Väljaminev kiriAvalik
Vastus pöördumisele
Kultuuriministeerium · 11. detsember 2023
- Viit
- 11-2/1628-2
- Registreeritud
- 11. detsember 2023
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Seto Kongressi Vanematekogu peavanem, Haridus- ja Teadusministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- e-post, DVK
- Funktsioon
- 11 Lõimumispoliitika kavandamine ja rakendamine
- Sari
- 11-2 Kirjavahetus kultuurilise mitmekesisuse ning lõimumispoliitika kavandamise ning rakendamise küsimustes
- Toimik
- 11-2/2023 Kirjavahetus kultuurilise mitmekesisuse ning lõimumispoliitika kavandamise ning rakendamise küsimustes
- Vastutaja
- Anne-Ly Reimaa
Sisu (failidest)
Rein Järvelill Teie 15.11.2023 nr
Seto Kongressi Vanematekogu peavanem
[email protected] Meie 11.12.2023 nr 11-2/1628-2
Eesti põliskeelte tunnustamine
Lugupeetud Rein Järvelill
Tänan Teid pöördumise eest määratleda keeleseaduses võru keel ja seto keel iseseisvate keeltena.
Eesti keelemaastiku mitmekesisuse hoidmiseks on Kultuuriministeerium järjekindlalt toetanud
Eesti eri piirkondade pärandkultuuri ja piirkondlikke murdeid mitme toetusmeetme abil, mis on
aidanud laiendada eripärast keelekasutust ja tõstnud murdekeelte prestiiži.
Alates 2000. aastast on ministeerium toetanud Lõuna-Eesti murdekeelte kaitse ja arendamise
projekte, mida praegu rakendatakse Eesti Rahvakultuuri Keskuse piirkondlike toetusprogrammide
abil eraldi mulgi, võru ja seto pärandkultuuri ja murdekeelte toetamiseks. Setomaa ja Vana-
Võromaa pärimuskultuuri tugimeetmete eesmärk on hoida nende ajalooliste piirkondade
kultuurilist ja keelelist eripära ning laiendada murdekeelte kasutusvaldkondi. Riigilt saavad
tegevustoetust Seto Instituut ja Võru Instituut.
Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni ratifitseerimise seaduses on sätestatud, et Eesti
Vabariik mõistab konventsioonis kasutatud mõistet „vähemusrahvus“ selliselt, et
vähemusrahvusena käsitletakse Eesti territooriumil elavaid Eesti kodanikke, kes muu hulgas
erinevad eestlastest oma etnilise kuuluvuse või keele poolest. Seda käsitlust kajastab samuti
vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus. Setodel, võrokestel ja kõigil teistel murdekeelte
kõnelejatel ning Eestis elavatel vähemusrahvustel on ligipääs kõigile Eesti põhiseaduse ja
eriseadustega tagatud õigustele ja vabadustele.
Kehtivas keeleseaduses on võru ja seto ning ka teised keelemurded määratletud eesti keele
piirkondliku erikujuna ehk murdekeeltena. Meile teadaolevalt on Haridus- ja Teadusministeerium
tellinud keeleteadlaste hinnangu, mil määral saab murdekeeli pidada iseseisvateks keelteks. Vastav
analüüs valmib 2024. aasta alguses, mille järgselt arutakse esitatud ettepanekuid ka Eesti
keelenõukogus.
Meie soov on murdekeelte teemat käsitelda komplektselt, mistõttu teeme ettepaneku oodata ära
keeleteadlaste hinnang ning sellele toetudes kavandada edaspidised võimalikud tegevussuunad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eda Silberg
kultuurilise mitmekesisuse asekantsler
Teadmiseks/sama: Haridus- ja Teadusministeerium
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941