(EIS) algatatud kooskõlastamine

Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] 15.12.2023 nr 1-12/1767-1 Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ muutmise eelnõu. Palume Teie kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Eelnõu 1 lehel 2. Seletuskiri 4 lehel Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Margarita Källo [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse siseministri 13. augusti 2014. a määrust nr 34 „Kohanemisprogramm“ (edaspidi määrus). Kuni 30. aprillini 2021 oli kohanemispoliitika valdkond Siseministeeriumi vastutusalas. Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2021. a määrusega nr 34 muudeti Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi põhimäärusi ning lõimumis-, sh kohanemispoliitika eesmärkide kavandamine ja elluviimine anti Kultuuriministeeriumi vastutada. Seega, uussisserändajate kohanemispoliitika valdkonna eest vastutav minister on kultuuriminister. Määruse muudatusega lisatakse kohanemisprogrammi eesti keele õpe B1- tasemel ja määratakse selle maht, täpsustatakse A1 ja A2 keeletasemete õppevormi, lisatakse rahvusvahelise kaitse pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi lühimoodul ning täpsustatakse teemamoodulite eeldatavat mahtu ja vormi. Kohanemisprogrammi raames hakatakse pakkuma ka vabatahtliku rände alusel Eestisse saabunud sihtrühmale eesti keele õpet B1-tasemel. B1-tasemel keeleoskus on vajalik nendele välismaalastele, kes plaanivad taotleda pikaajalise elaniku elamisluba, alalist elamisõigust Eestis või Eesti kodakondsust. Samuti hõlbustab B1-tasemel eesti keele oskus Eesti tööturul hakkamasaamist. Määruse muudatusega täpsustatakse ka A1 ja A2 eesti keele õppe tasemete õppevormi. Seoses Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooniga Ukrainas on alates 24.02.2022 rahvusvahelise kaitse saajate arv Eestis olulisel määral suurenenud ja seda peamiselt Ukraina kodanike arvelt, kes enne täiemahulise sõja hoogustumist (24.02.2022) viibisid Eestis ning seetõttu ei saa taotleda ajutist kaitset1. Nendel isikutel on võimalus esitada taotlus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi saamiseks. Perioodil 24.02.2022 kuni 03.12.2023 on Eestis vastava taotluse esitanud kokku 6794 inimest, kellest 6276 on Ukraina kodanikku. Vastavalt VRKS § 75 lõige 45 punkt 1 peavad rahvusvahelise kaitse saajad läbima kohanemisprogrammi. Kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse teemamoodul on jaotatud kaheks osaks, vastavalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse seaduses määratletud staatusele. Üks osa on mõeldud pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi saanud isikutele ning selle eeldatav maht on 25 – 40 tundi. Teine osa on ettenähtud ajutise kaitse saajatele, eeldatava kestvusega 4-8 tundi. Rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa vaates on vajalik eristada rahvusvahelise kaitse saajaid, kes viibisid enne 24.02.2022 mõne muu seadusliku alusega Eestis ehk isikuid, kellel on varasem Eestis elamise kogemus ning teisi rahvusvahelise kaitse saanud välismaalasi, kes on hiljuti Eestisse saabunud ja vajavad põhjalikumat kohanemisprogrammi koolitust. Seetõttu töötatakse välja rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa lühimoodul kestusega 4-8 tundi, mida pakutakse rahvusvahelise kaitse saajatele, kelle puhul tuvastatakse, et nad on seaduslikult Eestis viibinud enne 24.02.2022 ning täiendatakse määruse lisa 7 vastava osa teemade ja üldpädevusnõuete kirjeldusega. 1 Lähtudes Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsuse (EL) 2022/382 22.04.2022 määratlusest ning Eesti Vabariigi Valitsuse 08.03.2022 korraldusest nr 66 „Ajutise kaitse kohaldamine“ hõlmatakse Eestis ajutise kaitse saajate hulka ainult need inimesed, kes lahkusid Ukrainast sõja tõttu pärast 24.02.2022. 1 Seni on kohanemisprogrammi teemamooduleid pakutud juhendatud õppena kas klassiruumis või veebikeskkonnas. Paindlikkuse ja mugavuse suurendamiseks ning kaasaegsete digivõimaluste kasutuselevõtu eesmärgil töötame järk-järgult välja kõik teemamoodulid ka e- õppena, muutes need paremini kättesaadavaks neile, kellel on digioskused ja suurem vajadus paindlikku õppekorralduse järele. Seetõttu lisame määruse lisadesse teemamoodulite õppevormina e-õppe ning määratleme selle mahu. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Margarita Källo ([email protected], 5624 5840), sama osakonna peaspetsialist Maria Aasma ([email protected], 628 2300) ning personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on lisada määrusesse B1-taseme keeleõpe, täpsustada A1- ja A2-tasemetel õppevormi, täpsustada teemamoodulite eeldatavat mahtu ja vormi ning lisada rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osale (lisa 7) lühimoodul, mis on mõeldud vastava sihtrühma liikmetele, kes viibisid seaduslikel alustel Eestis enne sõja hoogustumist Ukrainas (24.02.2022.a). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 täpsustatakse määruse § 6 lõike 3 sõnastust. Kehtiva määruse kohaselt on keeleõppe eesmärk, et isik omandab eesti keele oskuse, mis vastab keeleseaduse lisas 1 sätestatud keeleoskustasemete A1 ja A2 kirjeldusele. Eelnõuga lisatakse loetellu ka B1 keeleoskustase ning määratakse selle maht ja õppevorm. B1-tasemel eesti keele õppe läbimisel on välismaalasel paremad väljavaated tööhõives osalemiseks, mis on oluliseks eelduseks edukaks lõimumiseks. B1-tasemel keeleoskuse nõue kehtib näiteks teenindus- ja oskustöötajate puhul2. Vastavalt välismaalaste seaduse § 234 lõikele 1 on B1 keeleoskustaseme tõendamine vajalik ka integratsiooninõuete täitmiseks pikaajalise elamisloa taotlemisel. Eelnõu punktiga 2 täpsustatakse määruse § 6 lõiget 5. Kehtiva määruse kohaselt on keeleõppe eeldatav maht A1-tasemel 100 ja A2-tasemel 150 akadeemilist tundi. Eelnõuga täpsustatakse, et keeleõppe eeldatav maht on A1-tasemel 100, A2-tasemel 150 ja B1 tasemel 250 juhendatud akadeemilist tundi. Juhendatud tund eeldab tunni läbiviimist õpetaja poolt. Akadeemiline tund on ühik, mille kestus on 45 minutit. Keeleõppega käib kaasas ka iseseisev töö, mida antud määruses ei reguleerita. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse paragrahvi 7 uue lõikega 21. Eelnõu kohaselt rahvusvahelise kaitse saaja, kellele on väljastatud tähtajaline elamisluba pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi alusel, kuid kes viibis Eestis enne 2022. aasta 24. veebruari muul õiguslikul alusel, on kohustatud läbima rahvusvahelise kaitse pagulasseisundi või täiendava 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011169?leiaKehtiv Avaliku teenistuja, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded, § 7 2 kaitse seisundi osa lühimooduli. Muu õigusliku aluse all on mõeldud näiteks pikaajalist viisat (D-viisa) ja töötamise eesmärgil riiki saabumist enne sõja hoogustumist Ukrainas 24.02.2022. Nendel isikutel on varasem Eestis elamise kogemus ning varasemad teadmised Eesti ühiskonna toimimise kohta, mistõttu on vajadus kohanemisprogrammi koolituse osas väiksem. Selle sihtrühma jaoks on väljatöötamisel teemamooduli rahvusvaheline kaitse pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa lühimoodul (4-8 t), mille sisu on eelnõu punktiga 7 kehtestatavas lisas 7. Eelnõu punktidega 4-6 täpsustatakse määruse lisades välja toodud teemamoodulite eeldatavat mahtu (mõõtühikuks on astronoomiline tund) ja vormi (juhendatud koolitus või e-õpe). Muudatus on vajalik, et pakkuda osalejatele kohanemisprogrammi läbimisel paindlikumaid ja kaasaegsemaid vorme. Digilahendus lisab samuti riigi seisukohalt töökindlust kriiside puhul ning võimalust optimeerida ressursse, et tagada arvukale sihtrühmale kohanemiskoolitused. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel lähtutud välislepingutest ja Euroopa Liidu õigusaktidest. 5. Määruse mõju Eelnõus tehtavate muudatustega suureneb õigusselgus kohanemisprogrammi keeleõppe kohustuste osas, mis lihtsustab rakendusasutuste tegevust ning vähendab mitmetitõlgendatavust keeleõppe vormi osas. Lisaks luuakse rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa lühimoodul (4-8 tundi), mis on kujundatud rahvusvahelise kaitse täiendava kaitse saajate sihtrühma spetsiifilistest vajadustest lähtuvalt. Isikuid, kes viibisid Eestis seaduslikul alusel enne 24.02.2022 ja on nüüd taotlenud oma staatuse muutmist rahvusvahelise täiendava kaitse saajateks, on ca 6000. Igakuiselt esitatakse ca 200 uut taotlust. Kuna lühimooduli maht on neli korda väiksem, kui „Rahvusvahelise kaitse“ 4-päevane moodul, on selle maksumus ka tunduvalt madalam, mis aitab kokku hoida rahalisi vahendeid. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu keeletasemetega seotud muudatused on täpsustava ja selgitava iseloomuga, mistõttu lisakulusid nende elluviimisega ei kaasne. Muudatus, mis puudutab uut rahvusvahelise kaitse pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa lühimooduli loomist, toob kaasa koolituse sisu väljatöötamise ühekordse kulu ning sihtrühmast lühimoodulisse suunatavate välismaalaste eristamisega seotud infotehnoloogiliste arenduste kulud. Samuti lisanduvad e-õppe koolituste väljatöötamise ühekordsed kulud. Kuna rahvusvahelise kaitse lühimooduli maht on neli korda väiksem, kui rahvusvahelise kaitse baasmoodul, on eeldatav kokkuhoid 885 000 eurot. Kultuuriministeeriumil on Euroopa Liidu 2021−2027 finantsperioodil Euroopa Sotsiaalfondist kavandatud uussisserändajatele kohanemisprogrammi pakkumiseks kokku 18,5 miljonit eurot (sh kaasfinantseering) ning Siseministeeriumil rahvusvahelise kaitse saajatele mõeldud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist kokku 2,6 miljonit eurot. 7. Määruse jõustumine 3 Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine Määrusega kehtestatavad täiendused on läbi räägitud kohanemisprogrammi partneritega, eelkõige Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ning Integratsiooni Sihtasutuse esindajatega. Keeleõppe mahtude osas on konsulteeritud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Haridus- ja Noorteameti ja Keeleametiga. Eelnõu on tutvustatud ka MTÜ-le Eesti Pagulasabi. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. 4  EELNÕU 11.12.2023 MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ muutmine Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 2231 lõike 1, Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 491 lõike 2 ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 471 lõike 2 alusel. Siseministri 13. augusti 2014. a määruses nr 34 „Kohanemisprogramm“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõikes 3 asendatakse sõnad „A1 ja A2“ sõnadega „A1, A2 ja B1“; 2) paragrahvi 6 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Keeleõppe eeldatav maht on A1-tasemel 100, A2-tasemel 150 ja B1-tasemel 250 juhendatud akadeemilist tundi.“; 3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Uussisserändaja, kes on saanud tähtajalise elamisloa ja rahvusvahelise kaitse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel, kuid kes viibis Eestis enne 2022. aasta 24. veebruari muul seaduslikul alusel, on kohustatud läbima teemamooduli „Rahvusvaheline kaitse“ pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa lühimooduli.“; 4) lisades 1, 2, 4 ja 6 asendatakse sõnad „Eeldatav maht: 5-8 t“ sõnadega „Eeldatav maht: juhendatud koolituse puhul 5-8 t või e-õppena 4-6 t, millest 4 t on videomaterjalid.“; 5) lisas 3 asendatakse sõnad „Eeldatav maht: 5–8 akadeemilist tundi“ sõnadega „Eeldatav maht: juhendatud koolituse puhul 5-8 t või e-õppena 4-6 t, millest 4 t on videomaterjalid.“; 6) lisas 5 asendatakse sõnad „Eeldatav maht: 5–8 t“ sõnadega „Eeldatav maht: juhendatud koolituse puhul 4-8 t või e-õppena 3-5 t, millest 3 t on videomaterjalid.“; 7) määruse lisa 7 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). Heidy Purga minister Kristiina Alliksaar Kantsler Lisa 7. Rahvusvaheline kaitse (pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa ja ajutise kaitse saaja osa)  Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ Lisa 7 (kultuuriministri _.12.2023 määruse nr _ sõnastuses) RAHVUSVAHELINE KAITSE 1. Rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa Eeldatav maht: juhendatud koolitus 25-40 t Käsitletavad teemad Kohustuslik 1) ülevaade Eesti riigi- ja ühiskonnakorraldusest, sh demokraatlikud väärtused; 2) ülevaade eesti keelest ja kultuurist (sh rahvakultuuri traditsioonid, religioon, olulisemad tähtpäevad); 3) rahvusvahelise kaitse staatuse ja elamisloa pikendamise ja kehtetuks tunnistamise, sh rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloaga seotud õigusteave, sh elamisloa andmise ja pikendamise tingimused ning Eestis muul seaduslikul alusel elamisega seotud õigusteave, sh kodakondsuse omandamine; 4) ülevaade teistest teenustest, mida pakutakse rahvusvahelise kaitse saajatele; 5) töötamine ja tööturuteenused ning töökultuur; 6) finantskirjaoskus, digikirjaoskus ja igapäevaeluga praktiline toimetulek, sh elukoha leidmine; 7) pere ja lapsed (sh laste õigused, peretoetused, lasteaiad ja koolid, laste huvitegevusvõimalused); 8) tervishoid (sh vaimne tervis) ja sotsiaalhoolekanne, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pakutavad teenused ja toetused; 9) juurdepääs haridusele, sh haridustee jätkamise võimalused ja eesti keele õpe; 10) sotsiaalsed võrgustikud ja kodanikuühendused (sh huvitegevus, vabatahtlik töö) ning vabaaja veetmise võimalused (raamatukogud, sportimisvõimalused, loodusrajad jne); 11) rahvusvahelise kaitse saaja õigused ja kohustused Eestis viibimise ajal; 12) ülevaade Eesti õigusruumist, st kuidas käituda kooskõlas avaliku korraga. Soovituslik 1) linna või piirkonda tutvustav ekskursioon, osalemine mõne sotsiaalse võrgustiku üritusel või mõnes muus interaktiivses tegevuses; 2) aruteluseminar koolitusel käsitletud teemade üle. Kohanemisprogrammi koolitusmooduli läbinute üldpädevusnõuded Rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa läbinud isik: 1) teab Eesti riigi- ja ühiskonnakorralduse, sh demokraatlikke põhimõtteid; 2) teab eesti keele oskuse olulisusest ning on tutvunud kohaliku komberuumiga; 3) teab, millised on rahvusvahelise kaitse andmise ning muud Eestis seadusliku elamise alused, missugune on perekondade taasühendamise käik ja seda, kust leida vajaduse korral lisateavet; 4) teab, milliseid lisateenuseid pakutakse rahvusvahelise kaitse saanutele ja kust leida nende kohta lisateavet; 1 5) teab, milline on Eestis töökultuur, milliseid tööturuteenuseid pakutakse ja kuidas on võimalik neid saada; 6) teab elukoha leidmise ning majandamis- ja säästmisvõimalusi, elukohaga seonduvaid õigusi ja kohustusi; 7) omab ülevaadet, kuidas on korraldatud laste ligipääs haridusele; 8) teab, kuidas toimib Eestis tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem, sh milliseid teenuseid pakub riik ja milliseid kohaliku omavalitsuse üksus; 9) teab, kuidas on täiskasvanul võimalik asuda haridust omandama või jätkata senist haridusteed; 10) omab ülevaadet erinevatest sotsiaalsetest võrgustikest ja kodanikuühendustest ning vabaaja veetmise võimalustest; 11) teab, millised õigused ja kohustused on rahvusvahelise kaitse saajal Eestis elades; 12) teab väär- ja kuritegusid, mille eest karistatakse, ning kuidas saada abi nende ohvriks langemise korral. 2. Rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa (lühimoodul) Eeldatav maht: juhendatud koolituse puhul 4-8 t või e-õppena 4-6 t, millest 4 t on videomaterjalid Käsitletavad teemad Kohustuslik 1) ülevaade Eesti riigi- ja ühiskonnakorraldusest, sh kultuuriline kohanemine; 2) rahvusvahelise kaitse staatuse ja elamisloa pikendamise ja kehtetuks tunnistamise, sh rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloaga seotud õigusteave, sh elamisloa andmise ja pikendamise tingimused ning Eestis muul seaduslikul alusel elamisega seotud õigusteave, sh kodakondsuse omandamine; 3) ülevaade eesti keelest ja kultuurist (sh rahvakultuuri traditsioonid, religioon, olulisemad tähtpäevad); 4) ülevaade Eesti õigusruumist, st kuidas käituda kooskõlas avaliku korraga. 5) ülevaade teenustest, mida pakutakse rahvusvahelise kaitse saajatele (sh vastavate e-teenuste tutvustus); 6) töötamine ja tööturuteenused ning töökultuur; 7) igapäevaeluga praktiline toimetulek, sh elukoha leidmine, finantskirjaoskus, vajalikud digipädevused (ID-kaardi kasutamine); 8) tervishoid (sh vaimne tervis) ja sotsiaalhoolekanne, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pakutavad teenused ja toetused; 9) pere ja lapsed (sh laste õigused, peretoetused, lasteaiad ja koolid, laste huvitegevusvõimalused); 10) täiskasvanute juurdepääs haridusele, sh elukestev õpe, haridustee jätkamise võimalused, eesti keele õpe; 11) sotsiaalsed võrgustikud ja kodanikuühendused (sh huvitegevus, vabatahtlik töö) ning vabaaja veetmise võimalused (raamatukogud, sportimisvõimalused, loodusrajad jne). Kohanemisprogrammi koolitusmooduli läbinute üldpädevusnõuded Rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa (lühimoodul) läbinud isik: 1) teab Eesti riigi- ja ühiskonnakorralduse põhimõtteid; 2 2) teab, millised on rahvusvahelise kaitse andmise ning muud Eestis seadusliku elamise alused, missugune on perekondade taasühendamise käik ja seda, kust leida vajaduse korral lisateavet; 3) omab ülevaadet eesti keelest ja kultuuritavadest; 4) teab väär- ja kuritegusid, mille eest karistatakse, ning kuidas saada abi nende ohvriks langemise korral; 5) omab ülevaadet teenustest, mida pakutakse rahvusvahelise kaitse saajatele (mh teab, milliseid lisateenuseid pakutakse ajutise kaitse saanutele ja kust leida nende kohta lisateavet); 6) teab, milline on Eestis töökultuur, milliseid tööturuteenuseid pakutakse ja kuidas on võimalik neid saada; 7) omab ülevaadet, kuidas otsida infot üürikorterite kohta, milleks on vajalik ID-kaart jne; 8) teab, kuidas toimib Eestis tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem, sh milliseid teenuseid pakub riik ja milliseid kohaliku omavalitsuse üksus; 9) omab ülevaadet, kuidas on korraldatud laste ligipääs haridusele; 10) teab, kuidas on täiskasvanul võimalik asuda haridust omandama või jätkata senist haridusteed; 11) omab ülevaadet erinevatest sotsiaalsetest võrgustikest ja kodanikuühendustest ning vabaaja veetmise võimalustest. 3. Rahvusvahelise kaitse teemamooduli ajutise kaitse saaja osa Eeldatav maht: juhendatud koolituse puhul 4-8 t või e-õppena 4-6 t, millest 4 t on videomaterjalid Käsitletavad teemad Kohustuslik 1) Eestis seadusliku viibimisega seotud õigusteave, sh elamisloa andmise ja pikendamise tingimused ning teised Eestis seadusliku elamise alused; 2) ajutise kaitse saaja õigused ja kohustused Eestis viibimise ajal; 3) ülevaade teenustest, mida pakutakse ajutise kaitse saajatele (sh vastavate e-teenuste tutvustus); 4) töötamine ja tööturuteenused ning töökultuur; 5) igapäevaeluga praktiline toimetulek, sh elukoha leidmine, finantskirjaoskus, vajalikud digipädevused (ID-kaardi kasutamine); 6) tervishoid (sh vaimne tervis) ja sotsiaalhoolekanne, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pakutavad teenused ja toetused; 7) pere ja lapsed (sh laste õigused, peretoetused, lasteaiad ja koolid, laste huvitegevusvõimalused); 8) täiskasvanute juurdepääs haridusele, sh elukestev õpe, haridustee jätkamise võimalused, eesti keele õpe; 9) sotsiaalsed võrgustikud ja kodanikuühendused (sh huvitegevus, vabatahtlik töö) ning vabaaja veetmise võimalused (raamatukogud, sportimisvõimalused, loodusrajad jne); 10) ülevaade Eesti riigi- ja ühiskonnakorraldusest; 11) ülevaade eesti keelest ja kultuurist (sh rahvakultuuri traditsioonid, religioon, olulisemad tähtpäevad); 12) ülevaade Eesti õigusruumist, st kuidas käituda kooskõlas avaliku korraga. Kohanemisprogrammi koolitusmooduli läbinute üldpädevusnõuded Rahvusvahelise kaitse teemamooduli ajutise kaitse saaja osa läbinud isik: 3 1) omab Eestis seadusliku viibimisega seotud õiguslikku teavet; 2) teab, millised on ajutise kaitse andmise ning muud Eestis seadusliku elamise alused ja kust leida vajaduse korral lisateavet; 3) omab ülevaadet teenustest, mida pakutakse ajutise kaitse saajatele (mh teab, milliseid lisateenuseid pakutakse ajutise kaitse saanutele ja kust leida nende kohta lisateavet); 4) teab, milline on Eestis töökultuur, milliseid tööturuteenuseid pakutakse ja kuidas on võimalik neid saada; 5) omab ülevaadet, kuidas otsida infot üürikorterite kohta, milleks on vajalik ID-kaart jne; 6) teab, kuidas toimib Eestis tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem, sh milliseid teenuseid pakub riik ja milliseid kohaliku omavalitsuse üksus; 7) omab ülevaadet, kuidas on korraldatud laste ligipääs haridusele; 8) teab, kuidas on täiskasvanul võimalik asuda haridust omandama või jätkata senist haridusteed; 9) omab ülevaadet erinevatest sotsiaalsetest võrgustikest ja kodanikuühendustest ning vabaaja veetmise võimalustest; 10) teab Eesti riigi- ja ühiskonnakorralduse põhimõtteid; 11) omab ülevaadet eesti keelest ja kultuuritavadest; 12) teab väär- ja kuritegusid, mille eest karistatakse, ning kuidas saada abi nende ohvriks langemise korral. 4