(EIS) algatatud kooskõlastamine

Riigikantselei Meie 12.12.2023 nr 1.1-10.1/7382-1 [email protected] Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamine (perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri) Austatud härra Peterkop Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu ja kaasnevad materjalid, mis on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS. Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul. Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri, mis kajastab struktuurivahendite rakendamise käigus ministeeriumitelt laekunud ettepanekuid ja rakenduskava muudatusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri 3. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu lisa „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri” 4. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lisa 03.07.2023 kinnitatud VV korralduse nr 180 lisa „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri” võrdlus kooskõlastamiseks esitatud eelnõu lisaga Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Sotsiaalministeerium Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kultuuriministeerium Kliimaministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Anu Kikas 5885 1320 [email protected] 2  EELNÕU 2023 KORRALDUS 2023 nr „Perioodi 2021–2027 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 4 lõike 3 alusel: 1. Kinnitada „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri“. 2. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuuritoetuste veebilehel. 3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 3. juulil 2023. a korraldus nr 180 „„Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja“ kinnitamine“. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  „Perioodi 2021–2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu (edaspidi EL) toetuste kasutamise korraldamiseks on Vabariigi Valitsus 15. detsembril 2022. a vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusele välja andnud korralduse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri” (edaspidi meetmete nimekiri). Meetmete nimekiri on koostatud lähtuvalt „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi ÜKP rakenduskava) eesmärkidest, rahastamiskavast ja toetatavatest sekkumistest. Meetmete nimekiri sisaldab rakenduskava elluviimiseks vajalikke meetmeid, sekkumisi, tulemuste hindamiseks vajalikke mõõdikuid koos sihttasemetega, rahastamiskava ja meetme elluviimise eest vastutavaid asutusi. Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri 03. juulil 2023. aasta Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 180 kinnitatud nimekirja asemel. Uus meetmete nimekiri sisaldab endas programmperioodi 2021-2027 rakenduskava muudatusi, mis kinnitati 26. oktoobril 2023 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega ning ministeeriumitelt laekunud meetmete rakendamisest tulenevaid muudatusi. Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse nõunik Anu Kikas ([email protected]) ning juriidilise ekspertiisi viis läbi õigusosakonna jurist Virge Aasa ([email protected]). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõuga kehtestatakse uus (muudatustega) meetmete nimekiri ning tunnistatakse kehtetuks valitsuskabineti 3. juuli 2023. aasta korraldus nr 180 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja“ kinnitamine“. 3. Eelnõu sisu 3.1 Eelnõu punktiga 1 kinnitab Vabariigi Valitsus meetmete nimekirja. Korralduse lisas tehakse võrreldes kinnitatud meetmete nimekirjaga allpool toodud teksti- ja eelarvemuudatused. Otstarbekas on vaadata seletuskirjas välja toodud muudatusi koos seletuskirja lisaga 1, milleks on heakskiitmiseks esitatud eelnõu lisa koos välja toodud muudatustega. 3.1.1 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 muutmisest tulenevad muudatusettepanekud 3.1.1.1 Poliitikaeesmärk nr1 „Nutikam Eesti“ meetme 21.1.5.1 „Ühenduvus“, mille rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), EL toetuse osakaalu suurendatakse 60% pealt 70%-le ning omafinantseeringu osakaalu  vähendatakse 40% pealt 30%-le. Meetme omafinantseeringu summat ja kogueelarvet vähendatakse 15 171 428 eurot. Põhjendus: Muudatus põhineb aruteludel sidusrühmadega, kes käesolevas majandusolukorras ei ole planeeritud toetusmääraga valmis 5G, ega lairiba taristut arendama, ning tulemuste saavutamiseks on tekkinud vajadus toetusmäära muuta. 3.1.1.2 Poliitikaeesmärk nr 2 „Rohelisem Eesti“ meetme 21.2.1.3 „Tervishoiuasutuste energiatõhusus“, mille rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (SOM), väljundnäitaja „Suurema energiatõhususega üldkasutatavad hooned“ koodiga RCO19 ja tulemusnäitaja „Kaasaegsed energiatõhusad haiglahooned“ koodiga PSR42 asendub väljundnäitajaga „Suurema energiatõhususega tervishoiusektori taristu“ kood PSO44; mõõtühik „m2“; sihttase 2029 „0“; sihttase 2029 „26 935“ ja kahe tulemusnäitajaga vastavalt „Primaarenergia aastane tarbimine“ kood RCR26, mõõtühik „MWh/aastas“; algtase „7876“; sihttase 2029 „5654“ ning „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ kood „RCR29“; mõõtühik „tonni CO2 ekv/a“; algtase „2672“, sihttase 2029 „1918“. Põhjendus: Muudatuse vajalikkus tuleneb sellest, et seoses hoone energiatõhususe miinimumnõuete uuendamisega ei kehtestata haiglatele tulevikus energiaklasse ning seetõttu ei ole võimalik raporteerida algselt rakenduskavas sisaldunud näitaja RCO19 täitmist kooskõlas selle metoodikaga, mis eeldab energiaklassi paranemist. Tulemusnäitaja PSR42 „Kaasaegsed energiatõhusad haiglahooned“ asendatakse kahe Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi määruse nr (EL) 2021/1058 Lisas I sätestatud ühise tulemusnäitajaga, milleks on RCR29 „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ ja RCR26 „Aastane primaarenergia tarbimine“. Muudatus võimaldab selgemalt välja tuua investeeringu tulemuse ja sekkumise otsese panuse. 3.1.1.3 Poliitikaeesmärk nr 6 „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.1 „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus“, mille rakendusasutus on MKM, tulemusnäitaja RCR01 nimetust „Toetatavates ettevõtetes loodud töökohad“ korrigeeritakse vastavalt „Toetatavates üksustes loodud töökohad“. Põhjendus: Muudatusega viiakse näitaja nimetuse eesti keelne tõlge vastavusse Õiglase Ülemineku Fondi määruse nr (EL) 2021/1056 Lisas III sätestatud näitaja inglise keelse nimetusega (“Jobs created in supported entities”). 3.1.1.4 Poliitikaeesmärk nr 6 „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.2 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“, mille rakendusasutus on MKM, tulemusnäitaja RCR01 nimetust „Toetatavates ettevõtetes loodud töökohad“ korrigeeritakse vastavalt „Toetatavates üksustes loodud töökohad“. Põhjendus: Muudatusega viiakse näitaja nimetuse eesti keelne tõlge vastavusse Õiglase Ülemineku Fondi määruse nr (EL) 2021/1056 Lisas III sätestatud näitaja inglise keelse nimetusega (“Jobs created in supported entities”). 3.1.1.5 Poliitikaeesmärk nr 6 „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.6 „Tööleasumise toetamine ning täiend- ja ümberõppe toetamine“, mille rakendusasutus on MKM, väljundnäitaja „Osaluskordade arv“ sihttase 2024 korrigeerimine vastavalt „203“; sihttase 2029 korrigeerimine vastavalt „1 266“, kuna muutus tulemusnäitaja sisu. Tulemusnäitaja muutmine PSR43-ks “Peale teenuse saamist tööhõives olev tööealine elanikkond” ja selle 2029 sihttaseme korrigeerimine vastavalt „845“-le. Põhjendus: Tulemusnäitajat muudetakse, kuna teenuseid kavatsetakse osutada nii töötavatele kui töötutele isikutele. Kehtiv tulemusnäitaja võttis arvesse vaid töötute inimese saamise tööturule, kuid oluline on toetada ka Ida-Virumaal hetkel hõives olevaid inimesi, kuna nende puhul on töö kaotamise risk kõrge. 3.1.1.6 Poliitikaeesmärk nr 6 „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.8 „Ringmajanduse korraldamine“, mille rakendusasutus on Kliimaministeerium (KLIM), tulemusnäitaja RCR01 nimetuse „Toetatavates ettevõtetes loodud töökohad“ korrigeerimine vastavalt „Toetatavates üksustes loodud töökohad“ Põhjendus: Muudatusega viiakse näitaja nimetuse eesti keelne tõlge vastavusse Õiglase Ülemineku Fondi määruse nr (EL) 2021/1056 Lisas III sätestatud näitaja inglise keelse nimetusega (“Jobs created in supported entities”). 3.1.2 Muud ettepanekud 3.1.2.1 Poliitikaeesmärk nr 2 „Rohelisem Eesti“ meetme 21.2.3.2 „Eluslooduse kaitse ja kasutus“, mille rakendusasutus on KLIM, lisandub väljundnäitaja „Linna rohestamise kava“; kood „VVV40“; mõõtühik „arv“; sihttase 2024 „0“; sihttase 2029 „10“. Põhjendus: Väljundnäitaja on meetmete nimekirja tasemel vajalik, sest sekkumises toetatakse eraldi ka kohaliku omavalitsuse arengudokumentide koostamist või täiendamist, arvestades linna rohestamiskava eesmärkidega, koos vastava avalikkuse kaasamise ja teavitamisega. Tegevus on vajalik sekkumise nr 21.2.3.22 tulemuse saavutamiseks, st et alusdokumentide (kavade) alusel toimub linnade elurikkuse parendamine, sh rohealade täiendav rajamine. 3.1.2.2 Poliitikaeesmärk nr 2 „Rohelisem Eesti“ meetme 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine“, mille rakendusasutus on KLIM, väljundnäitaja VVV04 “Investeeringud ringmajanduse arendamisse“ sihttaseme 2029 suurendamine vastavalt „ 9 912 606“. Põhjendus: KLIM käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023- 2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine jäätmete liigiti kogumise edendamiseks“ alusel toetatakse jäätmete liigiti kogumise süsteemi ja infrastruktuuri arendamiseks vajaliku jäätmemudeli loomist ja arendamist ning jäätmete liigiti kogumise lahenduste analüüsimist. Lisaks toetatakse liigiti kogumise taseme hindamist, sealhulgas sortimisuuringute läbiviimist ja sellega seonduva süsteemse lahenduse väljatöötamist ja arendamist. Need tegevused toetavad ringmajanduse arendamist ning panustavad samuti näitajaVVV04 sihttaseme täitmisesse käskkirja alusel antava toetuse summa mahus. 3.1.2.3 Poliitikaeesmärk nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.8.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“, mille rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), sekkumise „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021–2027“ väljundnäitaja sihttase 2029 korrigeerimine vastavalt „180“. Põhjendus: Õigusakti väljatöötamise kooskõlastusringil (septembris 2023) saadud tagasiside põhjal lisandusid sihtrühmana huvikoolid. Sellega seoses on tõstetud näitaja sihttaset algsest 140lt 180le. 3.1.2.4 Poliitikaeesmärk nr 6 „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“, mille rakendusasutus on MKM, sekkumise „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi; Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ kahe väljundnäitaja lisamine vastavat väljundnäitaja „Toetatavad ettevõtjad (nende hulgas: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured“; kood „RCO01“; mõõtühik „ettevõtjad“; sihttase 2024 „12“; sihttase 2029 „100“ ja väljundnäitaja „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“; kood „RCO04“; mõõtühik „ettevõtjad“; sihttase 2024 „12“; sihttase 2029 „100“. Põhjendus: Tegemist on Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi määruse nr (EL) 2021/1058 Lisas I sätestatud ühiste näitajatega, mida Euroopa Komisjoni juhiste kohaselt tuleb kasutada asjakohastel juhtudel. Konkreetses sekkumises antakse mitterahalist toetust ehk osutatakse inkubatsioonitegevusi (k.a.  eelinkubatsioon) ettevõtjatele, sealhulgas juba enne inkubaatorite rajamist. Seega on näitajate lisamine põhjendatud. Sekkumine panustab rakenduskava poliitikaeesmärk nr 6 „Õiglane üleminek“ vastavate näitajate täitmisesse. 3.1.2.5 Poliitikaeesmärk nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.9.3 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“, mille rakendusasutus on SOM, eelarvest 5% omafinatseeringu eemaldamine ning selle lisamine riikliku kaasfinantseerimise osakaalu juurde, mis tõuseb 30%ni ehk 1 928 571 euroni. Põhjendus: Meetme elluviimiseks planeeritud toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel on selgunud, et rakendusskeemina kasutatakse käskkirja (toetuse andmine rakendusasutuse tegevuseks). Elluviijaks saab SOMi laste ja perede osakond ning partnerina kaasatakse Sotsiaalkindlustusamet (SKA). Seega arvestades, et KOVidele, MTÜ-dele ja erasektorile toetust ei anta ning avatud taotlusvooru ei tehta, on põhjendatud riikliku kaasfinantseeringu määra tõstmine, kuna tegemist on riigiasutustega. Sealhulgas puuduvad SOMil ja SKA-l eelarvelised vahendid omafinantseeringu tagamiseks. 3.1.2.6 Poliitikaeesmärk nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.4.2 „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“, mille rakendusasutus on HTM, sekkumise „Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses, e Tehnoloogiaprogramm (aka Inseneriakadeemia)“ nimetuse korrigeerimine järgmiselt: „Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses – Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia“. Põhjendus: HTM on otsustanud lähtuvalt tegevuste sihtrühmadest ning elluviidavatest tegevustest siduda inseneriakadeemia ja IT akadeemia tegevused haridustaseme põhjal ning välja on töötatud kaks toetuse andmise käskkirja erinevate haridustasemete kohta, milles mõlemas on ühendatud nii IT akadeemia kui inseneriakadeemia tegevused. Seetõttu pole otstarbekas hoida inseneriakadeemia ja IT akadeemia sekkumisi eraldi ridadel ning erinevate tunnuskoodidega. 3.1.2.7 Poliitikaeesmärk nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.4.2 „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“, mille rakendusasutus on HTM, sekkumine „IT haridus ja digioskuste arendamine“ kustutatakse eraldiseisva sekkumisena. Ühtlasi kustutatakse vastava sekkumise meetmete nimekirja väljundnäitaja „Tegevustes osalenud tasemeõppe õppurite arv“. Põhjendus: seoses muudatusega, millega liidetakse senised kaks sekkumist üheks sekkumiseks „Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses – Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia“, puudub vajadus meetmete nimekirjas eraldi sekkumise ja näitaja jaoks IT akadeemia tegevustele. 3.1.2.8 Poliitikaeesmärk nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.6.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“, mille rakendusasutus on HTM, sekkumise „Täiskasvanute mitteformaalses õppes osalemise toetamine ning arendustegevused (sh koolitusasutuste võimekuse suurendamine, kvaliteediarendus, täiskasvanute õpiteede paindlikumaks muutmine, elukestva õppe populariseerimine).“ nimetuse korrigeerimine vastavalt „Täiskasvanute mitteformaalses õppes osalemise toetamine ning arendustegevused“. Põhjendus: Sekkumise nimetust on lihtsustatud. Arendustegevused on juba TATi tegevustes kirjeldatud ja loetletud ning meetmete nimekirjas pole nende täiendav loetlemine otstarbekas. 3.1.2.9 Poliitikaeesmärk nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.7.2 „Noortevaldkonna arendamine“, mille rakendusasutus on HTM, sekkumise „Teenused riskinoortele: Laste  ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ nimetuse korrigeerimine järgmiselt: „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“. Põhjendus: uus sõnastus toob selgemini välja, et sekkumisel on kaks suunitlust. Riskinoortele ellu viidavad teenused ei panusta otseselt või tingimata laste ja noore ühiskonda kaasamise tegevustesse. 3.1.2.10 Poliitikaeesmärk nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.7.2 „Noortevaldkonna arendamine“, mille rakendusasutus on HTM, väljundnäitaja „Teenust saanud noorte arv“ lisamine meetmete nimekirja; mõõtühik „Unikaalsed isikud“; sihttase 2024 „0“; sihttase 2029 „2940“. Põhjendus: seoses HTMi uute toetusskeemide avamisega on välja töötatud nendega seotud meetmete nimekirja väljundnäitaja ja selle sihttasemed. 3.1.2.11 Poliitikaeesmärk nr 6 „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.8 „Ringmajanduse korraldamine“, mille rakendusasutus on KLIM, sekkumise nime korrigeerimine eemaldades sellest tegevuse „Kohtla-Järve suletud tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila suurema põlenguala sulgemislahenduse rekonstrueerimine“. Põhjendus: Rakendamise vajadust enam ei ole, kuna antud maatüki omandab VKG, kes võtab üle prügilaga seotud kohustused. Raha kasutatakse ära sama sekkumise teisteks tegevusteks, et tagada väljund ja tulemusnäitajate saavutamine. 3.1.2.12 Poliitikaeesmärk nr 1 „Nutikam Eesti“ meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“, mille rakendusasutus on MKM, sekkumise nime „Ettevõtte arenguprogramm light“ asendamine nimega „VKE arenguprogramm“. Põhjendus: Muudatus on tehniline, ent vajalik keelelise korrektsuse tagamiseks ning selguse tagamiseks, et sekkumise nimetus oleks kooskõlas vastava sekkumise rakendamiseks vastu võetud määruse nimega. 3.1.2.13 Poliitikaeesmärk nr 1 „Nutikam Eesti“ meetme 21.1.1.1 ”Ettevõtete TAI- mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine”, mille rakendusasutus on MKM sekkumise “Ettevõtete TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (sh arendusnõunikud ja kestlikkuse nõunikud erialaliitude juures)” nime muutmine vastavalt “Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine”. Põhjendus: Muudatus on tehniline, kuid vajalik, et lihtsustada sekkumise nime kasutamist läbivalt erinevates dokumentides. Hetkel meetmete nimekirjas olev sekkumise nimetus on liialt pikk ning ei ole praktiline niivõrd pika nime kasutamine, ka lühem nimetus peegeldab piisavalt sekkumise sisu. 3.1.2.14 Poliitikaeesmärk nr 1 „Nutikam Eesti“ meetme 21.1.3.5 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“, mille rakendusasutus on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM), rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Maakondlike arenduskeskuste toetamine (nõustamisteenuse pakkumisel)“ nimetuse korrigeerimine vastavalt „VKEde teadlikkuse kasvatamine ja nõustamine maakondlikes arenduskeskustes“. Põhjendus: Sekkumise nime täpsustamine seab fookusesse VKEde toetamise maakondlikes arenduskeskustes, mitte maakondlike arenduskeskuste toetamise. 3.1.2.15 Poliitikaeesmärk nr 1 „Nutikam Eesti“ meetme 21.1.4.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“, mille rakendusasutus on REM, rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Maakondlike arenduskeskuste toetamine (VKEde võimekuse kasvatamisel nutika spetsialiseerumise,  tööstuse kolmikpöörde ja ettevõtluse valdkonnas)“ nimetuse korrigeerimine vastavalt „VKEde oskuste arendamine maakondlikes arenduskeskustes“. Põhjendus: Sekkumise nime täpsustamine seab fookusesse VKEde toetamise maakondlikes arenduskeskustes, mitte maakondlike arenduskeskuste toetamise. 3.1.2.16 Poliitikaeesmärk nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.3.2 „Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava sotskindlustussüsteemi kujundamine“, mille rakendusasutus on SOM, väljundnäitaja „Valkondadeülese terviseprobleemide ennetuse ja riskide varajase märkamise mudel“ sihttase 2029 korrigeerimine „1“ vastavalt „2“. Põhjendus: Toetuse andmise tingimuste väljatöötamise käigus leppides kokku täpseid tegevusi, ajakava ning erievate osapoolte ülesandeid, on selgunud, et toetuse andmise tingimustele planeeritud vahenditest on võimalik rahastada kahe erineva mudeli välja töötamist: uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli ja toitumisnõustamise detailse mudeli. 3.1.2.17 Poliitikaeesmärk nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“, mille rakendusasutus on Kultuuriministeerium (KUM), näitaja „Tööjõulähetusprogrammis osalejate arv“ vahesihttasemeks (2024) seada 160. Põhjendus: 2023. a oktoobris korraldatud riigihankele „Keeleõppe eesmärgil töölähetuste korraldamine avaliku sektori eri keele- ja kultuuritaustaga töötajatele” (viitenumber 270471) ei laekunud ühtegi pakkumust. Elluviija kavatseb kuulutada välja uue hanke 2023. aasta jooksul, kuid teenusepakkuja ei pruugi suuta pakkuda tööjõulähetusprogrammi 2024 a. jooksul 260 inimesele, pigem on realistlik seada programmi käivitusfaasis vahesihttaseme eesmärgiks 160 osalejat. 3.1.2.18 Poliitikaeesmärk nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“, mille rakendusasutus on KUM, muuta näitaja VVV19 nimetuseks „Mentorite arv“. Põhjendus: Näitaja nimetusest on vajalik eemaldada viide MTÜ-dele, kuna toetuse andmise tingimuste väljatöötamise raames on selgunud, et mentorid hakkavad nõu andma ka teistele vabaühendustele kui MTÜ-d. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele Meetmete nimekiri on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusega (RT I, 11.03.2022, 1). 5. Eelnõu mõju Eelnõuga kinnitatavates dokumentides EL ühtekuuluvuspoliitika fondide (Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond kasutamise täpsem siseriiklik jaotus, toetatavad tegevused, vastutused ja oodatavad tulemused. Meetmete nimekirjas sätestatud toetusmahu jaotus toetatavate tegevuste ning fondide vahel on aluseks vahendite kavandamisele riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves. 6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava raames antav EL poolne toetusmaht on kokku 3,369 miljardit eurot. Sellele lisandub Eesti riigi osalus (riiklik kaasfinantseering + omafinantseering) 1,804 miljardit eurot. Eesti-poolne nõutav minimaalne kaasrahastamismaht EL fondide kasutamiseks kaetakse vastavalt rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused, erasektor, mittetulundussektor) omapanusest. Vahendid riigieelarveliseks kaasrahastamiseks kavandatakse riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta riigieelarves vastutava ministeeriumi või Riigikantselei eelarves. 7. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/23-1641 - „Perioodi 2021–2027 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.12.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8022355d-9d8e-486b-892f-3f6d93f8733c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8022355d-9d8e-486b-892f-3f6d93f8733c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main