Kiri

SIHTASUTUSE SAKALA TEATRIMAJA ASUTAJATE OTSUS Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu, mida esindab kultuuriminister Heidy Purga , ja Tallinna linn , mida esindab Tallinna Linnavalitsuse kaudu abilinnapea Kaarel Oja , ja AS SEB Pank , mida esindab ….. , otsustavad sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 ning riigivaraseaduse § 108 lõike 10 alusel: Muuta Sihtasutuse Sakala Teatrimaja põhikirja järgmiselt : Tunnistada põhikirja punkt 3.1.3 kehtetuks. Täiendada põhikirja punkti 3.2 pärast sõna „alusel“ järgmiselt: „ Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi saavutamisega. Sihtasutus ei tohi olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik ega juhtida täis- või usaldusühingut. “ . Muuta põhikirja punkti 4.7 ja jätta sealt välja teine lause „ Samuti peab eelarve vastama Tallinna linna poolt eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise kohta vastuvõetud õigusaktis sätestatule. “. Muuta põhikirja punkti 4.8 ja täiendada selle esimest lauset peale sõna „vastavalt“ sõnadega „nõukogu kinnitatud“ ning jätta välja teine lause „ Samuti peab finantsplaan vastama Tallinna linna poolt eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise kohta vastuvõetud õigusaktis sätestatule .“ . Muuta põhikirja punkti 5.2 kahte esimest lauset ja sõnastada need järg miselt : „ 5.2. Nõukogu moodustavad Kultuuriministeeriumi määratud nõukogu liikmed. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi kultuuriminister oma otsusega. “. Muuta põhikirja punkti 5.3 ja jätta sealt välja sõnad „ , välja arvatud asutamisel, kus juhatuse liikmed määravad asutajad “. Asendada põhikirja punktis 6.1.9 sõnad „ Sihtasutuse poolt loodavate äriühingute asutamiseks ja lõpetamiseks “ sõnadega „ põhikirja punktis 3.2 nimetatud tehinguteks “. Muuta põhikirja punkti 7.1 ja sõnastada see järgmiselt : „ 7.1. Nõukogul on kolm Kultuuriministeeriumi määratud liiget. “. Tunnistada põhikirja punktid 7.1.1 ja 7.1.2 kehtetuks. Muuta põhikirja punkti 7.5 ja sõnastada see järgmiselt : „ 7.5. Nõukogu liige võib nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määrajale kirjaliku avaldusega. “ . Muuta põhikirja punkti 7.6 ja sõnastada see järgmiselt : „ 7.6. Nõukogul on õigus teha Kultuuriministeeriumile ettepanek nõukogu liige tagasi kutsuda, kui see liige puudub regulaarselt nõukogu koosolekutelt või on kahjustanud Sihtasutuse eesmärkide elluviimist või head nime, jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või kui see liige on võimetu osalema nõukogu töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel. “ . Muuta põhikirja punkti 8.3 neljandat lauset ja sõnastada see järgmiselt: „ Protokolli koostamisel arvestatakse riigivaraseaduses sätestatud nõudeid protokolli kantavate andmete ja protokolli vormi ning andmete esitamise kohta, kui need on kehtestatud. “ . Täiendada põhikirja punkti ga 9.2 .1 ja sõnastada see järgmiselt: „ 9.2. 1. Sihtasutuse juhatuse liige tuleb valida avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord. Juhul, kui sihtasutuse juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab nõukogu Kultuuriministeeriumi nõusolekul juhatuse liikme avalikku konkurssi korraldamata. “ . Täiendada põhikirja punkti ga 9.3.4 ja sõnastada see järgmiselt: „9.3.4. juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. “ . Muuta põhikirja punkti 10.2 ja sõnastada see järgmiselt: „10.2. Juhatus esitab aruanded möödunud majandusaasta kohta nõukogule kinnitamiseks. Enne seda kontrollib aruande vastavust audiitor. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. “ . Muuta põhikirja punkti 10.4 ja sõnastada see järgmiselt: „ 10.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa. “ . Täiendada põhikirja punkti 11.2.1 ja sõnastada see järgmiselt: „ 11.2.1. asutajate ühehäälse otsusega; “. Tunnistada põhikirja punkt 11.3 ning selle alapunktid 11.3.1 , 11.3.2 ja 11.3. 3 kehtetuks. Võttes arvesse otsuse punktis 1 nimetatud põhikirja muudatusi kinnitada Sihtasutuse Sakala Teatrimaja põhikirja uue redaktsiooni terviktekst (lisatud). Sihtasutuse juhatusel esitada asutajate otsus ning põhikirja uues redaktsioonis terviktekst mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile. Otsus jõustub viimase digiallkirja andmise kuupäevast. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Kaarel Oja SIHTASUTUSE SAKALA TEATRIMAJA PÕHIKIRI I ÜLDSÄTTED 1.1. Sihtasutus nimetusega S ihtasutus Sakala Teatrimaja (edaspidi „Sihtasutus“) on iseseisev kasumit mittetaotlev sihtasutus, mis valitseb S ihtasutuse vara ja on loodud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutuse ametlik nimi on: Sihtasutus Sakala Teatrimaja . 1.2. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ja mis on registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. 1.3. Riigipoolseid asutajaõigusi Sihtasutuses teostab Kultuuriministeerium . Tallinna linna poolseid asutajaõigusi teostab Tallinna Linnavalitsus e poolt nimetatud isik . Sihtasutuse lõpetamisel teostab Tallinna linna asutajaõigusi Tallinna Linnavolikogu. 1.4. Sihtasutusel on oma pitsat ja embleem, mille kujundus ja kasutamise kord kinnitatakse Sihtasutuse nõukogu poolt. Sihtasutusel on iseseisev pangaarve ja eelarve. 1.5. Sihtasutuse tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariik. Sihtasutuse asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik ja aadressiks Sakala tn 3. 1.6. Oma tegevuses juhindub Sihtasutus Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, käesolevast põhikirjast ja nõukogu ning juhatuse otsustest. II SIHTASUTUSE EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMINE 2.1. Sihtasutuse eesmärkideks on: 2.1.1. Sihtasutuse valduses ja kasutuses olevate hoonete remont ja rekonstrueerimine ning valminud hoonekompleksi haldamine; 2.1.2. Eesti teatrikunsti edendamine ning võimaluste loomine maailma teatrikunsti tutvustamiseks eesti vaatajatele; 2.1.3. Sihtasutuse sissetulekute ja kapitali kasutamine, maksmine või annetamine Sihtasutuse halduskulude ning teatrihoones näidatavate lavastustega seotud kulutuste katteks ; 2.1.4. Stipendiumite andmine näitlejatele, teatri loomingulisele personalile ja dramaturgidele saavutuste eest teatrikunsti vallas . 2.2. Oma põhieesmärkide saavutamiseks Sihtasutus: 2.2. 1 . korraldab tulundusüritusi, näitusi ja muid üritusi, mis ei tohi väljuda Sihtasutuse põhitegevusest; 2.2. 2 . teeb seadusega lubatud tehinguid oma varaga. III SIHTASUTUSE ÕIGUSED 3.1. Sihtasutusel on õigus: 3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ja kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus, tal on eraldatud vara, iseseisev pangaarve, iseseisev eelarve, oma nimetus ja embleemiga pitsat; 3.1.2. astuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega koostöösidemeid, olla välis - ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige; 3.1.3. ( K ehtetu). 3.1.4. omandada, rentida ja võõrandada nõukogu otsusel põhikirjaliseks tegevuseks vajalikku kinnis- ja vallasvara . 3.2. Sihtasutus osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi sihtasutusi, ühineb teise sihtasutusega või jaguneb üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel. Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi saavutamisega. Sihtasutus ei tohi olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik ega juhtida täis- või usaldusühingut. IV SIHTASUTUSE MAJANDAMINE 4.1. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb Sihtasutus majandustegevusega Eesti Vabariigi seadustega lubatud piirides. 4.2. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning ei anna laenu ega taga selliseid laene ei asutajatele, juhatuse ega nõukogu liikmetele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4.3. Sihtasutusele üleantava vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Vara väärtuse hindamise õigsust kontrollib audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse Sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või tema poolt voli tatud isik ja Sihtasutuse juhatuse liige . 4.4. Sihtasutuse vara tekib majandustegevusest, annetustest, kingitustest, sihtotstarbelistest eraldistest ja muust seaduse ja põhikirjaga lubatud tegevus es t: 4.4 . 1 . Sihtasutuse osalusel asutatud juriidiliste isikute jaotamisele kuuluvast puhaskasumiosast; 4.4 . 2 . võlakirjade, aktsiate, investeerimisfondideosakute ost ja müük tulu saamiseks; 4.4 . 3 . tehingud vallas- ja kinnisvaraga; 4.4 . 4 . oma sümboolikaga toodete müük; 4.4 . 5 . muud seadusega lubatud toimingud. 4.5 . Sihtasutus vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga. Asutajad ei kanna varalist vastutust Sihtasutuse varaliste kohustuste eest nii nagu Sihtasutus ei kanna varalist vastutust asutajate varaliste kohustuste eest. 4.6 . Riigi poolt Sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud kinnisvara kasutamisele ja käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut. 4.7 . Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama Sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele . 4.8 . Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel V SIHTASUTUSE JUHTIMINE 5.1. Sihtasutuse organid on nõukogu ja juhatus. 5.2. Nõukogu moodustavad Kultuuriministeeriumi määratud nõukogu liikmed. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi kultuuriminister oma otsusega. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda Sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine Sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel 5.3. Sihtasutuse juhatuse liikmed nimetab nõukogu. Nõukogu võib moodustada teisi Sihtasutuse struktuuriüksusi. 5.4 . Sihtasutuse nõukogu või juhatuse liikmeks ei või olla isik: 5.4 .1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 5.4 .2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 5.4 .3. kellel on ärikeeld; 5.4 .4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 5.4 .5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud . 5.5 . Põhikirja punktides 5.4 .1– 5.4 .4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning punktis 5 .4 .5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 5. 6 . Sihtasutuse organite liikmetele ei tohi olla isiklikku huvitatust Sihtasutuse poolt jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse S ihtasutuse organi liikme ja Sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, siis Sihtasutuse organi liige ei osale vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses. 5. 7 . Nõukogu ja juhatuse liikme volitused kestavad (3) kolm aastat. VI NÕUKOGU ÜLESANDED 6.1. Sihtasutuse nõukogu: 6.1.1. kavandab Sihtasutuse tegevust, korraldab selle juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle; 6.1.2. määrab kindlaks Sihtasutuse tegevussuunad ning juhindub nende elluviimisel avatud ja demokraatliku ühiskonna põhimõtetest; 6.1.3. kinnitab Sihtasutuse poolt läbiviidavad üritused ja projektid; 6.1.4. kinnitab hiljemalt majandusaasta alguseks sihtasutuse aastased tegevuseesmärgid; 6.1.5 . kinnitab Sihtasutuse aasta-eelarve ja majandusaasta aruande; 6.1.6 . võtab vajadusel vastu otsuse juhatuse esindusõiguse piiramiseks (see ei kehti kolmandate isikute volituste kohta); 6.1.7 . määrab Sihtasutuse juhatuse liikmete arvu, juhatuse liikmete tasu suuruse ning sõlmib juhatuse liikmega juhatuse liikme lepingu. Tasu maksmine toimub vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustele; 6.1.8 . nimetab ja kutsub tagasi juhatuse liikme, sh kutsub tagasi juhatuse liikme, kes rikub põhikirja või temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingut; 6.1 .9 . annab nõusoleku põhikirja punktis 3.2 nimetatud tehinguteks, samuti kinnisvara võõrandamiseks; 6.1.10 . annab juhatusele nõusoleku lepingute sõlmimiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 6.1.10 .1. osaluse omandamine või lõppemine äriühingus; 6.1.10 .2. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine; 6.1.11. annab juhatusele volituse laenu võtmiseks või kapitalirendilepingu sõlmimiseks üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel ; 6.1.12. kinnitab nõukogu töökorra . 6.2 . Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi Sihtasutuse dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti Sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele. Nõukogu liikmel on õigus osaleda juhatuse koosolekutel. 6.3. Nõukogu esindab Sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega. VII NÕUKOGU MOODUSTAMINE JA KOOSEIS 7.1. Nõukogul on kolm Kultuuriministeeriumi määratud liiget. 7.1.1. ( Kehtetu ) . 7.1.2. ( Kehtetu ) . 7.2. Sihtasutuse nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik : 7.2.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus; 7.2.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus; 7.2.3. omab olulist osalus äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus; 7.2.4. on Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi või Tallinna linna osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga ; 7.2.5. omab Sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on Sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuse osutaja või tellija. 7.3. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. 7.4 . N õukogu liikmete tasustamisel lähtutakse järgnevatest põhimõtetest: 7.4.1. n õukogu liikmetele määravad tasu asutajad ühiselt ; 7.4.2. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuse s; 7.4.3. nõukogu liikme tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses; 7.4.4. nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvit i st; 7.4.5. riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud kohustuse mittetäitmisel võib tasu määranud isik või organ rahandusministri määrusega sätestatud korra kohaselt otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud. 7.5 . Nõukogu liige võib nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määrajale kirjaliku avaldusega. 7.6 . Nõukogul on õigus teha Kultuuriministeeriumile ettepanek nõukogu lii g e tagasi kutsuda, kui see liige puudub regulaarselt nõukogu koosolekutelt või on kahjustanud Sihtasutuse eesmärkide elluviimist või head nime, jät nud oma kohustused korduvalt täitmata või kui see liige on võimetu osalema nõukogu töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel. VIII NÕUKOGU KOOSOLEKUD 8.1. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu liikmetele teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette seaduses näidatud korras. 8.2. Erakorralise koosoleku võib igal ajal kokku kutsuda audiitori, nõukogu esimehe, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul nõudel. Selles ettepanekus peab olema näidatud koosolekul a r utamisele tulevate küsimuste ring. Teade erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse igale nõukogu liikmele kirjalikult vähemalt (7) seitse päeva enne koosoleku toimimise aega. 8.3. Iga nõukogu koosolek protokollitakse. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust osavõtnud nõukogu liikmed ja protokollija. Protokolli koostamisel arvestatakse riigivaraseaduses sätestatud nõudeid protokolli kantavate andmete ja protokolli vormi ning andmete esitamise kohta, kui need on kehtestatud. Asutajatel on õigus saada informatsiooni nõukogu koosoleku päevakorra kohta ning tutvuda nõukogu koosoleku protokollidega. 8.4. Nõukogu koosolekut juhatab nõukogu esimees, esimehe eemalviibimisel aga tema poolt määratud teda asendav nõukogu liige. 8.5. Nõukogu koosolek on otsusutusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. 8.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirja punktis 5. 6 näidatud juhul. 8.7. Nõukogu liikmed vastutavad seaduse ja põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmatajätmise võ i mittenõuetekohase täitmisega S ihtasutusele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Nõude aegumistähtaeg on (5) viis aastat. IX SIHTASUTUSE JUHATUS 9.1. Sihtasutuse juhatus juhib ja esindab S ihtasutust. Juhatus võib koo sneda ühest kuni kahest liikmest . 9.2. Juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu vastavalt seaduses ja põhikirjas ettenähtud korras. 9.2. 1. Sihtasutuse juhatuse liige tuleb valida avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord. Juhul, kui sihtasutuse juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab nõukogu Kultuuriministeeriumi nõusolekul juhatuse liikme avalikku konkurssi korraldamata. 9. 3 . Sihtasutuse juhatuse liikme tasustamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 9. 3 .1. j uhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks Sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid Sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus ; 9. 3 .2. j uhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab S ihtasutusele seatud eesmärkide täitmist . Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstu d kahe kordset keskmist kuutasu; 9. 3 .3. juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 9.3.4. juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 9. 4 . Juhatus jälgib Sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, eelkõige tehingute tegemisel , mis väljuvad Sihtasutuse igapäevase majandus tegevuse raamest ja mis on näidatud põhikirja punktides 6.1.10.1 ja 6.1.10 .2. 9. 5 . Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord (4) nelja kuu jooksul ülevaate S ihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, sam uti teavitama koheselt nõukogu S ihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest, samuti muudest S ihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 9. 6 . Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Sihtasutust kõigis õigustoimingutes. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmisega Sihtasutusele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Nõude aegumistähtaeg on (5) viis aastat. 9. 7 . Sihtasutuse tegevuse korraldamiseks ja juhtimiseks juhatus: 9. 7 .1. esindab Sihtasutust ja tagab Sihtasutuse majandustegevuse; 9. 7 .2. võtab tööle ja vabastab töölt teisi Sihtasutuse töötajaid, määrab nende palgatingimused; 9. 7 .3. otsustab Sihtasutuse vahendite kasutamise, sh Sihtasutusele vara ostmise või muul viisil hankimise, Sihtasutuse nimel laenude võtmise või laenude andmise piirides ja korras, mis on nõukogu poolt kehtestatud. 9. 7 .4. kirjutab Sihtasutuse nimel alla kõikidele dokumentidele, informeerib seaduses näidatud juhtudel ja tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit; 9. 7 .5. peab läbirääkimisi, sõlmib lepinguid ja kindlustab sõlmitud lepingute täitmise. 9. 8 . Nõukogu võib delegeerida juhatuse pädevusse kõigi Sihtasutuse tegevust puudutavate küsimuste otsustamise sellises mahus, mis on seadusega lubatud. X RAAMATUPIDAMINE JA KONTROLL 10.1. Juhatus korraldab sihtasutuse raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. 10.2. Juhatus esitab aruanded möödunud majandusaasta kohta nõukogule kinnitamiseks. Enne seda kontrollib aruande vastavust audiitor. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. 10.3. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 10.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa. 10.5 . Audiitori(-d) nimetab nõukogu (3) kolmeks aastaks. Audiitoriks ei või olla juhatuse või nõukogu liige ega S ihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik. Juhatus esitab registrile audiitori(-te) nimekirja. Audiitori vahetumisel teatab juhatus registrile andmed uue audiitori kohta (5) viie päeva jooksul. Audiitor kuulub tagasikutsumisele nõukogu otsusel ebakompetentsuse, ametialase lohakuse või kuriteo toimepanemisel. 10.6 . Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on Sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada kõigi asutajatega. 10.7 . Siseaudi itori nimetab ja kutsub tagasi n õukogu. Om a tegevuses allub siseaudiitor n õukogule. 10.8 . Töö lepingu siseaudiitoriga sõlmib n õukogu esimees. Siseaudiitori tegevus on reguleeritud ametijuhendiga, mille kinnitab n õukogu. Siseauditi käigus hinnatakse ja analüüsitakse Sihtasutuse tegevust ja sisekontrollisüsteemi olemasolu, nende tõhusust ja vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. 10.9 . Sihtasutuse nõukogu või juhatuse liige või muu huvitatud isik võib nõuda, et kohus otsustaks Sihtasutuse juhtimise või varalise seisuga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise ja nimetaks erikontrolli läbiviiva audiitori. 10.10 . Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. XI SIHTASUTUSE PÕHIKIRJA MUUTMINE JA SIHTASUTUSE LÕPETAMINE 11.1. Sihtasutuse põhikirja muutmise ainuõigus on a sutajatel ühiselt. Pärast Sihtasutuse registrisse kandmist võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides Sihtasutuse eesmärki. Põhikirja muutmine jõustub muudatuse registrisse kandmisest. 11.2. Sihtasutus lõpetatakse: 11.2.1. asutajate ühehäälse otsusega; 11.2. 2 . kohtuotsusega; 11.2. 3 . muudel tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 39 sätestatud alustel . 11.3. ( K ehtetu). 11.3.1. ( K ehtetu). 11.3.2. ( K ehtetu). 11.3.3. ( K ehtetu). 11.4. Sihtasutuse lõpetamise otsustamisel teostab Tallinna linna kui asutaja funktsioone Tallinna L innavolikogu, riigi kui asutaja funktsioone aga Kultuuriministeerium. 11.5 . Sihtasutus lõpetatakse või ühendatakse teise sihtasutusega riigi või Tallinna linna nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada või teise sihtasutusega ühendada ilma riigi ja Tallinna linna nõusolekuta. 11.6 . Sihtasutuse lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik asutajad. Sihtasutuse likvideerijaks on nõukogu poolt määratud nõukogu või juhatuse liikmed, kes: 11.6 .1. lõpetavad Sihtasutuse tegevuse; 11.6 .2. avaldavad ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate S ihtasutuse lõpetamise kohta; 11.6. 3. nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks asutajate vahel. 11.7. Pärast Sihtasutuse varade likvideerimist esitavad likvideerijad avalduse Sihtasutuse kustutamiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist. Likvideerijatel on kõik juhatuse õigused ning kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Likvideerijad võivad teha ainult sihtasutuse likvideerimiseks vajalikke tehinguid. 11. 8 . Sihtasutuse lõpetamisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jagatakse allesjäänud vara a sutajate vahel proportsionaalselt, lähtudes asutajate poolt sihtasutusele asutamisel ja sihtasutuse tegevuse jooksul eraldatud vahendite ja üle antud vara suurusest . AS SEB Pank [email protected] 13.12.2023 nr 3-3/1757-1 Sihtasutuse Sakala Teatrimaja põhikirja muutmine Kultuuriministeerium teeb ettepaneku Sihtasutuse Sakala Teatrimaja põhikirja muutmiseks. Esitame vastavasisulise sihtasutuse asutajate otsuse kavandi Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Sihtasutuse põhikirja muutmise vajadus tuleneb riigivaraseaduse 1. jaanuaril 2022 jõustunud muudatustest ja sellega seoses riigi osalusel asutatud sihtasutuste asutajaõiguste teostajatele pandud kohustusest sihtasutute põhikirjad muutunud redaktsiooniga kooskõlla viia. Sellest tulenevalt muudetakse põhikirja punkti 4.8 (sihtasutuse finantsplaani peab kinnitama nõukogu), täiendatakse põhikirja punktiga 9.3.4 (põhikirjas tuleb ette näha võimalus juhatuse liikmele konkurentsikeelu järgmise eest tasu maksmiseks pärast juhatuse liikme lepingu lõppemist), muudetakse põhikirja punktide 10.2 ja 10.4 sõnastust (kohustus nõukogul kuulata audiitori arvamust enne majandusaasta aruande kinnitamist ning majandusaasta aruanne kinnitamise kohustus 3 kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates). Ühtlasi lisatakse põhikirja punkt 9.2.1, mille kohaselt sihtasutuse juhatuse liige tuleb valida avaliku konkursi korras, juhindudes etendusasutuste seaduse §-st 6. Täiendavalt on põhikirja sisse viidud Tallinna linna esitatud muudatusettepanekud, millest olulisim puudutab nõukogu liikmete arvu – ka Tallinna linn ei soovi edaspidi sihtasutuse nõukogusse liikmeid nimetada, mistõttu sihtasutuse nõukogu liikmete arv väheneb kahe võrra (muudetakse või tunnistatakse kehtetuks põhikirja punktid 5.2, 7.1, 7.1.1, 7.1.2 ja 7.6). Samuti jäetakse põhikirjast välja viited sellele, et sihtasutuse finantsplaan ja eelarve ning nõukogu koosoleku protokoll peab vastama Tallinna linna eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise kohta vastuvõetud õigusaktis sätestatule (muudetakse põhikirja punkte 4.7, 4.8 ja 8.3). Samuti tehakse parandusi põhikirja punktide sõnastuses, et tagada põhikirja kooskõla riigivaraseaduse ja sihtasutuste seadusega (põhikirja punktid 3.1.3, 3.2, 6.1.9, 7.5, 8.3 ning 11.3 ja selle alapunktid) ning jäetakse põhikirja punktist 5.3 välja sõnastus, mis ei ole enam ajakohane. Ootame tagasisidet ning seisukohta sihtasutuse põhikirja muutmise kohta. Juhul kui teil põhikirja muudatusettepanekuid ei ole ning olete nõus põhikirja muutmisega, palume lisada asutaja otsusele AS SEB Pank poolse esindaja nimi ning asutaja otsuse koos põhikirjaga digiallkirjastada ning digiallkirjastatud asutate otsus koos põhikirjaga saata [email protected]. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Alliksaar kantsler Lisad: 1. Asutajate otsuse eelnõu; 2. Sihtasutuse põhikiri koos muudatustega Jaana Tulk 628 2229 [email protected]