Analüüs „SA Eesti Kontsert juhtimismudeli toimimine“

Analüüs „SA Eesti Kontsert juhtimismudeli toimimine“ Lõpparuanne AS PricewaterhouseCoopers Advisors 20. oktoober 2023  Kristiina Alliksaar Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 10148 Tallinn Erki Mägi Austatud Kristiina Alliksaar Direktor / juhatuse liige T: 614 1800 M: 5625 6340 Käesolev aruanne on koostatud AS PricewaterhouseCoopers Advisors (“PwC”) poolt Kultuuriministeeriumile vastavalt Kultuuriministeeriumi ja [email protected] PwC vahel 20.03.2023 sõlmitud lepingule (“Leping”). Erki Raja Juhime Teie tähelepanu, et meie aruandes on välja toodud olulised asjaolud seoses meie eelduste ja soovituste aluseks oleva informatsiooni Juhtivkonsultant piiratuse kohta. T: 614 1800 M: 5647 3654 Aruandes sisalduv info on kogutud mitmel viisil (dokumendianalüüs, intervjuud, töötoad ja grupiintervjuud, küsitlus jmt) ning pärineb mitmest [email protected] erinevast allikast, sh olid peamisteks sisendi andjateks Kultuuriministeeriumi ja SA Eesti Kontsert. Me ei ole hinnanud nende infoallikate usaldusväärsust ega testinud sealt pärineva info tõepärasust. Sellest tulenevalt ei anna PwC ühelegi isikule (välja arvatud Kultuuriministeeriumile Lepingu alusel) mistahes otseseid ega kaudseid kinnitusi aruande täpsuse või täielikkuse osas. Käesoleva dokument on projekti lõpparuanne, milles on võetud arvesse Kultuuriministeeriumi 12.10.2023 esitatud ja Eesti Kontserdi 13.10.2023 esitatud kirjalikke kommentaare. PwC kannab aruandega seoses õiguslikku vastutust Lepingus sätestatud ulatuses üksnes Kultuuriministeeriumi ja mitte ühegi teise osapoole ees, kes võib oma otsustes olla tuginenud selles aruandes sisalduvale teabele või seisukohtadele. AS PricewaterhouseCoopers Advisors Tatari 1, 10116 Tallinn Kui Teil on küsimusi seoses aruandega, võtke palun ühendust Erki Raja ([email protected], +372 5647 3654) või Erki Mägiga T: 614 1800 ([email protected]), +372 5625 6340). Lugupidamisega Erki Mägi juhatuse liige Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 2  Oluline teadaanne isikutele, kes ei ole aruande adressaadid Isikud, kes ei ole aruande adressaadid ja seda aruannet loevad, loetakse nõustunuks alljärgnevate tingimustega: Aruannet lugev isik võtab teadmiseks, et AS PricewaterhouseCoopers Advisors on selle koostanud vastavalt oma kliendilt saadud juhistele ning üksnes kliendi huvisid ja kasu silmas pidades. Aruannet lugev isik tunnistab asjaolu, et ta ei ole selle aruande adressaat ning vastamaks tema huvidele ja vajadustele oleks võinud aruande koostamiseks osutuda vajalikuks läbi viia teistsuguseid või täiendavaid töid. Lugeja nõustub, et AS PricewaterhouseCoopers Advisors (sh tema partnerid, volitatud isikud ja töötajad) ja allhankijad ei võta aruandega seoses mingeid kohustusi ega vastutust, ei lepingulist ega lepinguvälist (sh hooletusest ja seadusest tuleneva kohustuse rikkumisest tingitud) vastutust. Lugeja nõustub, et AS PricewaterhouseCoopers Advisors (sh tema partnerid, volitatud isikud ja töötajad) ja allhankijad ei vastuta mistahes kahju, saamata jäänud tulu ega kulutuste eest, mis aruannet lugevale isikule seoses aruande kasutamisega või muul moel aruandega seotult võivad tekkida. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 3 Sisukord 1. Peamised kinnisvara, juhtimismudeli ja finantsjuhtimise tähelepanekud 8 2. SA Eesti Kontserdi juhtimiskorraldus ja finantsjuhtimine 17 3. Muusikalised kollektiivid 34 4. Saaremaa Ooperipäevad ja korraldamise alternatiivid 42 5. Kinnisvara portfelli ülevaatlik kokkuvõte 59 6. Kinnisvara haldamise alternatiivid 78 7. Kinnisvara portfellist osaline loobumine 88 8. Kinnisvara portfellist loobumine 98 9. Jätkub tänane korraldus 109 Lisad 121 Lisa 1 Kinnisvara objektide detailne vaade 122 Lisa 2 Kokkuvõtlik visualiseeritud andmestik PowerBI failiformaadis 140 Lisa 3 Läbiviidud intervjuud 141 Lisa 4 Eesti Kontserdi kommentaarid 143 Lõpparuanne oktoober 2023 PwC Analüüsi taust ja eesmärk (1/2) Analüüsi taust ja eesmärk SA Eesti Kontsert (edaspidi ka sihtasutus) on asutatud Eesti Vabariigi poolt, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium. Sihtasutuse eesmärk on põhikirja alusel eesti muusikakultuuri säilitamine ja arendamine ning erinevate võimaluste loomine kõrgetasemelisest kultuurielust osasaamiseks, sh korraldades kontserte ja algatades uusi muusikaprogramme ning tehes neid kättesaadavaks laialdasele kuulajaskonnale. Oma tegevuses on sihtasutuse jaoks tähtsal kohal rahvusvaheliste kontaktide loomine ja nende hoidmine ning muusikaalase teabe levitamine. Sihtasutus on etendusasutus etendusasutuse seaduse mõttes, mis tähendab, et Eesti Kontserdi peamisi tegevusi võib kirjeldada järgnevalt: • autorite ja esitajate loomingu esitamiseks regulaarselt etenduste või kontsertide korraldamine; • teatri- ja tantsuetenduste või kontsertide lavastamine ja esitamine, muusikalise loometegevuse või lavakunsti abitegevuste korraldamine; • töösuhete ja võlaõiguslike suhete loomise aluseks on loominguliste eesmärkide täitmine; • sihtasutuse loomingulise tegevuse juhtimine toimub loomingulise juhi ehk Eesti Kontserdi peaprodutsendi poolt; • avaliku kommunikatsiooni läbiviimine etenduste ja kontsertide toimumise kohta. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 5 Analüüsi taust ja eesmärk (2/2) Analüüsi taust ja eesmärk (2) Riigieelarvest etendusasutustele toetuse andmisel on seaduseandja ka ette näinud, et riigi • Kinnisvara haldamise praktika ja jätkusuutlikkus. Projekti käigus hinnatakse Estonia asutatud sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele määratakse riigieelarvest toetus kontserdisaali, Jõhvi kontserdimaja, Vanemuise kontserdimaja, Pärnu kontserdimaja, etendusasutuse põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamiseks. Peterburi Jaani kiriku, Hortuse väravatorni ja abistava Tallinnas paikneva laohoone haldamise Sihtasutuse all tegutseb kaks muusikalist kollektiivi – Hortus Musicus ja Eesti Rahvusmeeskoor. korraldust. Hindamisel käsitletakse tänases mahus üüritava kinnisvara kasutust, Samuti kuulub sihtasutuse valdusesse mitmeid objekte ja hooneid koos nende hetkeolukorda ja põhjendatust; haldamisega seotud kulusid ning rahastuse puudujääki, haldamiskohustusega, sh erinevad Eesti kontserdimajad (Estonia, Jõhvi, Pärnu ja Vanemuine), haldusmudeli komponente ning Rahvusooper Estoniaga sõlmitud rendilepingus sõnastatud Hortuse väravatorn, Peterburi Jaani kirik ja laohoone. õiguseid ja kohustusi. Sihtasutuse peamised tegevused põhikirjas on eelkõige seotud kultuurisündmuste • Juhtimise tõhusus halduslikus vaates. Hinnatakse tänase ärimudeli jätkusuutlikkust võttes korraldamise ja kultuuri edendamisega, kuigi aja jooksul on olulisel määral ülesandeid arvesse kinnisvara haldamist ja sihtasutuse põhitegevust, sh Saaremaa Ooperipäevade lisandunud seonduvalt kinnisvara haldamisega. korraldusmudelit, ning tuuakse soovitusi ja ettepanekuid sihtasutuse keskse juhtimise tõhustamiseks. Tulenevalt sihtasutuse põhikirjalistest ülesannetest, ja täiendava kohustusena muusikaliste kollektiivide toetamisest ning kinnisvaraportfelli haldamisest, on käesoleva projekti eesmärgiks Analüüsi tulemustena esitatakse asutajale valikuvariandid eeltoodud teemadel, leidmaks kõige mõistlikumad ning jätkusuutlikumad korraldusviisid lähtudes tänasest võimalustest, ressurssidest analüüsida sihtasutuse keskse juhtimise korraldust ja tegevuse jätkusuutlikkust olemasoleva toimemudeli jätkamisel. Analüüsi tulemusena tuuakse välja võimalused juhtimise korralduse ja alternatiividega kaasnevatest riskidest. Sh toetavad analüüsi tulemused ja koostatud muutuseks ning optimaalse kinnisvara toimemudeli valikud kinnisvara haldamiseks ja tähelepanekud asutaja ootuste sõnastamist, selgitades olulisust ja võtmekohti nii säilitamiseks lähtudes mh koostatud kontserdimajade korraldusmudelitest. omaproduktsiooni loomise kui ka kinnisvara haldamise vaatest. Täpsemalt käsitletakse analüüsis sihtasutuse toimemudelit läbi kolme vaate: • Keskne juhtimine riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamisel ja omatulu teenimisel. Kontserdimajade, Eesti Rahvusmeeskoori, Hortus Musicus ja Saaremaa Ooperipäevade juhtimise korralduse analüüsimine riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise ja juhtimiskorralduse osas ning omatulu teenimise võimaluste kaardistamine ja hindamine. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 6 Lõpparuande ülesehitus Aruande peamised komponendid ja peatükkide jaotus Käesolev lõpparuanne koosneb üheksast peamisest teemablokist, keskendudes peamiselt SA Eesti Kontserdi juhtimiskorraldusele, kinnisvara haldamise analüüsile ja võimalikele alternatiivsetele kinnisvara korraldusmudelitele. Analüüsi struktuurne ülesehitus on järgnev: • Peamised kinnisvara, juhtimismudeli ja finantsjuhtimise tähelepanekud • SA Eesti Kontserdi juhtimiskorraldus ja finantsjuhtimine • Muusikalised kollektiivid • Saaremaa Ooperipäevad ja korraldamise alternatiivid • Kinnisvara portfelli ülevaatlik kokkuvõte • Kinnisvara haldamise alternatiivid • Kinnisvara portfellist osaline loobumine • Kinnisvara portfellist loobumine • Jätkub tänane korraldus Kinnisvara objektide lõikes koostatud detailsed vaated on leitavad aruande lisadest (Lisa 1). Aruande lahutamatuks osaks on mh Lisa 2, mis on oma olemuselt visualiseeritud andmekogum sihtasutuse üksuste ja kinnisvara kasutuse osas, tuues välja peamise teabe tegevuste osas, sh kinnisvara puhul on loodud võrreldavad töölauad peamiste tulemusnäitajate lõikes (kasutatavus, kulud/tulud m2 kohta, sündmuste arv jmt). Lõpparuande kavandis toodud tähelepanekud on oma olemuselt esialgsed, mille osas viiakse vajadusel sisse täiendusi ja täpsustusi vastavalt juhtrühma suunistele ja tagasisidele. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 7  Peamised kinnisvara, juhtimismudeli ja finantsjuhtimise tähelepanekud 1 Tähelepanekud (1/9) Lõpparuande peamised tähelepanekud Käesolevaga on esitatud analüüsi lõpparuande peamised tähelepanekud kinnisvara portfelli haldamise ning jätkusuutlikkuse, sihtasutuse juhtimiskorralduse, finantsjuhtimise ja omaproduktsiooni loomise teemadel. Analüüsi peamiseks sisendiks on Tellija ja Eesti Kontserdi poolt edastatud dokumendianalüüsi käigus läbitöötatud materjalid ning läbiviidud ekspertintervjuud nii Kultuuriministeeriumi esindajatega, sihtasutuse võtmetöötajatega kui ka kõikide allüksuste juhtide/esindajatega. Lisaks dokumendi analüüsile ja (kordus-)intervjuudele korraldati täiendavalt kaks töötuba Eesti Kontserdi täiendava tagasiside ja tähelepanekute täpsustamiseks. Sihtasutuse kinnisvara haldamine ja korraldus 1. Tänane sihtasutuse korraldusmudel kinnisvara haldamise osas ei ole jätkusuutlik Tänane sihtasutuse korraldusmudel ei ole oma olemuselt tervikvaates jätkusuutlik – kinnisvaraga seotud investeerimisvajadused on kumuleerumas ja kõigi investeeringute teostamiseks ei jagu tänases vaates vajalikku rahastust. Kokku on sihtasutuse kinnisvara portfelli investeeringute vajadus järgneva 5 aasta jooksul hinnanguliselt 9,5 mln eurot. Juhul kui teostatakse ainult prioriteetsed investeeringud, mis on peamiselt seotud kinnisvara ülalpidamise ja säilitamisega, on investeeringute vajadus hinnanguliselt 3,5 mln eurot. Arvestades sihtasutuse kulu- ja tuludünaamikat, kus sihtasutuse kogueelarvest (ca 8,5 mln eurot 2022. a) hinnanguliselt pool kaetakse Kultuuriministeeriumi tegevustoetusega ja pool muu tuluga, siis puudub sihtasutusel tänase korralduse alusel täiendav võimekus teha suuremaid vajaminevaid investeeringuid. Seejuures on oluline arvestada, et tulusus on kontserdimajade lõikes erinev. Samas tuleb arvestada, et juhul kui sihtasutus loobub kontserdimajast või -majadest, siis kaasnevad sellega lisaks võimalikule (haldus)kulude kokkuhoiule täiendavad riskid ja asenduskulud, mis omakorda suurendavad omaproduktsiooni korraldamisega seotud kogukulusid. Kui kontserdimajade üle puudub kontroll, võib see vähendada kontserdisaalide kättesaadavust ning konkurentsi tingimustes võib rendihind oluliselt tõusta ja muutuda vastavalt üürileandjast. Ühtlasi ei pruugi olla tagatud vajalikus mahus prooviruumide kättesaadavus ja kontserttehnikaga võib kaasneda täiendav transpordi- ja rendikulu. Seetõttu tänane korraldusmudel ei ole küll jätkusuutlik, aga alternatiivsed mudelid kätkevad riske ja täiendavaid kulukomponente, mis võivad olulisel määral takistada sihtasutuse kõrgkvaliteeti tagavate programmide elluviimist ega taga muul viisil olulist kokkuhoidu. Vt ka peatükk „Kinnisvara portfelli ülevaatlik kokkuvõte“. 2. Sihtasutusel puudub ühtsetel alustel kokkulepitud ja pikaajaline kinnisvara investeeringute kava Kinnisvara portfelli haldamisel ei ole täna arvestatavalt käsitletud investeeringu komponenti hoone halduskuludes ja samamoodi ei arvestata kinnisvara investeeringu komponenti kontserdimajade ruumide kasutamise hinnakirja kujundamisel. Näiteks hinnakujundamisel arvestatakse mitmeid väliseid faktoreid, mille eesmärgiks on maksimeerida tulu konkurentsi tingimustes, aga samas ei arvestata hinnakujundamisel vajalikku investeeringute komponenti. Kuna investeeringuid ei käsitleta hoonete igapäevase haldamisel metoodilise osana, puuduvad ka ühestel alustel põhimõtted ja lähenemine, kuidas investeeringuid ning nende rahastamist korraldatakse ja planeeritakse. Valdavalt on sarnane praktika iseloomulik kõigile Kultuuriministeeriumi haldusalas olevate hoonete haldamisel. Eesti Kontserdi puhul on oluline arvestada, et kinnisvarahaldus moodustab sihtasutuse tegevusest tervikuna olulise osa. Seetõttu, et investeeringud hoonete säilitamiseks ja ülalpidamiseks oleksid tagatud, on oluline sõnastada ja läbi rääkida vastavad eesmärgid ning kokkulepped, mille alusel investeeringute plaan ja üheselt mõistetav investeeringute rakenduskava kooskõlas Asutajaga koostatakse. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 9 Tähelepanekud (2/9) Sihtasutuse kinnisvara haldamine ja korraldus Kontserdimajade tehnilise sisukorra väljaselgitamiseks ja võimalike investeeringute (sh ressursitõhusus) asjakohasuse 3. hindamiseks tuleb läbi viia ehitise audit Kontserdimajade investeeringute planeerimine baseerub sihtasutuse parimal teadmisel, aga täiendavateks investeeringuteks katteallikaid ei ole võimalik ette planeerida, st tööde järjestus (prioriteetsus) ja teostatavus baseerub Kultuuriministeeriumi või mõne teise välise osapoole vahendite kättesaadavusel (toetuste taotlemine ja suunatud sihtfinantseeringud). Eesti Kontsert omab ülevaadet vajalikest investeeringutest ja nende prioriteetsusest, aga puudub sellele ehituslikust ekspertiisist lähtuv hinnang, mis tähendab, et tänane investeeringute prioriteetsus ei pruugi olla kooskõlas hoonete tegeliku tehnilise seisukorraga. Sarnaselt on oluline prioritiseerida ressursitõhusust taotlevaid investeeringuid, mille eesmärgiks on täiendav jooksevkulude optimeerimine, vähendamaks kinnisvara portfelli haldamise kogukulusid (näiteks Pärnu kontserdimaja fassaadi ja katuse soojustamine). Kuna kontserdimajad amortiseeruvad ja teatud elementide kasulikud eluead on juba lõppenud või lõppemas, on hoonete ohutuse ja säilitamise tagamiseks tugevalt soovituslik ehitise ja energiatõhususe auditite läbiviimine kontserdimajades, et selgitada välja kõige prioriteetsemad tehnilised tööd ja kaardistada hoonete lõikes võimalikud kuluefektiivsust taotlevad investeeringud. Täiendava ehitusalase ekspertiisi kaasamine on tänases olukorras oluline, et pakkuda Eesti Kontserdile ja Asutajale asjakohast informatsiooni hoonete seisukorrast, mille põhjal kujundada ühtsed arusaamad vajalikest investeeringutest järgnevate aastate jooksul. 4. Eesti Kontserdi omaproduktsioon moodustab kontserdimajade ürituste kogumahust väikese osa Eesti Kontserdi teadlik otsus on omaproduktsiooni teha piiratud mahus, sest selle kvaliteet on sihtasutusele oluline. Keskmise kuupõhise kontserdimaja kasutuse põhjal (2022. a) on enim omaproduktsiooni Estonia kontserdisaalis (keskmiselt 7 korda kuus). Ülejäänud kontserdimajades on sihtasutuse maht kuus keskmiselt 2-3 omaproduktsiooni. Estonia kontserdisaalis, Pärnu ja Vanemuise kontserdimajas on kuus 8 rendiüritust (võrdväärne Estonia kontserdisaali omaproduktsiooni mahuga). Seejuures Jõhvi kontserdimajas toimub kuus keskmiselt 16 rendiüritust, mis on märkimisväärselt enam kui teistes kontserdimajades. Kõigis väljaspool Tallinna olevates kontserdimajades toimub omaproduktsiooniga võrreldes oluliselt suuremas mahus rendiüritusi, mis võtab ühtlasi ka arvesse piirkondlikku nõudlust. Täiendavalt korraldab Vanemuise kontserdimaja koolikontserte, mis toimuvad väljaspool kontserdimaja ruume. Eeltoodud praktika põhjal on Eesti Kontsert olulisel määral fokusseeritud omatulu teenimisele, mis on teadlik strateegiline suund. Sihtasutuse esindajate hinnangul on oluline tagada omaproduktsiooni kvaliteet ja eesmärgiks on hoida olemasoleva produktsiooni mahtu, et tagada kontsertide ühtlane kvaliteet. Seetõttu on mõistlik enda kasutuses olevate hoonete puhul tagada kõrge rendiürituste osakaal, et maksimeerida kontserdisaalidest saadavat renditulu, mida suunata põhitegevusse. Vt ka peatükk „Pindade kasutus“. 5. Kontserdimajade ruumide kasutamise hinnakirja kujundamine ei ole seotud sihtasutuse (sh omaproduktsiooni) kuludega Eesti Kontserdi ruumide rendi eesmärgiks on toetada sihtasutuse põhitegevust ehk omaproduktsiooni ja seejuures katta kinnisvara ülalpidamiseks vajalikke kulusid. Senise praktika kohaselt kujundatakse näiteks kontserdimajade hinnapoliitikat lähtuvalt turusituatsioonist ja konkurentide hindadest, seejuures saalirendi hinnakirju korrigeeritakse iga aasta kontserdimaja põhiselt, mis kinnitatakse sihtasutuse keskse otsusega. Samas ei ole võimalik hinnata optimaalse hinna kujunemist, sest omaproduktsiooni (sarnaselt investeeringutele) ei seostada hinnakirja alusel saadud tuluga, st osa tulust ei suunata selgelt omaproduktsiooni kulude katteks. Selleks, et tagada optimaalne hinnakujundus, mis toetab sihtasutuse põhitegevust ja kontserdimajade ülalpidamist, tuleks ruumide kasutamise hinnakirja kujundamisel kokku leppida põhimõtetes, millises mahus suunatakse ruumide rendist saadavast tulust omaproduktsiooni ja investeeringute eelarvesse. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 10 Tähelepanekud (3/9) Sihtasutuse kinnisvara haldamine ja korraldus Kõige eelistatum kinnisvara haldamise korraldusmudel on tänase korralduse jätkumine üüritulu maksimeerimisega 6. ja prioriteetsete investeeringute teostamisega Kuna kontserdimajade omamine toetab Eesti Kontserdi tegevust kvaliteetse produktsiooni esitamiseks vajaliku taristu, tehnika ja tehnilise meeskonna olemasoluga, võib tänane kontserdimajade korraldusmudel vastata parimal viisil riigipoolsele ootusele (mh tagades kõrgkultuuri regionaalse kättesaadavuse ja selle kvaliteedi). Nii nagu eelnevalt esile toodi, et ole hetkel kehtiv haldusmudel küll tänastes oludes jätkusuutlik, kuid alternatiivsete lahenduste rakendamine võib oluliselt mõjutada põhitegevuse kvaliteeti. Prioriteetsed investeeringud võimaldavad ja tagavad tehnilise võimekuse kvaliteedi (video, heli, valgus) konkurentsis püsimiseks, kontserdisaalide kvaliteetse väljanägemise ja regulatsioonidest tulenevate nõuete täitmise. Kuna kinnisvarahaldus moodustab sihtasutuse tegevusest kokkuvõttes suure osa, on tarvilik sõnastada vastavad alaeesmärgid ja kokkulepped Asutaja ootustes ja/või pikaajalises investeeringuplaanis. Kuna põhitegevuse kvaliteet on sihtasutuse vaatest peamine, siis kontserdisaali rentimisega puudub sihtasutusel kontrollifunktsioon, et saali tehnilised lahendused suudavad Eesti Kontserdi produktsiooni algusest lõpuni teenindada sihtasutuse nõudmistele ja vajadustele vastavalt. Samuti võib olla raskusi tehniliste spetsialistide kättesaadavusega, kes suudavad efektiivselt produktsiooni ette valmistada ning tunnevad kontserdimajade tehnilisi piire ja võimekust. Ühtlasi kontserdimajade üleandmine kolmandatele osapooltele võib kaasa tuua ebamõistlikult kõrge rendihinna koos kontsertide korraldamise kulubaasi vähenemisega, mis omakorda halvendab omaproduktsiooni kvaliteeti ja vähendab mahtu. Täiendavad lisakulud võivad kaasneda ka prooviruumide üürimisega ja kontserttehnika ja inventari transpordiga, sh üles seadmisega. Seejuures Riigi Kinnisvara AS võib olla alternatiivina võimalik hoone haldaja koostöömudelis, kus kontserdimajad on nende hallata ja Eesti Kontsert jätkab tavapäraselt majade opereerimist ja sisutegevust. Selline lahendus oleks potentsiaalselt kõige optimaalsem, sest kaasab täiendavat kinnisvara ekspertiisi arvestades ühtlasi Eesti Kontserdi omaproduktsiooni tootmisega seonduvaid kõrgeid kvaliteedinõudeid ja kontserttehnikaga seotud vajadusi. Samas vajab see täiendavaid läbirääkimisi, mis senimaani ei ole olnud sihtasutuse vaates tulemuslikud. Samas tuleb arvesse võtta, et Eeltoodust tulenevalt, kus tänasele korraldusele alternatiivsed lahendused võivad tuua olulisi riske ja mida on keeruline ilma kinnisvara omamata keeruline lahendada, on kõige eelistatum tänase korraldusmudeliga jätkamine koos prioriteetsete investeeringute teostamise ja üüritulu maksimeerimisega. Vt ka peatükke „Jätkub tänane korraldus“, „Kinnisvara portfellist loobumine“ ja „Kinnisvara portfellist osaline loobumine“. 7. Tasub üle vaadata hoonete kasutamisega seotud kokkulepped ja nende vastavus tänasele korraldusele Eesti Kontserdi kasutuses olev kinnisvara erineb omandivormide lõikes. Estonia kontserdisaali ja Hortuse väravatorni (omanik Tallinna linn) kasutamiseks on sõlmitud üürileping, Jõhvi kontserdimaja (ühe poole) suhtes kehtib Eesti Kontserdi kasuks kuni 2026. a kasutusvaldus ja hoonestusõigus (omanik Jõhvi vallavalitsus), Pärnu kontserdimaja kuulub sihtasutusele, Vanemuise kontserdimaja on tähtajatult ja tasuta kasutusvaldusega (omanik SA Teater Vanemuine) sihtasutuse kasutuses ning Peterburi Jaani kirikus tegevuste läbiviimiseks on sõlmitud tasuta kasutusleping (üürileandja Eesti Evangeelne Luterlik Jaani kogudus). Jõhvi kontserdimaja mitmel ehitustehnilisel elemendil hakkab läbi saama (või on juba läbi) kasulik eluiga, mistõttu järgnev leping tuleb vajaminevate investeeringute mahu ja uuenenud turuolukorraga proportsiooni viia. Võimalusel tuleb kinnitada hoone renoveerimiseks vajaminevate investeeringute kogumaht ja lähtuvalt sellest sõlmida 10-15 aastane leping uute elementide kasulikku eluiga arvesse võttes. Vanemuise kontserdimaja osas võib otsida koostöökohti Tartu linnaga, et hajutada investeeringutega seotud kulusid. Peterburi Jaani kiriku lepingu kohaselt peab sihtasutus tasuma proportsionaalselt kasutamisega kõrvalkulud. Kuna kirikus ei ole tänasel päeval võimalik tegevusi läbi viia Venemaa Föderatsioonis valitseva olukorra tõttu, tuleb lähtuda Välisministeeriumi ja õigusbüroo soovitustest. Hortuse väravatorni tänane üürileping ei luba allüüri, mistõttu tuleb jälgida, et torni kolmandatele osapooltele kasutada andmine on vastavuses üürilepingu tingimustega (vajadusel üürilepingut muutes). Sellest tulenevalt on soovitatav hinnata tänaseid omandisuhteid ning nende sobivust hetkeoludesse, võttes mh arvesse PwC poolt koostatud lepingulisi tähelepanekuid. Vt ka lk 76-77. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 11 Tähelepanekud (4/9) Sihtasutuse kinnisvara haldamine ja korraldus Estonia kontserdisaal on sihtasutuse kõige suuremate kuludega kinnisvaraobjekt ja puuduvad investeeringute osas selged 8. kokkulepped Estonia kontserdimajas, kõrge kultuurilise väärtusega hoones, tegutsemisega kaasnevad sihtasutusele kõrged halduskulud. Kuigi Eesti Kontsert on Estonia kontserdimajas üürnik ja hoone omanikuks on Rahvusooper Estonia, siis kontserdimajaga seotud investeeringud on jaotunud mõlemale osapoolele. Sh on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester kolmanda osapoolena teinud täiendavaid investeeringuid suusõnaliste kokkulepete põhjal (tasaarveldused ja kompensatsioonid). Sõlmitud üürileping samas sätestab, et kõigi Estonia kontserdimaja investeeringute ja remonttööde eest vastutab Rahvusooper Estonia. Eesti Kontserdi käsutuses oleva kontserdisaali haldamisega seotud tööde osas on ajalooliselt sõlmitud mittefikseeritud kokkuleppeid, millest osapooled juhinduvad. Nt ventilatsiooni, sissepääsude ja saali säilitamisega soetud tööd on Eesti Kontserdi poolt tehtud või planeeritud. Kokku on vaja perioodil 2024-2028 a. investeerida Estonia kontserdisaali ligi 1,8 mln eurot, millest üle poole tuleks teostada järgneva paari aasta jooksul. Kuivõrd investeeringute maht on arvestatav ja seejuures on osapooltele ebaselge, sh lepinguliselt fikseerimata ka kohustuste täpne jaotus, oodatakse Rahvusooper Estonia ja Eesti Kontserdi poolt Kultuuriministeeriumi tugevamat rolli osapoolte ootuste juhtimisel, sh uute kokkulepete vahendamisel/sõlmimisel. Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Rahvusooper Estonia ja Eesti Kontserdi omavahelised suusõnalised kokkulepped tuleb kirjalikult fikseerida. Seepärast on oluline kõikide osapooltega läbi rääkida ruumide kasutus ja jõuda kirjalikult fikseeritud kokkulepeteni, seejuures protsessi peab juhtima Kultuuriministeerium. Vt ka lk 121-123. Kaaluda Tallinna linnaga Hortus Musicus väravatorni üürilepingu lõpetamist või tegevuse muutust tulenevalt selle 9. alakasutusest Tallinna linnalt üüritavas väravatornis toimub Eesti Kontserdi omaproduktsiooni vähesel määral ja eelkõige on see seotud ühe muusikalise kollektiiviga, kelle haldusesse väravatorn on antud. Seejuures ei ole perioodil 2018-2022 väravatorn ühelgi aastal suutnud toimida kasumlikult, kuigi investeeringute ja remonditööde kohustus on torni omanikul. Tuleb kaaluda väravatornis oleva inventari ladustamist soodsamal laopinnal ja muusikalise kollektiivi tegevused üle viia muudesse ruumidesse. Juhul kui väravatorni üürimist ja kahjumlikku ülalpidamist peetakse jätkuvalt põhjendatuks kuna tegemist on olulise kultuuriobjektiga, siis tuleb võimalusel leida väravatornile tulutoovaid ärimudeleid. Kuna Eesti Kontsert on teataval määral võimalikke ärimudeleid ja kasutusvõimalusi arendanud, siis tuleks lähtuda siinkohal võimalike ärimudelite ja kasutusvõimaluste eelanalüüsimisest, mille põhjal Nõukogu ja Asutaja omapoolse hinnangu saavad kujundada. Juhul kui sobivaid alternatiive objekti kasumlikuks haldamiseks ei tuvastada, on soovitatav lõpetada väravatorni üürileping. Vt ka „Hortus Musicus“ ja „Hortuse värvatorn“. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 12 Tähelepanekud (5/9) Sihtasutuse kinnisvara haldamine ja korraldus 10. Soovitame ühtlustada andmekorje kvaliteeti ja parendada algandmete kättesaadavust portfelliüleselt Käesolev analüüsi läbiviimine tõi esile tähelepanekuid andmekorje ja kvaliteedi kohta. Mitmete artiklite puhul tõdeti, et need ei pruugi olla üks-ühele võrreldavad, kuid annavad võrreldava indikatsiooni – andmepäringutega tegeles mitmeid erinevaid osapooli nii sihtasutuse keskkontorist kui seotud kontserdimajadest, mis viitab, et regulaarset ülevaadet/seiret kogu portfelli tasuvusest ning tulemuslikkusest läbi ei viida. Mh puuduvad (osaliselt) andmed selle koha, milliseid ruume ja kui tihti kasutatakse. Andmetena on olemas ürituste üldarv (omaproduktsioon ja rendiüritused), kuid puudub ajalooline ülevaade selle kohta, millises ruumis ja kui suures mahus pinda antud ürituste korraldamiseks kasutatakse. Lisaks on teadmata, kui palju aega kulub iga ürituse ettevalmistamisele, selleks harjutamisele ning millal on ruumid küll hõivatud, kuid samal ajal ei toimu esinemist publikule. Üheks võimalikuks lahenduseks oleks pindasid puudutavate andmete digitaliseerimine ja läbi IT- süsteemi andmekogumise võimekuse loomine. Sobiv broneeringusüsteem markeeriks ära automaatselt ruumide hõivatuse. See võimaldab omada paremat ülevaadet ruumide kasutusest ja selle põhjal ka parendada kulude jagamise praktikaid. Lisaks annaks see ka parema võimaluse rendiürituste ja omaproduktsiooni hinnastamiseks (sh võttes arvesse ka ettevalmistusperioodi ja remonditöid). Protsess aitaks ka uuesti kaardistada ja seada konkreetsed piirid kulude eest vastutamise kohta ning looks terviklikuma pildi ruumide tegelikust kasutusest ja nende funktsioonist. Täiendavalt eeldab uute süsteemide rakendamine olemasolevate andmete nimistu ühtlustamist ja üheselt mõistetavaks muutmist, sest kuluartiklite paljusus ning erisused takistavad kvaliteetset ja kiiret andmetöötlust. Eeltoodust lähtuvalt on oluline korrastada ja ühtlustada andmete kogumine, mis puudutab mh kontserdimajade ruumide kasutust, et tagada efektiivne kontserdimajade ruumide kasutuse korraldus ning anda läbipaistvat ja kiiret juhtimisinformatsiooni. 11. Kontserdimajade haldamine on korraldatud efektiivselt ja kulutõhusalt, aga kasutamata kõiki võimalusi Eesti Kontserdil on olemas vajalik kompetents, kogemus ja ekspertiis eriotstarbeliste hoonete haldamiseks, sh võttes haldamisel arvesse kontserdimajade spetsiifikat ja kasutuskorda. Kinnisvara portfelli üldine haldus on seetõttu korraldatud efektiivselt ja kulutõhusalt, aga täiendavalt pole rakendatud halduskorraldusega seonduvaid tööriistu, mis võimaldaksid luua paremat detailsust ja kinnisvara haldamise seotud vaateid sihtasutusele, Asutajale ja Nõukogule. Kinnisvara haldusega seotud andmete kättesaamine oli projekti vältel ajakulukas ja puudus ühtne metoodika andmete haldamiseks ning koondamiseks (vähemalt analüüsis kasutatud detailsuses). Seejuures hoone lõikes ei viida läbi jooksvat kulu- ja tuluanalüüsi. Oluline on kinnisvara haldamisel, lisaks raamatupidamislikule vaatele, kinnisvaraga seonduva andmestiku jooksev jälgimine. Tänane olemasolev keskne juhtimisvaade ei pruugi olla piisavalt täpne regulaarsete ülevaadete koostamiseks juhtkonnale, sh Nõukogule. Kontserdimajade jooksvat haldamist on seetõttu keeruline objektiivsete näitajate alusel hinnata, sh kulu- ja tuludünaamikat peamiste artiklite ja investeerimisvajaduste lõikes koos võrreldavate indikaatoritega. Tõhusamaks halduseks on soovituslik luua juhtimistöölaud (eelistatult automatiseeritud andmeuuendustega), luues piisava detailsusega vaated objektide lõikes ja üleselt, mis võimaldab regulaarset võrdlust, sh jälgida eesmärkide ja eelarve täitmist. Prototüübina võib käsitleda nt käesoleva analüüsi raames PwC poolt loodud ja kohandatud PowerBI alusfaili. Vt ka „Lisa 2“. Investeerimisvajaduste puhul on oluline esile tuua, et neid vaadatakse haldusest eraldi – st kasutusel ei ole RKAS-e mudeliga sarnast komponendipõhist hinnakujundust üüritegevuse aluseks. See tähendab, et tänases vaates ei tegutseta nö täiskulu baasil, mistõttu on mõistlik kaaluda täpsemat komponendipõhist kinnisvara haldusmudelit, mis võtaks arvesse ka vajalikke investeeringuid ja ka remonttöid, tagamaks läbipaistvamad ja tõepärasemad üürihinnad allüürnikele. Vt ka peatükk „Riigi Kinnisvara vaade ja olulisemad komponendid“. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 13 Tähelepanekud (6/9) Sihtasutuse kinnisvara haldamine ja korraldus 12. Kontserdimajade tänane võimekus toetada produktsiooni läbi sobivate tingimuste ja võimaluste on piiratud Eesti Kontserdi hallatavate kontserdimajade võimekus toetada produktsiooni sobivate tingimuste loomisega on valdavalt maksimaalselt rakendatud. Peamise esindusväärtusega Estonia kontserdisaaliga seotud ruumid ja Vanemuise kontserdimaja on maksimaalses kasutuses, kus tänase produktsiooni ja ürituskorralduse mahtude juures on tekkinud ruumipuudus vajaliku kontserttehnika haldamiseks ja hoiustamiseks. Näiteks Estonia kontserdimaja vajab kasutustiheduse tõttu (sh Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri proovid) pidevat kontserttehnikaga seotud ettevalmistustöid (sh kontserttehnika ümberpaigutamist ja hoiustamist). Estonia kontserdimajas on seetõttu kollektiivid Eesti Rahvusmeeskoori näitel alternatiivina kasutanud teisi ruume, jaotanud koorilauljaid väiksemateks gruppideks või rentinud teisi saale näiteks kesklinna koolides. Kollektiivide näitel peetakse oluliseks lisaks sobivale prooviruumile ka noodikogu läheduses paiknemist, mis on valdavalt digitaliseerimata ja paberkujul. Seetõttu eelistatakse püsivaid prooviruume koos noodikogu hoidlaga, kuigi noodikogude digitaliseerimine võimaldaks vabastada täiendavalt ruumi ja lihtsustada kavade ettevalmistamist ning tõstaks proovide asukoha osas kollektiivide paindlikkust. Vanemuise kontserdimaja ruumipuudus tuleneb kontsertide inventari (kostüümid, dekoratsioonid, jmt) suuremast mahust, mida hoiustatakse mh lavatagustes muu funktsiooniga ruumides, mitte ainult laos. Oluline on seejuures välja tuua, et Vanemuise kontserdimaja korraldab olulises mahus üritusi (koolikontserdid) väljaspool kontserdimaja ruume. Kuna ruumide ja laopindade kättesaadavus on kontserdimajades piiratud, on Eesti Kontserdil täiendavalt kasutuses laohoone, kus hoiustatakse kontserdikorraldusega seotud tehnikat ja inventari, mida transporditakse vajadusel üle-eestiliselt kontserdimajadesse. Tänase korralduse optimeerimiseks on oluline rakendada eeltoodud juhtimistöölaua lähenemist ja ühtlasi on soovitatav digitaliseerida noodikogud, mille abil on võimalik suurendada ruumide mahutavust ja neid optimaalsemalt kasutada. Vt ka tähelepanekuid 10 ja 11. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 14 Tähelepanekud (7/9) Sihtasutuse juhtimiskorraldus ja struktuur 13. Omaniku ootuste puudumine on sihtasutuse juhtimisel väljakutseks strateegiliste otsuste tegemisel Sihtasutusele ei ole koostatud Kultuuriministeeriumi poolt Asutaja ootusi (asutaja ootused on koostamisel) ja tänast ajalooliselt välja kujunenud struktuuri, kus sihtasutuse all tegutsevad valdavalt autonoomsed muusikalised kollektiivid ja kontserdimajad, peetakse osapoolte enda hinnangul ebaefektiivseks. Omaniku ootused peaksid käsitlema kinnisvara haldamise rolli ja eesmärke omaproduktsiooni toetamise osas. Senimaani on hinnatud tänase struktuuri ja ressursside olemasolu liidetud üksuste ja kontserdimajade vaates, aga sihtasutuse poolt puudub vaade ja ootused struktuuriüksustele, mis võtaksid arvesse sihtasutuse eesmärke. Näiteks sõnastada ja järgida täpsemaid eesmärgid üksuste lõikes ja selgemad tulemuspõhised mõõdikud lisaks eelarve prognoositäituvuse järgimisele (näiteks kontserdimajade puhul), sh eelarve jaotumine omaproduktsiooni ja kinnisvara osas. Selgem eesmärkide määratlemine, mõõdikute seadmine ja eesmärkide täitmise jälgimine aitab luua selgemad ootused ka sihtasutuse allüksustele, mille alusel saavad nad oma tegevuskavasid ja aastaplaane täpsemalt joondada sihtasutuse enda eesmärkidega. Eesti Kontserdi arengukava ja selle mõõdikud on mh hea baasmaterjal üksusepõhiste mõõdikute formuleerimiseks. Seejuures toetaks täiendavalt sihtasutuse eesmärkide seadmist Asutaja ootuste formuleerimine, mille kaudu täpsustuvad Nõukogu ja Kultuuriministeeriumi ootused sihtasutusele. Seetõttu on oluline määratleda sihtasutuse põhilised eesmärgid ja fookusvaldkonnad, seada mõõdikud ja seirata regulaarselt nende täitmist. Selle põhjal on Asutajal ja Nõukogul strateegiliste juhtimisotsuste tegemine (sh kinnisvarahaldusega seotud) andmetel põhistatum ja läbipaistvam. 14. Eesti Kontserdi Nõukogu rolli peetakse oluliseks, mistõttu oodatakse sisulist tuge sihtasutuse juhtimise osas Sihtasutusele ei ole koostatud Kultuuriministeeriumi poolt Asutaja ootusi (asutaja ootused on koostamisel) ja seetõttu on kõrgendatud ootus sihtasutuse Nõukogule tegevuste strateegilisel suunamisel. Kuigi sihtasutus lähtub sellest, et strateegilised eesmärgid asutuse arengukavas esindavad asutaja ootusi, peetakse asutaja ootuste olemasolu siiski oluliseks. Erinevad intervjueeritud osapooled on seetõttu hinnanud ka tänast Nõukogu suunatud tegevust pigem nõrgaks. Nõukogu puhul peetakse oluliseks, et selle liikmed oleksid pädevad ka strateegilise vaate kujundamise teemadel, sh finantsjuhtimise ja eelarvestamise osas, sest see parandaks Nõukogu sisulise järelevalve funktsiooni täitmist ja tõstaks nõuandva rolli kvaliteeti sihtasutuse suunal. Oluliseks peetakse Nõukogu nimetatud pädevuste tõstmist, uute juhtimistööriistade kasutust ning lisaks kehtivate regulatsioonide järgmist, mh ootuste seadmist audititele ja võimalike riskide jälgimist ning maandamist. Samas on Nõukogu enda ootus auditikomiteele toetada Nõukogu täiendava finantsekspertiisiga. Peamine väljakutse on omavahelise koostöö tagamine ja hoidmine auditikomitee, Nõukogu liikmete ning sihtasutuse finantsjuhi vahel. Ajalooliselt on auditikomitee osad ettepanekud jäänud ka ellu viimata, koostöö parandamiseks on tänasesse kaheliikmelisse auditikomiteesse ühenduslülina viidud Nõukogu liige. Nõukogu on planeerinud auditikomiteele ootuste ja eesmärkide sõnastamise, sest praktikas on jõudnud auditikomiteele mh teemasid, mis otseselt organit ei puuduta (nt struktuuriküsimused). Nõukogu rolli tugevdamiseks on oluline pädevuste vastavusse viimine lähtuvalt sihtasutuse juhtimisvajadustest, seejuures tugevdab Nõukogu positsiooni läbipaistva juhtimisinformatsiooni olemasolu ja sihtasutuse tegevuste hindamine lähtuvalt seatud eesmärkidest. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 15 Tähelepanekud (8/9) Sihtasutuse juhtimiskorraldus ja struktuur 15. Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kontserdi nägemus tegevus- ja sihttoetuse kasutamise osas erineb Kultuuriministeeriumi ja SA Eesti Kontserdi nägemus tegevustoetuse jagunemisest ning omavahelistest kokkulepetest, mida ei ole kirjalikult dokumenteeritud, on erinev. Tegevustoetus eraldatakse sihtasutuse vaates ühe summana ja vahendid jaotatakse üksuste lõikes mõtteliselt, kulude sidumist rahastamisallikaga ei toimu. Sellise korraldusega ei ole võimalik kulude sidumist tegevustoetusega teostada ja vastavust eraldatud toetusele lihtsustatult kontrollida. Seetõttu Kultuuriministeeriumi tegevustoetuse sees täpsemalt eristatud komponente on eelduslikult kasutatud ettenähtud kulude teostamiseks, aga täna on keeruline hinnata, kas vastavate kuluridade maht vastab tegevustoetuses ettenähtud mahule. Lihtsustatult ei ole võimalik ilma laiapõhjalise auditeerimiseta kinnitada, kas tegevustoetus on jagunenud vastavalt Kultuuriministeeriumi ettekirjutusele ja nägemusele. Eeltoodust tulenevalt on tegevustoetuse jagunemise läbipaistvuse ja osapoolte omavahelise selguse tagamiseks oluline vajadusel rakendada SA Eesti Kontserdi auditikomitee soovitusi ja täiendada raamatupidamise korraldamist, et tegevustoetuse üle oleks võimalik kuluüksuste ja kuluridade lõikes pidada arvestust. Osapooled peavad hindama, millised omavahelised kokkulepped on vajalik kirjalikult fikseerida, et vältida hilisemaid vaidlusi. Näiteks sihtotstarbeliste toetuse osas peab osapoolte vahel sõlmima kokkuleppe kirjalikult, sest mh personali vahetusel võivad eelnevate kokkulepete osas kujuneda erinevad tõlgendused. Vt ka „SA Eesti Kontserdi finantsjuhtimine.“ 16. Sihtasutuse muusikaliste kollektiivide valiku ja haldamise tagamaad on ebaselged Põhimõtted, mille alusel sihtasutus enda koosseisus muusikalisi kollektiive hoiab, on ebaselged. Tänase kahe kollektiivi näitel on intervjueeritud osapoolte nägemused üsna erinevad. Siinkohal on PwC-l keeruline avaldada antud teemal arvamust, kuna oma olemuselt on tegemist kultuuri- ja kunstilistest väärtusest tuleneva otsusega – kuid siiski soovime teema juhtrühmale arutamiseks tõstatada. Üldiselt nähakse Eesti Rahvusmeeskoori baseerumist sihtasutuse all tugevusena, sest tagatud on nende jätkusuutlikkus ja võimestamine (sh kvaliteedikasv). Meeskoorile on oluline kunstiline vabadus ja iseseisvus. Kuigi meeskoor peab iseseisvust oluliseks, suureneksid iseseisvumisega ka riskid koori jätkusuutlikkuse osas (nt palgafond katmine, mis on üks suurimaid kulusid). Hortus Musicus muusikalise kollektiivi olemasolu ei peetud sihtasutuse juures põhjendatuks, aga samal ajal Eesti Rahvusmeeskoori säilitamist peeti vajalikuks. Hortus Musicuse eraldamise või jätkamise osas on peamine küsimus kollektiivi rahastamises, samas eelistatakse andekatele noormuusikutele arenguks ja muusikaturul kohanemiseks roteeruva koha loomist. Soovitatav on koostada muusikaliste kollektiivide valiku põhimõtted, mille alusel valitakse nii olemasolevaid kui roteeruvaid sobilikke kollektiive Eesti Kontserdi püsitoetusele. Vt ka „Hortus Musicus“ ja „Hortuse värvatorn“. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 16 Tähelepanekud (9/9) Sihtasutuse juhtimiskorraldus ja struktuur 17. Saaremaa Ooperipäevad on sihtasutuse jaoks oluline sündmus, aga selle korraldusega kaasnevad suured kulud Saaremaa Ooperipäevi peetakse olulise tähtsusega ooperifestivaliks ja kõrgetasemeliseks kultuuriürituseks kogu Läänemere regioonis. Ühtlasi peetakse festivali keskseks osaks Saaremaa kultuuri- ja turismivaldkonnas ning sihtasutuse poolt üheks nende olulisemaks festivaliks ja brändi ürituseks. Kuigi Saaremaa Ooperipäevade väärtust on hinnatud kõrgeks nii selle kultuurilise kui ka kaudse majandusliku mõju vaatest, on sihtasutuse jaoks tegemist olulise kuluartikliga, mis keskmiselt on iga-aastaselt jäänud 0,5 mln euroga miinusesse. Arvestades Saaremaa Ooperipäevade eelarvet, selle tulemit (-623 tuhat eurot) ja Kultuuriministeeriumi poolt eraldatud tegevustoetuse mahtu (728 tuhat eurot), siis festivali tegevustoetuse kogumaht oli 2022. a näitel 728 tuhat eurot. Kui võrrelda Saaremaa Ooperipäevade eelarves oleva tegevustoetuse osakaalu külastajate arvuga (6 786 külastajat), siis ühe külastaja kohta oli riigipoolne dotatsioon 107 eurot. Sarnaselt oli Rahvusooper Estonia 2022. a eraldatud tegevustoetuse kogumaht 9,7 mln eurot ja tegevustoetuse osakaal külastaja kohta (118 494 külastajat) 83 eurot. Kuigi 2022. a oli üks suurima kahjumiga korraldusaasta ja ooperipäevade külastajate arv oli lähiperioodi (2018-2022. a) madalaim, siis eeltoodud võrdlus näitab teatavat suurusjärku tegevustoetuse kasutamise osas. Mh Rahvusooper Estonia ja Saaremaa Ooperipäevade omavaheline võrdlus näitab, et külastajate arvu lõikes on tegevustoetuse osakaalude suurusjärk sarnane, seejuures potentsiaalne ooperipäevade külastajate arvu kasv tulevikus võib tegevustoetuse osakaalu vähendada. Kui Saaremaa Ooperipäevade korraldamist jätkatakse senise korralduse ja mahuga, ei ole ilma täiendavate lisavahenditeta võimalik tagada festivali jätkusuutlikkus. See tähendab, et ilma võimalike kulukokkuhoiu meetmeteta tuleks tõenäoliselt tulevikus eraldada täiendavaid vahendeid Eesti Kontserdi muu tegevuse arvelt (kinnisvara, omaproduktsioon) või kolmandatelt osapooltelt, nt Regionaalministeerium, KredEx või muud sponsorid. Soovime veelkord üle rõhutada, et tegemist on külastajate seas kõrgelt hinnatud üritusega, mille peamiseks külastajateks on suurema maksevõimega üle 50-aastased inimesed üksi või koos kaaslasega, kes ööbivad üritusele tulles Saaremaal pikemalt kui tavapäraste võrreldavate ürituste puhul. Sellest tulenevalt on sellel oluline kaudne sotsiaalmajanduslik mõju nii Saaremaale kui ka Eestile tervikuna. Eesti Konjunktuuriinstituut hindas 2018. aastal, et ooperipäevad toetavad ettevõtluskäibe suurenemist 1,75 mln euro ja käibemaksulaekumist 300 tuhande euro ulatuses. Lisaks toovad ooperipäevad Saaremaale ka olulises osas lähiriikidest pärinevaid välisturiste. Oluline on mainida, et lisaks eeltoodud mõõdetavale mõjule on üritusel ka ühiselt mõõtmatu mõju – antud üritus on oluliseks kokkupuutekohaks ka Eestis resideeruva diplomaatilise korpuse jaoks, mistõttu on tarvilik hinnata ka antud asjaolu võimalikku positiivset mõju või üritusel lõppemise korral arvestada selle puudumisega. Sihtasutus on kulude vähendamise ja tulude suurendamise eesmärgil täiendavalt käivitatud Saaremaa ettevõtjate liiduga täiendava rahastusmudeli loomine läbi reklaamipakettide müügi. Samuti on täiendavalt toetust taotletud ja saadud EIS-i (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, endine SA KredEx ja EAS) toetusmeetmest aastateks 2024-2026. a täiendavalt 237 tuhat eurot. Ühtlasi on Eesti Kontserdi hinnangul oodata oluliselt paremat tulemust 2024. a, mida toetab eelmüügi mahust tulenev piletitulu prognoos. Seejuures ooperipäevade kulude kokkuhoiu osas kaaluti osapooltega erinevaid kulukokkuhoidu taotlevaid alternatiive ja korraldusvorme (asukoha muutmine, toimumisaja muutmine, intervallipõhisus, rändava festivali formaat). Eesti Kontserdi hinnangul tänasele korraldusmudelile puudub arvestatav alternatiiv, sest kaalutud variandid võivad kaasa tuua festivali kvaliteedi languse ja sündmuse tähtsuse vähenemise (sh tulud ja püsikülastajate arv). Seetõttu on festivali korralduse jätkumine või eelarveliste suuniste andmine eelkõige Asutaja ja Nõukogu (sihtasutuse juhtorgan) poolt langetatav kaalutletud otsus. Vt ka „Saaremaa Ooperipäevad ja korraldamise alternatiivid“. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 17  SA Eesti Kontserdi juhtimiskorraldus ja finantsjuhtimine 2 SA Eesti Kontserdi juhtimiskorraldus (1/9) Sihtasutuse põhitegevus SA Eesti Kontserdi struktuur on ajalooliselt välja kujunenud eesmärgiga toetada kultuuriürituste korraldamist ja Eestis kõrgetasemelise kultuuri edendamist. Eesti Kontsert on enda arengukavas (2023-2027) missiooniks seadnud kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumise erinevates Eesti regioonides ja muusikute toetamise nende laiema publikuni jõudmiseks Eestis ja rahvusvaheliselt. Ühtlasi toetab Eesti Kontsert oma tegevusega strateegilise dokumendis „Kultuuri arengukava 2021-2030“1 seatud eesmärke, mh alljärgnevaid: • laste- ja noortekultuuri terviklik arendamine ja ligipääs mitmekülgsele ja kvaliteetsele kultuurile tegija ja osasaajana; • kultuuriruumi regionaalne kättesaadavuse tagamine, sh kultuuris osalemise võimaluste mitmekesisuse ja kvaliteedi tagamine; • eratoetajate kaasamine kultuurivaldkonna arendamisse; • riigi turvalisuse tagamine ja demokraatia tagamine osana riigikaitse laiast käsitlusest. Seejuures on aja jooksul suurenenud sihtasutuse kinnisvara portfell, mida hallatakse erinevatest õiguslikest alustest lähtuvalt ja mis samal ajal toetab regionaalpoliitilisi eesmärke kuivõrd hooned asuvad erinevates Eesti piirkondades. Eesti Kontserdi hallata on publiku vaatest Estonia kontserdisaal, Jõhvi kontserdimaja, Vanemuise kontserdimaja, Pärnu kontserdimaja, Peterburi Jaani kirik ja Hortuse väravatorn. Lisaks kinnisvarale on ajalooliselt sihtasutuse all tegutsenud kaks muusikalist kollektiivi – Eesti Rahvusmeeskoor ja Hortus Musicus. Muusikalised kollektiivid on sihtasutuse hallatavad, aga omavad teataval määral iseseisvat tegutsemisvabadust nt kavade kokkupanekul. Muusikalised kollektiivid on täielikult finantseeritud sihtasutuse poolt. Eesti Kontsert on korraldanud ja korraldab ka mh rahvusvahelisi muusikafestivale nagu näiteks Saaremaa ooperipäevad, Pärnu ooperipäevad, Haapsalu Valgete Ööde festival, festival O/Padise, suvefestival “Seitsme linna muusika”, Jõhvi balletifestival, festival “In horto regis”, MustonenFest, Tallinn A Cappella, Festival TUBIN, festival KLAVER. Festivalide korraldamine on olemuselt sihtasutuse omaproduktsiooni loomine, mis mh hõlmab sihtasutuse põhikompetentside maksimaalset kasutust ja realiseerib selle põhieesmärke lisaks tavapärasele kontsertkorraldusele. 1https://kul.ee/kultuur2030 Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 19 SA Eesti Kontserdi juhtimiskorraldus (2/9) Sihtasutuse juhtimine ja struktuur Sihtasutuse Eesti Kontserdi juhtorganid on sihtasutuse põhikirja alusel nõukogu ja Auditikomitee Loomenõukogu nõukogu juhatus, kusjuures nõukogu valib juhatuse ja kinnitab loomenõukogu koosseisu. Sihtasutuse asutajaõigusi teostab Kultuuriministeerium läbi nõukogu liikmete valiku ja loomenõukogus osalemise. Peterburi Jaani Juhatuse liige Kirik Sisuliselt jaguneb Eesti Kontserdi juhtimine nõukogu ja juhatuse vahel järgnevalt: a) Kuni seitsmeliikmeline nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, Finantsjuht Turundusjuht Peaprodutsent Haldusjuht Vanemuise Pärnu Jõhvi kontserdimaja kontserdimaja kontserdimaja korraldab strateegilist juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle koos nõukogu valitud auditikomiteega. b) Üheliikmeline juhatus vastutab üldjuhtimise eest ja esindab Turundus- ja Finantsosakond Hortus Musicus Logistikaosakond sihtasutust. müügiosakond Strateegiliste eesmärkide elluviimist ja üldjuhtimist toetavad täiendavalt kolm sihtasutuses olevat funktsiooni: Estonia RAM kontserdisaal a) Lisaks nõukogule ja juhatusele on sihtasutuses olulise funktsiooniga loominguline juht ehk peaprodutsent, kes kavandab sihtasutuse loomingulist tegevust ja koostab hooaja programmi. Loominguline juht valitakse avaliku konkursiga või läbirääkimiste teel. Muusikaosakond b) Oma roll on loomenõukogul, mille eesmärgiks on mh toetada peaprodutsenti loomingulise programmi kokkupanekul. Loomenõukogu juhib Eesti Kontserdi juhatuse liige ja sellesse kuuluvad peaprodutsent, Kultuuriministeeriumi esindaja, muusikaavalikkus ehk esinejad ja erialaliidud. c) Kinnisvara haldamisel on oluline roll haldusjuhil, kes allub otse juhatuse liikmele ja kelle vastutusvaldkonna alla kuulub logistika osakond, Estonia kontserdisaali administreerimine ja hoonete haldus Joonis 1. SA Eesti Kontserdi organisatsiooni struktuur (kontserdimajad, laopind). Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 20 SA Eesti Kontserdi juhtimiskorraldus (3/9) Nõukogu Auditikomitee Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet, mida Komitee on nõukogu poolt rakendatud funktsioon, mille eesmärgiks on toetada nõukogu toetab nõukogu poolt ellu kutsutud auditikomitee. Nõukogu peamine sisuline funktsioon on kompetentse finantsekspertiisiga. Auditikomitee funktsiooni osas on peamine väljakutse sihtasutuse iga-aastase eelarve kinnitamine ja strateegiliste suuniste andmine korraliste erinevate osapoolte koostöö sujuvus, komitee teemaderingi mõistmine ja tehtavate koosolekute kaudu, aga peamiselt uue aasta tegevuste planeerimisfaasis sügisel (tegevuskava, ettepanekute rakendamine sihtasutuse poolt. Ajalooliselt on auditikomitee teinud mitmeid eelarve ja arengukava kinnitamine). Kohtutakse minimaalselt kord kvartalis. tähelepanekuid sihtasutuse raamatupidamise ja finantsjuhtimise osas, aga komitee liikmete poolt on hinnatud ettepanekute elluviimise tempot tagasihoidlikuks. Eelkõige on komitee liikmete poolt Nõukogu funktsioone loominguliste tegevuste sisujuhtimiseks on delegeeritud struktuuris välja toodud, et puudub asjakohane kontrollifunktsioon, kas nimetatud puudused on loomenõukogule ja peaprodutsendile, aga tulenevalt nõukogu liikmete kunsti taustast võib tekkida kõrvaldatud või ettepanekud rakendatud. Ettepanekute elluviimise kontrollimise kohustust ka nõukogus loominguga seotud diskussioone. Samas rõhutatakse nõukogu liikmete nähakse eelkõige sihtasutuse nõukogul. erapooletuse vajadust sh huvide konflikti vältimist. Koostöö parandamist toetab nõukogu ootuste ja komiteele seatud eesmärkide Ootus nõukogule on strateegiliselt pika vaate kujundamine kinnisvara ja üksuste formaliseerimine, mis nõukogul on lähiajal planeeritud. Samuti parandab eelduslikult haldamise ning omaproduktsiooni osas lähtuvalt sihtasutuse vajadustest. Kuna Asutaja auditikomitee funktsiooni selle senise kaheliikmelise struktuuri täiendamine nõukogu liikmega, mis (Kulutuuriministeerium) tahte elluviimine käib läbi nõukogu, peetakse oluliseks ka Asutaja selgeid tänaseks on tehtud. Kolmeliikmeline struktuur tagab komiteele suurema ressursi ja läbi nõukogu ootusi sihtasutusele, mille elluviimist nõukogu saab toetada. liikme on võimalik tagada parem kontroll tehtud ettepanekute elluviimise järgimise osas. Ootused nõukogule on sihtasutuse poolt kõrged ning sisulises vaates peetakse oluliseks nõukogu pädevuste tõstmist ja uute juhtimistööriistade kasutust ning lisaks kehtiva regulatsioonide järgmist, mh ootuste seadmist audititele ja riskide järgmist. Nõukogu tegevus põhineb täielikult sihtasutuse poolt antavatel andmetel ja juhtimisinfot. See tähendab, et nõukogu töö kvaliteeti ja sisulist funktsiooni toetavad kõige paremini kergesti arusaadav ja piisav informatsioon. Seetõttu on nõukogu antava tagasiside väärtus ja kvaliteet sõltuv sihtasutuse poolt esitatud andmetest ja aruandlusest. Intervjuudest selgunud praktika põhjal on nõukogu pigem passiivsemas rollis ja sihtasutuse juhtkonnale ei ole seatud täiendavalt ootusi, mis puudutab sihtasutuse juhtimist. Samas on vastupidiselt kõrgendatud ootused sihtasutuse juhtkonnal nõukogule ja asutajale. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 21 SA Eesti Kontserdi juhtimiskorraldus (4/9) Loomenõukogu Loomenõukogu ülesanne on sihtasutuse loomingulise tegevuse kavandamine ja hindamine. Seda juhib sihtasutuse juhatuse liige ja selle liikmed kinnitab sihtasutuse nõukogu. Loomenõukogusse kuuluvad juhatuse liige, sihtasutuse loomingulise juhina peaprodutsent, Kultuuriministeeriumi esindaja ning muusikaavalikkuse esindajad sh Eesti Interpreetide Liidu, Eesti Heliloojate Liidu ja Eesti Muusikanõukogu esindajad. Loomenõukogu korraldatakse kuni kaks korda aastas ja peamise funktsioonina on ette nähtud selle nõuandvat rolli sihtasutuse produktsioonikava ettevalmistamisel ehk peaprodutsendi töö toetamisel. Praktikas tutvustab peaprodutsent loomenõukogule eelnevalt tutvumiseks saadetud hooajalist programmi ja selle eelarvet eesmärgiga informeerida muusikaavalikkust sihtasutuse plaanidest. Intervjuude põhjal on tegemist pigem tegevusplaani ülevaate formaadiga, kus sisulisi arutelusid ei toimu ja loomenõukogu muudatusi omalt poolt ei esita. SA Eesti Kontserdi laiem info jagamine võimaldab näiteks teistel kontserdikorraldajatel ette arvestavalt planeerida enda tegevusplaani, mistõttu võiks väheneda näiteks konkurents sarnase stiiliga ürituste vahel samal päeval või nädalavahetusel. Kuigi põhikirjaliselt on loomenõukogu ülesandeks sihtasutuse loomingulise tegevuse kavandamine ja hindamine, siis loomenõukogule ei ole kandvat rolli tänases juhtimispraktikas määratud ning sisulistesse tegevustesse sekkutakse minimaalselt. Sihtasutuses peetakse oluliseks loomenõukogu rolli kommunikatiivse kanalina, sest esindatud on olulised muusikavaldkonnas tegutsevad isikud ja organisatsioonid. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 22 SA Eesti Kontserdi juhtimiskorraldus (5/9) Üheliikmeline juhatus Sihtasutuse keskkontor Juhatuse ülesanne on tagada sihtasutuse strateegiliste eesmärkide elluviimine ja asutuse Sihtasutuse igapäevatöö on korraldatud läbi haldusjuhi, peaprodutsendi, muusikaosakonna, igapäevajuhtimine. Juhataja tööd toetavad enim peaprodutsent, finantsjuht ja haldusjuht. turundus- ja müügiosakonna ning raamatupidamise osakonna. Peaprodutsent juhib Juhataja korraldab lisaks põhikirjalistele ülesannetele eraldi meeskonnaga Saaremaa muusikaosakonda. Kõigis kontserdimajades (va Estonia kontserdisaal) on täiendavalt Ooperipäevi. müügijuhi ametikoht, mille ülesanne on mh toetada keskkontori turundus- ja müügifunktsioone kohalikul tasandil. Kuna asutaja ootused ei ole kokku lepitud, lähtutakse igapäevajuhtimisel sihtasutusele kehtestatud arengukavast ja nõukogu kohtumistel antud suunistest. Sihtasutuses vaadatakse Keskkontori peamine ülesanne on toota omaproduktsiooni, turustada sündmusi ja toetada arengukava üle iga-aastaselt kaasates strateegiapäevadele ka nõukogu liikmeid. allüksuseid, milleks on muusikalised kollektiivid ja kontserdimajad. Muusikalised kollektiivid toetuvad peamiselt muusikaosakonnale, mis toetab hooaja kava ettevalmistust, ning turundus- ja Juhatus on kohustatud andma nõukogule vähemalt neli korda aastas ülevaadet loomingulisest müügiosakonnale. tegevusest, majandustegevusest ja eelarvest, sh majanduslikust olukorrast. Seejuures peetakse nõukogule oluliseks, et selle liikmed oleksid pädevad mh finantsjuhtimise ja Omaproduktsioon valmistatakse ette Tallinnas, misjärel lepitakse koosolekute formaadis eelarvestamise osas, kuna see parandab järelevalvet ja tõstab nõukogu nõuandmise kvaliteeti kokku ürituste toimumiskohad ja sündmuste arv. Kontserdimaja juhte kaasatakse Tallinnast sihtasutuse juhtimiskorralduse vaates. väljas planeeritavate omaproduktsioonide tootmisel, kuna hinnatakse nende kohapealse turu nõudluse teadlikkust.​ Teisalt on nõukogul ootus juhatusele finantsjuhtimise läbipaistvuse osas, kuna nõukogu kinnitab eelarvet ja jälgib sihtasutuse jooksvat eelarvelist seisu. Kuigi nõukogule edastatakse Kontserdimajade haldus ja investeeringud on korraldatud läbi haldusjuhi funktsiooni, kes igakuiselt detailset aruandlust finantside osas ning tänane praktika on ühiselt kokku lepitud ühtlasi viib läbi töödeks vajalikke hankeid ja korraldab suuremahulisemaid töid. Haldusjuhi nõukogu, auditikomitee ja SA Eesti Kontserdi juhtkonna vahel, peetakse tänast praktikat liialt funktsioonil on kandev roll ka Saaremaa Ooperipäevade tehnilises ettevalmistuses . komplekseks kiire ja ülevaatliku teabe saamiseks. Seega olemuselt on tegemist mh andmete vormi, loetavuse ja aruandluse kujunduse lihtsustamisega seotud arendusvajadusega. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 23 SA Eesti Kontserdi juhtimiskorraldus (6/9) Peaprodutsent Peaprodutsendi funktsioon on sihtasutuse põhikirjaga sätestatud. Peaprodutsent, Eesti Kontserdi kunstiline juht, suunab kunstilist tegevust ja hooajalisi festivale, aga ei sekku Saaremaa Ooperipäevade ettevalmistusse, kus kunstiline juht on maestro Arne Mikk. Peaprodutsendi juhtida on muusikaosakond ja ta vastutab ühtlasi muusikaliste kollektiivide eest. Peaprodutsendil on oluline rõhk kunstilise tegevuse osas noortel, mis on ühtlasi sihtasutuse arengukavas välja toodud fookus. Peaprodutsent korraldab iganädalaselt produtsentidega ühiseid kohtumisi kunstilise programmi raames, kus osalevad ka Hortus Musicus ja Eesti Rahvusmeeskoori produtsendid. Kontsertplaanid lepitakse esmalt kokku produtsentide poolt ja kui hooajaline esialgne kava on loomeisikute poolt paigas, arutatakse see läbi kontserdimajade juhtide ning turundus- ja müügiosakonnaga. Ühiselt räägitakse läbi võimalikud piletimüügiprognoosid ja seejärel arutatakse kava läbi finantsjuhiga, kes omab ülevaadet sihtasutuse finantsilisest võimekusest ja eelarvest. Kollektiivid Hortus Musicus ja Rahvusmeeskoor valmistavad lisaks sihtasutuse omaproduktsioonis osalemisele ette eraldi kontserdikavad, mida produtsentide kohtumisel ühiselt läbi arutatakse, aga sisusse niivõrd ei sekkuta. Kollektiivide kavad sisaldavad ka teataval määral garantiikontserte, mida võidakse ka tegevuskava väliselt läbi viia juhul kui planeeritavad kulud-tulud on tasakaalus või tekib eeldatav tulu. Üldjuhul lepitakse kõik kontserdid peaprodutsendi juhtimisel kokku hooaja raames ja hooaja vältel tekkivad esinemise võimalused räägitakse eraldi läbi. Kontsertide sisulisel planeerimisel kontserdimaja esindajad ei osale, vaid peale programmi väljatöötamist pakutakse kontserdimajadele kontserte, lepitakse kokku regionaalne jaotus lähtuvalt piirkonnast ja lepitakse kokku nende arv kuupõhises vaates. Peaprodutsendi ja muusikaosakonna ülesanne on aga kava koostamisel ühtlasi arvestada kontserdimajade iseärasustega ja kohaliku turuga, seetõttu vastavalt vajadusele konsulteeritakse ka kontserdimaja juhtidega, kellest osad on seotud ka kohapeal loomingulise tegevusega. Näiteks koolikontsertide produtsent korraldab projekte Vanemuise kontserdimajas (produtseerimine) ja Pärnu kontserdimaja korraldab Pärnu ooperipäevi. Seejuures Jõhvi kontserdimaja korraldab festivali „7 linna muusika“ ja Jõhvi balletifestivali. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 24 SA Eesti Kontserdi juhtimiskorraldus (7/9) Muusikalised kollektiivid Muusikalised kollektiivid lähtuvad enda hooajalistest programmidest, mis on sihtasutuse Eesti Rahvusmeeskoor, kui professionaalne meeskoor, on maailmas unikaalne ja juhtkonnaga kooskõlastatud. Hooajalised programmid sisaldavad garantiikontserte, sihtasutuse kõik osapooled näevad selle potentsiaali rahvusvahelisel areenil. Kollektiivil on mida viiakse jooksvalt läbi ka programmiväliselt, juhul kui ürituskorralduse korralduskulud ja tulud tugev maine ja ühtlasi peab kollektiiv enda iseseisvust/iseolemist oluliseks, aga suurimad jäävad vähemalt tasakaalu. Korralduskulu all arvestatakse kulusid ilma palgafondita, mida väljakutsed on seotud koori ülalpidamiseks vajalike ressurssidega. Palgafond on 52-liikmelise arvestatakse keskselt. Kollektiivid tegutsevad pigem autonoomselt, kasutades seejuures lähtuvalt koori suurim kulukomponent – ca 1,1 mln eurot vaadeldud perioodi 2018-2022. a orienteeruva vajadusest sihtasutuse keskkontori ressursse. keskmisena. Mh tuleb olulise asjaoluna arvesse võtta kultuuritöötajate miinimumpalga tõusu, mis on vaadeldaval perioodil kasvanud ligikaudu 40%. Hortus Musicus on vanamuusikaansambel, mis on sihtasutuse juures tegutsenud aasakümneid ja hiljuti tähistati viiekümnenda tegevusaasta täitumist. Ajalooliselt sihtasutuse Ajalooliselt on koori viidud juhtimiseksperimendi raames kokku ERSO-ga ühisesse sihtasutusse, juures tegutsev palgaline kollektiiv on oma korralduselt ainulaadne. Lisaks kontsertide aga loominguliste eristuste tõttu toodi kollektiiv SA Eesti Kontserti alla tagasi. Üldiselt korraldamisele on kollektiivi hallata igapäevaselt Tallinna linnalt üüritav väravatorn, hinnatakse kollektiivi kuulumist sihtasutuse all nende täiendava tugevusena, kuna läbi mida kasutatakse lisaks kontsertide korraldamisele ja proovide tegemisele muusikariistade ja palgafondi ja prooviruumide on tagatud nende baasvõimekus, sh ressursid koori noodikogu hoiustamiseks. Peamine põhjendus kollektiivi jätkamisel sihtasutuse all tuleneb edasiarendamiseks (kvaliteet) ja võimestamiseks. Juhtimisväljakutsete lahendamise eesmärgil on ajaloolisest korraldusest ja põhjendustest, mitte sisulisest vajadusest. Palgafond on 10- ühtlasi juhatus, koostöös koorinõukoguga, välja valinud uue juhi, kes alustas 2023. a suvel. liikmelisel kollektiivil 2018-2022. a vahemiku orienteeruva keskmisena üle 200 tuhande euro. Meeskoorile on Rahvusooper Estonialt renditud Kammersaal proovide läbiviimiseks ja samuti hoitakse Estonia kontserdisaali administratiivruumides kollektiivi noodikogu, mida ei ole tänaseni digitaliseeritud. Kuna kollektiiv on suur, siis peamine väljakutse on renditava ruumi kättesaadavus proovide läbiviimiseks, sest see pole kollektiivi ainukasutuses. Seetõttu on kollektiiv kasutanud teisi proovisaale, seejuures jaotades koori väiksemateks gruppideks või rentinud näiteks läheduses olevate koolide saale. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 25 SA Eesti Kontserdi juhtimiskorraldus (8/9) Kontserdimajad Kontserdimajad on oma tegevuste planeerimisel autonoomsed (näiteks Vanemuise kontserdimaja Olulise osa Pärnu ja Jõhvi kontserdimajade eelarvest moodustab ka kohalike omavalitsuste korraldab täiendavalt kontserte), aga nende raamatupidamine on tsentraliseeritud. püsikasutuses olevate ruumide eest saadav rent. Näiteks Pärnu kontserdimaja peamine tulu Kontserdimajade peamine eesmärk on SA Eesti Kontserdi omaproduktsiooni korralduse tuleneb Pärnu muusikakooli majutamisest ja Jõhvi kontserdimajale varasemalt Jõhvi toetamine vastavalt hooajalisele programmile ja regionaalseid vajadusi arvestavate vallaga fikseeritud lepingu alusel (sisaldas kokkuleppeid riigi poolt eraldatud käendatud laenu täiendavate kontsertide korraldamine. Lisaks omaproduktsiooni korralduse toetamisele on maksete katteks). Kuna Peterburi Jaani Kiriku andmetele ligipääs on sihtasutusel piiratud ja kontserdimajade personali ülesandeks hoonete jooksev haldamine ning ruumide ja tehnika kontroll tegevuse üle täna puudub, on kiriku tegevusest piiratud teadmine. rentimine. Kontserdimajade ruumirendil juhindutakse kõrgkultuuri toetamise põhimõtetest, näiteks Kontserdimajade juhtimine ja haldamine on kontserdimaja juhtide vastutus, Jõhvi kontserdimaja puhul on keeldutud madala kultuuriväärtusliku elemendiga ürituste kellega kohtuvad regulaarselt sihtasutuse juht, finantsjuht ja haldusjuht. Jooksvalt toimub suhtlus korraldamisest nagu näiteks kassinäitused. Samas kasutatakse Jõhvi kontserdimaja saali ka ja organiseerumine ka kontserdimajade vahel. Kui mõnel kontserdimajal on puudu tööressursist, kinoseansside läbiviimiseks, mis tuleneb lepingulisest kohustusest. Üldiselt ollakse saalide siis vajaduspõhiselt liiguvad töötajaid kontserdimajade vahel. Näiteks on Pärnu kontserdimaja juht rentimisel pigem paindlikud kontserdimaja vaates kuna omatulu teenimine on prioriteetne ja eraldi ajutiselt täitnud paralleelselt Jõhvi kontserdimaja ülesandeid. Kontserdimajade suurim koormus juhist dokumendina sihtasutuse poolt kinnitatud ei ole. See tähendab, et rendiüritustele langeb hooajaliselt kevadele ja sügisele, suveperioodil (juuli-august) on koormus pigem madal ja keskseid põhimõtteid ei ole määratud ja ürituste osas lähtutakse kaasuse põhiselt. tegevusi toimub vähem. Kinnisvara haldust koordineerib keskselt sihtasutuse haldusjuht, kes koostab vastavalt Kontserdimajadele seatakse iga-aastaselt tegevuseesmärgid lähtuvalt prognoosidest ja kontserdimajade vajadustele hankeid ja tellimusi. Kinnisvarasse tehtavate investeeringute ja nende täitmist jälgitakse koos igakuise eelarve täitmisega. Eesmärkide saavutamist nende planeerimise aluseks on pikaajaline investeeringute plaan, millest lähtuvalt koostatakse jälgitakse regulaarselt, arutatakse juhtkonnaga ning vajadusel korrigeeritakse planeeritud tegevusi iga-aastaselt prioriteetne investeeringute nimekiri. Lisaks hoonetesse suunatavatele ja/või jooksva aasta eelarvet. Kontserdimajade investeeringute üle otsustatakse lähtuvalt investeeringutele peetakse arvestust hinnalisema tehnika ja muusikariistade vajaduse üle. pikaajalisest finantsplaanist ja haldusjuhi hallatavast investeeringute plaanist, mille alusel peetakse vajadusel läbirääkimisi SA Eesti Kontserdi juhtkonna ja kultuuriministeeriumi vahel. Kinnisvaraga seotud investeeringute esialgsed plaanid kujunevad kontserdimaja juhtide ja Kuna tehtavate investeeringute valik on seotud olemasolevate või taotletavate lisavahendite haldusjuhi nägemusena, mis koostöös sihtasutuse juhatuse liikmega valmistatakse ette mahuga, lähtutakse investeeringu otsuste tegemisel eelarvelistest piirangutest ja võimalustest, kultuuriministeeriumiga läbirääkimisteks. Võimalikud vajadused ja tööde akuutsus mis võib erineda esialgsest investeeringute nimekirja prioriteetsuse järjestusest. (avariiremont, investeering) arutatakse läbi jooksvalt või suuremate tööde puhul enne järgmise aasta eelarve koostamist kevadel, et vältida eelarvelisi vaidlusi hilisemas faasis. Investeeringute Kontserdimajade renditulu on eristatav kaheks: üüritulu jooksvast saalirendist ja üüritulu vajadused arutatakse läbi sihtasutuse keskkontori (haldusjuht, finantsjuht, sihtasutuse juht) ja iga püsirentnikelt. Püsirentnike tulu on üldjuhul stabiilselt prognoositav ja ei ole valdavalt seotud ainult kontserdimaja juhiga. Lisaks investeeringu akuutsusele on oluline ajastus, rahalised võimalused saalirendiga (renditakse klassiruume, hoone osa jmt). Ruumide rent on peamine tuluallikas ja mõju. Näiteks Päästeameti ettekirjutused on olemuselt kõrge prioriteetsusega, aga Pärnus ja Jõhvis, Vanemuise kontserdimajas moodustab samas üle poole tuludest investeeringute planeerimisel arvestatakse ka teiste töödega. Sihtasutuse hinnangul oli 2023. a piletimüük. kevadel ca 20% ettekirjutuste täitmiseks vajalikest töödest teostatud. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 26 SA Eesti Kontserdi juhtimiskorraldus (9/9) Personal Tabel 1. Eesti Kontserdi töötajate arv (2018-2022) Sihtasutuses sõlmitakse töötajatega nii töölepinguid kui ka käsunduslepinguid, 2018 2019 2020 2021 2022 mistõttu täidetud ametikohtade arv ei vasta otseselt personali kogumahule ja tegelikule arvule. Käsunduslepingute puhul tuleb arvestada, et tegemist on peaasjalikult Töö- Töö- Töö- Käsundus- Töö- Käsundus Töö- Käsundus Üksus leping leping leping leping leping -leping leping -leping rendiürituseks kaasatava täiendava tööjõuga, kelle käsundi maht ja selle eest saadav tasu võib mõnevõrra varieeruda – lepinguid sõlmitakse üksikute ürituste korraldamise Administratsioon 5 4 3 3 1 4 raames, tükitöö alusel, jne. Samas jälgib sihtasutus lepingutüüpe ja tasustruktuure, et varieeruvus üksuste lõikes ei oleks liiga suur. Finantsosakond 4 4 3 1 3 3 Turundus 13 10 11 5 11 4 10 1 Vaadates tervikuna personali dünaamikat, siis rohkem kui pooled töötajad on sihtasutuses käsunduslepingu põhised, suurendades kaasatava personali arvu enam kui Logistika osakond 6 4 5 1 4 2 4 1 kahekordseks. Käsunduslepingud tagavad sihtasutusele paindlikkuse värvata hooajalist täiendavat tööjõudu tipp-hooaegade ja ürituste katmiseks. Püsivate ja Muusikaosakond 9 9 10 2 8 1 7 4 stabiilsete ametikohtade vaates annab täpsema ülevaate töölepingu alusel töötavate Hortus Musicus 10 10 10 1 10 1 10 1 isikute arv ehk täidetud ametikohtade arv. Personali suurust kirjeldab Tabel 1, kus on välja toodud nii ametikohtade arv (2018-2022) kui ka sõlmitud käsunduslepingute arv Eesti Rahvusmeeskoor 52 55 53 16 53 12 51 11 (2020-2022). Estonia kontserdisaali 12 13 13 47 13 40 13 48 Sihtasutuse personalikulud on vaadeldud perioodil jäänud tervikuna sarnasesse haldusosakond suurusjärku – 2022. a 3,8 miljonit, 2021. a 3,6 miljonit, 2020. a 3,6 miljonit, 2019. a 3,7 Pärnu kontserdimaja 13 13 13 39 13 64 12 33 miljonit ning 2018. a 3,7 miljonit eurot. Samas on vaadeldaval perioodil keskmine brutokuupalk Statistikaameti andmetel tõusnud ca 22%. Siinkohal on oluline Pärnu kontserdimaja 2 3 3 6 3 16 2 11 mainida, et personalikulusid on aidanud optimeerida käsunduslepingute laialdasem kohvik kasutuselevõtt tulenevalt COVID19 mõjudest alates 2020. aastast. Vanemuise kontserdimaja 17 17 16 26 15 22 15 27 Tervikuna on SA Eesti Kontserdi tööjõukulud avalike etendusasutustega (avalik- Jõhvi kontserdimaja 25 22 21 39 18 30 17 36 õiguslik, munitsipaal, riigi osalusega sihtasutus) võrreldes pigem madalamad. Kui avalike etendusasutuste 2018-20211 keskmine tööjõukulu (koosseisuline, KOKKU 168 164 161 183 154 192 148 173 koosseisuväline ja haldusega seotud tööjõud, sh kohvikud ja makstud stipendiumid) keskmisest kogukulust moodustas 68%, siis SA Eesti Kontserdil oli sama perioodi keskmine 51%. 1https://teater.ee/teatristatistika/ Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 27 SA Eesti Kontserdi finantsjuhtimine (1/5) Raamatupidamise korraldus Sihtasutuse raamatupidamine on keskselt viidud Riigi Tugiteenuste Keskusesse (RTK) ning Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse uute varade kasuliku eluea määramisel sihtasutuses hinnatakse positiivselt eelarve läbipaistvust ja keskset kontrolli struktuuriüksuste üle. alltoodud tabelist (Tabel 2), mida vajadusel täpsustatakse SA Eesti Kontserdi kinnisvaraga SA Eesti Kontsert on kinnitanud raamatupidamise sise-eeskirja (kehtib majandusaastate seotud spetsialistide, nt haldusjuhi poolt. Lähtuvalt sise-eeskirjast hinnatakse järelejäänud kohta alates 01.09.2020), mille eesmärk on raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamise kasulikku eluiga parenduste arvele võtmisel ja inventuuride käigus ning kui selgub, et protseduuride reguleerimine. RTK ja SA Eesti Kontserdi vaheline tööjaotus (finantsarvestuse järelejäänud hinnanguline eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse kasulikku toimemudel) on ühtlasi kirjeldatud raamatupidamise teenuse kokkuleppe lisana. Sise-eeskiri eluiga. Tulenevalt eeskirjast on teatav paindlikkus kasutusea arvestamise metoodikas, mille lähtub mh raamatupidamise seadusest, avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse alusel ühtlasi kavandatakse kontserdimajades tehtavaid renoveerimistöid ehk investeeringuid. juhenditest ning Raamatupidamise Toimkonna juhenditest2. Samuti on Eesti Kontserdil kasutusel Riigitöötajate Iseteenindusportaal (RTIP), mis on liidestatud SAP aruandlussüsteemiga. Tabel 2. SA Eesti Kontserdi raamatupidamise sise-eeskirja järgne põhivara amortisatsiooni arvestus Lähtuvalt SA Eesti kontserdi raamatupidamise sise-eeskirjast vastutab algdokumentide Eeldatav kasulik Amortisatsiooni kontrollimise eest finantsosakond, mh kontrollitakse esitatud dokumentide korrektsust, Põhivara liik eluiga aastates norm protsentides tehingute seaduspärasust ning, et dokumendid on kontrollitud ja kinnitatud volitatud isikute poolt vastavalt sihtasutuse töökorrale. Ühtlasi lisatakse lähtuvalt eeskirjast finants- ja juhtimisarvestuse pidamiseks dokumentidele tunnused (arvestusobjekt, raamatupidamiskonto) ning Hooned (remonttööde kapitaliseerimine) (20) 50-99 a 1,02-2 (5)% lisainformatsioon või kommentaarid tehingu majandusliku sisu osas. Kui algdokumendid on kinnitatud, edastatakse need RTK-le, kes lähtudes raamatupidamise arvestuspõhimõtetest Masinad ja seadmed (v.a transpordivahendid) 5-10 a 10-20% sisestab saadud dokumentide baasil vajaliku info SAP-i, st sihtasutus esitab eelarve RTK-le kokkulepitud Exceli vormis. Info ja kommunikatsioonivahendid 3a 33% Lähtuvalt sise-eeskirjast käsitleb SA Eesti Kontsert mh kuluüksustena asutuse struktuuriüksuseid Inventar (sh mööbel, bürooseadmed, muu ehk osakondi, kontserdimaju ja loomingulisi kollektiive. See tähendab, et SA Eesti Kontserdi 5-10 a 10-20% inventar) SAP väljavõttes on võimalik eristada kuluüksuse põhiselt detailseid tehinguid, aga puudub lihtsustatud võimalus Kultuuriministeeriumi poolt eraldatud tegevustoetuse ja kulude Muusikariistad 5-20 a 5-20% omavaheliseks sidumiseks. Immateriaalne põhivara 5a 20% 2 Rahandusministeeriumi juures tegutsev finantsarvestust ja aruandlust toetav organ. Vt: https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/arvestusvaldkond/raamatupidamise-toimkond Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 28 SA Eesti Kontserdi finantsjuhtimine (2/5) Eelarve koostamise protsess Iga-aastane eelarve koostamine algab III kvartali lõpus alt-ülesse põhimõttel, kus iga Omaproduktsiooni eelarvelisi läbirääkimisi mõjutavad situatsioonid, kus muusikaosakond on üksus koostab enda tegevuskava ja eelarveprojekti. Ühtlasi küsib sihtasutuse juhatus nõukogult enne eelarve kinnitamist jõudnud sõlmida muusikutega suusõnalisi kokkuleppeid, mis on ootusi planeeritavale eelarveaastale. Esmalt kooskõlastab iga üksus oma järgmise aasta teatavaid ootusi tekitanud. tegevuskava sihtasutuse juhatusega ja kui tegevused on kooskõlastatud, sh vajadusel korrigeeritud, tuleb üksusel kooskõlastatud tegevuste baasil esitada keskkontorile üksuse Eelarvete korrigeerimisel lähtub sihtasutuse juhtkond oma parimast teadmisest – kinnisvara ja eelarveprojekt. Eelarve kavandeid koostatakse kolme aasta vaates ja alates 2018. a hallatakse produktsiooni hoitakse näiliselt lahus, mh kinnisvara puhul lähtutakse investeeringute kavast kinnisvarainvesteeringute nimekirja, mis koondab endas vähemalt 5-aastast vaadet vajalikest ja selle prioriteetidest, mille alusel planeeritakse suuremaid remonditöid hoonetesse või inventari töödest koos prioriteetsuse hinnanguga. (nt kallimad klaverid, orelid jne). Üksuse eelarveprojekti sisendiks edastatakse üksustele palgafondi suuruse ja piletitulu Kui kõik eelarveprojektid on keskkontoriga läbiräägitud ja vastav kokkulepe saavutatud, prognoosi ülevaade sihtasutuse omaproduktsioonidest, mis on läbi arutatud finantsjuhi, konsolideeritakse üksuste eelarved finantsjuhi poolt terviklikuks sihtasutuse eelarveks. produtsendi ja turundusjuhiga. Sihtasutuse eelarve planeerimisel on oluline rõhk järgneva Sihtasutuse konsolideeritud eelarve baasil tutvustatakse omaproduktsiooni programmi eelarveaasta prognoosidel, sest kontserdimajad ei ole teadlikud saalirendiga kogutavast tulust loomenõukogule ning kogu eelarve esitatakse Nõukogule kinnitamiseks. ürituskorralduse spetsiifika tõttu ja see selgub jooksval eelarveaastal mõned kuud ette. Sarnaselt prognoosivad eelarvet muusikalised kollektiivid ja sama lähenemine on sihtasutuse omaproduktsioonide eelarvestamisel, sest alles loometöö valmimisel selgub näiteks täpne muusikalise kollektiivi vajadus ja lavaline lahendus. Prognooside koostamisel lähtutakse üldiselt ajaloolisest hindamisest ehk võetakse arvesse varasemaid eelarve aastaid ja kogemust. Sihtasutuse omaproduktsiooni (kontserdid ja festivalid) eelarve koostamine käib samadel alustel nagu ka üksuste puhul. Muusikaosakonna produtsentide poolt peaprodutsendi juhtimisel valmistatakse ette sisuline tegevusplaan, mida turundus- ja müügiosakonna ning juhatusega kulu ja tulu vaates läbi räägitakse (artistid ja kontserdid). Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 29 SA Eesti Kontserdi finantsjuhtimine (3/5) Eelarve jooksev haldamine Eelarve täitmist jälgitakse sihtasutuse poolt igakuiselt ning üksustele edastatakse Seejuures vaadeldavasse perioodi (2018-2022) jääb COVID-19 pandeemia, mistõttu tuleb raamatupidamise osakonna poolt kuupõhiselt eelarve täitmisega seotud informatsiooni ja arvestada, et Eesti Vabariigi Valitsuse 13. märtsist kehtestatud eriolukorra tõttu peatas SA hetkeolukorra ülevaade. Seejuures jälgitakse, et töötajatele makstavad lisatasud ei ületa 3% Eesti Kontsert oma majandustegevuse ajavahemikus 13. märts kuni 30. juuni ja seetõttu ei palgafondist. korraldatud kontserte ega üritusi. Seetõttu jäeti ära suvised regulaarüritused nagu näiteks Jõhvi Balletifestival, Tšaikovski Festival, Pärnu Ooperipäevad ja Saaremaa Ooperipäevad. Juulis Nõukogule esitatakse kvartaalseid ülevaateid eelarvest koos seletuskirjaga. alustati küll väiksemas mahus tegevustega, aga arvestades kehtivaid piiranguid ja turul valitsevat Raamatupidamise osakond sh finantsjuht jälgivad detailselt eelarvelisi kulusid, st kinnitatud ebastabiilsust, korraldati üksikuid üritusi, eriprogramme ja kammerkontserte. Seda peegeldab eelarve kuluridade täituvust ja esitatud arvete vastavust eelarvele. ühtlasi sihtasutuse kulude dünaamikas kontsertkulude oluline vähenemine 2020. a (Joonis 2). Hoonete investeeringute ja remonditööde kohta esitab detailset aruandlust 4 500 € raamatupidamisele haldusjuht. Teataval määral võib keskses eelarvepidamises esineda erisusi algsete kinnisvaraga seotud kuludega olenevalt, kas kinnisvaraga seotud kulu liigitatakse 4 000 € 3 737 € 3 814 € 3 675 € 3 609 € raamatupidamislikult investeeringu või remonditööna. 3 455 € 3 500 € 3 324 € Jooksvalt jälgitakse omaproduktsiooni eelarvet ja kontsertide tulemusi lähtuvalt seatud 3 000 € 2 832 € prognoosidest. Juhul kui erinevused on tulemuste ja prognooside vahel suured, arutatakse 2 460 € prognoosi erinevuse täpsemaid põhjuseid ja tagamaasid produtsentidega. Juhul kui poolaastal on 2 500 € 2 254 € omaproduktsiooni tulemused oluliselt alla seatud täituvusprognoosi, võetakse kasutusele 2 000 € kokkuhoiu meetmeid. 1 500 € 1 161 € Kokkuhoiumeetmete rakendamise aluseks on ürituste kategoriseerimine kolme klassi, 1 028 € 864 € 786 € 890 € lähtuvalt nende olulisusest – A, B või C. A-klass on välisesineja või tuntum Eesti muusik, B- 1 000 € 705 € klassi esinejatega on kokkulepped ja C-klass on paindlik, mis sõltub eelarvelistest võimalustest. 496 € 390 € 399 € 500 € 500 € 354 € Vastavalt prioriteetsusele võib eelarveprognoosi alatäituvus tähendada, et madalama kategooria kontsert lükatakse järgnevasse eelarve aastasse või jäetakse ära. Seega alustatakse vajadusel - € esinemiskärbetega C-klassi artistidest. 2018 2019 2020 2021 2022 Täpsem ülevaade üksuste tuludest, kuludest ja eelootavatest investeeringutest on kättesaadav Tööjõukulud Majanduskulud Halduskulud Kontserttegevus kinnisvara analüüsi peatükis ning aruande Lisa 2-s ehk MS PowerBI koondvaate failis. Tervikuna iseloomustab sihtasutuse eelarve kuludünaamikat pigem kulude jooksev kasvutrend Joonis 2. SA Eesti Kontserdi kulude dünaamika (2018-2022), tuh eurot sihtasutuse juhtimisaruandluse põhjal (Joonis 2). Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 30 SA Eesti Kontserdi finantsjuhtimine (4/5) Tegevustoetus Riigieelarveline tegevustoetus on suunatud sihtasutuse majandamise- ja personalikulude Oluline on märkida, et Kultuuriministeeriumi ja SA Eesti Kontserdi seisukohad tegevustoetuse ning investeeringute katteks. Tegevustoetus eraldatakse sihtasutuse vaates ühe summana ja jagunemisest ning omavahelistest kokkulepetest, mida ei ole kirjalikult dokumenteeritud, on puudub üksuste põhine jaotus. Mõtteliselt jaotatakse vahendeid, aga kulude sidumist erinevad. Seetõttu on tegevustoetuse jagunemise läbipaistvuse ja osapoolte omavahelise rahastamisallikaga ei toimu, sest kasutatakse ühte arvet ja kõik kulud sh omatulud laekuvad selguse tagamiseks oluline rakendada SA Eesti Kontserdi Auditikomitee soovitusi, sh asutuse kesksele kontole. Küll aga tulenevalt raamatupidamise korraldusest (SAP väljavõte) täiendada raamatupidamise korraldamist selliselt, et tegevustoetuse üle on võimalik on võimalik eristada kuluüksuse põhiselt detailseid tehinguid, mille kaudu on võimalik luua kuluüksuste ja kuluridade lõikes pidada arvestust. Ühtlasi tuleb osapooltel üle vaadata teatavad seosed tehtud kulude ja eraldatud tegevustoetuse vahel. omavahelised kokkulepped ja vajadusel fikseerida need kirjalikult, et välistada hilisemaid eriarvamusi ja ebaselgust. Näiteks eraldati 2019. aasta ühekordse tegevustoetusena Eesti Rahvusmeeskoorile uute Tabel 3. SA Eesti Kontserdi SAP väljavõte 2019. a Eesti Rahvusmeeskoori riietuse kulud (Eri- ja vormiriietus) ülikondade soetamiseks ja SA Eesti Kontserdile arengukava tegemiseks täiendavaid vahendeid 20 000 euro ulatuses: „Ühekordne tegevustoetuse tõus (rahvusmeeskoori uute ülikondade soetamine, Kande Kande Kande Tarnija Dokumendi Täiendav Summa päise Dokumendi rea kirjeldus SA arengukava tegemine)“. SAP-i väljavõttes vastavate detailsete kuluridade filtreerimisel on kuupäev kuu number nimi kirjeldus selgitus maksukuluga võimalik teataval määral leida konto nimetuse (Eri- ja vormiriietus) ja dokumendi rea jaan 24, OÜ MARKIIS Püksid, Must jaanuar 1100000231 EK -99.92 kirjelduse alusel võimalikud kulud, mis on uute ülikondade soetamiseks antud 2019 BALTMAN 50C2 Taavi tegevustoetusega seostatavad (Vt Tabel 3). jaan 24, OÜ MARKIIS Püksid, Must jaanuar 1100000231 EK -99.92 2019 BALTMAN 54C3 Reio jaan 24, OÜ MARKIIS Püksid, Must Tulenevalt eeltoodust on siiski SAP-is ülesehitatud raamatupidamise korraldusega keeruline luua 2019 jaanuar 1100000231 BALTMAN EK 56C2 Rene -99.91 lihtsustatud ja kiirelt kättesaadav ülevaade tegevustoetuse täpsemast jagunemisest vastavalt jaan 24, OÜ MARKIIS Püksid, Must jaanuar 1100000231 EK -99.92 Kultuuriministeeriumi peetud arvestusele. Kuna käesoleva korraldusega ei ole võimalik kulude 2019 BALTMAN 60C2 Mait sidumist tegevustoetusega kolmandatel osapooltel ilma täiendavate konsultatsioonide ja jaan 24, OÜ jaanuar 1100000231 EK Õmblusteenus -16.66 2019 BALTMAN kuluridade spetsiifikat mõistmata („Täiendav selgitus“ veerus info puudub) teostada, veebr 7, Meeste triiksärk 610193 - lihtsustaks tegevustoetuse vastavuse kontrolli oluliselt SAP-is vastavate seoste loomine veebruar 1100000777 OÜ Maidiga EK -1 617.50 2019 Eesti Rahvusmeeskoor kuluridadega, mis on ühtlasi olnud SA Eesti Kontserdi Auditikomitee üks soovitustest. apr 22, OÜ LAWRENCE 1 Pintsak, aprill 1100001738 EK -191.58 2019 BALTMAN Must 50C3 apr 22, OÜ MARKIIS Püksid, Must Kultuuriministeeriumi tegevustoetus ja tegevustoetuse sees täpsemalt eristatud aprill 1100001738 EK -99.92 2019 BALTMAN 48C3 komponendid (Vt Tabel 4) on eelduslikult kasutatud küll ettenähtud kulude teostamiseks, apr 25, MAN`S RAM meeskoor pintsak, aga keeruline on kontrollida, kuidas vastavate kuluridade maht vastab tegevustoetuses aprill 1100001900 EK -9 000.00 2019 WORLD OÜ püksid, särk ettenähtud mahule. Lihtsustatult ei ole võimalik ilma täiendava kuluridade auditeerimiseta juuni 25, juuni 1100002780 Vaiwell Profit EK Konsultatsiooni teenus -1 000.00 kinnitada, kas tegevustoetus on jagunenud vastavalt Kultuuriministeeriumi ettekirjutusele ja 2019 OÜ apr 30, nägemusele. 2019 aprill 1100002019 Sergii Bilokin kulude komp. kulude komp. -12.00 Kokku 12 337.33 Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 31 SA Eesti Kontserdi finantsjuhtimine (5/5) Tegevustoetus (2) Kultuuriministeerium eraldab Eesti Kontserdile tegevustoetust ja sihtotstarbelist toetust. SA Eesti Kontsert Kultuuriministeeriumiga sarnasel viisil arvestust tegevustoetuse osas ei pea ja toetus arvestatakse keskselt eelarvesse. See tähendab, et tinglikult jaotatakse sihtasutuse eelarves tegevustoetus üksuste lõikes ära, aga toetuste sidumist eelarvega ei toimu. Näiteks tegevustoetuse investeeringu komponendi osas valmistab SA Eesti Kontserdi haldusjuht ette taotlused vajalike sihtfinantseeringute osas, mis on seotud kinnisvara renoveerimis- või remonditööde või inventari vahetusega. Ühtlasi tegi Kultuuriministeerium investeeringute osas 2023. aasta eraldi päringu perioodi 2019-2022 kohta. Seejuures SA Eesti Kontsert hindas investeeringute toetussummaks 1,6 mln eurot, samas kui ministeeriumi hinnangul on samal perioodil makstud 1,88 mln eurot. Kultuuriministeerium informeerib igal aastal riigitoetuse baasi muudatustest SA Eesti Kontserti, aga kõik tehtud muudatused ei pruugi olla kajastatud riigitoetuse lepingus. Seetõttu on oluline tähele panna, et Kultuuriministeerium ei ole alati kõiki lisavahendeid tegevustoetuse lepingus välja toonud. Tegevustoetuse puhul joonistub selgelt välja vajadus, lisaks raamatupidamise korralduse muudatustele, luua lihtsustatud ülevaateid juhtimislaua formaadis, et tagada operatiivne ja läbipaistev ülevaade Asutajale ja Nõukogule, kuidas tegevustoetus mõjutab sihtasutuse eelarvet ning kulu/tulu dünaamikat. Kuna tegevustoetus moodustab suure osa sihtasutuse kogueelarvest, siis täpne juhtimisinfo võimaldab paremini Nõukogul sihtasutuse tegevust suunata. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 32 SA Eesti Kontserdi finantsjuhtimine (6/6) Tegevustoetus (2) Tabel 4. Kultuuriministeeriumi peetud töötabeli põhine arvestus SA Eesti Kontserdi tegevustoetuse osas (2018-2022) Paremal olev töötabel (Tabel 4) 2018 2019 2020 2021 2022 kajastab Kultuuriministeeriumi Tegevustoetus kokku 5 237 958 5 034 288 6 207 181 4 888 508 5 162 424 tegevustoetust ja selle baasi Kultuuriministeeriumi poolt arvestatud tegevustoetuse osaline täpsem jaotus: muutust ehk vastavalt sõlmitud Riigitoetus finantskohustuse katmiseks (sh Jõhvi Kontserdimaja, Peterburi Jaani kirik) 374 000 374 000 457 000 kokkulepetele ja/või otsustele Muud kulud (intressimaksed, maamaks) 265 000 265 000 922 000 tehtud muudatusi Tegevustoetuse suurendus ( 2018. a avanss 2019. a arvelt) 290 000 -285 000 285 000 tegevustoetuses. SA Eesti Palgatõus 302 776 305 920 86 073 130 054 Kontsert sarnasel viisil arvestust Miinimumpalga tõus 4 656 tegevustoetuse osas ei pea ja Saaremaa ooperipäevad 105 000 105 000 105 000 105 000 105 000 toetus arvestatakse keskselt Halduskulude suurendamine 100 000 100 000 100 000 100 000 100 000 eelarvesse. Vabariigi Presidendi Kantselei meedia toetus 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 Remondifond 71 600 71 600 71 600 71 600 71 600 Remondifond, mida eraldatakse projektipõhiselt komisjoni otsuse alusel 20 680 121 500 96 000 276 191 Ekspordi- ja välissõitude toetus 150 000 150 000 150 000 150 000 150 000 Toetus Peterburi Jaani kiriku haldamiseks 78 000 78 000 78 000 78 000 78 000 Peterburi Jaani kiriku valvekulude (20 000 €) ja halduskulude (18 400 €) toetus 38 400 38 400 38 400 38 400 38 400 Peterburi Jaani Kiriku erakorraliste probleemide lahendamise toetus 11 000 Toetus koorilauljatele 93 045 93 045 93 045 93 045 93 045 Infotehnoloogia 11 270 RTK finantsarvestuse teenus -36 000 -36 000 -36 000 -36 000 -36 000 Rahvusmeeskoor kesk-euroopa tuuri toetus 25 000 Rahvusmeeskoori ülikondade soetamise ja SA arengukava tegemise toetus 20 000 Auditikomitee liikmete tasu 2 783 2 783 2 783 2 783 2 783 Georg Otsa 100 juubel 17 000 Ühekordne tegevustoetus investeeringutoetuse arvelt 100 000 RTK personaliarvestuse teenuse üleminek -11 173 -11 173 Estonia kontserdisaali remondifondi suurendus Rahvusooper Estonia tegevustoetusest 14 000 14 000 Ühekordne toetus energiakulude katmiseks Eesti Vabariigi Valitsuse reservist 59 015 Investeeringutoetus 197 000 550 000 530 000 400 000 400 000 Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 33  Muusikalised kollektiivid 3 Hortus Musicus (1/3) Hortus Musicus Hortus Musicus on vanamuusikaansambel, mis on sihtasutuse juures tegutsenud aasakümneid ja hiljuti tähistati viiekümnenda tegevusaasta täitumist. Ajalooliselt sihtasutuse juures tegutsev palgaline kollektiiv on oma korralduselt ainulaadne. Lisaks kontsertide korraldamisele on kollektiivi hallata igapäevaselt Tallinna linnalt üüritav Väravatorn, mida kasutatakse lisaks kontsertide korraldamisele ja proovide tegemisele muusikariistade ja noodikogu hoiustamiseks. Hortuse väravatorn kuulub Tallinna linnale ja lepingud ei kohusta sihtasutust remonttöid läbi viima, mistõttu on torni minimaalselt investeeritud. Saali renditakse täiendavalt välja ühele kollektiivile kahel päeval nädalas. Üle ühe kollektiivi korraga proovi teha ei saa, sest põrandad kostuvad läbi. Peamine põhjendus kollektiivi jätkamisel sihtasutuse all tuleneb ajaloolisest korraldusest ja põhjendustest, mitte sisulisest vajadusest. Palgafond on 10-liikmelisel kollektiivil vahemiku 2018-2022. a orienteeruva keskmisena üle 200 tuhande euro. Osade hinnangute kohaselt ei nähta vanamuusikaansamblit pikemas perspektiivis SA Eesti Kontserdi koosseisus, sest otsuse põhjendused ja tagamaad on ebaselged. Tundub, et justkui toimub „põhjendamatu ühe kollektiivi eelistamine“. Lahendusena on pakutud kollektiivis roteeruvate kohtade loomist, mis annaks võimaluse uutel andekatel muusikutel ennast muusikaturul sisse töötada. Tabel 5. Hortus Musicus tegevus numbrites (2018-2022) Andmed 2018 2019 2020 2021 2022 Hortus Musicus produtseeritud kontsertide arv KuM (tegevus-)toetus 0€ 0€ 0€ 0€ 0€ 90 Korraldatud ürituste arv 52 57 41 42 59 80 sh Hortuse väravatorn 21 20 15 17 20 70 sh omaproduktsioon 21 24 16 25 19 60 Külaliste arv 9703 9471 3588 3119 5850 50 Kasumlikult korraldatud ürituste arv 1 5 5 2 3 40 Personalikulud (töötajate palgad, 30 211 774 € 234 651 € 225 050 € 218 405 € 232 535 € hüvitised) 20 Toetused kokku 7 494 € 1 000 € 10 sh kohaliku omavalitsuse toetus 0€ 0€ 0€ 0€ 0€ 0 2018 2019 2020 2021 2022 Sponsorlus 0€ 0€ 0€ 0€ 0€ sh Hortuse väravatorn 21 20 15 17 20 Palgakulu töötaja kohta 21 177 € 23 465 € 22 505 € 21 841 € 23 254 € Palgakulu ürituse kohta 4 073 € 4 117 € 5 489 € 5 200 € 3 941 € Korraldatud ürituste arv 52 57 41 42 59 Joonis 3. Hortus Musicus produtseeritud kontsertide arv Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 35 Hortus Musicus (2/3) Hortus Musicus eelarve Tabel 6. Hortus Musicus eelarve SA Eesti Kontserdi SAP väljavõte (2018-2022), € Muusikalise kollektiivi peamine kuluartikkel on töötasu koos tööjõumaksudega (Tabel 6), mis moodustab Kontogrupi nimetus 2018 2019 2020 2021 2022 kogueelarvest kaks kolmandikku. Väravatorni, kus on Tulu majandustegevusest 23 369 32 651 19 256 20 003 48 922 kollektiivi pillihoidla, prooviruum ja esinemise saal, püsikulud kokku on aastas üle 20 000 eurot. Seejuures Muu kaupade ja teenuste müük 1440 2540 1690 2495 1440 Väravatorni aasta üür on 10 000 € (822.98 eurot kuus). Saadud sihtfinantseerimine 7624 34 843 37 173 1000 Kontogrupi „Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vabaaja kulu“ Töötasu -158 316 -175 384 -168 199 -163 304 -173 961 alla koonduvad kontod, mis on seotud näiteks Maksud tööjõukuludelt -53 458 -59 267 -56 851 -55 102 -58 575 esinemisruumide rendi, reklaamikulude ja artistide kuludega Administreerimiskulud -1946 -917 -693 -374 -3004 (toitlustus, majutus, transport, tasud). 2021. a näitel suunati ca 1000 eurot reklaamikuludeks ja esinemisruumide rendile Lähetuskulud (v.a koolituslähetus) -834 -756 kulus ca 2000 eurot. Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamise kulu -20 976 -21 177 -18 718 -22 576 -27 504 Kuna kontogrupid ja kontode nimetused ei anna üheselt Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulu -11 -40 edasi nende sisu, on oluline täiendav selgitus ja arusaam, Inventari majandamiskulud -4766 -999 -1311 -368 -884 mis kuludega täpsemalt on tegemist. Kuludest selge ja täpne ülevaade on oluline, sest võimaldab aru saada Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vabaaja kulu -71 344 -55 582 -37 655 -36 222 -59 506 sihtasutuse tegevuste sisust ning nende kooskõlast Eri- ja vormiriietus -2200 -208 seatud strateegiliste eesmärkide ja nõukogu või asutaja poolt antud suunistega. Maksud, lõivud, trahvid (tegevuskulud) -138 Muud tegevuskulud -9 -1 -1 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetes -1200 Kokku: -279 345 -281 110 -228 878 -218 275 -272 282 sh tulu kokku 32 433 35 191 55 789 59 671 51 362 sh kulu kokku -311 778 -316 301 -284 666 -277 946 -323 643 Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 36 Hortus Musicus (3/3) Hortus Musicus eelarve (2) Tabel 8. SA Eesti Kontserdi 2022. a Hortus Musicus eelarve täitmine (kulu) detsembri seisuga (tuh €) Kontogrupi „Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vabaaja kulu“ kontode (Tabel 7) vaates kulus näiteks 2022. a esinejate teenustasudele ja päevarahadele kokku üle 50 000 eurot, st 1. Personalikulud 233 personalikuludele lisandus ca neljandik juurde. Sihtasutuse poolt nõukogule esitatavad materjalid (seletuskiri ja Excel) käsitlevad kulu koondvaates kontsertkulude all („Artistid 1.1. Töötasud 171 residendid-mitteresidendid“). 1.2. Lep.töötajate tasu 3 1.3. Sotsiaalmaks, töötukindlustusmaks 59 Kuna kulude osas on kasutusel erinevad nimetused võib tekkida oht, et osapooled mõistavad 1.4. Muud personalikulud eelarvega seotud informatsiooni erinevalt ja nõukogu otsuste kvaliteet võib seetõttu 2. Majandamiskulud 32 kannatada. Selgust ja läbipaistvust tagaks SAP-i andmestiku sidumine juhtimisaruandluse töölauaga, mis lihtsustab erinevate vaadete saamist. Kontode nimetused on erinevad ja seetõttu 2.1. Administreerimiskulud 3 on ülioluline, milliseid kulusid täpsemalt ja millise nimetusega eelarve vaates kuvatakse. 2.2. Lähetuskulud Tabel 9. SA Eesti Kontserdi 2022. a Hortus Musicus 2.3. Koolituskulud eelarve täitmine (tulu) detsembri seisuga (tuh €). 2.4. Hoonete majandamiskulud 28 Tabel 7. Hortus Musicus eelarve SA Eesti Kontserdi SAP 2022. a kontogrupi „Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vabaaja 1.1. Tegevustoetus 233 kulu“ kontode väljavõte 2.5. maasõidukid 2.6. IT ja komm.tehn. kulud 1.2. Fin.tehingud & soetus Konto nimetus Summa 2.7. Inventari majandamiskulud 1 1. Kokku tulud riigieelarvest 233 Osatäitjate-artistide teenustasu -39 650 € 2.8. Toitlustusteenused - kohvik Cello 2.1. Tulud konts.tegevusest 49 Etendus-kontsert-artistide päevarahad -13 950 € 2.9. Erirõivastus /Estonia & Jõhvi/ 2.1.1.piletimüügi tulu 48 Osatäitjate-artistide transpordikulud -1 438 € 2.10. Muud kulud 2.2. Tulu muust maj.tegevusest 1 Osatäitjate-artistide majutuskulud -376 € 3. Kontserttegevuse kulud 60 2.2.1. ruumide ja kontserdisaalide üür 1 KOM, kultuuri reklaamikulud -1 249 € 3.1. Saalide üür ja teenindamine 1 3.2. Artistid residendid-mitteresidendid 54 2. Kokku omatulud 50 KOM, kultuuri autoriõiguse ja litsentsitasud -355 € 3.3. Artistide majutus, transport, 3.1. Toetused KM-lt ja Kulkalt Etenduste ja kontsertide kavad -403 € 2 1 toitlustamine 3.2. Muud laekumised Etendus-kontsert-tehnilised kulud -970 € 3.4 Kontsertide tehnilised kulud 1 Etendus-kontsertruumide rendikulu -1 092 € 3.5. Reklaamikulud 1 3.3 Sponsorlus Etendus-kontsert-lilled esinejatele -25 € 3.6. Muud kontserttegevuse kulud 1 3. Kokku muud laekumised 1 Kokku -59 506 € Kokku tegevuskulud 325 Kokku tegevustulud 284 Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 37 Eesti Rahvusmeeskoor (1/3) Eesti Rahvusmeeskoor Tabel 10. Eesti Rahvusmeeskoori tegevus numbrites (2018-2022) Eesti Rahvusmeeskoor, kui professionaalne meeskoor, on maailmas unikaalne ja sihtasutuse kõik osapooled näevad selle potentsiaali rahvusvahelisel areenil. Kollektiivil on tugev maine ja ühtlasi peab kollektiiv enda iseseisvust/iseolemist oluliseks aga suurimad Andmed 2018 2019 2020 2021 2022 väljakutsed on seotud koori ülalpidamiseks vajalike ressurssidega. Palgafond on 52-liikmelise KuM tegevus 0€ 0€ 0€ 0€ 0€ koori suurim kulukomponent – ca 1,1 mln eurot (vahemiku 2018-2022. a orienteeruva keskmisena). Korraldatud ürituste arv 65 41 28 24 53 Sh omaproduktsioon 11 14 7 6 10 Ajalooliselt on koori viidud juhtimiseksperimendi raames kokku ERSO-ga ühisesse sihtasutusse, aga loominguliste eristuste tõttu toodi kollektiiv SA Eesti Kontserdi alla tagasi. Üldiselt Külaliste arv 44 325 26 198 6482 5694 19 029 hinnatakse kollektiivi kuulumist sihtasutuse all nende täiendava tugevusena, kuna tagatud on läbi palgafondi ja prooviruumide nende baasvõimekus, sh ressursid koori Kasumlikult korraldatud ürituste edasiarendamiseks (kvaliteet) ja võimestamiseks. Juhtimisväljakutsete lahendamise eesmärgil on arv (ürituse tulu suurem kui 8 14 16 14 22 ühtlasi koori nõukogu valinud uue juhi, kes alustab 2023. a suvel. korralduskulu) Personalikulud (töötajate palgad, Meeskoorile on proovide läbiviimiseks renditud Rahvusooper Estonia Kammersaal ja 1,05 mln € 1,16 mln € 1,17 mln € 1,15 mln € 1,21 mln € hüvitised) samuti hoitakse Estonias kollektiivi noodikogu, mida ei ole tänaseni digitaliseeritud. Kuna kollektiiv on suur, on peamine väljakutse renditava ruumi kättesaadavus proovide läbiviimiseks, Toetused kokku 76 740 € 11 600 € 2 000 € 4 500 € sest see pole kollektiivi ainukasutuses. Seetõttu on kollektiiv kasutanud teisi proovisaale seejuures jaotades koori väiksemateks gruppideks või rentinud näiteks läheduses olevate koolide sh kohaliku omavalitsuse toetus 3 000 saale. Sponsorlus 0€ 0€ 0€ 0€ 0€ Üldiselt nähakse kollektiivi baseerumist sihtasutuse all tugevusena, sest tagatud on nende Külalisi ürituse kohta 682 639 232 237 359 jätkusuutlikkus ja võimestamine (sh kvaliteedikasv). Kuigi meeskoorile on oluline kunstiline vabadus ja iseseisvus, siis kuulumine ERSO-ga ühisesse sihtasutusse ajalooliselt ei toiminud. Palgakulu kontserdi kohta 16 150 € 28 391 € 41 637 € 48 003 € 22 774 € Täna peab meeskoor iseseisvust oluliseks, aga oluliselt suureneksid riskid koori jätkusuutlikkuse osas (nt palgafond suurimaid kulusid). Palgakulu töötaja kohta 20 188 € 22 386 € 22 420 € 22 155 € 23 212 € Peamine probleem meeskoorile täna on ruumipuudus ja saali kättesaadavus, sest see pole nende ainukasutuses. Seetõttu on alternatiivina kasutatud meeskoori poolt teisi saale, jaotatud koorilauljaid väiksemateks gruppideks või renditud teisi saale näiteks kesklinna koolides. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 38 Eesti Rahvusmeeskoor (2/3) Eesti Rahvusmeeskoori eelarve Tabel 11. Eesti Rahvusmeeskoori eelarve SA Eesti Kontserdi SAP väljavõte (2018-2022), € Muusikalise kollektiivi peamised kuluartiklid on töötasu ja tööjõumaksud (Tabel 11). Kuna meeskoori kollektiiv on suur, siis suurim mõjutaja eelarvele on kollektiivi Kontogrupi nimetus 2018 2019 2020 2021 2022 koosseisus olevate artistide ja töötajate arv ning Tulu majandustegevusest 53 813.91 102 274.87 17 769.22 23 461.30 46 754.27 palgasurve tulenevalt hüperinflatsioonist. Muu kaupade ja teenuste müük 425.25 939.18 400.00 100.00 179.17 Teine suurem kuluartikkel on Kammersaali üür, mida Saadud sihtfinantseerimine 76 740.00 9 700.00 175 556.46 185 805.74 4 500.00 kasutatakse eelkõige prooviruumina (ja noodikogu Saadud mittesihtotstarbeline finantseerimine 1 900.00 hoiustamiseks) Estonia hoones. Kuigi meeskoor on Töötasu -785 525.56 -872 011.35 -871 557.32 -861 734.08 -903 511.53 viibinud ka lähetustel välisriikides, siis SAP-is vastava kontogrupi alla liigitatud kulud on pigem tagasihoidlikud ja Maksud tööjõukuludelt -264 240.13 -292 035.69 -294 284.98 -290 345.76 -303 491.43 välisriikide külastustele ei viita. Praktikas kantakse Administreerimiskulud -211.95 -245.05 -423.52 -86.88 -365.17 lähetuste kulud kontogrupi „Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja Lähetuskulud (v.a koolituslähetus) -3 638.80 -40.60 vabaaja kulu“ alla, millele vastab nõukogule esitatavas Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamise juhtimise aruandluses (Exceli fail) kontserttegevuse kulude kulu -52 500.00 -52 950.00 -52 500.00 -52 500.00 -52 500.00 all artikkel „Artistid residendid-mitteresidendid“. Meditsiinikulud ja hügieenikulud -208.90 -150.00 -50.00 -5 560.00 -50.00 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulu -257.57 SAP-i väljavõttes on ühtlasi näha vormiriietusega seotud kulud, mille jaoks Kultuuriministeerium eraldas Inventari majandamiskulud -102.12 sihtotstarbelise toetuse. Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vabaaja kulu -171 924.09 -106 067.25 -14 609.31 -20 572.53 -34 659.29 Eri- ja vormiriietus -1 048.90 -12 337.33 -2 428.49 -49.00 -214.00 Maksud, lõivud, trahvid (tegevuskulud) -17.34 Muud tegevuskulud -1.78 -3.55 -33.51 -0.20 0.01 Kokku: -1 148 338.29 -1 220 986.17 -1 042 202.05 -1 021 481.41 -1 243 717.66 sh tulu kokku 130 979.16 114 814.05 193 725.68 209 367.04 51 433.44 sh kulu kokku -1 279 317.45 -1 335 800.22 -1 235 927.73 -1 230 848.45 -1 295 151.10 Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 39 Eesti Rahvusmeeskoor (3/3) Eesti Rahvusmeeskoori eelarve (2) Tabel 13. SA Eesti Kontserdi 2022. a Eesti Rahvusmeeskoori Tabel 14. SA Eesti Kontserdi 2022. a Eesti Rahvusmeeskoori eelarve täitmine (kulu) detsembri seisuga (tuh €) eelarve täitmine (tulu) detsembri seisuga (tuh €) Paremal olevad tabelid (Tabel 13 ja 14) on nõukogule esitatava eelarve vaated, mis on kohandatud SAP-st. Kuna kontogrupid ja kontode nimetused ei anna üheselt edasi kulude sisu, on oluline täiendav selgitus ja arusaam, mis kuludega täpsemalt on tegemist. 1. Personalikulud 1206 1.1. Tegevustoetus 1206 1.1. Töötasud 882 1.2. Fin.tehingud & soetus Kontogrupi „Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vabaaja kulu“ alla koonduvad kontod (Tabel 12), mis on seotud näiteks esinemisruumide rendi, reklaamikulude ja artistide kuludega 1.2. Lep.töötajate tasu 21 1. Kokku tulud riigieelarvest 1206 (toitlustus, majutus, transport, tasud). 2022. a näitel suunati ca 4000 eurot reklaamikuludeks 1.3. Sotsiaalmaks, töötukindlustusmaks 303 2.1. Tulud konts.tegevusest 47 ja tehnilistele kuludele koos ruumirendiga veidi alla 3000 euro. 1.4. Muud personalikulud 0 2.1.1.piletimüügi tulu 46 2. Majandamiskulud 53 2.2. Tulu muust maj.tegevusest 0 Tabel 12. Eesti Rahvusmeeskoori eelarve SA Eesti Kontserdi SAP 2022. a kontogrupi 2.1. Administreerimiskulud 0 2.2.1. ruumide ja kontserdisaalide üür 0 „Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vabaaja kulu“ kontode väljavõte 2.2. Lähetuskulud 0 2. Kokku omatulud 47 2.3. Koolituskulud 0 3.1. Toetused KUM ja KULKA 5 Konto nimetus Summa 2.4. Hoonete majandamiskulud 53 3.2. Muud laekumised Etendus- ja kontserttegevuse kulud -300 € 2.5. maasõidukid 0 3.3 Sponsorlus Etendus-kontsert-lilled esinejatele -108 € 2.6. IT ja komm.tehn. Kulud 0 3. Kokku muud laekumised 5 Etendus-kontsertruumide rendikulu -645 € 2.7. Inventari majandamiskulud 0 Kokku tegevustulud 1258 Etendus-kontsert-tehnilised kulud -2 283 € 2.8. Toitlustusteenused - kohvik Cello 0 Etenduste ja kontsertide kavad -612 € 2.9. Erirõivastus /Estonia & Jõhvi/ 0 KOM, kultuuri autoriõiguse ja litsentsitasud -5 531 € 2.10. Muud kulud 0 KOM, kultuuri hankekulud -867 € 3. Kontserttegevuse kulud 35 3.1. Saalide üür ja teenindamine 0 KOM, kultuuri reklaamikulud -4 019 € 3.2. Artistid residendid-mitteresidendid 12 Osatäitjate-artistide teenustasu -11 551 € 3.3. Artistide majutus, transport, toitlustamine 9 Osatäitjate-artistide toitlustuskulud -75 € 3.4 Kontsertide tehnilised kulud 2 Osatäitjate-artistide transpordikulud -8 548 € 3.5. Reklaamikulud 4 Ürituste tõlkekulud -120 € 3.6. Muud kontserttegevuse kulud 8 Kokku -34 659 € Kokku tegevuskulud 1294 Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 40 Ajutiselt resideeruvad muusikalised kollektiivid SA Eesti Kontserdi juures roteerumine Korduvalt toodi intervjuude raames välja, et täiendavate ressursside olemasolul või vabanemisel peetakse oluliseks noorte artistide toetamist, nt eraldi programmi loomist. Noortele suunatud programmi eesmärgiks oleks seejuures anda uutele andekatele muusikutele võimalus ennast muusikamaastikul üles töötada. See tähendab inkubatsiooniteenuse osutamist, mille raames on tagatud enesetäiendamise võimalused (nt tehniline areng, publikuga suhtlus, müügioskus), mh võimalus luua kontakte välisriikide agentuuridega. Programmi kestvus oleks hinnanguliselt paar aastat, mille raames noor talent saab vajalikud oskused ja kogemused, sh võrgustiku, mille baasilt iseseisvalt muusikakarjääri jätkata. Lisaks eeltoodud noorte programmile toodi intervjuude ja arutelude raames välja resideeruva muusikalise kollektiivi positsiooni loomist. Roteeruva positsiooni loomine tähendab, et SA Eesti Kontsert võtab piiratud ajaperioodiks (1-2. aastat) enda koosseisu muusikalise kollektiivi, kellele on sellel perioodil sihtasutuse poolne tugi ja eelarve tagatud, et keskenduda muusikale ja loomingule. Samuti on rotatsiooni loomisega välistatud ühe kollektiivi põhjendamatu eelistamine. Roteeruva kollektiivi valik peaks toimuma läbipaistvatel alustel, et tagada erapooletus ja võrdne võimalus kõigil muusikutel kandideerida riigipoolsele toetusele. Näiteks on soovitatav valmistada ette põhimõtted ja kvalifitseerimise alused, mille põhjal muusikaliste kollektiivi valik SA Eesti Kontserdi poolt tehakse. Oluline on arvestada põhimõtete väljatöötamisel ka Eesti Rahvusmeeskoori positsiooni ja staatust sihtasutuses. Seejuures kollektiivi valik võiks läbipaistvuse ja erapooletuse tagamiseks toimuda näiteks nõukogu formaadis (nt loomenõukogu). Juhul kui otsustusõigus anda loomenõukogule, suureneks oluliselt nende sisuline roll ja tähendus sihtasutuse juures. Resideeruvate kollektiivide rahastamiseks on võimalik leida rahalised vahendid tänaste SA Eesti Kontserdi juures tegutsevate kollektiivide eelarvest juhul kui Hortus Musicuse rahastamine sihtasutuse poolt lõpetatakse. Hortus Musicuse tegevuse lõpetamisega vabaneks aastaseks eelarveks hinnanguliselt 250 000 eurot. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 41  Saaremaa Ooperipäevad ja korraldamise alternatiivid 4 Saaremaa Ooperipäevad ja korraldamise alternatiivid (1/16) Saaremaa Ooperipäevade taust Saaremaa Ooperipäevad on pikaajalise traditsiooniga kontsertfestival, mida on korraldatud aastast 1999. Kuni 2008. aastani oli festivali nimi Kuressaare ooperipäevad ja selle korraldamist viis läbi Saaremaa Muusikahariduse SA. Alates 2008. aastast hakkas festivali korraldama SA Eesti Kontsert ja festivali nimi muudeti senimaani kasutusel olevaks. Asutaja ehk kultuuriministeeriumi otsus 2007. aasta oli festival anda sihtasutuse korraldada, sest eelnev organisatsioon sattus rahalistesse raskustesse. Kuna festivali jätkamine oli ebakindel ja samas peeti väljakujunenud ooperifestivali traditsiooni lõpetamist pikas vaates kahjulikuks, tuli otsus tegevusega jätkata. Saaremaa Ooperipäevi peetakse olulise tähtsusega ooperifestivaliks ja kõrgetasemeliseks kultuuriürituseks1 (sh osapoolte hinnang töötoas) kogu Läänemere regioonis. Seejuures peetakse festivali keskseks osaks Saaremaa kultuuri- ja turismivaldkonnas ning sihtasutuse poolt üheks nende olulisemaks festivaliks ja brändi ürituseks. Ooperipäevade põhiline esinemislava asub Kuressaare keskaegses piiskopilinnuses, mille hoovi püstitatakse festivali ajaks ca 2000-kohaline telk, mis täidab Kuressaares ooperimaja rolli. Kuressaare piiskopilinnus on rahvusvaheliselt tuntud turismiobjekt Lääne-Eestis ja linnusehoovi peetakse akustiliste omaduste poolest sobivaks ooperietenduste ettekandmiseks. Asukoha ja kõrgkvaliteedilise programmi tõttu on intervjueeritavate hinnangul Saaremaa ooperipäevad eriline ja oodatud festival (korduvkülastajate osakaal on suur) ning ligikaudu pool piletitest ostetakse ära juba programmi avalikustamisel, ehk aasta aega enne etendusi. Kuigi festivali korraldus on väga kõrgel tasemel, peetakse esinejate kvaliteeti kõikuvaks, aga selle kvaliteeti on keeruline kontrollida ning tuntavat mõju ei ole see avaldanud publiku arvule ja arvamusele. 1 Töötoas arutati erinevate osapooltega „kõrgetasemelise kultuurisündmuse" tähenduse ja võimaliku definitsiooni üle. Osalejad kirjeldasid kõrgetasemelise kultuurisündmusena üritust, mis omab suurepärast tehnilist võimekust, erakordset teenindusstandardit, tugevat turundust ning keskendumist publiku ootustele ja kogemustele. See hõlmab professionaalseid esinejaid, globaalset aktuaalsust, suurepärast korraldust, tipptehnoloogiat ja meeldivat keskkonda. Kõrgetasemelist kultuurisündmuse tähendust selgitab osapoolte hinnangul parimal viisil järgmine definitsioon: „Kõrgetasemeline kultuurisündmus on üritus, mis keskendub kunstile, muusikale, teatrile, tantsule või muule kultuurivaldkonnale ja millel on laialdaselt tunnustatud kvaliteet või tähtsus. Sellised sündmused võivad hõlmata näiteks ooperi- või balletietendusi, kunstinäitusi, klassikalise muusika kontserte või kirjandusfestivali, ja neid peetakse sageli kõrgkultuuri esindajateks.“ Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 43 Saaremaa Ooperipäevad ja korraldamise alternatiivid (2/16) Saaremaa Ooperipäevade strateegilised eesmärgid sihtasutuse vaates Kuna asutaja ootuseid ei ole kultuuriministeeriumi poolt vastu võetud, lähtub sihtasutus ooperipäevade korraldamisel enda kehtestatavast arengukavast ja endale seatud kunstilise kvaliteedi nõuetest. Arengukava on koostatud koostöös nõukoguga, kes seda ühtlasi iga-aastaselt kinnitab vastavalt vajadusele. Eesti Kontserdi arengukava (2023-2027) toob välja eesmärgina Saaremaa Ooperipäevade korraldamise ja arendamise, et tugevdada festivali positsiooni ja brändi kogu regioonis. Festivali peetakse oluliseks ja suurejooneliseks aasta (pea)sündmuseks nii sihtasutuse kui ka Saaremaa vallavalitsuse poolt. Seda kinnitab selle konkreetse sündmuse strateegilisel tasandil käsitlemine sihtasutuse poolt ja teisalt ürituse eelarve maht mh võrrelduna teiste sihtasutuse omaproduktsioonidega. Eesti Kontserdi arengukavas (2023-2027) on ühtlasi märgitud eesmärgiks festivali tegevus- ja finantseerimise mudeli muutmine senisest efektiivsemaks ja jätkusuutlikumaks. Festival on üldjuhul kallis ja negatiivse rahavooga ettevõtmine, mille tõttu on oluline riigi, kohaliku omavalitsuse ja sponsorite toetus ürituse korraldamisel. Saaremaa Ooperipäevi peetakse oluliseks sponsorite motivaatoriks, tänu millele sõlmitakse püsivamaid sponsorluslepinguid. Hinnanguliselt 1/3 sponsorite eraldatud vahenditest suunatakse ooperipäevadele SA Eesti Kontserdi selgituste kohaselt, ülejäänud sponsorlusvahenditest jaotatakse muudele sihtasutuse tegevustele. Saaremaa Ooperipäevade olulisus Saaremaa vallavalitsuse vaates Saaremaa valla jaoks on ooperipäevad suursündmus ja seda peetakse saare kõige olulisemaks sündmuseks, millele järgnevad Saaremaa Ralli ja Kuressaare Merepäevad, mh arvestades vallavalitsuse kogueelarvest eraldatud toetuste mahtu erinevatele sündmustele. Kuigi valla eelarve on kahanenud ja on tehtud kärpeid, siis 2023. a näitel oldi võimelised eraldama sihtasutusele lisaeelarvega täiendavaid vahendeid (30 000 eurot) lisaks planeeritule. Kuna turismisektoris on hõivatud suur osa Saaremaa tööealisest elanikkonnast, siis hinnatakse tervikuna kogumõju, sh arvestades valla enda kulusid ja kohustusi seoses ürituse korraldamisega, Saaremaa ettevõtetele ja vallale positiivseks ja väga oluliseks, mida kinnitab ka 2018. a Eesti Konjunktuuriinstituudi läbiviidud Saaremaa Ooperipäevade majandusliku mõju analüüs. Saaremaa Ooperipäevad on olulisel kohal Saaremaa kui turismi sihtkoha brändis ja identiteedis, sh on ooperipäevad esitletud ühe olulisena alusena Visit Saaremaa kontseptsioonis. Tervikuna vallavalitsuse jaoks on oluline suursündmuse toimimine ja sellega seonduva tugifunktsiooni täitmine, samas sisulistesse ettevalmistusesse ei sekkuta ja see on tervikuna jäetud Eesti Kontserdi juhtimisele. Koostööd sihtasutusega hinnatakse heaks, sh on tagatud operatiivne infovahetus ning toimivad kommunikatsiooniliinid. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 44 Saaremaa Ooperipäevad ja korraldamise alternatiivid (3/16) Saaremaa Ooperipäevade üldine korraldus Ooperipäevade korraldamine on Eesti Kontserdi ülejäänud omaproduktsioonist eristuv projekt, mille ettevalmistus ei vasta tavapärasele praktikale kuna produktsiooni ei korralda sihtasutuse kunstiline juht ehk peaprodutsent ja tema meeskond. Välja kujunenud praktika kohaselt moodustavad korraldusmeeskonna tuumiku (1) sihtasutuse juht, (2) sihtasutuse haldusjuht, (3) kunstilise juhina Arne Mikk ja (4) produtsendi/välisnõunikuna Marcello Mottadelli, kes omab ooperiteatrite kontaktvõrgustikku ja kelle kaudu nähakse paremat ligipääsu kõrgetasemelise klassikalise muusika esitajatele, keda Saaremaale tuua. Lisaks tuumikmeeskonnale osalevad ülejäänud sihtasutuse töötajad (sh kontserdimajade töötajad) erinevates korralduslikes rollides. täites neile mitte-tavapäraseid tööülesandeid. Seejuures käsitletakse ooperipäevade korraldusmeeskonnas osalemist motivatsioonipaketi osana sihtasutuse töötajatele. Korralduses osalevatele töötajatele lähetusrahasid ei eraldata, aga sõltuvalt panusest makstakse ettevalmistuses osalenud töötajatele lisatasusid. Nii sihtasutus kui ka Saaremaa vallavalitsus hindavad mõlemad omavahelist koostööd väga heaks ning see on aja jooksul välja kujunenud korralduspraktikate baasilt. Kogu sisuline ettevalmistus toimub sihtasutuse poolt ning vallavalitsuse poolt toetatakse ürituse korraldust finantsiliselt ja kohapealse tugifunktsiooni rollis, mis hõlmab endas kohapealseid organisatoorseid korralduslikke aspekte, sh prügimajanduse korraldust, ürituse lippude paigaldamist ja muid dekoratsioone linnaruumis. Vajadusel lahendatakse vallavalitsuse kontaktide poolt operatiivselt kohapealseid probleeme, mis puudutab paralleelselt toimuvate sündmusega seonduvaid võimalikke küsimusi. Samuti on vallavalituse juhtida koostööd Saaremaa muuseumi (millest 50% kuulub riigile) ja sihtasutuse vahel. Kuna ooperipäevi korraldatakse Kuressaare linnuses, mille haldajaks on Saaremaa muuseum, on oluline osapoolte omavaheline sujuv koostöö. Kuna muuseum ei kuulu täielikult Saaremaa vallavalitsusele, on varasemalt ette tulnud erimeelsusi (ruumikasutus, pinnase võimalik kahjustamine jmt), mis on aja jooksul siiski positiivselt lahendatud. Seejuures on Saaremaa vallavalitsuse osalus Saaremaa muuseumis oluline, et tagada tasakaalustava jõuna osapoolte omavaheline sujuv korraldus ja, et ooperipäevad tänasel kujul Kuressaares saaksid selliselt toimuda. Lisaks eelmainitud sihtasutuse poolsele korraldusmeeskonnale, on oluline roll vabatahtlikel ja Saaremaa vallavalitsuse võtmeisikutel, kes toetavad kohalikul tasandil ooperipäevade ettevalmistamist. Iga-aastaselt kohtuvad sihtasutuse ja valla juhtkond, et arutada läbi ürituskorralduslikud ja eelarvega seotud küsimused. Samuti viiakse läbi jätkukohtumisi, kus hinnatakse toimunud ooperipäevade kordaminekut, sh väljakutseid, ja kogutakse üldist tagasisidet. Saaremaa vallavalitusega on koostöö tervikuna hästi välja kujunenud ja sisuline korraldamine toimib ilma vallajuhtide vahendamiseta. Peamine korraldusmeeskonna tugi vallavalitsuse poolt on kultuuri- ja spordiosakonna juhataja, aga lisaks toimub otsesuhtlus ka teiste kohalike kontaktidega, kes korraldusega seotud (näiteks haldusjuht). Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 45 Saaremaa Ooperipäevad ja korraldamise alternatiivid (4/16) Saaremaa Ooperipäevade majanduslik mõju Ooperipäevade majanduslikku mõju on põhjalikumalt hinnatud 2018. a läbi viidud Eesti Konjunktuuriinstituudi analüüsiga „Saaremaa ooperipäevade majandusliku mõju hinnang (19.–28.7.2018)“. Analüüsi raames küsiti mh ooperipäevade hinnangut kohalikelt Saaremaa ettevõtetelt selle olulisuse osas ja vastanutest 97% hindasid ooperipäevade toimumist ettevõtlussektorile oluliseks, kuigi ooperipäevadega vahetult koostööd tegevaid ettevõtteid vastanutest oli kolmandik. Saaremaa Ooperipäevadega koostööd peetakse maine ja tasuvuse lõikes ettevõtjate poolt oluliseks. Lisaks paluti ettevõtetel ja organisatsioonidel hinnata ooperipäevade mõju võrreldes tavapärase juulikuise nädalaga, kus tulemused näitasid, et kolmandikul vastanutest müügitulu ja külastajate arv oli suurem võrreldes tavapärase nädalaga – mõlemal juhul oli keskmine muutus ca 20%. Samas ca 60% vastanutest müügitulu ja ca 65% külastajate arvu muutust ei täheldanud võrreldes tavapärase juulikuu nädalaga. Olulisena toodi välja, et juulikuu on Saaremaal turismi kõrghooaeg, mistõttu saare külastajate arv on juba suurem võrreldes suve alguse või lõpuga. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 2022. a tellitud „Festivalide uuring“ tõi välja, et kui Eesti keskmine festivalikülastusega seotud kulu inimese kohta on 178 eurot, siis Saaremaa Ooperipäevadel on keskmine kulu kõigi külastajate lõikes keskmiselt oluliselt kõrgem – 340 eurot ühe inimese kohta (väliskülalised vastavalt 450€ ühe inimese kohta), mis võrdlusena 2018. Eesti Konjunktuuriinstituudi tulemiga on ligikaudu 100 euro võrra suurem (tingitud mh kõrgest inflatsioonist ja energiahinna tõusust). Kõrgemad kulud tulenevalt kohapeal pikemalt veedetud ajast ja sellega seonduvatest teenuste tarbimisest, nagu näiteks toitlustus ja meelelahutus. 2018. a analüüsiti Saaremaa Ooperipäevade rahalist mõju, võttes aluseks järgnevad parameetrid: festivali külastajate arv; festivali külastajate, esinejate ja meeskonnaliikmete ürituse käigus tehtud kulude summa; ettevõtlussektorile lisandunud käive. Selle tulemusena hinnati ooperipäevade kõigi osaliste tehtud kulutusi saarel 2 mln euro suuruseks, millest käibemaksuna laekus hinnanguliselt 300 tuhat eurot ja ettevõtluskäivet 1,75 mln eurot. Tuleb arvestada, et Eesti Konjunktuuriinstituudi tulemused peegeldasid vastanute hinnanguid ja arvamust, aga läbivalt nähti küsitluses ooperipäevadel positiivset mõju kogu saarele. Kaudse mõjuna toodi veel vastajate poolt välja näiteks ettevõtte tuntuse suurenemise ja lisandunud kliendid festivalivälisel ajal – mõlemal juhul olid sellisel hinnangul ligikaudu 30% vastanud ettevõtetest ja organisatsioonidest. Kokkuvõttes võib järeldada, et mõju tervikuna on Saaremaale palju ulatuslikumat laadi kui ainult vahetult sündmusega seotud ettevõtetele avalduv majanduslik mõju, mh näiteks Eesti ja Saaremaa turismipiirkonna rahvusvaheline tuntus ja maine, samuti kõrgkultuuri toetava kuvandi loomine. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 46 Saaremaa Ooperipäevad ja korraldamise alternatiivid (5/16) Saaremaa Ooperipäevade külastaja profiil Ooperipäevade külastajate profiil on selgelt eristuv teistest Eestis korraldatavatest suurüritustest mh võrrelduna külastajate vanust ja korduvkülastatavust. Eesti Konjunktuuriinstituudi 2018. a küsitluste tulemused näitasid, et festivali oli külastanud rohkem kui üks kord 81% vastanutest. EASi 2022. a küsitluses oli see protsent veelgi kõrgem – 87%, seejuures 56% vastanutest olid külastajad väljastpoolt Saaremaad. Vähemalt viiendat korda osalejaid oli 59%, kellest 91% kavatseb ka järgmisel aastal festivali külastada ning vastavalt kuni neli korda osalenutest (28%) kavatseb 84% festivali ka järgneval aastal külastada. Kuna külastajatest üle poole on väljastpoolt Saaremaad, veedavad nad 2018. a Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse andmetel Saaremaal keskmiselt 3,6 päeva ja ööbivad keskmiselt 2,6 ööd saare erinevates majutusasutustes. Festivali külastavad peamiselt üle 50 aastased (EASi küsitluse järgi 75%) ning peamiselt koos kaaslasega (75% vastanutest) või enamaga (15% vastanutest). Sellest tulenevalt on peamine Saaremaa Ooperipäevi külastava kliendi persoona üle 50- aastane klient koos kaaslasega (65%). Saaremaa vallavalitsus peab oluliseks nii kliendi profiili kui ka korduvkülastajate suurt arvu. Vallavalitsuse hinnangul on vanemaealiste suure osakaaluga üritused rahumeelsed ja ühtlasi hinnatakse kõrgeks nende maksevõimet, mida peegeldavad keskmisest oluliselt kõrgemad Joonis 4. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 2022. a tellitud „Festivalide uuring“ kulutused võrreldes teiste Eesti festivalidega. Ühtlasi peetakse oluliseks välisriikidest külastajaid, eriti korduvkülastajaid, keda peetakse samuti kõrge maksevõimega klientideks ja nö kvaliteeti näitavaks faktoriks, et rahvusvahelises konkurentsis eelistavad külastajad just Saaremaa Ooperipäevi. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 47 Saaremaa Ooperipäevad ja korraldamise alternatiivid (6/16) Piletihind ja külastajate arv 16 25 Saaremaa Ooperipäeva külastajatele on festivali külastamisel oluline Külastajate arv (tuh) Sündmuste arv mh piletihind (56% vastanutest EASi 2022. a küsitluses). Saaremaa Ooperipäevadel kulub külastajal festivali pääsmele 14 21 märkimisväärselt rohkem vahendeid võrreldes teiste Eestis 20 toimuvate festivalidega – keskmiselt 132 eurot ühe inimese kohta, 20 12 18 18 mis mh moodustab pea kolmandiku ooperipäevadel osalemise kogukuludest ühe inimese kohta. Festivalide keskmine piletikulu ühe 16 16 inimese kohta oli 40 eurot ning võrdlusena näiteks Birgitta festivalil 10 45 eurot, Pärnu muusikafestivalil 44 eurot, Narva Ooperipäevad 33 14 15 eurot ja Haapsalu Valgete Ööde Festivalil 30 eurot ühe inimese kohta. 12 8 11 11 10 Saaremaa Ooperipäevade 2023 hinnakiri varieerub tulenevalt 9 9 10 kontserdist, aga valdavalt on piletihinnad põhikontsertidel vahemikus 6 60-150 eurot (piletimaailm.com) ehk keskmiselt kujuneb ühe pileti 7 hinnaks 100 eurot. Kuna piletihinda peetakse publiku poolt ooperipäevade külastamisel oluliseks, tuleb mh piletihinna 4 kujundamisel arvestada klientide maksevõimega ja 5 hinnaelastsusega, ehk piletihinna tõusu mõju võimalikule 1 2 külastatavusele. Kuigi väga suur osa festivali külastajatest on korduvkülastajad ja hinnanguliselt keskmisest kõrgema 8 9 9 10 12 12 11 13 11 15 13 11 6.5 6.8 maksevõimega, on oodatav, et piletihinna võimalik kasv võib 0 1.3 0 teatud piirist külastajate ja ostetud piletite arvu vähendada, sh 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 arvestades konkureerivate ürituste hinnataset. Intervjueeritavad tõid välja, et piletihind on pigem saavutanud oma maksimaalse taseme. Joonis 5. Saaremaa Ooperipäevade külastajate ja sündmuste arv. Eesti Konjunktuuriinstituudi analüüs „Saaremaa ooperipäevade majandusliku mõju Teisalt on Saaremaa Ooperipäevade järjepidevus, klientuuri lojaalsus hinnang“ ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 2022. a tellitud „Festivalide uuring“ ja külastajate kõrge rahulolu – muusikaprogrammi hindas väga heaks või pigem heaks 98% EASi 2022. a uuringu kohaselt – oluline tugevus festivali jätkusuutlikkust arvestades, jättes seejuures kõrvale ärilised aspektid. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 48 Saaremaa Ooperipäevad ja korraldamise alternatiivid (7/16) Saaremaa Ooperipäevade kulu ja tulu Saaremaa Ooperipäevad on tugev bränd, mida kinnitavad nii SA Eesti Kontsert kui ka Saaremaa Arvestades Saaremaa Ooperipäevade eelarvet, selle tulemit (-623 tuhat eurot) ja vallavalitsus. Samas ei ole Saaremaa Ooperipäevade festival täna ärilises mõistes jätkusuutlik Kultuuriministeeriumi poolt eraldatud tegevustoetuse mahtu (728 tuhat eurot), siis festivali ja peamine fookus saab keskenduda kulude optimeerimisele koosmõjus täiendavate rahaliste tegevustoetuse kogumaht oli 2022. a näitel 728 tuhat eurot. Keskmiselt on festival vahendite leidmisega, mille kaudu festivali korraldust toetada. Vahemikus 2018-2022 on festivali vaadeldaval perioodil, jättes välja COVID-19 aasta, teeninud 430 tuh eurot miinust aasta kulud olnud suuremad kui tulud ja COVID-19 pandeemia järgselt on kulud oluliselt kasvanud, mis kohta. 2020. a jäeti festival kehtestatud eriolukorra tõttu tavapärasel kujul ära ja korraldati osalt on seotud nii elukalliduse tõusu ja inflatsiooniga kui ka energiahindade kasvuga. väiksemahulise eelarvega üksiküritus. Samas ilmnes asjaolu, et 2022. a tulud vähenesid, kuigi nii kontsertide arv kui ka külastajate Kui võrrelda Saaremaa Ooperipäevade eelarves oleva tegevustoetuse osakaalu külastajate arv oli võrreldes eelneva aastaga suurem. Seetõttu võrreldes 2021. a suurenes 2022. a kahjum arvuga (6 786 külastajat), siis ühe külastaja kohta oli riigipoolne dotatsioon 107 eurot. Tuleb 117 tuh eurot võrra. Hetkel on aegrida liiga lühike, et selle põhjal kirjeldada uue trendi kujunemist, arvestada samas, et 2022. a oli üks suurima kahjumiga korraldusaasta ja ooperipäevade kuid antud näitajaid on vaja järgnevate aastate puhul täpsemalt fookuses hoida ning põhjuseid külastajate arv oli lähiperioodi (2018-2022. a) madalaim. Kuid eeltoodud võrdlus näitab teatavat selgitada, võttes mh arvesse ka kohalikku majanduslangust. Seejuures Eesti Kontsert ei suurusjärku tegevustoetuse osakaalu osas. Võrdlusena oli näiteks Rahvusooper Estonia 2022. a prognoosi järgnevatel aastatel festivali korralduskulude suurenemist, vaid pigem eraldatud tegevustoetuse kogumaht 9,7 mln eurot ja tegevustoetuse osakaal külastaja kohta stabiliseerumist või alanemist. (118 494 külastajat) 83 eurot. Kui arvestada, et Saaremaa Ooperipäevade osas on oodatav Kuna SA Eesti Kontsert käsitleb Kultuuriministeeriumi tegevustoetust ühe tervikuna oma eelarves, teatav külastajate arvu kasv, siis tegevustoetuse osakaal festivali kogukuludes väheneb ja siis antud ürituse puhul ei eelarvestata tegevustoetuse komponenti eraldi. Samas on eeldatav, et seetõttu võib täheldada teataval määral sarnaseid suurusjärke Rahvusooper Estonia ja tegevustoetus võimaldab katta festivaliga tekkivat miinust, mis üldjuhul on märkimisväärne. ooperipäevade võrdluses. Tabel 15. Saaremaa Ooperipäevade statistiline ülevaade (2018-2022) 2018 2019 2020 2021 2022 Külastajate arv 13 436 11 278 1 300 6 479 6 786 Kontsertide arv 11 11 1 7 9 Korraldamiskulud (€ tuh) 1 094 880 52 1 056 1 148 Korraldamistulu (€ tuh) 751 632 50 550 525 sh piletitulu 495 504 25 367 364 sh toetused 154 55 25 66 55 sh sponsorlus 86 61 - 102 79 sh muu tulu 16 12 - 15 27 Tulem (€ tuh) -343 -248 -2 -506 -623 Kultuuriministeeriumi poolt 105 000 105 000 105 000 105 000 105 000 arvestatud tegevustoetus Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 49 Saaremaa Ooperipäevad ja korraldamise alternatiivid (8/16) Saaremaa Ooperipäevade kulu ja tulu (2) Vaatlusalusel perioodil kulu külastaja kohta kuni 2019. aastani vähenes, aga COVID-19 järgselt on kulud kasvanud külastaja kohta. Samuti on tulud külastaja kohta vähenenud. Kui võrrelda kontserdite lõikes kulusid, siis kontserdi kohta oli kõige kallim festivali aasta 2021, aga järgneval aastal juba vähenesid kulud olulisel määral kontserdi kohta. Aga vähenes ka kontserdi kohta tulu, mistõttu kontserdi kohta tulem oli 2021. a ja 2022. a suhteliselt sarnane. 200.00 200 163 169 151 150.00 150 128 100.00 81 78 85 77 99 100 80 56 56 79 40 68 50.00 57 52 58 19 50 25 0.00 -22 -21 0 -50.00 -26 -23 -27 -50 -31 -100.00 -78 -92 -72 -69 -150.00 -100 2018 2019 2020 2021 2022 2018 2019 2020 2021 2022 Kulu Tulu Tulem Kulu Tulu Tulem Joonis 6. Kulu ja tulu külastaja kohta (€) (2018-2022) Joonis 7. Kulu ja tulu kontserdi kohta (€ tuh) (2018-2022) Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 50 Saaremaa Ooperipäevad ja korraldamise alternatiivid (9/16) Saaremaa Ooperipäevade eelarve Tabel 17. Saaremaa Ooperipäevade kulud (tuh €) 2018-2022 Peamine kulukategooria ooperipäevade korraldamisel on seotud tehniliste kuludega (sh lava 2018 2019 2020 2021 2022 ehitus Kuressaare lossihoovi), mis moodustasid viimasel kahel aastal (2021-2022. a) üle 50% Sihtasutuse personal 54 59 4 47 50 kogukuludest. Tehniliste kulude olulist kasvu võrreldes COVID-19 pandeemiale eelneva olukorraga võib osaliselt põhjendada 2020.a ära jäetud või edasi lükatud üritustega, mis lükati edasi 2021. Esinejate tasud 265 266 197 172 aastasse. See tähendas, et turul tekkis tavapärasest oluliselt suurem nõudlus kontserditehnika järele, Esinejate transport 125 17 11 mistõttu hinnad tõusid oluliselt valdkonnas tervikuna. Kuigi 2022. a turg mõnevõrra stabiliseerus, jäi 287 Esinejate majutus ja toitlustus 186 101 103 hind siiski kõrgemale tasemele, aga 2023. a on Eesti Kontsert täheldanud tehnikakulude mõningast Saalide rent 15 14 17 15 hinnalangust. Tehnilised kulud 392 360 605 589 Teise olulise kulukategooria moodustab esinejatega seotud kulutused, sest esinejatele makstakse nii Reklaam 22 27 34 29 esinemistasu (keskmiselt 22% kogueelarvest) kui ka kaetakse transpordi (keskmiselt 7% 35 38 42 6 Muud kulud kogueelarvest), majutuse ja toitlustusega seotud kulud (keskmiselt 13% kogueelarvest). Oluline on Kulud kokku 1094 880 52 1056 1148 välja tuua, et kui 2021. a moodustasid esinejate transpordi, majutus- ja toitlustuskulud 11% kogueelarvest, siis 2022. a oli see üle kahe korra suurem ehk 25%. Tervikuna kulud kasvasid 2022. aasta võrreldes 2021. aastaga 8%. Piletitulu 495 504 25 367 364 Muud tulu 16 12 15 27 Tuludest tervikuna moodustab peamise osa piletitulu, mis perioodi (2018-2022. a) keskmiselt, va 2020. aasta kui oli eriolukord COVID-19 tõttu, on olnud 70% kogutulust. Tulud on viimasel Toetused 154 55 25 66 55 kahel aastal (2021-2022. a) seejuures katnud ca pool festivali kogueelarvest. Sponsorlus 86 61 0 102 79 Tabel 16. Saaremaa Ooperipäevade kulukategooriate osakaal kogueelarvest (%) 2018-2022 Tulud kokku 751 632 25 550 525 2018 2019 2021 2022 Tulem -343 -248 -27 -506 -623 Sihtasutuse personal 5% 7% 4% 4% Esinejate tasud 24% 30% 19% 15% Esinejate transport 11% 2% 1% 25% Esinejate majutus ja toitlustus 17% 11% 10% Saalide rent 1% 2% 1% 1% Tehnilised kulud 36% 41% 57% 51% Reklaam 2% 3% 3% 3% Muud kulud 3% 4% 4% 1% Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 51 Saaremaa Ooperipäevad ja korraldamise alternatiivid (10/16) Ärimudeli jätkusuutlikkus 800 Saaremaa Ooperipäevade tulud laekuvad peamiselt piletitulust, millele lisanduvad toetused ja 700 sponsorlus, mis moodustavad kogutuludest keskmiselt üle 30% ehk rohkem kui kolmandiku. 600 Festivali korraldusega seotud isikud hindasid piletihinna osas maksimaalse taseme saavutamist ja seetõttu hinna täiendav tõstmine võib vastupidiselt loodetule jätta piletitulu samaks või seda 500 vähendada. Seejuures viimastel aastatel võis mõjutada piletituli lisaks pandeemiale sõda, mistõttu 400 välisturistide huvi Eestisse tulla vähenes. Kuna piletitulu on peamine katteallikas kulude katteks ja eeldatavalt saavutanud maksimaalse taseme, jääb üle suurendada toetuste või 300 sponsorluse osakaalu. Saaremaa vallavalitsus on nende hinnangul pigem saavutanud piiratud 200 eelarve juures maksimaalse taseme, samas lisaks Kultuuriministeeriumi tegevustoetusele, riiklike 100 (nt KULKA) ja muude toetuste (nt eraisikud) osakaal on olnud pigem tagasihoidlik kogueelarve võrrelduna (14% 2018-2022. a). Kuigi SA Eesti Kontserdi vaates peetakse Saaremaa 0 Ooperipäevi oluliseks sihtasutuse sponsoreid hoidvaks ja kaasavaks sündmuses, moodustavad 2018 2019 2020 2021 2022 sponsorite vahendid kogutulust vaadeldaval perioodil 13%. Piletitulu Muud tulu Toetused Sponsorlus Vaadeldaval perioodil 2018-2022. a, arvestamata seejuures pandeemia aastat, on tervikuna tulud Joonis 8. Saaremaa Ooperipäevade tulude osakaal järjepidevalt vähenenud, samal ajal kui kulud on kasvanud. Lisaks üleüldisele hindade 1400 kallinemisele pandeemia ja sõja mõju tõttu, toodi intervjuudes välja hindade kallinemise mõju festivali ettevalmistuskuludele, mis puudutab Saaremaa Ooperipäevade tehnilist ettevalmistust ja 1200 lava ehitust (mitmekordne hinnatõus). Seejuures on vaja Kuressaare linnusesse lava iga-aastaselt uuesti üles ehitada, kuna sobivas suuruses saal koos lavaga on kontsertide läbiviimiseks peamine 1000 tingimus. 800 Ärimudeli jätkusuutlikkuse vaates on optimeerimiskohad võimalik saavutada pigem kulude 600 kokkuhoiu, nt kontsertkava või esinejatega seotud kulude vähendamisega. Võttes arvesse 400 klientuuri võimalikku hinnatundlikkust, kuna tegemist on juba ühe kalleima festivaliga Eestis (kulu ühe inimese kohta), on piletihinna tõstmine vähem eelistatud variant. Intervjuudes mainiti suurte 200 kuludena mh transporti (sh praamipiletid) ja majutust ning peeti oluliseks erileppeid hindade osas. Lisaks toodi ohuna välja kõrgete kulude võimalik mõju teistele SA Eesti Kontserdi tegevustele. 0 2018 2019 2020 2021 2022 Tulu Kulu Joonis 9. Saaremaa Ooperipäevade kulud ja tulud Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 52 Saaremaa Ooperipäevad ja korraldamise alternatiivid (11/16) Ärimudeli lõuend (business model canvas) Ärimudeli lõuend koondab strateegilise ja illustreeriva ülevaate Saaremaa Ooperipäevade ärimudelist. Võtmepartnerid Võtmetegevused Väärtuspakkumine Kliendisuhted Kliendisegmendid 1. Saaremaa vallavalitsus – rahalised 1. Kontsertide korraldamine • Kõrge kvaliteediga klassika • Suhtlus toimub aastaringselt • Peamine kliendiprofiil üle 50- vahendid ja kohapealne korraldus, 2. Festivali turundamine kontsertide pakkumine festivali eel, ajal ja järel aastane koos kaaslasega vabatahtlike ressurss 3. Piletimüük Saaremaal – kõrgkultuuri ja (65%) 2. Saaremaa muuseum – festivali ala 4. Sponsorite ja toetajate leidmine meelelahutuse viimine regiooni • Väljaspool Saaremaad (56%) 3. Saaremaa ettevõtted – • Välisturgudele Eesti kui • Üle 50-aastased (75%) teenusepakkujad klientidele (suvine) kultuuriturismi • Kaaslasega (75%) 4. Sponsorid – rahalised vahendid sihtmaa. Võtmeressurssid • Kultuuridiplomaatia Kanalid 1. SA Eesti Kontserdi töötajad edendamine läbi külalisteatri 1. Sotsiaalmeedia 2. Festivali vabatahtlikud maa esitlemise ja 2. Saaremaa vald 3. Toetused ja sponsorlus tutvustamise. 3. Sotsiaalvõrgustik 4. SA Eesti Kontserdi • Eesti publikule külalisteatri 4. Meedia (üleriigiline ja omavahendid asukohamaa kultuuri kohalik; print, televisioon, fokusseeritud tutvustamine, raadio, online) kuna enamusel puudub 5. Välismeedia (koostöös võimalus külastada külalisteatriga) külalisteatreid nende 6. Meediapartnerlus (ERR) kodumaal. Kulu struktuur Tuluvood 1. Ajutise kontserdisaali ja lava ehitus 1. Piletimüük 2. Esinejate transport 2. KOV toetus 3. Reklaami- ja turunduskulud 3. Riigi toetus 4. Esinejate tasud 4. Toitlustaja maksed 5. Töötajate palgakulud 5. Sponsorid Joonis 10. Saaremaa Ooperipäevade ärimudeli lõuend Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 53 Saaremaa Ooperipäevad ja korraldamise alternatiivid (12/16) Ärimudeli jätkusuutlikkuse tagamine 1. Kuna festivali korralduskulude kasv vajab täiendavaid vahendeid on ühe lahendusena käivitatud koostöös ettevõtjate liiduga täiendava rahastusmudeli loomine 2024. aastaks. Rahastusmudel tooks täiendavat tulu läbi reklaamipakettide müügi peamiselt kohalikele Saaremaa ettevõtetele. Lisaks toodi välja riigi (nt uue Regionaalministeeriumi) suurem kaasamine projekti läbi toetusskeemide, kuna tegemist on mh regionaalpoliitiliselt olulise projektiga. Samuti on Eesti Kontsert saanud täiendavat toetust KredExilt festivali korraldamiseks (237 tuhat eurot perioodile 2024-2026. a). 2. Eesti Konjunktuuriinstituudi 2018. a analüüsis kirjeldati ettepanekut korraldada ooperipäevi suve alguses või lõpus kui on vähem palavusega seotud ebamugavusi. Juhul kui ooperipäevad toimuksid näiteks septembris, pikeneks ka Saaremaa turismihooaeg, aga samuti väheneksid kulud näiteks majutuse osas, mis võimaldaks tervikuna festivali kulude kokkuhoidu. Kuna sügishooajal on Eesti kliima üldjuhul jahedam ja heitlikum, tuleb sellega arvestada ooperipäevi majutava telgi valikul ja püstitamisel. 3. Samuti korraldab SA Eesti Kontsert teatud festival juba üle-aastase intervalliga ja intervjuudes toodi välja variant Saaremaa Ooperipäevi samuti läbi viia harvemini kui iga aasta. Juhul kui iga- aastaselt ooperipäevi ei korraldata, vähenevad oluliselt SA Eesti Kontserdi kulud. Samas on Eesti Kontserdi korraldatava Jõhvi balletifestivali näitel võimalik risk, et püsiklientuuri ei suudeta sellisel juhul hoida. Jõhvi balletifestivali üle-aastase intervalliga korraldamisel kadus lojaalne publik ja vähenes ürituse varasem atraktiivsus. Ühtlasi üle-aastase intervalli korral ei ole võimalik avada järgmise aasta Saaremaa Ooperipäevade festivali piletite eelmüüki, mille raames müüakse Eesti Kontserdi hinnangul ca ¼ piletitest. Võrdlusena on Eesti Kontsert analüüsinud Birgitta festivali oluliselt väiksemat piletitulu võrrelduna ooperipäevadega ning leidnud, et kuna Birgitta festivali korraldaja ei ole avanud järgmise aasta piletimüüki, siis see võib põhjustada olulist erinevust piletitulus. 4. Intervjuudes toodi korduvalt välja Saaremaa Ooperipäevade korraldusega seonduvaid kõrgeid kulusid ja seejuures mainiti korduvalt ka transpordikulusid. Näiteks toodi välja esinejate transport (nt tšarterlennud), mille osas on teatav kokkuhoid potentsiaalne, olenevalt kokkulepete tingimustest esinejatega. Samuti on oluline täiendav kulu praamidest tulenev, mille osas on võimalik erikokkulepete sõlmimine. Seejuures on Eesti Kontsert analüüsinud võimalusi Saaremaa ooperipäevade korraldamiseks Haapsalu piiskopilinnuses, aga peamiseks takistuseks peeti nende poolt tehnilise võimekuse tagamist, sest piiskopilinnuse kitsad väravad ei võimalda lihtsustatud laadimistöid ja veoste mahalaadimiseks linnuse õue peeti vajalikuks kraana olemasolu. 5. Lisaks mainiti intervjuudes Saaremaale sobiva hoone ehitust, mis toetaks ooperipäevade korraldust ja hoiaks kulusid kokku, kuna lava ehitamine ja tehnika transport on üks suurimaid kuluartikleid festivalil. Tegemist oleks sellisel juhul Saaremaa vallavalitsusele küll suuremahulise investeeringuga ja täiendava püsikuluga, aga vähendab oluliselt festivali korraldusega seonduvaid kulusid ja loob ühtlasi uut võimekust Saaremaale kultuurivaldkonnas. Hoone olemasolul looks Eesti Kontserdile oluliselt paremad tingimused ooperipäevade korraldamiseks ja vähendaks tehniliste ettevalmistustega seonduvaid kulusid. 6. Peamine üritusest kasusaaja on kaudse mõju tõttu kohalik omavalitsus ning sealne majanduskeskkond läbi ettevõtete. Ühe alternatiivse korraldusviisina võib kaaluda ooperipäevadest nö rändfestivali korraldamist, kus üritust korraldamise õiguse eest võistleksid erinevad omavalitsused/regioonid. Näiteks võiks läbi viia Ooperipäevade korralduseks avalik hange (3-aastane), kuhu saavad osapooled esitada pakkumisi ning kirjeldada oma väärtuspakkumist ning kulude katmise ülesehitust. Selleks tuleb eelnevalt hinnata teiste piirkondade võimekust antud mastaapset üritust korraldada, kuid konkurentsi tingimustes oleks võimalik tagada omavalitsuste suurem rahaline panus, mis võimaldaks sihtasutusel seotud kulusid vähendada ning suunata teiste põhikirjaliste tegevuste võimestamiseks. Peamine väljakutse rändfestivali puhul on piisaval hulgal majutuskohtade tagamine korraldajatele, külalisesinejatele ja publikule. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 54 Saaremaa Ooperipäevad ja korraldamise alternatiivid (13/16) Saaremaa Ooperipäevade korraldamise alternatiivid Festivali tänase korralduse jätkumisel on kõrge risk jääda jätkuvalt Saaremaa Ooperipäevad on pikaajalise traditsiooniga kontsertfestival, mida peetakse olulise kahjumlikuks kui ei suudeta piisaval määral kulukokkuhoiu meetmeid tähtsusega ooperifestivaliks kogu Läänemere regioonis. Seejuures peetakse festivali keskseks osaks rakendada. Eelkõige võib kulude kokkuhoidu soosida kodumaiste artistide Saaremaa kultuuri- ja turismivaldkonnas ning sihtasutuse poolt üheks nende olulisemaks festivaliks ja brändi kaasamine, lavatehnika- ja transpordiga seotud kulude vähendamine. ürituseks.​ Välisartistide kaasamine on küll olemuselt festivali osa, aga nende transport ja Saaremaa Ooperipäevade oluline eelarveline mõju nõuab suuremaid ressursse kui teenitava tuluga on tasud on küllaltki kõrged arvestades festivali kulusid. võimalik katta ja seetõttu on festivali eelarvel kaudselt mõju Eesti kontserdi omaproduktsiooni ja kinnisvara eelarvele, kuigi käesolevas analüüsis käsitletakse kinnisvara ja festivali eraldiseisvana. Seetõttu tuleb tulevikus festivali ja kinnisvara alternatiive, mh omavahel sobitades hinnata, et jõuda tervikuna eelarvelise tasakaaluni ja võimalike ressursside vabanemiseni, mida suunata täiendavalt näiteks noortega seotud tegevustesse (sihtasutuse strateegiline fookus). Kuigi tegemist on olulise sündmusega Saaremaal ja Eesti Kontserdile, ei ole ürituse tulud kooskõlas selle populaarsusega ja seetõttu on tegemist tervikuna kahjumliku festivaliga, mille korraldamine on kallis. Ühtlasi on festivali kahjum aastate lõikes pigem kasvanud. Eelkõige tulenevad suured kulud tehnilise ettevalmistusega seonduvalt, sest iga-aastaselt püstitatakse Kuressaares ajutine lava ja tehnika. Selleks, et analüüsida Saaremaa Ooperipäevade tänase korralduse võimalikke kulutõhususe meetmeid, koostati kolm võimalikku alternatiivi, mille alusel festivali korraldamine järgnevatel aastatel võib jätkuda viisil, mis võimaldab ürituse kahjumlikkust vähendada. Alternatiivid lähtuvad tänase kulubaasi võimalikest optimeerimise võimalustest. Saaremaa Ooperipäevade kolm alternatiivi on järgnevad: 1. Festivali korraldamine lõpetatakse 2. Festivali korralduse põhimõtteid muudetakse 3. Festival tänane korraldus jätkub Festivali korraldamise lõpetamine omaks olulist mõju Saaremaa vallavalitsusele, aga Eesti Kontserdi vaatest paraneks oluliselt eelarve puudujääk, mistõttu ainult kuluefektiivsusest lähtuvalt on tegemist kõige optimaalsema valikuga. Samas väheneks sellega sihtasutuse regionaalne mõju. Festivali korralduse põhimõtete muutmisega kaasneks kulude kokkuhoid, aga keeruline on hinnata uute korralduspõhimõtete mõju festivali külastatavusele ja püsiklientuuri säilimisele. Samas võimaldaksid muudatused samuti kulude kokkuhoidu ja uute rahastajate kaasamist. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 55 Saaremaa Ooperipäevad ja korraldamise alternatiivid (14/16) Festivali korraldamine lõpetatakse Saaremaa Ooperipäevad on pikaajalise traditsiooniga kontsertfestival, mida on korraldatud aastast 1999. Samuti peetakse seda olulise tähtsusega ooperifestivaliks ja ürituseks Saaremaal ja kogu Läänemere regioonis. Juhul kui festivali korraldamine senisel kujul lõpetatakse, oleks sellel oluline majanduslik mõju Saaremaale, kus turismisektoril on oluline osakaal saare majanduses. Ka 2008. a kaaluti festivali lõpetamist kui senine korraldusorganisatsioon sattus rahalistesse raskustesse, aga toona leiti, et väljakujunenud ooperifestivali traditsiooni lõpetamine on pikas vaates kahjulik ja Kultuuriministeerium andis festivali korraldamise ülesande Eesti Kontserdile. Festivali peetakse keskseks osaks Saaremaa kultuuri- ja turismivaldkonnas ning sihtasutuse poolt üheks nende olulisemaks festivaliks ja brändi ürituseks, sh on piletid populaarsed ettevõtete seas. Ühtlasi regionaalpoliitika vaates on tegemist riigile olulise suursündmuse ja positiivse näitega, kus rahvusvahelist festivali korraldatakse väljaspool suuremaid keskusi, kaasates kohalikke (sh noori) ja arvestades korduvkülastajate väga kõrget arvu (nii Eesti kui rahvusvaheline publik) Samuti panustab festival sarnaselt sihtasutuse kontserdimajadega Eesti Kontserdi eesmärki viia kõrgkultuuri Eesti erinevatesse piirkondadesse. Festivali korraldamise lõpetamise positiivse mõjuna vähenevad Eesti Kontserdi kulud olulisel määral, sest kahel viimasel aastal (2021-2022. a) jäädi festivali korraldusega üle 500 tuhat euro miinusesse (keskmine kogueelarve üle 1 mln euro). Kuigi sihtasutuse eelarve vaates oleks tegemist positiivse otsusega, jääb arvestamata festivali sotsiaalmajanduslik mõju Saaremaale – Eesti Konjunktuuriinstituudi 2018.a analüüsis hinnati käibeks 2 mln eurot (käibemaks 300 tuhat eurot ja ettevõtluskäive 1,75 mln eurot). Samuti vabaneks festivali lõpetamisel sihtasutuse inimressurss, mis võimaldaks hoida kokku tööjõukuludelt ja/või suunata fookus muudele projektidele ja tegevustele. Samas intervjuudes mainiti, et Eesti Kontserdi personalile, kes kohapeal ürituse korraldust toetavad, on tegemist pigem oodatud motivatsiooniüritusega suveperioodil kui töömahud on väiksemad. Festivali korraldamise lõpetamisega kaasneks sihtasutusele küll positiivne eelarveline muutus, aga keeruline on hinnata laiemat mõju lisaks majanduslikule mõjule, mida sellise mahuga suurürituse lõpetamine Eesti Kontserdile ja Saaremaa vallavalitsusele võib kaasa tuua. Juhul kui senine tegevus lõpetatakse, võib see omada kahjulikku mõju Eesti Kontserdi (sh Saaremaa) mainele ja pärssida sponsoritega koostööd, mis seni on suuresti olnud seotud ooperipäevadega. Ooperipäevi on ajalooliselt kasutatud ka kõrgema prioriteediga külaliste võõrustamiseks, vastavalt, kas riigi või omavalitsuse huvidest lähtuvalt. Seetõttu võib Eesti Kontserdi hinnangul kaasneda sellega oluline mainekahju Eestile. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 56 Saaremaa Ooperipäevad ja korraldamise alternatiivid (15/16) Festivali korralduse põhimõtteid muudetakse Festivali korralduse täieliku lõpetamise alternatiivina on mitmeid võimalusi, mida kaaluda – asukoha muutmine, toimumisaja muutmine, intervallipõhisus. Varasemalt on mitmeid festivali korraldust muutvaid ettepanekuid arutatud, aga senimaani on korraldajate poolt leitud, et muudatused ei ole olnud asjakohased või ilmtingimata vajalikud. Allpool on kirjeldatud neli erinevat stsenaariumi, mille alusel seniseid festivali korraldamise aluspõhimõtteid on võimalik muuta. Seejuures Eesti Kontserdi hinnangul korralduspõhimõtete muutmine ei toimiks, sest ürituse toimumisaeg ja ülesehitus, sh koostöö on pikema perioodi jooksul välja kujunenud ja kui otsustatakse ürituse kontseptsiooni muuta, siis suure tõenäosusega tähendab see olemasoleva ürituse tähenduse sisulist muutust, mh võib senine publik loobuda festivali külastamisest. Näiteks ooperiteatrid, kes ooperipäevadel osalevad, saavad seda teha ainult suveperioodil ehk hooajavälisel ajal. • Juulikuu on Saaremaal turismi tipphooaeg, mis tähendab, et majutuse ja teiste teenuste hinnad on oluliselt kõrgemad suure nõudluse tõttu. Samuti võivad soojade ilmadega kaasneda täiendavad ebamugavused ja vajadused festivali ettevalmistamisel. Juhul kui ooperipäevad toimuksid mais või septembris, pikeneks Saaremaa turismihooaeg ja samuti väheneksid kulud näiteks majutuse osas, mis võimaldaks tervikuna korralduskuludelt kokkuhoidu. Samas kuna kevad- ja sügishooajal on Eesti kliima üldjuhul jahedam ja heitlikum, tuleb sellega arvestada ooperipäevi majutava telgi valikul ja püstitamisel. • Festivali korraldamine harvemini kui iga-aastaselt tähendaks Eesti Kontserdi kulude olulist vähenemist. Sarnast praktikat on sihtasutus festivalide osas rakendanud, aga Jõhvi balletifestivali näitel ei suudetud hoida lojaalset publikut ja ürituse atraktiivsus vähenes. Lisaks on oluline iga-aastaste ürituste puhul piletite eelmüük, millega alustatakse pärast käimasoleva ürituse lõppu ja Eesti Kontserdi näitel saadakse selle raames kuni 25% kogu piletitulust. Eelmüük garanteerib teatavas mahus publiku ja ühtlasi võimaldab prognoosida ürituse külastajate eeldatavat arvu. Juhul kui festivali iga-aastaselt ei korraldata, võib selle populaarsus väheneda ja võimalik on piletitulu vähenemine tulenevalt eelmüügi puudumisest. Teisalt on Eesti Kontserdil ja Saaremaa Ooperipäevadel tugev bränd ning festival on pika traditsiooni ja olulise mõjuga üritus Saaremaal, mistõttu ei pruugi üle-aastane festivali korraldus tuua kaasa sarnaseid väljakutseid Jõhvi balletifestivaliga. • Transpordikulude kokkuhoiu eesmärgil on varasemalt Eesti Kontsert analüüsinud Haapsalu piiskoplinnust festivali võimaliku asukohana. Peamiseks takistuseks peeti piiskoplinnuse ligipääsetavust, sest sissepääsud on kitsad ning lava ehitamine ja muud tehnilised tööd vajaksid kraanat, mis ei võimalda kulusid oluliselt kokku hoida. Siiski, Haapsalus peetakse iga-aastaselt suuremaid festivale ja muid suursündmusi, mistõttu võib tänastes oludes Haapsalu paremini Eesti Kontserdi eelarveliste vajadustega sobituda. Ühtlasi tasub kaaluda, kas asukohana on oluline linnus või sarnase ehitis, sest suure osa kogueelarvest moodustab tehniline ettevalmistus ja lava ehitus. • Kuna festivalil on suur majanduslik mõju kohalikule kogukonnale võib tänase korraldamise alternatiiv seisneda rändfestivali kontseptsioonil, kus erinevad regioonid konkureerivad õiguse eest üritust korralda. Näiteks võidakse korraldada 3-aastane avalik hange, kus osapooled kirjeldavad väärtuspakkmust ja kulude katmise ülesehitust. Peamine keerukus seisneb erinevate piirkondade võimekuses tagada piisav majutuskohtade arv ja ühtlasi on lähiaastatel omavalitsuste majanduslik seisund muutunud ebakindlamaks, mistõttu oleksid eelisseisuses pigem suuremad omavalitsused, kus eelarvemahud on oluliselt suuremad. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 57 Saaremaa Ooperipäevad ja korraldamise alternatiivid (16/16) Festival tänane korraldus jätkub Saaremaa Ooperipäevi on korraldatud aastast 1999 ning koostöö kohaliku omavalitsuse ja Eesti Kontserdi vahel on mõlema poole hinnangul väga hea. Kuna festivali kulud on kasvanud, on ühe lahendusena Saaremaa vallavalitsuse poolt käivitatud koostöös ettevõtjate liiduga täiendava rahastusmudeli loomine 2024. aastaks. Rahastusmudel tooks täiendavat tulu läbi reklaamipakettide müügi peamiselt kohalikele Saaremaa ettevõtetele. Festival on Eestis väga hea näide regionaalpoliitikast, kus suurüritust korraldatakse väiksemas piirkonnas koostöös kohaliku omavalitsusega, mis toob ühtlasi ka olulises mahus välisriikide turiste Tallinnast väljaspoole. Kuigi festivalil on positiivne mõju Saaremaa kohalikule elanikkonnale, ettevõtlusele ja brändile, ei ole riigi poolt regionaalpoliitilisi eesmärke silmas pidades täiendavaid vahendeid ürituse korraldamiseks suunatud. Kui festivali tänane korraldamine jätkub sarnase eelarvelise korraldusega, on oluline kaasata lisaks kultuurieelarvele vahendeid regionaalpoliitika meetmetest, sest festivali mõju on laiem kui ainult kultuuriga seonduv (riiklike eesmärkide täitmine). Saaremaa Ooperipäevade korralduse ja ettevalmistusega seonduvad kõrged kulud, millest ühe olulise osa moodustavad transpordikulusid. Festivali esindajad on välisriikidest päris suuremad grupid ja näiteks on korraldatud esinejate transporti (nt tšarterlennud) Eesti Kontserdi poolt, mille osas oleks märgatav kokkuhoid kogukuludest potentsiaalne kui suudetakse kokku leppida esinejatega soodsamad tingimused. Kuna üritust korraldatakse saarel, lisanduvad festivali kuludele praamiliiklusest tulenevad piletikulud, mille alandamist saaks taotleda läbi erikokkulepete sõlmimise praamiliikluse operaatoriga. Festival on pikaajaliste traditsioonidega ning tõenäoliselt jätkuks sellisel juhul ooperipäevade korraldamine Kuressaare linnas, kus on ühtlasi olemas parim ligipääs kõigile vajalikele teenustele (majutus, toitlustus, transport jmt). Kuigi üritust korraldatakse iga-aastaselt, tuleb lava ja muu tehnika transportida Saaremaale mandrilt ning ajutiselt ülesse seada. Iga-aastane ajutise iseloomuga lavaehitus ja territooriumi ettevalmistus on suured kuluartiklid ning ilma nende tegevusteta saavutaks sihtasutus olulise kokkuhoiu korralduskuludes. Juhul kui Kuressaarde rajatakse hoone, mis võimaldab lihtsustatud korras ooperipäevade korraldamist, saavutataks oluline kokkuhoid festivali püsikuludelt ja loodaks Saaremaa vallale uus võimekus pakkuda kohalikul tasandil kõrgtasemelist kultuurikogemust. Püsihoone olemasolu võimaldaks Eesti Kontserdile paremaid eeltingimusi ooperipäevade korraldamiseks ja vähendaks tehniliste ettevalmistustega seonduvaid kulusid. Samas osapoolte hinnangul ei ole uue kontserdimaja ehitus tänastes turutingimustes realistlik ja sellega kaasneksid täiendavad püsikulud lisaks ehitusmaksumusele. Kui Saaremaa Ooperipäevade korraldamist jätkatakse senise korralduse ja mahuga, ei ole ilma täiendavate lisavahenditeta võimalik tagada festivali jätkusuutlikkus. See tähendab, et ilma võimalike kulukokkuhoiu meetmeteta tuleb tõenäoliselt tulevikus eraldada täiendavaid vahendeid Eesti Kontserdi muu tegevuse arvelt (kinnisvara, omaproduktsioon). Lisaks võib suureneda Kultuuriministeeriumi tegevustoetuse maht kui ei suudeta kaasata muid riiklikke vahendeid (regionaalpoliitika meetmed) või suurendada kohaliku omavalitsuse toetust. Samas Eesti Kontserdi hinnangul on tänase korralduse jätkumine kõige optimaalsem lahendus, kus täiendav kulude kokkuhoid võib tuleneda kontserttehnika teatavast hinnalangusest ja tulude kasv suurenevast piletimüügitulust (lisaks eelmainitud toetustele ja sponsorlusele). Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 58  Kinnisvara portfelli ülevaatlik kokkuvõte 5 Kinnisvara portfelli ülevaatlik kokkuvõte Sihtasutuse kinnisvaraportfell Antud peatükk annab ülevaate Eesti Kontserdi kinnisvaraportfelli 2018-2022 perioodi toimimise kohta. Peatüki eesmärk on anda üksikasjalik ülevaade portfelli põhinäitajatest, sealhulgas täituvus-, tasuvusanalüüsist, kasumlikkuse võrdlustest ja tulevastest investeerimisplaanidest. Uurides kinnisvara eraldi, süveneme iga portfellis oleva objekti kirjeldusse, lepingupunktidesse, kuludesse, tuludesse ja tehnilisse seisukorda. Koondandmete ja üksikute kinnisvara toimivuse põhjaliku analüüsi kaudu teeme soovitusi, mis on kohandatud täituvuse optimeerimiseks, kulude vähendamiseks ning portfelli üldise jõudluse parandamiseks. Lisaks vaatleme kasumlikkuse numbreid, mis keskenduvad erinevate kinnisvaraobjektide puhaskasumi (NOI) võrdlemisele. See võrdlev hinnang võimaldab meil tuvastada suurema potentsiaaliga objektid, määrata kindlaks halvemini toimivad objektid ja uurida NOI variatsioone mõjutavaid tegureid. Portfelli koondvaade ja üksuste detailne ülevaade tugineb 12. aprillil 2023 Eesti Kontserdilt saadud andmepäringu infole. Kontsertmajade kasutuse analüüsis on kasutatud 13. septembril 2023 Eesti Kontserdi poolt saadud 2022 aasta saalide kasutuse andmeid. Kinnisvara portfelli ülevaatlik kokkuvõte ja soovitused • Portfelli kirjeldus (koondandmed) • Pindade kasutus (omaproduktsioon, rendiüritused ja proovide arvud) • Kulude ja tulude analüüs (haldus, amortisatsioon ja üüritulu) • Kasumlikkuse analüüs (NOI võrdlused) • Tuleviku investeeringud (planeeritavad tööd) • Riigi Kinnisvara vaade ja olulisemad komponendid • Soovitused • Lepingulised märkused Üksuste detailne vaade (iga objekti kohta eraldi) • Kinnisvara objekti kirjeldus, peamised lepingulised punktid ja hõivatus • Kulud ja tulud • Tehniline seisukord ja investeeringud Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 60 Kinnisvara portfelli kirjeldus • SA Eesti Kontserdi analüüsitava portfelli seitsme hoone peale oli köetavat pinda kokku 25 088 m2. Kolmes hoones oldi laiendatud õiguste ja vastutustega rollis läbi erinevate kasutuslepingute (Jõhvi, Pärnu, Tartu kontserdimajad), ühes hoones omati objekti tasuta kasutamise õigust ning üürimakseid ei toimunud (Peterburi Jaani kirik). Kolmes hoones oldi üürniku rollis ning tasuti üüri (Estonia, Hortuse väravatorn ja Kurna tee ladu). • Peamiselt toimub hoonete haldus ja selle juhtimine keskselt läbi haldusjuhi, kuid protsessi oli kaasatud ka iga hoone juht eraldi. Joonis 11. Portfelli keskmine tulu/kulu m2 kohta ning perioodi NOI koondarv • Suurimad kuluartiklid olid ruumide remont ja hoonetesse tehtavad investeeringud (36% kuludest), kommunaaltasud (22%) ning üürikulu (20%). Portfelli keskmine kaalutud kulu vaatlusperioodil objekti kohta oli 4,39 EUR/m2. • Objektide tulu moodustas peamiselt ruumide pika- ja lühiajaline rent. Keskmine kaalutud tulu oli 4,22 EUR/m2. • Pikaajalisi üürilepinguid kokku oli 11 ning peamised lepingu partnerid olid: Rahvusooper “Estonia”, Jõhvi Linn, Tallinna Linn, SA Teater Vanemuine, Eesti Evangeelne Luterlik Jaani kogudus Peterburis, OÜ Valga Lejo, Eesti Riiklik Sünfooniaorkester (ERSO), Eesti Rahvusringhääling (ERR), Eesti Rahvusmeeskoor (RAM), Bellvory Kinnisvara OÜ, ProNordium OÜ • Kõige kasumlikumalt toimiv hoone oli Jõhvi kontserdimaja. • Kõige kahjumlikum hoone oli Hortuse väravatorn. • Perioodi puhas tegevustulu (NOI)* üle portfelli on 2 148 842 eurot. *NOI (Net Operating Income), võrdub kogu kinnisvarast saadava tuluga, millest on maha arvatud kõik mõistlikult vajalikud tegevuskulud (ei arvesta investeeringuid ega amortisatsiooni). Joonis 12. PowerBI väljavõte SA Eesti Kontserdi kinnisvara andmepäringust – Kulu ja tulu võrdlus objekti põhiselt ilma amortisatsioonita Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 61 Hoonete hõivatus • 2018-2022 aastal Vanemuise kontserdimajas toimunud ürituste arv oli 562, millest 183 (32%) oli Eesti kontserdi omaproduktsioon ja 379 oli rendiüritused (67%). Kokku külastas omaproduktsiooni 56 519 inimest ehk 308 inimest ürituse kohta. • Kõige enam üritusi vaatlusperioodi peale kokku toimus Jõhvi kontserdimajas, kus toimus 1 599 üritust, millest 1066 olid omaproduktsioon ja 533 rendiüritused. Samuti on Jõhvi kontserdimajast ligikaudu pool hoonest pikaajalise üürilepinguga välja üüritud Jõhvi linnale (3 115 m 2 ainukasutuseks ning 1 955 m2 jagatud kasutus), mis omaniku vaatest tähendab ainukasutuses olevatele ruumidele 100% hõivatust. Kui võtta arvesse kõiki üritusi, siis oli Jõhvi kontserdimaja enimkasutatav hoone portfellis. Samuti oli Jõhvi omaproduktsioon kõige enam külastatud (158 756 inimest). • 2018-2020 aastatel oli enamus üritusi Jõhvis omaproduktsioon. 2022 aastal oli Jõhvis suurem osa üritustest aga rendiüritused (72%), Tõenäoliselt mõjutas omaproduktsiooni osakaalu kahanemist see, et hulk vene artiste, kes olid omaproduktsioonis planeeritud Jõhvis esinema, olid sunnitud oma esinemistest loobuma tulenevalt Vene-Ukraina sõja tõttu kehtestatud sanktsioonidest ja keerulisest poliitilisest kui ka sotsiaalsest kliimast, mis nendega kaasnes. • Hortuse väravatorni kasutatavus oli kõige väiksem, ainult 18,6 üritust aastas ehk 93 üritust 2018-2022 perioodi peale kokku. Külastatavus oli perioodi peale 3 941 inimest, ehk ligikaudu 42 inimest ürituse kohta. Samuti olid sealsed pinnad osaliselt allüürilisega hõivatud. • Peterburi Jaani kiriku üritusi külastas vaatlusperioodi peale kokku 89 970 inimest ehk 162,6 inimest ürituse kohta ja Hoonete hõivatus keskendub peamiselt pindade kasutusele, ehk keskmine ürituste arv aastas oli 110,6 (553 üritust kokku). Pindasid osaliselt jagati ka kiriku kogudusega ehk kui tihti üüritakse ruume välja, ning kui palju toimub omaproduktsiooni, kasutatavus oli piiratud. Eesti Kontserdi, korraldatud üritusi. Suures pildis näitab hoonete hõivatus, kui efektiivselt enda valduses olevaid pindasid kasutatakse. • Pärnus toimus kokku 637 üritust, millest 459 (72%) moodustasid rendiüritused ja 178 (28%) omaproduktsioon. Siinkohal on tähtis juhtida tähelepanu asjaolule, et igat objekti juhitakse Omaproduktsiooni külastas kokku 44 752 inimest ehk keskmiselt 251 inimest ürituse kohta. Sarnaselt Jõhvile üüriti natukene erinevalt ning puudub keskne praktika ruumide andmekorje ruume ka Pärnus välja kohalikule omavalitsusele muusikakooli ning kohalike ürituste korraldamise otstarbeks ning kohta (kui tihti mingid ruumid tegelikult on hõivatud). lisaks tegutses majas ka kohvik ja muusikapood. Olemasolevate praktikatega on võimalik tugineda korraldatud • Estonia kontserdisaali omaproduktsioon ja rendiüritused olid üldiselt tasakaalus ning seal toimus kokku 891 üritust. ürituste arvule ning külastatavust mõõta piletimüügiga, mistõttu Omaproduktsioon moodustas 51% üritustest (454 üritust) ja rendiüritused 49% (437). Lisaks üüritakse osalises pindade reaalkasutus võib erineda märkimisväärselt, kuna need mahus ruume Eesti Rahvusmeeskoorile ning ligi 1053 m 2 Eesti Riiklikule Sümfooniaorkestrile. andmed ei võta arvesse aega, mis panustatakse etenduste ettevalmistamisele ning harjutamisele (etendusväline vajalik haldus- ja harjutusaeg). Samuti puuduvad andmed laokasutuse üle, mis peegeldaksid pinna ruumiressurssi. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 62 Kontserdimajade pindade kasutus (1/4) Antud analüüsiks kasutati 2022 aasta andmeid olles selleks kõige sobivamad oma komplekssuselt. Kõige suurema kasutusega saal portfellis on Estonia kontserdisaal, kus 2022 aastal oli saal kasutuses 434 korral, mis viitab sellele, et kohati toimus saalis mitu üritust (kasutus korda) samal päeval. Lisaks Eesti Kontserdi poolt korraldatud üritustele ja kolmandate osapoolte rendiüritustele, oli saal pidevas kasutuses ERSO poolt, kes hõivab saali prooviaegadeks esmaspäevast neljapäevani kella 8st kuni 14:30ni (mis moodustab enamuse saali kasutusest) ja reedeti terved päevad kontserttegevusteks, jättes tiheda graafiku muudeks üritusteks. Vähima kasutusega on Vanemuise kontserdimaja, kus kasutati 2022 aastal saali 169 korral, millest ligi pooled moodustasid rendiüritused. Siin kohal on oluline märkida, et paljudel rendiüritusel (vastuvõtud, konverentsid, messid, peod) alustatakse ettevalmistustega kell 8 hommikul ja lõpetatakse kell 2 öösel, mis teeb ühe ürituse peale ligikaudu 18 tundi ehk 2 päevanormi. Jõhvi ja Pärnu kontserdimajade kasutus oli vastavalt 243 ja 250. Nende kahe maja oluline erisus teistest hoonetest on see, et seal on kasutuses kaks saali, mida on võimalik kasutada samaaegselt võttes koormust vähemaks ühelt saalilt ning hajutades tegevusi/kasutust. Samuti toimus Jõhvis 2022 aastal 27 kinoseanssi (lepinguline kohustus), mida ei ole antud andmetes kajastatud. Märkus: Tabel ei kajasta saalides muid toimuvaid tegevusi, mis on vajalikud saali normaalseks funktsioneerimiseks (nagu remondi- ja parandustööd). Samuti on kasutus seotud teenindusega ehk ühes saalis Joonis 13. 2022 aasta hoonete keskmine kasutus kuus on võimalik korraldada teatuid üritusi ainult teenindava personali toel, mis on piiratud (näiteks kui personal on puhkusel või hõivatud majast väljaspool toimuva üritusega). Keskmiselt tehakse igakuuselt kõige rohkem proove ja omaproduktsiooni Estonia Tabel 18. Tabelis on välja toodud 2022 aasta kontsertsaalide kasutuskorrad, % tähistab kasutuse osakaalu kontserdisaalis. Vastupidiselt sellele teostatakse Jõhvis keskmiselt vähem proove, kuid see-eest on rendiürituste hulk suurim ning paistab silma teiste hulgast ka Objekt Kasutuste arv Omaproduktsiooni Proovide arv Rendiürituste omaproduktsioonide arvult. Kui vaatleme kõigi kasutuskordade summat, siis keskmiselt kokku arv arv kasutatakse Vanemuise saali kõige vähem. Vanemuine 169 40 (23.7%) 36 (21.3%) 93 (55%) Jõhvi 243 41 (16.9%) 16 (6.6%) 186 (76.5%) Estonia 434 81 (18.7%) 262 (60.3%) 91 (21%) Pärnu 250 25 (10%) 120 (48%) 105 (42%) Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 63 Kontserdimajade pindade kasutus (2/4) Pindade keskmine kasutus kuude lõikes • Kui võrrelda kontserdisaalide kasutuse tihedust kuude lõikes, siis on näha, et enim toimus kasutust aprilli kuus. Suur osa omaproduktsiooni toimus märtsis kuid palju ka oktoobris ja veebruaris. Vähem toimus omaproduktsiooni suvekuudel ning kõige vähem juuli ja augusti kuus. Saale kasutatakse kõige vähem juuli kuus. • Kõige rohkem rendiüritusi toimus aprilli ja mai kuus. Samuti toimus olulises mahus rendiüritusi detsembris ja novembris, kui omaproduktsiooni on vähem. • Enim proove tehti märtsis ja aprillis (kevadperiood) ja septembris ning oktoobris (sügisperiood). Joonis 14. 2022 aasta kontserdisaalide keskmine kasutuse tihedus (keskmine kasutuste arv) kuude lõikes Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 64 Kontserdimajade pindade kasutus (3/4) Pindade keskmine kasutus kuude ja hoonete lõikes • Kontserdisaalide kasutussageduste jaotamise põhjal võib märkida, et Estonia kontserdisaal oli kõige sagedamini kasutatav, samal ajal kui Vanemuise kontserdisaal oli vähimal määral kasutuses. • Märkimisväärne erand oli juulis Pärnu kontserdimaja näol, kus võrreldes teiste hoonetega kasutati pinda oluliselt intensiivsemalt. Joonis 15. 2022 aasta keskmine kasutuse tihedus (keskmine kasutuste arv) kuude ja kontserdimajade lõikes Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 65 Kontserdimajade pindade kasutus (4/4) Omaproduktsioon ja rendiürituste variatsioon läbi 2022 aasta Estonia kontserdisaal: • Omaproduktsiooni toimus kõige rohkem oktoobris ning üldse mitte juulis, mis oli puhkuste ja festivalide proovikuu. • Rendiüritusi peeti majas enim mai kuus ning juuli kui ka august ilma üritusteta. Kui suvekuud välja jätta, siis vähim omaproduktsiooni toimus mais ning rendiüritusi jaanuaris, veebruaris ning oktoobris. • Andmetest on näha, kuidas mai kuus kõrge rendiürituste arv täitis saali kasutuse olenemata antud kuu madalast omaproduktsiooni arvust. Jõhvi kontserdimaja: • Jõhvis toimus enim omaproduktsiooni veebruaris ning kõige vähem augustis. Vähene omaproduktsioon suvekuudel oli tõenäoliselt osaliselt seotud festivaliga „7 linna muusika“, mis on üks piirkonna suurimaid suvefestivale ja hõivab sealse personali ning mis toimub majast väljas. • Enim rendiüritusi toimus aprillis. Juulis ei toimunud ühtegi rendiüritust, mis on järjekordselt seotud Joonis 16. 2022 aasta omaproduktsiooni jaotus kuude ja kontserdimajade lõikes personali hõivatusega ülal mainitud festivali raames. Pärnu kontserdimaja: • Omaproduktsiooni üritusi oli Pärnus enim märtsi kuus. Omaproduktsioon puudus majast mai ja augusti kuul. • Rendiüritusi toimus majas kõige rohkem detsembris. • Pärnu kontserdimaja on portfellis ainuke hoone, mis ka juuli kuus aktiivselt rendiüritustega toimetas. Vanemuise kontserdimaja: • Oktoober oli Vanemuises omaproduktsiooni kuu jäädes mahu poolest alla ainult Estonia kontserdisaalile. • Omaproduktsiooni ei toimunud juunis ja augustis. • Rendiüritusi toimus enim detsembris (sarnaselt Pärnule, piirkonnas hinnatud koht, kus kollektiivseid aastalõpuüritusi pidada) Joonis 17. 2022 aasta rendiürituste jaotus kuude ja kontserdimajade lõikes Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 66 Kulude ja tulude analüüs (1/4) Portfelli kulu moodustab peamiselt kuus elementi: Amortisatsioon, ruumide remont ja investeeringud, kommunaaltasud, üürikulu, halduskulu ja maksud. Peamiseks kuluartikliks oli raamatupidamislikult amortisatsioon, kus Peterburi Jaani kiriku ridadelt kanti maha 5,6 miljonit eurot, mis oli erakordse iseloomuga. Suurema amortisatsiooniga olid üldiselt uuemad hooned nagu Jõhvi (1,51 EUR/m 2) ja Pärnu (1,18 EUR/m2). Vanematel hoonetel nagu Estonia (0,47 EUR/m2) ja Vanemuine (0,69 EUR/m2) jäi amortisatsioon alla 0,7 EUR/m2. Antud numbrid ei peegelda aga reaalset portfelli toimimist, mistõttu tuleb vaadata kulusid peamiselt ilma amortisatsioonita. Portfelli-üleselt oli reaalsete kulude kaalutud keskmine 4,39 EUR/m2 kohta. Reaalsete kulude suurimaks artikliks olid investeeringuid ja remonditööd (kokku 17,36% raamatupidamislikest kuludest ning 36,27% reaalsetest kuludest). Kõige rohkem oli investeeringuid ja remonditöid tehtud Vanemuise kontserdimajas (kokku 729 936 eurot). Teisel kohal oli Pärnu kontserdimaja 710 375 euroga ja kolmandal Estonia kontserdisaal 652 905 euroga. Kaalutud keskmine investeerimise ja remondi kulu Joonis 18. Portfelli tulude jaotus (%) oli portfelli peale 1,74 EUR/m2. Portfelli kaalutud keskmine haldus- ja kommunaalkulu oli 1,85 EUR/m2 kohta, mis on üsnagi madal. Perioodil 2018-2022 oli kõige kulukam 2022 aasta, kus kaalutud keskmine kulu oli 2,57 EUR/m 2. Antud tõus oli peamiselt tingitud energiahindade kallinemisest (perioodil 2021-2022 oli keskmine elektrihinna tõus 34%). Kõige enam kasvas elektrihind 2021-2022 aasta perioodil Estonia kontserdisaalis (+175%). Peamine tulu (välja arvatud toetused) tuli hoonetele saalide pika- ja lühiajalisest väljaüürimisest. Lühiajaline üür moodustas 43,6% tulubaasist ning pikaajaline üür 56,4%. Keskmine kaalutud üüritulu üksuste vaates tervikuna oli 4,22 EUR/m2. Kõige suurima ruutmeetri põhise üürituluga objekt oli Estonia kontserdisaal, keskmise üürituluga 8,56 EUR/m2. Teisel kohal oli Jõhvi kontserdimaja, üürituluga 4,10 EUR/m2 (millest suurema osa moodustas Jõhvi linna fikseeritud püsimaksed, märgitud joonis 14 peal „Muud tulud“) ning kolmandal kohal oli Pärnu, keskmise üürituluga 3,42 EUR/m2. Joonis 19. Portfelli kulude jaotus (%) ilma amortisatsioonita Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 67 Kulude ja tulude analüüs (2/4) Objektide jooksvad kulud Objektide ülalpidamise kulud kokku Tabel 19. Objektide jooksvad kulud eurot ruutmeetri kohta. Jooksvad kulud on kõik kulud mis on seotud kinnisvara igapäevase haldusega (välja on arvatud amortisatsioon ning investeeringud) Tabel 20. Objektide ülalpidamise kulud eurot ruutmeetri kohta koos investeeringutega Objekti kulud 2018 2019 2020 2021 2022 Keskmine Objekti kulud 2018 2019 2020 2021 2022 Keskmine (EUR/m2) (EUR/m2) Vanemuine 1,45 1,48 1,00 1,19 2,03 1,43 Vanemuine 5,96 4,81 8,85 1,59 2,03 4,65 Jõhvi 1,34 1,31 1,13 1,67 2,98 1,69 Jõhvi 1,46 1,49 1,52 1,67 3,08 1,85 Estonia 7,93 9,54 8,74 8,81 10,67 9,13 Estonia 8,33 18,92 10,87 9,73 13,30 12,23 Pärnu 1,78 2,03 1,58 1,81 2,64 1,97 Pärnu 2,18 2,19 2,62 8,93 4,75 4,13 Jaani kirik 2,12 3,88 4,91 2,64 2,63 3,24 Jaani kirik 2,99 3,98 6,49 5,85 2,63 4,39 väravatorn 6,22 5,22 5,22 5,61 6,81 5,82 väravatorn 6,22 5,22 5,22 5,61 6,81 5,82 ladu n/a n/a n/a n/a 1,10 n/a ladu n/a n/a n/a n/a 1,10 n/a Joonis 20. Objektide jooksvate kulude summad kokku eurodes 2018-2022 Joonis 21. Objektide ülalpidamise kulude summad kokku eurodes 2018-2022 Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 68 Kulude ja tulude analüüs (3/4) Objektide tulud Tabel 21. Objektide tulud eurot ruutmeetri kohta kuus. Tulud sisaldavad saadud tasusid püsiüürnikelt kui ka lühiajaliselt üürilt Objekti tulud 2018 2019 2020 2021 2022 Keskmine (EUR/m2) Vanemuine 3,78 4,20 1,74 1,56 3,74 3,00 Jõhvi 4,43 4,59 3,77 3,75 3,99 4,10 Estonia 11,15 9,48 6,56 6,62 9,01 8,56 Pärnu 3,93 5,01 2,54 2,06 3,54 3,42 Jaani kirik 0,31 4,11 1,64 1,74 1,08 1,86 väravatorn 0,36 0,63 0,42 0,62 0,36 0,48 ladu n/a n/a n/a n/a n/a n/a Joonis 22. Objektide tulude summad kokku eurodes Tegevuskulu külastaja Tulu SA töötaja kohta Kulu ja tulu optimaalsed tasemed kohta (EUR/aasta) (EUR/aasta) Objekt kulud/külastajate arv 2018 2019 2020 2021 2022 Kinnisvara objektide ülalpidamise hind ruutmeetri kohta on täna madal kõigi objektide lõikes, sest objektide kulud ei sisalda Vanemuine 5,75 6 307 7 353 2 219 1 246 5 290 investeeringute komponenti. Kuna optimaalse kulutaseme kujunemise aluseks on ühtlasi hoonete tegeliku seisukorra Jõhvi 5,87 15 409 18 620 15 818 16 362 12 583 auditeerimise tulemusena leitav investeeringute vajadus ja hoonete Estonia 16,52 11 414 -138 -7 011 -7 058 -5 294 spetsiifiline kasutusmuster, on keeruline praegusel kujul hinnata hoonete optimaalset ülalpidamise hinda ruutmeetri kohta. Pärnu 14,41 9 489 12 326 4 071 1 202 4 433 Kui võtta aluseks ettevõtlustulu töötaja kohta ja tegevuskulu Kokku 10,63 4 594 4 452 2 122 1 563 1 936 külastaja kohta aastas, siis arvestades täpselt sarnase tegevusulatusega asutuste puudumist ja Eesti Kontserdi Tabel 22. Kontsertmajade keskmine tegevuskulu külastaja kohta ja tulu töötaja kohta (eurot/aasta)* väljakujunenud tegutsemispraktikat, on keeruline hinnata ja puudub *Tegevuskulu külastaja kohta on saadud jagades kontsertmajade tegevuskulud (jooksvad kulud) maja külastatavuse numbritega. Tulu töötaja kohta on iga põhjendatud alus, milline on kahe eelmainitud näitaja osas madal kontsertmaja NOI (puhastulu) jagatud kontsertmaja täistöökohal olevate inimeste arvuga ning lahter „Kokku“ on kontsertmajade kogu puhastulu jagatud SA Eesti või kõrge tulemus ning võimalik optimaalne tase. Kontserdi töölepinguga tööl olevate inimeste arvuga antud perioodil. Võrdluse huvides, arvutused ei võta arvesse palgakulusid. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 69 Kulude ja tulude analüüs (4/4) Perioodil 2018-2022 õnnestus portfelli kasumlikult töös hoida 2018. ja 2019. aastal isegi koos remonditööde ja investeeringutega. Peamiselt toetas nende aastate kasumlikkust üüritulu, mis oli saadud lühiajalisest saali rendist. Samuti hoiti 2018 aastal kokku või lükati edasi mõningasi remonditöid, mistõttu olid ka kulud madalamad. Alates 2019. aastast olid kulud jäänud võrdlemisi samale tasemele, kuid üüritulu osas oli läbivalt näha COVID-19 mõju ja üüritulu kukkus 3,85 EUR/m 2 pealt 2019. aastal 1,96 EUR/m2 peale (2020. ja 2021. aasta keskmine) ehk –49%. 2022. taastus keskmine üüritulu ligikaudu 3 EUR/m 2 peale (+37% võrreldes 2021 aastaga, aga jätkuvalt -28% võrreldes koroonapandeemiale eelnenud aastaga). Kõige kasumlikum aasta oli 2018, mil suudeti 1,47 EUR/m2 kasumit teenida. Kõige kahjulikum aasta oli 2021, mil portfell oli 1,38 EUR/m2 kahjumis. Tabel 23 näitab portfelli kulu ja tulu vahemikku EUR/m 2 kohta koos remonditööde ja investeeringutega. Alumine lahter (NOI) iseloomustab sama vahemikku, aga ilma investeeringuteta. Joonis 23. Kulu ja tulu summad eurodes läbi vaatlusperioodi (ilma amortisatsioonita) Tabel 23. Portfelli kulud ja tulud Aasta 2018 2019 2020 2021 2022 Kulu (EUR/m2) 3,41 4,79 4,50 4,66 4,76 Tulu (EUR/m2) 4,88 5,22 3,41 3,28 4,31 Vahe (EUR/m2) +1,47 +0,43 -1,09 -1,38 -0,45 NOI vaatest (EUR/m 2) +29 +29 +11 +8 +9 Joonis 24. Kulu ja tulu osakaal läbi vaatlusperioodi (ilma amortisatsioonita) Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 70 COVID19 pandeemia mõju portfelli rahavoole (1/2) Aastad 2018-2019 (enne COVID-19 pandeemiat) Kui vaadata kontserdimajade kulusid ja tulusid enne pandeemiat, on näha, et kõik kontserdimajad olid oma tegevuselt plussis, ehk üüritulu oli jooksvatest kuludest suurem. Erisused portfellis olid Peterburi Jaani kirik ja Hortuse väravatorn, mis toimisid oma olemuselt teistel põhimõtetel kui ülejäänud hooned (väravatornis tegeles peamiselt Hortus Musicus ja ei tegeletud aktiivselt lühiajalise rendiga ning Peterburi Jaani kirikut jagati kohaliku kogudusega). Kõige kasulikum hoone oli Jõhvi kontserdimaja, kus enamuse tulust moodustasid maksed kohalikult omavalitsuselt, kes on hoone peamine püsiüürnik. Hea tulususega olid ka Pärnu ja Vanemuise kontserdimaja, kus tulud ületasid kulusid enam kui kahekordselt. Perioodi kogutulu oli 3 013 023 eurot ja opereerimiskulu oli 1 591 972 eurot. *Võrdlemise eesmärgil on antud numbrid kajastatud ilma kontserdimajadesse tehtud investeeringuteta, kuna investeeringud on subjektiivsed ning ei anna meile võrdset alust antud kulude ja tulude kontekstis. Joonis 25. 2018-29 kulu ja tulu osakaal läbi vaatlusperioodi (ilma investeeringuteta ja amortisatsioonita) Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 71 COVID19 pandeemia mõju portfelli rahavoole (2/2) Aastad 2020-2021 (COVID-19 pandeemia mõju) Andmetest on näha, et pandeemiast oli negatiivselt mõjutatud terve portfell. Protsentuaalselt toimus tuludes suurim langus Vanemuise kontserdimajas, kus tulud langesid (2020. ja 2021. aastate võrdluses) 211 890 euro, ehk 58% võrra. Samas suudeti hoida kulusid samuti üsna madalal ning pandeemiast hoolimata suudeti periood lõpetada positiivse rahavooga. Pärnu kontserdimajas langes tulu 284 987 euro ehk –48% võrra. Suurim tulude vähenemine toimus Estonia kontserdisaalis, kus sissetulekud vähenesid 314 915 euro võrra ehk -36%. Sealsete kõrgete kõrvalkulude tõttu lõpetati periood miinuses. Jõhvi kontserdimaja jäi antud perioodil kõige vähem mõjutatuks, kuna enamuse sealsest tulubaasist moodustasid toetused kohalikult omavalitsuselt (püsiüürnikult), kes jätkas oma makseid. Üleüldiselt jäid portfellis jooksvad kulud sarnasele tasemele COVID-19 pandeemia eelse perioodiga. Kogutulu antud perioodil oli 1 998 228 eurot (-33,6% võrreldes 2018-2019 perioodiga) ning opereerimiskulu oli 1 541 778 eurot (-3%). Aasta 2022 (üüritulu osaline taastumine) Joonis 26. 2020-21 kulu ja tulu osakaal läbi vaatlusperioodi (ilma investeeringuteta ja amortisatsioonita) 2022. aastal näitasid portfelli rahavood osaliselt tulude taastumise märke. Vanemuise ja Pärnu kontserdimajade tulud lähenesid 2018. aasta tuludele. Samuti paranesid oluliselt Estonia ja Jõhvi kontserdimajade tulud kasvades COVID-19 pandeemia aegse perioodi keskmisega võrreldes vastavalt 27% ja 6%, aga jäädes maha 15% ja 13% pandeemia eelse perioodi keskmisest. Hortuse väravatorni tulud on võrreldes kõikide eelnevate perioodidega üsnagi sarnaseks jäänud . Peterburi Jaani kirik oli 2022. aastal aga langustrendis ning nende tulud hoopiski kahanesid võrreldes COVID-19 perioodiga -65%. Peamiselt tulenes see keerulistest poliitilistest suhetest ning sealse tegevus suuremas mahus peatamises. Portfelli kogutulu oli 1 285 950 eurot, mis oli 17% väiksem, COVID-19 pandeemia eelse perioodi (2018- 2019) keskmine. Samas oli opereerimiskuluks 1 074 590 eurot, mis on 26% suurem võrreldes sama perioodiga (muutus tuleneb peamiselt oluliselt kallinenud energiahindadest). Joonis 27. 2022 kulu ja tulu osakaal läbi vaatlusperioodi (ilma investeeringuteta ja amortisatsioonita) Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 72 Kasumlikkuse analüüs • Vanemuise, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajad olid ainsad objektid, mis suutsid vaatlusperioodi jooksul (2018-2022) kasumlikuks jääda, ehk mille NOI* oli positiivne, mis tähendab, et kui investeeringud ja amortisatsioon välja võtta, olid need hooned Eesti Kontserdi jaoks kinnisvara perspektiivis äriliselt toimivad objektid, kus haldus ja kommunaalkulud jäid stabiilselt alla sissetulevale üüritulule. • Kõige kasumlikumaks objektiks oli Jõhvi kontserimaja, mille NOI oli vaatlusperioodi peale kokku 1 635 521 EUR. Selle põhjuseks oli see, et Jõhvi linn maksis Eesti Kontserdile fikseeritud aastatasu, mis oli suurem kui tegelikud kulud. Kasumlikkuselt teiseks objektiks oli Pärnu kontserdimaja, mille NOI oli 488 014 EUR. Tulususelt kolmandaks objektiks Vanemuise kontserdimaja, kus kasumlikkus NOI näitaja järgi oli 365 799 EUR. • Olenemata sellest, et Estonia kontserdisaal teenis summa poolest kõige enam tulu, olid seal ka kulud ühed suurimad. Kui jätta välja ruumidesse tehtavad investeeringud, oleks võimamlik ka Estonia kasumlikult töösse panna. Näiteks 2022 oli Estonia NOI –68 831 EUR. Tol aastal moodustas opereerimiskuludest ruumide remont ligi 20% (111 125 EUR). Kui need investeeringud oleks maja omanik ehk Rahvusooper Estonia enda kuludesse võtnud (vähemalt need osad mis sisaldasid hoone konstruktsioone nagu seinu, lagesid, põrandaid jms hoone koostist), siis oleks NOI plussis ning maja töötaks kasumlikult. • Kahjumlikest objektidest on kõige väiksema potentsiaaliga Hortuse väravatorn, kus ei ole Joonis 28. Portfelli NOI üle vaatlusperioodi (2018-2022) suudetud ühtegi aastat kasumlikult tegutseda ja Peterburi Jaani kirik, kus on ebaselge tulevik pindade valduse osas. Samuti oldi kirikus neljal aastal viiest kahjumlikult tegutsetud. Kiriku ainus positiivne aasta oli vaatlusperioodi jooksul 2019, kus suudeti teenida NOI näitaja järgi veidi üle 6 tuhande euro kasumit (6 197 EUR). *NOI (Net Operating Income), võrdub kogu kinnisvarast saadava tuluga, millest on maha arvatud kõik mõistlikult vajalikud tegevuskulud (ei arvesta investeeringuid ega amortisatsiooni). Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 73 Tuleviku investeeringud Järgneva viie aasta planeeritavate investeeringute maht Järgneva 5 aasta jooksul planeeritakse kokku kontserdimajadesse investeerida ligi 10 miljonit eurot. Suurimad investeeringud on seotud energiasäästlikkusega (katuste ja fassaadide uuendamise ja soojustusega) ning tehnikapargiga. Kõige enam vajab investeeringuid Pärnu kontserdimaja, kuna sealne klaasfassaad on kõige kehvemas seisus (eriti soojapidavuse seisukohast). Investeeringute koguhinnanguks on ligikaudu 3,6 miljonit eurot. Kõige vähem vajab tulevikus investeeringuid Vanemuise kontserdimaja, kuna eelnevalt tehtud investeeringute tõttu on hoone üleüldine tehniline olukord on kõige parem. Kui viia läbi kõik soovitud investeeringud, suureneksid iga-aastased kulud keskmiselt 83 EUR/m2,, ehk igakuiselt 7 EUR/m2 võrra. ​ (Võrdluseks, eelneva viie aasta investeeringud olid kokku 2,4 miljonit eurot ehk perioodi peale 1,78 EUR/m2). Joonis 29. Eesti Kontserdi järgneva viie aasta planeeritavate investeeringute maht Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 74 Riigi Kinnisvara vaade ja olulisemad komponendid Riigi Kinnisvara kasutatav kinnisvara haldamise mudel Riigi Kinnisvara kohaselt on kinnisvara rahastamise seisukohast oluline mõista, kuidas üleminek ühelt rahastamismudelilt teisele mõjutab kinnisvarakulusid. Mudeli vahetusega võib kaasneda teenuste hindade tõusus ning tuua kaasa muudatused investeeringute ja remondi kulude arvestamises. See tähendab, et näiteks üleminekul isehaldamiselt üürimudelile muutuvad investeeringud ja remondiväljaminekud perioodilisteks kuludeks. Üürimudel kindlustab stabiilse rahastamise, aitab kasutajal mõista tema kasutatava kinnisvara kulusid ning võimaldab planeerida hooldustegevusi, eriti remonte kinnisvara kvaliteedi säilitamiseks. Isehaldamise mudel on tuntud kui "kapitaalremondist kapitaalremondini," kus rahastamine on juhuslik ja sõltub eelarvest. See võib viia varade seisukorra halvenemiseni, mis nõuab lõpuks suuri kapitaalremonte. Kui hakatakse eelistama investeeringuid uutesse hoonetesse, siis võib remondivõlg vanemates hoonetes kasvada. Kuigi ka säästmine on oluline, peab omanik tagama, et vajalikud tööd tehakse ära ning kokkuhoid ei mõjuta turvalisust, ohutust ja tervist. Selleks on vajalik keskenduda kinnisvara ühtsele juhtimisele, mis tagaks vara hea korrashoiu ja ressursside suunamise kriitilistesse valdkondadesse. Kinnisvara haldamise mudelis kasutatavad kulukomponendid Olulisemad kulukomponendid mida peaks jälgima: • Sisseostetavate teenuste kulud (tarbimisteenused nagu elekter, vesi kuid vahel ka turva, tehnohooldus ja heakorrateenused) • Oma tööjõuga tehtud tegevuste kulud (heakord, tehnohooldus, haldamine, omanikukohustused) - on mõjutatud mahust, üldisest hinnatõusust ajas ja miinimumpalga mõjust. Oluline on dokumenteeritus ja süsteemne lähenemine hoonete seisundist tuleneva remondivajaduste planeerimisele. • Remondikulud – praktikas toimub väärtuse vähenemine astmeliselt, raamatupidamises olev amortisatsioon on arvestuslik ja võib sobida pikaajaliseks remondikulude planeerimiseks, aga amortisatsioonigraafikut ei saa aluseks võtta jooksvate remonditööde planeerimiseks, kuna tegelik tööde tegemine toimub vastavalt vajadusele. Riik on planeerinud rahastamist riigi kinnisvara remontimist remondifondi kaudu (Piisavaks peetakse remondikulu 3% investeeringumaksumusest aastas) • Investeering ehk kapitalikulud ja rent – need kaks komponenti on omavahel seotud ja kasutuses vastavalt haldusmudelile. Renditud vara puhul on investeering oluline osa, mis sisaldab tehtud investeeringu põhiosa tagasimakset ja tootlust. Selleks, et võrrelda vara omamisel investeeringut mõne teise sarnase vara rendiga, tuleks investeering muuta perioodiliseks kulutuseks korrutades vara väärtuse või tehtud investeeringu arvestusliku kulususe määraga. Kokkuhoiu võimalusi on sisuliselt kaks: Pinnakasutuse optimeerimine ehk kasutatavate ruutmeetrite mahu vähendamine Ruutmeetri hinna vähendamine (optimeerida ootusi ruumide kvaliteedile, sissostetavate teenuste mahte, rendilepingu tähtaegu ja planeerida remondikulusid täpsemalt võimalusel kulusid edasi lükates). "Ruume kasutava riigiasutuse seisukohast, kelle eesmärgiks on kulude optimeerimine, tuleks otsida variante hooldusnõuete paindlikumaks jälgimiseks ja mõningate tööde edasi lükkamiseks. Tõenäoliselt on siin kasutamata kokkuhoiu võimalusi, kuid kindlasti ei tohi kokkuhoid tulla ohutuse ja turvalisuse arvelt." Allikas: https://blogi.fin.ee/2016/05/miks-riigiasutuste-kinnisvarakulud-kasvavad/ Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 75 Lepingulised märkused (1/2) Estonia kontserdisaal • Soovitame täpsustada üle Rahvusooper Estonia tarbeks tehtud investeeringud – remonttööde ja maksude eest peaks lepinguliselt vastutama Rahvusooper Estonia, mitte Eesti Kontsert. Näiteks on ajalooline kokkulepe, et Eesti Kontsert hooldab enda hallatava saali ventilatsiooni agregaati ise, kuigi lepinguliselt on see omaniku kohustus. Samuti tuleb üle vaadata kasutatavate m 2 arv, kuna lepingu lisas on ruumiplaani kohaselt kasutusel 3 474,7 m 2 ruumipinda, aga lepingu eritingimuste põhjal on üürile võetud 3 521 m 2. • Seoses muinsuskaitse all oleva sihtotstarbelise ehitise üüri ja selle indekseerimisega on üürihinna turuväärtust keeruline hinnata, kuna avalik teave kaitstud üürilepingute kohta on piiratud. Vanemal kultuurihoonel võivad olla suuremad kõrvalkulud ja ebaefektiivsem ruumikasutus võrreldes uuemate ja modernsemate ehitistega, aga ajalooline olulisus ja asukoht tasandavad ruumikasutusega seotud ebaefektiivsusi. Sh toetab ajalooline paiknemine kohalike kogukonna identiteeti ja Eesti riigi mainekujundust, mida lepingute sõlmimisel tuleb arvesse võtta. • Eesti Kontsert on teinud investeeringuid (Estonias) hoone hooldusesse ja renoveerimisse, mis on lepingu järgi üürileandja kohustus (punktid 6.1.3., 6.1.8, 6.2.1., 6.2.7., 6.2.8.). Kuna leping jätab palju tõlgendamisruumi kulude osas, on vajalik läbi viia osapoolte täiendavad kokkulepped (ja vajadusel ka õigusanalüüs) selle kohta, kes antud kulud tegelikult tasuma peaks. • Üürihindade indekseerimine on alati turuosaliste vahel kahepoolne kokkulepe, kuid üldine praktika on üürihinna sidumine tarbijahinnaindeksiga (THI). Enamikel juhtudel määratakse ka ülemine ning alumine piir, tavaliselt vahemikus 2-6%, seega üürihinna tõus ligikaudu 2.4% aastas, mis hetkel lepingu kohaselt rakendub Eesti Kontserdile, on üsnagi soodne nende vaatepunktist (THI oli 2022. a ligi 20%). • Hetkel on ebaselge, miks Eesti Kontsert teatuid investeeringuid teeb, eelkõige süsteemide hooldust ja ruumide renoveerimist. Lepingu kohaselt (6.2.8) peaks vastutama tööde eest Üürileandija. • Rahvusooper Estonia näeb Kultuuriministeeriumil olulist vahendaja ja koordineerija rolli asutuste omavaheliste kokkulepete sõlmimisel. Mõistetakse, et Estonia hoone on oluline strateegiline objekt Eesti Kontserdile ja maja omaniku (Rahvusooper Estonia) poolt nähakse koostöö jätkamise võimalikkust. Samas on teatav soov Eesti Kontserdi kasutuses (lisaks kasutab saali olulisel määral ERSO) olevat saali omanikul ise kasutada ja/või välja rentida. Kuna hoones tegutseb veel osapooli (ERSO), on Rahvusooper Estonia valmis omanikuna saalide kasutuskorda lepingu kaudu eraldi fikseerima. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 76 Lepingulised märkused (2/2) Jõhvi kontserdimaja • Fikseeritud tasu, mis hõlmab üüri ja kõrvalkulusid, on sobiv koostöövorm Eesti Kontserdile, sest see aitab paremini kulusid majandada, teha prognoose ja toetab tulu eesmärkide püstitamist. • Kuna hoone on vananemas ja mitmel elemendil hakkab kasulik eluiga läbi saama, siis järgnev (alates 2026. a) leping tuleks vajaminevate investeeringutega ja uuenenud turu olukorraga proportsiooni viia. • Võimalusel tuleb kinnitada hoone renoveerimiseks vajaminevate investeeringute kogumaksumus. Lähtuvalt sellest sõlmida pikem 10-15 aastane leping (aeg, mis peegeldaks uute elementide kasulikku eluiga) ja määrata baasüüriks tehtav investeeringu suurus (jaotatud m 2/lepingu pikkusega). Antud baasüür tuleb indekseerida THI alusel ja kommunaalkulusid arvestada turupõhiselt ehk toimub arvete alusel tasumine vastavalt tarbimisele või proportsionaalselt pindala kasutusega. • Baasüüri saaks käsitleda kui tasu, mida kohalik omavalitsus maksab riigile nende piirkonda tehtavate investeeringute eest. Halduskulud ja muu jooksev remont oleks riigi edaspidine toetus ja jääks Eesti Kontserdi kanda (samuti jätkuks kontserttegevus Eesti Kontserdi kava järgi). Kasumlikkuse tõstmiseks tuleb igale teenusele hind määrata (mis õigustaks teenusele kulutatud ressurssi) ja liita see baasüürile. Kui antud lahendus ei ole teisele poolele aktsepteeritav, siis alternatiivina võib kaaluda hoone haldusest loobumist ja selle vastutuse andmist kolmandale osapoolele. Kaaluda võib hanke korraldamist erasektori suunal või halduse üleandmist Riigi Kinnisvarale. Vanemuine • Kapitaalremondiga seotud tööde kulud võiksid olla paremini hajutatud. Kuna Vanemuine tegevusel on oluline positiivne mõju Tartu linna kultuurivaldkonnale ja täidab kaudselt linnaesindamise funktsioone, võib kaaluda hoone välis- ja sisetöödega seotud tegevuste osalist rahastamist kohaliku omavalitsuse poolt. Peterburi Jaani kirik • Vastavalt lepingus olevale punktile 2.1.7 peab sihtasutus tasuma proportsionaalselt kasutamisega kõrvalkulud (ruumiline ja ajaline kasutus). Juhul kui sihtasutus ruume ei kasuta, on võimalik kahtluse alla seada kohustus tasuda sellisel juhul kõrvalkulusid. Hetkel on osapooltel kokkulepe, et Välisministeeriumi vahendusel tasutaks kõrvalkulusid ka siis, kui ruume tegelikkuses ei kasutata. • Kui kulude tasumise põhjus ei ole selgelt põhjendatud, tasub kaaluda tasutud maksete tagasinõuet, kuna see ei vasta lepingu tingimustele. Vaidluste korral on olemas võimalus pöörduda Rootsi kohtusse ning protsessi ajaks kõik tasud peatada. • Samuti on lepingus sees punkt (5.3), et lepingut reguleerib Venemaa Föderatsiooni materiaalõigus. Selles punktis tuleks täiendaval eksperdil hinnata, kas sellel on mõju lepingu teiste punktide suhtes. Hortuse väravatorn • Üürilepingu kohaselt on ruumide allkasutusse andmine keelatud. Sellest eeltoodust ja riskide juhtimise vaates peab üle kontrollima kokkulepped Tallinna linnaga (allüürniku suhtes) ja kirjalikult ära fikseerima kõik erikokkulepped. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 77  Kinnisvara haldamise alternatiivid 6 Sihtasutuse kinnisvara haldamise alternatiivid (1/9) Alternatiivide koostamise eesmärk Võrdlusaluseks olevad alternatiivid Tänane sihtasutuse korraldusmudel ei ole oma olemuselt tervikvaates jätkusuutlik, sest kinnisvaraga seotud Kontserdimajades omaproduktsiooni jätkuvaks esitamiseks on investeerimisvajadused on kasvamas ja kõigi investeeringute teostamiseks ei jagu tänases vaates vajalikku rahastust. mitmeid erinevaid võimalusi juhul kui Eesti Kontsert ei soovi Käesoleva analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade Eesti Kontserdi kinnisvaraportfelli toimimise kohta järgneva viie aasta lõikes jätkata hoone omanikuna. Kontserdisaale on võimalik rentida (2023-2027) ja välja selgitada kuluefektiivseimad korraldusviisid selle haldamiseks, võttes aluseks erinevad haldusmudelid vajaduspõhiselt ja/või jätkata püsirentnikuna sõltuvalt kontserdimajast lähtuvalt kontserdimajade kasutuspraktikast. Kasutuspraktika aluseks on Eesti Kontserdi korraldatud sündmuste ning Eesti Kontserdi vajadustest. Täpsemalt koostati kolm (omaproduktsioon) andmestik, mille alusel on võimalik hinnata kontserdimajade kasutustihedust. alternatiivi, mille alusel korraldusmudeleid täpsemalt hinnata: Kontserdimajade kasutamiseks on Eesti Kontsert sõlminud erinevatel alustel lepinguid (üürileping, kasutusvaldus) ja ühtlasi 1. Eesti Kontsert loobub osaliselt kinnisvara portfellist ja annab omab sihtasutus Pärnu kontserdimaja. Eesmärgiks on seetõttu hinnata erinevate omandivormide lõikes ja neid omavahel osaliselt hooned üle kolmandale osapoolele kombineerides võimalikke kuluefektiivseid stsenaariume, mille raames on võimalik saavutada sihtasutuse vaates vähim 2. Eesti Kontsert loobub kinnisvara portfellist ja annab hooned kahjulik korraldusmudel. Kuigi kontserdimajade lõikes on hinnatud erinevaid stsenaariume, siis tõenäoliselt jätkuks Estonia täielikult üle kolmandale osapoolele kontserdisaali sihtasutuse tegevus hoolimata korraldusmudelist kuna tegemist on sihtasutuse jaoks olulise ajaloolise ja kõrge kultuuriväärtusliku tegutsemiskohaga. Täiendavalt võib sõltuvalt kontserdimaja hoonest olla mõistlik tänase korraldusmudeli 3. Eesti Kontsert ei loobu kinnisvara portfellist ja jätkab senist jätkamine, aga seda juhul, kui teostatakse vähemalt minimaalses mahus vajalikud investeeringud hoonete säilitamise ja praktikat, sh jätkab investeerimist ohutuse tagamiseks. Alternatiividele koostati ühtlasi stsenaariumid, mille alusel võrrelda SWOT metoodika erinevate stsenaariumite kuluefektiivsust lähtudes alternatiivis seatud eeldustest. Alternatiivides ei käsitletud Hortuse väravatorni (ühe Sisuliseks alternatiivide hindamiseks kasutati SWOT metoodikat. SWOT-analüüs on strateegilise planeerimise tööriist, kollektiivi kasutuses), Peterburi Jaani Kirikut ja laoruumi, sest mida kasutatakse ettevõtte, projekti või mõne muu üksuse tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude hindamiseks. See annab tegemist on halduskulude mõistes pigem minimaalse mõjuga struktureeritud raamistiku sisemiste ja väliste tegurite hindamiseks, mis võivad mõjutada ettevõtmise edukust või kontserdimajade halduskorralduse vaates. Mh puudub Eesti ebaõnnestumist. SWOT metoodika sisaldab nelja hindamiskategooriat: Kontserdil täna kontroll Peterburi Jaani Kiriku kinnisvaraobjektide ja 1. Tugevused: need on sisemised atribuudid ja ressursid, mis annavad konkurentsieelise. Need võivad hõlmata selliseid inventari üle. tegureid nagu tugev kaubamärgi maine, kvalifitseeritud tööjõud, uuenduslikud tooted või tõhusad protsessid. Järgnevatel kokkuvõtte slaididel on antud ülevaade alternatiivide 2. Nõrkused: need on sisemised tegurid, mis takistavad üksuse toimimist või seavad selle ebasoodsasse olukorda. peamistest tähelepanekutest ja stsenaariumite analüüsist, sh Puudused võivad hõlmata selliseid asju nagu turuosa puudumine, aegunud tehnoloogia, piiratud rahalised vahendid või alternatiivide kujunemise lähtealustest, mis kujunesid erinevate kehv klienditeenindus. osapooltega koostöös (peamiselt Kultuuriministeerium ja Eesti 3. Võimalused: need on välised tegurid ärikeskkonnas, mida saab kasutada eeliste või uute võimaluste loomiseks. Kontsert). Võimalused võivad tekkida arenevatel turgudel, muutuvatest tarbijatrendidest, tehnoloogilistest edusammudest või soodsatest valitsuse määrustest. 4. Ohud: need on välised tegurid, mis võivad kahjustada või seada väljakutseid üksuse edule. Ohtude hulka võivad kuuluda uute osalejate konkurents, majanduslangus, õiguslikud ja regulatiivsed muudatused või klientide eelistuste muutumine. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 79 Sihtasutuse kinnisvara haldamise alternatiivid (2/9) Alternatiivide kujunemise alused Tabel 24. SA Eesti Kontserdi kontserdimajade andmete kirjeldav lühiülevaade Stsenaariumite kirjeldamisel arvestati asjaoluga, et Eesti Kontsert, lähtudes strateegilistest eesmärkidest, tõenäoliselt jätkab täna aktiivselt kasutuses Omaproduktsioonide olevates hoonetes kontsertide korraldamist ka pärast hoonete üleandmist Investeeringute arv aastas (2018, NOI aasta lõikes (2023- kolmandatele osapooltele. Omandivorm puudujääk 5. a lõikes 2019 ja 2022 2027. a keskmine)** (2023-2027) Juhul kui kontserdimajade haldamine jääb kolmanda osapoole hallata, siis Eesti keskmine) Kontserdil on teoreetiliselt võimalik jätkata kahel viisil. Esiteks pikaajalise üürilepingu alusel kontserdimaja täisrendiga, kus säilib tulu teenimise Pikaajaline üürileping võimalus ilma investeeringute kohustuseta. Teisel juhul lähtub Eesti Kontsert Estonia Rahvusooper 83 -1 770 000 € -702 705 € vajaduspõhisest kontserdimaja kasutamisest, mis sisuliselt tähendab, et kontserdisaal Estoniaga kontserdimaja kasutamise aluseks on aastas kontserdimajas korraldatav Eesti Kontserdi ürituste arv (omaproduktsioon) ning selle alusel renditakse kontserdisaali. Kasutusvaldus ja hoonestusõigus kuni Kuigi omaproduktsioonide ehk Eesti Kontserdi omakorraldatud ürituste arv on Jõhvi kontserdimaja 33 -3 248 700 € -673 649 € 30.09.2026, omanik kontserdimajade lõikes küllaltki väike ja seetõttu kulude mõistes efektiivne, Jõhvi vallavalitsus tähendaks selline korraldus täiendavaid riske nagu näiteks konkurents ruumidele, kättesaadavuse piiratus või ootamatu hinnatõus uue haldaja poolt. Seetõttu tasub Eesti Kontsert on stsenaariumeid vaadata teatava kriitikaga, aga samas annavad need võimaluse Pärnu kontserdimaja 33 -3 617 000 € -664 884 € omanik võrrelda erinevate korraldusmudelite kulukust, mille põhjal on võimalik kombineerida optimaalseim lahendus lähtuvalt sihtasutuse Asutaja ja Nõukogu Tähtajatu ja tasuta ootustest. Vanemuise kasutusvaldus, 42 -955 000 € -676 955 € kontserdimaja omanik SA Teater Analüüsi läbiviimiseks koostati kolme alternatiivi alusel stsenaariumid, mille alusel korraldusmudeleid täpsemalt hinnata. Stsenaariumite aluseks võeti 2018- Vanemuine 2022. a kirjeldavad koondandmed kontserdimajade kohta, mille alusel modelleeriti perioodi 2023-2027. a stsenaariumite kulud. Paremal olevas Tabelis Kokku 191 -9 590 700 € -2 718 193 € 24 on välja toodud mõningad peamised näitajad kontserdimajade kohta, mh küllaltki tagasihoidlik Eesti Kontserdi korraldatud ürituste arv kontserdimajades **NOI näitab kontserdimaja opereerimiskulusid, kus tuludest lahutatakse tegevuskulud. Käesolevas tabelis on ühtlasi arvesse võetud keskmist aasta lõikes ja samuti oluline investeeringute maht. Ühtlasi näitab NOI arvutus, et personalikulu. kontserdimajade ülalpidamine on sihtasutuse eelarve vaates kahjumlik, aga kuna olulises mahus toetub sihtasutuse tegevus Kultuuriministeeriumi tegevustoetusele, ei ole tegemist kiireloomulise väljakutsega sihtasutuse vaatest. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 80 Sihtasutuse kinnisvara haldamise alternatiivid (3/9) Stsenaariumite kujunemise alused Alternatiivide stsenaariumite kujunemise ja kontserdimajade korraldusmudelite modelleerimise aluseks võeti mitmeid asjaolusid, mida tõid välja erinevad osapooled intervjuudel, kohtumistel ja töötubades. Alusandmestiku kujundamisel lähtuti Eesti Kontserdi esitatud andmetest ja täiendavatest selgitustest. Ühtlasi võeti arvesse kontserdimajade kasutuspraktikat ja üldist kultuurivaldkonnale iseloomulikku konteksti, sh Eesti Kontserdi ja tervikuna kultuurivaldkonna seatud eesmärke. Stsenaariumite modelleerimisel võeti aluseks järgnev andmestik ja eeldused: • keskmine kontserdimaja üüri-, haldus- ja kommunaalkulu (2018, 2019, 2022); • keskmine kontserdimaja renditulu (2018, 2019, 2022); • kontserdimajade investeeringute nimekiri koos prognoositud maksumusega (2024-2028); • kontserdimajade investeeringute järjestus prioriteetsuse alusel; • Eesti Kontserdi kontserdimajade saalirendi hinnakiri (2023. a kehtestatud); • kontserdimajade lõikes keskmine Eesti Kontserdi korraldatud ürituste, sh omaproduktsioon, arv (2018, 2019, 2022); • kontserdisaalis tehakse enne produktsiooni esitamist proove; • aastane keskmine inflatsioonimäär 5%; • eeldatav tulude keskmine aastane kasv (üleüldine hinnakasv) 5%; • Eesti Kontserdi produktsiooni mahtudest ja sisust lähtub proovide arv; • kultuurivaldkonna strateegilised sihid ning kultuuri- ja regionaalpoliitika. Eeltoodud andmestik ja aluseeldused on osaliselt indikatiivse iseloomuga, mis tähendab, et nende realiseerumine ei ole täpselt ette hinnatav. Seetõttu on nende kaudu võimalik koostada alternatiivseid stsenaariumeid, et võrrelda neid omavahel keskmiste kulude vaates, aga see ei tähenda ilmtingimata pikemas perspektiivis soodsama stsenaariumi tõenäolist realiseerumist. Stsenaariumite kujunemisel arvesse võetud eelduseid võivad mõjutada majanduskeskkonna muudatused, organisatsioonisisesed ümberkorraldused või muud välised mõjurid, milleni stsenaariumite koostamisel erinevate osapooltega ei jõutud. Kuna aluseks on võetud tänane praktika, siis näiteks järgnevatel aastatel võivad olulisi erisusi tuua asutaja seatavad ootused (Kultuuriministeeriumi koostatav asutaja ootuste dokument). Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 81 Sihtasutuse kinnisvara haldamise alternatiivid (4/9) Stsenaariumite alusandmestik ja eeldused 1. Keskmine kontserdimaja üüri-, haldus- ja kommunaalkulu (2018, 2019, 2022) Eesti Kontserdi hinnangul on senimaani Kultuuriministeerium taganud eelkõige ainult hoonete ohutusega seotud investeeringud ning nende hinnangul ei ole kaetud raamatupidamislik Stsenaariumite koostamisel võeti arvesse kulusid, mis olid tehtud vaadeldaval perioodil nendel amortisatsioon ja riigivara säilimise tagamiseks vajalikus mahus investeeringud. Põhjusena on aastatel kui ei olnud tegemist COVID-19 pandeemia piirangutega 2020-2021. a. COVID-19 periood välja toodud, et ajalooliselt ei ole kontserdimajade ehitamisel riigi poolt pikaajalisi investeeringute jäeti keskmiste kulude arvestusest välja seetõttu, et pandeemia perioodil kontserttegevust toimus väga piiratud mahus tulenevalt Eesti Vabariigi Valitsuse seatud piirangutest. Seetõttu kirjeldavad plaane loodud, kuigi turutõrke tingimustes tegutsemisest arvesse võttes võis olla riskina eeldatav, kontserdimajade üüri- haldus- ja kommunaalkulusid need aastad, kus tegevus toimus juba suuresti et kontserdimajade tulude maht ei kata täielikult investeeringutega seotud vajadusi (või isegi tavapärases mahus. Oluline on seejuures arvestada, et 2022. a mõjutas kuludünaamikat oluliselt põhitegevuse kulu). Kuna tänane sihtasutuse eelarve ei kata kõiki investeeringute vajadusi, kasvanud energiakandjate hind, mis tulenes suurenenud pandeemia järgsest energiavajadusest ja lükatakse võimalusel teatavaid investeeringuid edasi kuni tegemist ei ole ohtu tekitava olukorraga Venemaa agressioonist Ukraina vastu, mis tõstis esialgu oluliselt energiakandjate hindu. Ühtlasi (nt lõppenud kasutuseaga hoone osad). mõjutas kulubaasi tehniliste kontserdivahendite hinnakasv, mis tulenes pandeemia järgsest oluliselt 4. Kontserdimajade investeeringute järjestus prioriteetsuse alusel suurenenud nõudlusest tõstes hinnad kõrgemaks pandeemia aja ja sellest eelnevaga võrrelduna. Eesti Kontsert peab investeeringute nimekirja kontserdimajade lõikes prioriteetsuse põhimõtetel. 2. Keskmine kontserdimaja renditulu (2018, 2019, 2022) See tähendan, et kõige vajalikumad (akuutsemad) investeeringud on iga hoone puhul toodud Keskmine kontserdimaja renditulu perioodi valikult lähtuti samadest põhimõtetest kuludega. Kuna nimekirjas välja esimesena (nr 1) ja vastavalt loetelus olevale positsioonile investeeringu tähtsus COVID-19 pandeemia vähendas oluliselt ka kontserdimajade ja sihtasutuse tulubaasi tervikuna, võeti väheneb. Kontserdimajade investeeringute nimekirjades on kõige kõrgema prioriteetsusega arvesse renditulu perioodina pandeemia piirangutega mitteseotud aastad. Keskmine kontserdimajade valdavalt hoone säilitamise, parendamise ja korrastamisega seonduvad tööd. Esimese renditulu maht arvestab tuluna ühekordseid saalirente ja ei võta arvesse püsirentnike tulu. Selle eelistusena investeeritakse üldjuhul hoonetesse ning tehniliste lahenduste uuendamine, sh aluseks on asjaolu, et püsirentnike tulu on nn püsitulu, mida ei mõjuta vahetu konkurents või muusikainstrumentide väljavahetamine või uuendamine, on pigem teisejärgulised investeeringud. hinnapoliitika (va lepingulised võimalused hinnakorrektsioonideks) ning olenevalt kontserdimajast on Kuna investeerimise võimekust mõjutab oluliselt ka väline projekti rahastamine peamiselt tulu saamine seotud terve hoone osa või korruste rentimisega. Käesolev keskmine kontserdimaja renditulu näitab kui suures mahus on kontserdimajad vabu kontserdisaalide aegu (Kultuuriministeeriumi sihtotstarbeline toetus või muu välistoetus), siis olenevalt rahalistest müünud vabaturule erinevate ürituste, kontsertide, vastuvõttude vms korraldamiseks. võimalustest võidakse potentsiaalselt täiendava toetuse olemasolul teatud investeeringuid teostada varem. 3. kontserdimajade investeeringute nimekiri koos prognoositud maksumusega (2024-2028) Stsenaariumite koostamisel võeti lisaks kulu- ja tuluprognoosile aluseks Eesti Kontserdi hallatud investeeringute nimekiri. Eesti Kontserdi investeeringute nimekiri hõlmas kõiki sihtasutuse hinnangul vajalikke investeeringuid kontserdimajade ülalpidamiseks (sh säilitamiseks), esinduslikkuse ja energiatõhususe tagamiseks ning tehnilise kvaliteedi tagamiseks (lavasüsteemid, muusikainstrumendid, jmt). Kontserdimajade atraktiivsuse ja kõrgetasemeliste sündmuste korraldamiseks peetakse oluliseks hoonete esinduslikku väljanägemist ja tehnilist võimekust eelmainitud sündmuste läbiviimiseks. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 82 Sihtasutuse kinnisvara haldamise alternatiivid (5/9) Stsenaariumite alusandmestik ja eeldused (2) 5. Eesti Kontserdi kontserdimajade saalirendi hinnakiri (2023. a kehtestatud) Stsenaariumite hinnastamise aluseks, kus aluseks võeti vajaduspõhine kontserdisaali kasutamine, Enamikel juhtudel ei ole võimalik kasutada proovide läbiviimiseks alternatiivseid lahendusi või võeti sihtasutuse 2023. a kehtestatud saalirendi hinnakiri. Eesti Kontsert korrigeerib kontserdimajade ruume, sest proove ja akustilist ettevalmistust tuleb läbi viia ruumis, kus on vastav hinnakirja igal aastal koostöös kontserdimaja juhtidega ja võtab seejuures hinnakujundamisel kontserttehnika üles seatud (helitehnika, valgustehnika, videotehnika). Juhul kui proovid toimuvad arvesse turusituatsiooni, konkurentide hinnastamise mudelit ja enda tehnilist võimekust. 2023. a mujal, eeldab see alternatiivses asukohas piisavat tehnilist võimekust, mis võib kaasa tuua eelnevalt toimus saalirendi turul teatav langus 2022. a esimeses pooles ja sellele omakorda eelnes lisakulusid. Eesti Kontserdil on välisesinejate näitel proovide korraldamisega väljaspool enda pandeemia, mistõttu tulevikuhinna kujundamisel võeti aluseks stabiliseerunud turu olukorda arvestav kasutuses olevaid kontserdimaju kaasnenud lisakulusid. hinnakiri. Kuna hinnakirja vaadatakse Eesti Kontserdi poolt üle iga-aastaselt, siis eelduslikult Kontserdisaali kasutamine erinevate ürituste tarbeks tähendab ühtlasi, et ruumides olevat stabiilses turuolukorras, sh hüperinflatsioonist taandudes, toimub sihtasutuse poolt igal aastal teatav tehnikat tuleb operatiivselt vahetada ja ümber korraldada vastavalt proovi- ja kontsertgraafikutele. hinnakirja korrektsioon. Seetõttu on proovide ja kontsertide läbiviimine Eesti Kontserdi kontserdisaalis kuluefektiivne, sest 6. Kontserdimajade lõikes keskmine Eesti Kontserdi korraldatud ürituste, sh puuduvad lisakulud tehnika (heli, valgus, video) ja kontserdisaali inventari osas (sh kaasneb omaproduktsioon, arv (2018, 2019, 2022) ajalise ressursi kokkuhoid) kui proovid ja kontsert toimuvad ühes asukohas. Näiteks klaveri kasutamisel on oluline, et selle häälestamise järgselt välditakse klaveri liigutamist. Juhul kui Kontserdimajade keskmiste ürituste arvu keskmisel võeti arvesse neid vaadeldavas perioodis (2018- kontserdimajas esitatakse keerulisemaid eriprojekte, võib see tähendada, et proove tehakse 2022) olevaid aastaid, kus puudus kõige vahetum pandeemiast tingitud piirangute mõju tavapärasest rohkem ning teisi proove ja kontserte ei ole võimalik kontserdisaalis läbi viia. ürituskorraldusele tervikuna. Pandeemia eelsed aastad peegeldavad tavapärast korraldust ja ürituste Näiteks Eesti Draamateatri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Kontserdi ühisprojekt mahte, 2022. a tulemused olid küll teataval määral veel mõjutatud, aga üldjoontes oli tegemist „Macbeth“ tehniline ettevalmistus (nt lavaehitus, valgus- ja videotehnika üles seadmine) pandeemia eelse olukorra taastumisega. Kontserdimajade lõikes vaadati üle Eesti Kontserdi kontserdisaalis kestis üle nädala, mistõttu teiste kontsertide ja nende proovide läbiviimine ei olnud korraldatud ürituste arv, mis taandati aasta keskmiseks eeltoodud kolme aasta andmestiku baasil. võimalik. 7. Kontserdisaalis tehakse enne produktsiooni esitamist proove Juhul kui kontserdisaale kasutatakse Eesti Kontserdi produktsiooni mahtudest lähtuvalt ehk Kontserdisaalis toimuvad reeglina enne produktsiooni esitamist proovid ja sellega tuleb vajaduspõhiselt, siis võivad proovide ettevalmistuse ja tehnilise ettevalmistuse kulud rendihinda kontserdisaali kasutustiheduse hindamisel arvestada. Praktikas võib ühel päeval toimuda ühe oluliselt tõsta. Hindade oluline tõus võib seeläbi mõjutada ka põhitegevuse kvaliteeti kuna esinemisega seotult nii peaproov kui ka kontsert ning vahepealsesse aega üldjuhul ei ole võimalik teatavad kvaliteeti tõstvad tegevused või investeeringud jäetakse ära. Ühtlasi tuleb vajaduspõhise täiendavalt midagi planeerida (nt muu üritus või kontserdi proov). Tihti tehakse kontserdisaalis kontserdisaali rentimisel arvestada tellimis- ja tarneaegadega (tehnika ja lisavajadused), mis täiendav proov kontserdile eelneval päeval. võivad kohati olla Eesti Kontserdi hinnangul pool aastat. Kuna kolmandatele osapooltele tuginemine tõstab võimalikke korraldusega seotud riske, siis Eesti Kontsert peab produktsiooni Kontserdi toimumise päeval valmistatakse ruumid esinemiseks ette, mis tähendab vajaliku tootmiseks tagama ladudes piisava koguse vajalikku inventari ja tehnikat, et enda operatiivne kontserttehnika ülesse seadmist (helitehnika, valgustehnika, videotehnika) ja kontserdisaali üleüldist korraldusvõimekus tagada. ettevalmistust. Kuna kontserdisaali ettevalmistus algab üldjuhul üritusega samal päeval, tähendab see praktikas, et saali välja rentimisel või Eesti Kontserdi omaürituse korraldamisel on kontserdisaal terve päev ühe ürituse korraldamisega seotud. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 83 Sihtasutuse kinnisvara haldamise alternatiivid (6/9) Stsenaariumite alusandmestik ja eeldused (2) siis tähendab see lisaks kontserdi korraldamisega seotud ajabroneeringule täiendavat kontserdisaali vajadust proovide läbiviimiseks. Sellega kaasneb ruumide täiendava 8. Aastane keskmine inflatsioonimäär 5% broneerimisega kaasnev kulu, mis hõlmab eeldatavalt lisakulu tehnilise ettevalmistusega, sh Alternatiivsete stsenaariumite kulude prognoosimisel arvestatakse täiendavalt aastase keskmise vajalikku inventari või muusikaliste instrumentide renti ja transporti kui neid ei ole kontserdisaali inflatsiooniga prognoositaval perioodil, mida käesolevas analüüsis käsitletakse (2023-2027). haldajal pakkuda. Rahandusministeeriumi viimane 2023.a majandusprognoos1 on hinnanud perioodi 2023-2027 Kontserdisaalis toimub reeglina enne produktsiooni esitamist proove (keskmiselt kaks proovi keskmiseks inflatsioonimääraks 4%. Eesti Pank on viidanud eurosüsteemi ekspertide kontserdisaalis) ja seda tuleb täiendavalt arvestada vajaduspõhiselt kontserdisaali kasutamise juuniprognoosile, mille järgi on inflatsioon euroalal 2023. a keskmiselt 5,4%, aga aeglustub 2024. a stsenaariumi korral. Proovide arv sõltub muusikalise kollektiivi suurusest ja koosseisust. Eesti 3%-le ja 2025. a 2,2% lähedale. Kui arvestada, et Euroopa Keskpanga (EKP) määratluse järgi on Kontsert jaotab sündmuste proovivajaduse kolmeks: sooloõhtu ehk üksikartist; kammerõhtu ehk hinnastabiilsus saavutatud kui aastane inflatsioon on keskmise aja jooksul 2%, siis võib tõdeda, et vähemalt kaks artisti; orkester, vokaalsümfooniline suurvorm, eriprojektid. hinnakasv püsib kiirem pikema aja jooksul. Eeltoodust lähtuvalt ja võttes arvesse jätkuvat ebakindlat julgeolekuolukorda (sh energiahindade ootamatu kallinemise oht), maksumeetmete (käibemaksu Üksikartisti puhul on peamine saali akustika ja muusikalise instrumendiga tutvumine, mis reeglina tõus) ja tarbijahindade potentsiaalset mõju, seati eeldusena kontserdimajade alternatiivsete toimub samal päeval enne kontserti koos täiendava prooviga eelneval päeval. Ühtlasi tehakse stsenaariumite kujundamisel konservatiivsel inflatsioonimäär 5%. proove lavatagustes harjutusruumides. Estonia kontserdisaali näitel nõuab lisaaega sooloartisti puhul klaveri häälestamine ja lava ettevalmistus (sh lava tühjendamine ja klaveri transport). 9. Eeldatav tulude keskmine aastane kasv (üleüldine hinnakasv) 5% Vähemalt kahest muusikust (kammerõhtu) koosnev ansambel teeb üldjuhul tutvumise ja proovi Lisaks kuluprognoosile seati eeldus oodatavale tulude kasvule, mis hõlmab endas inflatsiooni ja samal päeval enne kontserti ning päev enne kontserti. Tihti tehakse proovi lavatagustes Eesti Kontserdi saalirendi tulu oodatavat kasvu tulenedes mh Eesti Kontserdi hinnakirja ruumides ja Eesti muusikud kasutavad ka teiste asutuste harjutusruume. Vokaalsümfooniline korrektsioonidest. Eesti Kontsert on pikemates hinnaprognoosides tuginenud Eesti Panga suurvorm ja/või orkester (sh eriprojektid) teevad tihedamalt proove, aga kohapeal tavaliselt samal finantsprognoosidele ja arvestanud täiendavalt Eesti Kontserdi turupositsiooni ja konkurentsivõimet päeval enne kontserti. Näiteks külalisorkestrid (hooajal 2-3 orkestrit), mis on tuuril, saabuvad täiendava koefitsiendina. Eesti kontsert planeerib järgnevatesse aastatesse nõudluse kasvu lähtudes samal päeval. Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga koostöö tarbeks kasutatakse päevaseid aegu brändi tugevusest (sh usaldusväärsus) ja produktsioonivõimekusest (sh kvaliteedist), mis ühtlasi Estonia kontserdisaalis. Tallinna Kammerorkestril on enda prooviruumid, mistõttu proove tehakse suurendab tulude mahte. Regionaalselt erinevates asukohtades paiknevad kontserdimajad oma kohapeal ainult kontserdipäeval. Tehniliselt keerukad kontsertprojektid võivad hõivata tehniline võimekuse ja valdkonna spetsialistidega on taganud sihtasutusele turuliidri positsiooni. kontserdisaali kogu nädalaks Estonia kontserdisaali näitel. Kuna tulude kasv sõltub majanduse olukorrast tervikuna ja jätkuvalt on täheldada teatavat Kuna proove tehakse kontserdisaalis valdavalt vähemalt enne esinemist ja eelneval päeval, aga ebakindlust, siis on tulude kasvu osas tehtud inflatsiooni tasakaalustav konservatiivne tulude kasvu see sõltub samas suuresti konkreetsest esitlusest, siis on vajaduspõhiste stsenaariumite osas eeldus 5% aastas. arvestatud täiendava proovide koefitsiendiga 1,5 lisaks omaproduktsiooni mahtudele. 11. Kultuurivaldkonna strateegilised sihid ning kultuuri- ja regionaalpoliitika 10. Eesti Kontserdi produktsiooni mahtudest ja sisust lähtub proovide arv Alternatiivsete stsenaariumite osas on arvesse võetud „Kultuuri arengukava 2021-2030“ taotletud Juhul kui Eesti Kontsert kasutab kontserdisaale lähtuvalt oma produktsiooni mahtudest ehk eesmärke, sh tagada kultuuri kättesaadavus Eesti eri regioonides. Seejuures peetakse Eesti vajaduspõhiselt, Kontserti usaldusväärseks ja professionaalseks partneriks riigile kultuuripoliitika elluviimiseks. 1Allikas: https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/fiskaalpoliitika-ja-majandus/rahandusministeeriumi-majandusprognoos Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 84 Sihtasutuse kinnisvara haldamise alternatiivid (7/9) Tabel 26. SA Eesti Kontserdi kinnisvara haldamise alternatiivid ja stsenaariumid perioodi 2023-2027 kohta koos tulemiga Alternatiivid Stsenaarium 1 Stsenaarium 2 Stsenaarium 3 Eesti Kontsert loobub Jõhvi kontserdimaja haldamisest loobutakse, Jõhvi kontserdimaja haldamisest loobutakse, Vanemuise kontserdimaja omanikuga sõlmitakse pikaajaline osaliselt kinnisvara kontserdisaali renditakse omaproduktsiooni kontserdisaali renditakse omaproduktsiooni üürileping täisrendiks, investeeringud jäävad omaniku portfellist ja annab vajadustest lähtuvalt. Estonia kontserdisaalis, Pärnu ja vajadustest lähtuvalt. Investeeringute kohustus kanda. Estonia kontserdimajas antakse investeeringute osaliselt hooned üle Vanemuise kontserdimajas jätkub tegevus tavapärases antakse üle Rahvusooper Estoniale läbi uue kohustus üle Rahvusooper Estoniale läbi uue kontserdisaali kolmandale osapoolele mahus, sh teenitakse tulu ja tehakse ainult üürilepingu (kõrgem üürihind), jätkub täisrent ja tulu üürilepingu (kõrgem üürihind). Jõhvi ja Pärnu prioriteetsed investeeringud. teenimine. Pärnu ja Vanemuise kontserdimajas jätkub kontserdimajade haldamisest loobutakse, kontserdisaale tegevus tavapärases mahus, sh teenitakse tulu ja renditakse omaproduktsiooni vajadustest lähtuvalt. tehakse kõik investeeringud. Aasta keskmine tulem: -2 047 434 € Aasta keskmine tulem: -3 469 892 € Aasta keskmine tulem: -1 477 624 € Eesti Kontsert loobub Eesti Kontsert jätkab järgneval viiel aastal senisest Eesti Kontsert jätkab järgneval viiel aastal senisest Eesti Kontsert jätkab järgneval viiel aastal senisest kinnisvara portfellist ja korraldusest ja omaproduktsiooni vajadustest lähtuvalt korraldusest ja omaproduktsiooni vajadustest lähtuvalt korraldusest ja omaproduktsiooni vajadustest lähtuvalt annab hooned täielikult kontserdisaali rentimist. Eesti Kontsert sõlmib selleks kontserdisaali rentimist. Eesti Kontsert sõlmib selleks kontserdimaja hoonete aastapõhist rentimist. Kontserdimaja üle kolmandale pikemaajalise üürilepingu, mis võimaldab kasutada pikemaajalise üürilepingu, mis võimaldab kallimat rent kujuneb aastase halduskulu baasilt, millele lisandub osapoolele saale Eesti Kontserdi poolt 2023. a kehtestatud saalirendi hinda, mis on 30% kõrgem kui Eesti hoone haldaja kulu ja tulumarginaal, mis moodustab kontserdimajades kehtivate hinnakirjade alusel. Kontserdi poolt 2023. a kehtestatud kontserdimajades vähemalt 50%. kehtivad hinnakirjad. Aasta keskmine tulem: -553 620 € Aasta keskmine tulem: -719 706 € Aasta keskmine tulem: -1 682 590 € Eesti Kontsert ei loobu Viie aasta jooksul jätkub tänasele Eesti Kontserdi Viie aasta jooksul jätkub tänasele Eesti Kontserdi Viie aasta jooksul jätkub tänasele Eesti Kontserdi kinnisvara portfellist ja tegevusele sarnane tegevuste maht ja tulu teenimine, tegevusele sarnane tegevuste maht ja tulu teenimine, tegevusele sarnane tegevuste maht ja tulu teenimine, jätkab senist praktikat, täiendavalt tehakse kõik soovitud investeeringud tehakse hoone säilitamise vaates prioriteetsed investeeringud lükatakse edasi. sh jätkab investeerimist hoonesse (sh inventar), mida Eesti Kontsert on ette investeeringud, mida Eesti Kontsert on ette näinud. näinud. Aasta keskmine tulem: -2 596 270 € Aasta keskmine tulem: -1 382 530 € Aasta keskmine tulem: -678 130 € Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 85 Sihtasutuse kinnisvara haldamise alternatiivid (9/9) Kinnisvara portfellist osalise loobumise Kinnisvara portfellist loobumise peamised järeldused Tänase korralduse jätkumise peamised peamised järeldused järeldused Kinnisvaraga seotud kulud ei mõjutaks enam otseselt produktsiooni Kinnisvara portfellist osaline loobumine vähendab mahtu, sest ruumidega seotud kulud on integreeritud produktsiooni Kinnisvara haldamine tänases mahus tagab sihtasutusele hoonete haldamisega seotud koormust ja vabastab eelarvesse. See võimaldab keskenduda kunsti- ja loomevaldkonna lihtsustatud ligipääsu regionaalsele turule. Regionaalne ressursse, mida suunata alles jäävasse kinnisvarasse kompetentsidele. esindatus tugevdab brändi kuvandit ja on aluseks piirkondlikule ja sisutegevusele. Suureneb (oma)produktsiooni koostööle, sh uute teenuste ja tegevuste loomisele (laste ja Kinnisvara haldamine hõlmab mitmeid igapäevaseid ülesandeid nagu tootmise ja uute tegevussuundade arendamise noorte programmid, koolikontserdid). näiteks hooldus, remont, suhtlus üürnikega ja finantsjuhtimine. potentsiaal ning suureneb paindlikkus uute projektide Haldusega seotud ülesannete edasi andmine toetab sihtasutuse Sihtasutuse juhtimise all on kontserdimajadega tagatud ellu kutsumisel. ressursside vabastamist. Kuigi kinnisvarast loobumisega väheneb vahetu kommunikatsioon, mistõttu on võimalik operatiivselt Juhul kui loobutakse kontserdimajast, suureneb teenitav tulu, väheneb ühtlasi kinnisvara haldamise ja investeeringutega planeerida omaproduktsiooni. Ühtlasi võimaldab see vastavalt ürituse korraldamisel asukoha paindlikkus, sest seonduv kulu. turuolukorrale produktsioonikava viimase hetkeni kohandada ja puudub eelistus konkreetse hoone osas. See lähtuvalt vajadusest inimressursi kontserdimajade lõikes ümber Kinnisvarast loobumisel on oluline sujuva koostöö tagamine, sest vastasel soodustab uutes asukohtades kontsertide jaotada. juhul võib tekkida keerukusi remonttööde ja produktsioonikava korraldamist. koordineerimisel haldusettevõttega. Sihtasutuse ja haldusettevõtte Kontroll kontserdimajade üle võimaldab komplekteerida Kontserdimaja mitteomamine vähendab sihtasutuse eesmärkide ja ootuste ühtlustamine on oluline, et tagada edukas koostöö. meeskondi lähtudes sihtasutuse soovidest ja vajadustest, kontrolli objekti üle, mistõttu mõju suunata objekti Juhul kui koostöö ei toimi, mõjutab see kontserdimajas ürituste korraldust. sh luua uute teenuste korral lokaalseid töökohti ja reageerida arenguid ja tegevust on minimaalne. Seejuures operatiivsemalt muutustele. Kinnisvaraportfelli halduse ja omandi loovutamine loob uusi majahaldaja prioriteedid ja nägemus ei pruugi võimalusi, sest sihtasutus saab keskenduda põhitegevustele. Ühtlasi Kontserdimajade haldamisega vastutab Eesti Kontsert ühtida sihtasutuse vajadustega. Reaalne on risk, et soodustab selline korraldus uutes asukohtades ürituse korraldamist. Mh hoonete säilimise ja parendamise eest. Ressursside kontserdimaja haldaja võib oma prioriteete oluliselt kaasnevad kinnisvarahaldusettevõttele hoone üleandmisel täiendavad planeerimisel on oluline selgelt piiritleda hoonete haldusega ja muuta või ebaõnnestuda (maksejõuetus), mistõttu eksperditeadmised ja juhtimissüsteemidega seonduv efektiivsus. (oma)produktsiooniga seonduvad kulud, et vältida liigset kontserdisaal võib kasutusest ajutiselt või alaliselt rõhuasetust kinnisvarale. välja langeda. Kui kinnisvara haldamist hakkab ellu viima kolmas osapool, kaob sihtasutuselt otsene kontroll kontserdimaja igapäevaste tegevuste ja Kontserdimajade tegevuskulud on oluliselt suuremad kui tulud ja Sihtasutus konkureerib teiste ürituskorraldajatega otsuste üle. Seetõttu kinnisvarahaldaja otsused ei pruugi ühtida on risk, et Kultuuriministeeriumi tegevustoetuse vähenemine või turul ja seetõttu kontserdisaali rendihind võib sihtasutuse eelistuste, vajaduste või prioriteetidega. See tähendab, et arvestamisaluste muutused seavad produktsiooniga seotud turuolukorras olla oluliselt kõrgem kui senine sihtasutus ei pruugi sobilikul viisil ürituskorraldusega kontserdimajas tegevused suurema surve alla. kontserdisaali omakulu kontserdimaja haldajana. jätkata. Hinnakujundus sihtasutusele sõltub konkreetselt Kontserdimajad vajavad lähiaastatel lisainvesteeringuid, millele läbirääkimiste tulemustest kontserdimaja uue täna katteallikas puudub. Juhul kui investeeringuteks õigeaegselt haldajaga. lisavahendeid ei leita, võib osa sihtasutuse kinnisvarast piisavalt amortiseeruda, et langeb ajutiselt kasutusest välja. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 86 Sihtasutuse kinnisvara haldamise alternatiivid (8/9) Stsenaariumite eelarve Allolev tabel (Tabel 25) toob aasta lõikes välja kõigi kontserdimajade keskmise teenitava aastase tulu ja kinnisvaraga seonduvad kulud sõltuvalt sellest, kas kinnisvara hallatakse ise või renditakse seda kolmandalt osapoolelt lühiajaliselt või pikaajaliselt. Rendipõhised stsenaariumid võivad olla märkimisväärselt suurema kuluga kui modelleerimisel arvestatud, sest hinda võib mõjutada näiteks sobiva osapoole puudumine, kes maja haldamise on nõus üle võtma või teenusena pakkuma. Jõhvi kontserdimaja tulude hulka on arvestatud, mh kohaliku omavalitsuse poolt eraldatav tasu kuna tegemist on olemuslikult hoone kasutuse eest makstava tasuga kolmanda osapoole poolt. Tabel 25. SA Eesti Kontserdi kontserdimajade aasta keskmised kulud lähtuvalt rendist ja omaniku staatusest perioodi 2023-2027 kohta Hoonetes toimuvad Jätkub tänane Hoonetes Kontserdimaja saali Kontserdimaja saali Täisrent Jätkub tänane Jätkub tänane ainult rendiüritused ja korraldus toimuvad ainult Tulu vajaduspõhine rent vajaduspõhine rent kolmandalt korraldus kõigi korraldus ilma tehakse prioriteetsete rendiüritused ilma hinnakirja alusel (+30%) osapoolelt investeeringutega investeeringuteta prioriteetsemad investeeringutega investeeringuteta investeeringud Estonia 149 649 € -311 250 € -404 625 € -844 346 € -867 014 € -623 014 € -513 014 € 152 038 € 42 038 € kontserdisaal Jõhvi 484 343 € -34 650 € -45 045 € -275 812 € -422 734 € 71 206 € 227 006 € 367 794 € 211 994 € kontserdimaja Pärnu 316 626 € -79 200 € -102 960 € 74 710 € -590 812 € -260 012 € 132 588 € 192 204 € -200 396 € kontserdimaja Vanemuise 205 657 € -128 520 € -167 076 € -131 642 € -210 209 € -65 209 € -19 209 € 53 012 € 7 012 € kontserdimaja Kokku 1 156 274 € -553 620 € -719 706 € -1 177 090 € -2 090 770 € -877 030 € -172 630 € 765 048 € 60 648 € Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 87  Kinnisvara portfellist osaline loobumine 7 Kinnisvara portfellist osaline loobumine (1/9) Stsenaariumite kujunemise alused Kinnisvarast osaline loobumine tähendab, et Eesti Kontsert muudab tänast kinnisvara haldamise korraldust lähtudes kinnisvara portfelli optimaalsest jaotusest. Sihtasutus annab, lähtudes kulutõhususe ja optimaalse halduse eesmärkidest, kontserdimajad või –saali täielikult või osaliselt kolmanda osapoole hallata. Näiteks loob see võimaluse, kus kontserdisaali kasutatakse vajaduspõhiselt ilma täiendavate kohustusteta. Kolmanda osapoole kaasamine sõltub konkreetsest objektist ja sihtasutuse produktsiooni esitamisega seotud vajadustest. Kolmandale osapoolele haldusfunktsiooni üleandmine võib sihtasutusele tähendada kontserdimajaga seonduvalt omandivormi muutust, üürilepingu muudatust või kasutusõigusega seotud lepingu muudatust. Stsenaariumite kirjeldamisel on aluseks võetud, et Eesti Kontsert, lähtudes strateegilistest eesmärkidest, tõenäoliselt jätkab täna aktiivselt kasutuses olevates hoonetes kontsertide korraldamist – Estonia kontserdisaalis ning Jõhvi, Vanemuise ja Pärnu kontserdimajas. Täna olemasolevates kontserdimajades on Eesti Kontserdil pikaajaline korralduskogemus ja uuele halduskorralduse mudelile üleminekul on oodatav, et uute kokkulepete sõlmimisel on sihtasutusel läbirääkimisel soodne positsioon. Kinnisvara portfelli osalise loobumise stsenaariumid kirjeldavad erinevaid võimalusi kontserdimajade ja -saalide kasutuskorra kohta, mis lähtuvad sihtasutuse senisest produktsiooni mahust kontserdimaja lõikes ning ainukasutuse säilitamise vajadusest, mis sõltub investeeringute mahust ja kasutusõiguse vormist (omanik, üüriline, kasutusõigus). Eeltoodust tulenevalt koostati kolm baasstsenaariumit eeldusel, et sihtasutuse asutaja (Kultuuriministeerium) ja nõukogu peavad ka edaspidiselt oluliseks sihtasutuse tegevust Eesti erinevates regioonides. Baasstsenaariumeid valideeriti Eesti Kontserdiga töötoa formaadis ja viidi sisse vajalikud täiendused. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 89 Kinnisvara portfellist osaline loobumine (2/9) Kolm baasstsenaariumit Kontserdimajade lõikes on kirjeldatud kolm esmast stsenaariumi lähtudes Eesti Kontserdi varasemast kasutuspraktikast ja vajadustest: 1. Eesti Kontsert jätkab järgneval viiel aastal senise korralduse alusel tegevust Estonia kontserdisaalis, Pärnu ja Vanemuise kontserdimajas, sh teenitakse tulu. Seejuures leitakse vajalikud vahendid prioriteetsete investeeringute elluviimiseks. Vanemuise ja Pärnu kontserdimaja praeguse korralduse jätkumist peetakse Eesti Kontserdi poolt mõistlikuks, kuigi Pärnu kontserdimajas vajalikus mahus investeeringute tegemist ei peeta tänase korralduse juures realistlikuks. Seejuures Vanemuise kontserdimaja osas, kuhu suuremad investeeringud on tehtud, peetakse tõenäoliseks efektiivsemat kontserdimaja ruumide kasutust läbi Vanemuise orkestri või muusikakooli kaasamise. Jõhvi kontserdimaja antakse üle kohalikule omavalitsusele (omanik) või kolmandale osapoolele (nt Riigi Kinnisvara AS). Juhul kui kontserdimaja haldamine jääb avalikule sektorile, kanduvad investeeringu ja ülalpidamise kohustused sihtasutuselt üle teistele institutsioonidele, aga olemuslikult riigipoolne kulude maht ei vähene, sest investeeringute vajadus hoone säilitamiseks jääb. Eesti Kontsert rendib Jõhvis kontserdisaali lähtuvalt senisest produktsioonimahust ja sõlmib selleks pikemaajalise rendilepingu uue haldajaga. Rendipõhine lähenemine tagab Eesti Kontserdi piirkondliku esindatuse ilma haldusriskideta. 2. Eesti Kontsert jätkab järgneval viiel aastal senise korralduse alusel tegevust Pärnu ja Vanemuise kontserdimajas, sh teenitakse tulu. Kontserdimajadesse tehakse kõik investeeringud, mida Eesti Kontsert 2023. a on ette näinud. Estonia kontserdisaali kasutamiseks sõlmitakse uus üürileping, kus investeeringute kohustus jääb täielikult Rahvusooper Estonia kanda, aga Eesti Kontsert saab tulu teenida. Tõenäoliselt tõuseb uue üürilepinguga Estonia kontserdisaali rent, et katta Rahvusooper Estonia investeeringukulud. Jõhvi kontserdimaja antakse üle kohalikule omavalitsusele või kolmandale osapoolele. Eesti Kontsert rendib Jõhvis kontserdisaali lähtuvalt senisest produktsioonimahust ja sõlmib selleks pikemaajalise rendilepingu uue haldajaga. 3. Eesti Kontsert jätkab järgneval viiel aastal senise korralduse alusel tegevust Estonia kontserdisaalis, aga koostatakse uus leping, kus investeeringute kohustus jääb täielikult Rahvusooper Estonia kanda. Tõenäoliselt tõuseb investeerimiskohustuse üleandmisega üürilepingu hind, aga säilib tulu teenimise võimalus. Ühtlasi on kaalutud ja võib jätkuvalt kaaluda Eesti Kontserdi kontoriruumide viimist teise asukohta, mida käesolevas stsenaariumis ei ole eraldi käsitletud, aga mis parandaks ühtlasi sihtasutuse töötajate töötingimusi. Osapoolte hinnangul on Estonia kontserdisaalile ka asjakohaseid alternatiive (näiteks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), mida Eesti Kontserdi omaproduktsiooni esitamisel kaaluda kui lähtuda vajaduspõhisest kontserdisaali rentimisest tulenevalt Estonia kontserdisaali kõrgest hõivatusest püsirentnike (nt ERSO) poolt. Lõpetatakse Vanemuise kontserdimaja tähtajatu ja tasuta kasutusvalduse leping ning sõlmitakse pikaajaline üürileping omanikuga (SA Teater Vanemuine), kus investeeringud jäävad omaniku kanda säilitades Eesti Kontserdi tulu teenimise võimaluse. Jõhvi ja Pärnu kontserdimaja antakse üle kohalikule omavalitsusele või kolmandale osapoolele. Eesti Kontsert rendib Jõhvis ja Pärnus kontserdisaali lähtuvalt senisest produktsioonimahust ja sõlmib selleks pikemaajalise rendilepingu uue haldajaga. Pärnu ja Jõhvi kontserdimajad antakse kõige tõenäolisemalt kohaliku omavalitsuse kasutusse või Riigi Kinnisvara AS-le. Kaaluda saab ka kontserdimaja avaliku enampakkumise korraldamist, kus Eesti Kontserdile võib määrata teatavad õigused kontserdisaalide kasutamiseks. Baasstsenaariumid kirjeldavad kolme võimalikku kinnisvara portfelli optimeerimise lahendust, aga olenevalt asutaja seatud ootustest ja/või sihtasutuse strateegilistest suundadest võib osutuda optimaalsemaks stsenaarium, mis esialgses kirjelduses puudub. Eelkõige tuleb kolmandate osapoolte kaasamisel arvestada kõrgema rendihinnaga, mis hõlmab kolmanda osapoole investeeringuid ja kasumimarginaali. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 90 Kinnisvara portfellist osaline loobumine (3/9) Stsenaariumite modelleerimise alused Baasstsenaariumite koostamise aluseks oli Eesti Kontserdi esitatud informatsioon ja andmestik, mis hõlmas ajaperioodi 2018-2022. Stsenaariumite modelleerimiseks vajalik eelarveprognoos koostati järgneva viie aasta kohta (2023-2027) lähtudes Eesti Kontserdi esitatud andmestikust (2018-2022) ja investeeringute kavast (2024-2028) ning täiendavalt seatud eeldustest, mh makromajanduslikud muutused. Stsenaariumite modelleerimisel aluseks võetud eeldused on osaliselt tinglikud, sest lähtuvad senisest praktikast, mis järgnevatel aastatel võib oluliselt erineda sõltuvalt asutaja seatavatest ootustest (Kultuuriministeeriumi koostatav asutaja ootuste dokument). Stsenaariumite modelleerimisel võeti aluseks järgnev andmestik ja eeldused: • keskmine kontserdimaja üüri-, haldus- ja kommunaalkulu (2018, 2019, 2022); • keskmine kontserdimaja renditulu (2018, 2019, 2022); • kontserdimajade investeeringute nimekiri koos prognoositud maksumusega (2024-2028); • kontserdimajade investeeringute järjestus prioriteetsuse alusel; • kontserdimajade saalirendi hinnakiri (2023. a kehtestatud); • kontserdimajade lõikes keskmine Eesti Kontserdi korraldatud ürituste, sh omaproduktsioon, arv (2018, 2019, 2022); • kontserdisaalis tehakse enne produktsiooni esitamist proove; • aastane keskmine inflatsioonimäär 5%; • eeldatav tulude keskmine aastane kasv (üleüldine hinnakasv) 5%; • Eesti Kontserdi produktsiooni mahtudest ja sisust lähtub proovide arv; • kultuurivaldkonna strateegilised sihid ning kultuuri- ja regionaalpoliitika. Alternatiivi SWOT analüüs Järgnevatel slaididel on detailsemalt läbi analüüsitud kinnisvara portfelli osalise loobumisega (baasstsenaariumid) seotud võimalikud tugevused/nõrkused/võimalused/ohud. Kinnisvara portfellist osaline loobumine tähendab, et osade kontserdimajade puhul antakse omanikukohustused üle kolmandale osapoolele ja sihtasutusel on võimalik jätkata hoonetes üürilepingu põhiselt sõltuvalt produktsioonimahtudest ja vajadustest. Järgnevatel slaididel on SWOT metoodika alusel välja toodud asjaolud, millega alternatiivi kaalumisel tuleb arvestada. Välja on toodud peamised positiivsed ja negatiivsed mõjud, mida osaline kinnisvara haldamine sihtasutusele võib kaasa tuua. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 91 Kinnisvara portfellist osaline loobumine (4/9) Peamised järeldused Tugevused 1. Kinnisvara portfellist osaline loobumine vähendab hoonete • Kinnisvara portfellist osaline loobumine tähendab sihtasutuse jaoks hoonete haldamisega seotud koormuse vähenemist, sh haldamisega seotud koormust ja vabastab ressursse ressursside vabanemist, mida on võimalik suunata olemasolevasse kinnisvarasse ja omaproduktsiooni. (aga kaob renditulu), mida on võimalik suunata alles • Suureneb produktsioonide korraldamisel asukoha paindlikkus ja võimalus jõuda keskustest kaugemale, sest kohustust ei jäävasse kinnisvarasse ja sisutegevusele. Potentsiaalselt ole piirduda olemasoleva kinnisvaraga. suureneb (oma)produktsiooni ettevalmistuse ja uute • Sihtasutuse ressursse on võimalik suunata sisutegevusse ning strateegilisi kunstilisi otsuseid ja projekte saab tegevussuundade arendamise võimekus ning suureneb kiirendatult ellu viia läbi tööjõu ja rahaliste vahendite ümberjaotamise. paindlikkus uute projektide ellu kutsumisel. Nõrkused 2. Juhul kui loobutakse kontserdimajast, siis piirkonnas • Kinnisvara üle, millest sihtasutus loobub, väheneb sihtasutuse kontroll ja võimalus suunata objekti arenguid. Uue haldaja suureneb produktsioonide korraldamisel asukoha prioriteedid ja vajadused ei pruugi ühtida sihtasutuse vajaduste ja nõuetega, mis puudutab produktsiooni. paindlikkus, mh võimalus jõuda senisest tegutsemiskohast kaugemale, sest olemuslikult puudub seos konkreetse • Kinnisvara portfellist osalise loobumisega väheneb sihtasutuse renditulu ja kaob potentsiaal hoone võimekusi tulu hoonega, mis oleks omanikustaatuse korral eelistatud kasvatamise eesmärgil edasi arendada. Sh suureneb sõltuvust toetustest. lahendus. • Juhul kui sihtasutus jätkab üürilepinguga võib samas hoones tegutsemine üürile võtjana osutuda oluliselt kallimaks, sõltub sõlmitavatest kokkulepetest. 3. Kontserdimaja mitteomamine vähendab sihtasutuse kontrolli objekti üle, mistõttu mõju suunata objekti arenguid ja Võimalused tegevust on minimaalne. Seejuures majahaldaja • Kinnisvara haldamisega seotud ressursside vabanemine suurendab sisutegevuste (sh produktsioonide) planeerimise ja prioriteedid ja nägemus ei pruugi ühtida sihtasutuse uute suundade arendamise võimekust. vajadustega. Reaalne on risk, et kontserdimaja haldaja • Läbi rendilepingute ja uute asukohtade tekivad uued koostöö võimalused ning suureneb paindlikkus produktsioonikava võib oma prioriteete oluliselt muuta või ebaõnnestuda planeerimisel või ümberkorraldamisel. (maksejõuetus), mistõttu kontserdisaal võib kasutusest ajutiselt või alaliselt välja langeda. • Kinnisvarast osaline loobumine tagab läbimõeldult kõige potentsiaalsemate hoonete kiirema arengu ja võimekuste kasvu. Väheneb konkurents investeeringutele. 4. Sihtasutus konkureerib teiste ürituskorraldajatega turul ja seetõttu kontserdisaali rendihind võib turuolukorras olla Ohud oluliselt kõrgem kui senine kontserdisaali omakulu • Kinnisvara portfellist osaline loobumine tähendab produktsiooni osas teatavate kuluprognooside ebatäpsuse suurenemist, kontserdimaja haldajana. Hinnakujundus sihtasutusele sest renditavate pindade hinnad võivad oluliselt tõusta sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest või turuolukorrast. sõltub konkreetselt läbirääkimiste tulemustest kontserdimaja • Kinnisvara omamata peab sihtasutus konkureerima turul teiste ürituskorraldajatega, mis võib samuti vähendada uue haldajaga. planeeritavat produktsioonimahtu tulenevalt kõrgetest hindadest. Paremal on välja toodud kokkuvõtvalt ülevaade käesoleva • Kontserdimaja haldamisest loobumine võib regionaalselt tähendada sobivate produktsiooni esitamise kohtade alternatiivi analüüsitud tugevustest, nõrkustest, võimalustest ja kadumist. Näiteks kui hoone haldajad seavad uued strateegilised suunad või hoone funktsionaalsused muutuvad sihtasutusele ohtudest. ebasobivaks. Olulisel määral sõltuvad ohud, milline partner haldajaks valitakse ning millised kokkulepped ja kontserdimaja kasutuse detailid suudetakse eelnevalt kokku leppida. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 92 Kinnisvara portfellist osaline loobumine (5/9) Stsenaariumite lühikirjeldused S (Tugevused) W (Nõrkused) Allpool on välja toodud kinnisvarast osalise loobumise alternatiivi kolm võimalikku stsenaariumit, mida võeti 1 Kapitali vabanemine 1 Pikaajaline püsisissetulek väheneb SWOT analüüsi aluseks. Paremal pool oleval Joonisel 30 2 Finantsriskid vähenevad 2 Kinnisvara kui investeeringuga seotud tootluse vähenemine on välja toodud peamised märksõnad, mis kirjeldavad osalise loobumisega seonduvaid positiivsed ja negatiivseid 3 Keskendumine põhitegevusele 3 Kinnisvara käsutuse üle kontrolli vähenemine asjaolusid, mis järgnevatel slaididel on täpsemalt lahti 4 Paindlikkuse suurenemine 4 Üüririskid kirjutatud. 5 Kulude kokkuhoidmine 5 Üürilepingutest keeruline väljumine a) Jõhvi kontserdimaja haldamisest loobutakse, kontserdisaali renditakse omaproduktsiooni 6 Portfelli optimeerimine 6 Püsikulud üürilepinguga kõrgemad võrreldes kinnisvara vajadustest lähtuvalt. Estonia kontserdisaalis, Pärnu ja Vanemuise kontserdimajas jätkub tegevus 7 Partnerlussuhete tugevnemine omamisega tavapärases mahus, sh teenitakse tulu ja tehakse 8 Väljumisstrateegia lihtsustumine 7 Üüriläbirääkimised on keerulised ainult prioriteetsed investeeringud. O (Võimalused) T (Ohud) b) Jõhvi kontserdimaja haldamisest loobutakse, kontserdisaali renditakse omaproduktsiooni 1 Põhitegevuste võimendamine 1 Turu kõikumine vajadustest lähtuvalt. Investeeringute kohustus antakse üle Rahvusooper Estoniale läbi uue 2 Kapitali vabanemine kinnisvaraobjektide vähenemisel 2 Lepingulistest kohustustest on keeruline väljuda üürilepingu (kõrgem üürihind), jätkub täisrent ja tulu 3 Strateegiliste partnerlussuhete loomine 3 Vähene kontroll kinnisvara üle teenimine. Pärnu ja Vanemuise kontserdimajas jätkub tegevus tavapärases mahus, sh teenitakse tulu ja 4 Tõhusam varade kasutamine 4 Konkureerimine teiste ürituskorraldajatega tehakse kõik investeeringud. 5 Portfellihalduse paindlikkuse kasvamine 5 Tekivad õiguslikud ja regulatiivsed vaidlused c) Vanemuise kontserdimaja omanikuga sõlmitakse pikaajaline üürileping täisrendiks, investeeringud 6 Uute kontserdipaikade kujunemine jäävad omaniku kanda. Estonia kontserdimajas antakse investeeringute kohustus üle Rahvusooper Joonis 30. Kinnisvara portfelli osaliselt loobumise SWOT analüüs Estoniale läbi uue kontserdisaali üürilepingu (kõrgem üürihind). Jõhvi ja Pärnu kontserdimajade haldamisest loobutakse, kontserdisaale renditakse omaproduktsiooni vajadustest lähtuvalt. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 93 Kinnisvara portfellist osaline loobumine (6/9) Tugevused Nõrkused 1. Kinnisvara osaline loobumine vähendab kinnisvaraobjektidega seotud kohustusi (sh 1. Kinnisvara haldusest ja/või omandist loobumine tähendab pikaajalisest investeeringud), mistõttu vabaneb sihtasutuse eelarve nende kinnisvaraobjektidega seotud renditulust loobumist. See võib kaasa tuua Eesti Kontserdile stabiilse rahavoo kuludest. Vabanevat kapitali saab investeerida põhitegevustesse, tegevusvaldkondade laienemisse või vähenemise, mis võib mõjutada finantsstabiilsust, festivalide korraldust ja kasutada finantsvajaduste ja strateegiliste algatuste rakendamiseks. omaproduktsiooni. 2. Kinnisvara omamisega ja haldamisega kaasnevad finantsriskid, sealhulgas kinnisvara hoolduskulud, turu 2. Kinnisvara kallineb ajas ja suurendab sihtasutuse kogukapitali väärtust. kõikumised ja võimalikud lüngad nõudluses (COVID-19 pandeemia). Osaliselt portfelli loobumisega Kinnisvara loovutades jääb sihtasutusel võimalik tulu saamata, mida on hiljem vähendab Eesti Kontsert omanikuriski ja kui vajalikku pinda üüritakse vajaduspõhiselt piiratud mahus, võimalik kasutada uuteks investeeringutest või kohustuste võtmiseks. Samuti on kanduksid omanikuriskid üle uutele kinnisvarahaldajatele. See võib kaasa tuua stabiilsema ja suurem portfell tagatisena oluline võimalike tulevaste investeeringute või prognoositavama rahavoo, mis vähendab kinnisvaraga seotud ootamatuid riske ja investeeringute vajadusi. laenuvõimekuse vaates. 3. Mõnest objektist loobumine või osaline loovutamine koos paindliku üürilepinguga võimaldab sihtasutusel 3. Üürilise rollis võib Eesti Kontserdil olla väiksem kontroll varade kasutamise ja suunata oma ressursid, tähelepanu ja teadmised säilitatavatele kinnisvaraobjektidele. Ühtlasi haldamise üle. Kinnisvara haldaja ei lähtu ainult sihtasutuse strateegilistest võimaldab selline korraldus organisatsioonil keskenduda oma põhitegevuse suundadele ja eesmärkidest ja see võib viia ruumide mittevastavuseni Eesti Kontserdi sisuvaldkondadele, kus nad on võimelised kõige suuremat väärtust lisama. See toob kaasa sisutegevuse vajadustega. Eesti Kontserdile võib kaasneda täiendav kulu produktsiooniks osas suurema jõudluse ja efektiivsuse. vajaliku tehnika transpordiks ja/või rendiks. 4. Suure kinnisvaraportfelli omamine piirab võimalusi reageerida muutuvatele turutingimustele või 4. Üürileandja võib teha omalt poolt muudatusi või ümberkorraldusi, samuti ei ärivajadustele. Omanduses oleva portfelli suuruse vähendamise ja üürilepetega saavutab Eesti Kontsert ole üürilise rollis sihtasutusel võimalik lähtuda enda parimast äranägemisest, suurema paindlikkuse, et kohaneda turudünaamikaga ja võtta lihtsamini vastu uusi strateegilisi otsuseid mistõttu võivad tekkida mh erinevad vaidlused ja eriarvamused üürileandjaga. nõukogult. Näiteks oodatav tulusus ehk piletitulu produktsiooni kohta sõltub suurel määral 5. Omanduses olevate hoonete arvu vähendamisega saab Eesti Kontsert jooksvaid kulusid kokku hoida, mis ürituse toimumise nädalapäevast. Kui kolmanda osapoolena on esindatud kohalik aitab kaasa finantstulemuste paranemisele. Samuti väheneb otsene investeeringute vajadus, mis omavalitsus, siis tema võimekus ei pruugi vastata kontserdimaja opereerimise kandub üle hoone uuele haldajale. vajadustele, mis viib kontserdimaja sulgemiseni. 6. Kehvasti toimivate kinnisvaraobjektide loovutamine või kolmandatele osapooltele halduse üleandmine 5. Kuigi üürilepingud võivad pakkuda teatud paindlikkust, võib üürilepingute võimaldab optimeerida kinnisvaraportfelli. Keskendudes kinnisvarale, mis toob suurimat tulu või ühtib kõige ennetähtaegne lõpetamine teatud turutingimustes osutuda keeruliseks. See võib paremini sihtasutuse pikaajaliste eesmärkidega, võib üldine portfell muutuda konkurentsivõimelisemaks. piirata sihtasutuse võimalusi teha kiirelt oma tegevustest strateegilisi muudatusi. 7. Osaliselt üürilepingutele üleminek võimaldab produktsioonile asukoha osas suuremat paindlikkust, 6. Paindliku ja osalise kinnisvara üürimisega võivad kaasneda märkimisväärsed sh leida uusi esinemisepaike, mis toetab regionaalseid eesmärke. Ühtlasi loob see eeldused uute suhete tehingukulud, sealhulgas juriidilised tasud ja vahendustasud. Täiendavad kulud loomiseks teiste (kontserdi-)saalide operaatoritega. võivad kaasa tuua olulise hinnatõusu, mistõttu kinnisvarast loobumine ei pruugi 8. Äritingimuste muutumise või strateegiliste nihete korral võib üürilepingutest väljumine olla lihtsam kui tuua märkimisväärset püsikulude kokkuhoidu. kinnisvara omandist loobumine või üleandmine. Väiksem kinnisvaraportfell annab sihtasutusele 7. Potentsiaalsete üürileandjatega üürilepingute läbirääkimine võib olla suurema paindlikkuse tulevaste muutustega kohanemisel. aeganõudev ja keeruline. Eesti Kontserdile huve kaitsvate tingimuste tagamine vajab head ettevalmistust ja professionaalset tuge. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 94 Kinnisvara portfellist osaline loobumine (7/9) Võimalused Ohud 1. Põhitegevusega väheseotud kinnisvara loovutamisel ja/või vajaduspõhiselt alternatiivse ruumi 1. Kinnisvaraturul muutused nõudluses ja kinnisvara väärtuses võivad mõjutada sihtasutuse rentimisel saab sihtasutus suunata oma fookuse ja ressursid oma põhitegevusele. võimet kinnisvara planeeritud hinnaga üürida (nt kallinevad üürihinnad teatud piirkondades). Suurenenud fookus põhitegevusele võib tuua kaasa suurema tõhususe ja konkurentsivõime See võib piirata planeeritud produktsiooni mahtu. Samas kaitseb pikemate muutuste eest põhitegevuse valdkondades. Samas Eesti Kontserdi hinnangul see kontsertide kvaliteeti püsivamate lepingut sõlmimine. pigem ei tõsta. 2. Rendilepingutega kaasnevad (pikaajalised) lepingulised kohustused. Üürilepingu 2. Osadest objektidest loobumine võib tekitada märkimisväärset lisakapitali, mida saab ennetähtaegne lahkumine või uuesti läbirääkimine võib kaasa tuua rahalisi karistusi või vaidlusi investeerida põhitegevuse laiendamisse, uutele turgudele sisenemiseks või olemasolevatesse omaniku/halduriga. objektidesse. 3. Kui omanikustaatus puudub, sõltub tehniline ettevalmistus ja hoone esinduslikkus teisest 3. Eesti Kontserdil on uute rendilepingute kaudu võimalus luua strateegilisi partnerlusi osapoolest ning suurenevad korraldusega seonduvad riskid. Juhul kui leitakse üürniku ehk teiste (kontserdi-)saali operaatoritega. Need partnerlussuhted võivad tulevikus viia sihtasutuse poolt puudusi, võib nende kõrvaldamine võtta tavatult kaua aega ja ei pruugi olla vastastikku kasuliku koostöö ja ühiste ettevõtmisteni, sh toetada regionaalpoliitiliste arvestatavat alternatiivi kui üürileandjaga koostöö ja hoone seisukord ei vasta sihtasutuse eesmärkide täitmist. vajadustele. Eesti Kontserdil puuduks kindlustunne, kas tehnilised lahendused suudavad Eesti Kontserdi produktsiooni algusest lõpuni teenindada sihtasutuse nõudmistele ja vajadustele 4. Madala tootlikkusega kinnisvara loovutades saab sihtasutus optimeerida oma vastavalt. Täna haldab sihtasutus eritehnikute tiimi, kes suudavad efektiivselt produktsiooni ette kinnisvaraportfelli ja keskenduda (sh investeerida) varadele, mis annavad suurimat tulu. valmistada ning tunnevad kontserdimajade tehnilisi piire ja võimekust. Kui kontserdisaali See võib kaasa tuua tõhusama objekti kasutamise ja paremad finantstulemused. renditakse, võib teadmine kaduda ja võimekus langeda kui teine osapool ei suuda tehnilist tuge 5. Vähendatud portfelliga saavutab sihtasutus paindlikkuse, et paremini kohandada oma tagada. Kokkuvõttes kaasneb sellega produktsiooni kvaliteedi langus. eesmärke muutuvate turutingimuste ja vajadustega. Võimalus on kiirelt reageerida väiksema 4. Sobivate ruumide üürimine võib osutuda keeruliseks kui tekib täiendav konkurents teiste halduskoormuse ja lihtsama ressursi ümberkorraldusega. kontserdikorraldajatega. See võib ühtlasi viia üürihindade kasvuni, mis võib vähendada 6. Kontserdipaiga rentimine erinevates asukohtades võib pakkuda Eesti Kontserdile atraktiivsust teatud regioonides tegutseda ja vähendada Eesti Kontserdi läbirääkimiste kohalolekut uutes strateegilistes piirkondades, kus varem ei ole tegutsetud. Samal ajal positsiooni korraldustingimuste osas. Kuna Eesti Kontsert tegutseb eriotstarbelisel ja piiratud jäävad ära kinnisvara omamisega seotud riskid ja kulud ning üürilepingute korral on võimalus turul, siis sihtasutuse positsioon läbirääkimistel võib olla ka oluliselt nõrgem. lihtsamini tegevusi ümber korraldada mh regiooni vahetades. 5. Kinnisvarahaldusest osaline loobumine hõlmab lepingute sõlmimist kinnisvarahaldusettevõttega. Võivad tekkida lepingulised vaidlused, erimeelsused tingimuste üle või probleemid, mis on seotud õigusaktide ja regulatiivsete nõuete täitmisega. Põhjaliku hoolsuskontrolli läbiviimine, õigusnõu otsimine ja kindlate lepingutingimuste tagamine võivad aidata neid ohte maandada. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 95 Kinnisvara portfellist osaline loobumine (8/9) Stsenaariumite eelarve Allolevas Tabelis 26 eristub stsenaarium 2 kulude kõrgema taseme osas, aga see Eesti Kontserdi kinnisvara portfelli haldamise eelarve sõltub suurel määral kontserdimajade tuleneb peamises osas suuremast investeeringute vajadusest. Kõige soodsam on kasutustihedusest ja sõlmitavatest üürilepingutest. Allpool tabelis on kirjeldatud stsenaariumite lahendus kolmest stsenaariumist on viimane, kus kinnisvara kasutatakse aastapõhised eelarved lähtuvalt stsenaariumite sisukirjeldusest ja portfelli ülesehitusest. Stsenaariumite üürilepingute alusel ja investeeringuid hoonetesse ei tehta. Samas väheneb ka võrdluseks on välja toodud tänase kinnisvara haldamise jätkumise stsenaarium, kus Eesti Kontsert tulu teenimise võimekus kui hoone täisrenti ei kasutata, mistõttu kõrgemate kulude jätkab senist halduspraktikat ja planeerib järgneva viie aasta jooksul teha prioriteetsed investeeringud. korral (olenevalt rendihindadest) läheneb stsenaarium esimesele lähenemisele, kus Stsenaariumite eelarve kujunemisel on võetud arvesse halduskulusid, investeeringuid ja täiendavalt on juurde ainult Jõhvi kontserdimaja renditakse välja omaproduktsiooni vajadustest lähtuvalt. toodud personalikulu, mida üldjuhul halduskulude alla ei liigitada, aga tulenevalt sihtasutuse kontserdimajade Ühtlasi ei saa kinnisvarast loobumisel välistada võimalust, et sobivaid haldamise praktikast on võrdlusena täiendavalt juurde toodud. Halduskulud hõlmavad järgmisi kuluartikleid: kinnisvarahaldajaid ei ole saadaval. Stsenaariumid tervikuna on võrreldes tänase amortisatsioon, ruumide remont ja investeeringud, kommunaaltasud, üürikulu, halduskulu ja maksud. korralduse jätkamisega, kas vähesel või olulisel määral kallimad. Tabel 26. Kinnisvara portfelli aasta keskmised kulud ja tulud stsenaariumite lõikes 2023-2027. Investeeringud Tulem Halduskulu Tulu Tulem Personalikulu (aasta kohta*) personalikuluga Jätkub tänane kinnisvara korraldus koos prioriteetsete -1 328 904 € -704 400 € 1 156 274 € -877 030 € -505 500 € -1 382 530 € investeeringutega (baasstsenaarium) 1) Jõhvi kontserdimaja renditakse omaproduktsiooni vajadustest lähtuvalt. Estonia kontserdisaalis, Pärnu ja -1 665 266 € -548 600 € 671 931 € -1 541 934 € -505 500 € -2 047 434 € Vanemuise kontserdimajas jätkub tegevus tavapärases mahus, tehakse prioriteetsed investeeringud. 2) Jõhvi kontserdimaja renditakse omaproduktsiooni vajadustest lähtuvalt. Estonia kontserdimajas antakse investeeringute kohustus üle Rahvusooper Estoniale läbi -2 721 923 € -914 400 € 671 931 € -2 964 392 € -505 500 € -3 469 892 € uue kontserdisaali üürilepingu. Pärnu ja Vanemuise kontserdimajas jätkub tegevus tavapärases mahus, tehakse kõik investeeringud. 3) Vanemuise kontserdimaja omanikuga sõlmitakse pikaajaline üürileping. Estonia kontserdimajas antakse investeeringute kohustus üle Rahvusooper Estoniale läbi -1 479 299 € 0€ 355 306 € -1 123 993 € -353 631 € -1 477 624 € uue kontserdisaali üürilepingu. Jõhvi ja Pärnu kontserdimaju renditakse omaproduktsiooni vajadustest lähtuvalt. * Investeeringud aasta kohta toob välja prioriteetsete investeeringute koguvajaduse, mis on jaotatud ära prognoositavale perioodile 2023-2027. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 96 Kinnisvara portfellist osaline loobumine (9/9) Kontserdimajade kulud Tabel 27. Kinnisvara halduskulude aastapõhine keskmine tulem (teenitud tulust on arvestatud maha halduskulud) perioodi 2023-2027 stsenaariumite ja Paremal olev Tabel 27 kirjeldab kontserdimajade haldamise kontserdimajade lõikes aastapõhist keskmist kulu perioodil 2023-2027 ja annab ülevaate, milline kinnisvara haldamise lahendus igale sihtasutuse Jätkub tänane kontserdimajale sobib lähtudes kuluefektiivsusest. Sh on kulude Täisrent Jätkub tänane Jätkub tänane Kontserdimaja saali korraldus arvestamisel lähtutud tulu teenimise võimalusest, et kirjeldada kolmandalt korraldus kõigi korraldus ilma vajaduspõhine rent* prioriteetsete realistlikke toimemudeleid. osapoolelt investeeringutega investeeringudeta investeeringutega Esimene tulp kirjeldab kontserdimaja saali vajaduspõhist renti – tegemist on korraldusviisiga, kus Eesti Kontsert rendib Estonia -404 625 € -844 346 € -867 014 € -623 014 € -513 014 € kontserdimajas ainult kontserdisaali lähtuvalt produktsiooni kavast kontserdisaal ehk planeeritud sündmuste arvu alusel. Kulu leidmiseks vaadeldi tagasiulatuvalt (2018, 2019, 2022) Eesti Kontserdi produktsioonide Jõhvi keskmist korraldamise arvu kontserdimajade lõikes. -45 045 € -275 812 € -422 734 € 71 206 € 227 006 € kontserdimaja Teine tulp kirjeldab kontserdimaja täisrenti ehk pikaajalise üürilepingu sõlmimist, kus investeeringute kohustused on täielikult omaniku kanda. Arvutuste aluseks võeti kontserdimajade haldus- ja Pärnu -102 960 € 74 710 € -590 812 € -260 012 € 132 588 € kommunaalkulud, millele arvestati juurde üürileandja tasu 50%, mis kontserdimaja sisaldab kasumimarginaali, haldust ja investeeringuid. Tõenäoliselt võib üürileandja tasu olla lepingu sõlmimise hetkel oluliselt kõrgem Vanemuise kui käesoleval hetkel arvestatud protsent. -167 076 € -131 642 € -210 209 € -65 209 € -19 209 € kontserdimaja Kolmas kuni neljas tulp kirjeldavad tänase olukorra jätkumist järgneval viiel aastal (2023-2027), aga eristatud on investeeringute maht selle perioodi jooksul. Eeldatavalt on kõige realistlikum Kokku -719 706 € -1 177 090 € -2 090 770 € -877 030 € -172 630 € stsenaarium, kus viiakse ellu vaid kõige prioriteetsemad investeeringud. Tõenäoliselt leitakse vahendeid investeeringuteks ka väljastpoolt (toetused, välisrahastus, ministeeriumid). Viies tulp kirjeldab baasstsenaariumi, kus investeeringuid ei tehta ja jätkub samal viisil tegevus ilma suuremate muutusteta. See stsenaarium ei ole tõenäoliselt iga hoone puhul realistlik ja võimalik tulenevalt investeeringute akuutsusest, aga peegeldab olukorda, kus halduskulusid on võimalik ületada saadud tuludega. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 97  Kinnisvara portfellist loobumine 8 Kinnisvara portfellist loobumine (1/10) Stsenaariumite kujunemise alused Kinnisvarast loobumine tähendab, et Eesti Kontsert muudab tänast kinnisvara haldamise korraldust olulisel määral, sest vähendatakse oluliselt kinnisvara haldamise vahetut korralduskomponenti. Sihtasutus annab, lähtudes kulutõhususe ja optimaalse halduse eesmärkidest, kontserdimajad või –saali täielikult kolmanda osapoole hallata. Juhul kui kontserdimaja soovitakse jätkuvalt olulises mahus kasutada, sõlmitakse täisrendi üürileping. Juhul kui vajadus piirneb Eesti Kontserdi korraldatavate sündmuste arvuga senises mahus (omaproduktsiooni arv), üüritakse kontserdimajade saale vastavalt produktsiooni kavale. Ühtlasi on võimalus, et kasutatakse alternatiivseid võimalusi ja senise kontserdisaalide kasutus jääb oluliselt väiksemaks kui varasema praktika põhjal tehtud prognoos näitab. Stsenaariumite kirjeldamisel on aluseks võetud, et Eesti Kontsert, lähtudes strateegilistest eesmärkidest, tõenäoliselt jätkab täna aktiivselt kasutuses olevates hoonetes kontsertide korraldamist – Estonia kontserdisaalis ning Jõhvi, Vanemuise ja Pärnu kontserdimajas. Eesti Kontserdil on pikaajaline korralduskogemus olemasolevates kontserdimajades ja ilmselt tegevus nendes ka seetõttu jätkub. Mh Eesti Kontserdi kontor asub Estonia kontserdisaaliga samas hoones ja eelduslikult jätkub selle kasutus kuna tegemist on ajaloolise asukohaga ning ühtlasi on kontor lähedal kontserdisaalidele. Kinnisvara portfellist loobumine hõlmab endas tavapärastest omandi normidest eemaldumist ja uue lähenemise juurutamist sihtasutuse juhtimismudelisse, mis keskendub peamiselt kinnisvara kasutamisele üürilepingute kaudu. Antud strateegia on täis nii võimalusi kui ka väljakutseid. Analüüsi eelduseks on, et SA Eesti Kontsert loobub omaniku staatusest kõikides varades ning läheb täies mahus üle ainult üürilepingutele, kus siis ollakse üürniku rollis ning renditakse pindasid kolmandatelt osapooltelt. Eeltoodust tulenevalt koostati kolm baasstsenaariumit eeldusel, et sihtasutuse asutaja (Kultuuriministeerium) ja nõukogu peavad ka edaspidiselt oluliseks sihtasutuse tegevust Eesti erinevates regioonides. Baasstsenaariumeid valideeriti Eesti Kontserdiga töötoa formaadis. Stsenaariumite kujundamisel võeti arvesse kahte lähtealust: • esimesel juhul jätkub kontserdimajade ainukasutus pikaajalise üürilepingu alusel ja tulu teenimise komponendiga, kus hoone omanikustaatus ja/või haldamine on üle antud kolmandale osapoolele; • teisel juhul kasutatakse kontserdimaju vajaduspõhiselt ehk renditakse hoone haldajalt kontserdisaale lähtuvalt omaproduktsiooni mahtudest ja tulu teenimise komponenti ei kaasne. Kõigil eeltoodud juhtudel on lähtutud, et Eesti Kontsert investeeringuid hoonetesse suunama ei pea – see on hoone haldaja kanda. Peamine tugevus kinnisvarast loobumisel on suurem võimekus suurendada finantsilisi ressursse produktsiooni tootmiseks ja suurenenud paindlikkus rahavoogude juhtimisel. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 99 Kinnisvara portfellist loobumine (2/10) Kolm baasstsenaariumit Kontserdimajade lõikes on kirjeldatud kolm esmast stsenaariumi lähtudes Eesti Kontserdi varasemast kasutuspraktikast ja vajadustest. Stsenaariumid kirjeldavad kolme järgnevat olukorda: a) Eesti Kontsert jätkab järgneval viiel aastal senisest korraldusest ja omaproduktsiooni vajadustest lähtuvalt kontserdisaali rentimist soodsatel tingimustel. Eesti Kontsert sõlmib selleks pikemaajalise lepingu eesmärgiga sõlmida soodne kasutuskorral põhinev üürileping, mis võimaldab tasuda Eesti Kontserdi poolt 2023. a kehtestatud kontserdimajades kehtivad hinnakirja alusel. b) Eesti Kontsert jätkab järgneval viiel aastal senisest korraldusest ja omaproduktsiooni vajadustest lähtuvalt kontserdisaali rentimist turutingimustel. Eesti Kontsert sõlmib selleks vajadusel pikemaajalise lepingu eesmärgiga sõlmida kasutuskorral põhinev üürileping, mis võimaldaks soodsat saalirendi hinda lähtudes Eesti Kontserdi poolt 2023. a kehtestatud kontserdimajades kehtivatest hinnakirjadest. Aga haldajaga ei pruugita jõuda kokkuleppele ja seetõttu on stsenaariumis käsitletud olukorda, kus saalirendi hind on 30% kõrgem kui Eesti Kontserdi poolt 2023. a kehtestatud kontserdimajades kehtivad hinnakirjad. c) Eesti Kontsert jätkab järgneval viiel aastal senisest korraldusest ja omaproduktsiooni vajadustest lähtuvalt kontserdimaja hoonete aastapõhist rentimist. Kontserdimaja rentimise eesmärgiks on hoida kokku kinnisvara haldamiseks kuluvaid ressursse, samas kolmanda osapoole kaasamisega tekivad täiendavad kulud, mis tulenevad müügimarginaalist ja investeeringutest, mida uus haldaja eelduslikult ellu viib. Kontserdimaja rent kujuneb aastase halduskulu baasilt, millele lisandub hoone haldaja kulu ja tulumarginaal, mis moodustab vähemalt 50%. Tegelik üürihind võib olla kõrgem kui stsenaariumis aluseks võetud protsent seda näidata võib. Baasstsenaariumid kirjeldavad kolme võimalikku kinnisvara portfelli optimeerimise lahendust, aga olenevalt asutaja seatud ootustest ja/või sihtasutuse strateegilistest suundadest võib osutuda optimaalsemaks stsenaarium, mis esialgses kirjelduses puudub. Eesti Kontserdi hinnangul on produktsiooni mahtudest lähtuv kontserdisaali rent oluliselt kallim kui tänane arvestuslik omakulu. Sellel oleks oluline negatiivne mõju kontserttegevusele regioonides, sest kontsertide korraldamiseks vajalik kulubaas tõuseks ebamõistlikult kõrgeks. Eesti Kontsert on loodud Eesti muusikakultuuri edendamiseks turutõrke tingimustes ning seetõttu kui riigipoolne toetus ei muutu ja kulud suurenevad sama tulubaasi juures, siis võib kannatada korraldatavate kontsertide ja omaproduktsiooni maht ning ka sisuline kvaliteet. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 100 Kinnisvara portfellist loobumine (3/10) Stsenaariumite modelleerimise alused Alternatiivi SWOT analüüs Baasstsenaariumite koostamise aluseks oli Eesti Kontserdi esitatud informatsioon ja andmestik, mis hõlmas Järgnevatel slaididel on detailsemalt läbi analüüsitud kinnisvara portfelli loobumisega ajaperioodi 2018-2022. Stsenaariumite modelleerimiseks vajalik eelarveprognoos koostati järgneva viie (baasstsenaariumid) seotud võimalikud tugevused/nõrkused/võimalused/ohud. aasta kohta (2023-2027) lähtudes Eesti Kontserdi esitatud andmestikust (2018-2022) ja investeeringute Kinnisvara portfellist loobumine tähendab, et kontserdimajade puhul antakse kavast (2024-2028) ning täiendavalt seatud eeldustest, mh makromajanduslikud muutused. omanikukohustused üle kolmandale osapoolele ja sihtasutusel on võimalik jätkata Stsenaariumite modelleerimisel aluseks võetud eeldused on osaliselt tinglikud, sest lähtuvad senisest hoonetes üürilepingu põhiselt sõltuvalt produktsioonimahtudest ja vajadustest. praktikast, mis järgnevatel aastatel võib oluliselt erineda sõltuvalt asutaja seatavatest ootustest (Kultuuriministeeriumi koostatav asutaja ootuste dokument). Järgnevatel slaididel on SWOT metoodika alusel välja toodud asjaolud, millega alternatiivi kaalumisel tuleb arvestada. Välja on toodud peamised positiivsed ja Stsenaariumite modelleerimisel võeti aluseks järgnev andmestik ja eeldused: negatiivsed mõjud, mida osaline kinnisvara haldamine sihtasutusele võib kaasa tuua. • keskmine kontserdimaja üüri-, haldus- ja kommunaalkulu (2018, 2019, 2022); • keskmine kontserdimaja renditulu (2018, 2019, 2022); • kontserdimajade saalirendi hinnakiri (2023. a kehtestatud); • kontserdimajade lõikes keskmine Eesti Kontserdi korraldatud ürituste, sh omaproduktsioon, arv (2018, 2019, 2022); • kontserdisaalis tehakse enne produktsiooni esitamist proov; • aastane keskmine inflatsioonimäär 5%; • eeldatav tulude keskmine aastane kasv (üleüldine hinnakasv) 5%; • Eesti Kontserdi produktsiooni mahtudest ja sisust lähtub proovide arv; • kultuurivaldkonna strateegilised sihid ning kultuuri- ja regionaalpoliitika. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 101 Kinnisvara portfellist loobumine (4/10) Peamised järeldused 1. Kinnisvaraga seotud kulud ei mõjutaks enam otseselt produktsiooni mahtu, sest ruumidega seotud kulud on integreeritud produktsiooni eelarvesse. See võimaldab kontserdimaja nõukogul keskenduda peamiselt kunsti- ja loomevaldkonna kompetentsidele ning toetada kultuurilise elu mitmekesisust. Eesti Kontserdi hinnangul on kontserdimajad tihedalt seotud sihtasutuse indentiteediga ja ainult produktsioonipõhise korralduse alusel töötamist ei hinnata realistlikuks, sest kinnisvara tagab teatava tegutsemise baasi, mille alusel on ühtlasi tagatud tehniline kompetents, mida renditavates kontserdisaalides ei ole või ei pakuta. 2. Kinnisvara haldamine nõuab mitmeid igapäevaseid ülesandeid alates hooldusest ja remondist kuni üürnike suheteni ja finantsjuhtimiseni. Haldusülesannete delegeerimine või sisseost võib vabastada sihtasutuse sisemisi ressursse, võimaldades neil pöörata tähelepanu põhitegevusele. Ehkki kinnisvarast saadavat tulu ei ole, vabaneb sihtasutus ka täiendavatest kuludest, mis on seotud kinnisvara hoolduse ja arendamisega. 3. Oluline on tagada sujuv koostöö ja selged suhtluskanalid. Näiteks võib tekkida keerukusi remonttööde ja produktsioonikava koordineerimisel haldusettevõttega. Sihtasutuse ja haldusettevõtte eesmärkide ja ootuste ühtlustamine on kriitilise tähtsusega, et tagada edukas koostöö ja ühiste eesmärkide saavutamine. Juhul kui koostöö ei toimi, toob see kaasa potentsiaalselt produktsiooni esitamist mõjutavaid tagajärgi, sest sihtasutusel puudub ülevaade kontserdimaja tegevusest. 4. Kontserdisaalide rentimisel kolmandatelt osapooltelt puuduks Eesti Kontserdil kontroll hinna ja selle kujunemise üle, mistõttu ollakse nn hinnalõksus, sest alternatiivseid samade näitajatega kontserdisaale regioonides pakkuda ei ole (alternatiivsete kontserdisaalide puudus koos vajaliku taristuga). Täiendav hinnakasv võib üle kanduda piletite hinda, mis omakorda võib vähendada piletitulu läbi publiku vähenemise. Samuti väheneks oluliselt Eesti Kontserdi võimekus teostada oma brändi ja omaniku poolt loodud strateegilisi sihte. 5. Kinnisvaraportfelli halduse ja omandi loovutamine uusi võimalusi, võimaldades keskenduda põhitegevusele ning saada kasu kinnisvarahaldusettevõtte eksperditeadmistest ja juhtimissüsteemidest. Samuti võimaldab see suuremat paindlikkust ürituste asukohtade valikul ja võib soodustada konkurentsivõimelist läbirääkimist üürilepingute osas. Siiski tuleb arvestada ka võimalike riskidega, sealhulgas kommunikatsiooni, maine ja väliskeskkonna mõjudega. Täpne analüüs ja strateegiline juhtimine on võtmetegurid, et tagada sujuv üleminek ja saavutada soovitud tulemused. 6. Kui kinnisvara haldamist hakkab ellu viima kolmas osapool, kaob sihtasutuselt otsene kontroll kontserdimaja igapäevaste tegevuste ja otsuste üle. Seetõttu kinnisvarahaldaja otsused ei pruugi ühtida sihtasutuse eelistuste, vajaduste või prioriteetidega. Eesti Kontserdi hinnangul ei vastaks hooned tõenäoliselt sihtasutuse nõutud kvaliteedi tingimustele ja väheneks kontroll omaproduktsiooni hinnakujunduse üle. Järgmisel lehel on välja toodud kokkuvõtvalt ülevaade käesoleva alternatiivi analüüsitud tugevustest, nõrkustest, võimalustest ja ohtudest. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 102 Kinnisvara portfellist loobumine (5/10) Tugevused • Kinnisvaraga seotud kulude ja investeeringute eraldamine produktsiooni mahtudest seob vahendid tihedamalt produktsiooniga tagades stabiilsust ja eelarve kujundamisel selle keskendumist põhitegevusele. See muudatus suurendab oluliselt Eesti Kontserdi nõukogu rolli, tugevdades pädevust kunsti- ja loomevaldkonnas. • Haldusvastutuse üleminek kolmandatele osapooltele võimaldab tõhusamat juriidiliste ja regulatiivsete nõuete täitmist ning kohustuste haldamist. Üleminekul üürilepingupõhisele mudelile on võimalik riskide maandamiseks pidada läbirääkimisi kohalike omavalitsustega vastavalt allhanke tingimustele. Nõrkused • Kinnisvaraportfelli loovutamine toob kaasa mitmeid märkimisväärseid riske. Kuna kinnisvara haldamist hakkab ellu viima kolmas osapool, kaob sihtasutuselt otsene kontroll kontserdimaja igapäevaste tegevuste ja otsuste üle. See võib viia olukordadeni, kus kinnisvarahaldaja otsused ei ühti alati sihtasutuse eelistuste, vajaduste või prioriteetidega, sealhulgas investeeringute valikute osas, mis puudutavad nii inventari kui hoone osi. • Samuti võib tekkida keerukusi remonttööde ja produktsioonikava koordineerimisel. Lisaks suurendab välise kinnisvara haldajaga suhtlemine ja koordineerimine riske, kuna osapoolte arv kasvab. Seetõttu on oluline tagada selged suhtluskanalid ja protsesside kokkulepped, et tagada tõhus suhtlus ja infovahetus. Võimalused • Kinnisvarahaldusettevõtete kaasamine võib tuua kaasa mitmeid soodsaid võimalusi. Haldusettevõtted on spetsialiseerunud kinnisvara haldamisele ja hooldamisele, mis toob kaasa uued teadmised ja kogemused hoonete käitamisel. Samuti toovad nad kaasa uusi teadmisi ja parimaid tavasid, mis võivad oluliselt tõhustada juhtimisprotsesse. • Kinnisvarahaldusettevõtted investeerivad aktiivselt tehnoloogiasse ja tarkvarasüsteemidesse, eesmärgiga optimeerida toiminguid ning parandada üürnike kogemust. See avab ukse uutele tööriistadele ja süsteemidele, mille kasutamiseks ei ole vajalik sihtasutuse enda investeeringut. Selle tulemusel võib täheldada kontserdimajade paremat korraldust, tõhusamat andmehaldust ning täiustatud aruandlusvõimalusi. Ohud • Kontsertide korraldamisel keskendutakse kriitilistele tegevustele, mis sõltuvad suuresti välisest partnerist. See tähendab, et Eesti Kontserdi regionaalne kohalolu ja mõju võivad väheneda. Seega on väga oluline tagada partnerite tulemuslikkus ja usaldusväärsus. Võimalikud finantsprobleemid, tegevusprobleemid või juhtimismuutused partnerasutustes võivad kaasa tuua kinnisvara üldise haldamise ja hoolduse ohustamise. • Kontserdimajadel on oma unikaalsed omadused, võimekused ning spetsiifilised nõuded ja toimimisstandardid, mida sihtasutus oskuslikult kasutab kontsertide korraldamisel, näiteks lavatehnika. Haldusettevõte ei pruugi hoonete eripärasid täielikult mõista ega hinnata, mis võib vähendada nende võimet efektiivselt korraldada kontsertidega seotud tegevusi. Seetõttu on oluline, et haldusettevõttel oleks eelnev teadmiste ja kogemuste baas sarnaste kinnistute haldamisel. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 103 Kinnisvara portfellist loobumine (6/10) Stsenaariumite lühikirjeldused S (Tugevused) W (Nõrkused) Allpool on välja toodud kinnisvarast loobumise alternatiivi kolm võimalikku stsenaariumit, mida võeti SWOT analüüsi 1 Paindlik omavahendite planeerimine 1 Puudub kontroll kontserdimaja üle aluseks. Paremal pool oleval Joonisel 31 on välja toodud 2 Väiksem halduskoormus 2 Suhtlemine ja tegevuste koordineerimine aeglustub peamised märksõnad, mis kirjeldavad kinnisvara loobumisega seonduvaid positiivsed ja negatiivseid asjaolusid, mis 3 Omaproduktsiooni kasv 3 Kinnisvarakulud võivad asenduda kõrgema teenuskuluga järgnevatel slaididel on täpsemalt lahti kirjutatud. 4 Sihtasutuse ja kontserdimaja haldaja eesmärgid erinevad a) Eesti Kontsert jätkab järgneval viiel aastal senisest 5 Kontserdimaja ei vasta sihtasutuse tingimustele korraldusest ja omaproduktsiooni vajadustest lähtuvalt kontserdisaali rentimist soodsatel 6 Proovide võimekuse vähenemine tingimustel. Eesti Kontsert sõlmib selleks pikemaajalise üürilepingu, mis võimaldab kasutada saale Eesti Kontserdi 7 Üleminek uuele korraldusmudelile on keeruline poolt 2023. a kehtestatud kontserdimajades kehtivate O (Võimalused) T (Ohud) hinnakirjade alusel. 1 Kontserdimajade haldamise ekspertiis suureneb 1 Sõltuvus välisest osapoolest (sh rendihind) b) Eesti Kontsert jätkab järgneval viiel aastal senisest korraldusest ja omaproduktsiooni vajadustest 2 Juurdepääs tehnoloogiale ja süsteemidele 2 Haldusettevõte ei mõista kontserdimaja võimekusi lähtuvalt kontserdisaali rentimist turutingimustel. Eesti Kontsert sõlmib selleks pikemaajalise üürilepingu, mis 3 Uutele turgudele (sihtkohtadesse) laienemine 3 Kommunikatsioon on lünklik võimaldab kallimat saalirendi hinda, mis on 30% kõrgem 4 Turu situatsiooni ärakasutamine 4 Maine ja kaubamärgi kuvand kui Eesti Kontserdi poolt 2023. a kehtestatud kontserdimajades kehtivad hinnakirjad. 5 Lepingulised ja juriidilised riskid c) Eesti Kontsert jätkab järgneval viiel aastal senisest 6 Väliskeskkonna muutustele ei reageerita kiirelt korraldusest ja omaproduktsiooni vajadustest lähtuvalt kontserdimaja hoonete aastapõhist rentimist. Kontserdimaja rent kujuneb aastase halduskulu baasilt, Joonis 31. Kinnisvara portfellist loobumise SWOT analüüs millele lisandub hoone haldaja kulu ja tulumarginaal, mis moodustab vähemalt 50%. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 104 Kinnisvara portfellist loobumine (7/10) Tugevused Nõrkused 1. Rahaliste vahendite planeerimine lähtub täielikult produktsioonist ja 1. Kuna kinnisvara haldab teine osapool, puudub sihtasutusel vahetu kontroll ja võimalus mõjutada eelarve kujunemine on produktsioonikeskne. Kinnisvaraga seotud kontserdimaja igapäevatoiminguid ja otsustusprotsesse. Näiteks kinnisvarahaldaja otsused ei ühti täielikult kulud ja investeeringud ei oma vahetut mõju produktsiooni mahtudele ja sihtasutuse eelistuste, vajaduste või prioriteetidega, sh tehtavate investeeringute valikud inventari või hoone osas. ruumidega seotud kulud arvestatakse täielikult produktsiooni eelarvesse. Mh võivad kaasneda raskused remonditööde ja produktsioonikava ühildamises. Ühtlasi prognoositav Eesti Kuna Eesti Kontserdi nõukogu pädevused on seotud eelkõige kunstide Kontserdi omaproduktsiooni tulusus ehk piletitulu sõltub suurel määral ürituse toimumise nädalapäevast. (sh loome) valdkonnaga, siis sihtasutuse põhitegevuse piiritlemine 2. Täiendav suhtlus- ja koordineerimiskiht kinnisvarahaldusettevõttega tõstab riske tõhusa ja õigeaegse produktsiooniga suurendab nõukogu sisulist rolli loomingu ja asutuse suhtluse osas, sest kaasatud osapoolte arv kasvab. Seetõttu on olulised suhtluskanalite ja konkreetsete protsesside tegevuste, sh eelarvestamise suunamisel. kokkulepped. 2. Kinnisvara haldus hõlmab mitmeid igapäevaseid ülesandeid - nt hooldus, 3. Kinnisvaraportfelli haldamise üle andmine kolmandale osapoolele võib teatud tegevuskulusid kokku hoida, aga remont, üürniku suhted, finantsjuhtimine. Kinnisvara haldamisega seotud oluline on finantsmõju täpsem hindamine tulenevalt alternatiivsete kulude võimalikust kasvust. Näiteks kohustuste delegeerimine kolmandatele osapooltele või kinnisvarahaldusettevõtte kaasamine toob täiendavad kulud (näiteks võetakse teatud protsent kinnisvara haldusteenuse sisseost vabastab sihtasutuse sisemisi ressursse tuludest), mis mõjutavad ruumide kasutusmaksumust. Juhul kui hooned antakse omanikule, kellel puuduvad (aeg, rahalised vahendid). Vabanevad ressursid on võimalik suunata vastavad pädevused, tellib uus haldaja tõenäoliselt kinnisvara halduse teenust või kaasatakse Riigi Kinnisvara. täielikult põhitegevusele ehk kõrgkultuuri edendamisele. 4. Teise osapoole eesmärgid ei pruugi ühtida sihtasutuse strateegiliste eesmärkidega. Väga oluline on 3. Ilma kinnisvara haldamiseta luuakse eeldused omaproduktsiooni kasvuks osapoolte selge arusaam ootustest ja eesmärkidest, et koostöö tulemus ühtiks pikaajaliste eesmärkide ja tulenevalt hoonetega seotud ressursside vabanemisest. Kogu sihtasutuse visiooniga. Näiteks haldusfirma esmane eesmärk on tulu teenimine, mitte kõrgkultuuri edendamine. Ühtlasi lähtub juhtimine ja meeskonna ressurss suunatakse produktsiooni tootmisele. Eesti Kontsert kooskõlast riiklike strateegiliste eesmärkidega tagamaks laiapõhjalise riigikaitsekontseptsiooni Kuigi kinnisvaraga üüritulu puudub, puudub ka täiendav kulu. rakendumine läbi kontserdimajas toimuvate ürituste ja tegevuste üle kontrolli omamisega. Ühtlasi peetakse Jõhvi Toetutakse jätkuvalt piletitulu, sponsorite ja Kultuuriministeeriumi kontserdimaja oluliseks Eesti kultuuri säilitamise ja levitamise eesmärkidest lähtuvalt. tegevustoetusele, millega põhitegevusi rahastada. 5. Sihtasutus toetub teisele osapoolele, kelle tegevusest sõltub kinnisvara seisukord ja väljanägemine. Juhul kui Toetutakse küll täielikult piletitulu, sponsorite ja Kultuuriministeeriumi teine osapool ei lähtu Eesti Kontserdi nõutud kvaliteedistandardist, võib see põhjustada erimeelsusi toetusele, aga puuduvad kinnisvara haldamisega seonduvad rahalised olukorras, kus sobivad alternatiivid sihtasutuse kontserdimajade osas võivad puududa. Seetõttu on oluline kohustused ja väljakutsed. Täidetakse põhikirjalisi ootusi. koostöökokkulepete põhjalikkus ja regulaarne tagasisidestamine. 4. Kinnisvara haldamine hõlmab juriidiliste ja regulatiivsete nõuete 6. Proovide võimekuse väheneb, sest hoonete puudumisel on proovide logistika korraldamine raskendatud ja ning üürivaidluste ja võimalike kohustuste käsitlemist. Kui kinnisvara täiendavate ruumide hankimine või kontserdisaali kasutamine ei pruugi olla kasutustiheduse tõttu võimalik, et kasutatakse üürilepingu alusel, on allhanke tingimuste põhjal võimalik tagada vajalikus mahus esinejatele harjutusaega. Ühtlasi võib see kaasa tuua täiendava hinnatõusu. läbirääkimisi pidada näiteks kohalike omavalitsustega, et võimalusel osa 7. Üleminek majasiseselt kinnisvarahalduselt majavälisele võib hõlmata üleminekuperioodi, mis võib nõuda riskidest üle anda. märkimisväärseid jõupingutusi, lisaressurssi ja koordineerimist. Väljakutsed hõlmavad mh andmeedastust ja dokumentatsiooni ning struktuuriüksuste protseduuride kohandamist. Muudatuste planeerimine ja juhtimine ning selle ettevalmistus on kriitilise tähtsusega sihtasutuse töö sujuvaks jätkamiseks. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 105 Kinnisvara portfellist loobumine (8/10) Võimalused Ohud 1. Kinnisvarahaldusettevõtted on spetsialiseerunud kinnisvara 1. Kontsertide korralduse kriitilised tegevused toetuvad välisele partnerile. Seetõttu on oluline kinnisvarahaldusettevõtte haldamisele ja hooldamisele, mistõttu kaasnevad hoonete tulemuslikkus ja usaldusväärsus. Kui kinnisvarahaldusettevõttes esineb finantsebastabiilsust, tegevusprobleeme või haldamisega uued teadmised ja kogemused. Kaasnevad muutusi juhtkonnas, võib see ohustada kinnisvara üldist haldamist ja hooldamist. uued valdkonna teadmised ja tavad, mis võivad 2. Kontserdimajadel on unikaalsed omadused ja võimekused, nõuded ja toimimise eripärad, mida sihtasutus oskab juhtimisprotsessi optimeerida. Eesti Kontserdi hinnangul kontsertide korraldamisel ära kasutada (nt lavatehnika). Haldusettevõtte ei pruugi neid spetsiifilisi võimalusi täielikult omab sihtasutus juba täna parimat teadmist ja pikaajalist mõista või hinnata, mistõttu võib väheneda kontserdikorraldusega seotud võimekus. Eesti Kontserdil puudub kogemust kontserdimajade haldamisel, mistõttu tõenäoliselt kindlustunne, kas sealsed tehnilised lahendused suudavad Eesti Kontserdi produktsiooni algusest lõpuni teenindada välised osapooled täiendavat uut ekspertiisi kaasa ei too. sihtasutuse nõudmistele ja vajadustele vastavalt. Oluline on haldusettevõtte teadmine ja kogemus sarnaste kinnistute 2. Kinnisvarahaldusettevõtted investeerivad tehnoloogiasse ja haldamisel. tarkvarasüsteemidesse, et tõhustada toiminguid ja 3. Tõhus suhtlus on eduka kinnisvara halduse jaoks ülioluline. Kui hoone haldamine on teise osapoole vastutada, võivad parandada üürnike kogemusi. Nende kaudu tekib ligipääs tekkida sihtasutuse, kinnisvarahaldusettevõtte ja teiste üürnike vahel kommunikatsioonilüngad. Arusaamatused, uutele tööriistadele ja süsteemidele ilma sihtasutuse poolse viivitused või ebapiisav omavaheline suhtlus võib mõjutada üleüldist teenusega rahulolu, viia ebatõhususeni või tekitada investeeringuta. See võib kaasa tuua kontserdimajade probleeme hooldus- või kasutusprobleemide kiirel lahendamisel. parema korralduse, andmehalduse ja aruandlusvõimaluse. 4. Kinnisvarahaldaja tulemuslikkus ja tegevus võivad kahjustada üürniku ja kaubamärgi mainet. Kui haldaja ei suuda pakkuda kvaliteetset teenust või lahendada tekkivaid probleeme tõhusalt, võib see mõjuda sihtasutuse mainele 3. Üürilepingu põhisus annab sihtasutusele suurema negatiivselt. Võimalik on negatiivne kuvand, mis võib tekkida läbi kontserdimajas toimuvate ürituste, mis ei ole paindlikkuse produktsiooni koha valikul. Üürilepingud kooskõlas Eesti Kontserdi esindatavate väärtuste ja brändiga (sihtasutuse bränd on tugevalt seotud kontserdimajadega). võivad olla lühiajalised/ajutised või hooajalised. Läbi taoliste lepingute on produktsiooni asukohta lihtsam muuta. Näiteks 5. Kinnisvarahaldusest loobumine hõlmab lepingute sõlmimist kinnisvarahaldusettevõttega. Võivad tekkida lepingulised sügis/talv võivad üritused toimuda Jõhvis ning kevad/suvi vaidlused, erimeelsused tingimuste üle või probleemid, mis on seotud õigusaktide ja regulatiivsete nõuete Narvas. Teatud seeriate puhul on võimalik sobilikumalt täitmisega. Põhjaliku hoolsuskontrolli läbiviimine, õigusnõu otsimine ja kindlate lepingutingimuste tagamine võivad aidata kohandada produktsiooni vastavalt selle vajadusele ehk leida neid ohte maandada. kõige ideaalsem keskkond ilma teiste pindade kulusid 6. Väliskeskkond võib kujutada endast ohte, mis mõjutavad kinnisvara haldamist. Need ohud võivad hõlmata muutusi kandmata. turutingimustes (konkurents), majanduslangust või muutusi kohalikus demograafias. Välised tegurid võivad mõjutada 4. Kui etenduste valikusse tekib mitu asukohta, võib see üürileandja suhtumist, üürihindu ja kontserdimaja üldist võimekust (tehniline teenindamine). Oluline on võimalike tekitada turuosaliste (saali omanike) seas konkurents, mida ohtudega arvestada ja hinnata, kuidas suudetakse kohaneda ja reageerida väliskeskkonna muutustele, kus kontserdimaja saab kasutada ära lepingulistes läbirääkimistes parimate võimekus võib oluliselt langeda. Näiteks võivad Eesti Kontserdi kulud suureneda. üüritingimuste saamiseks. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 106 Kinnisvara portfellist loobumine (9/10) Stsenaariumite eelarve Allolevas tabelis eristub esimene stsenaarium, kui kõige soodsam, aga suuresti mõjutab Eesti Kontserdi kinnisvara kasutamise kogueelarve sõltub suurel määral kontserdimajade selle stsenaariumi maksumust võimalik tulevane üürileandja ja puudub kindlus ning täpne kasutustihedusest ja sõlmitavatest üürilepingutest ehk suures plaanis korraldatud sündmuste turuteadmine võimalikest hinnatõusudest ja hinnakomponentide muutustest. Selgelt eritub arvust. Allpool Tabelis 28 on kirjeldatud stsenaariumite aastapõhised eelarved lähtuvalt kontserdimaja hoonete täisrent kui kõige kallim stsenaarium, kuigi jätkatakse ka tulu teenimist. stsenaariumite sisukirjeldusest ja portfelli ülesehitusest. Stsenaariumite võrdluseks on välja toodud Seetõttu, juhul kui soovitakse kinnisvara üle säilitada kontroll, on optimaalne lahendus ka tänase kinnisvara haldamise jätkumise stsenaarium, kus Eesti Kontsert jätkab senist olemasoleva kinnisvara hoidmine eeldusega, et tehakse vähemalt prioriteetsed investeeringud halduspraktikat ja planeerib järgneva viie aasta jooksul teha prioriteetsed investeeringud. hoonetesse järgneva viie aasta jooksul. Ainult SA Eesti Kontserdi ürituste (omaproduktsiooni) Stsenaariumite eelarve kujunemisel on võetud arvesse halduskulusid, investeeringuid ja täiendavalt arvu põhjal on stsenaariumid kuluefektiivsemad, aga arvestades kolmanda osapoolega on juurde toodud personalikulu, mida üldjuhul halduskulude alla ei liigitada, aga tulenevalt sihtasutuse kaasnevate riskidega, sh hinnastamine, ei pruugi tervikuna need pikas perspektiivis kontserdimajade haldamise praktikast on võrdlusena täiendavalt juurde toodud. Halduskulud soodsamaks tervikuna osutuda. hõlmavad järgmisi kuluartikleid: amortisatsioon, ruumide remont ja investeeringud, kommunaaltasud, üürikulu, halduskulu ja maksud. Tabel 28. Kinnisvara portfelli aasta keskmised kulud ja tulud stsenaariumite lõikes 2023-2027 Investeeringud (aasta Halduskulu Tulu Tulem Personalikulu Tulem personalikuluga kohta*) Jätkub tänane kinnisvara korraldus koos prioriteetsete investeeringutega -1 328 904 € -704 400 € 1 156 274 € -877 030 € -505 500 € -1 382 530 € (baasstsenaarium) 1) Eesti Kontsert jätkab järgneval viiel aastal senisest korraldusest ja omaproduktsiooni vajadustest lähtuvalt kontserdisaali rentimist. -553 620 € 0€ 0€ -553 620 € 0€ -553 620 € Eesti Kontsert sõlmib selleks pikemaajalise üürilepingu, mis võimaldab kasutada saali Eesti Kontserdi poolt 2023. a kehtestatud hinnakirja alusel. 2) Eesti Kontsert jätkab järgneval viiel aastal senisest korraldusest ja omaproduktsiooni vajadustest lähtuvalt kontserdisaali rentimist. Eesti Kontsert sõlmib selleks pikemaajalise üürilepingu, mis võimaldab -719 706 € 0€ 0€ -719 706 € 0€ -719 706 € kasutada saali 30% kõrgema hinnaga kui Eesti Kontserdi poolt 2023. a kehtestatud kontserdimajade hinnakirjad. 3) Eesti Kontsert jätkab järgneval viiel aastal senisest korraldusest ja omaproduktsiooni vajadustest lähtuvalt kontserdimaja hoonete aastapõhist rentimist. Kontserdimaja rent kujuneb aastase halduskulu -1 924 331 € 0€ 747 242 € -1 177 090 € -505 500 € -1 682 590 € baasilt, millele lisandub hoone haldaja kulu ja tulumarginaal, mis moodustab vähemalt 50%. * Investeeringud aasta kohta toob välja prioriteetsete investeeringute koguvajaduse, mis on jaotatud ära prognoositavale perioodile 2023-2027. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 107 Kinnisvara portfellist loobumine (10/10) Kontserdimajade kulud Tabel 29. Kinnisvara halduskulude aastapõhine keskmine tulem (teenitud tulust on arvestatud maha halduskulud) perioodi 2023-2027 Paremal olev Tabel 29 kirjeldab kontserdimajade haldamise aastapõhist keskmist kulu stsenaariumite ja kontserdimajade lõikes perioodil 2023-2027 ja annab ülevaate, milline kinnisvara haldamise lahendus igale sihtasutuse kontserdimajale sobib lähtudes kuluefektiivsusest. Sh on kulude arvestamisel lähtutud tulu teenimise võimalusest, et kirjeldada realistlikke toimemudeleid. Kontserdimaja Kontserdimaja Täisrent Jätkub tänane Jätkub tänane Jätkub tänane saali saali kolmandalt korraldus kõigi korraldus korraldus ilma Esimene tulp kirjeldab kontserdimaja saali vajaduspõhist renti – tegemist on vajaduspõhine vajaduspõhine osapoolelt investeeringutega prioriteetsete investeeringudeta korraldusviisiga, kus Eesti Kontsert rendib kontserdimajas ainult kontserdisaali lähtuvalt rent hinnakirja rent (+30%) investeeringutega produktsiooni kavast ehk planeeritud sündmuste arvu alusel. Kulu leidmiseks vaadeldi alusel tagasiulatuvalt (2018, 2019, 2022) Eesti Kontserdi produktsioonide keskmist korraldamise arvu kontserdimajade lõikes. Hind kujunes Eesti Kontserdi 2023. a hinnakirja alusel. Estonia -311 250 € -404 625 € -844 346 € -867 014 € -623 014 € -513 014 € kontserdisaal Teine tulp kirjeldab samuti kontserdimaja saali vajaduspõhist renti, aga arvestusega, et kujunev hind on 30% kõrgem kui Eesti Kontserdi 2023. a kehtestatud hinnakiri. Kõrgem hind võib tuleneda üürileandja soovist teenida suuremat kasumimarginaali või Jõhvi suunata vahendeid tööjõukulude või investeeringute katteks. -34 650 € -45 045 € -275 812 € -422 734 € 71 206 € 227 006 € kontserdimaja Kolmas tulp kirjeldab kontserdimaja täisrenti ehk pikaajalise üürilepingu sõlmimist, kus investeeringute kohustused on täielikult omaniku kanda. Arvutuste aluseks võeti kontserdimajade haldus- ja kommunaalkulud, millele arvestati juurde üürileandja tasu 50%, Pärnu -79 200 € -102 960 € 74 710 € -590 812 € -260 012 € 132 588 € kontserdimaja mis sisaldab kasumimarginaali, haldust ja investeeringuid. Tõenäoliselt võib üürileandja tasu olla lepingu sõlmimise hetkel oluliselt kõrgem kui käesoleval hetkel arvestatud protsent. Neljas kuni kuues tulp kirjeldavad tänase olukorra jätkumist järgneval viiel aastal Vanemuise -128 520 € -167 076 € -131 642 € -210 209 € -65 209 € -19 209 € (2023-2027), aga eristatud on investeeringute maht selle perioodi jooksul. Eeldatavalt on kontserdimaja kõige realistlikum stsenaarium, kus viiakse ellu vaid kõige prioriteetsemad investeeringud. Tõenäoliselt leitakse vahendeid investeeringuteks ka väljastpoolt (toetused, välisrahastus, ministeeriumid). Kokku -553 620 € -719 706 € -1 177 090 € -2 090 770 € -877 030 € -172 630 € Tabelis võib välja tuua Estonia kontserdisaali säilitamise ja prioriteetsete investeeringute kõrgema kuluefektiivsuse võrrelduna täisrendiga, kus investeeringud jäetakse kolmandale osapoolele. Jõhvi kontserdimaja, kus Eesti Kontserdi produktsioonide maht on väike, oleks hoonest loobumisel märgatav kokkuhoid. Pärnu kontserdimaja rentimine kolmandalt osapoolelt võimaldaks hoida halduskulusid positiivsena. Vanemuise kontserdimaja optimaalseim lahendus on hoone säilitamine koos prioriteetsete investeeringute elluviimisega. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 108  Jätkub tänane korraldus 9 Jätkub tänane korraldus (1/11) Stsenaariumite kujunemise alused Stsenaariumite kirjeldamisel on aluseks võetud, et Eesti Kontsert, lähtudes strateegilistest eesmärkidest, tõenäoliselt jätkab täna aktiivselt kasutuses olevates hoonetes kontsertide korraldamist – Estonia kontserdisaalis ning Jõhvi, Vanemuise ja Pärnu kontserdimajas. Täna olemasolevates kontserdimajades on Eesti Kontserdil pikaajaline korralduskogemus, mida uutele haldusmudelitele üleminek võib pikas perspektiivis pärssida (nt võimalikud personalimuutused). Lähtuti alternatiivi raames, et Eesti Kontserdil on pikaajaline korralduskogemus olemasolevates kontserdimajades ja ilmselt tegevus nendes seetõttu jätkub ka edaspidiselt. Mh Eesti Kontserdi kontor asub Estonia kontserdisaaliga samas hoones ja eelduslikult jätkub selle kasutus kuna tegemist on ajaloolise asukohaga ning ühtlasi on kontor lähedal kontserdisaalidele. Tänase korralduse jätkumisel on peamine mõjur investeeringute mahukus, millest on võimalik eristada ka prioriteetseid investeeringuid, mis on seotud hoone säilitamise vajadustega. See tähendab, et kinnisvara säilitamisel sõltub edasine kuluefektiivsus sihtasutuse võimekuses leida täiendavat rahastust investeeringute teostamiseks, sest juhul kui järgneva viie aasta jooksul investeeringute osakaal jääb kuludes tagasihoidlikuks, võib investeeringute vajadus koguneda liialt suureks, et kontserdimajade kasutamine probleemideta võiks jätkuda. Oluline kinnisvara haldamise vaatest on samuti tööjõukulude osakaal. Kuigi tegemist ei ole olemuslikult halduskulude komponendiga, on küllaltki oluline arvestada, et kinnisvara säilitamine ei suuda jätkuvalt tagada kogukulude tasakaalu, mistõttu antud alternatiivis toodud stsenaariumid tervikuna koos personalikuludega ei saavuta positiivset lõpptulemit. Eeltoodust tulenevalt koostati kolm baasstsenaariumit eeldusega, et sihtasutuse asutaja (Kultuuriministeerium) ja nõukogu peavad ka edaspidiselt oluliseks sihtasutuse tegevust Eesti erinevates regioonides. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 110 Jätkub tänane korraldus (2/11) Kolm baasstsenaariumit Eesti Kontserdi kinnisvara portfellis on täna aktiivselt kasutuses olevaid hooneid kontsertide korraldamiseks viis – Estonia kontserdisaal, Hortuse väravatorn ning Jõhvi, Vanemuise ja Pärnu kontserdimajad. Kuivõrd Hortuse väravatorn on sobiv väikesemahulisteks produktsioonideks, peamiselt ühest kollektiivist sõltuv ja kogueelarvele on mõju vähene (aastakulud kuni 27 000 eurot), siis käesolevates stsenaariumites ei ole Hortuse väravatorni eraldi välja toodud. Tänase olukorra jätkumisel on aluseks võetud, et peamised eelarvega seotud vajadused ja muutused seisnevad investeeringute mahus, mida kontserdimajadesse suunatakse. Seejuures Eesti Kontserdi hinnangul on tänase olukorra jätkumine kõige paindlikum rahavoogude juhtimise vaatest, sest investeeringuid on võimalik ajatada (sh lähtuvalt rahalisest võimekusest), seades esmaseks prioriteediks põhitegevuse, ning investeeringutega seotud töid on võimalik planeerida lähtuvalt sihtasutuse enda graafikust hooajavälistele aegadele. Ühtlasi on maandatud võimalikud riskid, mis tulenevad kolmandale osapoolelt rentimisega, nt kättesaadavus, kõrged hinnad (sh hinnalõks kuna alternatiive pole), kvaliteedi langus. Seetõttu on tänase korraldusega jätkamine ühtlasi Eesti Kontserdi eelistatuim alternatiiv, kus täiendavalt tehakse prioriteetsed investeeringud kontserdimajadesse, ja mille aluseks oleks Asutajaga eraldi kokkulepitud investeeringute plaan. Kontserdimajade lõikes on kirjeldatud kolm esmast stsenaariumi lähtudes Eesti Kontserdi varasemast kasutuspraktikast ja vajadustest. See tähendab, et realistlikke stsenaariume viie aasta perioodil (2023-2027) on iga kontserdimaja kohta kolm: a) Viie aasta jooksul jätkub tänasele Eesti Kontserdi tegevusele sarnane tegevuste maht ja tulu teenimine, täiendavalt tehakse kõik soovitud investeeringud hoonesse (sh inventar), mida Eesti Kontsert on ette näinud. b) Viie aasta jooksul jätkub tänasele Eesti Kontserdi tegevusele sarnane tegevuste maht ja tulu teenimine, tehakse hoone säilitamise vaates prioriteetsed investeeringud, mida Eesti Kontsert on ette näinud. c) Viie aasta jooksul jätkub tänasele Eesti Kontserdi tegevusele sarnane tegevuste maht ja tulu teenimine, investeeringud lükatakse edasi. Kuna Eesti Kontserdi poolt ettenähtud investeeringud osaliselt puudutavad hoone säilitamist, turvalisust ja tuleohutusnõudeid, siis stsenaariumi, kus investeeringuid järgneva viie aasta jooksul hoonetesse ei tehta, võib pidada vähetõenäoliseks. Ühtlasi on Eesti Kontserdil lepingulised kohustused ka teiste allüürnike ees, mistõttu turukonkurentsis püsimiseks ja klientide hoidmiseks võivad teatavad investeeringud olla vajalikud. Baasstsenaariumid kirjeldavad kolme võimalikku kinnisvara portfelli optimeerimise lahendust, aga olenevalt sihtasutaja asutaja seatud ootustest ja/või sihtasutuse strateegilistest suundadest võib osutuda optimaalsemaks stsenaarium, mis esialgses kirjelduses puudub. Eesti Kontserdi hinnangul võimaldavad eeltoodud stsenaariumid jätkata tänast kontserdimajade haldust kõige kuluefektiivsemalt, sest võimaldab paindlikult investeeringuid ja rahavooge juhtida ning tagab operatiivse juhtimisvõimekuse. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 111 Jätkub tänane korraldus (3/11) Stsenaariumite modelleerimise alused Baasstsenaariumite koostamise aluseks oli Eesti Kontserdi esitatud informatsioon ja andmestik, mis hõlmas ajaperioodi 2018-2022. Stsenaariumite modelleerimiseks vajalik eelarveprognoos koostati järgneva viie aasta kohta (2023-2027) lähtudes Eesti Kontserdi esitatud andmestikust (2018-2022) ja investeeringute kavast (2024-2028) ning täiendavalt seatud eeldustest, mh makromajanduslikud muutused. Stsenaariumite modelleerimisel aluseks võetud eeldused on osaliselt tinglikud, sest lähtuvad senisest praktikast, mis järgnevatel aastatel võib oluliselt erineda sõltuvalt asutaja seatavatest ootustest (Kultuuriministeeriumi koostatav asutaja ootuste dokument). Stsenaariumite modelleerimisel võeti aluseks järgnev andmestik ja eeldused: • keskmine kontserdimaja üüri-, haldus- ja kommunaalkulu (2018, 2019, 2022); • keskmine kontserdimaja renditulu (2018, 2019, 2022); • kontserdimajade investeeringute nimekiri koos prognoositud maksumusega (2024-2028); • kontserdimajade investeeringute järjestus prioriteetsuse alusel; • aastane keskmine inflatsioonimäär 5%; • eeldatav tulude keskmine aastane kasv (üleüldine hinnakasv) 5%; • Eesti Kontserdi produktsiooni mahtudest ja sisust lähtub proovide arv; • kultuurivaldkonna strateegilised sihid ning kultuuri- ja regionaalpoliitika. Alternatiivi SWOT analüüs Järgnevatel slaididel on detailsemalt läbi analüüsitud kinnisvara portfelli säilitamisega seotud võimalikud tugevused/nõrkused/võimalused/ohud. Kinnisvara portfelli säilitamine tähendab, et kontserdimajade osas on Eesti Kontserdil aktiivne roll nende igapäevase haldamises ning ühtlasi säilib sihtasutuse kohustus leida vahendeid vajalike investeeringute teostamiseks. Järgnevatel slaididel on SWOT metoodika alusel välja toodud asjaolud, millega alternatiivi kaalumisel tuleb arvestada. Välja on toodud peamised positiivsed ja negatiivsed mõjud, mida osaline kinnisvara haldamine sihtasutusele võib kaasa tuua. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 112 Jätkub tänane korraldus (4/11) Peamised järeldused 1. Kinnisvara haldamine tänases mahus tagab sihtasutusele lihtsustatud ligipääsu regionaalsele turule, et jätkuvalt pakkuda kõrgetasemelisi kontserte ja festivale üle Eesti. Regionaalne esindatus tugevdab brändi ja on aluseks piirkondlikule koostööle, sh võimalike uute teenuste ja tegevuste loomisele, mis toetavad sihtasutuse põhieesmärke (laste ja noorte programmid, koolikontserdid). 2. Kuna kontserdimajad on sihtasutuse juhtimise all ja tagatud on vahetu kommunikatsioon, on võimalik operatiivselt ja efektiivselt planeerida omaproduktsiooni, vastavalt turuolukorrale produktsioonikava kohandada ja lähtuvalt vajadusest inimressursi kontserdimajade lõikes ümber jaotada. Juhul kui kontserdisaali renditakse kolmandalt osapoolelt, võivad lepingulised tingimused – sõltuvalt sisust, oluliselt vähendada senist paindlikkust. Kontroll kontserdimajade üle võimaldab komplekteerida meeskondi lähtudes sihtasutuse soovidest ja vajadustest, sh luua uute teenuste korral lokaalseid töökohti ja reageerida operatiivsemalt muutustele. 3. Kontserdimajade haldamine tähendab SA Eesti Kontserdi vastutust (sh võimalust kaasa rääkida) hoonete säilimise ja parendamise osas. See tähendab, et ressursside planeerimisel on oluline selgelt piiritleda hoonete haldusega ja (oma)produktsiooniga seonduvad kulud vältimaks liigset rõhuasetust kinnisvarale. Eriti kuna hoonetesse tehtavad investeeringud on võimalikud ainult välise toe abil (tegevus- ja muud toetused, täiendavad finantseerimisskeemid). Kontserdimajade tegevuskulud on oluliselt suuremad kui tulud ja on risk, et Kultuuriministeeriumi tegevustoetuse vähenemine või arvestamisaluste muutused seavad produktsiooniga seotud tegevused suurema surve alla ja/või hakkab vähenema sihtasutuse konkurentsivõimelisus tulenevalt amortiseeruvast kinnisvarast. 4. Kontserdimajad vajavad lähiaastatel lisainvesteeringuid, millele täna katteallikas puudub. Juhul kui investeeringuteks õigeaegselt lisavahendeid ei leita, võib osa sihtasutuse kinnisvarast langeda ajutiselt kasutusest välja. Järgmisel lehel on välja toodud kokkuvõtvalt ülevaade käesoleva alternatiivi analüüsitud tugevustest, nõrkustest, võimalustest ja ohtudest. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 113 Jätkub tänane korraldus (5/11) Tugevused • Kinnisvara portfelli hoidmine tagab SA Eesti Kontserdile täieliku kontrolli omaproduktsiooni esitamise üle ja võimaldab lihtsustatud korras esitada produktsiooni Ida-Viru, Tartu, Harju ja Pärnu maakonna suurtes keskustes. • Kontserdimaja omamine tähendab, et sihtasutus on füüsiliselt piirkondades brändina esindatud ja publikul on tekkinud seos. Füüsiline kohalolu lihtsustab kohaliku püsiklientuuri teket. • Kinnisvara omamine tähendab ühtlasi võimalust valida personali ja kujundada teenuseid, mida kohapeal osutatakse (nt tehnika ja ruumi rent). SA Eesti Kontsert saab kujundada endale produktsioonidele sobivad meeskonnad, mille ressurssi saab vajadusel kontserdimajade vahel jagada. Nõrkused • Kinnisvara portfelli hoidmine tähendab täiendavat vastutust ning aja- ja ressursikulu, mis tuleneb kaudselt sihtasutuse teiste põhieesmärkide arvelt – (oma)produktsiooni tootmine ja esitamine, muusikalise kõrgkultuuri edendamine. Kinnisvara haldamine lisab täiendavaid ülesandeid, mis konkureerivad põhitegevuse ressurssidele. • Kinnisvara haldamine ei ole täna sihtasutusele jätkusuutlik, sest kinnisvara renditulud ei võimalda katta investeeringuvajadusi ja personali palgakulu. Võimalused • Vahetu omanikustaatus võimaldab arendada edasi kontserdikorralduse võimekusi ja uusi koostöösuundi, mis suurendavad sihtasutuse iseseisvust ja valikuvõimalusi. • Finantsiline sõltumatus on paremini tagatud, sest lisaks Kultuuriministeeriumi tegevustoetusele tuleneb kontserdimajadest täiendav rahavoog, mida on võimalik teataval määral suurendada. • Kontserdimajade saalipotentsiaali kaardistamisel on võimalik suurendada saalirendi mahte ja/või pakkuda kontserdimajades täiendavaid teenuseid, mis suurendavad kontserdimajade tulusust ja tugevdavad sihtasutuse brändingut. Ohud • Kinnisvara portfelli haldamine toob lähiaastatel kaasa olulise kulude kasvu kuna teatavaid investeeringuid ei saa tõenäoliselt enam edasi lükata. See tähendab suurenenud konkurentsi teiste põhieesmärkide täitmiseks ettenähtud vahenditele, mis omakorda tervikuna pärsib sisutegevuste mahtu. • Sihtasutus on kinnisvara investeeringute osas sõltuv Kultuuriministeeriumi otsustest, mis tähendab, et rahastuse vähenemisel hoonete olukord võib halveneda. Sellest johtuvalt hoonete rendiatraktiivsus turul võib väheneda tuues kaasa omatulu vähenemise. • Jõhvi kontserdimajale tekib konkurents kui eeldatavasti 2025. a valmib Arvo Pärdi muusikamaja Rakveres. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 114 Jätkub tänane korraldus (6/11) Stsenaariumite lühikirjeldused S (Tugevused) W (Nõrkused) Allpool on välja toodud tänase kinnisvara haldamise jätkamise alternatiiv ja kolm võimalikku 1 Kontroll kontserdisaalide kasutuse üle 1 Kinnisvara kulud mõjutavad produktsiooni eelarvet (vaba kapital) stsenaariumit, mida võeti SWOT analüüsi aluseks. Paremal pool oleval Joonisel 32 on välja toodud 2 Vahetu ja kiire kommunikatsioon asutuse siseselt 2 Kinnisvara haldamine nõuab ressurssi peamised märksõnad, mis kirjeldavad kinnisvara 3 Kontserdisaali kasutuskulud on läbipaistvad ja kontrollitavad 3 Omaproduktsiooni eelarve konkureerib kinnisvaraga haldamise jätkumisega seonduvaid positiivsed ja negatiivseid asjaolusid, mis järgnevatel slaididel on 4 Kinnisvara toetab Eesti Kontserdi eesmärkide saavutamist 4 Kinnisvara haldamisega seotud riskid on sihtasutuse kanda täpsemalt lahti kirjutatud. 5 Ruumide ja inventari kvaliteet vastab Eesti Kontserdi vajadustele 5 Kinnisvara nõuab põhitegevusele lisaks täiendavaid pädevusi a) Viie aasta jooksul jätkub tänasele Eesti Kontserdi Kinnisvara omamine vähendab paindlikkust (sh 6 Tagatud on stabiilne ja pikaajaline sissetulek 6 tegevusele sarnane tegevuste maht ja tulu väljumisstrateegia) teenimine, täiendavalt tehakse kõik soovitud 7 Kinnisvara väärtus ajas kasvab 7 Portfelli optimeerimine võimalik teatud piirini investeeringud hoonesse (sh inventar), mida Eesti Kontsert on ette näinud. Kinnisvarahaldamise praktika ja tehnoloogiliste lahenduste 8 Puuduvad üürimisega seotud riskid (hind, tingimused) 8 efektiivsust on keeruline tõsta b) Viie aasta jooksul jätkub tänasele Eesti Kontserdi tegevusele sarnane tegevuste maht ja tulu O (Võimalused) T (Ohud) teenimine, tehakse hoone säilitamise vaates Kinnisvara nõuab lisaressursse, mistõttu väheneb produktsiooni prioriteetsed investeeringud, mida Eesti 1 Kinnisvara haldamise tõhusus sõltub Eesti Kontserdist 1 maht Kontsert on ette näinud. 2 Eesti Kontsert kujundab oma vajadustele vastavad kinnisvara 2 Kinnisvaraga kaasnevad kulud, mida ei saa optimeerida c) Viie aasta jooksul jätkub tänasele Eesti Kontserdi tegevusele sarnane tegevuste maht ja tulu kasutustingimused 3 Vähene paindlikkus muutuvas turuolukorras teenimine, investeeringud lükatakse edasi. 3 Kiire infovahetus ja üldine kommunikatsioon 4 Produktsiooni asukoha valikud piiritleb olemasolev kinnisvara 4 Hooned toetavad Eesti Kontserdi turundust ja mainekujundust 5 Puudulikuks jääb kinnisvarahaldusettevõtetele sarnane ekspertiis 5 Puuduvad kolmandate osapooltega lepingulised kohustused 6 Väliskeskkonna muutused ei mõjuta saalide kasutustingimusi 7 Üürituru kõikumised ei oma mõju produktsiooni korraldamisele 8 Puudub konkurentsi mõju saalikasutuse hindadele Joonis 32. Kinnisvara portfellist tänase korralduse jätkumise SWOT analüüs Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 115 Jätkub tänane korraldus (7/11) Tugevused 1. Kuna sihtasutus haldab kinnisvara ise, on tal täielik kontroll kontserdimaja igapäevatoimingute ja otsustusprotsesside juhtimisel. See tähendab, et lähtutakse täielikult sihtasutuse eelistustest, vajadustest ja prioriteetidest (investeeringud). Remonditööde ja produktsiooni ajakavade ühildamine ei ole keeruline. Kontserdimajad tagavad sihtasutusele endale spetsialiseeritud tehnilise infrastruktuuri ja kvaliteetse produktsiooni võimekuse kättesaadavuse (akustika, valgustus, lava funktsioonid). 2. Asutusesiseselt võimaldab toimiv juhtimismudel tagada kiire infovahetuse ja otsuste elluviimise, mida täiendav suhtlus- ja koordineerimiskiht kinnisvarahaldusettevõttega sellisel viisil ei toetaks. 3. Hea läbipaistva portfellihalduse korral on kõik tekkivad kulud sihtasutusele teada ning juhitavad ja kontrollitavad. Juhul kui kinnisvara enam ei hallata, võivad tekkida täiendavad teenusega seotud kulud, mida kinnisvara omamise puhul ei esinenud. Sh võib osutuda keeruliseks nende kulude välistamine üürilepingus olles. 4. Omanikustaatus võimaldab kontserdimajade eesmärke lihtsamini siduda sihtasutuse strateegiliste eesmärkidega. Kui kinnisvarahaldaja on väline osapool, ei pruugi asutuste eesmärgid omavahel kattuda, sest kinnisvarahaldaja esmane eesmärk on tulu teenimine ja hoone ülalpidamine, samas kui sihtasutuse vaates on esmatähtis kõrgkultuuri edendamine. Eesti Kontserdile on oluline piirkondlik kohalolu, sest see on ühtlasi kooskõlas sihtasutuse põhiväärtuste ja eesmärkidega. 5. Sihtasutus seab kinnisvara puhul eesmärkideks asutuse vaatest kõige olulisemad tegevused ja investeeringud nagu näiteks saalide toolikangaste vahetus või lavatehnika uuendamine. Väline osapool ei pruugi omada investeeringutest ja parendustöödest sarnast prioriteetsust ega lähtuda sihtasutuse ootustest. See tähendab, et välistatud on vaidlustest tingitud ooteajad või muude tähtajaliste tööde edasilükkumine ilma mõjuva põhjuseta. 6. Kontserdimajad teenivad tulu, mida sihtasutus saab oma tegevuskulude kattena kasutada lisaks Kultuuriministeeriumi tegevustoetusele. Juhul kui üüritulu ei laeku, toetutakse suuremas osas tegevustoetusele olukorras, kus üldjuhul korraldatud ürituste piletitulu on oluliselt madalam kui korralduskulud. Kontserdimajade lisatulu tagab suurema paindlikkuse finantsjuhtimises, kuigi kinnisvara nõuab täiendavaid investeeringuid, mida sihtasutus omatuludest ei suuda katta. 7. Kinnisvara kallineb ajas ja suurendab sihtasutuse kogukapitali väärtust. Selle pinnal on võimalik tulevikus võtta täiendavaid kohustusi või saavutada kinnisvara üleandmisel paremaid tingimusi. Samas koos väärtuse kasvuga tuleb jätkuvalt hoonete ülalpidamiseks eraldada jooksvalt vahendeid. 8. Omanikul puuduvad riskid, mis tulenevad üürileandjast, kes võib vajadusel taotleda üürnikule kahjulikke muudatusi või ümberkorraldusi. Samuti ei ole välistatud, et koostöö tulenevalt halduse puudulikkusest või kõrgest üürihinnast katkeb. Puudub üürituru kõikumisega seotud mõju produktsiooni korraldamisele. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 116 Jätkub tänane korraldus (8/11) Nõrkused 1. Rahaliste vahendite planeerimine lähtub kinnisvarast ja produktsioonist, mistõttu eelarve kujuneb põhitegevuse ja hallatava kinnisvara koosmõjus. Kinnisvaraga seotud kulud ja investeeringud omavad teatavat mõju produktsiooni mahtudele ja vastupidi. Kuigi kontserdimajad on võimelised üksusepõhiselt tegevuskulusid tuludega katma, ei ole see piisav, et katta kõiki suuremaid ja väiksemaid investeeringuid. Seetõttu kontserdimajade haldus läbi investeeringute vajaduse võib piirata Eesti Kontserdi põhimäärusest tulenevate eesmärkide täitmist. 2. Kinnisvara haldus hõlmab mitmeid igapäevaseid ülesandeid – nt hooldus, remont, üürniku suhted, finantsjuhtimine. Kinnisvara haldamine nõuab sisemisi ressursse (aeg ja rahalised vahendid). Seega jääb vähem vahendeid põhitegevustele. 3. Kinnisvara haldamine pärsib omaproduktsiooni kasvu, mida ressursside vabanemine soodustaks. Kuigi kinnisvaraga kaasneb üüritulu, ei ole see piisav, et katta kontserdimajade haldamisega kaasnevaid kogukulusid. Kasumlikum on omaproduktsiooni korraldamise asemel kontserdisaali välja rentida. 4. Kinnisvara haldamine hõlmab juriidiliste ja regulatiivsete nõuete käsitlemist, üürivaidluste lahendamist ja piisavas mahus investeeringuid. Kui kinnisvara langeb avariiremondi või muu erakorralise sündmuse tõttu kasutusest välja, siis katkeb tuluvoog, samas kui kuludele tuleb olemasoleva eelarve sees leida kate. 5. Kinnisvarahaldus nõuab lisaks sihtasutuse põhitegevusega seotud kompetentsidele kinnisvara haldusega seotud kompetentse. See tähendab, et kinnisvara omamine nõuab sihtasutuselt suuremat tööjõuressurssi, mis ei toeta ainult põhitegevuse eesmärke. Ühtlasi on väljakutse erinevate omandivormidega kaasneva vastutuse jagunemise selguse puudumine. 6. Suure kinnisvaraportfelli omamine piirab võimalusi reageerida muutuvatele turutingimustele või ärivajadustele. Juhul kui võetakse vastu uusi strateegilisi otsuseid tuleb arvestada olemasoleva kinnisvara ja selle haldamiseks vajaminevate ressurssidega. 7. Kehvasti toimivate kinnisvaraobjektide loovutamine või kolmandatele osapooltele halduse üleandmine võimaldaks optimeerida kinnisvaraportfelli ja tegevuskulusid. Juhul kui kinnisvaraobjektide arv ei muutu, ei ole võimalik loobuda kinnisvarast, mis nõuab sihtasutuselt ettevaatavalt rohkem ressursse kui selle kasutamine sihtasutusele tagasi tooks otsese mõjuna. 8. Piiratud investeeringute mahu tõttu on uute tehnoloogiate ja süsteemide kasutuselevõtt ajakulukas ning seotud väliste arendusprojektide ja kolmandate osapoolte rahaliste võimalustega. Tehnoloogilised lahendused aitavad eelkõige säästa aega ja efektiivsemalt korraldada hoonete (sh ruumide) haldamist. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 117 Jätkub tänane korraldus (9/11) Võimalused Ohud 1. Kontsertide korralduse kriitilised tegevused on sihtasutuse enda lahendada ja seetõttu on 1. Kinnisvarahaldus vajab valdkonna spetsialiste, kelle pädevused on peamiselt seotud tagatud kiire tulemuslikkus ja usaldusväärsus. Maandatud on riskid, mis tuleneksid kinnisvara haldamise ja hooldamisega, aga puudub tugev aluspõhi põhitegevuste osas, mis teise osapoole võimelikest juhtimisprobleemidest. täidavad sihtasutuse strateegilisi eesmärke. Seetõttu nõuab kinnisvara haldamine 2. Sihtasutus oskab ära kasutada kontserdimajade unikaalseid omadusi ja võimekusi täiendavat aja- ja inimressurssi, mis võiks olla suunatud põhitegevuste toetuseks. arvestades hoonete eripäradega ning vajadusel teeb operatiivselt vajalikke kohendusi, 2. Kuigi kontserdimaja hallatakse praktikas optimaalselt, kaasnevad kulud, mida ei ole et produktsiooni tingimustega toimumiskoht vastavusse viia. võimalik vältida. Teatavad püsikulud ja investeeringud on vajalikud isegi siis, kui 3. Sihtasutuse siseselt on suhtlus tõhusam kui välise osapoolega, sest suhtluses olevate kinnisvara ei kasutataks. Seetõttu on tarvilik teatavaid kulusid kinnisvara puhul kanda ja osapoolte arv on suurem. Rohkem osapooli tähendab, et võiksid tekkida lüngad seetõttu ei ole võimalik ka oluliselt kinnisvarakulude kokkuhoiuga suurendada põhitegevuse kommunikatsioonis. Asutusesiseselt on võimalik kiirelt vahetada infot ja vajadusel eelarvet. Seetõttu investeeringud võivad vähendada omaproduktsiooni eelarvet ja see leida viise, kuidas omavahelist suhtlust edendada. omakorda võib mõjutada ürituste mahtu ja/või kvaliteeti. Eesti Kontserdi hinnangul on omaproduktsiooni kvaliteet kõrge ja produktsiooni maht võib väheneda, et keskenduda 4. Sihtasutus kujundab kontserdimajade kaudu vahetult enda brändi ja mainet ning sihtasutuse korraldatud sündmuste kvaliteedile. seetõttu on võimeline vahetult suunama kontserdimajale täiendavat ressurssi kui see peaks osutuma vajalikuks (nt täiendav personal teisest kontserdimajast jmt). Pikaajaline 3. Kuna kinnisvarast loobumine on eelduslikult keeruline, ei ole võimalik sihtasutuses ellu maine kasv võib Eesti Kontserdi hinnangul suurendada renditulu kuna teatakse hoone viia kiireid muudatusi, sest olemasolevad objektid seovad nii rahalisi vahendeid kui võimekusi, mis omakorda soodustab püsiklientuur kasvu. ka inimressurssi. Lisaks sõltutakse omatulu teenimisel renditulust, mistõttu kaasnevad selle puudumisega täiendavad riskid, kuigi osaliselt katab selle püsirentnikelt saadav tulu. 5. Kinnisvarahaldusteenuse puudumine tähendab, et sihtasutus kontrollib ja suunab kontserdimaja tegevusi, puudub vajadus kolmanda osapoolega kontserdimaja 4. Korraldatakse produktsiooni peamisel enda omanduses olevates kontserdimajades, haldamise osas läbirääkida. mis samas ei kata kõiki Eesti piirkondi. Mis tähendab, et kõigis Eesti kõigis regioonides ei ole ilmtingimata tagatud kõrgetasemelise kultuurielu kättesaadavus. Kuna sihtasutuse 6. Kontserdimajade (tehniline-)võimekus ja produktsiooni teenindamine sõltub saalide kasutamine on mõistlikum kuna ei kaasne lisakulusid, siis ei liiguta kontsertidega täielikult sihtasutuse juhtimisotsustest ja välised muutujad ei mõjuta produktsiooni uutesse piirkondadesse, mis oleksid kohalikele kogukondadele lähemal. Eesti Kontserdi vaatest olukorda. Olemasolev tehniline ekspertiis on Eesti Kontserdile väärtuslik hinnangul on regionaalselt parima kvaliteediga kontserdisaalid juba nende hallata ja sama ressurss. Eelkõige mõjutavad väliskeskkonna muutused kontserdimajade teenitavat tulu. kvaliteetseid alternatiive ei ole (sh saalide mahutavust arvestades). Näiteks ehitati Pärnu 7. Kontserdimaja omanikuna ei ole vaja konkureerida teiste osapooltega ja turupõhise kontserdimaja eeltoodud eesmärgil, et tagada piirkonnas kõrgetele klassikalise kontserdi hinnakujundusega, sest produktsiooni näidatakse enda omandis olevates saalides. korraldamise nõuetele vastav hoone. 8. Sobivate ruumide üürimine konkurentsiolukorras võib suurendada üürihindu, aga 5. Võimalik on, et kinnisvaraga seotud ekspertiis ei ole ühel hetkel piisav, et sihtasutuses kinnisvara omanikuna see takistus puudub. tagada kinnisvaraportfelli tõhusaim korraldus. See tähendab, et kinnisvaraga seotud kulud on suuremad kui oleks tegelik võimekus ning põhitegevuste eelarve seetõttu väheneb. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 118 Jätkub tänane korraldus (10/11) Stsenaariumite eelarve Eesti Kontserdi kinnisvara portfelli haldamise eelarve sõltub suurel määral kontserdimajade jooksvatest Allolevas tabelis eristub stsenaarium 1 kulude kõrgema kulutaseme osas, aga see halduskuludest ja tehtud investeeringutest. Allpool Tabelis 30 on kirjeldatud stsenaariumite aastapõhised tuleneb kõigi investeeringute tegemisest järgeva 5 aasta jooksul. Kõige soodsam eelarved lähtuvalt stsenaariumite sisukirjeldusest ja portfelli ülesehitusest. Stsenaariumite võrdluseks on välja on lahendus kolmest stsenaariumist viimane, aga samas on see kõige toodud ühtlasi tänase kinnisvara haldamise jätkumise stsenaarium, kus Eesti Kontsert jätkab senist ebatõenäoliselt realiseeruv. Kõige optimaalsem ja tõenäolisem stsenaarium on halduspraktikat ilma investeeringuteta. Tõenäoliselt siiski vaadeldaval perioodil (2023-2027) teatavaid prioriteetsete investeeringute teostamine ja edaspidiselt vajaduspõhine investeeringuid tehakse ja tõenäoliselt see stsenaarium ei rakendu. investeeringute teostamine vastavalt võimekusele. Tulu osakaalul ei ole olulist Stsenaariumite eelarve kujunemisel on võetud arvesse halduskulusid, investeeringuid ja täiendavalt on juurde rolli, sest ilmselt jätkub samas mahus tulu teenimine arvestamata investeeringute toodud personalikulu, mida üldjuhul halduskulude alla ei liigitada, aga tulenevalt sihtasutuse kontserdimajade mahtu. Küll võib pikas perspektiivis tulu hakata vähendama investeeringute haldamise praktikast on võrdlusena täiendavalt juurde toodud. Halduskulud hõlmavad järgmisi kuluartikleid: tegemata jätmine, sest amortiseeruvad saalid (näiteks toolide kangas) võivad amortisatsioon, ruumide remont ja investeeringud, kommunaaltasud, üürikulu, halduskulu ja maksud. klientide arvu vähendada. Tabel 30. Kinnisvara portfelli aasta keskmised kulud ja tulud stsenaariumite lõikes 2023-2027 Investeeringud Halduskulu (aasta kohta*) Tulu Tulem Personalikulu Tulem personalikuluga 1) Viie aasta jooksul jätkub tänasele sarnane tegevuste maht ja tulu teenimine, täiendavalt -1 328 904 € -1 918 140 € 1 156 274 € -2 090 770 € -505 500 € -2 596 270 € tehakse kõik soovitud investeeringud hoonesse (sh inventar), mida Eesti Kontsert on ette näinud. 2) Viie aasta jooksul jätkub tänasele sarnane tegevuste maht ja tulu teenimine, tehakse hoone -1 328 904 € -704 400 € 1 156 274 € -877 030 € -505 500 € -1 382 530 € säilitamise vaates prioriteetsed investeeringud, mida Eesti Kontsert on ette näinud. 3) Viie aasta jooksul jätkub tänasele sarnane tegevuste maht ja tulu teenimine, investeeringud -1 328 904 € 0€ 1 156 274 € -172 630 € -505 500 € -678 130 € lükatakse edasi. * Investeeringud aasta kohta toob välja prioriteetsete investeeringute koguvajaduse, mis on jaotatud ära prognoositavale perioodile 2023-2027. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 119 Jätkub tänane korraldus (11/11) Kontserdimajade kulud Tabel 31. Kinnisvara halduskulude aastapõhine keskmine tulem (teenitud tulust on arvestatud maha halduskulud) perioodi 2023-2027 stsenaariumite Paremal olev Tabel 31 kirjeldab kontserdimajade haldamise ja kontserdimajade lõikes aastapõhist keskmist kulu perioodil 2023-2027 ja annab ülevaate, milline kinnisvara haldamise lahendus igale sihtasutuse Jätkub tänane korraldus kontserdimajale sobib lähtudes kuluefektiivsusest. Sh on kulude Jätkub tänane korraldus Jätkub tänane korraldus prioriteetsete arvestamisel lähtutud tulu teenimise võimalusest, et kirjeldada kõigi investeeringutega ilma investeeringudeta realistlikke toimemudeleid. investeeringutega Esimene tulp kirjeldab kontserdimajade haldust senise praktika alusel koos kõigi investeeringutega – tegemist on Estonia kontserdisaal -867 014 € -623 014 € -513 014 € korraldusviisiga, kus Eesti Kontsert teostab kõik vajalikud investeeringud ja need jagunevad viie aastasele perioodile (2023- 2027). Teine tulp kirjeldab samuti kontserdimajade haldust senise Jõhvi kontserdimaja -422 734 € 71 206 € 227 006 € praktika alusel koos prioriteetsete investeeringutega – tegemist on korraldusviisiga, kus Eesti Kontsert teostab ainult prioriteetsed investeeringud ja need jagunevad viie aastasele Pärnu kontserdimaja -590 812 € -260 012 € 132 588 € perioodile (2023-2027). Kolmas tulp kirjeldab stsenaariumi, kus jätkub senine kontserdimajade haldamise praktika, aga järgneva viie aasta Vanemuise jooksul ei tehta Eesti Kontserdi poolt hoonetesse -210 209 € -65 209 € -19 209 € kontserdimaja investeeringuid ja need lükatakse edasi. See stsenaarium on ei ole tõenäoline, aga kirjeldab ühtlasi olukorda, kus investeeringute allikad võivad tulla sihtasutuse eelarveväliselt kolmandalt osapoolelt. Näiteks erinevad toetused ja avaliku sektori täiendav Kokku -2 090 770 € -877 030 € -172 630 € rahastus, nt ministeeriumid. Tabelis võib välja tuua, et Jõhvi kontserdimaja haldamiseks soodne leping kohaliku omavalitsusega võimaldab jääda halduskulude lõikes positiivse aastase lõpptulemini. Teiste kontserdimajade puhul on pigem kulutõhus prioriteetsete investeeringute teostamine, sest pikemas perspektiivis võivad investeerimisvajadused kuhjuda ja vaadeldava perioodi (2023- 2027) järgselt osutuda veel suuremaks. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 120  Lisad 10  Kinnisvara objektide detailne vaade Lisa 1 Kinnisvara objekti kirjeldus (Estonia) Üldinfo 2022. aasta vaates Hõivatus Ehitusaasta 1913 2022. aastal korraldati Estonia kontserdisaalis kokku 194 üritust, millest suurem osa toimus sügishooajal. Üritustest 107 (55%) olid Kasutatav pindala 3 521 m2 omaproduktsiooni ning 87 (45%) rendiüritused. Kulud 13,73 EUR/m2 Perioodil 2018-2022 toimus majas 891 üritust (49% kõikidest päevadest), millest 454 (51%) oli omaproduktsioon ja 437 (49%) Tulud 9,01 EUR/m2 rendiüritused. Allüürnikud ERSO, RAM (maksed Suures pildis oli omaproduktsiooni ja rendiürituste proportsioon tasakaalus otse Estoniale), ERR ning üritused toimusid ligi 50% sagedusega ehk keskmiselt toimus Estonia Ürituste arv 194 kontserdisaalis Eesti Kontserdi üritus iga teine päev aastast. Ülejäänud aeg kulus enamjaolt proovidele ning haldus- ja remonditöödele. NOI - 68 831 EUR Kokku külastas Estonia omaproduktsiooni 116 816 inimest (2018- 2022 perioodil), ehk 257.3 inimest ürituse kohta. Arvestades, et saalis on kohti kokku 516/618 (lisatoolidega ja rõduga ligi tuhat), oli keskmiselt pool saali ürituse kohta tühi. Seetõttu tasub kaaluda alternatiivina väikemate külastajatega arvuga üritusi neile sobivamas suuruses saalides Leping korraldamist. • Estonia kontserdimajal on 7 korrust ning kokku 17 160 m2 köetavat pinda, mida osaliselt üüritakse üürilepinguga Eesti Kontserdile. • Lepingu kohaselt üürib Eesti Kontsert läbi 3 korruse ligikaudu 3 521 m 2, millest 3 474 m2 on lisades märgitud (1 448 m2 teeninduspinda sh saal ja harjutusruumid, garderoob jne, 1 403 m 2 ühiskasutuses pinda ehk koridore, wc-sid jms, 408 m2 kontorit, 162 m2 laopinda ja 54 m2 tehnoruumide pinda). • Üür ühes kuus on 6.56 EUR/m2 ning tõuseb astmeliselt korra aastas (ligi 2,4%). • Üürileping on sõlmitud tähtajalisena ning kehtib kuni 31.12.2025 (mõlemal poolel õigus lõpetada 3 kuu etteteatamisega) • Üürnik tasub ja vastutab elektri-, kommunaal-, kütte-, prügi- ja läbipääsusüsteemide eest, samuti hooldab ruumides asuvaid kommunaalvõrke. Joonis 1. Estonia kontserdimaja saali plaan (mahutab kokku ca 1000 pealtvaatajat) • Remondiga seotud kulud kannab Üürileandja ulatuses, mis on sihtotstarbeliselt eraldatud riigieelarvelistest vahenditest, haldab tuletõrjesüsteeme ja kanalisatsiooni peamagistraali, kindlustab hoone ja teeb hoones renoveerimistöid või kapitaalremonti Lõpparuanne vastavalt vajadusele. oktoober 2023 PwC 123 Kulud ja tulud (Estonia) Kulu Estonia kontserdisaali kulud olid vaatlusperioodi peale kokku keskmiselt 12,48 EUR/m2 aastas (suurima osa sellest moodustab üür, mis oli 6,3 EUR/m 2). Eesti Kontserdi kommunaal- ja halduskulud vaadeldava perioodi peale olid keskmiselt Estonias 2,8 EUR/m2. Kõige madalamate kuludega aasta oli 2018, kus keskmine kommunaal- ja halduskulu oli kokku 1,9 EUR/m 2 ja suurimate kuludega aasta oli 2022, kus oli keskmiseks 4,02 EUR/m 2. Suurimaks kuluartikliks sel aastal oli lisaks üürile tõusnud elekter ja küte, mis peamiselt ruutmeetri keskmist hinda ülesse kergitasid. Kui 2021 aastal maksti elektri eest 0,48 EUR/m 2 ja kütte eest 0,74 EUR/m2, siis 2022 olid need numbrid juba 1,32 EUR/m 2 (+175%) ja 0,99 EUR/m2 (+33%) vastavalt. Keskmine remondikulu vaatlusperioodil oli 5,73 EUR/m 2. Suurim kulu tekkis 2019 aastal, millal remonditi 16 EUR/m 2 eest. Siia alla kuulus kontserdisaalide lagede, seinte ja marmorpostide täisrenoveerimine, mille eest tasuti 164 000 EUR. Kui jätta see aasta välja, oli keskmiseks remondikuluks 2,7 EUR/m 2. Keskmine amortisatsioon vaatlusperioodil oli 0,47 EUR/m 2 ning kõige väiksema kulukomponendi moodustab kindlustus, mis oli 0,14 EUR/m 2. Joonis 2. Estonia kontserdisaali kulu ja tulu summad (eurodes) vaatlusperioodil ilma amortisatsioonita 2018-2022 Tulu Eesti Kontsert tegeleb Estonias tulu teenimise eesmärgiga ka saalide üürimisega. Üüriäri jaguneb suurelt kaheks: Lühiajaline saalirent ürituste ja muude esinemiste jaoks ning püsirent ERSO-le. Samuti on lepingud ERR ja RAM-iga, aga nende pealt ei teenita, ERR maksab 434 EUR/kuus 32,6m 2 pinna pealt üüri ja kõrvalkulude katteks ehk 13,3 EUR/m 2 ja RAM-i eest tasub Eesti Kontsert ise Rahvusooper Estoniale. Üüriärist saadud keskmine tulu oli 8,52 EUR/m2 aastas. Sellest 4,53 EUR/m2 (53%) moodustasid maksed püsirentnikelt ning 3,99 EUR/m 2 (47%) tuli saali lühiajalisest üürimisest. Kõige enim teeniti 2018 aastal, mil keskmine üüritulu oli 11,15 EUR/m 2, millest lühiajaline saalirent moodustas 6,96 EUR/m 2 (62%). 2019 aastal jäi keskmine tulu 9,48 EUR/m 2 juurde. 2020 ja 2021 olid juba märgatavalt kehvemad, peamiselt lühiajalise üüri olulise vähenemise tõttu tänu COVID-19 pandeemiale ning sellest tulenevatest piirangutest. 2020. aastal moodustas lühiajaline rent kogu üüritulust ainult 29% (1,91 EUR/m 2) ning 2021. aastal 27% (1,76 EUR/m 2). Mõlema aasta keskmine jäi 6,5 EUR/m 2 juurde. 2022. aastal oli näha juba turu taastumise märke ning keskmine üüritulu tõusis taas natukene üle 9 EUR/m 2. Lühiajalised üürid kasvasid 4,1 EUR/m 2 juurde (+143% võrreldes eelmise aastaga). Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 124 Tehniline seisukord ja investeeringud (Estonia) Prioriteetsemate tööde nimistu Joonis 3. Power BI väljavõte Eesti Kontserdi haldusjuhi poolt esitatud tööde nimekirjast Kommentaarid Arvestades seda, et Eesti Kontsert maksab üüri Rahvusooper Estoniale ning sellest tulenevalt on ka Estonial kohustus hoonesse rahaliselt panustada, ei ole Estoniasse investeeringud võrreldes teiste EK objektidega ülemäära suured. Prioriteetsemateks investeeringuteks peetakse kontserdile ja ürituste funktsionaalsusega seotud projekte, nagu saali toolide värskendamine, oreli remont ja hädaremondid, ehk mis tulenevad nõuetest ohutuse ees, nagu veel vahetamata tuletõkke uksed (Päästeameti nõue). Vähem-prioriteetsemaks peetakse jätkusuutlikkuse elemente (kuid mis ei ole kohe täna eluvajalikud) nagu maja keskkonnasäästlikumaks muutmine läbi reklaamiribade (bänner) vahetuse LED ekraanide vastu ja invalifti ehitus hoone ligipääsetavuse parandamiseks. Kokku on vajadus järgmise viie aasta jooksul hoonesse investeerida ligi 1,8 mln eurot, millest ligi 1 mln tuleks välja käia järgneva aasta, kahe jooksul. Joonis 4. Estonia kontserdisaali tehtavate potentsiaalsete investeeringute jaotus järgmise viie aasta jooksul Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 125 Kinnisvara objekti kirjeldus (Jõhvi) Üldinfo 2022 aasta vaates Hõivatus Ehitusaasta 2005 2022. aastal toimus Jõhvi kontserdimajas 182 üritust (50% aastast), millest 131 (72%) olid rendiüritused ja 51 (28%) omaproduktsioon. Kasutatav pindala 32 712 m2 Sügishooaeg moodustas suurema osa külastatavusest (15 317). Kokku külastas piletimüügi järgi 22 884 inimest (omaproduktsiooni) ehk Kulud 4,6 EUR/m2 keskmiselt 174 inimest ürituse kohta. Tulud 3.9 EUR/m2 Vaatlusperioodi peale kokku külastas Jõhvi kontserdimaja omaproduktsiooni 158 756 inimest. Valdav enamus üritustest oli Allüürnikud Jõhvi linn omaproduktsioon (1066; 67%; 148 inimest ürituse kohta), rendiüritusi oli 533 (33%) ning üritusi kokku 1599 (0.87 üritust päevas). Ürituste arv 182 Huvitav tähelepanek on, et 2018-2020 oli omaproduktsiooni osakaal NOI 213 925 EUR selgelt rendiürituste omast üle, 2021. aastal oli osakaal üpris võrdne ja 2022. aastal domineerisid juba rendiüritused. Jõhvis korraldatakse samuti kinoseansse ning pakutakse erinevas suuruses seminariruume. Leping • Eesti Kontsert omab kasutusvaldus lepingut Jõhvi Kontserdimajas, mis on nende kasuks määratud tähtajaga kuni 30.09.2026. • Kinnistu kogupindala on 32 712 m2, millel asub kontserdimaja köetava pinnaga 10 340 m2 (5 korrust). • Köetavast pinnast 3 115 m2 on antud Jõhvi linna ainukasutusse ning 1 955 m 2 ühiskasutusse (kokku 5 110 m 2). • Lepingu kohaselt, mis sõlmiti 2005 aastal, tasub Jõhvi linn iga-aastaselt fikseeritud summa 2 400 000 Eesti krooni linna ruumide haldamiskulude ja hoolduskulude katteks ning 4 000 000 krooni restaureerimistoetuseks. Tänapäeval on see summa kokku 409 032 EUR. • Eesti Kontserdi ja Jõhvi linna leping on sõlmitud samuti tähtajalisena ning kehtib kuni 30.09.2026. Joonis 5. Jõhvi kontserdimaja suur saal 600 m2 ja kammersaal 180 m2 (suursaal • Üürileandja ja Üürnik on kokku leppinud, et kõrvalkulud sisalduvad igakuises üüris, Eesti Kontsert teostab ja haldab. mahutab kokku üle tuhande pealtvaataja ning kammersaal ligi 170 pealtvaatajat) Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 126 Kulud ja tulud (Jõhvi) Kulu Vaatlusperioodi kogukulu Jõhvi kontserdimajas oli keskmiselt 3,35 EUR/m2 aastas (millest suurima osa moodustas amortisatsioon 1,51 EUR/m 2). Eesti Kontserdi kommunaal- ja halduskulud Jõhvi kontserdimajas olid vaadeldava perioodi peale keskmiselt 1,47 EUR/m 2. Kõige madalamate kuludega aasta oli 2020, kus keskmine kommunaal- ja halduskulu oli 1,09 EUR/m 2 ja suurimate kuludega aasta oli 2022, kus keskmine oli 2,26 EUR/m 2. Suurimad kuluartiklid olid läbi perioodi elekter ja küte, moodustades antud kuludest 68% ehk 1 EUR/m 2. Kui 2018-2020 oli küte peamine kuluartikkel ning elektrikuludest ca 10-20 tuhat eurot kallim (aasta lõikes), siis 2022. aastal tõusid elektrikulud kütte kuludest ette kallinedes 41% võrreldes eelmise aastaga ehk 54 tuhandelt eurolt 92 tuhande euroni (edestades kütte kulusid ligi 4 tuhande euro võrra). Keskmine remondikulu perioodil 2018-22 oli 0,64 EUR/m2. Remont ja investeeringud majja stabiilselt kasvasid aastast aastasse, olles 2018. aastal 0,19 EUR/m 2 ning 2022. aastal 1,03 EUR/m2 (2019. aastal 0,43; 2020. aastal 0,67; 2021. aastal 0,76). Keskmine amortisatsioon vaatlusperioodil oli 1,51 EUR/m 2 ning kõige väiksema kulukomponendi moodustab kindlustus ja kinnisvaramaks, mis oli 0,21 EUR/m 2. Joonis 6. Jõhvi kontserdimaja kulu ja tulu summad vaatlusperioodil ilma amortisatsioonita 2018-2022 Tulu Eesti Kontsert teenib Jõhvi kontserdimajas stabiilset üüritulu, olles sõlminud Jõhvi linnaga pikaajalise üürilepingu (kohaliku omavalitsuse toetust), mille kohaselt tasub Jõhvi linn kokku ligikaudu 400 tuhat eurot aastas kulude katteks. Samuti toimub ruumide lühiajaline üürimine kolmandatele osapooltele. Kui vaatame ainult lühiajalist üüritulu, oli saadud tulu keskmiselt 0,81 EUR/m 2. 2019. aasta oli kõige parem aasta antud ärisuunale, kus teeniti keskmiselt 1,3 EUR/m 2 lühiajaliselt üürilt. 2020. ja 2021. aasta olid aga negatiivsed ning langetasid lühiajalise üüri tulu alla 0,45 EUR/m2 juurde. 2022 aasta näitas juba turu taastumise märke ning tol aastal lühiajaline üür tõusis 0,7 EUR/m 2 juurde. Kui lisada lühiajalisele üürile pikaajaline Jõhvi linna toetus (fikseeritud 409 032 EUR/aasta ehk 3,3 EUR/m 2), oli Jõhvi kontserdimaja keskmiseks üürituluks kokku 4,1 EUR/m2 ehk kinnisvara kogutulu baasi (välja arvatud eraldised Kultuuriministeeriumilt ja üritustelt saadud piletitulu) moodustas 76% ulatuselt Jõhvi linnalt saadud summa. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 127 Tehniline seisukord ja investeeringud (Jõhvi) Prioriteetsemate tööde nimistu Joonis 7. Power BI väljavõte Eesti Kontserdi haldusjuhi poolt esitatud tööde nimekirjast Kommentaarid Kuna Eesti Kontsert vastutab Jõhvis kontserdimaja eest terviklikuna, on ka planeeritavad investeeringud hoonesse oluliselt suuremad (kui näiteks Estoniasse). Kokku tahetakse investeerida maja korrashoidu järgneva viie aasta jooksul ligikaudu 3,2 miljonit eurot. Prioriteetsemaks investeeringuks peetakse katuse vahetamist, millel on kasulik eluiga läbi ning mille soojapidavus on minimaalne ehk parandada tuleb ka läbi selle soojustusvõimekust. Teise olulise investeeringuna planeeritakse maja katusele päikesepaneelide paigutamist, mis võiks potentsiaalselt säästa kuni 30% elektrikuludest (tuginedes haldusjuhilt saadud informatsioonile). Ülejäänud suuremad investeeringud on seotud ürituste funktsionaalsusega ehk tehnikapargi ja valgustuse uuendamisega. Joonis 8. Jõhvi kontserdimajja tehtavate potentsiaalsete investeeringute jaotus järgmise viie aasta jooksul Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 128 Kinnisvara objekti kirjeldus (Vanemuine) Üldinfo 2022 aasta vaates Hõivatus Vaadeldaval perioodil toimus Vanemuise kontserdimajas kokku Ehitusaasta 1970 562 üritust, millest 183 (24%) oli Eesti Kontserdi omaproduktsioon ja Kasutatav pindala 3 784 m2 379 olid rendiüritused (76%). Kokku külastas omaproduktsiooni 56 519 inimest ehk 308 inimest ürituse kohta. Kulud 2.9 EUR/m2 Vanemuises on võimalik lisaks suurele saalile samuti rentida kolmes Tulud 3.7 EUR/m2 erinevas suuruses seminariruume (64 m 2, 92 m2, 120 m2) Allüürnikud - Ürituste arv 117 NOI 79 355 EUR Leping • Eesti Kontsert omab kasutusvaldus lepingut Vanemuise kontserdimajas, mis on nende kasuks määratud tähtajatult. • Kinnistu kogupindala on 18 705 m2, millest moodustab kontserdimaja köetav pind 3 784 m2. • Üür ja indekseerimine puudub, kuid kasutusvalduse seadmise maksumus oli 1 576 806,59 eurot. • Üürileandja ja üürnik on kokku leppinud, et üürnik (Eesti Kontsert) katab kõik majandamisega ja kasutusega seotud võimalikud kulud (sh hooldus- ja kapitaalremondi tööd vastavalt vajadusele). Joonis 9. Suur saal kokku 1 600 m2, mis teatristiilis koos rõdudega mahutab 863 inimest Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 129 Kulud ja tulud (Vanemuine) Kulu Vanemuise keskmine kulu perioodil 2018-2022 oli 5,33 EUR/m2, millest ligi 60% moodustas ruumide remont. Suurimad kulutused tehti 2020. aastal, mil investeeriti ja remonditi hoonet 356 tuhande euro ehk 10,46 EUR/m 2 eest. Renoveeriti publikuala fuajeed, wc-d, seinad, pinnakatted, laed, toolid, tehnosüsteemid. Kokku tehti perioodi peale investeeringuid ja remonditöid ligikaudu 730 tuhande euro eest, mis kõige kõrgem näitaja võrreldes kõikide teist objektidega (teisel kohal oli Pärnu 710 tuhande euroga). Kui ruumide remont ja amortisatsioon välja jätta, olid Vanemuise kõrvalkulud üsnagi tagasihoidlukud; 1,39 EUR/m2, millest kõige suuremad kuluartiklid moodustavad elekter ja küte (mõlemad ligikaudu 0,54 EUR/m 2). Enim oli kallinenud elekter, mis tõusis 2021. aasta (0,51 EUR/m 2) võrdluses 2022. aastal 45%, ehk 0,93 EUR/m 2. Keskmine amortisatsioon oli 0,69 EUR/m 2. Tulu Vanemuise üüritulu oli vaatlusperioodi keskmiselt 3 EUR/m2. Suurim tuluaasta oli 2019, mil üüritulu oli 4,20 EUR/m2 ja madalaim 2021, kus üüritulu oli tagasihoidlik 1,56 EUR/m2. Nagu ka teistel objektidel, oli COVID-19 mõju üüritulule sarnane, kus 2020. ja 2021. aastad olid kõige nõrgemad ning aasta varem ehk 2019 üks tugevamaid. 2022 jällegi Joonis 10. Vanemuise kontserdimaja kulu ja tulu summad vaatlusperioodil ilma amortisatsioonita 2018-2022 näitas turu paranemise märke ning üüritulu oli tõusnud 3,74 EUR/m 2 juurde, mis on üsnagi sarnane 2018 aasta tulemusele (3,78 EUR/m 2). Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 130 Tehniline seisukord ja investeeringud (Vanemuine) Prioriteetsemate tööde nimistu Joonis 11. Power BI väljavõte Eesti Kontserdi haldusjuhi poolt esitatud tööde nimekirjast Kommentaarid Kuna eelnevatel aastatel on Vanemuise kontserdimajja tehtud enim investeeringuid ja remonditöid, siis järgneva viie aasta investeerimisvajadus on oluliselt väiksem kui teistel objektidel portfellis, kokku ca 1 mln EUR-I. Prioriteetsemateks töödeks peetakse mõningaid katuse- ja fassaaditöid ning saali valgustuse uuendamist. Joonis 12. Vanemuise kontserdimajja tehtavate potentsiaalsete investeeringute jaotus järgmise viie aasta jooksul oktoober 2023 Lõpparuanne PwC 131 Kinnisvara objekti kirjeldus (Pärnu) Üldinfo 2022 aasta vaates Hõivatus Pärnus toimus aastatel 2018-2022 kokku 637 üritust, millest 459 Ehitusaasta 2002 (72%) moodustasid rendiüritused ja 178 (28%) omaproduktsioon. Kasutatav pindala 5 464 m2 Omaproduktsiooni külastas 44 752 inimest ehk 251 inimest ürituse kohta. Kulud 5,6 EUR/m2 Statistikast oli näha ilmselget COVID-19 mõju, mille tagajärjel Tulud 3,5 EUR/m2 ürituste arv 2020. aastal kahanes sisuliselt poole võrra ehk 87 üritusele (60 rendiüritust ja 27 omaproduktsiooni) võrreldes 2019. Allüürnikud Pärnu linn (muusikakool, aasta 168 üritusega (127 rendiüritust ja 41 omaproduktsiooni). 2022 orkester, linnagalerii), aasta näitas mõningat paranemist (129 üritust; 96 rendi ja 33 kohvik, muusikapood omaproduktsioon), kuid COVID-19 eelsele tasemele veel tagasi päris ei jõutud. Ürituste arv 122 Kuigi 2020. aastal oli omaproduktsiooni maht sama suur, kui 2021 NOI 62 066 EUR aastal (27), siis 2021 aastal külastas omaproduktsiooni 4 287 inimest, aga 2020 5 391. Üheks eeldatavaks põhjuseks võib olla see, et 2020 aastal oli rahvusvaheline reisimine oluliselt rohkem piiratud kui 2021 ning 2020 puhkasid ja reisisid inimesed rohkem Eestis ning tarbisid selle tõttu ka Eestis toimunud kultuuri rohkem (enamus külastajaid Pärnus tuli suve-, sügisperioodil). Suurele saalile ning kammersaalile on Pärnus lisaks veel võimalik rentida väiksemat sessiooniruum ligikaudu 60 istekohaga. Leping • Pärnu kontserdimaja puhul on Eesti Kontsert omaniku rollis. • Kinnistu pindala on 5 448 m2, millel asub kontserdimaja ehitusaluse pinnaga 1 944 m2 ning millest köetav pindala on 5 464 m2 läbi 6 korruse. • Üheks lepingu eesmärgiks oli sõnastada vajadus Pärnu kontserdisaali ja konverentsikeskuse ehituseks ning kasutuseks ja tagada Pärnu linnale koht oluliste kultuurisündmuste ja konverentside pidamiseks (samuti edendada kultuurikollektiivide ja Pärnu Muusikakooli, Linnaorkestri ja Linnagalerii tööd). Sellest tulenevalt on Eesti Kontsert ka kohustatud võimaldama ruumide kasutust Joonis 13. Kammersaal ja suursaal: suures saalis tavaasetustega 799 kohta, linnale väga soodsatel tingimustel ning linna kulud on piiratud (majandamiskulud kokku ei tohi ületada 29% kontserdimaja lisakohtadega 898 ning kammeraalis 160 istekohta majandamiskuludest ning ei tohi suureneda aastate lõikes üle 10%). Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 132 Kulud ja tulud (Pärnu) Kulu Pärnu kontserdimaja kulud olid vaatlusperioodi peale keskmiselt 5,31 EUR/m2. Suure osa sellest moodustasid investeeringud ja amortisatsioon (32,61% ja 21,38% vastavalt) ehk maja vananemisega seotud kulud. Amortisatsiooni kulud olid raamatupidamislikult läbivalt üle vaatlusperioodi +20% kogukulu baasist, mis on rohkem kui Estonias ja Vanemuises (ainult Peterburi Jaani kirikul ja Jõhvi kontserdimajal olid suuremad amortisatsiooniga seotud kulud). Üsnagi suure mõjuga olid hoonesse tehtavad investeeringud ja ruumide remondid, moodustades keskmiselt 3,61 EUR/m 2 kulust. Kulusid kasvatas peamiselt 2021. a ja 2022. a teostatud investeeringud põhivarasse, mis ulatusid üle poole miljoni euro (589 298 EUR). Need investeeringud sisaldasid peamiselt kontserdimaja fuajee ja esimese ning teise korruse WC-de remonti ning saali valguse ja lava tõsteseadmete soetust. Haldus- ja kommunaalkulud oid vaatlusperioodil keskmiselt 1,93 EUR/m2. Aastate lõikes oli see number suhteliselt sarnane, välja arvatud viimasel, 2022 aastal, mil kommunaaltasud ületasid märgatavalt halduskulusid (mis eelnevatel aastatel olid natukene suuremad kui kommunaalid), tõustes 0,89 EUR/m 2 2021. aastal, 1,42 EUR/m2 2022. aastal. Suurima tõusu tegi elekter 0,48 EUR/m2 pealt 0,89 EUR/m2 peale (+46%). Joonis 14. Pärnu kontserdimaja kulu ja tulu summad vaatlusperioodil ilma amortisatsioonita 2018-2022 Tulu Üüritulu Pärnus oli vaatlusperioodil keskmiselt 3,22 EUR/m2 ning suurim tulu oli 2019. aastal, kus tulu oli ligikaudu 5 EUR/m 2 (peamine üüritulu tuli saali lühiajalisest rendist). Madalaim üüritulu aasta oli 2021, kus tulu ruutmeetri kohta oli ligikaudu 2 EUR (2020 oli tuluks 2,54 EUR/m 2). Suures pildis ongi näha, et aastad 2020 ja 2021 olid tugevalt COVID-19 pandeemiast mõjutatud ning vähendasid Pärnu saalirendi üüritulu enam kui poole võrra mõlemal aastal (võrreldes pandeemia eelse aastaga ehk viielt eurolt ruutmeetri kohta kahele eurole ruutmeetri kohta; -60%). 2022 aga näitas juba taastumise märke ja üüritulu tõusis 3,54 EUR/m 2 peale (+43% võrreldes eelmise aastaga). Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 133 Tehniline seisukord ja investeeringud (Pärnu) Prioriteetsemate tööde nimistu Joonis 15. Power BI väljavõte Eesti Kontserdi haldusjuhi poolt esitatud tööde nimekirjast Kommentaarid Pärnu kontserdimaja puhul üks olulisemaid tulevikuinvesteeringuid on fassaadi uuendamine ja uue soojustuse paigutamine. Klaasfassaadi vahetamine on selgelt suurim investeering, moodustades ligi 1 miljonit eurot planeeritavast 3,6 miljonist eurost järgneva 5 aasta jooksul. Samuti on olulisel kohal investeeringud hoone ohutusnõuetega vastavusse viimisel (tuletõkke uste installeerimine, vineerseina remontimine tulekindluse tõstmiseks). Nagu ka Jõhvi kontserdimajal puhul, on Pärnus katuse kasulik eluiga läbi ja soojapidavus minimaalne. Kõik mis puudutab energiasäästlikust nagu uus fassaad, katuse soojustuse parendamine ja valgustite vahetus LED-ide peale oleks mõistlik, eriti kui selleks oleks võimalik osalist kasutada toetusraha erinevatest ressursitõhususe meetmetest. Joonis 16. Pärnu kontserdimajja tehtavate potentsiaalsete investeeringute jaotus järgmise viie aasta jooksul Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 134 Kinnisvara objekti kirjeldus (Jaani kirik) Üldinfo 2022 aasta vaates Hõivatus Uuritaval perioodil külastas piletitulu järgi Peterburi Jaani kiriku üritusi 89 970 Ehitusaasta 1860 inimest ning korraldatud ürituste arv oli 553, millest Eesti Kontserdi ürituste Kasutatav pindala 1 428,6 m2 arv oli ainult 6. See teeb keskmiseks külastatavuseks 162,6 inimest ürituse kohta ja keskmiseks ürituste arvuks aastas 110,6 (30% võimalikest päevadest). Kulud 2,6 EUR/m2 Andmed kasutatavate plaanide ja pindalade kohta on olemas, aga puudub Tulud 1 EUR/m2 ülevaade, mis eesmärgil erinevaid ruume kasutatakse. 2022. aasta lõpu seisuga puudub Eesti Kontserdil ning tema esindajatel Allüürnikud - juurdepääs Peterburi Jaani kirikule, ega pole võimalik kontrollida kiriku teenuste Ürituste arv 89 eest esitatud arvete õigsust. Samuti puudub juurdepääs Peterburi Jaani kirikus asuvale varale ning võimalus seda tulu teenimise eesmärgil rakendada. Neid NOI -31 092 EUR asjaolusid ning audiitori märgukirjas Peterburi Jaani kiriku vara puudutavaid seisukohti arvesse võttes otsustas Eesti Kontserdi nõukogu kirikuga seotud vara jääkväärtusega 5,059 miljonit eurot bilansist välja kanda. Leping • Eesti Kontsert saab kasutada tasuta kasutuslepinguga kiriku ruume. Üürileandja rollis on kohalik Eesti Evangeelne Luterlik Jaani kogudus. • Hoone kogupindala on 1428,6 m2 (4 korrust, poolkorruse peale ehitis + tehniline korrus). Kasutusse antavate ruumide kogupindala on 1380,5 m². • Üürileping on sõlmitud tähtajalisena 49 aastaks ja kehtib kuni 27.03.2063 (üürnikul õigus 3 kuu etteteatamisega lõpetada). • Üürileandja ja üürnik on kokku leppinud, et üürnik tasub kõik kõrvalkulud vastavalt kasutusaja ja ruumide pindalaga proportsionaalselt. Joonis 17. Kohaliku kogudusega jagatava teenistusruumi joonis NB! Venemaa ning Eesti loobusid kahe riigi vahelise kultuurikoostöö programmi sõlmimisest järgnevaks kolmeks aastaks. Sh Eesti Kontsert lõpetas kontserditegevuse Peterburi Jaani kirikus. Sellele lisandusid ulatuslikud riigiülesed sanktsioonid Vene Föderatsiooni subjektidele (sh pankadele) ning Peterburi Jaani kiriku haldamisega seotud tehingud (maksed) osutusid võimatuks. Lähtudes kultuuriministri 2. mail 2022. aastal edastatud korraldusest püsib Eesti Kontsert endiselt lepingus Peterburi Jaani kiriku kogudusega, püüdes vastavalt võimalustele täita oma lepingulisi kohustusi. Eesti Kontserdil puudus 2022. aastal võimalus teenida Peterburi Jaani kiriku eelarves planeeritud tulusid. Kultuuriministeerium eraldas 74 000 eurot sihttoetust Peterburi Jaani kirikuga seotud lisakulude katteks, sellest ligikaudu 27 000 eurot on kulunud Eesti Kontserdi õigusabikuludele Peterburis. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 135 Kulud ja tulud (Jaani kirik) Kulu Peterburi Jaani kiriku kulud raamatupidamislikult olid 76,5 EUR/m2. See tuli peamiselt amortisatsioonile, mis märgiti kui investeeringute maha kandmisena (tulenevalt keerulistest suhetest Venemaaga ja kehtestatud piirangutega). Amortisatsiooni koguväärtus oli 5 664 312 EUR ning moodustas 94% kogukuludest. Kui aga antud kuluartikkel välja võtta ja vaadata puhtalt opereerimiskulusid ja remonti, siis oli keskmiseks kuluks 4,39 EUR/m2, mis oli üsnagi sarnane kulu Vanemuise ja Pärnu kontserdimajadega. Kõige suurema osa nendest kuludest, aga moodustasid halduskulude alla liigitatud “muud kulud”, mille sees olid ka teatud investeeringud ja/või remonditööd. Kõige kõrgemad kõrvalkulud olid 2020. a, mil kõrvalkulud ulatusid 6,49 EUR/m 2 juurde. Peamise kuluartikli moodustasid remondid. Tulu Kiriku keskmine üüritulu saali rendist oli 1,86 EUR/m 2. Kõige parem aasta teenitud tulu vaatest oli 2019, mil teeniti ligikaudu 65 000 EUR renditulu ehk 4,11 EUR/m2. Kõige nõrgema tulemusega aasta oli 2018, kui üüritulu jäi tagasihoidlikult väikeseks 0,31 EUR/m 2 (4 871 EUR). COVID-19 aastad ehk 2020-21 tõid kirikusse stabiilselt natukene üle 25 000 EUR aastas ehk keskmine tulu jäi 1,7 EUR/m 2. Peterburi Jaani kirik oli ainuke objekt, kus pärast COVID-19 aastaid üüritulu ei ole taastunud, vaid on läinud oluliselt halvemaks. Saali rendi tulu moodustas 2022. a 1,08 EUR/m 2 (7 686 EUR). Selle peamiseks põhjuseks on Venemaa-Ukraina sõda ning sellest tulenevad sanktsioonid, piirangud ja vähenenud kasutus. Joonis 18. Peterburi Jaani kiriku kulu ja tulu summad vaatlusperioodil ilma amortisatsioonita 2018-2022* Kultuuriministeeriumi tegevustoetus Kultuuriministeeriumi ja SA Eesti Kontserdi tegevustoetuse arvestamisel on teatavad erisused. Kuna *Kuna Peterburi Jaani kiriku üritusi ja haldust korraldas peamiselt kolmas osapool ning osapoole selgitusele tuginedes ei ole kirjalikult täpne jaotus kokku lepitud, sh lisavahendeid ei ole kirikus kaastegutseva koguduse kohta andmed olid piiratud, võib andmetes esineda alati tegevustoetuse lepingus eraldi välja toodud. Kultuuriministeeriumi andmete kohaselt on ebatäpsusi. Peterburi Jaani kiriku kulusid ja tulusid oli võrreldes teiste objektidega tegevustoetuse sisse alates 2011. a arvatud personalikulude katteks 86 920 eurot ja majanduskuludeks 25 olulisemalt keerulisem koondada eelkõige andmete piiratud kättesaadavuse ja 110 eurot (kokku 112 030 eurot). Täiendavalt on iga-aastaselt Eesti Kontserdile eraldatud Peterburi Jaani puudulikkuse tõttu. kiriku tegevustoetusteks 116 400 eurot, millest 20 000 eurot on arvestatud valvekuludeks ja 18 400 eurot kiriku halduskulude katteks). Kultuuriministeerium on arvestanud, et tegevustoetusest Peterburi Jaani kiriku kulude katteks on iga-aastaselt suunatud 228 430 eurot. SA Eesti Kontserdi arvestab tegevustoetuse suuruseks 78 000 eurot aastas. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 136 Kinnisvara objekti kirjeldus (Hortuse väravatorn) Üldinfo 2022 aasta vaates Hõivatus Ehitusaasta 1456 Hortuse väravatorni andmed näitavad, et vaadeldaval perioodil (2018-2022) toimus kokku 93 üritust ning neid üritusi külastas 3941 Kasutatav pindala 336,8 m2 inimest (ca 42 inimest/üritus; 18.6 üritust aastas) Kulud 6,8 EUR/m2 Üüritav pind on 336.8 m2 läbi kolme korruse (1. Korrus = 85.9 m 2; 2. korrus = 129.6 m2; 3. korrus = 121.3 m2). Tulud 0,3 EUR/m2 Plaanid on puudu (ei olegi olemas, kuna hoone on nii vana). Ürituste arv 20 Planeeritakse pindade renoveerimist linna poolt. NOI -25 962 EUR Leping • Eesti Kontsert üürib Tallinna Vanalinnas ajaloolises väravatornis 336,8 m2 pinda Tallinna linnalt – eesmärgiks on harjutus- ja esinemisruumid + ladustamine. • Üür ühes kuus kokkuleppe tegemise ajal oli 30 krooni/m2, mis tänaseks on 2,58 EUR/m2. • Üüri indekseerimine toimub kord aastas vastavalt THI-le (tarbijahinnaindeks). • Üürileping on tähtajatu. • Üürileandja ja üürnik on kokku leppinud, et üürnik tasub äriruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud (sh hooldus- ja halduskulud), maksud ja koormatised. Samuti ei hüvita üürileandja üürniku poolt hoone ja selles asuvate ruumide remondiks tehtud kulutusi. • Allkasutusse andmine on keelatud. Hortus Musicus kollektiiv Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 137 Kulud ja tulud (Hortuse väravatorn) Kulu Hortuse väravatorni keskmine kulu oli 5,82 EUR/m2. Suurima osa sellest moodustas üürikulu (42%), mida Eesti Kontsert Tallinna linnale maksab ruumide üürimise eest, keskmiselt 2,47 EUR/m2. Teise suurima kuluartikli moodustas haldus, kus enamus kuludest olid nö “muud kulud” ehk peamiselt kommunaalkulud. Kuna väravatorni haldus on Tallinna linna ehk omaniku poolt korraldatud, siis Eesti Kontserdil suuremad kulud renoveerimise ja investeeringute vaates puuduvad. Viimati tehti suuremaid renoveerimistöid väravatornis enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ja seetõttu Tallinna linn on alustanud projekteerimist, et lähiaastatel läbi viia põhjalik renoveerimine. Samas täpne ajakava ei ole veel selgunud. Tulu Hortuse väravatorni tulud on marginaalsed võrreldes kuludega, sest väravatorni ruumides ei toimu tulu tootvaid rendiüritusi. On olemas pikaajaline üürileping kolmanda osapoolega ühe ruumi suhtes, kuid selle tulu jääb pinna peale kokku keskmiselt 0,48 EUR/m2, mis terve aasta peale moodustab kokku vaid 1 440 EUR. SA Eesti Kontsert on tulubaasi suurendamiseks välja töötamas „Ansamblite maja“ laiapõhjalist kontseptsiooni, mis suurendaks külastajate arvu ja potentsiaalselt saadavat tulu. Kontseptsioon hõlmab nii kontserttegevusi (vanamuusika, vokaalmuusika, nüüdismuusika), erinevaid teenuseid (pillirent) ja tegevusi, mis mh keskenduvad koolieelikutele, noortele ja turistidele. Nähakse ette minikohvikut, harjutusruumi ja Joonis 19. Hortuse väravatorni kulu ja tulu summad vaatlusperioodil ilma amortisatsioonita 2018-2022 kultuurikauplust, kus planeeritakse madalate korralduskuludega sündmusi nagu näiteks loengud, loeng-kontserdid, keeletunnid, kultuuriloo loengud, kirjandusteoste esitlused muusikateadlaste ja ajaloolaste juhtimisel. Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 138 Kinnisvara objekti kirjeldus (Kurna tee ladu) Kirjeldus Kulu 2022. aasta lõpus (november-detsember) lisandus Eesti Kontserdi portfelli üürilepingu alusel 213 Laohoone peamised kulud vaatlusperioodil moodustasid üüritasu, mis oli 1 001 eur/kuus (4,7 m2 suurune laopind (leping sõlmiti 01.11.2022). eur/m2) ning kommunaalmaksed mis olid keskmiselt ligi 400 eurot/kuus (1,92 eur/ m2). Pinda üüritakse eraettevõttelt (Bellvory Kinnisvara OÜ) ning leping kehtib kuni 01.11.2024 ning mõlemal osapoolel on õigus leping lõpetada ennetähtaegselt teatades sellest teist poolt 4 kuud Tulu ette. Laohoonel tulud puudusid. Alates 01.11.2023 on üürileandjal õigus üürihinda tõsta vastavalt tarbijahinnaindeksile (THI) kord aastas. Eesti Kontsert tasub lisaks üürile elektri, vee, kanalisatsiooni, valveteenuse, prügi, halduse, kütte, jahutuse, tehnohoolduse eest vastavalt tarbimise/teenuste osutajate poolt tehtud arvetele/töödele. Peamiselt hoiustatakse seal erinevat kontserdi tegevuseks vajaminevat inventari ja materjale, mida koheselt ei ole kuhugi rakendada nagu: ehitusmaterjali jäägid, omaproduktsiooni materjalid, dekoratsioonid, saaremaa ooperipäeva lavakangad, rullimissüsteemid, pöördlava jms. Joonis 20. Kurna tee lao kulu jaotus % Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 139  Kokkuvõtlik visualiseeritud andmestik PowerBI failiformaadis Lisa 2  Läbiviidud intervjuud Lisa 3 Läbiviidud intervjuud Intervjuude toimumise ajad Intervjuu Asutus/üksus Intervjueeritavad isikud Ametikoht/roll kuupäev 10.04 SA Eesti Kontsert Arno Jevgrafov Haldusjuht 12.04 Vanemuise kontserdimaja Kulvo Tamra, Arno Jevgrafov Kontserdimaja juht 13.04 Pärnu kontserdimaja Margus Luur, Arno Jevgrafov Kontserdimaja haldusjuht 13.04 Eesti Rahvusmeeskoor Indrek Umberg Eesti Rahvusmeeskoori juht 13.04 SA Eesti Kontsert Maarit Kangron Peaprodutsent 17.04 Jõhvi kontserdimaja Mihhail Kastritski, Jüri Leemets, Arno Jevgrafov Kontserdimaja juht, peaadministraator 17.04 Hortus Musicus Robert Staak Produtsent 19.04 SA Eesti Kontsert Ruta Juzulenaite Finantsjuht 19.04 Pärnu kontserdimaja Marika Pärk Kontserdimaja juht 19.04 SA Eesti Kontsert Toomas Siitan Nõukogu esimees 21.04 SA Eesti Kontsert Kertu Orro, Ruta Juzulenaite Juhatuse liige, finantsjuht 25.04 Haridus- ja Teadusministeerium Marika Tuusis Nõukogu auditikomitee liige, varasem Nõukogu liige 03.05 Saaremaa Vald Mikk Tuisk, Koit Voojärv Vallavanem, abivallavanem (kultuur, sport, turism, turundus, teenuskeskused) Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 142  Eesti Kontserdi kommentaarid Lisa 4 Eesti Kontserdi kommentaarid Peamised kinnisvara, juhtimismudeli ja finantsjuhtimise tähelepanekud • Väljaspool Tallinna on Eesti Kontserdi kõrgkvaliteedilise omaproduktsiooni pakkumine optimeeritud tasakaalustamaks seda piirkondliku klassikalise muusika nõudluse tasemega. (Vt aruandes lk 10) • Siin ei ole arvestatud kultuuriasutustele traditsioonilist hooajavälist vaba aega (juuni- juuli- august), võttes neid kuid arvesse pilt muutub olulisel määral. Hooajaväline vaba aeg on sisuliselt ainuke aeg, mil on võimalik tegeleda kontserdimajade heakorrastamisega. Suuremate remonttööde teostamine hooaja kestel on sisuliselt võimatu. (Vt aruandes lk 10) • Ei peagi olema seotud. Üüritulu teenimisel tegutseme vabaturu olukorras ning konkureerime teiste rendipindadega turutingimustel. Kulupõhine hinnastamine ei võimalda konkurentsis püsimist – üüritulu maksimeerimiseks peame lähtuma konjunktuurist ning sellest tulenevast hinnastusest. Lõpliku hinnataseme määrab nõudluse ja pakkumise vahekord. Renditulusid ei suunata omaproduktsiooni eelarvesse. Renditulude eesmärk on a) katta hoonete haldusega seotud kulud b) värskendada hoonetes kasutusel olevat inventari c) katta administreerimise ja majandamise kulusid. COVID- 19- järgsel perioodil seisis asutus silmitsi probleemiga, kus renditulud ei katnud hoonete haldamisega seotud kulusid. Arvestades renditulude ja haldus- ja investeeringukulude ning majandamiskulude mahtu ei ole realistlik oodata, et renditulusid saaks suunata ka omaproduktsiooni. (Vt lk aruandes 10) • EK-l on olemas detailsed ning operatiivselt kättesaadavad andmed kõikide ruumide kasutustiheduse, -aegade, -tingimuste ning -osapoolte kohta andmesüsteemis CRM. (Vt aruandes lk 13) • Juhtimislaud on olemas, intervjuudes pole seda küsitud. Tulude, kulude (muuseas ka halduskulude) ja investeeringute arvestus toimub kontsertmajade lõikes ning kõik andmed on välja võetavad kuni arvete detailsuseni. Lõpuaruande lisas 2 lubatud näidis puudub (st ei saa võrrelda soovitatavat olemasolevaga). (Vt aruandes lk 14) • EK-l puudub teadmine mistahes auditikomitee ettepanekute asjus, mis oleks jäänud teostamata. Oleme läbi töötanud viimase kolme aasta auditikomitee koosolekute protokollid ning ka nendele tuginedes jõudnud samale järeldusele. (Vt aruandes lk 15) • Juhatuseni ei ole jõudnud informatsiooni, et nõukogul on olnud pretensioone juhtimisinfo läbipaistvuse osas. (Vt aruandes lk 15) • EK-l puudub teadmine, et kultuuriministeeriumi nägemus erineks EK tegevustoetuse kasutamisest. Kultuuriministeerium on iga-aastaselt aktsepteerinud EK asutaja õiguste teostamise aruande, milles kirjutame detailselt lahti tegevustoetuse kasutamise sisu. Sihttoetuste kasutamise osas esitame igakordsed aruanded, mis on kultuuriministeeriumi poolt aktsepteeritud. (Vt aruandes lk 16) • Tegevustoetuse kasutamine on ettenähtud eelarves ning selle täitmine on nähtav tegevustoese aruandluse juures esitatavast majandusaasta aruandest ning asutaja õiguste teostamise aruandest, mida esitame iga-aastaselt kultuuriministeeriumile. Samuti on võimalik (asutuse finantsarvestuse andmete struktureerimine) tuvastada, kas tegevustoetus on kasutatud algselt asutusele edastatud tegevustoetuse eeldatava kasutamise piires (mis on oluliselt suuremas detailsuses kui tegevustoetuse lepingust välja toodud tingimused). Need andmed on hõlpsasti ligipääsetavad asutuse finantstarkvara põhiselt. Siiani pole asutaja, nõukogu ega auditikomitee sellist andmete võrdlust küsinud. Ka tänapäeval peetakse arvestust kulukeskuse ja kuluridade põhiselt ning see on selgelt nähtav ka PwC’e esitatud eelarve täitmise aruannetest (mida esitame igakuiselt ka nõukogule). Sihttoetuste arvestus on korraldatud nii, et sihttoetustega seotud kulud on selgelt jälgitavad ning seda nii kuluüksuste, kulukohtade ning ka ürituste lõikes. Sellist aruandlust pole aga PwC küsinud. Sihttoetuse kasutamise aruandeid esitame regulaarselt kultuuriministeeriumile. (Vt aruandes lk 16) • Saaremaa Ooperipäevad on sündmus, mis on lävend erarahastuse kaasamiseks kultuurisektorisse. Ooperipäevad ja nähtavus sellel festival on peamine põhjus, miks erasektori ettevõtted on nõus olema Eesti Kontserdi pea- ja suurtoetajad. (Vt aruandes lk 17) Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 144 Läbiviidud intervjuud Finantsjuhtimine • Käsunduslepingute kasutus on oluliselt laiem kui vaid rendiüritustega seonduv. Käsundustega on kaetud mitmed ebaregulaarse vajadusega funktsioone (näiteks pillide häälestamised, valgustus, puhastus jne.), kuid ka mitmed otse põhitegevusega seonduvad funktsioonid (klienditeenindajad, interpreedid, kontsertide ettevalmistusega seonduvad tööd jne.). Lisaks peame oluliseks märkida, et koosseisuliste töötajate tööjõukulud on täies ulatuses (va Pärnu kohvik) rahastatud tegevustoetusest. Siin peame oluliseks kultuuritöötaja miinimumi nõudele vastavate töökohtade ja selle vastava aastase tööjõukulu väljatoomist. See mõjutab väga olulisel määral asutuse tegevustoetust. (Vt aruandes lk 27) • Sihtasutustel puudub kohustus raamatupidamislikule arvestusele rahastusallikate kaupa, see on fikseeritud ka Riigitugiteenuskeskuse toimemudelis. Tegevustoetuse kasutust on võimalik jälgida eelarve täitmise aruandes ja ka Riigikassas, kus tegevustoetus on hoitud eraldi kontona ja on väga selgelt näha, millised kuluartiklid on sellest kaetud. Väide, et tegevustoetuse kasutus ei ole jälgitav, on vale. Eesti Kontsert oli esimene etendusasutus, kes piloteeris raamatupidamise RTK alla. EK väljatöötatud toimemudel RTK-ga oli aluseks teiste etendusasutuste raamatupidamise üleviimiseks RTK-sse. (Vt aruandes lk 28) • Probleem on valesti sõnastatud. Mitte ei puudu võimalus jälgida tegevustoetust kuluridade ja kuluüksuste lõikes (selline võimalus on rakendatud nii eelarve täitmise aruandes kui ka Riigikassa väljavõttes, tulenevalt SAP-i seadistustest on kuluridade lõikes tuvastatav ka SAP-s) vaid probleem seisneb sellest, et tegevustoetuse kasutamise info liikumise süsteem ei ole ühtlustatud ja selge, st ei ole selge, mis kujul, kellelt ja kuidas asutus peaks saama imperatiivset infot eraldatava tegevustoetuse kasutamise kohta. (Vt aruandes lk 31) • Väide ei vasta tõele, SAP-s on kõik sihttoetused ja nende vahenditest tehtud kulutused on omavahel seotud ning ka jälgitavad eraldi aruandluse kaudu. Sihttoetuste kajastamise kohta pole PwC oma intervjuudes ega ka auditikomitee küsimusi esitanud. (Vt aruandes lk 31) • Sellist tegevustoetuse jaotust näeme esimest korda käesolevast dokumendist. Kõige rohkem tekitab hämmingut rida "Vabariigi Presidendi Kantselei meedia toetus„ Sihtasutus ei saa tegevustoetuse jaotust sellises detailsuses ja seetõttu ei ole olnud võimalik just sellistes lõikudes kulude jälgimise süsteemi üles ehitada (kuigi seda on tagantjärgi võimalik välja võta kululiikide lõikes). Hetkel puudub tegevustoetuse ning selle komponentide lõikes teavitamise kord (asutajalt sihtasutusele). Enam kui ajalooliste tegevustoetuse komponentide loetelule oleks siin asjakohane konkreetsete tegevustoetuste komponentide analüüs (st kui palju vahendeid eraldatakse töötasudele, kui palju haldusele, investeeringutele jne.) (Vt aruandes lk 33) Muusikalised kollektiivid • Väide „Kuna kontogrupid ja kontode nimetused ei anna üheselt edasi nende sisu, on oluline täiendav selgitus ja arusaam“, on ekslik. Kontogrupid ja kontode nimetused vastavad riigiasutustele kohandatavale kontoplaanile ja on määratletud koostöös riigiraamatupidajaga ja RTK-ga (vt toimemudeli). Asutus ise ei lisa kontosid ega muuda kontogruppide sätteid. Kontogrupp „kommunikatsiooni- , kultuuri- ja vabaaja kulu“ tuleneb riigiasutustele määratud kontoplaanist ning sisaldab kontserttegevuse kulusid. (Vt aruandes lk 36) • Hortus Musicus päevarahad 50 tuhat eurot. Päevarahade kajastus on kooskõlastatud RKT-ga ja hiljem ka nõukoguga. Nimelt oli algne seadistus selline, et päevarahasid käsitleti tööjõukuluna. Kuna päevarahad on selgelt seotud kontserttegevusega ning peegeldavad kontsertide nö omahinda, aastal 2020 a. kokkuleppes RTK-ga muudeti seadistusi ning edaspidised loominguliste kollektiivide päevarahad on kajastatud kontserttegevuse kulude grupis eraldi loodud kontole „päevarahad“. (Vt aruandes lk 37) • Nõukogule esitatavates andmetes on eraldi näha kõik raamatupidamislikud kontod ning ka see, mis kululiigiga konkreetne konto on seatud. Tulemiaruanne lühivorm tuli aastal 2015 nõukogu palvel just sel põhjusel, et riiklikult määratud kulugruppide ja kontode nimetused olid nõukogu liikmetele raskesti mõistetavad (ning samuti puudub asutusel võimalus neid muuta). Seega, käesolev tulemiaruande lühivorm on loodud lähtudes nõukogu palvest ning on nõukoguga kooskõlastatud. Siinkohal märgime, et nõukogult pole tulnud PwC poolt kirjeldatud kaebust, et nõukogu ei saaks kululiikide kirjetest aru. (Vt aruandes lk 37) Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 145 Läbiviidud intervjuud Muusikalised kollektiivid (2) • Nõukogule esitatavates andmetes on eraldi näha kõik raamatupidamislikud kontod ning ka see, mis kululiigiga konkreetne konto on seatud. Tulemiaruanne lühivorm tuli aastal 2015 nõukogu palvel just sel põhjusel, et riiklikult määratud kulugrupide ja kontode nimetused olid nõukogu liikmetele raskesti mõistetavad (ning samuti puudub asutusel võimalus neid muuta). Seega, käesolev tulemiaruande lühivorm on loodud lähtudes nõukogu palvest ning on nõukoguga kooskõlastatud. Siinkohal märgime, et nõukogult pole tulnud PwC poolt kirjeldatud kaebust, et nõukogu ei saaks kululiikide kirjetest aru. (Vt aruandes lk 37) • Rahvusmeeskoori palgafond tervikuna on rahastatav tegevustoetusest. Tabelis 10 tegevustoetuse rida ei saa olla seetõttu 0 (vastavad andmed on PwC-le esitatud eelarve täitmise aruannetes leitavad). (Vt aruandes lk 38) • Nagu Hortus Musicus puhul, Rahvusmeeskoori päevarahad ei ole oma olemuselt lähetuskulud vaid kontserttegevuse kulud, ning on ka kokkuleppes RTK-ga vastavalt konteeritud (siin juhime tähelepanu, et konteeringuid ei teosta asutus, vaid RTK, mis juhindub avalikele asutustele kehtestatud heast raamatupidamistavast). (Vt aruandes lk 39) Saaremaa Ooperipäevad • Riigile laekub käibemaksuna festivali korraldamisega seotult tagasi rohkem kui Eesti Kontsert sinna omavahendeid panustab. Saaremaa Ooperipäevad on tõepoolest riigi vaates oluline suursündmus (kultuur, majandus, regionaal), mitte ühe ministeeriumi. (Vt aruandes lk 44) • Nagu korduvalt rõhutatud: Saaremaa ooperipäevade miinust kaetakse kahest allikast: 1) tegevustoetus (mahus 105t), 2) EK omavahendid. (Vt aruandes lk 49) • külalisteatrid saavad osaleda vaid hooajavälisel ajal, s.o suvel; ühtlasi ei ole Eesti suvepikendamise sihtpaik (vrd Lõuna-Euroopa) (Vt aruandes lk 54) • Üritusest kasusaajaid on siiski enam kui kohalik omavalitsus, kas see pole mitte liiga kitsas vaade; see on ju laiemalt Eesti tuntus ja kvaliteet ooperikultuuri ja kultuuriturismi sihtmaana. Ning mis tähendab "kaudne mõju" - mõju on ju otsene. Näiteks Estonia kontserdisaali juures (kinnisvara peatükk) räägitakse Eesti riigi mainekujundusest. See on osa sellest. (Vt aruandes lk 54) • Arvestada tuleb ka gastrolleerivate teatritega - mais või septembris nad osaleda ei saaks, kuna koduteatris oleks hooaeg juba alanud. (Vt aruandes lk 57) • Selle variandi puhul kaoks ära Saaremaa ooperipäevad, mis on tänaseks juba väga tugev ja usaldusväärne kaubamärk. Selle asemel tekiks mõni uus festival (a'la Haapsalu ooperipäevad), mis osalt aga kaotaks oma senise võlu. Tulenevalt pikaajalisest kogemusest saame väita, et ühe festivali sisse- ja ülestöötamine võtab aega minimaalselt 5 aastat. (Vt aruandes lk 57) • Sellega väidetakse, et SOP tuleb millegi muu arvelt; teistpidi keerates, kõik muu (sh maine, tuntus, usaldusväärsus partnerina) tuleb SOP-i arvelt. (Vt aruandes lk 58) Lõpparuanne oktoober 2023 PwC 146 pwc.com © 2023 AS PricewaterhouseCoopers Advisors. Kõik autoriõigused kaitstud. “PwC” viitab Eesti seaduste alusel asutatud ja tegutsevale äriühingule AS PricewaterhouseCoopers Advisors või kontekstist lähtuvalt teistele PricewaterhouseCoopers International Limited rahvusvahelise võrgustiku liikmetele, kellest igaüks on eraldiseisev ja sõltumatu juriidiline isik.  TÖÖDE ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT 2 Käesolev akt on koostatud selle kohta, et AS PricewaterhouseCoopers Advisors on teostanud ja Kultuuriministeeriumile 2 0. 1 0.2023 üle andnud lihthanke nr 259348 „SA Eesti Kontsert juhtimismudeli toimimine“ tulemusel 20.03.2023 sõlmitud töövõtulepingu nr 6-9.1/827-1 raames järgmised tööd koos juurde kuuluva dokumentatsiooniga: № Dokumendi liik Dokumendi asukoht 1 Lõpparuanne , projekt – faktikontroll, kommenteerimine Esitatud e-kirjaga 21 .0 9 .2023 2 Lõpparuanne koos kõigi lisadega , täiendatud ja parandatud Esitatud e-kirjaga 2 0 . 10 .2023 AS PricewaterhouseCoopers Advisors on üle andnud ja Kultuuriministeerium on lepingu punkt 3.1. 2 kohaselt lõpp aruandega tutvunud ja töö vastu võtnud. Lepingu punkt 4.2. 2 kohaselt kuulub tasumisele 50% tasust ehk 29 444 eurot, millele lisandub käibemaks summas 5 888,80 eurot. Täitja: Tellija: AS PricewaterhouseCoopers Advisors Kultuuriministeerium /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Mägi /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Nelson