Vastus

Riigikogu juhatus Teie 27.11.2023 nr 7-1.2/23-02275-2 Meie 05.12.2023 nr 1-7/1684-2 Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 56) Lugupeetud Riigikogu juhatus Täname pöördumise eest. Saadame vastused Riigikogu liikme Tõnis Lukase esitatud küsimustele: 1. Kas ühendmuuseumi kavandamisel on arvestatud varasemaid analüüse ja seni tehtud ettepanekuid? Jah, on arvestatud. Juhime tähelepanu, et 2019. aasta analüüs ei välistanud ühise sihtasutuse asutamist, kuid tõi välja riskid, kui asutuste liitmine toimub ilma palgafondi ja majanduskulude osas lisaressurssi eraldamata. Neid riske on aga võimalik maandada nii põhikirja ja asutaja ootuste dokumendi kaudu kui ka ühekordse lisatoetuse abil. Mõistame täielikult muuseumitöötajate vajadust rahulikuks ja läbimõeldud üleminekuks ning seetõttu ei käsitle me sihtasutuse juriidilise asutamise hetke organisatsioonide sisulise ühinemisena. Nii, nagu mõlema muuseumi töötajatele 02.11.2023 toimunud kohtumisel lubatud sai, anname uuele juhile kaasa ootuse, et sihtasutus asutatakse küll juriidiliselt 1. märtsiks, kui lõppevad riigiasutuste direktorite töölepingud, kuid sisuline liikumine ühise organisatsiooni poole toimub aasta jooksul. See tähendab, et mõlemad muuseumid tegutsevad vähemalt aasta aega oma nime all edasi, pärast mida saab asutus otsustada, kas ja milline ühine bränd parem oleks. Aasta jooksul töötatakse välja asutuse uus struktuur ning räägitakse praeguste kollektiivide ja uue juhi koostöös läbi töötajate tööülesannete muudatused. Muuseumid viivad ellu oma varem plaanitud tegevused. Juba paika pandud näituste programme ümber ei tehta ning sõlmitud kokkuleppeid ei rikuta. Selleks, et katta kulusid, mis toetavad pikemaajalist süsteemset liikumist ühise organisatsiooni poole, eraldab Kultuuriministeerium uuele loodavale sihtasutusele ühekordse toetusena 70 000 eurot. Sellest makstakse ka sõltumatu konsultandi tasu, kelle kaasamise idee pakkus välja muuseuminõukogu. Konsultant juhib muudatust kuni uue juhi tööle asumiseni ning aitab analüüsida kummagi muuseumi tööprotsesse ja leida võimalusi nende ühitamisel. Lisaks märgime, et 2023. aastal suurenes mõlema muuseumi riigieelarveline toetus (ilma Riigi Kinnisvara AS-i kuludeks mõeldud toetuseta) kahe peale kokku 265 000 euro võrra, sh 150 000 eurot seoses eesmärgiga vähendada koormust Eesti Kultuurkapitalile, kes seni oli Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (edaspidi ETDM) näituseprogrammi põhirahastaja. Eesti Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Arhitektuurimuuseumi (edaspidi EAM) puhul on see kasv 21% ja ETDM-i puhul 57%, mis on kordades suurem kultuuriasutuste keskmisest tegevustoetuse tõusust sel aastal. 2. Kus hakkaks tööle ühendmuuseumi juht? Juht hakkab tööle Sihtasutuses Eesti Arhitektuuri-, Disaini- ja Tarbekunstimuuseum. Kultuuriministeerium (edaspidi KuM) ei kirjuta sihtasutustele ette, kus juhid füüsiliselt töötama peavad. 3. Millised on Teie argumendid, mis ka tegelikult põhjendavad plaani võetud kahe muuseumi ühendamist? Ümberkorralduse eesmärgid on:  EAM-i ja ETDM-i suurem nähtavus ja relevantsus ühiskonnas;  pikemas perspektiivis suurendada disaini ja arhitektuuri rolli ühiskonnas ning majandusarengus;  olemasolevate ressursside tõhusam kasutus. KuM-i kava Eesti muuseumivõrgustikku korrastamisel lähtub eesmärgist otsida muuseumivaldkonnas tervikuna efektiivsuse tõstmise võimalusi, tegemata seejuures järeleandmisi teenuste sisulises kvaliteedis. See on kooskõlas Rahandusministeeriumi 2016. aastal koostatud riigiülesannete analüüsiga, kus muutuste läbiviimise põhjustena toodi välja rahvaarvu vähenemine ja kasvav töökäte puudus, Eesti majandusarengu pidurdumine ja kiirete kasvuaastate lõpp, ülalpeetavate arvu kasv ja eelarveline surve avalike teenuste osutamisele, ebaühtlane riigisisene arengukiirus, kohalike omavalitsuste vajakajäämised poliitikate rakendamisel ja avalike teenuste osutamisel ning riigieelarve sõltuvus Euroopa Liidu struktuurifondide rahastusest. Selleks, et Eesti majandus saaks toimida ja valitsussektor ei muutuks maksumaksjale liigseks koormaks, tuleb ühelt poolt anda töökäsi valitsussektorist erasektorile ning teisalt korraldada valitsussektori tegevused ümber nii, et vaatamata väiksemale töötajate arvule, suudaks riik pakkuda siiski kvaliteetseid avalikke teenuseid. Seetõttu on ka muuseumireformi käigus lisaks muuseumide juriidilise vormi muutmisele muuseume omavahel liidetud, kui nende asukoht või teemad seda vähegi võimaldavad, ning seatud eesmärgiks, et ümberkorraldused vähendaksid riigi üldist halduskoormust ning ei tooks kaasa lisakulu muuseumide tegevuse toetamisel riigieelarvest. EAM-i ja ETDM-i puhul on ligi 10 aasta jooksul kaalutud ka teisi variante, nagu muuseumide liitmine vastava valdkonna arenduskeskustega või toomine muude suuremate muuseumide filiaalideks. Need variandid ei tooks kaasa riigireformi vaatest soovitud mõju või eeldaksid suurt lisarahastust. Lisaks on arenduskeskustega liitumine juriidiliselt keerukas, sest asutajaid on palju ning keskuste asutajaks ei ole olnud riik. EAM ja ETDM on mõlemad väikesed muuseumid, seda nii eelarve, museaalide arvu kui ka töötajate arvu poolest. 2023. a alguse seisuga oli EAM-is 10,65 ja ETDM-is 13,1 täistööajale taandatud töötajat (kokku 23,75). Tuues kaks muuseumi ühe juhtimise alla, saab mitmeid protsesse tõhusamaks muuta (juhtimine, dokumendihaldus, finants, haldus, turundus, kogude administreerimine). Ühise sihtasutuse vormis tegutsemine loob seega eeldused, et vabaneb ressurss nii töötajate palkade tõstmiseks kui ka valdkondade peakuraatorite kohtade loomiseks. Seeläbi säilib muuseumide senine sisuline ekspertiis, kuid paraneb juhtimiskvaliteet. Muuseumides käsitletavad teemad on kahtlemata erinevad, kuid oluliste kokkupuutepunktidega, mis on potentsiaaliks sünergia tekkimisel. Senised valdkonnad (st arhitektuur, disain, tarbekunst) jäävad eraldi toimima ka uues sihtasutuses: liitmise mõte ei ole valdkondi kokku panna. Ajapikku võiks valdkondade vahel tekkida suurem sünergia, kuid eesmärk ei ole eelisarendada neid arhitektuuri ja disaini alavaldkondi, mille puhul on sünergia tekkimise võimalused suuremad. Erialaringkondade rahulolu mõlema muuseumiga on kõrge. Küll aga võiks sellest heast sisust palju rohkem inimesi osa saada, arvestades ka seda, kui kallis on ühe kvaliteetse näituse loomine. Suurem külastajate arv on mõistlik ka näituste keskkonnajalajälje vaatest. Ühiselt tegutsedes on võimalus tuua publikuni arhitektuuri ning tarbekunsti ja disaini mitmetahulisemalt kui seni, tuua arhitektuurihuvilisi rohkem disaini juurde ja vastupidi, ning tõsta ühiskonnas kujundatud keskkonna väärtustamise temaatikat laiemalt. Mõlemad asutused võistlevad praegu tähelepanu pärast, koos tegutsedes on sõnum jõulisem ja jõuab suurema hulga inimesteni. Muudatus toob kokku ka kahe muuseumi kompetentsid ja paremad praktikad (nt muuseumipedagoogikas). Ühe asutuse ja eelarve raames on lihtsam planeerida ühistegevusi (sh turundus, koostööprojektid, ühispilet). Eelarvete liitmisega kaasneb suurem majanduslik mobiilsus, sest suureneb käibevahendite hulk. Suureneb ka projektivõimekus, sest osad toetusprogrammid nõuavad enne toetuse väljamaksmist kulude tegemist asutuse enda vahenditest. Samuti on suurema eelarvega lihtsam leida omafinantseeringut ning erinevalt riigiasutustest, kes üldjuhul Euroopa Liidu tõukefondide rahastusele ei kvalifitseeru, on sihtasutusel laiemad võimalused raha taotlemisel. Seega loob ühinemine eelduse arendustegevusteks edukamalt lisaraha taotleda. Ruumiline ühisala on loomulikult sünergiat soodustav tegur, kuid mitte vältimatu eeldus. On mitmeid näiteid sihtasutustest, mis tegutsevad ühtse organisatsioonina, kuid mille filiaalid tegutsevad eraldi hoonetes, ilma et see tooks kaasa juhtimise või tugifunktsioonide dubleerimist (nt SA Eesti Ajaloomuuseum, SA Eesti Kunstimuuseum), või ka isegi eri linnades ja asulates (nt SA Virumaa Muuseumid, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid). Seega ei räägi me hetkel sellest, et sihtasutused peaksid esimesel võimalusel ühise katuse alla koonduma. See võiks olla sihiks pikemas perspektiivis, kui valdkond seda jätkuvalt soovib, nagu 2015. aastal. Kui valdkonnad peavad tulevikus muuseumidele ühise maja loomise plaani viljakaks, siis tekib ühise sihtasutuse näol sellele ideele selge eestvedaja. Kinnitame veel kord, et mõlemad muuseumid jätkavad selgelt oma valdkonna mäluasutustena, eesmärk ei ole neid taandada erialasteks kollektsioonideks. Riigi soov on muuseume ja nende kureeritavaid valdkondi võimestada, et pakutavast saaks tulevikus osa veelgi rohkem inimesi. Säilitades sisulise ekspertiisi (kultuuritöötaja ametikohtade ehk sisutöötajate koguarv saaks meie arvutuste kohaselt tugiteenuste optimeerimise abil isegi suureneda), kuid tõstes juhtimiskvaliteeti, loome eeldused, et uus sihtasutus tuleb majanduslikult paremini toime ja saab seega ka edukamalt oma eesmärke täita. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Teadmiseks: Riigikantselei Marju Reismaa 628 2335 [email protected]