälingu IT- strateegia 2023–2026 fookusvaldkondadest ja algatusvõimest. Sellest lähtuvalt keskendume ERRi sisu ja teenuste toimepidevuse tagamisele ning tehnoloogilistele lahendustele, mis toetavad ligipääsetavust. Sealjuures kindlustame infosüsteemide turvalisuse ja toimepidevuse, sh kriisisituatsioonides. Kasutame uuenduslikke lähenemisvõtteid ning tugevdame partnerlussuhteid, et suurendada auditooriumi ja pakkuda meediat vastavalt tarbija huvile sõltumata ajast, kohast ja seadmest. Digitaalse arenguga kaasneb 2–5 aasta vaates vajadus analüüsida ja planeerida senisest detailsemalt. Selleks loome arengukavas määratud ajal digistrateegia, mille tarvis arutame järjepidevalt läbi strateegilised suunad, teeme valikuid ja tegevusi, mis aitavad terviklikult kaasa ERRi digitaliseerumisele. Loome ERRi väärtuspakkumise lõpptulemil (sisu ja selle kättesaadavus auditooriumide jaoks) tugineva raamistiku ning hindamiskriteeriumid. Arendame programmi ka mittelineaarsel põhimõttel. 2024. aastal keskendume digitransformatsiooni strateegia koostamisele, selle järkjärgulisele elluviimisele ja jätkustrateegiate koostamisele (aastatel 2025–2027). Digitransformatsioon hõlmab info- ja kommunikatsiooni- tehnoloogia strateegiat, innovatsiooni-, tööprotsesside- ja avaõigusliku meedia väärtuspakkumise strateegiaid, mis toimivad omavahelises kooskõlas. Kaasame valdkonna eksperte, ERRi juhte ning spetsialiste, et strateegilises vaates tugineda võimalikult laiapõhjalisele kogemusele. Sama ajal koolitame digitransformatsiooni teemadel kõiki ERRi töötajaid, et nad oleksid võimelised digistrateegiat ellu viima. Digiareng hõlmab ka ERRi uue telekompleksi ehitamist. See on suurprojekt, mis oma lahenduselt peab saama eeskujuks kogu Eesti ja lähiregiooni meediaorganisatsioonidele. Soovime, et 2024. aastaks on ehitusleping sõlmimiseks valmis ja rahastuslahenduse olemasolul ka allkirjastatud. Loodame, et saame uues telemajas tööd alustada 2026. aastal. Lahendus tuleb leida ERR-i uue telekompleksi ehituse ja tehnilise sisustamisega seotud finantseerimisvajadusele. 7 8  Ühiskondlik vastutus ja professionaalsus Muutunud meediamaastiku ja inforuumi tingimustes on oluline läbi mõelda ERRi roll ja väärtus Eesti ühiskonnale. See tähendab põhjendatud valikuid, tööprotsesse ja vahendite kasutamist. ERR eeldab ajakirjanikelt professionaalsust, konstruktiivset eneseanalüüsi ja -refleksiooni organisatsiooni sees ning sisuvalikute põhjendamist auditooriumile. Selle jaoks avame ERRi hea tava kokkuleppe organisatsioonisisesteks aruteludeks, vaatame üle selles olevad põhimõtted ning vajadusel uuendame neid. Kuna nii Eestis kui ka maailmas kasvab ajakirjanike ja ajakirjanduse vastu suunatud rünnakute hulk, kaitseme nii ajakirjanikke, organisatsiooni kui ka töökeskkonda. Analüüsime ajakirjanike vastu suunatud rünnakuid, teeme koostööd teiste ajakirjandusorganisatsioonidega ning töötame välja organisatsiooni kaitsemehhanismid, et nendega toime tulla. Meediavaldkonna arendamisel teeb ERR Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) liikmena koostööd teiste avaõiguslike ringhäälingutega Euroopas. Samuti teeme koostööd ülikoolidega, et tõsta Eestis meediahariduse taset. ERR tegutseb jätkusuutlikkuse põhimõtteid järgides, arvestades nendega võimaluste piires nii tootmises, organisatsiooni tegevuses kui ka sisus. 9 10  PROGRAMMIDE ETV on kogu rahva teleprogramm KIRJELDUSED JA ARENGUVISIOONID ETV on Eesti elanikele kõige olulisem ja usaldusväärsem telekanal, mis tõstatab ühiskondlikult olulisi teemasid ning teeb seda ajakirjanduslikult ja tehniliselt kõrgel tasemel. ETV-l on Eestis võime toota suurprojekte ja eriprogramme, mis ühendavad väärtuspõhiselt eri ühiskonnagruppe. Olulised on uudised, sotsiaalteemad, ühiskonda ühendavad kultuuri- ja spordisündmused, kvaliteetne meelelahutus. Vahendame ühiskonnas toimuvat, harime ja informeerime. Visioon ja tegevused aastaks 2024–2027 ETV fookuses on ühiskondlikult oluliste teemade laiapõhjaline käsitlemine ning teletoodangu kvaliteet. Oleme valmis reageerima ja kohanema, et pakkuda televaatajale aja- ja asjakohast telesisu igal ajal. Katame ja kaasame paremini piirkondi väljaspool Tallinna ja Harjumaad. See eeldab ERRi piirkondlike üksuste suutlikkuse kasvu, teletootmise veelgi suuremat mobiilsust ning ERRi sisuüksuste koostöö jätkuvat arendamist. Hoiame oma programmis kindlaid ja tugevaid professionaalseid tegijaid ning rikastame programmi uute ja noorte saatejuhtidega. Sama põhimõte kehtib ka programmis olevatele saadetele. Räägime oluliselt kaasa Eesti telesarja- ja filmimaastikul tellija ja kaastootjana. Oleme võimalusel igal kalendriaastal mõne ühiskondlikult olulise teema, liikumise või projekti eestvedaja või selles aktiivne osaleja oma programmivalikute ja turundustegevusega. 11 12  ETV2 toob vaatajani kultuuri, spordi ja omakeelse lastesisu ETV2 on kultuuri, spordi, lastesisu ja mitmekülgse hankeprogrammi kodu. ETV2 ärgitab avastama ning toetab loovust ja aktiivset eluviisi. ETV+ ühendab ühiskonda kvaliteetse ja usaldusväärse infoga vene keeles ETV+ on venekeelne programm, mis on eeskätt mõeldud vene keeles suhtlevale kogukonnale Eestis, aga ka eestlastele ja digitaalmeedia vahendusel välismaalastele, kes huvituvad Eesti elust. Anname faktipõhist ja tasakaalustatud päevakajalist infot ja analüüsi Eestis ja maailmas toimuva kohta, tagame erinevatele arvamustele ja seisukohtadele aruteluplatvormi, pakume kvaliteetset valikut spordisündmustest ning filmi- ja meelelahutusprogrammist. Visioon ja tegevused aastaks 2024–2027 Suurendame originaalprogrammi mahtu vastavalt eelarvelistele võimalustele, eesmärgiga saavutada suuremat mitmekesisust ja nõnda Visioon ja tegevused aastaks 2024–2027 kõnetada rohkemaid ühiskonna- ja vanusegruppe. ETV2 on isikupärane ja oma püsivaatajaskonnaga teemakanal. Meie Jätkame ETV ja ETV2 programmi ristkasutust ja arendame kanaliteülest eesmärk on kasvatada ETV jaoks nii vaatajaid kui ka katsetada saateformaate tootmist. Suursündmusi ja tähtpäevadega seotud teleprojekte ning ja -tegijaid. Edukamad ja laiemat vaatajaskonda kõnetavad saated, teemad erisaated toome vaatajani koostöös ETV-ga. ja tegijad saavad edaspidi üha kindlama väljundi ETVs. Tagalana katab ETV2 Pakume vaatajale mitmekesist rahvusvahelist hankeprogrammi: ühiskondlikult olulisi sündmusi ja teemasid süviti ETV2 püsivaatajatele, dokumentaalfilme, sarju ja mängufilme, aga võimalusel ka Eesti kellele on seeläbi võimalik pakkuda põhjalikumat teemakäsitlust. filmitööstuse uusimaid teoseid ning vanemaid filme. Laste- ja noorteprogrammi koduna pakub ETV2 avastamisrõõmu, uusi Jõuame nooremate sihtrühmadeni oma VOD-platvormide (Jupiter+, ETV+ teadmisi ja oskusi, mis toetavad väikelaste, lapsevanemate ja noorte arengut mobiiliäpi), aga ka rus.err.ee portaali kaudu. Turundustegevuses hoiame ning tekitavad neis huvi olla tulevikus aktiivsed töö- ja ühiskonnaelus. fookuses sotsiaalmeediakanaleid, mida sihtrühm peamiselt kasutab. Noortele mõeldud saadete kaudu kaasame noori looma uusi saateformaate ja osalema saadete valmimisel. 2027. aasta laste- ja noorte laulupeo ning Lähtudes ETV+ unikaalsest positsioonist Eesti meediamaastikul panustame sellega kaasnevad üritused kannab täies mahus üle ETV2. Sama kehtib venekeelsete noorte ajakirjanike ja meediaspetsialiste järelkasvu, juba ka varem paljude kultuuri- ja spordisuursündmuste ülekannete kohta. korraldame partneritega suvekoole ja praktikat ETV+ toimetuses. 13 14  Jupiter on ERRi audiovisuaalset sisu koondav programm Jupiter on voogedastusprogramm, mille kaudu on ERRi sisu kättesaadav, sealjuures osaliselt enne tele-eetrit. Jupiteri saab kasutada võimalikult paljudes seadmetes. Visioon ja tegevused aastaks 2024–2027 Lastele mõeldud sisu toome ühendatult Lasteekraani keskkonnaga Jupiteri juurde ning loome võimaluse vaadata lastesisu turvaliselt eraldatult Jupiteris olevast täiskasvanutele mõeldud sisust. Loome koolieelikutele õpetliku ja meelelahustusliku saate. Selleks, et noorteplatvormi Io auditooriumit hoida ning kasvatada, hangime rohkem noortesarju ja mängufilme ning toodame lisaks omasaateid (sh veebisaateid või taskuhäälinguid), mille jaoks tagatakse eraldi eelarve. Jupiter+ vaadatavus suureneb venekeelse ja Ukrainas toodetud filmide ja sarjade toel. Kogu Jupiteri kaastootmises valminud sisu näitab venekeelse tõlkega ka Jupiter+. Täiendame Jupiteri soovitusalgoritmidega ning selle toimimiseks tarviliku analüütikaga. Jupiter ja Jupiter+ pakuvad ka 4k-pildi edastust. Loome vaatajatele ühisvaatamise jaoks jututoa digiteenuse ning teavitused otseülekannetest ERRi kanalites. 15 16  Vikerraadio ühendab, informeerib, harib ja lahutab meelt Vikerraadio on usaldusväärne Eesti elu peegeldaja ning kuulajale mõnus kaaslane. Eesti suurim raadioprogramm on mõeldud laiale auditooriumile. Me liidame ühiskonda, käsitleme ja mõtestame inimeste igapäevaelu, vahendame ühiskonnas toimuvat meil ja maailmas ning pakume mitmekülgset kvaliteetmuusikat igast ajastust. Jätkame Eesti Raadio parimaid traditsioone, võttes sealjuures kasutusele professionaalses raadioajakirjanduses tekkivaid uusi ideid ja tehnilisi lahendusi. Visioon ja tegevused aastaks 2024–2027 Jätkame väljakujunenud saatekavarütmiga, mille kokkupaneku alus on kuulajate elurütm. Meie sihtauditoorium on üle 40-aastased, kuid programmis pakume saateid ka teistele vanuserühmadele. Vahetame ja uuendame saateid ning formaate. Pühadel ja suviti pakume võimalust kuulda uusi raadiohääli ning katsetada uute saadete ja formaatidega. Selle tarvis kaasame uusi inimesi värskete ideedega väljastpoolt toimetust. Teeme toimetuslikult koostööd arhiiviga, et süsteemselt ja regulaarselt tuua programmi arhiivi ja Raadioteatri audiopärandit. Sisuliste uuendustega käsikäes uuendame tehnilisi lahendusi, mis suurendavad kasutajamugavust ja aitavad Vikerraadio kõiki saateid viia kuulajateni senisest rohkematel platvormidel, sh kasutades ära raadio võimalusi taskuhäälingu formaadis. 17 18  Raadio 2 on platvorm uuele talendile Raadio 2 on Eesti kõige olulisem platvorm noorte ja andekate artistide arenguks. Programm on kombinatsioon muusika- ja sõnasaadetest. See on uue muusika kvaliteedifilter, kuulajate muusikalise silmaringi laiendaja ning maitse arendaja. Kanali jaoks on tähtis pakkuda areeni Eesti uuele muusikale. Klassikaraadio pakub kvaliteetmuusikat ja kultuurisaateid Visioon ja tegevused aastaks 2024–2027 Klassikaraadio programmis on kesksel kohal kvaliteetmuusika ja kultuuriteemalised saated. Tähtis roll on klassikalise muusika, džässi Meie eesmärk on sisuliste valikutega olla senisest lähemal alla 40-aastastele ja folkmuusika kontserdiülekannetel. Klassikaraadio on ainus Eestis, kuulajatele, neid tõhusamalt kõnetada, tugevdada Raadio 2 brändi ning mis regulaarselt vahendab kuulajatele kontserdisündmusi siinsete jõuda erinevatel platvormidel kokku vähemalt 120 000 kuulajani. tippesitajatega. Euroopa Ringhäälingute Liidu projektide kaudu teeme koostööd teiste riikide raadiotega. Kombineerime Raadio 2 programmi muusikast ja sõnasaadetest. Päevases vööndis moodustab esitusloenditest vähemalt 45 protsenti Eesti muusika. Toome noori Raadio 2 juurde sotsiaalmeedia kaudu. Töötame koos sotsiaalmeedia sisuloojatega, kes sealjuures tutvustavad ja tugevdavad Visioon ja tegevused aastaks 2024–2027 Raadio 2 brändi. Avalike konkurssidega värbame noori, sh väljakujunenud Klassikaraadio kuulajad on kultuuri- ja muusikahuviga inimesed kõigis auditooriumiga sotsiaalmeedia sisuloojaid, kellelt ootame uusi teemasid, vanuserühmades. Eesmärk on nädalas jõuda eri platvormide kaudu sisuvorme ning kes aitavad seda sisu luua. Õpetame ja toetame noori vähemalt 80 000 kuulajani. Hoiame Klassikaraadio pidevalt nähtaval toimetajaid ajakirjanikuks arenemisel. mitmesugustel sotsiaalmeediaplatvormidel. Laiendame ja mitmekesistame sõnasaadete temaatilist valikut tasku- Pakume mitmekesist muusikaprogrammi raadioeetris ja Klara häälingutena, mis aitab kaasa nooremate vanusegruppide ning senisest veebikanalitel. Saadetes kaardistame, kajastame ja analüüsime kultuuri- ja enam ka naissoost kuulajaskonnani jõudmisel. muusikaelu ning pakume eetrit ka kultuuriaruteludele. Kuulajagruppide huve järgides laiendame Klassikaraadio teemavalikut, käsitledes läbi kultuuriprisma järjest rohkem ka looduse ja ökoloogiaga seonduvat. Aasta jooksul kõlab programmis vähemalt 300 püsiväärtusega saadet ja 150 kultuuriisiksuste mõtteid ning tegevust jäädvustavat intervjuud. Aastas teeme 120 muusikasündmuse otseülekannet. Muusikasündmuste salvestamisel ja vahendamisel eelistame Eesti professionaalsete muusikakollektiivide (ERSO, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, RAM jt) kontserte, Eesti heliloojate loomingu esiettekandeid ning valikut Eesti muusikute ja ansamblite esinemistest, festivalikontserte ning auditooriumile suurt huvi pakkuvaid muusikasündmusi. Aastas korraldame raadiostuudios otse-eetri tarvis vähemalt viis muusikasündmust ja avalikku üritust. 19 20  Raadio 4 tagab venekeelsele kuulajale usaldusväärse infovoo Raadio 4 on professionaalseim ja usaldusväärseim venekeelne raadio- programm Eestis. Meie põhiülesanne on vahendada olulisi sündmusi Eestis ja maailmas vene keeles suhtlevale kogukonnale ning kaasata ja kõnetada kõiki ühiskonnagruppe. Tagame võõrkeelsele kuulajale sama infovoo, mis jõuab eestlasteni. Pakume ühtset inforuumi tuge sündmuste mõtestamisel, soodustame lõimumisprotsessi ning kutsume kaasa mõtlema ja arvamust avaldama. Visioon ja tegevused aastaks 2024–2027 Teeme koostööd ETV+iga, et ristkasutada tele-eetri heli ja toimetada sellest raadiosse või taskuhäälinguks sobivaid formaate. Korraldame sündmusi väljaspool eetrit, et jõuda suurema hulga Eesti elanikeni. Raadio 4 suure püsiväärtusega vestlussaadetele leiame visuaalseid ja taskuhäälingu lahendusi, et neid saaks mugavalt tarbida Jupiter+i kaudu. Raadio 4 eetris on palju häid päevakajalisi vestlussaateid ning koostöös veebiga loome võimalusi selle sisu esiletoomiseks. Seame eesmärgi kasvatada oma auditooriumit. Oluline on minna noorte juurde, mis eeldab vahendeid erinevas vormis turunduskampaaniateks seal, kus noored on, sotsiaalmeediast koolideni. Korraldame koolilastele ja tudengitele kontserte, toimetuse ekskursioone ning töötubasid. Noorteni jõudmiseks kasutame Raadio 4 neid formaate, mis on sellele eagrupile omasemad, näiteks taskuhääling, videovoog, sotsiaalmeedia, ja kanaleid väljaspool lineaarset programmi. Kaasame saadetesse sotsiaalmeedia sisuloojaid, tudengeid ja gümnasiste. Lõimumise ja ühise inforuumi loomist soodustamiseks kutsume ellu saatesarja, milles eesti ja vene emakeelega saatejuhid ning -külalised räägivad oma emakeeles. Nõnda pakume venekeelsetele kuulajatele head eesti keele praktikat ja loodetavasti meelitame Raadio 4 juurde uusi eestikeelseid kuulajaid. 21 22  Raadio Tallinn – kodumaise levimuusika ja džässi kodu Raadio Tallinnas kõlav kvaliteetne levimuusika pakub rikkalikke meeleolusid kuulajatele pealinnas ja selle lähiümbruses ning internetis ja äpis üle kogu maailma. Kodumaise džässi ja levimuusika kodu on Raadio Tallinnas. Visioon ja tegevused aastaks 2024–2027 Raadioteater ja helilabor Teeme Raadio Tallinna muusikaprogrammi järk-järgult ööpäevaringseks. kujundavad inforuumi helipilti Uuendame programmi veebiväljundit ning kujundame välja sotsiaal- Raadioteater koos helilaboriga on audioproduktsiooni toimetus, mis meedias tegutsemiseks detailse kava ja visuaalse kuvandi. lähtuvalt raadioprogrammide vajadustest loob žanriliselt mitmekülgset ja heliliselt professionaalselt kujundatud, tänapäevase audioesteetikaga Korraldame Raadio Tallinna egiidi all valitud hulga muusikasündmusi. teoseid mitmesugustele kuulajagruppidele. Visioon ja tegevused aastaks 2024–2027 Raadioteater säilitab oma ajaloolise professionaalse profiili, millele lisame uue üksuse: helilabori. Sellega ajakohastame ja laiendame raadio- ja audioformaate. Jätkame kõigi ajalooliselt väljakujunenud Raadioteatri formaatidega. Lavastuslikes formaatides pakub Raadioteater lühikuuldesarju rõhuga päevakajalisel meelelahutusel. Helilaboris rikastame ERRi raadioprogramme lavastuslike elementidega olemuslugudega, temaatiliste audiolühisarjadega, milles liidame omavahel keerulised teemakäsitlused ja helimontaaži võimalused. Lisaks suurendame põlvkondi ühendavate audioraamatute osakaalu. Lühivormidest pakume helilaboris päevakajalistel teemadel lühikesi kõnekomöödiaid ning valitud lühinaljandeid professionaalses esituses. Helilabor võimaldab ümber toimetada ja selle kaudu ristkasutada ERRi programmide ja meediakeskkondade sisu, et nõnda jõuda suurema auditooriumini. 23 24  Uudistetoimetus tagab sõltumatu ja mitmekesise uudistevoo ERRi ühendatud uudistetoimetus pakub uudiseid ja publitsistikat digitaalsetel platvormidel, televisioonis ja raadios ning arendab edasi teiste programmide päevakajalist sisu, tagades nii ühtse ja kvaliteetse inforuumi eesti, vene ja inglise keeles. Teemaportaalid rikastavad uudissisu arvamuse, kultuuri, teaduse ja kvaliteetse meelelahutusega. Visioon ja tegevused aastaks 2024–2027 ERRi uudised on sõltumatud ja usaldusväärsed. Tehes mitmes keeles ajakirjandust, ühendab ERRi uudistetoimetus Eesti ühiskonda. Selle eelduseks on toimiv maakonnakorrespondentide võrk, kus igas korrespondendipunktis on vähemalt kaks ajakirjanikku. Peame olema valmis taasavama Moskva korrespondendipunkti, looma Ukrainas püsiva kohaoleku, palkama Soome korrespondendi ning lisama vene keelt valdava korrespondendi Brüsselisse. Eesti eri paigad ja teemad on ERRi jaoks olulised. Töötame selle nimel, et saaksime uudiseid kajastada, toota ja väljastada asukohast sõltumatult. Vene keeles suhtlevatele inimestele pakume digitaalsetel platvormidel, tele- ja raadiouudistena terviklikku ajakirjanduslikku pilti Eestis ja maailmas toimuvast. News.err.ee portaal on peamine Eestit kajastav ajakirjandusliku info allikas inglise keeles suhtlevatele inimestele Eestis ja maailmas. Loome kaks uut ajakirjanduslikku teemavertikaali: majandusuudistele ja välisuudistele. Lisaks parandame suutlikkust esitada infot eri geo- graafilistest asukohtadest maailmas. 25 26  Arhiivi sisu on kättesaadav kogu maailmas Arhiivi veebileht arhiiv.err.ee teeb üldsusele, sh hariduslikuks kasutamiseks, tänapäevasel moel kättesaadavaks võimalikult palju ERRi arhiivides olevat kultuuripärandit. Visioon ja tegevused aastaks 2024–2027 Muudame arhiivisaated ligipääsetavaks ka vaegkuuljaile. Võtame kõigile veebi- arhiivi saadetele abiks kõnetuvastuse, mis võimaldab nendele luua subtiitrifailid. Kanname ERRi arhiivi saadete metaandmed üle arhiiv.err.ee keskkonda. Arendame arhiivi lehele teenuse, mis võimaldab teiste keskkondadega liidestamist, et kasutaja saaks ERRi digitaalse kultuuripärandiga paremini suhestuda. Teeme kõik selleks, et teadus- ja loomevaldkonna huvigrupid saaksid soovi korral kasutada ERRi saadete arhiivi ja selle metaandmeid. Loome tehnilised lahendused muukeelsetele inimestele ERRi arhiivi sisu kasutamiseks. Teeme kättesaadavaks ERRi muusikafonogrammid. Teeme koostööd kõigi ERRi programmide ning Eesti Muusika Infokeskuse ja Eesti Filmi Andmebaasiga. 27 28  ERRi rahastusvajadused aastateks 2024–2027 PILT Sõltumatu rahastus ELi keskmisel tasemel Aastatel 2005–2016 püsis ERRi rahastus suhtarvuna SKPst lähedal Euroopa avaõiguslike ringhäälingute keskmisele rahastustasemele (0,18–0,19% SKPst). Aastaks 2023 on aga rahastustase langenud tasemele 0,12% SKPst (selles sisaldub ka suures ulatuses projektipõhist rahastust, mille jätkumine 2024. aastal ei ole kindel). Samal ajal on ERRile lisandunud uusi ülesandeid (küberturvalisuse jt seaduste nõuete täitmiseks), milleks on seni eraldatud ERR-i rahastusvajadus 2024 2025 2026 2027 vahendeid projektipõhiselt. Samuti on seoses sõjaga Ukrainas oluliselt suurendatud ETV+i omasaadete ja muu vene- ja ingliskeelse sisu mahtu, millest loobumine 2024. aastal ei oleks mõistlik. Riigieelarvest vajalik 54,0 56,0 58,0 60,1 Tegevuste jätkamiseks 2023. aastaga võrreldavas mahus vajab ERR toetus, mln EUR 2024. aastal baasrahastuse suurendamist 4,2 mln eurot, et asendada olemasolevad ühekordsed projektipõhised toetused püsirahastusega, Toetuse määr suhtarvuna 0,134% 0,133% 0,132% 0,132% 2,6 mln eurot, et tõsta koosseisuliste ja kaastöötajate tasusid keskmiselt SKPsse 9,5% võrra ning 3,6 mln eurot muudeks inflatsioonist ja arenguvajadustest tulenevate kulude katteks. Baasrahastuse kogusumma on 54 mln eurot Telekompleksi arenduseks, 14,6 26,3 17,6 5,1 (vastab 0,134% prognoositavast SKPst) ja vähemalt samal suhtelisel mln EUR tasemel püsib rahastusvajadus ka järgnevatel aastatel. Toetuse kogusumma Omaette küsimusena tuleb lahendada ERRi uue telekompleksi rahastus, 0,170% 0,195% 0,172% 0,143% (koos telekompleksiga) milleks praeguste hinnangute kohaselt on kolme aasta jooksul kokku vaja suhtarvuna SKPsse 53,4 mln eurot ning alates 2026. aastast tehnilise sisustuse iga-aastaste rendisummadena 5,15 mln eurot. Koos ehituseks vajaliku rahastusega SKP prognoos jooksevhin- oleks ERRi rahastus tasemel 0,17% SKPst, mis vastaks Euroopa keskmisele 40 356 42 143 43 929 45 650 dades, mln EUR* rahastustasemele. Detailsed arvutused rahastuse lisataotlustega esitatakse kultuuriministeeriumile eelarveprotsessis. 29 30 31  RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-1/62, 29.01.2024 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Eesti Rahvusringhääling (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise halduslepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on anda Eesti Rahvusringhäälingule seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks riigieelarvelist toetust ning kokku leppida 2024. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud Kultuuriministeeriumi valitsemisala sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 22.12.2023 käskkirja nr 267 ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 10 lõike 1 alusel. 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.−31.12.2024 toetust summas 44 175 792 eurot, millest: 2.1.1. tegevustoetus on 42 151 487 eurot; 2.1.2. sihtotstarbeline remondifondi toetus on 75 000 eurot; 2.1.3. investeeringutoetus ERR-i hoonetesse ja tehnikasse on 1 949 305 eurot. 2.2. Punktis 2.1.2 toodud remondifondi vahendid on ette nähtud järgmiste tööde teostamiseks: 2.2.1. telemaja amortiseerunud kütte- ja veetorustike avariiline remont 45 000 eurot; 2.2.2. telemaja elektrisüsteemide avariiline remont 30 000 eurot. 2.3. Toetuse andja eraldab toetuse saajale toetust osade kaupa alljärgnevatel kuupäevadel: Tegevustoetus, eur Remondifondi Investeeringutoetus, Kuupäev toetus, eur eur Kokku, eur 2.3.1. 08.01.2024 3 587 623 700 000 4 287 623 2.3.2. 05.02.2024 3 505 806 75 000 3 580 806 2.3.3. 01.03.2024 3 505 806 3 505 806 2.3.4. 01.04.2024 3 505 806 700 000 4 205 806 2.3.5. 02.05.2024 3 505 806 3 505 806 2.3.6. 03.06.2024 3 505 806 3 505 806 2.3.7. 01.07.2024 3 505 806 549 305 4 055 111 2.3.8. 01.08.2024 3 505 806 3 505 806 2.3.9. 02.09.2024 3 505 806 3 505 806 2.3.10. 01.10.2024 3 505 806 3 505 806 2.3.11. 01.11.2024 3 505 806 3 505 806 2.3.12. 02.12.2024 3 505 804 3 505 804 Kokku 42 151 487 75 000 1 949 305 44 175 792 2.4. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale kultuuritöötajale brutotöötasu 2024. aastal vähemalt 1600 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev, mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga. 2.5. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja allkirjastatud lepingu kätte vähem kui kolm tööpäeva enne lepingu punktis 2.3.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha seitsme tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse saaja esitab toetuse andjale auditeeritud ja nõukogu heaks kiidetud majandusaasta aruande hiljemalt 30.04.2025. 3.2. Toetuse saaja on kohustatud toetuse andja nõudel esitama toetuse andjale aruande lepingu punktis 2.1.2 sihtotstarbeliselt remondifondiks eraldatud toetuse kasutamise kohta. Toetuse andja teavitab toetuse saajat aruande esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva. 1/3 3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andjale vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. täitma lepingus ja lepingu lisades kokku lepitud kohustusi; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele; 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andjale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.4. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest koheselt teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui 3 kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.3. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.4. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.5. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 6.1. Leping jõustub kui mõlema poole esindajad on lepingu allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel, mis vormistatakse lepingu lisana. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.3. Kui lepingus sätestatud riigieelarvest eraldatava toetuse maht muutub lisaeelarvega või riigieelarve muutmisega, siis vormistatakse vastavad muudatused lepingu lisana. 6.4. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta, kui: 6.4.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.4.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline seisukord või sõjaseisukord; 6.4.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus; 6.4.4. esineb muu seaduses sätestatud alus. 6.5. Leping lõpeb: 6.5.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.5.2. poolte allkirjastatud kokkuleppel; 6.5.3. muul lepingust või seadusest tuleneval alusel. 2/3 7. Teated 7.1. Toetuse andja ja toetuse saaja vahelised lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused, kaasa arvatud lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga ning ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi või kui lepingus on ette nähtud teisiti. 7.2. Pooled kohustuvad teineteist viivitamatult teavitama: 7.2.1. asjaoludest, mis takistavad neil lepingut täitmast; 7.2.2. lepingu muutmise vajalikkusest; 7.2.3. lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest. 7.3. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määravad pooled kontaktisikud: 7.3.1. toetuse andja kontaktisik on Andres Jõesaar, 628 2338, e-post [email protected]; 7.3.2. toetuse saaja kontaktisik on Joel Sarv, 628 4108, e-post [email protected]. 8. Lõppsätted 8.1. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 8.2. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus kohtus. 9. Lepingu lisad 9.1. Lisa 1 – Eesti Rahvusringhäälingu arengukava 2024–2027; 9.2. Lisa 2 – Eesti Rahvusringhäälingu eelarve 2024. aastaks. Toetuse andja: Toetuse saaja: Kultuuriministeerium Eesti Rahvusringhääling Registrikood: 70000941 Registrikood: 74002322 E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected] Arvelduskonto: EE187700771003379708 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Erik Roose minister juhatuse esimees 3/3