Kiri

KÄSKKIRI Tallinn 11.12.2023 nr 1-2/23/507 2023 kliimapoliitika eesmärkide täitmine pilootprojektides Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määruse nr 57 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ § 9 punkti 26 alusel ning kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõigetega 1 ja 4 ja riigi eelarvestrateegia 2023–2026 lisa 5-ga. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 1 kohaselt laekub paiksete saasteallikate käitajate lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu riigieelarvesse ning seda kasutatakse kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Iga-aastases riigieelarves kajastatakse vastava aasta enampakkumise tulude ja kulude maht. Riigi eelarvestrateegias kajastatakse enampakkumisest saadud tulu kasutuse kavandatud jaotus, määratakse kliimapoliitikaga seotud meetmete sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 4 kohaselt on Eesti kohustatud vähemalt 50 protsenti enampakkumisel saadud tulust kasutama kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide rahastamiseks. Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 kohaselt on meetmele „Kliimapoliitika eesmärkide täitmine nn pilootprojektideks“ planeeritud tulu Euroopa Liidu lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi enampakkumistuludest 39,483 mln eurot. Meetme „Kliimapoliitika eesmärkide täitmine nn pilootprojektideks“ eesmärk on toetada Eestis tegevusi ja pilootprojekte, mis on suunatud kliimamuutustega kohanemisele ning kliimamuutuste mõju leevendamisele. Arvestades eelnevat, eraldada aastal 2023 kliimamuutustega kohanemise ning kliimamuutuste mõju leevendamise tegevuste elluviimiseks pilootmeetme vahendeid järgmiselt: 5 000 000 (viis miljonit) eurot Kultuuriministeeriumile Eesti Rahvusraamatukogu rekonstrueerimiseks. Eesti Rahvusraamatukogu avati 1993. aastal. Hoone on amortiseerunud ja jätkuvaks turvaliseks kasutamiseks vajas rekonstrueerimist. Rekonstrueerimise peamised põhjused on hoone taristu tugev amortiseerumine, elektri-, ventilatsiooni, vee- ja muude tehnosüsteemide vananemine või lausa eluohtlikuks muutumine. Hoone rekonstrueerimine algas 2022. jaanuaris ja kestab 2026. aastani. Projekti koostamise juures on tähelepanu suunatud uutele tehnosüsteemidele ning energiatõhususe suurendamisele. Peale hoone tervikrekonstrueerimist saavutatakse energiaklass B. Projekti tulemusel paigaldatakse energiatõhusaks renoveeritud hoonesse soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, mis tagab värske õhu ja energia kokkuhoiu ja samuti kuivatus- ja niisutusseadmed tagamaks hoone ca 12 000m2 mahuga hoidlates spetsiifiline ja stabiilne ruumide kliima. See on vajalik hoonet kasutavates Rahvusraamatukogus ja Rahvusarhiivis haruldaste ja pikaajaliste säilikute säilitamiseks. Arvestades hoone mahte, kasutusotstarvete eripära ja ulatust ning kasutatavate tehniliste süsteemide esmakordset sellises mastaabis kasutust Eestis, on t egu pilootprojektiga, mida saab edaspidi kasutada näitena analoogsete spetsiifilistele nõuetele vastavate hoonete energiatõhusaks renoveerimisel. Raamatute säilitamistingimusteks on parim võimalikult vähe valgust, mistõttu on hoidlates kasutatavad LED-valgustid jagatud gruppidesse ja neid juhitakse kohaloleku anduritega ja /või lülititega. Kui andurid ei tuvasta hoidlates liikumist etteantud teatud aja jooksul, siis lülitatakse kogu valgustus hoidlas välja. Lugemissaalides kasutatavad andurid mõõdavad valgust väljas ja vastavalt sellele reguleerivad valgustugevust ruumides. Maja üleselt on kasutusel valguslahendus, kus inimeste ruumist lahkudes valgus kustutatakse. LED-valgustite kasutamise ja valgusjuhtimisega tagatakse energiakokkuhoid. Eelarvevahendite kasutamise täpsemad tingimused kehtestatakse Kliimaministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi vahelises koostööleppes. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Saata: Kultuuriministeerium