Kiri

± KURESSAARE Vabariigi Valitsuse MUINSUSKAITSEALA „Kuressaare korraldus muinsuskaitseala KAITSEKORD kaitsekord“. LISA 1. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid LISA 1. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid Muinsuskaitseala piir Kaitsevööndi osa 1 piir Kaitsevööndi osa 2 piirid: 1. Vaade Sõrve teelt linnuse tornidele 2. Vaade Kuressaare sadama juurdesõidukanalilt linnuse tornidele 3. Vaade Kuressaare lennujaama juurest ja Roomassaare teelt linnuse tornidele 4. Vaade Tallinna tn ja J. Smuuli tn ristmiku juurest piki Tallinna tänavat Tallinna tn ja Transvaali tn ristmikule Vaadeldav objekt H Vaatesuund 0 400 800 M 17.05.2022 14.08.2023 Muinsuskaitseamet Aluskaart: Maa-amet 2021  Vabariigi KURESSAARE Valitsuse korraldus MUINSUSKAITSEALA „Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekord“. KAITSEKORD LISA 2. Hoonete kaitsekategooriad ja mälestised LISA 2. Hoonete kaitsekategooriad ja mälestised Muinsuskaitseala piir Hoonete kaitsekategooriad A-kaitsekategooria B-kaitsekategooria C-kaitsekategooria Täiendav info Mälestis (hoone) 0 150 300 M 08.03.2023 14.08.2023 Muinsuskaitseamet Aluskaart: Maa-amet 2023  Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja vastuväited ning ameti seisukohad Muinsuskaitseamet 17.03.2022 Täname, et aitasite kaitsekorra täpsustamisele kaasa! 1  Arvamuse Arvamuse / ettepaneku / vastuväite Muinsuskaitseameti seisukoht / selgitus esitaja kokkuvõte RK Miks on staadioni tagune karjamaa Selgitus: Selgitame, et see osa Kuressaare muinsuskaitseala kaitsevööndist ei muutu 17.11.2021 kaitsevööndis? võrreldes kehtiva kaitsevööndiga. Muinsuskaitseala kaitsevöönd kehtestati Väike- Roomassaare poolsaarele juba 2004. aastal eesmärgiga tagada vanalinna silueti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest, sh merelt ning muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas. Uue kaitsekorra kehtestamisega ei ole kavas kaitsevööndi seda osa muuta. Kõnealune pool-looduslik karjamaa on osa Kuressaare vanalinna ümbritsevale keskkonnale olemuslikult omane maastikuelement. Väike-Roomassaare poolsaare linnastaadioni tagust osa on aastaid hoitud muinsuskaitsjate ja kohaliku omavalitsuse poolt traditsioonilise mereäärse hoonestamata karja- või heinamaana, kust avanevad vaated merele ning mis loob puhverala mere ja linna vahele. Ala on hoitud üldiselt hoonestamata avaliku haljasalana ka seetõttu, et uushoonetega ei varjataks ära vaadet merelt linnus-kindlusele. Poolsaarele ehitati 20. sajandi esimestel kümnenditel pigem hooajalise kasutusviisiga küllaltki väikse mahuga rannakohvik. Asukoht jääb vahetult olemasoleva staadioni lõunaserva koos säilinud päikesekellaga. Rannakohviku asukoht valiti selline tõenäoliselt seetõttu, et kuurortlinna külastama tulnud suvitajad mandrilt ja välismaalt said nautida segamatult avaraid vaated merele, loodusele ja linnusele. Uus- Ettepanek määrata Uus-Roomassaare tn 6 Muinsuskaitseameti seisukoht: arvestada ettepanekuga ning määrata hoone Roomassaare 6 hoone A-kaitsekategooriast B- kaitsekategooriaks B. Uus-Roomassaare tn 6 hoones 30.11.2021 toimunud ülevaatusel omanikud kaitsekategooriasse. ajalooliselt väärtuslikke detaile olulisel määral ei ilmnenud. 18.11.2021 R.T. Ettepanek määrata vaatesektor Kuressaare Muinsuskaitseameti seisukoht: võtta teadmiseks. 18.11.2021 linnus-kindluse tornidele piki Uus- Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekorras on loetletud muinsuskaitseala väärtuste Roomassaare tänavat linnuse suunas tulles hoidmise põhimõtted. Punktis 7.12 on nimetatud ka põhimõte, mille kohaselt peetakse oluliseks piki muinsuskaitseala ajaloolisi tänavaid avanevad vaated, samuti on olulised ajaloolised läbipääsud ja liikumisteed, mis tuleb säilitada. Kuna muinsuskaitsealale avanevaid vaateid määratakse ennekõike ala ümbritseva kaitsevööndi alal, ei määra 2  Muinsuskaitseamet sinna eraldi vaatesektorit. Lähtuvalt muinsuskaitseala kaitsekorrast on piki Uus-Roomassaare tänavat linnusele avaneva vaate kaitsmine tagatud. P.V.; S. R. Ettepanek määrata Lootsi tn 10 Muinsuskaitseameti seisukoht: arvestada ettepanekuga ning määrata hoone B- 19.11.2021 A-kaitsekategooriast B-kaitsekategooriasse. kaitsekategooriasse. Lootsi tn 10 hoones 19.01.2022 toimunud ülevaatusel ajalooliselt väärtuslikke detaile siseruumides olulisel määral ei ilmnenud. M.B. Ettepanek mitte määrata Uus tn 5a ja Karja Muinsuskaitseameti seisukoht: arvestada ettepanekuga Uus tn 5a osas ning määrata 19.11.2021 tn 3 hoonetele vastavalt A- ja B- hoone A-kaitsekategooriast B-kaitsekategooriasse ja mitte nõustuda Karja tn 3 kaitsekategooriat. kaitsekategooria muutmise ettepanekuga. Uus tn 5a hoones korterite 30.11.2021 toimunud ülevaatusel ajalooliselt väärtuslikke detaile siseruumides olulisel määral ei ilmnenud. Kogu hoone sisemus on nõukogude perioodil u 1956-1969. aastatel läbinud kapitaalremondi. 1930. aastatest pärit elementidest on säilinud vaid paaris ruumis algsed laudislaed ja teisele korrusele viiv puit-trepp. Kuivõrd hoones ei ole säilinud olulisel määral väärtuslikke interjöörielemente, on Uus tn 5a hoonel silmapaistev ja Kuressaares erandlik, hästi säilinud, välisilme, mis väärib Kuressaare muinsuskaitseala arhitektuurikihistuse näitena säilitamist. Karja tn 3 on Kuressaare muinsuskaitsealale iseloomulik kultuuriväärtuslik elamu, millel on olulised hoone arhitektuurne maht ja välisilme, mis väärivad samuti Kuressaare muinsuskaitseala arhitektuurikihistuse iseloomuliku näitena säilitamist. V.R. Ettepanek määrata Uus-Roomassaare tn 22 Muinsuskaitseameti seisukoht: arvestada ettepanekuga ning määrata hoone 20.11.2021 A-kaitsekategooriast B-kaitsekategooriasse. kaitsekategooriaks B. Uus-Roomassaare tn 22 hoones 23.11.2021 toimunud ülevaatusel ajalooliselt väärtuslikke detaile olulisel määral ei ilmnenud. K.S. Ettepanek jätta muinsuskaitseala piiridest Selgitus: Piiriettepaneku tegemisel on mh peetud silmas, et muinsuskaitseala hõlmaks 26.11.2021 välja Kaluri tee ja Abaja tn nurgal asuv tervikliku kultuuriväärtusliku keskkonna. Traditsiooniliselt hoonestatud kvartal erineb kinnistu aadressiga Lootsi 11A (tulevane täielikult nn GO Spa residentside alast ning kuulub kultuuriväärtusliku linnaehitusliku Kaluri tee 10) ning juhtisite tähelepanu, et terviku juurde. Ettepanekus mainitud kinnistud on osa ajalooliselt hoonestatud kvartalist, sarnastel kaalutlustel võiks mistõttu on nendel kinnistutel mõju ka lähedal asuvatele ajaloolistele hoonetele. Tõsiasi, muinsuskaitsealast välja jääda ka uusehitis et hooned on rajatud suhteliselt hiljuti ei mängi seejuures olulist rolli kuna muinsus- aadressiga Lootsi 9A (Abaja 24). kaitseala hoonestus ongi mitmekesine. Kaasaegsed hooned kõnealustel kinnistutel on kavandatud ümbritsevat arvestades ning täidavad seega muinsuskaitseala eesmärke. 3  Muinsuskaitseameti seisukoht: Mitte arvestada ettepanekut jätta muinsuskaitseala piiridest välja kinnistud Kaluri tee 10 ja Abaja 24 kuna neil kinnistutel toimuv avaldab mõju ka ümbritsevatele kultuuriväärtuslikele hoonetele on Muinsuskaitseameti seisukoht jätta Lootsi, Kaluri ja Abaja tn vaheline kvartal tervikuna muinsuskaitsealasse. Kaitsekorra koostamise töörühma ettepanek ja muinsuskaitseameti otsus on määrata ettepanekus mainitud hoonete kaitsekategooriaks C, mis on võimalikest suurimate leevendustega. A.K Ettepanek määrata Uus tn 12 hoone Muinsuskaitseameti seisukoht: Arvestada ettepanekuga ning muuta hoone 26.11.2021 A-kaitsekategooriast B-kaitsekategooriasse. kaitsekategooriaks B. Uus tn 12 hoones 29.12.2021 toimunud ülevaatusel selgus, et hoone siseruumides on säilinud küll ajalooliselt väärtuslikke detaile, kuid hoones on tehtud 1960. aastatel remont, mille käigus eemaldati seintelt enamik siseviimistluse lahendustest. M.V. Ettepanek määrata Mere tn 15 hoone Muinsuskaitseameti seisukoht ja selgitused: nõustume ettepanekuga hoone 29.11.2021 A-kaitsekategooriast B-kaitsekategooriasse. kaitsekategooria muutmiseks A-kaitsekategooriast B-kaitsekategooriasse. Mere tn 15 hoone puhul on väärtuslikud selle arhitektuurne maht, välisilme ja paiknemine tänavajoonel. Hoone fassaadid on küll hilisemate remontide tegemisel muudetud, kuid nende välimus on põhimõtteliselt võimalik taastada. E.K. Ettepanek määrata Talve tn 13 hoone Muinsuskaitseameti seisukoht ja selgitused: Mitte arvestada ettepanekuga ning jätta 30.11.2021 A-kaitsekategooriast B-kaitsekategooriasse hoone A-kaitsekategooriasse. või jätta hoonele kaitsekategooria Talve tn 13 hoones 30.11.2021 toimunud ülevaatusel selgus, et hoone siseruumides on määramata. säilinud rohkelt kultuuriväärtuslikke detaile. Hoone sisemuses on säilinud kõik tahveluksed koos piirdeliistudega, samuti akende piirdeliistud, laudlaed, laudpõrandad ja restaureeritud pottahjud. K.V. ja teised Ettepanek määrata Uus 15 hoone Muinsuskaitseameti seisukoht: arvestada ettepanekuga ning määrata hoone omanikud A-kaitsekategooriast B-kaitsekategooriasse. kaitsekategooriaks B. Hoones 13.01.2022 toimunud ülevaatusel ühtegi ajalooliselt 06.12.2021 väärtuslikku nähtavat elementi ei ilmnenud. V.A. Ettepanek määrata Mere 7 hoone Muinsuskaitseameti seisukoht: arvestada ettepanekuga ning määrata hoone 06.12.2021 A-kaitsekategooriast B-kaitsekategooriasse. kaitsekategooriaks B. 11.01.2022 toimunud Mere tn 7 hoone ülevaatusel siseruumides ajalooliselt väärtuslikke detaile olulisel määral ei ilmnenud. 4  L.P. Ettepanek määrata Mere 9 hoone Muinsuskaitseameti seisukoht: arvestada ettepanekuga ning määrata hoone 06.12.2021 A-kaitsekategooriast B-kaitsekategooriasse. kaitsekategooriaks B. Mere tn 9 hoones 11.01.2022 toimunud ülevaatusel ajalooliselt väärtuslikke detaile siseruumides ei ilmnenud. T.T. Ettepanek määrata Lootsi tn 9 hoone Muinsuskaitseameti seisukoht: määrata hoone kaitsekategooriaks B. 06.12.2021 A-kaitsekategooriast B-kaitsekategooriasse. Suur-Sadama tn 37 hoones 11.01.2022 toimunud ülevaatusel ajalooliselt väärtuslikke detaile siseruumides olulisel määral ei ilmnenud. K.R. ja M.K Kivi tn 1 omanik on A-kaitsekategooria Muinsuskaitseameti seisukoht: võeti teadmiseks. 06.12.2021 määramisega nõus. E.G. Ettepanek määrata Uus-Roomassaare tn 24 Muinsuskaitseameti seisukoht: määrata hoone kaitsekategooriaks B. 08.12.2021 hoone A-kaitsekategooriast B- Uus-Roomassaare tn 24 hoones 13.01.2022 toimunud ülevaatusel ajalooliselt kaitsekategooriasse. väärtuslikke detaile siseruumides olulisel määral ei ilmnenud. R.P., S.V. ja Ettepanek määrata Suur-Põllu tn 6 hoone Muinsuskaitseameti seisukoht: arvestada ettepanekuga ning määrata hoone teised A-kaitsekategooriast B-kaitsekategooriasse. kaitsekategooriaks B. Suur-Põllu tn 6 hoones 15.01.2022 toimunud ülevaatusel omanikud ajalooliselt väärtuslikke detaile siseruumides olulisel määral ei ilmnenud. 08.12.2021 A.O. Ettepanek määrata Suur-Sadama tn 35 Muinsuskaitseameti seisukoht: arvestada ettepanekuga ning määrata hoone 08.12.2021 hoone kaitsekategooriaks B. Suur-Sadama tn 35 hoones 18.01.2022 toimunud ülevaatusel A-kaitsekategooriast B-kaitsekategooriasse. ajalooliselt väärtuslikke detaile siseruumides olulisel määral ei ilmnenud Ü.T. Ettepanek määrata Uus 33 abihoone Muinsuskaitseameti seisukoht ja selgitus: määrata hoone kaitsekategooriaks B ja 08.12.2021 A-kaitsekategooriast B-kaitsekategooriasse. abihoonele B-kaitsekategooria. Uus tn 33 eluhoones 17.01.2022 toimunud ülevaatusel ajalooliselt väärtuslikke detaile siseruumides olulisel määral ei ilmnenud. Avalikul väljapanekul olnud materjalide hulgas olnud kaardil oli uus tn 33 abihoone tehnilise vea tõttu märgitud kui A-kaitsekategooria hoone. J.P. M.T. Ettepanek määrata Uus 35 hoone Muinsuskaitseameti seisukoht: määrata hoone kaitsekategooriaks B 08.12.2021 A-kaitsekategooriast B-kaitsekategooriasse. Uus tn 35 hoones 13.01.2022 toimunud ülevaatusel selgus, et kapitaalremondi käigus siseruumides väärtuslikke detaile ei säilinud. 5  H.L. Ettepanek määrata Uus-Roomassaare tn 20 Muinsuskaitseameti seisukoht: määrata hoone kaitsekategooriaks B. 08.12.2021 hoone A-kaitsekategooriast B- Kuna hoone interjööridega ei olnud võimalik tutvuda, puuduvad Muinsuskaitseametil kaitsekategooriasse. piisavad andmed elamu sisemuses säilinud väärtuslike detailide säilimise kohta. K.N. Ettepanek määrata Uus-Roomassaare tn 28 Muinsuskaitseameti seisukoht: määrata hoone kaitsekategooriaks B 08.12.2021 hoone A-kaitsekategooriast B- Uus-Roomassaare tn 28 hoones 13.01.2022 toimunud ülevaatusel ajalooliselt kaitsekategooriasse. väärtuslikke detaile siseruumides olulisel määral ei ilmnenud. R.K. ja teised Nõus Uus-Roomassaare tn 4 hoonele A- Muinsuskaitseameti seisukoht: võeti teadmiseks. omanikud kaitsekategooria määramisega Uus-Roomassaare tn 4 hoones 13.01.2022 ülevaatusel selgus, et hoones on säilinud lisaks 08.12.2021 ruumijaotusele ka hulgaliselt väärtuslikke elemente: säilinud on kõik uksed, laudpõrandad mõlemal korrusel, kolme ruumi küttev pottahi, puittrepp, plaatkatete ja liistudega laed, puitlaudisega kaetud laed. M.M. Töökoja tn 10 omanik on A- Muinsuskaitseameti seisukoht: võeti teadmiseks. 08.12.2021 kaitsekategooria määramisega nõus. Ü.S. Ettepanek määrata Uus tn 43 hoone Muinsuskaitseameti seisukoht: määrata hoone kaitsekategooriaks B. 08.12.2021 A-kaitsekategooriast B-kaitsekategooriasse. Uus tn 43 hoones 19.01.2022 toimunud ülevaatusel ajalooliselt väärtuslikke detaile siseruumides olulisel määral ei ilmnenud. T.T. ja K.T. Vastuväide Mere tn 19 hoone Muinsuskaitseameti seisukoht: ettepanekuga mitte arvestada. 09.12.2021 A-kaitsekategooriasse määramise kohta ja A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul tuleb säilitada hoone ettepanek määrata hoone B- autentsus nii interjööris kui ka eksterjööris ning Teie hoonel on tuvastatud kaitsekategooriasse. kultuuriväärtusliku interjööri olemasolu. Mere tn 19 ülevaatusel 11.01.2022 tuvastati, et kultuuriväärtuslikke elemente on interjööris säilinud hulgaliselt: hoones on säilinud algne ruumijaotus. Säilinud on kõik tahveluksed, enamik koos metallmanustega ja ühel uksel on säilinud ka algne ukselink. Kõigil siseustel on säilinud algsed profileeritud piirdeliistud. Hoones on alles ka mitut ruumi läbiv valge glasuurpottidest ahi. Enamikes ruumides on säilinud ka krohvitud peegellagi. Omaniku sõnul on hilisema parketi all säilinud algsed põrandalauad. Siseseinte viimistlemisel ei ole teadaolevalt tapeete eemaldatud. Seega võivad hoones olla säilinud ka algsed tapeedikihid. Hoone tagaküljes asuvas trepikojas on säilinud puittrepp, mis viib teisele korrusele. Peaukse taga asub eeskoda koos tahvelukse ja selle esise trepiga. 6  K.Õ. Ettepanek muuta Kivi 2 hoone Muinsuskaitseameti seisukoht: ettepanekuga mitte arvestada. 09.12.2021 A-kaitsekategooriast B-kaitsekategooriasse. 03.06.2021 toimunud ülevaatuse käigus selgus, et hoones on säilinud kultuuriväärtuslikud interjöörid. Kultuuriväärtuslikke elemente on interjöörides säilinud hulgaliselt: hoones on algne ruumiplaneering, alles on enamik tahveluksi (suures osas koos metallmanustega) ja aknaid koos profileeritud piirdeliistudega. Lisaks on säilinud veranda laelaudis ja põrandakatte all on ilmselt alles ka põrandalaudis. Samuti on säilinud trepikoja uksed koos trepiga ning teisele korrusele viiv puittrepp. K.L. Ettepanek määrata Uus-Roomassaare tn 26 Muinsuskaitseameti seisukoht: määrata hoone kaitsekategooriaks B. 09.12.2021 hoone A-kaitsekategooriast B- Kuna hoone interjööridega ei olnud võimalik tutvuda, puuduvad Muinsuskaitseametil kaitsekategooriasse. piisavad andmed elamu sisemuses säilinud väärtuslike detailide säilimise kohta. M.H Ettepanek määrata Suur-Sadama tn 43 Muinsuskaitseameti seisukoht: määrata hoone kaitsekategooriaks B. 09.12.2021 hoone Kuna hoone interjööridega ei olnud võimalik tutvuda, puuduvad Muinsuskaitseametil A-kaitsekategooriast B-kaitsekategooriasse. piisavad andmed elamu sisemuses säilinud väärtuslike detailide säilimise kohta. A.L ja R.A Ettepanek määrata Suur-Sadama tn 37 Muinsuskaitseameti seisukoht: määrata hoone kaitsekategooriaks B. 09.12.2021 hoone Suur-Sadama tn 37 hoones 11.01.2022 toimunud ülevaatusel ajalooliselt väärtuslikke A-kaitsekategooriast B-kaitsekategooriasse. detaile siseruumides olulisel määral ei ilmnenud. Z. A. Ettepanek määrata Mere tn 2a hoone Muinsuskaitseameti seisukoht: Ettepanekuga mitte arvestada. 09.12.2021 A-kaitsekategooriast B-kaitsekategooriasse. Mere tn 2a hoones 12.01.2022 toimunud ülevaatusel ilmnes hoone siseruumides hulgaliselt ajalooliselt väärtuslikke detaile. Transpordiamet 1. Ettepanek sõnastada ümber Kuressaare Muinsuskaitseameti seisukoht ja selgitus: ettepanek osaliselt arvesse võetud, sõnastust 10.12.2021 muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu on täpsustatud. seletuskirja punkt 5.4, kus on kasutatud Muinsuskaitseala kaitsekord käsitleb hoone ja ehitise mõisteid kooskõlas sõna „ehitis“, kuid pikemas seletuses Ehitusseadustikuga. Kaitsekorra kõnealuses osas on käsitletud nii hoonete kui rajatiste kasutatud sõna „uushoone“. Samuti on püstitamist. punktis 5.4.2. kasutatud sõna „hoone“. Kaitsekorra ajaloolisi avalikke haljasalasid puudutavates osades on silmas peetud Ehitusseadustiku mõistes on nendel kaitsekorraga defineeritud ajaloolisi avalikke haljasalasid. Täpsustame sõnastust sõnadel erinev tähendus (v.t. vastavalt. Ehitusseadustik § 3 lg. 1 ja 2). 7  2. Ettepanek ühtlustada Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu dokumentides ajaloolisi avalikke haljasalasid puudutavad väljendid. MK Ettepanek liita muinsuskaitsealaga Vana- Muinsuskaitseameti seisukoht: mitte arvestada ettepanekut liita muinsuskaitsealaga 14.12.2021 Roomassaare tn lossipargist kuni Talve tn Vana-Roomassaare tänavat lossipargist kuni Talve tänava ristmikuni. ristmikuni. Selgitus: Muinsuskaitsealade piiride muutmist kaaluti Muinsuskaitseametis ja kaitsekorra koostamise töörühmas korduvalt, muuhulgas ka pärast avalikku väljapanekut teie ettepaneku valguses. Aruteludes Vana-Roomassaare tänava piirkonna liitmise osas tuginesime muuhulgas hoonestuse analüüsile, mis oli teostatud sarnaselt teie ettepanekus sisalduvaga. Määravaks sai, et just võrdluses Uus-Roomassaare tänavaga leiti, et Vana-Roomassaare tänava hoonestuspilt on vähem terviklikuna säilinud. Muuhulgas võtsime arvesse ka Saaremaa valla kavatsust hõlmata kõnealune piirkond miljööväärtuslikku hoonestusalasse. Üldplaneeringuga seatavad ehitustingimused tagavad ka sel alal leiduva kultuuriväärtusliku hoonestuse säilimise. J.M. Lootsi tn 7 kaitsekategooria muutmine. Muinsuskaitseameti seisukoht: Lootsi tn 7 hoone välisilme on remonttööde käigus 15.12.2021 Lootsi tn liitmine muinsuskaitsealasse ei võrreldes algse lahendusega küll muutunud, kuid selle algne maht ja paiknemine on ole põhjendatud ning põhjustab omanikele säilinud autentsel kujul, tehes sellest Lootsi tänava ja Kuressaare ajaloolise linnasüdame lisakulu. hoonestuse kontekstis väärtusliku hoone. Seetõttu on Muinsuskaitseamet seisukohal, et Lootsi tn 7 hoone puhul on põhjendatud selle määramine B-kaitsekategooriasse. Oleme seisukohal, et Lootsi tänaval säilinud ajalooline hoonestus ja selle piirkonna linnaehituslik struktuur kannab samasuguseid väärtuseid nagu muinsuskaitsealale jääv ajalooline hoonestus, mistõttu on põhjendatud antud piirkonnas muinsuskaitseala laiendamine. Muinsuskaitsealal paikneva hoone restaureerimiseks või muudeks töödeks, mis on vajalikud hoone säilimiseks on võimalik taotleda Muinsuskaitseametilt toetust. Samuti on osaliselt kompenseeritavad erinevad uuringud kui need peaksid vajalikuks osutuma. 8  V.V. Lootsi tn 11 omanik on A-kaitsekategooria Muinsuskaitseameti seisukoht: A- ja B-kaitsekategooria hooned on kultuuriväärtuslikud 15.12.2021 määramisega nõus, kuid juhtis tähelepanu, hooned, mis on muinsuskaitseala hoonestust iseloomustavad ja/või selle et hoone fassaadidetailid (laudis, ehitustraditsiooni kujundanud ja/või selle arengut mõjutanud ja/või silmapaistva mõjuga katusekate, avatäited) on uued. Küsimus ehitised. Kaitsekategooria määramisel arvestatakse arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku toetusmeetmete kohta. mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust. Need kultuuriväärtuslikud hooned võivad olla säilitanud välisilmes hulgaliselt algseid autentseid elemente, kuid need võivad olla ka juba taastatud fassaadidega, mille puhul on kasutatud väärtuslike detailide või elementide koopiaid. Samuti võib neil hoonetel olla suur taastamispotentsiaal sõltumata vahepealsetest fassaadide ümberehitustest. A- ja B- kaitsekategooria hoonete sisuline erinevus seisneb ennekõike siseruumides säilinud väärtustes. Kui B-kaitsekategooriasse määratud hoonetes on interjööris säilinud vähe kultuuriväärtuslikke elemente, siis A-kaitsekategooriasse määratud hoonete puhul on lisaks nende arhitektuurse välimuse olulisusele väärtuslik ka interjööris hulgaliselt säilinud väärtuslikud elemendid. 12.08.2021 toimunud Lootsi 11 ülevaatusel selgus, et hoones on lisaks algsele ruumijaotusele säilinud ka järgnevad väärtuslikud elemendid: algsed puitpõrandad, peegeluksed koos piirdeliistudega, tahveluksed piirdeliistudega, stukklaed ja peegellaed, kahhelahjud läbi mitme ruumi, puitparkettpõrand, aaderdatud puiduga trepikoda ja trepp koos käsipuuga, II korrusel puituksed ja ümar reljeefsete ornamentidega kahhelahi ja lihtne teenijate toale iseloomulik lihtne kahhelahi. Muinsuskaitseala laienemisega laieneb Teile ka võimalus taotleda toetust ehitiste restaureerimiseks. Hoone A-kaitsekategooriasse määramisega laieneb Teile võimalus hoone siseruumides asuvate väärtuslike detailide restaureerimiseks toetust taotleda. Toetuse taotlemise kohta leiate info: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/teenused- toetused-ja-kooskolastamine/toetused/restaureerimistoetus. Juhiseid restaureerimiseks ja väärtuslike elementide hooldamiseks ning remontimiseks leiate Muinsuskaitseameti koostatud infovoldikutest: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/kasiraamat. Elektrilevi Ettepanek täpsustada avalikul väljapanekul Muinsuskaitseameti seisukoht: selgitame, et väärtusliku haljastuse kahjustamise 16.12.2021 olnud kaitsekorra eelnõu punkti 5.6.16., vältimise all ei peeta silmas lahtise kaeve keelamist. mille kohaselt ehitustöödega, sh tänavate Uute trasside ja tööde kavandamisel tuleb silmas pidada, et olemasolevasse kõrg- ja rekonstrueerimisel, trasside rajamisel, madalhaljastusse suhtutaks võimalikult säästlikult. Selline on ka senine praktika, kuid kaablite paigaldamisel ei tohi väärtuslikku kaitsekorras on see nüüd sõnastatud. 9  haljastust, sealhulgas puude juuri, Ka hooneid puudutavad nõuded muinsuskaitsealal sisalda tegutsemiskeeldu, vaid kahjustada. eesmärk on leida vajalikeks töödeks võimalused, mis oleks võimalikult säästvad olemasoleva kultuuriväärtusliku materjali suhtes. Lahtist kaevet puudutava täpsustuse viime sisse kaitsekorra seletuskirja teksti. I.P. Ettepanek mitte määrata Suur-Sadama 49 Muinsuskaitseameti seisukoht : ettepanekuga mitte arvestada, ajalooline abihoone 17.12.2021 abihoonele B-kaitsekategooriat ja jätta see kinnistu keskel on määratud B-kaitsekategooriasse, kui väärtuslik muinsuskaitsealale muinsuskaitsealast välja seoses iseloomulik ajalooline abihoone, mille välisilmes on säilinud algseid elemente. kinnistupiiride muutumisega. Suur-Sadama tn 49 elamu ja abihoone moodustavad kinnistul paiknedes tervikliku kompleksi. Muinsuskaitseala piir määratakse selliselt, et ajalooline abihoone jääb paiknema muinsuskaitsealal. ICOMOS Eesti 1. Lisada dokumenti soovitus – mitte liita 17.12.2021 ajaloolise krunte üheks kinnistuks, et Muinsuskaitseameti seisukoht: Osaliselt arvestatud. vältida suuremahuliste sobimatute Pikem seisukoht: link vastusele hoonete rajamist. 2. Lisada uusehitiste peatükki viide, et uusehitise rajamise aluseks peavad olema detailplaneeringute eritingimused. 3. Kaaluda arheoloogilise kultuurikihiga ala laiendamist kultuurimälestise Suuresilla ümbrusesse, kus asub üks esimesi Kuressaare vanalinna ja kindlusesse suubuv tee. 4. Soovitame muuta praegu B kaitsekategooria hooned A-ks järgmistel hoonetel: Põik 2 ja Turu 1, Tallinna 8, Tallinna 9, Veski 10, Pikk 56 ja Lossi 2 Ü.J. Ettepanek määrata kõigi Uus tn 41 kinnistul Muinsuskaitseameti seisukoht: Ettepanekuga mitte arvestada. 17.12.2021 paiknevad hooned Uus tn 41 eluhoonetel on hästi säilinud fassaadide välisilme, mis väärib Kuressaare B-kaitsekategooriast C-kaitsekategooriasse. muinsuskaitseala arhitektuurikihistuse näitena säilitamist. Eesti Omanike 1. Muinsuskaitseamet ei ole kaalunud Muinsuskaitseameti seisukoht: Keskliit Kuressaare muinsuskaitsealal riikliku kaitse Pikem seisukoht: link vastusele 22.12.2021 lõpetamist ning arvestatud 10  muinsuskaitsealal asuvate ehitiste omanike õigusega, nõuda põhiõiguse piiramist proportsionaalselt püstitatud eesmärgiga. 2. Muinsuskaitseamet ei ole ühitanud muinsuskaitseseaduses sätestatud teatise- või loamenetlust ehitusseadustikus või maaparandusseaduses ettenähtud teatise- või loamenetlusega. 3. Muinsuskaitseamet on eelnõu ettevalmistamisel rikkunud oluliselt muinsuskaitseseaduses sätestatud menetluskorda. 4. Muinsuskaitsealal asuvatele ehitistele on kehtestatud põhjendamatult suured omandiõiguse piirangud. 5. Muinsuskaitseameti ja muinsuskaitsealal asuvate hoonete omanike vastastikused õigused ja kohustused on eelnõus olulisel määral tasakaalust väljas. 11  A.R. Ettepanek muuta avalikul väljapanekul Muinsuskaitseameti seisukoht: osaliselt arvestada ettepanekuga muuta kaitsekorra 22.12.2021 olnud kaitsekorra eelnõu punkte (3.2.7 ja teksti. 5.4.1 ning kaitsekorra seletuskirja vastavaid Viime Kuressaare kaitsekorras sisse täiendused, mis arvestavad ettepanekuga. osasid), mis puudutavad Uue hoone püstitamist puudutav kaitsekorra punkt 5.4.1, mis andis suunise vältida muinsuskaitsealale uute hoonete ajalooliste hoonete ja stiilide kopeerimist, välja arvatud juhul, kui kultuuriväärtusliku (A- kavandamist. või B-kaitsekategooria) hoone hävimisel või rikkumisel on põhjendatud selle taastamine, on otsustatud nõuete hulgast eemaldada. Sama peatüki ülejäänud punktid lubavad jõuda arhitektuurselt kvaliteetse tulemuseni. Otsuseni jõudmisel võeti lisaks Teie argumentatsioonile arvesse ka Kuressaare vanalinna senist muinsuskaitsepraktikat. Vastava muudatuse tegemist kaalutakse veel ka Tartu ja Pärnu kaitsekordade puhul. Muinsuskaitseala väärtuste hoidmise peatükis leiduv punkt 3.2.7 on – põhimõttena sõnastatuna – vähem imperatiivne ning sellisena siiski vajalik. See punkt ei sea kitsendusi loominguvabadusele ning selle eesmärk on tõepoolest kvaliteetne inimsõbralik linnaruum. Selgituseks rõhutame, et põhimõte eelistada uute ehitiste ja suuremahuliste juurdeehitiste puhul tänapäevase arhitektuurikeelega ümbritsevaga arvestavat lahendust ei ole mõeldud kontrastselt eristuva uue arhitektuurini jõudmiseks. Eesmärk on vältida kohmaka detailikäsitlusega mistahes stiilitunnustega uute hoonete tekkimist, mida ka teie kirjas mainitud põhjustel aegajalt eesti linnades ette on tulnud. Juhime tähelepanu, et koostöös Kultuuriministeeriumiga on muudetud dokumendi ülesehitust, ehk muutunud on vorm ning seetõttu ka numeratsioon. A.T. Ettepanekud mitmete kaitsekorra punktide Muinsuskaitseameti seisukoht: Osaliselt arvestatud. 21.01.2022 sõnastuse täpsustamiseks ja Pikem seisukoht: link vastusele parandamiseks. A.T Ettepanek seletuskirja p.5.6.4 parkimist Muinsuskaitseameti seisukoht: Osaliselt arvestatud. 31.01.2022 puudutava osa kohta. Mitte lubada tänava- Pikem seisukoht: link vastusele äärsete parkimiskohtade rajamist, pigem neid vähendada. RKAS Ettepanek määrata RKAS omanduses Muinsuskaitseameti seisukoht: mitte nõustuda ettepanekuga hoonete kaitsekategooria 01.02.2022 olevate Lossi tn 7/1 ja Kitsas tn 2 hooned muutmiseks. B-kaitsekategooriast C-kaitsekategooriasse. Pikem seisukoht: link vastusele 12  Vabariigi KURESSAARE Valitsuse korraldus MUINSUSKAITSEALA „Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekord“. KAITSEKORD LISA Lisa 3. Haljastus ja arheoloogilise LISA 3. Haljastus kultuurikihiga kultuurkihiga ala ja arheoloogilise kultuurkihiga ala Muinsuskaitseala piir Arheoloogilise kultuurkihiga ala Ala, millel kehtib leevendus: tööde tegemise luba ei ole nõutav kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud töödeks 4 3 Ajaloolised avalikud haljasalad 6 1. Mereäärne puhkeala 2. Lossipark 3. Haljasala Vabadussõja monumendiga 4. Koerapark 5. Allee tn ja Uus-Roomassaare tn allee 6. Pargi lasteaia hoov ehk Maagi (Maacki) aed 2 5 0 300 M 1 08.03.2023 09.11.2023 14.08.2023 Muinsuskaitseamet Aluskaart: Maa-amet 2023  Riigikantselei [email protected] 04.12.2023 nr 1-11/1719-1 Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu esitamine Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse „Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Eelnõu koos 3 lisaga 2. Seletuskiri koos 3 lisaga Teadmiseks: Muinsuskaitseamet Reesi Sild 6282381 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 21.09.2023 KORRALDUS Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekord Korraldus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 ja § 19 lõike 3 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 91 lõikega 1. I osa Muinsuskaitseala nimetus ja piir 1. Kuressaare muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga kaitsta ja säilitada Kuressaare linna ajaloolist linnatuumikut, sest see kultuuriväärtusega maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. 2. Kuressaare muinsuskaitseala hõlmab Kuressaare ajaloolist linnatuumikut, mille moodustavad linnus-kindlus ja seda ümbritsev muldkindlustusvöönd koos pargi- ja ranna-alaga ning vanalinn ja ajaloolised eeslinnad. 3. Muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piir, sealhulgas muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated on esitatud korralduse lisas 1. II osa Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted 4. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Kuressaare ajalooliselt välja kujunenud linnatuumiku kui kultuuriväärtusliku linnaehitusliku terviku ja arheoloogilise kultuurkihi säilitamine, linnaruumi kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ning linnaruumi kestlik areng. 5. Muinsuskaitseala kaitse ja säilimise korraldusele kohaldatakse muinsuskaitseseadust koos siin korralduses sätestatuga. 6. Muinsuskaitseala kaitse eesmärgiga seotud väärtused on: 1) mitmekesine, inimmõõtmeline ja kultuurimälu hoidev elu-, töö-, äri-, õppe- ja puhkekeskkond, milles on võimalik tunnetada linna ajalugu selle erinevate kihistuste kaudu; 2) keskajast tänapäevani kujunenud ja säilinud linnaehituslik tervik, sealhulgas ehitised, tänavavõrk kolmnurksete väljakutega, ajaloolised avalikud haljasalad ja ranna-ala, krundi- ja hoonestusstruktuur, ehitusjooned, hoovid (edaspidi õuemaa), haljastus, ajaloolised linnaruumi elemendid, linnus-kindlus ja arheoloogiline kultuurkiht; 3) muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated1, muinsuskaitsealal avanevad olulised sisevaated ja kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavus. 7. Keskajast tänapäevani kujunenud ja säilinud linnaehitusliku terviku väärtuslikumad kihistused on: 1) Kuressaare linnus-kindlus ja sellega seotud hooned ja rajatised; 2) vanalinna alal eelkõige 17.–18. sajandil rajatud hoonestus, sealhulgas selle nõukogudeaegne restaureerimiskihistus; 3) vanalinna ja eeslinnade alal eelkõige 19.–20. sajandil rajatud eeslinnahoonestus ja kuurortarhitektuur, selle nõukogudeaegne restaureerimiskihistus ja hilisem hoonestusstruktuuri sobituv hoonestus; 4) kultuuriväärtuslikud interjöörid ja nende osad; 5) linnaruumile iseloomulikud elemendid, sealhulgas tänavapinna liigendamine erinevate sillutistega, kiviaiad, kaevud, teadetetulbad, monumendid, tänavalaternad jms; 6) traditsiooniline haljastusviis, sealhulgas kõrghaljastatud õuemaa, ajaloolised avalikud haljasalad, puiesteed ja ranna-ala avalik haljasala; 7) arheoloogiline kultuurkiht ja selles leiduvad ehituskonstruktsioonid, -detailid või muud elemendid; 8) II maailmasõjaks välja kujunenud kinnistud (maaüksused), mis on säilinud tänapäevani muutmata või vähesel määral muutunud piiridega. 8. Kavandatavad tööd ja tegevused peavad olema kooskõlas muinsuskaitseseaduse §-s 3 sätestatud ning järgmiste muinsuskaitseala väärtuste säilitamise riiklike põhimõtetega: 1) muinsuskaitseala väärtusi säilitatakse, uuendused lähtuvad kestlikust arengust ja sobitatakse kokku kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades muinsuskaitseala eesmärke ja parandades elukeskkonna kvaliteeti; 2) muinsuskaitseala mitmekesist kasutust hoitakse ning soodustatakse ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete, kinnistute ja maa-alade jätkuva avaliku kasutamisega; 3) uue hoone ehitamisele eelistatakse võimaluse korral kultuuriväärtuslike hoonete kasutust; 4) hoone ja linnaruumi ehituslike muudatustega suurendatakse ligipääsetavust kultuuripärandile viisil, mis ei kahjusta muinsuskaitseala ega seal asuvate ehitiste kultuuriväärtust; 5) kultuuriväärtuslikke ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid (korralduse lisa 2) säilitatakse ja hooldatakse järjepidevalt; hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme muutmisel säilitatakse ja vajaduse korral taastatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning arhitektuuridetailid; 6) uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehituse ehitamisel eelistatakse tänapäevase arhitektuurikeelega ümbritsevat keskkonda arvestavat lahendust, eesmärgiga rikastada mitmekihilist ajaloolist keskkonda kvaliteetse arhitektuuriga; lähtutakse lähiümbruse linnaruumist, sealhulgas ajaloolise hoonestuse paiknemisest, tihedusest, mahust, materjalikasutusest, katusemaastikust ja värvilahendusest; 7) avalikus kasutuses või linnaruumiliselt tuntava mõjuga uue ehitise või suuremahulise juurdeehituse kavandamise puhul on soovitatav korraldada arhitektuurivõistlus; 8) uusi hooneid rajatakse üldjuhul aladele, kus ajalooliselt on olnud hoonestus ning seejuures arvestatakse ala taashoonestamisel ümbritseva linnaruumi ning kaitsekorra eesmärkide ja väärtustega; 1 Näidatud korralduse lisas 1. 9) avalik ruum (tänavad, platsid, avalikud haljasalad) kavandatakse kultuuriväärtust arvestava ja inimsõbralikuna, säilitades ja taastades ajaloolist linnaehituslikku struktuuri, ajastuomaseid arhitektuuritavasid (tänavapinna kõrgus ja liigendused, ajaloolised sillutised) ja linnaruumi kujunduselemente (tänavalaternad, teadetetulbad, kinnistute piiramine aedadega jms); 10) säilitatakse haljasalad ja haljastus, sealhulgas puiesteed ja haljastatud õuemaa; haljasalade (sh õuemaa) heakorrastamisel ja rekonstrueerimisel järgitakse konkreetsele alale iseloomulikku haljastusviisi; võimaluse korral taastatakse alleede ja puuridade hävinud osad; 11) mulla- ja kaevetööde tegemisel ning pinnase teisaldamisel ja juurdeveol lähtutakse arheoloogiapärandi kaitseks minimaalse sekkumise põhimõttest; 12) arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide puhul eelistatakse nende konserveerimist ja eksponeerimist tagasimatmisele ja markeerimisele; 13) säilitatakse vaated piki muinsuskaitseala tänavaid ja kultuuriväärtuslikele ehitistele ning ajaloolised läbipääsud ja liikumisteed; võimaluse korral taastatakse vaated ehitistele; 14) kinnistu piiride muutmise üle otsustamisel lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest muinsuskaitseala kontekstis, sealhulgas kinnistu ja sellel asuva hoonestuse ajalisest seotusest ja järjepidevusest. III osa Muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid 9. Muinsuskaitseala hooned, välja arvatud kultuurimälestiseks tunnistatud hooned, jagatakse A-, B- ja C-kaitsekategooriasse. Hoone kaitsekategooria on määratud korralduse lisas 2. 10. A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris. 11. B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus eksterjööris. 12. C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena säilitamist ei nõuta. 13. Juhul, kui ehitise mälestiseks olemine lõpetatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse ehitist A-kaitsekategooria hoonena kuni kaitsekategooria määramiseni. Juhul, kui olemasolev hoone korralduse lisas 2 märgitud ei ole, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni B-kaitsekategooria hoonena. 14. Kui hoone ehitatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni C-kaitsekategooria hoonena.  IV osa Muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded 15. Muinsuskaitsealal asuva A-kaitsekategooria hoone puhul säilitatakse väärtuslik ruumiplaneering ning kultuuriväärtuslikud sisetarindid (vahelaed, siseseinad, mantelkorstnad jms), interjööridetailid (siseuksed, sisetrepid, piirdeliistud, ahjud jms) ja siseviimistluskihid (parketid, põrandalauad, maalingud, tapeedid, stukkdekoor jms). 16. Muinsuskaitsealal asuva A- ja B-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel järgmised nõuded: 1) ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, välisviimistlus ja kultuuriväärtuslikud detailid säilitatakse võimalikult autentsena ning tagatakse hoone olemasolevate kandekonstruktsioonide püsivus; 2) hooneosade ja ehitusdetailide taastamisel võetakse aluseks dokumenteeritud ajalooline lahendus ja lähtutakse hoonest kui tervikust; 3) kasutatakse hoonetüübile ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale (puit, dolomiit, lubjakivi, lubikrohv, valtsplekk- ja savikivikatused jms) ning võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid; traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata (plastlaudis, kivikatust imiteeriv katuseplekk, õhekrohv jms). Hoone ehitusajale ebatüüpilisi materjale lubatakse kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena (katusekattena eterniit, rullmaterjal jms); 4) välispiirdeid võib soojustada ainult juhul, kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad hoone ja selle osade proportsioonid; 5) säilitatakse hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega sobivad avatäited (aknad, uksed, luugid jms), välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik nende väga halva seisukorra tõttu; välimiste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme muutmiseks; 6) maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet; 7) ventilatsiooni ehitamisel kasutatakse olemasolevaid korstnaid ja läbiviike; juhul kui see ei ole võimalik, ehitatakse uus korsten ajalooliste eeskujul; 8) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp, alajaam jms paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone, viimistlust ega vaadeldavust; vajaduse korral seade varjestatakse; 9) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja paigutatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei varja väärtuslikke fassaadidetaile, ei tekita valgushäiringut ega domineeri linnaruumis; 10) katuseaknaid võib vähese vaadeldavusega kohta paigaldada juhul, kui need ei kahjusta hoone kultuuriväärtuslikku ilmet ning kui need on katusega samas tasapinnas, paigutatud hoone üldise arhitektuurse tervikuga sobivalt ja hoone fassaadi rütmiga arvestavalt, eelistatult hoovipoolsele küljele. 17. Muinsuskaitsealal asuva C-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel järgmised nõuded: 1) hoone ilme muutmisel, välimiste avatäidete (uste ja akende) vahetamisel ning välisviimistluse materjalide ja värvilahenduse valikul lähtutakse hoone ehitusaegsest või terviklikust välisilmest ning sobivusest lähiümbruse hoonestusega; 2) kasutatakse ajaloolisesse keskkonda sobivaid ehitus- ja viimistlusmaterjale; traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata; 3) välispiirete soojustamisel säilitatakse hoone ja selle osade proportsioonid ning võimaluse korral iseloomulikud detailid; 4) maapealse osa laiendamine lahendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet; 5) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp, alajaam jms paigaldatakse avalikust ruumist vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone, viimistlust ega vaadeldavust; vajaduse korral seade varjestatakse; 6) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja lahendatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei varja iseloomulikke fassaadidetaile, ei tekita valgushäiringut ega domineeri linnaruumis. 18. Muinsuskaitsealale uue ehitise püstitamisel kehtivad järgmised nõuded: 1) lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud ehitusjoonest, hoonestusstruktuurist, tihedusest ja kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest (eelkõige II maailmasõja eelsete hoonete mahust, kujust ja kõrgusest), liigendusest, materjalikasutusest, värvilahendusest ja katusemaastikust; katus kavandatakse üldjuhul kaldkatusena; 2) mitut varasemat krunti hõlmava uue ehitise kavandamisel liigendatakse see mahuliselt ja arhitektuurselt, järgides II maailmasõja eelset krundi- ja hoonestusstruktuuri; 3) välisviimistluses kasutatakse traditsioonilisi ja keskkonda sobivaid materjale, sealhulgas krohvi, looduskivi, tellist, katusekivi, betooni, puitlaudist, plekki jms; traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata; 4) alla 20 ruutmeetrise ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrguse ehitise (edaspidi väikeehitis), sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata alapunktides 1 ja 2 seatud nõudeid: sellised ehitised kavandatakse ajaloolisse keskkonda sobivalt ja viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse ega kahjusta olulisi vaateid; 5) ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline väikeehitis (prügimaja, alajaam, autovarjualune jms) paigutatakse eelistatult asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis nähtav, kahjustamata olemasolevate kultuuriväärtuslike hoonete konstruktsioone, viimistlust ja vaadeldavust; 6) ajaloolistele avalikele haljasaladele2 uusi ehitisi ei püstitata, välja arvatud sobiva mastaabi ja kujundusega väikeehitisi ja rajatisi (taristuobjektid, spordi- ja puhkerajatised, mänguväljakud, tualetid, kioskid, paviljonid jms); 7) väikeehitiste, sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata käesoleva punkti alapunktides 1 ja 2 seatud nõudeid: sellised ehitised kavandatakse ajaloolisse keskkonda sobivalt ja viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse ega kahjusta olulisi vaateid. 19. Kinnistu (maaüksuse) piiride muutmisele kehtivad järgmised nõuded: 1) muutmata või vähesel määral muutunud ajaloolised kinnistupiirid üldjuhul säilitatakse; 2 Näidatud korralduse lisas 3. 2) alapunktis 1 nimetamata kinnistu piiride muutmisel järgitakse kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju), krundile määratakse lihtne ja selge kuju, mis võimaldab ehitist hooldada ja teenindada. 20. Muinsuskaitseala tänavate, õuemaa, haljastuse ja linnakujunduse elementide puhul kehtivad järgmised nõuded: 1) kultuuriväärtuslikud piirdeaiad, -postid, väravad jms säilitatakse, vajaduse korral taastatakse; 2) uute piirdeaedade, -postide, väravate jms kavandamisel lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud traditsioonilistest ehitusvõtetest, materjalikasutusest, kõrgusest, paiknemisest tänavajoone suhtes ja sobivusest kinnistul paikneva hoonestuse arhitektuuriga; võimaluse korral taastatakse dokumenteeritud ajalooline lahendus; 3) ajaloolised munakivisillutised jm väärtuslikud katendid säilitatakse või taaskasutatakse ehitusprojektiga hõlmatud ala sees; 4) uue katendi rajamisel lähtutakse ajaloolisest lahendusest (nt sõiduteel munakivisillutise, kõnniteel sillutisplaatide, hoovialal sillutiskivide ja/või sõelmete kasutamine), sealhulgas eelistatakse asfaltkattele sillutiskivilahendusi; sillutise kavandamisel lähtutakse piirkonnale iseloomulikust hoonestuse, haljastuse ja sillutatud ala vahekorrast; 5) tagatakse hoonest ja rajatisest pinnasevee eemale juhtimine: selleks taastatakse, säilitatakse või rajatakse pinnasekalded, vajaduse korral maapinda madalamale viies; 6) tänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse kultuuriväärtuslike ehitiste sokli proportsioonid, vajaduse korral tänavapinda madalamale viies; välditakse pinnasevee imbumist hoonetesse ning sademevee juhtimist kinnistutele; vajaduse korral kasutatakse lahendusi, millega juhitakse pinnase- ja sademevesi hoonest eemale; 7) kultuuriväärtuslikke linnaruumi elemente (monumendid, skulptuurid, teadetetulbad, tänavapostid, laternad, kaevud, pingid jms) säilitatakse ja võimaluse korral taaskasutatakse; 8) uued linnakujunduse elemendid (linnamööbel, tegevuskoha tähised, info- ja reklaamikandjad, liikluskorraldusvahendid, hooajalised kohvikuterrassid, päikesevarjud, müügikohad, tänavapostid jms) kavandatakse ümbritsevat keskkonda arvestavalt ning paigaldatakse viisil, mis ei kahjusta kultuuriväärtuslikke hooneid, vaateid, arheoloogilist kultuurkihti ega kõrghaljastust; 9) hooajaline tänavakohvik või kauplemiskoht rajatakse tänavapinnale, ilma eraldi kõrgema terrassitasapinna ja täispiirdeta, välja arvatud juhul, kui aluspind seda ei võimalda; 10) tänavaid tuleb hooldada viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust ega kõrghaljastust; 11) ajalooliste avalike haljasalade3 (Lossipark, Maacki aed, Koerapark, haljasala Vabadussõja monumendiga, ranna-ala avalik haljasala) ajalooline struktuur, planeering, vaated, väärtuslik haljastus ja ajaloolised väikevormid (piirded, pargimööbel jms) säilitatakse; rekonstrueerimisel lähtutakse haljasalast kui tervikust, võttes taastamise korral aluseks dokumenteeritud ajaloolise olukorra ja arvestades muutustega linnaruumis (hilisem väärtuslik haljastus, ehitised jms); 12) Allee tn ja Uus-Roomassaare tn alleed4 säilitatakse; alleeosad taastatakse terviklike lõikudena, mitte ei istutata üksikuid puid sinna vahele; alleede ümbruses kasutatakse pinnakatteid, mis võimaldavad veel pinnasesse imbuda; 13) tänavate ristumiskohtadel paiknevad rohealad säilitatakse; 3 Näidatud korralduse lisas 3. 4 Näidatud korralduse lisas 3. 14) haljastuse taastamisel ja rajamisel nii avalikus ruumis kui ka õuemaal lähtutakse piirkonnas välja kujunenud ajastuomasest haljastusviisist ja kasutatakse peamiselt traditsioonilisi liike (pärn, vaher, tamm, õuemaal ka viljapuud, sirel, ebajasmiin, kibuvits, must leeder jms); 15) puude, sealhulgas viljapuude raiumisel nähakse üldjuhul ette asendusistutus samal kinnistul või sobivas kohas muinsuskaitsealal; puittaimestikku võib raiuda taimede kuivamisel või ohtlikuks muutumisel ning oluliste vaadete avamiseks ja isetekkeliste puude likvideerimiseks; 16) ehitus- ja kaevetöödega, sealhulgas tänavate rekonstrueerimisel, trasside rajamisel, kaablite paigaldamisel, pinnase teisaldamisel ja juurdeveol ei lubata väärtuslikku haljastust, sealhulgas puude juuri kahjustada. 21. Arheoloogilise kultuurkihiga ala moodustavad Kuressaare linnus-kindlus koos seda ümbritseva pargiga ja sellest põhja pool paiknev maa-ala, kus võib olla säilinud kesk- ja varauusaegse asulaga seotud kultuurkiht, piirkonnad, kuhu on ulatunud kesk- ja varauusaegne teedevõrk ja mille lähiümbruses on kesk- ja varauusaegse kultuurkihi esinemine oodatav, ning muinsuskaitseala põhjaosas paiknev oletatav hukkamiskoht. Arheoloogilise kultuurkihiga ala on märgitud korralduse lisas 3. 22. Muinsuskaitsealal asuva arheoloogiapärandi kaitseks kehtivad järgmised nõuded: 1) arheoloogilise kultuurkihiga alal enne detailplaneeringu kehtestamist või projekteerimistingimuste või ehitusloa andmist või ehitusteatise menetluse käigus, millega kaasnevad kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, selgitatakse vajaduse korral välja ja võetakse arvesse alal asuvad väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -detailid ning muud arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Juhul kui plaanitavad tööd võivad ohustada arheoloogilist kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist kavandatavatest töödest sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia vajaduse korral kuni loodusliku pinnaseni; 2) väärtuslikud ajaloolised ehituskonstruktsioonid ja -detailid säilitatakse. V osa Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded 23. Muinsuskaitseala kaitsevöönd on jagatud kaheks osaks5, mis on esitatud korralduse lisas 1. 24. Kaitsevööndi 1. osa eesmärgid on tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning muinsuskaitseala vaadeldavus piki ajaloolisi tänavaid: 1) uue ehitise püstitamisel või olemasoleva ehitise maapealse osa laiendamisel tuleb vältida järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses, tiheduses ja paigutusviisis võrreldes külgneva muinsuskaitsealaga; 2) vaateid piki ajaloolisi tänavaid ehitistega sulgeda ei lubata. 25. Kaitsevööndi 2. osa eesmärk on tagada linnuse tornide ja muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest6 ning olulised linnaruumi sisevaated (mere äärest linnusele, linnus- kindluse alalt merele ja ranna-alale, vaated piki ajaloolisi tänavaid); vaateid ehitistega sulgeda 5 Näidatud korralduse lisas 1. 6 Näidatud korralduse lisas 1.  ei lubata. Vaate 4 puhul säilitatakse tänavakoridori laius enne Transvaali tn, Põhja tn ja Tallinna tn ristmikku. Muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated on järgmised: 1) vaade 1 avaneb Sõrve teelt linnuse tornidele; 2) vaade 2 avaneb Kuressaare sadama juurdesõidukanalilt (faarvaatrilt) linnuse tornidele ja muinsuskaitsealale; 3) vaade 3 avaneb Kuressaare lennujaama juurest ja Roomassaare teelt linnuse tornidele; 4) vaade 4 avaneb Tallinna tänaval J. Smuuli tn ristmiku juurest piki Tallinna tänavat vanalinna algusele. VI osa Leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis 26. Muinsuskaitsealal ei nõuta tööde tegemise luba ega sellele eelnevaid muinsuskaitse eritingimusi järgmistel juhtudel: 1) C-kaitsekategooria hoone konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on ehitusloa või -teatise Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud; 2) kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud töödeks õuemaal väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga ala; 3) raietöödeks ja hooajalise ehitise püstitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on raieloa ja hooajalise ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud; 4) tegevuskoha tähise, info- või reklaamikandja paigaldamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on lahenduse Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud. 27. Muinsuskaitseala kaitsevööndis ei nõuta: 1) Muinsuskaitseametiga olemasoleva ehitise ümberehitamise ja välisilme muutmise kooskõlastamist, välja arvatud maapealse osa laiendamisel; 2) Muinsuskaitseameti teavitamist ehitise ehitamisest, mis ei nõua ehitusseadustiku kohaselt ehitusluba ega ehitusteatist; 3) kaitsevööndi osa 2 alal ehitiste lammutamise kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga. VII osa Muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid 28. Mälestise kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele kinnismälestisele. VIII osa Lõppsätted 29. Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 30. Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2004. a määruse nr 220 „Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“ (RT I 2004, 50, 353) kehtivus lõpeb punktis 29 sätestatud korralduse jõustumisel. Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Kaitsekorra põhjendused ja selgitused on esitatud seletuskirjas, mis on kättesaadav Muinsuskaitseameti veebilehel ja Muinsuskaitseametis. Kaja Kallas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär Lisa 1. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid Lisa 2. Hoonete kaitsekategooriad ja mälestised Lisa 3. Haljastus ja arheoloogilise kultuurkihiga ala  Vabariigi Valitsuse korralduse „Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekord“ seletuskiri Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................................ 2 2. Kuressaare muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse põhjendus ........................................................................................................................................... 3 3. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused ..................................................................................... 9 4. Korralduse sisu ........................................................................................................................ 13 5. Kaitsekorra ette valmistamine ja menetluse kirjeldus ......................................................... 45 6. Korralduse vastavus Euroopa Liidu õigusele ........................................................................... 48 7. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused........................................................ 48 8. Korralduse jõustumine ............................................................................................................... 49 9. Vaidlustamine .............................................................................................................................. 49 10. Korralduse kooskõlastamine .................................................................................................... 49 Seletuskirja lisa 1. Kaitsekategooriate põhjendused .................................................................... 49 Seletuskirja lisa 2. Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja Muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast. ..... 49 Seletuskirja lisa 3. Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja vastuväited ning ameti seisukohad. ........................................... 49 1  1. Sissejuhatus Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 19 lg 3 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus tunnistada ala muinsuskaitsealaks ja kehtestada ala kaitsekord. Kuressaare muinsuskaitseala asub Saare maakonnas Kuressaare linnas. Kuressaare ajalooline linnasüda on olnud riikliku kaitse all alates 1973. aastast, kui Eesti NSV Ministrite Nõukogu 27. veebruari 1973. a määrusega nr 91 võeti kaitse alla Kuressaare vanalinn. 1995. aasta Vabariigi Valitsuse määrusega nr 153 (RT I 1995, 38, 508) kehtestati Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus. 2004. aasta Vabariigi Valitsuse määrusega nr 220 (RT I 2004, 50, 353) kehtestati Kuressaare muinsuskaitseala põhimäärus. 1. mail 2019. a jõustunud muinsuskaitseseadusega ajakohastatakse muinsuskaitse nõudeid ning nähakse ette kehtestada muinsuskaitsealadel uue seadusega kooskõlas olevad kaitsekorrad. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 91 lg 1 kehtib enne seaduse jõustumist kaitse alla võetud muinsuskaitseala põhimäärus seni, kuni Vabariigi Valitsus tunnistab selle kehtetuks või kuni muinsuskaitseala kaitsekord kehtestatakse seaduses sätestatud alusel ja korras. Siinse korralduse (edaspidi korraldus) ei näe ette uue maa-ala kaitse alla võtmist. Korraldusega kehtestatakse olemasolevale kaitsealale uus kaitsekord lähtuvalt 1. mail 2019. a jõustunud MuKS-st. Selle § 91 lg 1 alusel kehtib enne MuKS-i jõustumist kehtestatud muinsuskaitseala põhimäärus ajani, kuni Vabariigi Valitsus tunnistab selle kehtetuks või kuni muinsuskaitseala kaitsekord kehtestatakse MuKS-s sätestatud alusel ja korras. Kehtestamisel asendab Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekorra kehtiva Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse. Seni kehtinud põhimäärus muutub MuKS § 91 lg 1 alusel kehtetuks Vabariigi Valitsuse korralduse jõustumisest. Korraldusega kehtestatakse muinsuskaitseala kaitsekord, millega määratakse kaitseala nimetus, kaitse eesmärk ja muinsuskaitseala ning selle kaitsevööndi piir, samuti muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid ja muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded. Võrreldes seni kehtinud nõuetega sätestab korraldus muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks täpsemad ja selgemad nõuded ning ulatuses, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks. Muudatused on tingitud vajadusest lisada muinsuskaitsealal kehtivatesse nõuetesse paindlikkust ning viia need kooskõlla 2019. a kehtima hakanud MuKS-ga (hoonete jagamine kaitsekategooriatesse, muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk jms). Muinsuskaitseala laieneb olemasoleva kaitsevööndi piires, lähtuvalt kultuuriväärtuslikust hoonestusest ja ajaloolise linnakeskkonna terviklikkusest. Piiri muutmine on vajalik, et muinsuskaitseala hõlmaks vastavaid väärtusi kandva ja selle eesmärkidele vastava linnaruumi ja hoonestuse. Kaitsekorras kasutatavaid mõisteid hooldamine, remontimine, ilme muutmine, konserveerimine ja restaureerimine kasutatakse neile muinsuskaitseseaduse §-s 7 omistatud tähenduses. Mõisteid ümberehitamine ja ehitamine kasutatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §-s 4 antud tähenduses. Kinnistuna käsitletakse maatükki/maaüksust, mis on vajalik ehitise teenindamiseks ja määratud kinnistusregistris. Kui mõisteid on sisustatud erinevalt või vastuoluliselt, lähtutakse muinsuskaitseseadusest kui ehitusseadustiku ja maaparandusseaduse eriseadusest. Korralduse teksti ja lisade (kaartide) vastuolu korral lähtutakse korralduse tekstist. Korralduse ja seletuskirja on koostanud Muinsuskaitseameti vanalinnade nõunik Kaarel Truu ja kinnismälestise inspektor Keidi Saks (kaitsekorra väljatöötamise ajal Saaremaa nõunikuna). 2 Kaitsekorra koostamisele töötas kaasa Muinsuskaitseameti peadirektori 02.12.2019 käskkirjaga nr 1.1-5/56-A moodustatud Kuressaare kaitsekorra töörühm, koosseisus: Muinsuskaitseametist vanalinnade nõunik Kaarel Truu ([email protected], töörühma juht) ja kinnismälestiste inspektor Keidi Saks ([email protected], töörühma juhi assistent, töörühma juhi asetäitja alates oktoobrist 2022). Muinsuskaitseametist väljastpoolt kaasati Piret Miller, (Saaremaa vallavalitsus, arhitekt), Maria Reimal (Saaremaa vallavalitsus, arhitekt), Mark Grimitliht (Saaremaa vallavalitsus, arhitekt), Tõnu Sepp (ajaloolane), Toomas Paaver (arhitekt), Triin Talk (Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur). Muinsuskaitseametist on kaitsekorra, seletuskirja ja lisade koostamisse olnud kaasatud ameti teenistujad ehituspärandi, arheoloogiapärandi, nõustamis-, pärandihalduse ja õigusosakonnast. Avatud menetluse korraldamisse olid kaasatud kommunikatsiooni ja pärandihalduse osakonna teenistujad. Kultuuriministeeriumist on korraldusele ja seletuskirjale kaasa aidanud endine muinsuskaitsenõunik Liina Jänes, muinsuskaitsenõunik Reesi Sild ([email protected]; tel 6282381) ning personali- ja õigusosakonna juhataja Merle Põld ([email protected]; tel 6282347). Korralduse on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets. 2. Kuressaare muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse põhjendus MuKS § 9 kohaselt on muinsuskaitseala riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa-ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastik. Kuressaare on kõrge kultuuriväärtusega ajalooline linnaline asula. Kuressaare linna ajalugu ulatub keskaega ja algab Kuressaare piiskopilinnuse juurde tekkinud asulast. MuKS § 9 kohaselt võib muinsuskaitseala koosneda ühest või mitmest perioodist pärit hoonetest ja rajatistest koos arheoloogilise kultuurkihi, loodusobjektide, tänavatevõrgu, teede, kõlvikute ning hoonestus- ja krundistruktuuriga. Kuressaare koosneb mitmest perioodist (keskajast kuni tänapäevani) pärit hoonetest ja rajatistest ning keskaega ulatuvast arheoloogilisest kultuurikihist. Hästi on säilinud ajalooline tänavavõrk, hoonestus- ja krundistruktuur ning piirkonda ilmestab sellele iseloomulik haljastus. MuKS § 10 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitsealade kui ajalooliste linnamaastike kaitse lähtub ja seostub järgmiste rahvusvaheliste konventsioonidega, millega Eesti riik on ühinenud: 1) Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon1 (jõustus Eestis 27. jaanuaril 1995) käsitleb kogu kultuuripärandit - mälestisi, ansambleid ja vaatamisväärseid paikkondi, sh ajaloolisi linnamaastikke2 ning rõhutab, et kohustus kindlustada riigi territooriumil asuva 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/13118943 2 UNESCO ajaloolist linnamaastikku käsitlev soovitus, vastu võetud 10.11.2011 UNESCO peakonverentsil https://unesco.ee/dokumendid/unesco-soovitused-eesti-keeles/ 3  kultuuri- ja looduspärandi väljaselgitamine, kaitse, säilitamine, populariseerimine ja edasiandmine tulevastele põlvedele lasub eelkõige riigil. 2) Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon3 (jõustus Eestis 29. oktoobril 1996) keskendub arheoloogiapärandile, mis on inimkonna ajaloo tundmise seisukohalt määrava tähtsusega, kuid samas tõsises ohus ohtrate planeerimiskavade, loomulike riskide, salajaste ja mitteteaduslike kaevamiste ning avalikkuse ebapiisava teavitamise tõttu. Leitakse, et arheoloogiapärand kui Euroopa kollektiivse mälu allikas ning ajaloolise ja teadusliku uurimistöö vahend säilib paremini, kui see peegeldub linna- ja maa-alade planeerimises ning kultuuri arengu poliitikas. Selleks tuleb keskkonda mõjutavate projektide hindamisel ning otsuste tegemisel võtta arvesse arheoloogilisi leiupaiku ja nende ümbrust ning kaasata arheoloogid planeerimiskavade koostamisse. Konventsiooni põhimõtteid on rakendatud kaitsekorra väärtuste ja põhimõtete sõnastamisel ja nõuete seadmisel. 3) Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon4 (jõustus Eesti suhtes 23. oktoobril 1996) rõhutab, et kultuuriväärtuslike objektide väljaselgitamiseks ja kaitsmiseks tuleb tagada nende kaitse alla võtmine ning arhitektuuripärandi kaitseks tuleb rakendada seaduslikke abinõusid, mille eesmärgiks on kultuuriväärtuslike objektide autentsel kujul säilimine. Lisaks on konventsioonis toonitatud, et muinsuskaitselised põhimõtted peavad aitama kaasa arhitektuuripärandi objektide kasutatavusele tänapäeva vajadustest lähtudes ning tagama ajalooliste hoonete (taas)kasutuse. Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekord toetab konventsioonist tulenevaid põhimõtteid, kuna sellega tagatakse riiklikult olulise ainelise kultuuripärandi kaitse. Samuti on kaitsekorras sisalduvate põhimõtete, nõuete ja leevenduste sätestamisel lähtutud põhimõttest, et need mh toetaksid muinsuskaitseala ja sellel asuvate kultuuriväärtuslike hoonete kasutamist tänapäeva vajadustest lähtuvalt. 4) Euroopa maastikukonventsioon5 (jõustus Eesti suhtes 1. juunil 2018) käsitleb nii looduslikke kui ka linnalisi, nii silmapaistvalt väärtuslikke ja nö igapäevamaastikke kui ka täiesti kahjustatud maastikke. Kõiki maastikke peetakse oluliseks, sest mis tahes maastik kujutab endast sealsete inimeste eluruumi ja on seetõttu oluline olenemata selle seisundist. Enamus eurooplasi elab suuremates või väiksemates linnades, mille maastike kvaliteet mõjutab nende elu. Konventsiooni kohaselt ei ole maastik pelgalt loodus ega lõpe linnapiiriga, vaid on hoopis laiem: inimese tajutav ala, mille omadused on tekkinud loodusliku ja/või inimtegevuse tulemusena või nende koosmõjus. Konventsioon rõhutab, et maastik on tervik ja sellega tuleb ruumilise planeerimise otsuste tegemisel arvestada. Sellest põhimõttest on lähtutud ka kaitsekorra väärtuste ja põhimõtete sõnastamisel ning nõuete seadmisel. 5) Kultuuripärandi väärtuse kohta ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon ehk nn Faro konventsioon6 (jõustus Eesti suhtes 1. augustil 2021) rõhutab, et kultuuripärand on ühiskonnale väärtuslik ressurss, mis on kestliku arengu loomulik osa ning tegeleb väärtustega, mida inimesed pärandile omistavad. Faro konventsiooni keskne mõte on igaühe õigus saada osa kultuuripärandist, sellega kaasnev vastutus kultuuripärandi ees on nii individuaalne kui ka kollektiivne. Muinsuskaitseala on ajalooline linnatuumik, kus kultuuripärand tõstab inimeste elukvaliteeti ja mitmekesistab elukeskkonda ning on loometegevuse allikaks ja kestliku arengu osa. Mitmekesine pärandirikas linnakeskkond annab võimaluse saada osa kultuuripärandist nii neil, kes seal elavad ja töötavad kui ka neil, kes külastavad seda turistina. Kaitsekordade koostamise protsess on toimunud dialoogis avalikkusega, laiema pärandikogukonnaga – ühiselt on sõnastatud muinsuskaitseala väärtuseid ning läbi räägitud põhimõtteid ja nõudeid keskkonna hoidmisel ja arendamisel. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/13089481 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/13089076 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/228022018001 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/218052021003 4 Oluline on kohaldada ka Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning selle lisaprotokolli nr 17. Viimase artikli 1 järgi on igal füüsilisel või juriidilisel isikul õigus oma omandit segamatult kasutada. Kelleltki ei või võtta tema omandit muidu, kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud tingimustel ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid järgides. Eelnenud sätted ei piira siiski mingil viisil riigi õigust vajadusel kehtestada seadusi vara üldistes huvides kasutamise kontrollimiseks või maksude, maksete või trahvide tasumise tagamiseks. Konventsiooni artikli 18 järgi tohib konventsioonis lubatud piiranguid temas osundatud õiguste ja vabaduste suhtes rakendada üksnes neil eesmärkidel, milleks nad on ette nähtud. Euroopa Inimõiguste Kohus on selgitanud, et protokolli nr 1 artiklile 1 omane “õiglase tasakaalu” põhimõte iseenesest eeldab kogukonna üldiste huvide olemasolu. Kohus on leidnud, et selliseks üldiseks huviks on ka riigi kultuuripärandi kaitsmine. Seejuures on riigil ulatuslik kaalutlusruum otsustamaks, mis on kogukonna üldistes huvides. Küll tuleb tagada, et riik saavutaks õiglase tasakaalu kogukonna üldiste huvide ja üksikisiku põhiõiguste (omandi) kaitse vahel. Teisisõnu tuleb tagada proportsionaalsus kultuuripärandi kaitse eesmärgi ja selleks valitud vahendite (sh nõuete) vahel.8 Kuressaare muinsuskaitseala vastavust riikliku kaitse eeldusele hinnati kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi määrus nr 23) sätestatud kriteeriumite põhjal. Määruse nr 23 §-s 2 on sätestatud riikliku kaitse üldised kriteeriumid, milleks on selektiivsus, originaalsubstantsi säilivus ja tehniline seisukord. Määruse nr 23 §-s 9 on sätestatud muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduse hindamise kriteeriumid, milleks on säilinud ajalooline keskkond, mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul kujunenud objektide kontsentratsioon maa-alal, arheoloogiline kultuurkiht ja selles säilitamist väärivad ehituskonstruktsioonid, -detailid või -elemendid, traditsioonilised maastikud, sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad, avatud maastikud, väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid ning terviklikkus. Kuressaare muinsuskaitseala vastab kõigile riikliku kaitse hindamise üldistele kriteeriumitele: 1) Selektiivsus – Kuressaare on üks vähestest keskajal kujunenud linnalistest asulatest Eesti territooriumil. Kõik keskaegsed linnad, mis on arvestataval määral säilinud (Tallinn, Tartu, Haapsalu, Viljandi, Paide, Rakvere ja Uus-Pärnu) on võetud muinsuskaitsealadena kaitse alla. Ühtlasi on II maailmasõjas hävinud Narva ning juba 16. sajandil hävinud Vana-Pärnu linna maapinnas säilinud struktuurid, mis on võetud riikliku kaitse alla arheoloogiamälestistena. Kuressaare sai linnaõigused küll alles 1563. aastal ent juba varem oli tegu elujõulise aleviga. Eesti ehituspärandi kontekstis kuuluvad kõik keskaega ehk linnalise asustuse vanimasse kihistusse ulatuvad linnakeskused kõige väärtuslikumasse osasse meie kultuuripärandist. Kuressaare on atraktiivne ajalooline Läänemere-äärne kuurortlinn. 1982. aastal on tunnustatud Kuressaare vanalinna restaureerimistööde tegijaid Eesti NSV riikliku preemiaga. 2003. aastal tehti ettepanek arvata Kuressaare linnus UNESCO maailmapärandi nimekirja. Kuressaare vanalinn koos linnus-kindluse ja seda ümbritseva pargiga on üks esinduslikumaid ja paremini säilinud linnalisi alasid Eestis. 2) Originaalsubstantsi säilivus – Kuressaares on hästi säilinud linnus-kindluse kompleks, sellega koos arenenud varauusaegse linna struktuur ning osaliselt hoonestus ja samuti 19.– 7 Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13073654. 8 Beyeler vs. Itaalia (33202/96 ), https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22appno%22:[%2233202/96%22],%22itemid%22:[%22001-58832%22]}. 5  20. saj nn kuurordikihistus. Hästi on säilinud nõukogudeaegne restaureerimiskihistus ning kvaliteetne ja omanäoline originaalarhitektuur. 3) Tehniline seisukord – Enamik Kuressaare muinsuskaitseala hoonestusest on kasutuses ja kasutatav ka tulevikus. Kuressaare muinsuskaitseala vastab ka määrusega nr 23 kehtestatud muinsuskaitseala kriteeriumitele: 1) säilinud on ajalooline keskkond – annab tunnistust aja jooksul toimunud asustus-, arhitektuuri- ja kultuuriajaloolistest ning ühiskondlikest protsessidest. Ajalooline asustusmuster, tänavate ja/või kruntide või kõlvikute struktuur on maa-alal hästi loetav. Kuressaare muinsuskaitseala moodustavad kesk- ja uusaegne linnus-kindluse kompleks, seda ümbritsev Lossipark ja nendega külgnev vanalinna ja eeslinnade ala. Ajaloolises linnatuumikus on võimalik tunnetada linna ajaloo erinevaid etappe hoonestuse ja erinevate linnaruumi elementide kaudu. Kuressaare linna ajalugu algab keskaegse linnuse juurde tekkinud asulast. Kuressaare piiskopilinnuse juurde tekkinud asulat on esmakordselt mainitud 1427. aastal ent selle suuruse ja ilme kohta on endiselt vähe teavet. Kuressaare sai linnaõigused 1563. aastal. 17. sajandiks oli linnasüda omandanud tänaseni äratuntava kuju, mis on ühest küljest piiratud linnus-kindluse ja merega ning mis põhjaosas Kohtu ja Garnisoni tänavate sihis kaheks hargneb. Põhjasõja ajal hävis suur osa varasemast hoonestusest ent selle järel taastati linn varasemal tänavavõrgul. 18. sajandil kui Kuressaare muutus Saaremaa kreisi keskuseks rajati mitmed klassitsistliku fassaadikujundusega kivihooneid. Nende rohkus ja ilme eristavad Kuressaaret teistest ajaloolistest linnasüdametest Eestis ning moodustavad muinsuskaitseala ühe varasema ja väärtuslikuma hoonestuskihistuse. Kuressaare oli kuni 19. sajandi algupooleni väike madala hoonestusega linn, mis külgnes mere pool linnus-kindluse ja sadamaga ning oli maa pool ümbritsetud karja- ja põllumaadega. Suured muutused Kuressaare arengus tõi 19. sajandi keskpaik, kui avastati linnalähedase Suurlahe muda raviomadused. Linnus-kindlust ümbritseva endise esplanaadi alale rajati park ja puiesteed, säilitades bastionid ja vallikraavi. Kuurorti arenedes ehitati linnatuumiku alale hulk suvitusmajasid. Sel perioodil hoonestati Uue tn ja Uus- Roomassaare tänavate ümbrus. Tüüpiline oli lisaks tänava äärsetele elamutele ka õuemajade rajamine, et suurem maja hooajaliselt suvitajatele rentida. 1920.-30. aastatel jätkati linna äärealadel peamiselt väikeelamute rajamist ning linna keskele kerkisid üksikud suured funktsionalistlikud hooned – leivatehas, ametikool ning algkool. Pärast II maailmasõda jätkus individuaalelamute ehitamine varasemalt planeeritud kvartalitesse. 20.sajandi keskel ja teisel poolel rajatud üksikud stalinistlikud hooned ning modernistlikud korterelamud paigutati enamasti ajalooliste kvartalite tühjadele aladele või sõjas hävinud hoonete kohale. Varasemast arhitektuurist selgelt eristuvad ning mahult suuremad hooned paiknevad enamasti üksikute rühmadena avaldamata olulist mõju varasema hoonestusega tänavalõikudele. 1960ndatel kavandati Kuressaare linnasüdamesse ulatuslikke läbimurdeid, uusi tänavaid ja vanade tänavasihtide laiendamist. Kuressaare vanalinna kaitsetsooni loomine 1973. aastal välistas suure osa kavandatust ning edasiste muudatuste kavandamisel lähtuti vanalinna kui väärtusliku tervikstruktuuri säilitamisest. Muinsuskaitseala kehtestamise järel loodud hoonestuses annab tooni postmodernistliku arhitektuuriga kihistus, mis sobitub valutult ajaloolisse hoonestusstruktuuri. Eesti iseseisvuse taastamise järgsel ajal on muinsuskaitsealale rajatud mitmeid hästi õnnestunud kaasaegseid hooneid. Siiski selle perioodi märgilisemad hooned kogu linna arengu kontekstis on suured spa-hotellid, mis rajati muinsuskaitseala vahetusse lähedusse. Nende arhitektuurne kvaliteet ja nende lähiümbrusele omane linnaruum (avarad 6 parkimisplatsid) eristuvad selgelt vanalinna tihedalt hoonestatud kvartalitest ja ajalooliste eeslinnade aedlinlikust miljööst. Linna ajaloolise asustusmustri selgrooks on looklev tänavavõrk, milles liituvad tänavasihid moodustavad Kuressaarele iseloomulikke kolmnurkseid väljakuid. Vanalinna külje alla kujunenud eeslinnahoonestus asetub regulaarsemasse tänavavõrku. Kuressaare asustusmuster on mitmekesine ning tekkinud pika perioodi vältel, moodustades siiski ühtselt tervikuna tunnetatava kultuuriväärtusliku keskkonna. Kõik ajaloolise keskkonna säilimise kriteeriumid (välja arvatud kõlvikute struktuur, mis ei ole linnalises keskkonnas asjakohane) on täidetud ja sisustatud kaitsekorra punktis 6 muinsuskaitseala väärtustena. 2) mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul kujunenud objektide kontsentratsioon maa-alal – ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsiooni (arhitektuuristiil, ehitusmahud ja nende liigendus, ehitus- ja viimistlusmaterjalid, arhitektuursed ja linnaruumi elemendid ning väikevormid) domineerimine maa-alal; Kuressaare muinsuskaitsealal on kultuurimälestiseks tunnistatud 24 ehitist. 2019.–2020. aastal läbi viidud hoonestuse ülevaatusel leidsid inventeerijad ja kaitsekorra koostamise töörühm, et muinsuskaitseala 1204 hoonest on kultuuriväärtuslikke (A- ja B-kaitsekategooria) 585 hoonet. C-kaitsekategooria hooneid kaardistati 619. Suur osa C-kaitsekategooria hoonetest on väiksemad abihooned, elektrialajaamad või nõukogudeaegsed tüüpelamud jms. Ajaloolise linnasüdame miljööd kujundavad ja hoiavad kultuuriväärtuslikud hooned. Ülevaatus näitas, et Kuressaare muinsuskaitsealal on mälestiste ja väärtuslike ehitiste kontsentratsioon väga kõrge. Töörühm tegi kahe kinnismälestise - Elamu Kuressaares Lossi t. 6 (reg-nr 20866) ja Kuressaare linnakooli hoone (reg-nr 4110) - puhul ettepaneku asendada nende kaitse mälestisena B- kaitsekategooriaga, kuna mõlemad hooned interjöörid on põhjalikult ümber ehitatud. Muinsuskaitseamet kaalus ettepanekut ning leidis, et mälestiseks olemist ei lõpetata hoonete silmapaistvast arhitektuurist või ajaloolisest taustast lähtudes. Leiti, et hoonete restaureerimiseks või ümberehitamiseks on võimalik muinsuskaitse eritingimustega leevendada interjööris tehtavate tööde nõudeid. Muinsuskaitseamet on kaitsekorra koostamise menetlusega paralleelselt algatanud mälestiseks olemise lõpetamise menetluse ehitismälestise Elamu Kuressaares Suur-Sadama t. 39 (reg-nr 20871) osas. Eksperdihinnang mälestiseks olemise kriteeriumite hindamiseks on Muinsuskaitseametis koostatud. Muinsuskaitseala hoonestuse arhitektuuriajaloolistest kihistustest olulisemad, kohatunnetust loovad ehitised vanalinna alal on eelkõige varaseim 17.–18. sajandil rajatud baroki ja klassitsismi stiilitunnustega hoonestus, sealhulgas selle nõukogudeaegne restaureerimiskihistus, samuti ajaloolised tööstus- ja laohooned ja hilisem hoonestusstruktuuri sobituv arhitektuur. Ajalooliste eeslinnade alal on valdav 19.–20. sajandi hoonestus, sealhulgas tsaariaegsed historitsistlikud hooned, 20. sajandi alguse lihtsad linnamajad ja nõukogude perioodi postmodernistlik arhitektuur. Kuressaare puhul on oluline väärtus ka ajaloolistel avalikel haljasaladel – puiesteedel ja parkidel ning mere ja linna vahel paikneval avatud ranna- alal. Lisaks on säilinud hulgaliselt linnaruumi kujundavaid elemente ja ajaloolisi taristuobjekte, nagu teadetetulbad, kaevud, üks 20. sajandi esimese poole telefoniputka jms. Väärtuslike ehitiste jm objektide kontsentratsiooni kriteerium on täidetud ja sisustatud kaitsekorra punktis 7 muinsuskaitseala väärtuslikumate kihistustena. 7 3) arheoloogiline kultuurkiht ja selles säilitamist väärivad ehituskonstruktsioonid, -detailid või -elemendid. Kuressaare asustuse tekkelugu algab teadaolevalt keskajast, 14. sajandist, ehkki on oletatud, et see võib ulatuda ka muinasaega. Arheoloogilist kultuurkihti on säilinud nii Kuressaare linnus- kindluse alal ja ümbruses, kui ka muinsuskaitseala kesk- ja põhjaosas. Kirjalike allikate põhjal on teada, et keskajal tekkis käsitööliste ja väikekaupmeeste asula linnuse ette, samas piirkonnas asus ka linna vanim teadaolev kirik ja kalmistu. Ühtlasi on asulas olnud mitu turuplatsi ja oletatav hukkamisplats paiknes tänapäevase muinsuskaitseala põhjaosas. Asula kujunemist on mõjutanud nii Kuressaare piiskopilinnus kui ka linnusest läänes paiknenud sadam. Senine uurimisseis viitab sellele, et kesk- ja varauusaegses Kuressaare asulas olid hooned ennekõike puidust. Aktiivsem asula arenemine sai alguse 16. ja 17. sajandil, mil kujunes lõplikult välja ka praegune Kuressaare vanalinna tänavavõrk. Kuressaare kesk- ja varauusaegsest asulast ei ole leitud paksu ja leiduderohket arheoloogilist kultuurkihti. Oletatavasti on hilisemate ümberehitustöödega varasema asustuse kihti oluliselt lõhutud ning võimalik, et rohkem materjali algses asukohas on säilinud eramute hoovides. Tähelepanuväärselt leiti Lossipargi rajamisel arvukalt inimluid, mis pärinesid keskaegse Laurentiuse kiriku kalmistult. Muinsuskaitseala piires toimunud arheoloogiliste uuringute tulemused ning teadaolevad kirjalikud allikad, sh ajaloolised kaardid, võimaldavad eristada piirkondi, mille puhul on kaevetöödel oluline pinnast arheoloogiliste meetoditega uurida. Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu kriteerium on täidetud ja sisustatud kaitsekorra punktis 6.2 ja 7.7 muinsuskaitseala väärtusena. 4) traditsioonilised maastikud, sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad, avatud maastikud, väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid; Kuressaarele on iseloomulik üldiselt lame reljeef. Iseloomulikuks ja oluliseks maastikuelemendiks on rannikuala, mis toimib avaliku haljas- ja puhkealana, pakkudes hajumisruumi ka nendel perioodidel, mil linnal on märkimisväärne turismikoormus. Linnus- kindluse kompleksi kuuluvad muldvallid on hästi säilinud ning restaureeritud, muutes selle dominantseks objektiks madalal ja tasasel mereäärsel alal. Maa pool ümbritseb seda Lossipark, mis katab ka osa ajaloolisest esplanaadi alast ning kuhu on rajatud kuurortiga seotud hooneid, nagu kuursaal, kõlakoda, üksikud villad ning kioskid. Lossiparki ümbritsevate tänavate ning selle juurest alguse saavale Uus-Roomassaare tänava iseloomulikuks osaks on puiesteed. Lisaks Lossipargi lopsakale haljastusele on kogu vanalinna miljöö loomisel suur osa ja oluline väärtus hoovimaastikel: hoovides (õuemaal) paiknevatel peenardel, viljapuudel, kõrghaljastusel ja põõsastel, mis üle piirdeaedade ka tänava kohale ulatuvad. Haljastuse ja maastikuelementide kriteerium on täidetud ja sisustatud kaitsekorra punktides 6.2, 7.5 ja 7.6 muinsuskaitseala väärtustena. 5) terviklikkus – hoonestus moodustab tervikliku linnaehitusliku kogumi ja miljöö, on tajutav tervikuna ning moodustab tähenduslikult seotud keskkonna. Kuressaare muinsuskaitsealana määratletud ajalooline linnakeskkond moodustab tähenduslikult seotud keskkonna ja on tervikuna tajutav kui vanalinn koos ajalooliste eeslinnade ja mereäärse rohealaga, sellega külgneva linnus-kindluse kompleksi ja Lossipargiga. Hoonestus ja haljastus ning selle erinevad kihistused moodustavad tervikliku linnaehitusliku miljöö. 8 Terviklikkuse kriteerium on täidetud ja sisustatud kaitsekorra punktis 4 ja 6.2 muinsuskaitseala kaitse eesmärgi ja väärtusena. 3. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused Aineline kultuuripärand on ühiskonna jaoks väärtuslik ja taastumatu ressurss ning oluline avalik hüve. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspisi PS) preambulast tulenevalt on riigi huvi ja tahe kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama lisaks rahvusele ja keelele ka kultuuri säilimise läbi aegade. Seega on kultuuripärandi säilimine põhiseaduslikult kaitstav Eesti kodanike ühine avalik huvi, mille tagamiseks on MuKS-ga sätestatud avalik-õiguslikud piirangud. Muinsuskaitselised piirangud mõjutavad eelkõige PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust, mille kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuid omandiõigusele saab sätestada seaduse alusel kitsendusi. See tähendab, et omandiõigus ei ole absoluutne ja piiramatu õigus, vaid piiranguid saab seada seadusega või selle alusel. Omandiõiguse kasutamisele piirangute loomiseks peab olemas olema õigustatud eesmärk ning piirangud peavad olema sisult õiglased (proportsionaalsed). Kitsendused ei tohi seada kahtluse alla omandi kui instituudi säilimist ega olla omanikke ebaproportsionaalselt piiravad. Riiklikult olulistele kultuuripärandi objektidele näeb kitsenduste seadmise ette muinsuskaitseseadus, mis lähtub eeldusest, et kultuuripärandi säilimine on selgelt väljendunud avalik huvi, mis on üleriiklikult oluline. See lubab seada mälestistega ja muinsuskaitsealadega seotud tegevustele ja töödele kõrgendatud nõudmisi, mis peavad tagama kultuuripärandi säilimise. Muinsuskaitseala kaitse-eesmärk on tagada Kuressaare linnasüdame kui kultuuriväärtusliku linnaehitusliku terviku, seda kujundavate iseloomulike ja kohatunnetust loovate väärtuste säilimine, esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ning säästev areng. Tegemist on ülekaaluka avaliku huviga, mis annab riigile õiguse seada omandile kitsendusi ning omandiõigust õiglases ulatuses piirata. Muinsuskaitselised avalik-õiguslikud piirangud võivad üheaegselt mõjutada nii omaniku õigusi kui kohustusi, seades nendel kinnistutel omandiõiguse realiseerimisele MuKS-st tulenevad kitsendused. Muinsuskaitselistel piirangutel võib omaniku õigustele olla ka soodne mõju, olles suunatud kinnisasjade ja neil paiknevate ehitiste kaitsmisele ja säilitamisele, sh säilitades omandi väärtused sellele sobivas keskkonnas. MuKS § 3 lg 8 alusel lähtutakse MuKS alusel mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud riiklikes tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Kaitsekorra kehtestamisel on eesmärk leida õiglane tasakaal omandiõiguse riive ja kultuuripärandi kaitse tagamise vahel. Kitsenduste ehk piirangute proportsionaalsuse hindamisel määratletakse esiteks neid õigustav eesmärk – kaitsta põhiseaduse preambulis nimetatud kultuuri osaks olevat ajaloo- ja kultuuripärandit. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Kuressaare ajaloolise linnatuumiku ning seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng. See on ülekaalukas avalik huvi, mis on legitiimne eesmärk omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse piiramiseks. Teiseks hinnatakse nõuete sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist, kuid kaitseb riigipoolse tarbetu sekkumise eest. Vajalikkuse hindamisel tuleb hinnata, kas sama eesmärki on võimalik saavutada sama efektiivse, kuid vähem põhiõigusi riivava alternatiivse lahendusega. Mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Riigikohus on rõhutanud, et piirang on proportsionaalne, kui see on saavutatava eesmärgi suhtes sobiv, vajalik ja mõõdukas (vt nt RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 39). Riigikohus selgitas, et abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava 9 abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene (RKPJKo 26.03.2009, 3-4-1-16-08, p 29). Piirangu mõõdukuse üle otsustamisel tuleb ühelt poolt kaaluda legitiimse eesmärgi olulisust ja teisalt piirangu intensiivsust koormatud kinnisasjade omanike jaoks (RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 42). Piirangud peavad olema vajalikud, täitma eesmärki ning olema mõõdukad kaitstava hüve säilimise ehk eesmärgi saavutamisel. Kaitsekorraga seatavate nõuete - piirangute - eesmärk on muinsuskaitseala kultuuriväärtusliku hüvena säilimine ja kestlik (säästlik, jätkusuutlik) areng. Kaitsekord kehtib koostoimes muinsuskaitseseadusega. Kaitsekorraga määratakse muinsuskaitsealal kehtivad üldised nõuded, mis on aluseks kavandatavate tegevuste lubatavuse hindamisel ja omanike huvide ning väärtusliku keskkonna tasakaalustamisel. Seatavad nõuded kohustavad kaasama kavandatavasse tegevusse Muinsuskaitseametit juhul, kui see tegevus võib omada mõju kaitstavale väärtusele, sh seada ohtu selle säilimise omasena või muuta säilimiseks soodsaid tingimusi. Kaitsekord on olemuselt üldkorraldusena eelhaldusakt kõikide edasiste üksikjuhtumite lahendamisel. Kuigi kõik kaitsekorra kui üldkorralduse üksikküsimused tuleb lahendada maksimaalselt teada oleva teabe alusel ja uurimiskohustust parimal moel rakendades, jäetakse kaitsekorra normid erinevaid tulevikuvajadusi silmas pidades piisaval määral paindlikuks. Edasised üksikjuhu kontekstipõhised elulised asjaolud ja vajadused selgitatakse välja ning kaitseks vajalikud nõuded määratakse kindlaks nii muinsuskaitse eritingimustes, lubades vm konkreetsetes otsustustes. Just need määratlevad ühtlasi ka omandiõiguse proportsionaalseteks kitsendusteks olevad tegevused, mis on vajalikud kultuuriväärtuse säilimiseks. Sellel hetkel kaalutakse uuesti ja täiendavalt üldise huvi ja üksikisiku huvi proportsionaalset tasakaalu. Nii saab jõuda tulemuseni, et kõik kehtestatud piirangud ja kohustused oleksid konkreetsele isikule õiglased. Abinõu sobivuse hindamisel tuleb hinnata, kas see soodustab piirangu eesmärgi saavutamist ning kaitseb riigipoolse ebamõistliku sekkumise eest. Muinsuskaitseala suhtes riikliku kaitse kehtestamine ja tegevustele kitsenduste seadmine aitab muinsuskaitseala kui kultuuriväärtuslikku keskkonda säilitada. Seega aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi saavutamisele, mistõttu saab seda pidada sobivaks. Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamine aitab kaasa rahvusvahelistest lepingutest ja põhiseadusest tulenevate eesmärkide saavutamisele. Kuna Kuressaare muinsuskaitseala vastab riikliku kaitse eeldusele, saab ala kaitsmist muinsuskaitsealana pidada põhjendatuks. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitsekorra regulatsiooni eesmärgi (kultuuriväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama eesmärki kandvaid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Riiklikuks muinsuskaitsealaks tunnistamisega sarnase meetmena on alates 2003. aastast võimalik kohaliku omavalitsuse üksusel kehtestada planeerimisseaduse alusel üld- ja detailplaneeringuga miljööväärtuslikke hoonestusalasid, mille eesmärgiks on tagada piirkonna kohaliku ajaloo ja arengu seisukohalt väärtuslike alade kaitse, mis hõlmab peamiselt eriilmelisi elu- ja tööstuspiirkondi. Ala miljööväärtuslikuks tunnistamise õigus on vaid kohaliku omavalitsuse üksusel. Seega sõltub miljööväärtuslike alade väärtustamine ja kaitse sisustamine, st kitsenduste kehtestamine ning ala haldamine, täielikult kohaliku omavalitsuse üksuse kaalutlusotsusest. Iga linna või valla tehtav lahendus lähtub selle kogukonna hinnangust, mis on või ei ole miljööväärtuslik, sh ajalooliselt või kultuuriväärtuslik. Samuti see, milliseid ja millise rangusega nõudeid kehtestada. Seetõttu on miljööalade haldamises väga erinevaid praktikaid, sh selliseid, mille nõuded on rangemad kui kaitsekordades. Miljööalal kehtestatakse PlanS alusel ehitistele ja aladele üldised kaitse- ja kasutustingimused, mis hõlmavad samuti terviklikku miljööd või keskkonda, millel on 10 ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrk, haljastus, ühtne ja omanäoline arhitektuur või muu avaliku huvi objekt. MuKS seevastu võimaldab lisaks muinsuskaitseala kaitsekorraga kehtestatavatele üldistele nõuetele tegeleda iga ehitise ja alaga individuaalselt, arvestades objekti ajalugu ja säilinud väärtusi - st määrata uuringuid, koostada enne projekteerimist muinsuskaitse eritingimusi, nõuda eelprojektist täpsemat põhiprojekti või muinsuskaitselist järelevalvet tööde tegemise ajal. Seetõttu ei ole alternatiivne valik loobuda kaitsekorraga nõuete kehtestamisest ning jätta see iga valla ja linna vabaks hindamis- ja kaalutlusotsuseks, olemuslikult sama tõhus meede üleriikliku ajaloo- ja kultuuripärandi kaitsmiseks kui seda on kohase kaitse kehtestamine kaitsekorraga. Pidades silmas PS §i 32 omandiõiguse kaitset, näeb MuKS riikliku kaitse kehtestamisel omandiõiguse piiramiseks ette põhjalikuma regulatsiooni ja rohkem tingimusi, kui selleks on võrdlusena kohaliku kaitse reeglid planeerimisseaduses (nt PlanS § 74 lg 3: „Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.“). Lisaks konkreetsetele materiaalõigusnormidele on kaitsekorra kehtestamiseks eriline menetlus, mille kohustuslikuks osaks on ulatuslik ja avalik kaasamine, seisukohtades ja vastuväidete ära kuulamine, kooskõlastamisring ja kehtestamine Vabariigi Valitsuses. Miljööala ja muinsuskaitseala erinev kaitse lähtub kohaliku ja riikliku tasandi kaitse vajaduse erinevusest. Lähtudes MuKS § 10 lg 1: Riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitseamet on hinnanud kaitsekorra seletuskirjas peatükis 2 Kuressaare vanalinna riikliku kaitse eelduseid ning on seisukohal, et 1973. aastal muinsuskaitsealaks tunnistatud alal on jätkuvalt riikliku kaitse eeldused täidetud. Kohaliku tasandi kaitse meetmete rakendamine võimaldab väärtustada üksikobjekte, alasid ja paiku, mille riiklik kaitsmine pole põhjendatud. Riigikohus on samuti selgitanud, et kohaliku tasandi ja riikliku tasandi kaitse eesmärgid ei ole ühesugused (RKHKo 30.05.2019, 3-17-563, p9). Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et Kuressaare muinsuskaitseala puhul on tuvastatud vastavus (üle)riikliku kaitse eeldusele, ei saa riiklikult olulise kultuuripärandi puhul pidada selle kaitsmist üksnes läbi kohaliku tasandi miljööväärtuslikuks hoonestusalaks määramise piisavaks meetmeks, kuna see ei pruugi tagada riikliku tähtsusega kultuuripärandi säilimist. Muinsuskaitseametil ei ole õigust teha järelevalvet kohaliku tasandi ajaloo- ja kultuuriväärtuste säilimise üle (nt keelata väärtuslikku hoonet lammutada või peatada töid) Seejuures ei ole välistatud kohaliku ja riikliku tasandi koostöö riikliku kultuuripärandi kaitsel. Kui riik peab otstarbekaks ning vald või linn on sellest huvitatud ja sellega nõus, siis on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalus halduslepingu alusel Muinsuskaitseametilt üle võtta muinsuskaitsealal riikliku kaitse tagamine (riiklik järelevalve, dokumentide ja taotluste menetlemine jmt). Sellisel juhul peab kohalik omavalitsus tagama oma koosseisus vastava pädevusega pärandispetsialisti olemasolu. Seni ei ole Saaremaa Vallavalitsus avaldanud soovi muinsuskaitseala riikliku kaitsega ise halduslepingu alusel tegelema asuda. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb iga kord kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Kaitsekorra kehtestamisega kaasnevad kitsendused omandiõigusele, millega seatakse omandi kasutamisele piirangud. Samas arvestatakse, et Kuressaare ajalooline linnatuumik on olnud riikliku kaitse all alates 1973. aastast. Praegu kehtib alale 2004. aastal kehtestatud Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus, millest on seni tulenenud piirangud kinnisasjade kasutamisele. Piirangud ei muuda kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda oluliselt, mistõttu ei saa seatavaid piiranguid pidada intensiivseteks. Alal kinnisasju omavad isikud on kaasatud kaitsekorra kehtestamise menetlusse, mis annab neile võimaluse oma huvide 11 kaitsmiseks ja seisukohtade esitamiseks juba enne kaitsekorra kehtestamist. Kaitsekorra koostamisel hinnati iga muinsuskaitsealal asuva hoone väärtust eraldi ja kaaluti sellele sobiva kaitse määramisel nii avalikku kui ka erahuvi. Samuti võeti arvesse vahetult muinsuskaitsealast väljaspool, kaitsevööndis asuvate hoonete väärtust, olemuslikku sarnasust muinsuskaitseala hoonetega ja kodanike pöördumiste sagedust ajalooliste hoonete restaureerimiseks suuniste saamiseks. Igapäevane menetluspraktika näitab, et laiendataval alal on vajalikud selgemad suunised hoonete säilitamiseks, restaureerimiseks ja ümberehitamiseks. Seega aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi saavutamisele seadmata samas isikutele senisest intensiivsemaid piiranguid. Vaid muinsuskaitseala laiendatavates piirkondades tekivad isikutele senisest intensiivsemad piiranguid, mis on vajalikud kaitsekorra eesmärgi saavutamiseks. Kultuuripärandi säilimine on oluline avalik huvi, mille üheks tähtsamaks eelduseks on järjepidevus. Avaliku huvina mõistetakse siinkohal kultuuripärandi säilimist. Kultuuripärandi säilimisest kasusaajaks on kõik ala kinnisasjade omanikud, kelle vara väärtus sõltub kogu ala ja elukeskkonna väärtuste säilimisest. Lisaks kinnisvara omanikele on kasusaajateks ka teised linnaelanikud, ettevõtjad ja linna külastajad, kelle jaoks on hästi säilinud linn oluliseks külastamise sihtkohaks. Muinsuskaitseala kehtestamise asemel teiste õiguslike võimaluste kasutamine eeldaks, et muinsuskaitsealaks olemise eeldused on lõppenud. Riikliku kaitse eeldusele vastavuse hindamine näitas, et muinsuskaitseala riiklik kaitse on põhjendatud. Seetõttu, arvestades MuKS-st tulenevat regulatsiooni ja senist järjepidevust kultuuripärandi säilitamisel, saab kaitsekorra kehtestamist pidada igakülgselt põhjendatuks ja proportsionaalseks valikuks. Proportsionaalsusele lisaks on kaalutud kitsenduste ulatust ja nende leevendamise võimalikkust. Kaitsekorra koostamisel seati eesmärgiks vähendada seniseid kitsendusi omandiõigusele. Ühe nõudena tuleb seni kehtiva põhimääruse järgi Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba taotleda kõigi muinsuskaitsealal asuvate hoonete siseruumides ehitamiseks. Lähtudes hoonetes säilinud väärtustest tehakse hoonetele seatavates kitsendustes leevendused. Põhiõiguse piiramise ulatuse vajaduse järgi jagatakse muinsuskaitsealal paiknevad hooned kolme kaitsekategooriasse: A-, B- ja C-kaitsekategooria. Vastavalt määratud väärtusklassile vähendatakse omandipõhiõiguse piiranguid võrreldes senise korraga. Hoonete puhul, mille kultuuriväärtus tervikuna on kõrgem (A-kaitsekategooria), jäävad kehtima seni kõikidele muinsuskaitsealal asuvatele hoonetele kehtinud nõuded. A- ja B- kaitsekategooria kultuuriväärtuslikele hoonetele jääb kehtima muinsuskaitse eritingimuste vajalikkuse nõue. B- kaitsekategooria hooned vabastatakse Muinsuskaitseameti loakohustusest siseruumides ehitamisel ning C-kaitsekategooria hoonete puhul kaob senine muinsuskaitse eritingimuste ja tööde tegemise loa nõue. Võrreldes senise, 2004. aastal kehtestatud muinsuskaitseala põhimäärusega, leevendab uus kaitsekord piiranguid oluliselt. Kaitsekorraga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagavad muinsuskaitsealal oleva kultuuripärandi säilimiseks ja kestlikuks arendamiseks soodsa seisundi ning on proportsionaalne kaitse eesmärgiga. Kaitsekorra nõuded on sõnastatud nii konkreetselt kui võimalik, kuid jättes neisse siiski sisse vajalikul määral paindlikkust edasiste otsuste jaoks. Edaspidi saab näiteks muinsuskaitse eritingimusi määrates või töödeks luba andes lähtuda ühelt poolt MuKS-st ja kaitsekorrast ning teisalt iga konkreetse elulise juhtumi kontekstipõhistest vajadustest. Sellisel kujul saab tasakaalustatult arvestada avalikuks huviks oleva ajaloo- ja kultuuripärandi kaitsega kui ka erahuviga ning leida nende õiglane tasakaal – teha üksikjuhu õiglane otsustus. Seega ei määra omandiõiguse kitsenduse proportsionaalsust kindlaks kaitsekord, vaid see määratakse kindlaks MukSi, kaitsekorra ja taotluse lahendamise oluliste asjaolude koostoimes. 12  4. Korralduse sisu Korraldus koosneb kaheksast osast ja sellel on neli lisa. Korraldusega sätestatakse muinsuskaitseala nimetus ja piir (I osa); kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted (II osa); muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid (III osa); muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded (IV osa); muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja nõuded selle tagamiseks (V osa); leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis (VI osa); muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid (VII osa) ja korralduse jõustumine (VIII osa). Korralduse lisades määratakse kaardil muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid (Lisa 1); hoonete kaitsekategooriad ja mälestised (Lisa 2) ning haljastus ja arheoloogilise kultuurkihiga ala (Lisa 3). Korralduse lisad on lisaks pdf-vormingule kättesaadavad ka ArcGIS veebikaardina9. Korralduse põhjendused ja selgitused on toodud seletuskirjas. Seletuskirja lisadeks on kaitsekategooriate põhjendused (seletuskirja lisa 1), muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja Muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast (seletuskirja lisa 2), ning Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja vastuväited ning ameti seisukohad (seletuskirja lisa 3). Korralduse I osa. Muinsuskaitseala nimetus ja piir. Korralduse punktis 1 sätestatakse muinsuskaitseala kaitse kehtestamine, selle järjepidevus ja nimetus. Kuressaare muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga kaitsta ja säilitada Kuressaare linna ajaloolist linnatuumikut, sest see kultuuriväärtusega maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Muinsuskaitseala on riikliku kaitse all eesmärgiga kaitsta ja säilitada Kuressaare linna ajaloolist linnatuumikut koos ajalooliste eeslinna osadega. Muinsuskaitseala nimetus on muudetud võrreldes senisega lühemaks ja selgemaks. Senine nimetus „Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala“ ei peegelda tegelikku muinsuskaitsealaga hõlmatud piirkonda. Kuressaares hõlmab muinsuskaitseala suuremat ala, kui seda on üksnes linnasüdamik. Lisaks kuuluvad muinsuskaitsealasse linnus-kindlus ja seda ümbritsev muldkindlustusvöönd koos pargi- ja ranna-alaga ning vanalinna ja ajalooliste eeslinnadega. Seetõttu on korrektne ala nimetus Kuressaare muinsuskaitseala. Korralduse punktis 2 sätestatakse muinsuskaitseala sisuline määratlus. Muinsuskaitseala nimetus on muudetud võrreldes senisega lühemaks ja täpsemaks. Senine nimetus, „Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala“ ei ole korrektne, kuna ala hõlmab ka linnatuumikkuse kuuluvaid ajaloolisi eeslinnu – Toriküla ja Uus-Roomassaare tänava ümbrust. Korralduse punktis 3 sätestatakse muinsuskaitseala ning selle kaitsevööndi piir. Piirid on kujutatud korralduse lisas 1 toodud kaardil. Muinsuskaitseala piirid on kujunenud alates nende esmakordsest kehtestamisest järgmiselt: 9 Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekorra kaart 13 1) 1973. aastal moodustati Kuressaare vanalinna kaitsetsoon, mis hõlmas linnus-kindluse kompleksi ning seda osa vanalinnast, kus on valdav kivihoonestus. Muinsuskaitseala ehk toonase nimetusega kaitsetsooni ümbritses ehitustegevuse reguleerimistsoon ehk tänases mõistes kaitsevöönd, millesse kuulus Kitsa ja Uue tänava vaheline ala, Suur-Põllu ja Väike- Sadama tänavate ümbrus ning Pika ja Kohtu tänavate ümbrus Komandandi tänava joonest põhjapool. Võib eeldada, et ala sellise kuju ja ulatuse taga oli vähemalt osaliselt ajastule omane veendumus, et ajalooline puithoonestus linnakeskkonnas on perspektiivitu. 2) 1995. aastal laiendati muinsuskaitseala kogu perimeetri ulatuses ühe majarea võrra ning sellele liideti Kauba tn alguse hoonestus. 3) 2004. aasta põhimääruse kehtestamisega liideti muinsuskaitsealaga kogu Pika ja Kohtu tänava ala, mis varem oli kaitsevööndis. Samuti said muinsuskaitsealasse Suur-Põllu – Väike-Põllu piirkoona puitmajad, lisaks Allee tänava äärsed kinnistud. Kogu ajalooline Toriküla ning Uus- ja Vana-Roomassaare tänavate piirkond haarati kaitsevööndisse. Võrreldes kehtiva põhimäärusega muudetakse kaitsekorraga muinsuskaitseala piire ning lisatakse kaitsevööndile kaugvaateid hõlmavad osad. Muinsuskaitseala kehtivad piirid vaadati üle tervikuna, analüüsides alas sees ja sellest väljaspool asuva kultuuriväärtusliku hoonestuse ja linnaruumi elementide säilimist, et kaitstavate väärtustega ala vastaks tervikuna muinsuskaitseala kaitse eesmärkidele ja kriteeriumitele. Muinsuskaitseala piiri muudatused on tehtud selleks, et kaitstav ala vastaks muinsuskaitseala kriteeriumitele ja eesmärkidele ning hõlmaks terviklikult säilinud kultuuriväärtusliku linnakeskkonna. Kaitsevööndi täiendamisel vaatesektoritega peeti silmas kaitsevööndi eesmärke. Muinsuskaitseala piiri suurim muudatus on praegu kaitsevööndis asuvate ajaloolise Toriküla ja Uus-Roomassaare tn piirkondade osaline liitmine muinsuskaitsealaga. Mainitud piirkondade hoonestus on ajalooliselt ja arhitektuuriliselt sarnane muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtusliku hoonestusega. Eesmärgiks on muinsuskaitseala piiri muutmine selliselt, et kaitstav ala vastaks tervikuna muinsuskaitseala kriteeriumitele, eesmärkidele ja olukorrale linnaruumis. Muinsuskaitsealaga liidetakse Kuressaare sadama piirkond, Tori abajas ning Ujula abajas, kuna need on seotud linnus-kindluse kompleksi ning kogu linna vaadeldavuse ning ajaloolise arenguga ning seal aset leidvad muudatused võivad oluliselt mõjutada mälestiste ning kultuuriväärtuslike hoonete jaoks sobivat ja toetavat keskkonda. Lähtudes põhimõttest, et sarnane kultuuriväärtuslik linnaruum peaks olema sarnaselt reguleeritud, laiendatakse muinsuskaitseala Uue tn idakülje kinnistute ulatuses. Praegune piir hõlmab vaid Uue tn läänekülje hoonestust, mis koosneb lõiguti ainult suurtest nõukogudeaegsetest korterelamutest, kuid samal ajal paikneb kultuuriväärtuslik 20. sajandi alguse puithoonestus tänava idaküljel muinsuskaitsealast väljaspool. Väiksemaid piiri muutmiseid kavandatakse Vaikse tänava lääneküljel, Vete ja Vahtra tänavate ristmiku läheduses ja Vete, Kopli ja Töökoja tänavate vahelises kvartalis. Muinsuskaitsealast arvatakse välja osa Ojassoo ja Garnisoni tn vahelisest kvartalist, mis on hoonestatud vaid nõukogudeaegsete hruštšovka-tüüpi kortermajadega. Tegu ei ole Kuressaare kontekstis kultuuriväärtusliku hoonestusega ning nende ümberehitamisel ei ole muinsuskaitselised kitsendused põhjendatud. Samuti jäetakse muinsuskaitsealast välja M. Körberi tn lõpust lõik, kus puudub muinsuskaitsealale omane terviklik kultuuriväärtuslik keskkond ning üksikud kinnistud Veski 14 ja Aia tänava nurgal, Vallimaa, Rohu ja Kohtu tänavate vahelises kvartalis ning nn Slupi platsiga külgnevad kinnistud J. Smuuli tn ääres. Lisaks arvatakse muinsuskaitsealast välja nõukogude ajal rajatud ja tolleaegse hoonestusega Kase tn äärsed kinnistud. Muinsuskaitseala piir kulgeb üldjuhul mööda kinnistupiire. Kokku lisatakse kaitsevööndist muinsuskaitsealasse 200 krunti. Muinsuskaitsealast arvatakse välja 58 krunti, mis jäävad edaspidi muinsuskaitseala kaitsevööndisse. Muinsuskaitseala kaitsevöönd on puhveralaks muinsuskaitseala ümber, mis peab tagama muinsuskaitseala säilimise sellele sobivas kontekstis ning ala vaadeldavuse. Muinsuskaitseala kaitsevöönd on jagatud kaheks osaks, et eristada erinevate eesmärkidega kaitsevööndi alad. Muinsuskaitsealaga vahetult külgnevatel aladel on kaitsevööndi osa 1, kus on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 14 lg 3 vaja tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, et vältida järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses. Kaitsevööndi eesmärgist lähtudes on analüüsitud kaugvaateid muinsuskaitsealale ja linnuse tornile erinevatest vaatesuundadest. Vaadeldi, kas muinsuskaitsealast väljapoole kaitsevööndi laiendamisel võib uute ehitiste püstitamisel või maapealse osa laiendamisel tekkida oht muinsuskaitseala objektide säilimisele ja vaadeldavusele. Kuressaare muinsuskaitseala kaitsevöönd ei ole seni olnud jaotatud osadeks. Muinsuskaitseala kaitsekorraga on kavandatud oluliste kaugvaadete säilitamiseks vajalike vaatesektorite lisamine kaitsevööndile. Kaitsevööndi senist välimist piiri ei ole põhjust muuta ning see jääb kehtima kaitsevööndi osana 1. Kaitsevööndi osa 2 ehk vaatesektorite eesmärgiks on seatud Kuressaare linnuse vaadeldavus olulistest vaatepunktidest. Kaitsevööndi osa 2 olulised vaated on loetletud korralduse punktis 24 ja kujutatud korralduse lisas nr 1 oleval kaardil. Muinsuskaitsealale avanevad vaated on määratletud, lähtudes linnuse tornide vaadeldavuse analüüsi tulemustest.10 Muinsuskaitseala vaadeldavuse tagamine kaitsevööndi osas 2 tähendab vaate säilitamist linnusele, kusjuures oluline on ka linna madal siluett nende läheduses. Üks olulisi vaateid avaneb piki Tallinna tänavat suunaga Smuuli tn ristmikult Transvaali ja Tallinna tn ristmikule, kus tänavakoridor muutub järsult kitsamaks ning muutub hoonestuse iseloom, markeerides vanalinna ja muinsuskaitseala algust. See koht on ajalooliselt olnud linna sissesõiduks ning on kunagise Riia värava asukoht. Kaitsevööndi osas 2 on kehtivaid detailplaneeringuid, mis on täielikult või osaliselt realiseerimata. Nendel aladel ehitusprojekte koostades on eesmärgiks jõuda arhitektuursete lahendusteni, mis ei kahjustaks olulistest vaatepunktidest avanevaid vaateid. Korralduse II osa. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted Korralduse punktis 4 sätestatakse muinsuskaitseala kaitse eesmärk. Kehtivas põhimääruses on muinsuskaitseala eesmärgina käsitletud ainult väärtuste säilitamist. Korraldusega see eesmärk säilib, samas tuuakse välja, et oluline pole ainult passiivne säilitamine, vaid ka kultuuriväärtusliku keskkonna ja hoonestuse kasutamine ning kestlik areng. Seejuures on hoonestuse ja linnaruumi uuendamisel eesmärgiks tuua olemasolevaid kultuuriväärtuseid esile, mitte neid rikkuda või varjata (sh peetakse silmas nii arhitektuurseid kui ka arheoloogilisi väärtusi). Kestliku arengu all peetakse silmas linnakeskkonna arendamist viisil, kus olemasolevat ressurssi kasutatakse mõistlikult, sh olemasolevate hoonete kasutuses hoidmise ja nende kaasajastamise kaudu. Ajastu- ja kohatunnetuse loomise all mõistetakse 10 Alusuuring „Kuressaare linnuse tornide vaadeldavuse analüüs.“ 15 Kuressaarele unikaalse arhitektuurse ja haljastuse koosluse kaudu linna identiteedi hoidmist, mis aitab ühtlasi hoida linna sidet Euroopa arhitektuuri- ja kultuuriruumis äratuntavate ajastutega (linna külastades on ära tuntavad nt selle keskaegsed ning baroki ja klassitsismi kihistused ning hilisem Euroopa kuurortlinnale tüüpiline eeslinnade ja avalike haljasalade areng). Korralduse punktis 5 sätestatakse, et muinsuskaitsealale kohaldatakse lisaks kaitsekorrale ka MuKS-st tulenevaid sätteid. See tähendab, et kaitsekorda tuleb rakendada koos MuKS-ga. Kaitsekord ei sisalda mälestistele esitatavaid nõudeid ega menetlusnõudeid. Mälestiste kaitse ja tööde tegemise reguleerimine ei kuulu kaitsekorra esemesse ning see tuleneb otse MuKS-st. Korralduse punktis 6 loetletakse muinsuskaitseala väärtused. Väärtustena on loetletud peamised muinsuskaitseala tunnused, mille säilimine ja esiletoomine on oluline, et täita Kuressaare muinsuskaitseala kaitse eesmärki. Neid on selgitatud ka seletuskirja sissejuhatuses seoses muinsuskaitseala kriteeriumidele vastavuse hindamisega. Muinsuskaitseala väärtused on sisuliselt üldjoontes sarnased senise Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse eesmärkidega, kuigi sõnastatud oluliselt põhjalikumalt ja täpsemalt, et anda selgemad ja sisulisemad suunised nii muinsuskaitseala hoonete omanikele, valdajatele, valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele kui ametiasutustele. Seniste eesmärkide hulgast on välja jäetud need, mis käsitlesid muinsuskaitsealal sobimatute kasutusviiside väljatõrjumist, keskkonda risustavate väikeehitiste ja sobimatute rajatiste väljaviimist. Praktikas ei ole juba ammu olnud muinsuskaitses tavaks nõuda olemasolevate väikeehitiste ja rajatiste lammutamist või keelata „sobimatuid“ kasutusviise. Eraomandist lähtudes on sellised eesmärgipüstitused kohatud. Välja tõrjumise ja lammutamise asemel on tänapäeval otstarbekam seada tingimused ümberehitamiseks, mille abil saab ka sobimatute ehitiste uuendamisel nende välisilmet parandada. Punktis 6.1 tuuakse väärtusena välja Kuressaare ajaloolise linnasüdame roll mitmekesise ja inimmõõtmelise elu-, töö-, äri-, õppe- ja puhkekeskkonnana ning kultuurimälu kandjana. See tähendab, et lisaks füüsilistele väärtustele nagu arhitektuur või arheoloogia, on muinsuskaitseala elav linnaruum, mida kasutatakse jätkuvalt väga erinevates funktsioonides. Kuressaares on lisaks kohalikule linnaelule olulisel kohal ja pikkade traditsioonidega linna toimimine suvituslinnana. Mitmekesisusena mõistetakse nii arhitektuurset, ajastulist kui ka kasutusviiside mitmekesisust. Kasutusviiside mitmekesisus hoiab linnatuumiku elavana ja kasutuses, see omakorda tagab hoonete ja muude väärtuste säilimise. Inimmõõtmelist ruumi mõistetakse korralduses samas tähenduses, kui seda on kasutatud üldplaneeringu koostamise nõuannetes11: see on väliruum, mis lähtub inimese mõõtkavast ja on tema liikumise kiirusel hästi tajutav. Kultuurimälu hoidmise all mõistetakse kollektiivset teadmist oma ajaloo ja ühiste juurte kohta, mis liidab kogukondi. Ajaloolises linnas on võimalik tunnetada linna ja selle elanike ajalugu selle erinevate kihistuste kaudu, mis võimaldab tajuda ajaloolist keskkonda kultuurimälu hoidva elukeskkonnana. Punktis 6.2 loetletakse Kuressaare muinsuskaitseala väärtused: keskajast tänapäevani kujunenud ja säilinud linnaehituslik tervik, sealhulgas ehitised, tänavavõrk kolmnurksete väljakutega, ajaloolised avalikud haljasalad ja ranna-ala, krundi- ja hoonestusstruktuur, ehitusjooned, hoovid (edaspidi õuemaa), haljastus, ajaloolised linnaruumi elemendid, linnus- 11 Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks, Rahandusministeerium, 2018. - https://planeerimine.ee/wp- content/uploads/2021/05/uldplaneeringu_juhis_final-2.pdf. 16 kindlus ja arheoloogiline kultuurkiht. Need tuleb kaitsekorra järgi säilitada, muutuste kaalumisel tuleb eelistada neid muudele väärtustele ning hoidutakse nende rikkumisest ja hävitamisest. Punktis 6.3 tuuakse väärtusena esile ka muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated, muinsuskaitsealal avanevad olulised sisevaated ja kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavus. Vaadeldavus on muinsuskaitseala kui ajaloolise linnakeskuse üks olulisi väärtuseid. Kuressaarele on iseloomulik madal hoonestus ning tasasel maastikul paikneva linna siluett on enamasti rohelusse mattunud. Oluliseks erandiks on Kuressaare linnus, mida võib pidada üheks linna sümbolhooneks, mille tornid on nähtavad lähenedes linnale maanteedelt ja merelt ning Kuressaare lennujaama suunalt. Linnus on ajalooliselt olnud maastikul visuaalseks dominandiks ja orientiiriks. Muinsuskaitsealale iseloomulik terviklik kultuuriväärtuslik keskkond eristub ümbritsevast hilisemal ajal hoonestatud linnast selgelt mastaabi, tiheduse ja hoonestuslaadi poolest. Seda näitlikustab ilmekalt Tallinna tänava vaatekoridor muinsuskaitseala kirdeosas: Transvaali ja Tallinna tn ristmik markeerib vanalinna algust, kus tänav muutub oluliselt kitsamaks, hoonestus tihedamaks ning ehitusjoon liigub tänava äärde. Olulised vaated on kirjeldatud korralduse punktis 25 ning määratletud kaardil korralduse lisas 1. Muinsuskaitsealal avanevaid sisevaateid välja joonistatud ei ole, nendeks loetakse kõiki vaateid piki muinsuskaitseala ajaloolisi tänavaid (p. 24). Kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavuse säilitamine on samuti üldine printsiip, mis tähendab, et hoonete fassaadid, bastionid jm ajaloolised ehitised peaksid olema linnaruumis nähtavad, mitte varjatud reklaamikandjate vms taha. Kultuuriväärtuslike hoonetena mõistetakse korralduse punktides 11 ja 12 defineeritud A- ja B- kaitsekategooria hooneid, mille autentsena säilitamine on nõutav. Punktis 7 on täpsustatud punktis 6.2 toodud väärtused, loetledes linnaehitusliku terviku väärtuslikumad kihistused. Väärtuslike kihistuste määratlemisel on tuginetud kaitsekorda välja töötava töörühma aruteludele ja kaasamisüritustel tehtud ettepanekutele. Alapunktides 1–8 nimetatu ei ole ammendav loetelu Kuressaare muinsuskaitseala väärtustest. Nendes tuuakse esile, millised ehitised jt linnaruumi osad Kuressaare ajaloolist linnatuumikut enim iseloomustavad ja moodustavad selles domineeriva ja kohatunnetust loova osa. Alal leidub ka väärtuslikke ehitisi jt objekte, mis täpselt loetelus nimetatud arhitektuuristiilide või kihistuste tüüpide alla ei mahu, kuid kaitsekorraga ei ole välistatud ka nende väärtustamine ja kaitse muinsuskaitsealal. Punktides 7.2 ja 7.3 tuuakse väärtusliku kihistusena välja ka ehituspärandi nõukogudeaegne restaureerimiskihistus. Kuressaare vanalinnas on nõukogude perioodil väga palju hooneid restaureeritud-rekonstrueeritud ajastule omasel viisil ning üldiselt hea kvaliteediga. Tervikliku lähenemise ja järjepideva töö eest said Kuressaare restauraatorid 1982. aastal riikliku preemia. Ehkki restaureerimisprintsiibid on aja vältel muutunud ning kõiki 1970–80. aastate lahendusi tänapäeval eeskujuks võtta ei saa, on need siiski väärtuslikud osad Kuressaare ja Eesti muinsuskaitse ajaloos. Punktis 7.3 on mainitud hilisem hoonestusstruktuuri sobituv hoonestus, mis hõlmab nõukogudeaegset ning uuemat osa ehituspärandist. Märkimisväärne osa pärast muinsuskaitseala kehtestamist rajatud uutest hoonetest on postmodernistlikus arhitektuuristiilis ja kasutavad kohaliku ehituspärandi motiive, mis enamasti järgivad piirkonnale omast paigutust kinnistul. Mitmed neist hoonetest on eesti tipparhitektide looming, mis lähtub kohalikust arhitektuuripärandist ning toona kehtinud muinsuskaitselistest piirangutest. Punktis 7.4 on linnaehitusliku terviku ühe väärtusliku kihistusena nimetatud hoonete interjööre. Sõnastus kultuuriväärtuslikud interjöörid viitab korralduse punktis 11 määratletud A-kaitsekategooria hoonetele, mida tuleb säilitada autentsena nii eksterjööris kui ka interjööris. 17 Muinsuskaitsealal töid kavandades tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt peavad muinsuskaitsealale suunatud tegevused vähendama mälestiste ja muinsuskaitsealade hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist. Sealjuures lähtutakse hoonete autentsusest, pidades oluliseks ajastute vältel lisandunud väärtuslikke kihistusi. Nii nagu hoone väliskujunduse väärtuslikke kihistusi, tuleb arvestada ka hoone siseruumis säilinud elemente, mida ei saa muinsuskaitseala tervikliku keskkonna osast lahutada. Muinsuskaitseala ehitisel töid kavandades tuleb üldpõhimõttena pidada silmas kultuuriväärtusliku terviku säilimist, sealhulgas arvestada hoonete osade, tarindite ja detailide säilimisega või seisundi parandamisega. Seetõttu antakse muinsuskaitseseadusest lähtudes muinsuskaitse eritingimusi koostades hoonetele nii arhitektuurilised, ehituslikud kui kujunduslikud tingimused, mis arvestavad säilinud väärtustega ja tagavad nende säilimise nii interjööris kui eksterjööris. A-kaitsekategooria on määratud kaitsekorra koostamise käigus teadaolevatele väärtuslike interjööridega hoonetele. B- ja C-kaitsekategooria hoonetel teadaolevalt väärtuslikku interjööri säilinud ei ole. Kuna paljudes neist ei ole tehtud siseviimistlusuuringuid ja varasemad ehitus- ja viimistlusdetailid võivad olla hilisematega kinni kaetud, võidakse kultuuriväärtuslikke interjööre või selle osi (näiteks lae- või seinamaalingud, tapeedid ajaloolised põrandad jms) leida sisetööde käigus ka neis hoonetes. Sel juhul tuleb neist leidudest MuKS § 60 alusel Muinsuskaitseametile teada anda. Amet nõustab ja annab omanikele soovitusi väärtuslike elementide säilitamiseks, samuti on õigus konserveerimiseks ja restaureerimiseks toetust taotleda. Kuna terviklikke või hoone ehitusaegseid interjööre on säilinud pigem vähe, väärtustatakse lisaks terviklikele kultuuriväärtuslikele interjööridele (A-kaitsekategooria hooned) ka selliseid, kus on säilinud kunagiste interjööride fragmente või detaile. Punktis 7.5 loetakse väärtusliku kihistuse hulka linnaruumi kujundavad elemendid, sealhulgas tänavapinna liigendamine erinevate sillutistega, tänava äärsed ja kinnistute vahelised piirdeaiad, kaevud, teadetetulbad, monumendid, tänavalaternad jms. Loetletud elemendid on hoonete kõrval samaväärsed linnakeskkonna terviklikkust kujundavad osad. Neid leides tuleb leidudest viivitamatult teavitada Muinsuskaitseametit. Punktis 7.6 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka maastiku ning traditsioonilise haljastusviisi koosmõjul tekkinud keskkond, sealhulgas kõrghaljastatud õuemaa, ajaloolised avalikud haljasalad, puiesteed ja ranna-ala avalik haljasala, mis on hoonete kõrval üheks oluliseks linna miljööd kujundavaks elemendiks. Punktis 7.7 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka arheoloogiline kultuurkiht ja selles leiduvad ehituskonstruktsioonid, -detailid või muud elemendid. Arheoloogiline kultuurkiht võib sisaldada ehitusjäänuseid, inim- ja loomaluid, arheoloogilisi leide, sealhulgas töö- ja tarbeesemeid, tootmisjääke ja muud sellist. Samuti võib see sisaldada hävinud, kuid linnaruumile iseloomulike elementide jäänuseid. Punktis 7.8 on ühe olulise mittemateriaalse väärtusena muinsuskaitsealal mainitud ajalooline kinnistustruktuur, mis on mõjutanud hoonestuse kujunemist ja eluolu varasematel aastasadadel ja mille säilitamine kannab olulist kultuuriväärtust. Kaitsekorra koostamise käigus alusuuringuna läbi viidud Kuressaare kinnistustruktuuri analüüs12 näitab, et osad Kuressaare muinsuskaitseala kruntidest pärinevad II maailmasõja eelsest ajast. Ajalooliste kinnistute kultuuriväärtus on oluline muinsuskaitseala väärtuste kontekstis, kuna need väljendavad kinnistu ja sellel asuva hoonestuse ajalist seotust ja järjepidevust. Kinnistupiiride vanus annab teadmisi erinevate ajastute elukorraldusest ning on otseseks muinsuskaitseala hoonestuse, piirdeaedade ja haljastuse mitmekesisuse ja paiknemise põhjuseks. Krundi suurus ja kuju on 12 Kuressaare vanalinna muinsuskaitsealal paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs 18 sageli määranud sellel asuvate hoonete suuruse tänavajoonel ja niiviisi tänavaruumis eriilmeliste, samas omavahel sobituvate ehitiste rajamise. Punktis 8 on kirjeldatud muinsuskaitseala väärtuste säilitamise riiklikud põhimõtted, mis annavad kaitsekorra kohaldamisele suuna ning abistavad nõuete sisustamisel. Sõnastamisel on lähtutud Eestis väljakujunenud muinsuskaitse praktikast, mis omakorda lähtub valdkonna rahvusvahelisest kogemusest ja juhendmaterjalidest, sh UNESCO ajaloolist linnamaastiku käsitlevast soovitusest13 (2011), ICOMOSi Veneetsia hartast (1964) ja ICOMOSi Washingtoni hartast (1987). Põhimõtted lähtuvad eesmärgist säilitada ja tuua esile muinsuskaitseala väärtuseid ja on juhindumiseks muinsuskaitsealal muudatuste planeerimisel ning kavandatavate muudatuste lubatavuse kaalumisel. Need lähtuvad ja täiendavad MuKS §- s 3 kehtestatud muinsuskaitse põhimõtetteid, milleks on muuhulgas ettevaatuspõhimõte, kultuuripärandi ja -mälu hoidmine ja edasikandmine järgmistele põlvedele, piirkondade identiteet ja eripära, mitmekesine ning kultuurimälu kandev elukeskkond, ligipääsetavus kõikidele inimestele, autentsuse säilitamine ning selle potentsiaalse terviklikkuse taastamine, algupäraste materjalide ning traditsiooniliste töövõtete ja tehnoloogiate kasutamine, kõigi ulatuslik koostöö ning avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatus ning proportsionaalsus. Punktis 8.1 rõhutatakse, et muinsuskaitseala uuendused lähtuvad kestlikust arengust ja sobitatakse kokku kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades muinsuskaitseala eesmärke ja parandades elukeskkonna kvaliteeti. See tähendab, et ehituslikud muudatused on võimalikud, kuid nende kavandamisel tuleb kaaluda, kas need väärindavad või pigem rikuvad olemasolevaid kultuuriväärtusi ja elukeskkonda. Muinsuskaitseala on väljakujunenud keskkond, kus on seatud eesmärgiks olemasolevate väärtuste säilitamine ja esile toomine, uuenduste tegemisel tuleb seda arvesse võtta. Kestlik (keskkonda ja kultuuripärandit hoidev) arendamine rahuldab praeguste põlvkondade vajadused, kahjustamata tulevaste põlvkondade võimalusi muinsuskaitseala kultuuripärandit kasutada ja sellest osa saada. Samas on kõige keskkonnasäästlikum kasutada juba ehitatud hooneid, neid kaasaja vajadustele vastavaks kohandades ja arendades. Uushoonestuse rajamisel arvestatakse kogukulu ühiskonnale, sh kasutusest välja jääva kõrge kultuuriväärtusega ehitiste säilitamiskohustust ning sellega kaasnevaid kulusid. Samas on kaitstaval alal oluline pidev elukeskkonna kvaliteedi parandamine ja kaasaegsete mugavustega täiendamine nii palju kui võimalik, et ajaloolised hooned oleksid jätkuvalt atraktiivsed elamiseks ning muinsuskaitseala ei jääks tühjaks. Punktis 8.2 täpsustatakse eelpool väärtusena nimetatud funktsionaalse mitmekesisuse hoidmist: muinsuskaitsealal ei ole oluline mitte üksnes iga erakinnistu sihtotstarbe säilitamine, vaid eelkõige on avalik huvi hoida ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete ja maa-alade (nt ajaloolised avalikud haljasalad, ajaloolised koolihooned, administratiivhooned) jätkuvat toimimist avalikus funktsioonis. See aitab säilitada linna toimiva elukeskkonnana, välistades monofunktsionaalsuse või sõltuvuse vähestest kasutusliikidest. Punktis 8.3 rõhutatakse vajadust eelistada muinsuskaitsealal olemasolevate ajalooliste hoonete jätkuvat kasutust või taas kasutuselevõttu, kui need on tühjaks jäänud. Muinsuskaitseala hoonestuse säilimist aitab tagada nende kasutamine ja pidev hooldamine. Tühjalt seisvad hooned jäävad reeglina hoolduseta, hakkavad lagunema ja nende kultuuriväärtus võib hävida. Keskkonna seisukohast on kõige kestlikum kasutada juba ehitatud 13 UNESCO Ajaloolist linnamaastikku käsitlev soovitus. - https://unesco.ee/public/Recommendation_on_Historic_Urban_Landscape_tolge_EST.pdf 19 hoonestust, seda kaasaja vajadustele vastavaks kohandades ja arendades. Riik saab hoonete kasutuses hoidmist soodustada, eraldades selleks riiklikke toetusi. Uushoonestuse rajamisel tuleb arvestada kogukulu ühiskonnale, sh kasutusest välja jääva kõrge kultuuriväärtusega ehitiste säilitamiskohustust ning sellega kaasnevaid kulusid. Muinsuskaitsealal on oluline pidev elukeskkonna kvaliteedi parandamine, et ajaloolised hooned oleksid jätkuvalt atraktiivsed elamiseks või avalikes funktsioonides kasutamiseks. Punktis 8.4 mõistetakse ligipääsetavuse all muinsuskaitseala ja sellel paiknevate hoonete füüsilist ligipääsetavust, mis arvestab kõikide kasutajate vajadustega, sealhulgas puudega inimeste erivajaduste14, laste ja eakate, ratastooliga ja lapsevankriga liikujate, vaegnägijate ja -kuuljate iseseisva, turvalise ja mugava liikumisega, et neile vajalikud teenused oleksid kättesaadavad15. Sellega antakse juhis, et kus võimalik, tuleb ligipääsetavust suurendada, et võimaldada ajalooliste hoonete kasutamist rohkemates funktsioonides ning erineval viisil liikuvatele, erineva suuruse ja vanusega inimestele. Samas peab silmas pidama, et ehituslikud muudatused ligipääsetavuse suurendamiseks ei tohi kultuuripärandit kahjustada. Lahenduse (tänava ühetasapinnaliseks viimine, kaldteed, invatõstukid jms) sobivust kaalutakse, arvestades hoone asukohta linnaruumis, hoone kultuuriväärtust ja lahenduse mõju nendele. Punktis 8.5 selgitatakse, et kultuuriväärtusliku A- ja B-kaitsekategooria hooneid säilitatakse ja hooldatakse, st eesmärk on tagada nende pikaaegne säilimine eelkõige läbi järjepideva hooldamise. Iga omaniku kohustus on enda kultuuriväärtuslikku kinnisvara hooldada. See on osa säilitamiskohustusest vastavalt MuKS § 33 lg-le 3. Hooldustööd ei ole loakohustuslikud. Muinsuskaitseametil on võimalik nende teostamist nõustada, toetada, samuti anda hoolduskava (MuKS § 44). Kultuuriväärtuslike hoonete konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme muutmisel lähtutakse olemasolevast hoonest – säilitatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning arhitektuuridetailid. Arhitektuurilaadis väljendub hoone arhitektuurne olemus ja stiil – näiteks, kas tegemist on kõrge või madala viilkatusega hoonega, kas fassaad on klassitsistlik või historitsistlik jne. Kultuuriväärtuslikud hooned on enamasti vanad hooned, mida on tõenäoliselt ka varasemalt ümber ehitatud. Kultuurilooliselt oluline ei ole üksnes algupärane, st ehitusaegne lahendus, vaid ka hilisemad kihistused, mis näitavad, kuidas hoone on eri ajastutel muutunud. Nii A- kui B-kaitsekategooria hoonetele annab Muinsuskaitseamet enne projekteerimist muinsuskaitse eritingimused, kus tuuakse konkreetse hoone väärtuseid arvestades välja, millised kihistused ja detailid tuleks säilitada ning milliseid võib eemaldada. A-kaitsekategooria hoonete puhul seatakse muinsuskaitse eritingimustega nõuded ka siseruumides säilitatavate osade kohta, kuid B-kaitsekategooria puhul on siseruumides ehitamine loakohustuseta. Muinsuskaitseamet saab nende osas anda vaid soovitusi. Muinsuskaitse eritingimuste andmisel määratakse ehitus-, konserveerimis- ja restaureerimistöödeks vajalik ehitusprojekti staadium, lähtudes kultuuriväärtusliku objekti väärtuste säilitamise vajalikkusest, kavandatavate tööde keerukusest ja tööde sisust. Alati ei ole vähese täpsusastmega eelprojekti alusel ehitamisel tagatud väärtuste säilimine põhiprojektiga võrreldaval määral. Seega on põhiprojekti nõudmise võimalus põhjendatud ja vajalik, ning vajadust hinnatakse iga üksikjuhtumi kontekstis. 14 Ehitusseadustiku § 11 lg 4 alusel vastu võetud määrus nr 28, „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitistele“. 15 Ligipääsetavuse rakkerühm. Riikliku korralduse töögrupp. Lõpparuanne. 20 Juhul, kui B-kaitsekategooria hoones avastatakse väärtuslikke interjööridetaile, maalinguid vms, mida seni tehtud uuringute käigus ei ole dokumenteeritud või millega projekteerimisel või tööde tegemise loa andmisel ei ole arvestatud, on tööde teostaja kohustatud säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata Muinsuskaitsemetit (MuKS § 60). B- kaitsekategooria hoone interjööris kultuuriväärtuslike detailide säilitamine ja restaureerimine otsustatakse kokkuleppel Muinsuskaitseametiga, vajadusel restaureerimist toetades. Samuti on võimalik lahendus, kus Muinsuskaitseamet määrab hoonele ajutise kaitse või siis algatatakse kaitsekorra muutmise menetlus muutmaks hoone B-kategooria A-kategooriaks. Punktis 8.6 on toodud põhimõte, mille kohaselt uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehituse ehitamisel eelistatakse tänapäevase arhitektuurikeelega ümbritsevat keskkonda arvestavat lahendust. Suuremahulise juurdeehituse all mõistetakse ehitusloakohustuslikku juurdeehitist, mis on vastavalt EhS-le olemasolevast hoonest rohkem kui 33% suurema brutopinnaga. Terve uue hoone või ajaloolise hoonega liituva uue suure hoonemahu puhul on eesmärk kasutada üldjuhul tänapäevaseid lahendusi, et ajaloolised ja uued hooned oleksid linnapildis visuaalselt eristatavad. Kui uued hooned on kaasaegse arhitektuuriga, tulevad ka ajaloolised hooned selgemalt esile ja üks ei konkureeri teisega. Uued hooned, mis kopeerivad ajaloolisi stiile, kahandavad vanade majade väärtust, tekitades ka ajalooliste hoonete puhul kahtluse nende vanuseväärtuses ja autentsuses. Samas ei tähenda tänapäevane arhitektuur teravat kontrasti ajaloolise keskkonnaga, vaid see peab keskkonda sulanduma. Korralduses ei anta eraldi suunist väiksemahuliste juurdeehituste (kuni 33%-lise laienduse) arhitektuurse lahenduse kohta (näiteks veranda, vintskapid jms), sest nende kavandamisel on olenevalt olukorrast mõeldav nii olemasoleva hoone arhitektuurikeelega jätkamine kui ka kaasaegsed lahendused. Lähiümbruse arhitektuuritavade all mõistetakse konkreetses kvartalis ja tänavalõigus domineeriva ajaloolise hoonestuse paiknemist tänavajoone suhtes, suurust, materjalikasutust jms. See ei tähenda, et uue hoone puhul peaks ajaloolist hoonestust kopeerima, vaid pigem seda kaasaegses võtmes interpreteerima. Uus lisandus peab sulanduma ajaloolisse keskkonda, mitte domineerima selle üle. Selleks tuleb järgida hoonestuse ajaloolist struktuuri ja lähtuda üldisest mastaabist (maht, kõrgus, liigendatus), arvestades, et uue ehitise arhitektuurne ilme võib olla kaasaegne. Ajaloolise hoonestuse all mõistetakse eelkõige enne II maailmasõda ehitatud hoonestust. St kui sõjaeelse hoonestuse vahele on ehitatud hiljem palju suurema mahuga hoone, siis uute hoonete kavandamisel lähtutakse üldjuhul vanemate, muinsuskaitseala väärtuseid kandvate hoonete mastaabist, et luua neile toetavat keskkonda. Samas alati ei ole vanema hoonestuse mahtudest lähtumine linnaruumis mõistlik (vt korralduse punkt 8.9). Uute hoonete ja suuremahuliste juurdeehituste lubamist kaalutakse igakordselt detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise ajal. Punktis 8.7 antakse soovitus avalikus funktsioonis või linnaehituslikult olulisele kohale planeeritava linnaruumis tuntava mõjuga uue hoone ehitamiseks korraldada arhitektuurivõistlus. Üldjuhul on tuntava mõjuga hooneks peetud sellised, mille ehitise alune pind ületab 100 m2, kuid arvestada tuleb ka kontekstiga, kuhu hoonet kavandatakse. Võistlus parandab üldjuhul arhitektuurse lahenduse kvaliteeti, st aitab luua kultuuriväärtuslikule keskkonnale väärilist uusarhitektuuri. Arhitektuurivõistluse kohustuse saab kohalik omavalitsus määrata üld- või detailplaneeringuga. Punktis 8.8 on sõnastatud suunis, mille kohaselt uusi hooneid rajatakse üldjuhul aladele, kus ajalooliselt on olnud hoonestus ning seejuures arvestatakse ala taashoonestamisel ümbritseva 21 linnaruumi ning kaitsekorra eesmärkide ja väärtustega, et taastada ajaloolisele linnaruumile iseloomulik tihedus. See tähendab nii olemasoleva hoonestuse vahele jääva tühja krundi hoonestamist, hoovihoonestuse taastamist, kui II maailmasõjast tühjaks jäänud suuremate alade taashoonestamist, kui see on linnaehituslikult mõistlik ja avalike huvidega kooskõlas. Võrreldes seni kehtinud muinsuskaitseala põhimäärusega on loobutud uushoonestuse tingimuste sidumisest rangelt II maailmasõja eelse olukorraga (hoonete taastamisest sõjaeelses asukohas ning ehitusmahult ja välismõõtmetelt võimalikult sarnasena), kuna praktikas on olnud selle järgimine harva võimalik. Kuressaare kesklinnas on II maailmasõjast hoonestamata jäänud maatükke. Sellised on näiteks Kohtu tn 26 staadioni ala, ajaloolise elektrijaama vastas olev haljasala Tolli tn 18. Varem hoonestatud alade taashoonestamisel on oluline silmas pidada ka seda, et uusi väärtusi ei loodaks olemasolevate kultuuriväärtuste arvelt. Taashoonestamine eeldab läbimõeldud lahendust, mis võimaldab maksimaalselt uurida, säilitada, konserveerida ja eksponeerida ka maa sees olevaid ajalooliste ehituskonstruktsioonide jm jäänuseid. Oluline on järgida ka hea ruumiloome põhimõtteid. Selle kohaselt käsitleme kaasaegset keskkonda väärtustavaid ruumilise planeerimise põhimõtteid nagu väljendatud nt 2018. a valminud Ruumiloome töörühma lõpparuandes16 ja 2020. a. avaldatud Planeerimise rohelises raamatus.17 Punktis 8.9 antakse lähtekohad muinsuskaitseala avaliku linnaruumi (tänavate, platside jms) arendamiseks. Nii nagu hoonestuse puhul, on ka avalikus ruumis oluline säilitada olemasolevaid kultuuriväärtuslikke kihistusi ja elemente (nt tänavalaternad, kuulutustetulbad jms). Kui tänavapind on säilinud oma algsel kõrgusel, on eesmärgiks seatud selle kõrguse säilitamine, sest tänavapinna tõstmine toob kaasa niiskusprobleeme külgnevale hoonestusele. Samas on avaliku ruumi uuendamine eriti jalakäijasõbralikkuse suurendamise suunas võimalik ja oodatud. Inimmõõtmelise ruumi põhimõte on muinsuskaitsealal oluline eelkõige selle säilitamiseks meeldiva elu- ja puhke-keskkonnana, kus on võimalik osa saada ümbritsevast rikkalikust kultuuripärandist. Punktis 8.10 on antud suunis haljasalade ja haljastuse säilitamiseks, iseloomuliku haljastusviisiga jätkamiseks ning hävinud osade taastamiseks. Haljastus, sh nii kujundatud haljasalade ajalooline planeering, alleede kulgemine kui haljastus kinnistute õuemaal, on Kuressaare muinsuskaitsealal olulised miljöö kujundajad. Eesmärgiks on hoida linna üldist rohelust ja erinevate linna osade haljastustraditsioone. Punktis 8.11 sõnastatakse, et maa alla ulatuvate tööde puhul ning pinnase teisaldamisel ja juurdeveol tuleb arheoloogilise kultuurkihiga alal18 valida lahendus, mille teostamine on kaevetööde osas võimalik minimaalse sekkumisega. See tagab arheoloogiapärandi säilimiseks stabiilse keskkonna ja võimaldab selle uurimist ja eksponeerimist tulevikus. Minimaalse sekkumise põhimõte tähendab, et arheoloogilise kultuurkihiga alal planeeritakse kaevetöid arheoloogilist kultuurkihti võimalikult vähe lõhkudes. Minimaalse sekkumise põhimõte võimaldab teha arheoloogilisi uuringuid selliselt, et arheoloogilist kultuurkihti kahjustatakse võimalikult vähe, kuid samas tehakse kindlaks kihtide stratigraafiline ladestumine ja dokumenteeritakse arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Arheoloogilise uuringu käigus uuritakse ja dokumenteeritakse pinnasekihte reeglina alates praegusest maapinnast ülalt alla. Ka pealmise, sageli segatud kihi dokumenteerimine on vajalik, sest selle 16 Vt https://planeerimine.ee/2020/02/ruumiloome-ja-kvaliteetse-ruumi-pohialused/ 17 Vt https://planeerimine.ee/static/sites/2/ruumilise-planeerimise-roheline-raamat.pdf 18 Näidatud korralduse lisas 3. 22 lasumise viisis või selles endas võib olla elemente, mis aitavad mõista varasemate ladestuste stratigraafiat. Arheoloogilise uuringu võimaldamiseks tuleb trassikraavide laiuse ja sügavuse puhul arvestada sellega, et arheoloogil oleks võimalik kihte, objekte ja struktuure dokumenteerida. Samuti ei ole kindlat projektikohast kõrgusmärki järgides alati võimalik adekvaatset dokumentatsiooni arheoloogilise kultuurkihi elementide kohta koostada: paljanduvaid kihte, objekte ja struktuure peab saama avada sedavõrd, mis võimaldab dokumenteerida nende põhiolemuse (kuju, ulatuse) ning stratigraafilised suhted, samuti koguda piisavalt andmeid kihtide, objektide või struktuuride dateerimiseks. Vastasel korral on takistatud arheoloogilise uurimise põhieesmärk (selgitada välja kultuurkihi elementide tekkimise järjekord) ja kaevetööd ei lähtu mitte minimaalsest sekkumisest, vaid on arheoloogilist kultuurkihti kahjustavad. Sekkumist ei saa pidada minimaalseks juhul, kui füüsiline sekkumine toimub küll väiksel alal, kuid selle mõju avaldub arheoloogilisele kultuurkihile suuremal alal. Näiteks vaivundamentide rajamisel võib vaiade paigaldamine tuua kaasa orgaanikarikaste kihtide lagunemise oluliselt laiemal alal, kui vaia paigaldamisega arheoloogilist kultuurkihti füüsiliselt segati. Lisaks sellele rajatakse vaiad vundamendi jaoks sageli umbes 2-meetrise sammuga ning nende ümber valgub betoon kultuurkihi tühemikesse. Sellisel viisil tekitatud katkestuste tõttu kahjustatakse kultuurkihi stratigraafiat ja edaspidi on selles kohas arheoloogiapärandi uurimine raskendatud. Kui vaiamine toimub ilma eelneva piisava uurimiseta, siis ei ole võimalik arvesse võtta ka sügavamal kultuurkihis olevaid hoonestuse jäänuseid ning võidakse vaiata läbi ajalooliste müüritiste. Juhul kui vaiad tungivad läbi müüritiste, on tulevikus nende eksponeerimine keeruline või võimatu. Arheoloogilise kultuurkihi elemendid on ehitusjäänused, vrakid, inim- ja loomaluud ning arheoloogilised leiud, sh töö- ja tarbeesemed, tootmisjäägid jm inimtegevuse jäljed. Arheoloogilise kultuurkihi olulisema osa moodustavad ehitusjäänused ja matused ning nende loomisel, kasutamisel ja lagunemisel/lammutamisel nende alla, vahele ja peale tekkinud pinnaseladestused, mis on rajatiste suhtelise vanuselise järjestuse info peamised kandjad. Arheoloogilise kultuurkihi paksus praeguse maapinna all võib ka lähestikku asuvatel kruntidel varieeruda, olles mõnel pool vaid mõnikümmend sentimeetrit, teisal mitu meetrit. Punktis 8.12 sõnastatakse, et arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide puhul, st peamiselt keskaegse ja varauusaegse hoonestuse tarindite jäänused, tuleb eelistada nende konserveerimist ja originaali eksponeerimist tagasimatmisele ja markeerimisele. See on kooskõlas eesmärgiga tuua esile muinsuskaitseala väärtust – autentset kultuuripärandit. Nimetatud nõuded on kooskõlas arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsiooni põhimõtetega arheoloogiapärandi terviklikust konserveerimisest ja in situ säilitamisest. Samuti aitab originaalmaterjali eksponeerimine kaasa avalikkuse teadlikkuse tõstmisele teadusliku informatsiooni levitamise kaudu. Läbi nende põhimõtete on võimalik arheoloogiapärandit kaitsta ja väärtustada kui Eesti ja laiemalt Euroopa kollektiivse mälu allikat. Punktis 8.13 määratletakse, et säilitada tuleb muinsuskaitseala sisevaated piki muinsuskaitseala tänavaid ning kultuuriväärtuslikele A- ja B-kaitsekategooria ehitistele. See tähendab, et muinsuskaitseala tänavate kohale galeriide jms hooneosade ehitamine ei ole üldiselt lubatud ning tänavaruumis uute elementide lisamisel tuleb arvestada kultuuriväärtuslike hoonete ja rajatiste vaadeldavuse säilitamisega. Tänavakoridoridesse ajutiste reklaamikandjate jms paigaldamine tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Muinsuskaitseala sees üle kvartalite avanevaid (hoonete puudumisel ajutisi) vaateid kirikutornidele vms objektidele ei loeta olulisteks säilitatavateks vaadeteks. 23 Punktis 8.14 antakse lähtekohad kinnistu (maaüksuse) piiride muutmiseks. MuKS § 52 lg 5 kohustab pädevat asutust (kohalikku omavalitsuse üksust) kooskõlastama Muinsuskaitseametiga muinsuskaitsealal kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise. Seejuures mõistetakse kinnistu piiride muutmise all ainult maaüksuste piire, mitte muude kinnistute, nagu korteriomand, hoonestusõigus jms, muutmist. Muinsuskaitseala üks väärtuslikest kihistusest on II maailmasõja alguseks väljakujunenud ajaloolised kinnistud, mis on säilinud muutmata või vähesel määral muutunud piiridega (korralduse punkt 7.8). Kinnistute kujunemist ajas on analüüsitud alusuuringus „Kuressaare vanalinna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs.“ Kinnistupiiride muutmise soovi korral saab sellele uuringule tuginedes kinnistut, selle lähiümbrust ja hoonestust analüüsides kaaluda, kas tegu on ajaloolise ja kultuuriväärtust kandva kinnistuga või mitte. Samas tuleb silmas pidada, et läbi aegade on muutunud kinnistu piiride kaardile kandmise täpsusaste ja tehnoloogia. Nii on loomulik, et 17., 18. või 19. sajandi kaardid ei kattu üheselt tänapäevaste kaardiandmetega ning ajalooliseks, vähesel määral muutunud kinnistuks loetakse seetõttu ka neid kinnistuid, kus on kaartidel jälgitav nende proportsiooni sarnasus erineval ajaperioodil. Kõrgem kultuuriväärtus on neil kinnistutel, mis on vanemad ning seotud kinnistul tänapäevalgi nähtava hoonestuse paiknemisega, nt eriti kirikute jm avalike hoonete juurde ajalooliselt kuuluvad krundid, samuti elamukrundid, kus ajalooline hoonestusstruktuur on säilinud ja seotud kinnistupiiridega (nt tänavaäärne elamu ja piki krundi piiri paiknevad abihooned). Korraldus III osa. Muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid Punktis 9 jagatakse muinsuskaitseala hooned (välja arvatud kultuurimälestiseks tunnistatud hooned) väärtusklassidesse ehk A-, B- ja C-kaitsekategooriasse ning selgitatakse vastava kategooria tähendust. Vastavalt MuKS § 19 lg 5 p-le 3 märgitakse muinsuskaitseala kaitsekorras muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid. Need määratakse kultuuriministri määruse nr 23 § 10 lg 1 sisunõuete järgi. Väärtusklassid on neutraalsete nimetustega (A-, B- ja C-kaitsekategooria), et mitte tekitada valearusaama hoonete hierarhiast, kus üks on väärtuslikum kui teine. Muinsuskaitseala hoonete klassifitseerimise mõte on kehtestada neile erinevad nõuded, loakohustus ja leevendused, lähtudes hoonete erinevast kultuuriväärtusest ja rollist muinsuskaitseala eesmärkide täitmisel. Hoonete kaitsekategooriad on määratud korralduse lisas 2. Kaitsekorra koostamisel hinnati kõikide muinsuskaitsealal olevate hoonete ajaloo- ja kultuuriväärtust eraldi. Hoonete üksteisest eristamisel lähtuti üldiselt hoonetele antud Eesti Topograafia Andmekogu (ETAK) koodidest. Mõningatel juhtudel tuli eristada ühe ETAK- koodiga hoone juurdeehitis põhimahust, et anda hilisemale juurdeehitisele ajaloolisest hoonest erinev kaitsekategooria. Sellistel juhtudel võib kaardil lisas 2 olla ka ühe aadressi ja ETAK- koodiga hoonel näidatud mitu kaitsekategooriat. Kultuuriväärtuslikud hooned on muinsuskaitseala kohatunnetust loovad ja seda hoidvad ehitised, millel on kõrge iseseisev arhitektuurne või ajaloolist linnaruumi toetav väärtus. Oluline on silmas pidada, et kultuuriväärtuslikud hooned (A- ja B-kaitsekategooria) on väärtuslikud ka siis, kui hoone eksterjööri või interjööri on ajas muudetud. Muinsuskaitsealal peetakse üldjuhul väärtuslikuks II maailmasõja eelseid kihistusi. Hilisemast ajast on väärtuslikud eelkõige need kihistused, mis rikastavad ajaloolist keskkonda. C-kaitsekategooria hooned ei kanna muinsuskaitseala väärtusi ning nende puhul ei ole seetõttu nõutav nende säilitamine olemasolevas mahus ja välisilmes. Küll aga tuleb nende ümberehitamisel tagada sobivus ümbritseva keskkonna kultuuriväärtuslike hoonetega ning hoone enda arhitektuurse lahenduse terviklikkus. 24 Senise põhimääruse järgi olid kõik muinsuskaitsealal asuvad hooned käsitletavad A- kaitsekategooria hoonena, st muinsuskaitseameti luba oli tarvis töödeks sõltumata säilinud väärtustest nii eksterjööris kui interjööris. Võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga leevendatakse piiranguid enamike hoonete puhul. Kultuuriväärtuslike hoonete siseruumides tehtavate tööde loakohustus lähtub interjööride säilivusest: A-kaitsekategooria hoone puhul säilib Muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustus ka siseruumides tehtavatel töödel, kuid B-kaitsekategooria hoonete puhul, kus interjööre säilinud ei ole, see kohustus kaotatakse. C- kaitsekategooria hoonete puhul ei pea ehitamiseks Muinsuskaitseameti luba taotlema. Kuressaare muinsuskaitsealal tehti ettepanek määrata A-kaitsekategooriasse 52 hoonet. B- kaitsekategooriasse määrati 534 hoonet – see on valdav osa muinsuskaitseala II maailmasõja eelsetest hoonetest ning lisaks mõned ajaloolisse keskkonda sobituvad uuemad hooned. C- kaitsekategooriasse määrati 619 hoonet. Valdav osa nendest on mitmesugused väiksed abihooned (kuurid, garaažid, elektrialajaamad jms) – st hoonete arv on küll suurem kui A- ja B kaitsekategooria hoonetel kokku, kuid nende mõju linnapildis pigem väike. Hoonete kaitsekategooriate tabel koos põhjendustega iga kultuuriväärtusliku hoone väärtuse kohta on avaldatud kaitsekorra lisana ning Muinsuskaitseameti kodulehel19. Hoonete kaitsekategooriaid saab tulevikus muuta kaitsekorra muutmisega. Lisaks A-, B- ja C-kaitsekategooria hoonetele paikneb Kuressaare muinsuskaitsealal pärast piiride muutmist 23 kinnismälestist, lisaks jääb 3 mälestist muinsuskaitseala kaitsevööndisse. Mälestistele kehtivad nõuded tulenevad muinsuskaitseseadusest ning mälestisena kaitse alla võtmise kultuuriministri käskkirjadest. Nende sisu siinse korraldusega ei muuda. Punktis 10 sätestatakse, et A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris. Kirjeldus lähtub kultuuriministri määruse nr 23 A-kaitsekategooria hoone definitsioonist ja on selgituseks lühidalt toodud ka kaitsekorra tekstis. Autentsuse mõiste tuleneb MuKS § 43 lg-s 1, mille järgi muinsuskaitsealal töid kavandades ning tehes lähtutakse autentsuse ja terviklikkuse säilitamise põhimõttest, pidades oluliseks eri ajastute väärtuslikke kihistusi, ning tagatakse tegevuse ohutus mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilimisele. Seega tuleb A-kaitsekategooria hoone puhul autentsuse säilitamise põhimõttest lähtuda nii hoone eksterjööris kui interjööris ning tööd eksterjööris ja interjööris eeldavad Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Punktis 11 sätestatakse, et B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus eksterjööris. B-kaitsekategooria hoonetel ei ole teadaolevalt väärtuslikke interjööre või nende osasid tuvastatud ning neil on seetõttu oluline hoida alles meieni säilinud välisilmet ja seda kujundavaid detaile. B-kaitsekategooria hoone puhul tuleb seega autentsuse säilitamise põhimõttest lähtuda hoone eksterjööris. Tööd eksterjööris eeldavad Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba, siseruumides tööde tegemiseks Muinsuskaitseameti luba pole vaja. Oluline on silmas pidada, et kõik kultuuriväärtuslikud hooned (nii A- kui B-kaitsekategooria) on väärtuslikud ja nende väärtus autentsusena mõistetav ka siis, kui hoone eksterjööri ja interjööri on ajas mingil määral muudetud. Muinsuskaitsealal peetakse üldjuhul väärtuslikuks II maailmasõja eelseid kihistusi. Hilisemast ajast on väärtuslikud eelkõige need hooned, mis rikastavad linnaruumi ja sulanduvad hoone mahu ning materjalikasutusega ajaloolisesse keskkonda. 19 Vt alusuuring „Kuressaare muinsuskaitseala inventeerimisaruanne.“ 25 Juhul, kui B-kaitsekategooria hoone siseruumides tehakse ehitustöid ja interjööris avastatakse väärtuslikke kihistusi (näiteks kultuuriväärtuslikud vanemad tapeedid, lae- või seinamaalingud, ajaloolised põrandad vms), siis tuleb vastavalt MuKS §-le 60 tööd viivitamatult peatada ja sellest Muinsuskaitseametit teavitada. Eesmärk on suunata omanikku interjööris leiduvate kultuuriväärtuslike detailide väärtust mõistma. B-kaitsekategooria hoone interjööris kultuuriväärtuslike detailide säilitamine ja restaureerimine otsustatakse kokkuleppel Muinsuskaitseametiga. Muinsuskaitseamet nõustab, kuidas kõige säästvamal viisil väärtuslikke detaile või tarindeid alles hoida ning saab vajadusel restaureerimist toetada. Põhjendatud juhul võetakse hoone interjöör MuKS alusel ajutise kaitse alla, et teha kindlaks leitu täpsem kultuuriväärtus või algatada hoone kaitsekategooria muutmine läbi kaitsekorra muutmise. Punktis 12 sätestatakse, et C- kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsuse säilitamist ei nõuta. See tähendab, et C-kaitsekategooria hoone on ehitis, mis ei kanna muinsuskaitseala olulisi väärtusi ja seetõttu pole nende autentsuse säilitamine muinsuskaitseala kontekstis oluline. C-kaitsekategooria hooned on valdavalt sekundaarsed abihooned, nõukogude-aegsed ja hilisemad hooned, millel puudub oluline muinsuskaitseline väärtus ajaloolise linnaruumi kontekstis. Ehituslike muudatuste kavandamisel on siiski vajalik tagada hoone arhitektuurne kvaliteet ja sobivus ümbritseva keskkonnaga. Kuna hoone ei ole iseseisva väärtusega ega ala tervikut toetav, on võimalik MuKS-st tulenevaid erimenetlusi mitte nõuda (muinsuskaitse eritingimuste andmine, tööde tegemise loa väljastamine, tööde aruande koostamine). C-kaitsekategooria hoonete puhul annab Muinsuskaitseamet üldjuhul oma kooskõlastuse vaid kohaliku omavalitsuse üksusele ehitusloa või -teatise menetluses. Juhul, kui C-kategooria hoone välisilme muutmist kavandatakse ilma ehitusloa või -teatiseta (nt katmine supergraafika või uue värvilahendusega), siis tuleb hoone ilme muutmiseks taotleda siiski Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba – ilme muutmine ei ole leevendatud. Seda põhjusel, et C-kategooria hooned võivad olla linnaruumis väga suure visuaalse mõjuga ning nende välisilme sobitumine ajaloolisesse keskkonda on vajalik tagada ka siis, kui tööd ehitusluba või -teatist ei eelda. Punktis 13 sätestatakse, et juhul, kui muinsuskaitsealal asuva mälestise mälestiseks olemine lõpetatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse sellist hoonet muinsuskaitsealal edaspidi A-kaitsekategooria hoonena. Seda niikaua kuni kaitsekategooria määramiseni kaitsekorra muutmisel. Samuti reguleeritakse olukorda kui olemasolev hoone korralduse lisas 2 märgitud ei ole. Sellisel juhul käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni B-kaitsekategooria hoonena. Selline säte on vajalik, kuna inventeerimise käigus võis inimliku või tehnilise vea tõttu jääda mõni hoone tabelisse kandmata. Näiteks võib olla tähelepanuta jäänud mõni abihoone, millel puudub ehitisregistris ETAK-kood. Punktis 14 täpsustatakse, et kui hoone püstitatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni C-kaitsekategooria, st sellele kehtivad C- kaitsekategooria hoonetele kehtestatavad nõuded. Kaitsekorra hoonete kaitsekategooriate kaart vananeb paratamatult niipea kui see kehtestatakse, kuna see ei käsitle hooneid, mis ehitatakse pärast kaitsekorra kehtestamist. Selleks, et uued hooned ei jääks õiguslikult määratlemata, on täpsustatud, et kuni järgmise inventeerimise ning kaitsekorra uuendamiseni käsitletakse neid menetluslikult C-kaitsekategooria hoonetena. See ei ole hinnang nende arhitektuursele väärtusele või sobivusele linnaruumis. Korralduse IV osa. Muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded 26 Vastavalt MuKS-ele on hooldamine ja remontimine kui järjepidevad tegevused muinsuskaitseala ja sellel asuvate ehitiste korrashoiuks ja seisundi parandamiseks loakohustusest ja teavituskohustust vabad kõikide muinsuskaitsealal asuvate ehitiste, kaasa arvatud mälestiste, puhul. MuKS-e §-s 7 määratletud tegevuste – konserveerimise, restaureerimise ja ilme muutmise puhul rakenduvad kaitsekorras kehtestatud nõuded. EhS-s on vastavad tegevused, välja arvatud konserveerimine, reguleeritud ehitise ümberehitamisena (§ 4 lg 3). Ehitamisena käsitletakse korralduses EhS § 4 lg 1 kohaseid tegevusi – ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Oluline on silmas pidada, et siseruumides ehitamisel tuleb kõigi ehitiste puhul tagada hoone konstruktiivne püsivus ja selle ohutus, sh kultuuriväärtuste kaitse (EhS § 8). Näiteks võib see tähendada, et ka B-kaitsekategooria hoone rekonstrueerimisel tuleb säilitada sisetarindeid, mis on otseselt seotud välistarindite või kogu hoone säilimisega (kandvad ja siduvad vaheseinad, võlvlaed, laetalad, mantelkorstnad jms). Korralduses on nõuded hoonetele esitatud kaitsekategooriate kaupa. Kultuuriväärtuslikele A- ja B-kaitsekategooria hoonetele esitatavad nõuded kattuvad hoone välistarindite puhul kavandatavate tööde osas. A-kaitsekategooria hoonel tuleb tööde tegemise luba taotleda ka töödeks siseruumides, B-kaitsekategooria hoonel sisetööd Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei vaja. Juhul, kui sisetööde käigus leitakse ajalooline viimistluskiht või muu kultuuriväärtuslik leid, siis on sellest teavitamine kohustuslik (MuKS § 60). C-kaitsekategooria hoone puhul ei väljasta Muinsuskaitseamet tööde tegemise luba, vaid annab kooskõlastuse kohaliku omavalitsuse ehitusloa või -teatise menetluses. Erinevad loakohustused ja leevendused kaitsekategooriate kaupa on kokkuvõtliku tabelina välja toodud seletuskirja lisas 1. Punktis 15 sätestatakse A-kaitsekategooria hoonetele nõuded interjööride kohta: säilitatakse väärtuslik ruumiplaneering ning kultuuriväärtuslikud sisetarindid (vahelaed, siseseinad, mantelkorstnad jms), interjööridetailid (siseuksed, sisetrepid, piirdeliistud, ahjud jms) ja siseviimistluskihid (parketid, põrandalauad, tapeedid, maalingud, stukkdekoor jms). Väärtuslik ruumiplaneering ja sisetarindid hõlmavad säilinud ajalooliseid siseseinu ja vahelagesid, samuti korstnaid, sh mantelkorstnaid. Võimalikud muudatused ruumiplaneeringus ja sisetarindite muutmise võimalused kaalutakse muinsuskaitse eritingimuste koostamisel läbi, säilitamise nõue ei ole absoluutne. Ruumijaotuse muutmisel on eelistatud tagasipööratavad lahendused (nt kergvaheseinte lisamine olemasolevaid konstruktsioone muutmata) ning ajaloolise substantsi võimalikult vähene lõhkumine (nt olemasolevate läbiviigukohtade ja avade kasutamine). Väärtuslikeks interjööridetailideks võivad olla siseuksed, siseaknad, piirdeliistud, sisetrepid, ahjud ja muud hoone ehitusajast või hilisematest perioodidest pärinevad kultuuriväärtuslikud detailid. Väärtuslikud siseviimistluskihid võivad olla nt ajaloolised laud- ja parkettpõrandad, lae-, seina või põrandamaalingud, ajaloolised tapeedid, stukkdekoor jms. Detailide ja viimistluskihtide säilitamise nõue ei tähenda nende eksponeerimise nõuet. Otsused, mida ja kuidas eksponeerida, sõltuvad hoone kasutusvõimalustest ning konkreetsed nõuded ja juhised antakse muinsuskaitse eritingimustega. Punktis 16 nimetatakse A- ja B-kaitsekategooria hoonetele kehtivad nõuded nende konserveerimiseks, restaureerimiseks, ilme muutmiseks ja ehitamiseks. Nõuded kehtivad 27 olemasolevatele hoonemahtudele ja asjakohasel juhul ka kavandatavatele juurdeehitustele. Kaitsekorrast tulenevad nõuded kehtivad kõigi A- ja B-kaitsekategooria hoonete suhtes. Nõuded täpsustatakse iga hoone puhul muinsuskaitse eritingimustega. Kaitsekorrast tulenevad nõuded loovad raamistiku muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks. Punktis 16.1 sätestatakse, et kultuuriväärtuslike hoonete piirdetarindid (vundament, seina- ja katusetarindid jms), proportsioonid, välisviimistlus ja väärtuslikud detailid tuleb säilitada võimalikult autentsena. Piirdetarinditena mõistetakse hoone piirdekonstruktsioone tervikuna koos kandekonstruktsioonidega (st välissein ja sokkel kogu paksuses, katus koos kandekonstruktsiooniga). Autentsena mõistetakse siinkohal nii ehitusaegseid kui hilisemaid väärtuslikke kihistusi, sest ajalooliste hoonete puhul on väärtuslikud kõik varasemad kihistused. Mõningatel juhtudel on ajaloolise hoone autentne välisilme algsega võrreldes lihtsustatud või moonutatud. Sellisel juhul ei saa hilisemat viimistlust kultuurivääruslikuks pidada ning selle asendamine sobivama lahendusega on lubatud. Säte ei ole sõnastatud absoluutsena ja muudatusi välistavana. Täiend võimalikult annab kaalumise ruumi hoone mingil määral muutmiseks, nt katusealuste väljaehitamiseks, uukide või katuseakende lisamiseks, kui see ei muuda oluliselt hoone proportsioone. Samuti tagatakse kogu hoone kande- ja jäigastavate konstruktsioonide säilimine, kuna hoone on konstruktiivselt tervik ning oluliste seesmiste kandvate ja siduvate konstruktsioonide lammutamine võib kaasa tuua kogu hoone deformeerumise või varisemise, mis ei võimalda säilitada ka selle välimisi piirdetarindeid ja välisilmet autentsena. St hoone ümberehitamisel, isegi kui see on B-kaitsekategooriasse määratud, ei ole lubatud selle seesmiste kandekonstruktsioonide lammutamine ega ümberehitamine viisil, mis seab ohtu kogu hoone säilimise. Ehitise kandvate välis- ja sisekonstruktsioonide ümberehitamisel lähtutakse EhS-s sätestatud regulatsioonist. Punkt 16.2 sätestab, et olukorras, kus on vajalik hooneosa või mõne ehitusdetaili taastamine, siis seda saab teha, võttes aluseks varasema dokumendi (ehitusprojekt, ajalooline foto jms) ja lähtudes hoonest kui tervikust. Näiteks kui hoonel on olnud veranda, mis tänaseks säilinud ei ole, siis on võimalik seda uuesti rajada ajaloolise eeskujul. Hoonest kui tervikust lähtumine tähendab ka seda, et kui hoone välimust on muudetud viisil, mis ei ole tagasipööratav (näiteks on lisatud korruseid vmt), siis peaks üldjuhul maja ilmet ühtlustama arvestades hilisemaid muudatusi. Punktis 16.3 sätestatakse, et kultuuriväärtusliku hoone puhul kasutatakse hoone tüübile ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale (puit, dolomiit, lubjakivi, lubikrohv, valtsplekk- ja savikivikatused jms) ning võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid. Näiteks hoone katuse vahetamisel, kui hoonel on algselt olnud valtsplekk-katus, tuleb katusekatte vahetamise korral samuti kasutada käsitsi valtsitud plekki; puitseina parandamisel puitu ja tellisseina parandamisel telliseid. Viimistlusmaterjalina tuleb kasutada end ajas tõestanud ja ajaloolisesse keskkonda sobivaid materjale, sh lubikrohve ning linaõlivärve. Traditsiooniliste töövõtete ja tehnoloogiate all mõistetakse nt pleki valtsimist, kelluga krohvimist, pintsliga värvimist, takutamist, tappimist jms. Üldjuhul hoone restaureerimise puhul on traditsiooniliste töövõtete kasutamine põhjendatud, uue juurdeehituse puhul mitte. Samuti sätestatakse, et muinsuskaitsealal traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata. Jäljendav on näiteks puitakent jäljendav plastaken, puitvoodrit jäljendav plastikvoodrilaud, õhekrohv, kivikatust jäljendav laineline katuseplekk, valtsplekki jäljendav 28 sileplekk jms. Ajaloolises keskkonnas on ausus materjalide olemuse osas üks eeldusi, mis laseb tajuda paika ajaloolise ja väärtuslikuna. Punktis täpsustatakse ka see, et hoone ehitusajale ebatüüpilisi materjale lubatakse kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena. Materjalid, mis ei ole hoonele kõige sobivamad, kuid mida võib erandkorras hoone päästmiseks konserveeriva lahendusena Muinsuskaitseameti loal kasutada, on näiteks eterniit või rullmaterjal, kui need asendavad varasemat traditsioonilist valtsplekk- või kivikatust. Samas osade uuemate hoonete puhul võib eterniit olla algne, sobiv ja eelistatud katusekattematerjal. Materjalide valikul tuleb lähtuda eelkõige konkreetse hoone ajaloolisest (algsest) lahendusest ning kõik materjalid, mida algses lahenduses polnud, on hoone ehitusajale ebatüüpilised materjalid, mille kasutamine ei ole soositud. Traditsiooniliste töövõtete, ehitus- ja viimistlusmaterjalide ning tehnoloogiate kasutamine ja algsete hoone detailide säilitamine aitab elus hoida varasemate ehitusmeistrite pärandit, mis võimaldab linnasüdameid tajuda ajaloolise keskkonnana. Samuti hoiavad need elus muinsuskaitseala vaimset kultuuripärandit: käsitööoskuste tava, esitlus- ja väljendusvormide ning teadmiste ja oskuste kultuuripärandi osana elavana hoidmine ja elujõulisuse tagamine. Seega on muinsuskaitsealal võimaluse korral traditsiooniliste töövõtete ja tehnoloogiate kasutamine põhjendatud (MuKS § 3 lg 6). Punktis 16.4 sätestatakse, et kultuuriväärtusliku hoone välispiirdeid võib soojustada ainult juhul, kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad hoone ja selle osade proportsioonid. Üldjuhul on kultuuriväärtuslik hoone väärtusliku välisviimistlusega ning selle välispiirete soojustamine on pigem välistatud. Kultuuriväärtusliku hoone seinte soojustamist väljastpoolt võib kaaluda, kui kogu hoone laudis vajab niikuinii välja vahetamist ning taastatakse kõikide hooneosade (sokkel, aknad, räästas jms) proportsioonid. Kultuuriväärtusliku hoone välisseinte soojustamist väljastpoolt ei saa kaaluda, kui tegemist on rikkaliku dekooriga hoonega, kus ajalooline viimistlus ja detailid on osa hoone väärtusest. Puithoonete puhul on väärtusliku siseviimistluse puudumisel võimalik kaaluda ka seinte soojustamist seestpoolt. See, milles seisneb hoone kultuuriväärtus, on üldjoontes kirjeldatud näiteks kaitsekategooria põhjenduse tabelis. Konkreetsemalt loetletakse need muinsuskaitse eritingimuste koosseisus, tööde ettevalmistava faasi alguses. Punktis 16.5 seatakse nõudeks, et säilitatakse hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega sobivad avatäited (aknad, uksed, luugid jms), välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik nende väga halva seisukorra tõttu, rõhutades samas, et välimiste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme muutmiseks. Kultuuriväärtuslikud avatäited on nii hoone ehitusaegsed kui hilisemad hoone kui tervikuga sobituvad aknad-uksed. Kas tegemist on kultuuriväärtusliku hoone ehitusaegsete või hilisemate, hoone kui tervikuga sobivate avatäidetega, selgitatakse välja nõustamise või muinsuskaitse eritingimuste koostamise käigus. Avatäidete täpne seisukord ning korrastamise tehnilised võimalused selguvad sageli alles restaureerimisprotsessi käigus. Restaureerimismetoodika ning hinnangu akende seisukorrale peab andma vastava tegevusala pädevustunnistusega spetsialist Avatäidete vahetamine ilma Muinsuskaitseameti loata muinsuskaitsealal lubatud ei ole. Punktis 16.6 sätestatakse, et maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet. Nagu punktis 8.6 põhimõttena välja toodud, peavad suuremahulised juurdeehitised (üle 33 % olemasoleva hoone mahust) olema üldjuhul tänapäevase arhitektuurikeelega ja ajaloolistest mahtudest visuaalselt eristuvad. Veranda või muu väiksema hooneosa taastamisel või 29 ehitamisel on aga tihti õigustatud pigem ajaloolist kopeeriv lähenemine. Lähtuvalt arhitektuursest kontseptsioonist valitakse ka juurdeehitise ehitus- ja viimistlusmaterjalid (tänapäevase juurdeehitise puhul on õigustatud pigem kaasaegsed, ajaloolise eeskujul kavandatava mahu puhul traditsioonilised materjalid). Hoone olemasoleva katuse- või keldrikorruse kasutuselevõtt koos minimaalsete täiendustega on üldjuhul iga hoone puhul võimalik. Kuid kui soov on hoonele kavandada peale või külge ehitamist, mis hoone mahtu visuaalselt suurendab, siis see eeldab nii olemasoleva hoone kui ka vahetu lähiümbruse (kvartal ja tänava vastasküljel oleva linnaruumi) hoonete ehitusaluse pindala, ehitiste brutopindala, kinnistute täisehitusprotsendi ja tiheduse analüüsimist. Tihedusena mõistetakse siinjuures hoone brutopinna suhet kinnistu pindalasse. Juurdeehitise proportsioonid peavad olema sobilikud nii hoone, millele juurde ehitatakse, kui ka naaberhoonestuse suhtes. Punktis 16.7 antakse nõuded ventilatsiooni ehitamisele. Selleks kasutatakse ventilatsioonisüsteemi rajamise tarbeks ära olemasolevad korstnad või muud läbiviigud, et hoonet uute läbiviikudega võimalikult vähe lõhkuda. Juhul, kui see ei ole võimalik, ehitatakse uus korsten ajalooliste eeskujul. Punkt 16.8 sätestab, et elektri- või muu seade, eelkõige seadme hooneväline osa tuleb paigaldada vähese vaadeldavusega kohta ja selliselt, et see ei kahjustaks hoone konstruktsioone ega viimistlust. Elektri- või muu seadmena mõistetakse päiksepaneeli, õhksoojuspumpa, ventilatsiooniseadet, elektrikappi, postalajaama, jms. Katusepinnast visuaalselt eristuva päikesepaneelina mõistetakse ka kultuuriväärtusliku hoone katusekaldega samas kaldes paigaldatud, kuid paneelina eristuvat seadet. Nende seadmete puhul on oluline, et need oleksid paigutatud nii, et need on avalikust ruumist (tänavalt, platsidelt) võimalikult varjatud – kui võimalik, siis paigaldada need hoone tagaküljele või hoonest eraldi. Vajaduse korral seade varjestatakse. Hoone konstruktsioonide ja viimistluse kahjustamise all on mõeldud näiteks õhksoojuspumba välisseadme kinnitamist seinale. Seade tekitab vibratsiooni ja kondensatsioonivett, mis võib valguda hoone seinale. Selle tõttu on õhksoojuspumba paigaldamisel parem lahendus selle paigutamine hoonest eraldi seisvale alusele. Punktis 16.9 antakse nõuded erinevate reklaami- ja infokandjate ning tegevuskoha tähiste lahendamiseks. Oluline on kavandada need ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning nii, et nendega ei varjata kultuuriväärtusliku hoone fassaadidetaile ega tekitata valgushäiringut või linnaruumis domineerivat elementi. Ettevõtte tegevuskoha tähis ja reklaam ei tohi olla esitatud helendavate pindadega kastina, teleri tüüpi ekraanina jm sähviva, sisu või kujundust muutva infopinnana, kuna sellised tekitavad valgushäiringut ja hakkavad ajaloolises keskkonnas domineerima. Paljudel Kuressaare kaubanduspindadega hoonetel on suured vitriinaknad, mille puhul on soovitatav kasutada neid algses funktsioonis, st reklaamida oma kaupu vitriinaknal kujundatud väljapanekuga. Punktis 16.10 antakse nõuded kultuuriväärtuslikule ehitisele katuseakna paigaldamise kohta: katuseaknaid võib vähese vaadeldavusega kohta paigaldada juhul, kui need ei kahjusta hoone kultuuriväärtuslikku ilmet ning kui need on katusega samas tasapinnas, paigutatud hoone üldise arhitektuurse tervikuga sobivalt ja hoone fassaadi rütmiga arvestavalt; eelistatult hoovipoolsele küljele. Ajalooliste hoonete kasutuses hoidmiseks võib olla vajalik katusealuse pinna kasutusele võtmine köetavate ruumidena. Pööningule valguse saamiseks on katuseaknad üks võimalus, mille kasutamist kaaluda. Katuseakende puhul arvestatakse hoone fassaadi rütmi ja sümmeetriaga ning jälgitakse, et need ei paikneks katusepinnas väga tihedalt ja domineerivalt. Katuseakende kavandamisel eelistatakse nende paigutamist kohtadesse, mis on 30 võimalikult vähe vaadeldavad, näiteks eelistatult hoovipoolsele küljele, et säilitada kultuuriväärtuslike hoonete tänavapoolse külje autentne välimus. Vähese vaadeldavusega kohad on need, mis ei ole avalikust linnaruumist – tänavalt või olulistest vaatekohtadest – nähtavad. Näiteks nii ühe- kui kahekordsete hoonete puhul, mis jäävad otsaviiluga tänava poole, on katus enamasti tänavalt nähtav. Punktis 17 sätestatakse nõuded tööde tegemisele C-kaitsekategooria hoonetel. Nõuded kehtivad olemasolevatele C-kaitsekategooriasse määratud hoonemahtudele ja neile kavandatavatele juurdeehitustele. Nõuded kehtivad ka juhul, kui tegemist on hoone ehitusseadustiku (§ 4 lg 3 p 6 ja lg 4) kohase hoone taastamisega, mille käigus asendatakse nii hoone maht kui välisilme selle olemasolevas mahus ja kujul. Juhul, kui C-kaitsekategooria hoone soovitakse asendada senisest teistsuguse mahu ja välisilmega ehitisega, rakenduvad sellele korralduse uusehitise põhimõtted ja nõuded, sh detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise nõue. Punkt 17.1 sätestab, et hoone ilme muutmisel, välimiste avatäidete (uste ja akende) vahetamisel ning välisviimistluse materjalide ja värvilahenduse valikul lähtutakse hoone ehitusaegsest või terviklikust välisilmest ning sobivusest lähiümbruse hoonestusega. C-kaitsekategooria hoone puhul lähtutakse ehitusaegsest lahendusest või seda lahendust muutes hoonest kui tervikust, aga ka üldisest sobivusest keskkonda. Kuna hoone autentsust säilitama ei pea, võib hoonet suuremal määral ümber ehitada. Tagatud peab olema hoone terviklikkus ja keskkonda sobivus, sh materjalikasutuselt. Punktis 17.2 tuuakse välja, et hoone ümberehitamisel kasutatakse ajaloolisse keskkonda sobivaid ehitus- ja viimistlusmaterjale; traditsioonilisi materjale jäljendavaid materjale ei kasutata. Ka C-kaitsekategooria hoonete puhul on oluline nende sobitumine ajaloolise keskkonna üldise tervikuga. Lihtsaim viis selle tagamiseks on kasutada keskkonnale omaseid, järelikult ka sinna sobivaid materjale. Traditsioonilisi materjale jäljendavaid materjale ei kasutata samal põhjusel nagu kultuuriväärtusliku hoonegi puhul. Kuigi C-kaitsekategooria hoone välisilme muutmisel ei saa kasutada mistahes lahendusi, on võimalused A- ja B-kaitsekategooria hoonetest laiemad. Näiteks tüüpilise silikaattellistest nõukogudeaegse korterelamu puhul võib rekonstrueerimisel säilitada algse välisilme ja materjalikasutuse (eterniit, tellisfassaadid) või anda hoonele ka tervikliku uue välisilme (nt plekk-katus, krohvitud fassaadid). Õhekrohv, mida A- või B-kategooria hoonete traditsioonilise lubikrohviga kujundatud fassaadidele üldjuhul kasutada ei lubata, on C-kaitsekategooria hoonete puhul üldjuhul võimalik lahendus. Tüüpilise silikaattellis-fassaadiga korterelamu puhul ei eeldata, et selle soojustamisel peaks taastama soojustuse peal algse eeskujul silikaatvoodri või ajalooliste hoonete eeskujul lubikrohvi. C-kaitsekategooriasse kuulub palju väga erineva vanuse, materjalikasutuse ja ruumimõjuga ehitisi. Konkreetsele hoonele sobivale lahenduse kooskõlastab Muinsuskaitseamet ehitusloa või -teatise aluseks oleva projekti menetlemise käigus. Punktis 17.3 sõnastatakse, et C-kaitsekategooria hoone puhul on selle väline soojustamine lubatud, kuid säilitada või taastada tuleb hoone ja selle osade proportsioonid ja vajadusel ka hoonele iseloomulikud detailid. See tähendab, et soojustamisel taastatakse hooneosade proportsioonid varasema olukorraga võrreldes – pikendatakse räästast, tõstetakse aknad seina suhtes sellisele kaugusele jne. Punktides 17.4–17.6 seatakse nõuded hoone laiendamise, elektri- või muu seadme ja tegevuskoha tähise või reklaamikandja paigaldamise puhul. Nõuded kehtivad kõigi 31 muinsuskaitseala ehitiste kohta ühtemoodi, sest need mõjutavad ajaloolist linnaruumi kui tervikut. Punktis 18 sätestatakse nõuded uue ehitise püstitamiseks muinsuskaitsealale. Täpsemad nõuded uushoonete püstitamisele tulenevad eelkõige alal kehtivast üldplaneeringust, kinnistu detailplaneeringust või projekteerimistingimustest (ja nende juurde koostatavatest detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustest). Kui ehitise püstitamiseks ja rajamiseks puudub detailplaneeringu koostamise kohustus ja ehitis püstitatakse või rajatakse projekteerimistingimuste alusel, koostatakse muinsuskaitse eritingimused, lähtudes MuKS-i § 61-s detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste kohta sätestatust. Korralduse punktis tuuakse välja, et kaitsekorrast tulenevad üldnõuded, mis loovad raamistiku detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste või detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks, arvestades kvaliteetse ruumiloome põhialustega.20 MuKS-i §-st 61 lähtudes tuleb uue ehitise püstitamiseks hoonestuseta krundile koostada detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. Sealhulgas peab vastava analüüsi ja lähtekohad detailplaneeringu koostamiseks andma pädevustunnistusega spetsialist, kellel on pädevus hinnata ja põhjendada väärtuslike elementide säilitamise ja vaadeldavuse tagamist, sealhulgas määrata muinsuskaitseala ja kohaspetsiifiliselt ehituskeelualad, ehitusjooned, kõrguspiirangud, krundi täisehitusprotsent, lubatud suurimad ehitusmahud ja võimalikud ehitusalad, tingimused uute hoonemahtude välisviimistlusmaterjalile, katusekujule ja piiretele ning vajadusel tingimused arheoloogilise kultuurkihi uurimiseks ja säilitamiseks. Eelnimetatud analüüsi ja tingimuste sõnastamise eesmärk on kindlustada, et planeeritaval maa-alal kavandatavate muudatuste tegemise tulemusel tagatakse muinsuskaitseala väärtuste säilimine ja kaitsevööndiga seatud eesmärgid. Kohaliku omavalitsuse üksus võib otsustada uue ehitise püstitamise detailplaneeringuga või selle asemel anda projekteerimistingimused. Mõlemal juhul on muinsuskaitseliste tingimuste andmise aluseks detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. Uue ehitise püstitamiseks kooskõlastab omavalitsus Muinsuskaitseametiga ehitusloa. Kuna uue ehitise püstitamisel ei pea ehitaja omama muinsuskaitselist pädevustunnistust ja ehitustöödel ei pea olema muinsuskaitselist järelevalvet, ei kohusta amet omanikku tööde tegemise luba taotlema, välja arvatud juhul, kui tegemist on kultuuriväärtusliku hoone taastamisega EhS § 4 lg 4 alusel, kui on vajalik muinsuskaitseline järelevalve (tööde kvaliteedi tagamiseks ja ka järelevalve hüvitamise võimaldamiseks). Kuna uute ehitiste püstitamine omab linnaehitusliku terviku säilimisele suurt mõju, siis on mõistlik ja vajalik näha ette nõuded, et uue ehitise mõju toetaks, mitte ei kahjustaks alal säilinud väärtuseid. Nõuete fikseerimine kaitsekorras on kasulik lisaks kinnistuomanikele ka arendajale, kes muinsuskaitsealal ehitada soovivad. Kaitsekord annab ette õigusliku raamistiku, mis võimaldab ehitise kavandamise protsessi optimeerida. Punktis 18.1 sõnastatakse, et uushoonestuse kavandamisel lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud ehitusjoonest, hoonestusstruktuurist, tihedusest ja kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest (eelkõige II maailmasõja eelsete hoonete mahust, kujust ja kõrgusest), liigendusest, materjalikasutusest, värvilahendusest ja katusemaastikust; katus kavandatakse üldjuhul kaldkatusena. 20 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted. - https://planeerimine.ee/dp/noustik/detailplaneeringu- lahtekohad/pohimotted-ja-vaartused/kvaliteetse-ruumi-aluspohimotted/ 32 Lähiümbrusena on mõistetav kvartal, kus hoonestatav krunt asub ning krundist üle tänava asuv hoonestus, kuna terviklik linnaruum kujuneb eelkõige tänavaruumi harmoonilises käsitlemises. Lähtumine lähiümbruse hoonestusstruktuurist tähendab muuhulgas ka lähtumist hoonemahtude erinevusest kinnistute tänava-äärsetes osades ja hoovialal. Juhul kui hoovialal asuva C-kaitsekategooria asemele soovitakse rajada uus hoone, siis tuleb lähtuda kvartalis välja kujunenud hoovis asuvate hoonete paigutusest, mahtudest ja kõrgusest, mitte tänavaäärsete, kinnistu põhihoonete mahtudest. Uue ehitise püstitamisel lähtutakse selle mahtude üle otsustamisel eelkõige enne II maailmasõda ehitatud A- ja B-kaitsekategooria hoone mahtudest, mis iseloomustavad muinsuskaitseala kõige rohkem ning hoiavad selle ajaloolist ilmet. Kui hoonestatava krundi lähiümbrusesse on püstitatud II maailmasõja järgselt kultuuriväärtuslikest hoonetest palju suurema mahuga hooneid, siis lähtutakse üldjuhul uute hoonete kavandamisel muinsuskaitseala hoonestust iseloomustavate kultuuriväärtuslike hoonete mastaabist, et luua neid esile toov keskkond. Samas ei ole alati vanema hoonestuse mahtudest lähtumine linnaruumis mõistlik ning arvestada tuleb ka tänapäevast linnaruumi (p 8.7, 8.9 ja 8.10). Uute hoonete ja suuremahuliste juurdeehituste mahud kaalutakse igakordselt läbi detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise raames. Lähiümbruse hoonestuse liigendustest lähtumine tähendab, et üldjuhul tuleb arvestada olemasoleva sokli- ja räästajoonega ning hoonete avade ja trepikodade traditsioonilise paiknemisega piirkonnas. Värvilahenduse valimisel tuleb samuti keskkonnaga arvestada, vältida üldjuhul teravaid kontraste ümbritsevaga. Katusemaastikust lähtumine tähendab seda, et uue hoone katusekuju sobitatakse piirkonna ajaloolise hoonestuse katusemaastikuga: viil- ja kelpkatuste piirkonnas on eelistatud ka uue hoone puhul kaldkatus. Punktis 18.2 sõnastatakse nõue, et mitut varasemat krunti hõlmava uue ehitise kavandamisel liigendatakse see mahuliselt ja arhitektuurselt, järgides II maailmasõja eelse krundi- ja hoonestusstruktuuri. See nõue tagab, et ajaloolisse keskkonda ei kavandataks ebatüüpiliselt suuri ja monotoonseid ning ajaloolisele hoonestusele vastanduvaid ehitisi. Punktis 18.3 sõnastatakse, et uue hoone välisviimistluses kasutatakse traditsioonilisi ja keskkonda sobivaid materjale, sealhulgas krohvi, looduskivi, tellist, katusekivi, betooni, puitlaudist, plekki jms; traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata. Välisviimistluse materjalikasutust reguleeritakse muinsuskaitsealal kui tervikul ühtemoodi: kehtides nii kultuuriväärtuslike hoonete, C-kaitsekategooria hoonete kui uusehitiste puhul, saab muinsuskaitseala terviklikkust säilitada läbi valdavalt traditsioonilise materjalikasutuse. See ei tähenda, et uushooneid peaks ehitama ainult puidust ja lubjakivist, aga piirkonnas levinud ajalooliste materjalide või nende tänapäevaste analoogide loominguline kasutamine aitab uushooneid paremini keskkonda integreerida. Punktis 18.4 sätestatakse, et alla 20 ruutmeetrise ehitusaluse pindala ja alla 5 m kõrguse ehitise (edaspidi väikeehitis), sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata alapunktides 1 ja 2 seatud nõudeid. Need on ajaloolises keskkonnas ebatüüpilised ehitised (prügimaja, alajaam, autovarjualune, avalikud tualetid, kuurid jms), mille puhul ei ole ehitusseadustikud kohasel vajalik kohaliku omavalitsuse üksust ehitamisest teavitada ega ehitusluba taotleda. Muinsuskaitsealal tuleb ka sellise ehitise püstitamiseks saada Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Selliste väikeehitiste puhul on oluline kavandada need ajaloolisesse linnatuumikusse sobivalt ja viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse ega kahjusta olulisi vaateid. Sellised ehitised paigutatakse hoovialal eelistatult asukohta, kus need ei ole avalikus ruumis oluliselt 33 nähtavad. Juhul, kui seda ei ole võimalik tagada, peab väikeehitis olema kujundatud selliselt, et see ei domineeriks olemasoleva hoone üle. Väikeehitise puhul on varasema hoone kopeerimine üldjuhul aktsepteeritud tegevus (näiteks kunagise lihtsa puitkuuri asemele tehakse samasugune), selliste väikehoonete puhul ei eeldata tänapäevase arhitektuurikeele kasutamist. Punktis 18.5 sätestatakse, et ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline väikeehitis (prügimaja, alajaam, autovarjualune jms) paigutatakse eelistatult asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis nähtav, kahjustamata kultuuriväärtuslike hoonete konstruktsioone, viimistlust ja vaadeldavust. Ebatüüpilised väikeehitised paigutatakse hoovialal või linnaruumis avalikust ruumist vähe nähtavasse asukohta. Juhul, kui seda ei ole võimalik tagada, siis tuleb väikeehitis kavandada selliselt, et see ei domineeriks ajaloolises keskkonnas või olemasoleva hoone suhtes. Nõue mitte kahjustada kultuuriväärtusliku hoone konstruktsioone ja viimistlust tähendab näiteks seda, et autovarjualune vms väikeehitis ei paikne ajaloolise hoone küljes selliselt, et tekitab oma kinnitustega füüsilisi kahjustusi selle seintele või nt kogub oma katusele vihmavett ajaloolise hoone seina vastas, tekitades ohu, et see satub konstruktsioonidesse. Punktis 18.6 sätestatakse, et ajaloolistele avalikele haljasaladele21 uusi ehitisi ei püstitata, välja arvatud sobiva mastaabi ja kujundusega väikeehitisi ja rajatisi (taristuobjektid, spordi- ja puhkerajatised, mänguväljakud, tualetid, kioskid, paviljonid jms). Ajaloolised avalikud pargid on oluline osa Kuressaare linna miljööst ja väärtusest elu- ja puhke-keskkonnana. Parkide säilitamise eesmärgil ei ole lubatav nende täis ehitamine. Samas on haljasaladel alati olnud erinevaid puhkealana toimimiseks vajalikke rajatisi ja väikeehitisi, mida võib sel otstarbel edaspidigi Muinsuskaitseameti nõusolekul ajaloolisse keskkonda sobiva suuruse ja kujuga kavandada ja rajada. See puudutab ka suuremaid atraktsioone nagu karussellid või kohtkindlalt kinnitatud püsivaid spordirajatisi nagu kettagolfi rajad. Lubatud on uute mittemahuliste rajatiste (trassid, teerajad jms) ehitamine. Alla 20 ruutmeetrise ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrguse ehitise rajamisel lähtutakse punktis 18.4 toodud nõuetest. EhS-i järgi ehitusluba või ehitusteatist nõudvate ehitiste ja rajatiste (toodud EhS-i Lisas 1 – teed, veevärgi- ja kanalisatsioonitorustik, spordi- ja puhkerajatised, erirajatised – nt skulptuurid, purskkaevud, suuremad atraktsioonid nagu karussellid või kohtkindlalt kinnitatud spordirajatised, kettagolfi rajad, välijõusaalid jms) ehitusprojektid kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga. Korralduse punktis 19 antakse nõuded kinnistu (maaüksuse) piiride muutmisele. MuKS § 52 lg 5 kohustab pädevat asutust (kohalikku omavalitsust) kooskõlastama Muinsuskaitseametiga muinsuskaitsealal kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise. Seejuures mõistetakse kinnistu piiride muutmise all ainult maaüksuste piire, mitte muude kinnistute nagu korteriomand, hoonestusõigus jms, muutmist. Muinsuskaitseala üks väärtuslikest kihistusest on II maailmasõja alguseks väljakujunenud ajaloolised kinnistud, mis on säilinud muutmata või vähesel määral muudetud kujul (korralduse punkt 7.8). Muinsuskaitseala üheks kaitse eesmärgiga seotud väärtuseks on krundi- ja hoonestusstruktuur. Muudatuste lubatavuse üle otsustamisel lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest – arvestatakse selle vanust ja terviklikuna püsimise järjepidevust. Kinnistu piiride muutmise üle otsustamisel arvestatakse hoonestuse olemasolevat või tulevast paiknemist ja potentsiaalseid ligipääsu võimalusi. Sõnastatud väärtused ja põhimõtted annavad kinnistupiiride muutmise 21 Näidatud kaitsekorra lisas 3. 34 võimalikkuse üle otsuste tegemiseks lähtekohad nii Muinsuskaitseametile kui ka kohaliku omavalitsuse üksusele. Punktis 19.1 sätestatakse, et muutmata või vähesel määral muutunud ajaloolised kinnistupiirid üldjuhul säilitatakse. Kinnistupiiride suurus ja paiknemine on läbi sajandite määranud sinna püstitatavate ehitiste paiknemise. Muutuste kavandamisel kinnistustruktuuris kaalutakse konkreetse kinnistu ajalist väärtust, seotust sellel paikneva hoonestuse ning kvartalis üldiselt tavaks oleva kinnistute struktuuriga. Muinsuskaitseala kontekstis loetakse väärtuslikuks eelkõige II maailmasõja eelset kinnistustruktuuri, eriti kui ajalooline kinnistu ja kultuuriväärtuslik hoonestus on mõlemad säilinud. Samas ka hilisemad kinnistud võivad olla sellised, mis sobituvad kvartalis väljakujunenud kinnistustruktuuriga ja mille muutmisel – liitmisel või jagamisel – tekiks ebakõla kinnistu suurustes, mis võib hakata mõjutama ka kavandatavate ehitiste paiknemist ja ilmet. Kinnistute liitmisest keeldumine võib olla põhjendatud ka vajadusega vältida muinsuskaitsealale sobimatult suurte hoonete rajamist. Kinnistu piiride nihutamist seal paiknevate ehitiste teenindamiseks või omandisuhte täpsustamiseks on võimalik kaaluda ka II maailmasõja eelsete kinnistute puhul. Näiteks võib olla vajadus nihutada naaberkinnistute piiri selliselt, et kinnistul asuv abihoone oleks tervikuna ühel kinnistul. Kinnistute kujunemist ajas analüüsiti alusuuringus „Kuressaare vanalinna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs.“ Kinnistupiiride muutmise soovi korral saab uuringule tuginedes kinnistut ja selle lähiümbrust analüüsides kaaluda, kas tegemist on ajaloolise ja kultuuriväärtust kandva kinnistuga või mitte. Samas tuleb silmas pidada, et läbi aegade on muutunud asjade, sh kinnistu piiride kaardile kandmise täpsusaste ja tehnoloogia. Nii on loomulik, et 17., 18. või 19. sajandi kaardid ei kattu üheselt tänapäevaste kaardiandmetega ning ajalooliseks, vähesel määral muutunud kinnistuks loetakse seetõttu ka neid kinnistuid, kus on kaartidel jälgitav nende proportsiooni sarnasus eri ajastutel. Punkt 19.2 sätestab, et alapunktis 1 nimetamata kinnistu piiride muutmisel järgitakse kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju), krundile määratakse lihtne ja selge kuju, mis võimaldab ehitist hooldada ja teenindada. Kinnistu peab olema sellise kujuga, mis võimaldab hoonele juurdepääsu, et seda hooldada, remontida ja teenindada. Krundil asuva ehitise hooldamise ja teenindamise vajadus on üks sagedasemaid põhjuseid krundipiiride nihutamiseks. Kinnistupiiride muutmisel on oluline järgida ajaloolist struktuuri, vältida ajaloolises keskkonnas ebaloomulikult väikeste või suurte kruntide tekkimist, vältida kitsaid kiile ja ribasid ning kinnistute moodustamist, millel puudub väljapääs avalikule tänavale. Kuigi kinnistupiir ei ole linnaruumis nähtav, hakkab see otseselt mõjutama alale ehitamist ja seda, kuhu paigutatakse piirdeaiad, hooned ja haljastus. Korralduse punkt 20 sätestab nõuded tänavate, õuemaa, haljastuse ja linnakujunduse elementidega seotud tööde tegemisele. MuKS § 52 lg 1 seab loakohustuse muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimiseks, restaureerimiseks, ilme muutmiseks ja ehitamiseks. Ehitiste all mõeldakse vastavalt ehitusseadustikule nii hooneid kui rajatisi (tänavad, platsid, piirdeaiad, pargid jms). MuKS-i § 52 lg 3 p 1 seab loakohustuse kõrghaljastuse rajamise, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödele muinsuskaitsealal. Nimetatud tööd on jäetud muinsuskaitseseaduses üksikasjalikult sisustamata ning seetõttu on need määratlemata õigusmõisted, mida tuleb sisustada õiguse tõlgendamise erinevate viiside kaasabil. Kui õigusakt ise määratlemata õigusmõiste sisu ei määratle, tuleb eelistatult lähtuda sõnade üleüldiselt 35 levinud või nende tavatähendusest. Määratlemata mõiste sisu määratlemisel saab arvestada ka rakenduspraktikaga. Kaevetööd on Muinsuskaitseameti senises tegevuspraktikas olnud suuremahulised tööd, näiteks ehitamise või trasside rajamisega seotud kaevetööd, ulatuslikum pinnase koorimine, puurimine. Loakohustusega ei ole Muinsuskaitseameti praktikas kunagi olnud hõlmatud ega ole seda ka praegu väikesemahulised haljastustööd (istutustööd, peenarde rajamine jm taimede kasvatamise ja aiapidamisega seotud kaevetööd) ja maaharimine. Sellised tööd on piisavalt väikesemahulised ning ei kahjusta arheoloogilist kultuurkihti ning seetõttu ei ole nende tööde jaoks tööde tegemise luba vaja taotleda. Kõrghaljastuse rajamine, st puude istutamine, on loakohustuslik, kuna nimetatud tööga kaasnevad mahukad kaevetööd, mis võivad rikkuda või hävitada pinnases olevat arheoloogilist kultuurkihti, samuti on kõrghaljastuse rajamisel oluline kaaluda selle sobivust ajaloolisse keskkonda. Muinsuskaitseala eesmärk on mitte ainult hoonete, vaid kogu linnaruumi kui terviku väärtuste säilitamine ja esiletoomine. Nõuete eesmärgiks on tagada lisanduste sobivus ajaloolises keskkonnas, visuaalse ja valgushäiringute vähendamine ning ajaloolise linnaruumi ja kultuurivääruslike ehitiste vaadeldavuse säilitamine. Siinses punktis on loetletud õuemaal ja avalikus ruumis eelistatud traditsioonilised kujundusvõtted ja põhimõtted, mis lähtuvad ajaloolisest teabest ja nende kasutamise järjepidevusest. Punktis 20.1 sätestatakse, et kultuuriväärtuslikud piirdeaiad, -postid, väravad jms säilitatakse, vajaduse korral taastatakse. Ajaloolised piirdeaiad aitavad tajuda tänavaruumi tervikliku ja kultuuriväärtuslikuna. Kultuuriväärtuslikud võivad olla nii hoone ehitusaegsed, varasemad kui hilisemad piirdeaiad, -postid ja väravad, sest muinsuskaitsealal väärtustatakse erinevaid ajaloolisi kihistusi. Juhul, kui piirdeaia seisukorrast tingitult pole võimalik ajaloolisi piirdeid säilitada või on osa piiretest hävinud, tuleb need taastada analoogsel kujul. Hekid ei ole Kuressaare kontekstis traditsiooniline piirdetüüp ning üldjuhul tuleks nende kavandamist vältida. Punktis 20.2 on sätestatud, et juhul kui on vajalik rajada uued piirdeaiad, -postid või väravad, siis lähtutakse nende kavandamisel lähiümbruses väljakujunenud traditsioonilistest ehitusvõtetest, materjalikasutusest, kõrgusest, paiknemisest tänavajoone suhtes ja sobivusest kinnistul paikneva hoonestuse arhitektuuriga; võimaluse korral taastatakse dokumenteeritud ajalooline lahendus. Piirdeaed peab sobituma ka krundil oleva või sinna rajatava hoonega. Ajaloolises linnatuumikus ei ole reeglina lubatud tänapäevaste tõkkepuude rajamine, sest need on sealses keskkonnas võõrad ja seetõttu mittesobivad elemendid. Samuti on hekid piirdena reeglina välistatud. Punktis 20.3 seatakse nõue säilitada ajaloolised munakivisillutised ja muud väärtuslikud katendid. Ajaloolised katendid on sageli hilisemate sillutiskihtide, asfaltkatte või pinnase all peidus. Projektide puhul, mille puhul on teada, et tänava, väljaku või hoovi pinna all võib olla ajaloolisi katendeid, uuritakse seda eelnevalt ja selgitatakse välja, kas ajaloolisi katendeid leidub. Sellistes projektides tuleb ette näha kohad, kus (taas)kasutatakse ajaloolisi katendeid nii, et need moodustaksid projektlahendusse sobiva osa. Juhul, kui tänavatel või õuemaal olemasolevate katendite või pinnase eemaldamisel avastatakse ajaloolised sillutiskivid või katendid, tuleb need säilitada ja võtta uuesti kasutusele eelistatult olemasolevas asukohas või mujal rekonstrueerimisprojektiga hõlmatud ala piires. 36 Erandjuhul lubatakse avastatud või teada olevate ajalooliste sillutiskivide või katendite kasutamist sillutisena põhjendatud juhul ka mujal samal kinnistul või muinsuskaitseala linnaruumis. Erandi tegemist kaalutakse igal korral eraldi. Punktis 20.4 antakse nõuded uute katendite rajamisel, mille järgi uue katendi rajamisel lähtutakse ajaloolisest lahendusest (nt sõiduteel munakivisillutise, kõnniteel sillutisplaatide, hoovialal sillutiskivide ja/või sõelmete kasutamine), sealhulgas eelistatakse asfaltkattele sillutiskivilahendusi; sillutise kavandamisel lähtutakse piirkonnale iseloomulikust hoonestuse, haljastuse ja sillutatud ala vahekorrast. Erinevate katendite kasutamine mitmekesistab linnaruumi ning on oluline osa selle ajaloolisest ilmest. Piirkonniti erineb sillutatud ala suurus ning ka katendi materjal. Muinsuskaitseala keskosas, näiteks keskväljaku ümbruses ja sellelt hargnevatel tänavatel on olnud valdav teekatend munakivisillutis ning selle taastamine on seetõttu ootuspärane ja põhjendatud. Eeslinnades ning muinsuskaitseala aedlinliku ilmega äärealadel on traditsiooniliselt suurem haljastuse osakaal ning seal tuleb vältida hoovide (õuemaa) suuremahulist sillutamist. Haljastuse ja sillutise kavandamisel piirkonnale iseloomulikku lahendust välja selgitades tuleks analüüsida olukorda vähemalt konkreetses kvartalis ja vajadusel ka tänavalõigu vastasküljel. Hoovide parklateks muutmist tuleb vältida. Eelistada alternatiivseid parkimislahendusi, näiteks maa-aluste parklate, uute hoonete alla parkimiskorruste rajamist jne. Parkimiskoormuse suurenemine on ajaloolises linnakeskkonnas liiklemist ja keskkonna tajumist häiriv ning seda tuleb vältida linnakeskuse tihendamisega seotud otsuste tegemisel. Punkt 20.5 sätestatakse, et tagatakse hoonest ja rajatisest pinnasevee eemale juhtimine, selleks taastatakse, säilitatakse või rajatakse pinnasekalded, vajaduse korral maapinda madalamale viies. Hoonete soklite ääres säilitatakse pinnasekalded suunaga hoonest eemale, mis aitavad kaitsta hoonet liigniiskuse eest ja tagavad nii hoonete pikemaajalise säilimise. Juhul, kui kinnistul või linnaruumis puuduvad pinnasekalded, mis juhivad sademevee majadest eemale, rajatakse need pinnase planeerimise käigus. Punkt 20.6 määratleb, et tänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse kultuuriväärtuslike ehitiste sokli proportsioonid, vajaduse korral tänavapinda madalamale viies; välditakse pinnasevee imbumist hoonetesse ning sademevee juhtimist kinnistutele; vajaduse korral viiakse maapinda madalamale või kasutatakse lahendusi, millega juhitakse pinnase- ja sademevesi hoonest eemale. Seega analüüsitakse tänava rekonstrueerimise projekteerimisel ja suuremahuliste maa-aluste kommunikatsioonide rekonstrueerimise kavandamisel, kas külgnevate hoonete soklite kõrguse või pinnasekallete tõttu on vajalik tänava pinda allapoole viia, ja vajadusel see rekonstrueerimisprojektis kavandada. Punkt 20.7 kohustab säilitama ja võimalusel taaskasutama ajaloolisi linnaruumi elemente. Need on näiteks monumendid, skulptuurid, tänavavalgustuspostid, laternad, kaevud, pingid, kuulutustetulbad jm ajaloolist linnatuumikut ilmestavad elemendid. Tegu on üldjuhul liigutatavate elementidega, mida eelistatult säilitatakse olemasolevas asukohas, kuid mida võib ka teisaldada ja taaskasutada, kui seda näeb ette tänava, väljaku või muu avaliku ruumi tervikkontseptsioon. Punkt 20.8 sätestab, et uued linnakujunduse elemendid (linnamööbel, tegevuskoha tähised, info- ja reklaamikandjad, liikluskorraldusvahendid, hooajalised kohvikuterrassid, päikesevarjud, müügikohad, tänavapostid jms) kavandatakse ümbritsevat keskkonda arvestavalt ning paigaldatakse viisil, mis ei kahjusta kultuuriväärtuslikke hooneid, vaateid, arheoloogilist kultuurkihti ega kõrghaljastust. Ümbritseva keskkonnana mõistetakse seejuures arvestamist nii kultuuriväärtuslike hoonete, kõrghaljastuse kui avalikku ruumiga. Lahendused võivad olla nii tänapäevase disainiga kui ajaloolistest linnaruumi elementidest lähtuvad. 37 Punkt 20.9 annab nõuded hooajaliste tänavakohvikute, müügikioskite jms rajamiseks. Eelistatud on lahendused, mille puhul ei rajata tänavakohvikute jaoks eraldi kõrgemat tasapinda, vaid inventar (toolid, lauad jms) pannakse tänavapinnale. Sellisel viisil lahendatud tänavakohvikud ei tekita tänavaruumis eraldatud osasid, mis raskendavad liiklemist tänavatel, sealhulgas erivajadusega liikleja puhul. Paremad võimalused selleks annavad tänavad, kus sõidu- ja kõnnitee on viidud ühele tasapinnale, tänavapinna liigendatuse korral võib eraldi terrassialus olla siiski vajalik. Aluspinnaga kohtkindlalt ühendamata hooajalise inventari paigaldamist ei pea Muinsuskaitseametiga kooskõlastama. See hõlmab nt lahtiste pinkide, toolide, lillekastide jms paigaldamist linnaruumi, samuti hooajalise pargi- ja rannainventari (batuudid-trampoliinid, vabaõhuspordi ja -mängude vahendid jms) paigaldamist, mis ei varja olulisi vaateid (toodud korralduse lisas 1). Punktis 20.10 sätestatakse, et tänavate hooldamisel ei tohi kahjustada külgnevat hoonestust ega kõrghaljastust. Sel põhjusel tuleb vältida näiteks tänavate soolatamist hoonete ja kõrghaljastuse vahetus läheduses. Libedusetõrjeks soola jm keemiliste ühendite kasutamine kahjustab ajalooliste hoonete sokleid ning lühendab puude eluiga. Soovitav on kasutada nt sõelmeid või liiva, millel puudub kahjulik mõju hoonete soklitele ja kõrghaljastusele. Punktis 20.11 on loetletud olulised ajaloolised avalikud haljasalad, millel on oluline osa linna miljöö hoidmisel ja kujundamisel. Ajalooliste avalike haljasalade osas vajab säilitamist nende struktuur, planeering, iseloomulikud vaated, väärtuslik haljastus (puud, põõsad jm) ja ajaloolised väikevormid – piirded, pargimööbel ja muu selline. Säilitada ja taastada ei tule isetekkelist haljastust. See, millised pargistruktuurid ja haljastus on väärtuslikud ja mis isetekkeline, selgitatakse välja uuringute ja eritingimuste koostamise käigus. Kesklinna mänguväljak suure vana kinnistu hoonestamata osana on käsitletud ajaloolise hoovimaastikuna. Haljastuse taastamisel võib patoloogiliselt ebaperspektiivsed liigid (saar, jalakas jt) asendada teiste liikidega, kuna kliima- ja keskkonnamuutused ei soosi nendele liikidele sobivaid pikaajalisi elutingimusi. Haljastuse taastamisel tuleb lähtuda haljasalast kui tervikust, võttes aluseks dokumenteeritud ajaloolise olukorra (algne projekt, linnakaart, fotod jms) ja muutunud linnaruumi, sealhulgas haljasala rajamisajast hiljem rajatud, kuid orgaaniliselt haljasala väärtuslikuks osaks muutunud haljastuse koos arhitektuursete väikevormidega. Ka haljastuse puhul on olulised erinevate aegade iseloomulikud kihistused. Punktis 20.12 on loetletud alleed, mis säilitatakse ja vajadusel taastatakse; alleeosad taastatakse terviklike lõikudena, mitte ei isutata üksikuid puid sinna vahele. Alleede juures on oluline nende esteetiline lahendus, sealhulgas sama suurusega puud tänavalõigus. Tänavate ja trasside kavandamisel arvestatakse alati alleepuudele piisava kasvuruumi jätmise vajadusega nii maa peal kui maa all. Punkt 20.13 on peetud silmas Kuressaare tänavavõrgule iseloomulike kolmnurksete väljakute, aga ka muude ristmike ääres, enamasti tänavamaal paiknevat haljastust, mis on loetletud maastikuarhitektuurses eksperdihinnangus22. Tänavate ristumiskohtadel paiknevad rohealad säilitatakse. Need on sageli silmapaistva maastikuarhitektuurse kujunduseta haljasalad, millel on siiski oluline roll tänavamiljöö loomisel. Punktis 20.14 seatakse haljastuse nõudeid hoovides ning avalikus ruumis, mis ei ole kaitsekorras piiritletud väärtuslike parkide ja alleedena. Muinsuskaitseala kinnistutel moodustab hooviala kujundus järgnevatest elementidest: murualad, peenramaad, 22 Vt alusuuring Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala ja kaitsevööndi hajastus ja maastikulised elemendid 38 kinnistusisesed teekatendid, madal- ja kõrghaljastus, piirdeaiad, kaevud jm väikeelemendid. Avaliku linnakeskkonna lahutamatuks osaks hoonestuse kõrval on õuemaal asuvad hooviala kujunduselemendid, mis toetavad ja aitavad esile tuua ajaloolist hoonestust. Selleks, et linnaruumis säiliksid kinnistute kasutamise traditsioonid ja selle olulised kihistused, on vajalik hooviala kujundamise võttestiku suunamine. Hoovides ja kogu muinsuskaitseala avalikus ruumis on oluline säilitada võimalikult palju haljastust, sh kõrghaljastuse osakaal kinnistu pindalast, et säilitada muinsuskaitsealale iseloomulik kuurortlinna miljöö. Oluline on säilitada ja võimalusel taastada erinevaid haljastuse kihistusi, mis loovad ajaloolisest linnaruumist terviku. Hoovide ja aedade haljastuse taastamisel või rajamisel tuleb lähtuda piirkonnale ajastuomasest haljastusviisist ja kasutada peamiselt traditsioonilisi liike: pärn, vaher, tamm, kask, hobukastan, künnapuu, erinevad viljapuud, sirelid, ebajasmiinid, kibuvitsad jms. Arheoloogilise kultuurkihiga alal (korralduse lisas 3) tähendab kõrghaljastuse rajamine tegevust, milleks on vaja Muinsuskaitseameti luba. Väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga ala võib kõrghaljastust rajada Muinsuskaitseameti loata. Punkt 20.15 täpsustab puude raiumise nõuded. Lubatud on raiuda kuivanud või ohtlikuks muutunud puid, samuti oluliste vaadete avamiseks ja isetekkeliste puude likvideerimiseks. Puude raiumisel nähakse üldjuhul ette asendusistutus samal krundil või samas kohas linnaruumis (nt samal tänaval, hoovis või haljasalal, mitte kaugel äärelinnas). Muinsuskaitsealal loetakse ajaloolise linnaruumi haljastuse oluliseks väärtuslikuks komponendiks ka viljapuud, mis on osaks linnaruumi mitmekihilisest haljastusest ja toetavad linnaruumi terviklikkust. Samuti on need kõrghaljastuse kõrval olulised linna miljöö kujundajad ja loojad. Viljapuude puhul ei tule säilitada iga konkreetset viljapuud, vaid oluline on säilitada viljapuude kasvatamise traditsioon hoovide ja aedade haljastamisel. Viljapuude raiumisel ei ole oluline, et asendusistutus toimuks tingimata sama liiki istikuga. Punktis 20.16 sätestatakse, et muinsuskaitsealal tehtavate ehitustööde käigus ei lubata kahjustada väärtuslikku haljastust, sealhulgas puude juuri. Enamlevinud ehitustööd, millega võidakse kahjustada puude juuri, on tänavate rekonstrueerimine, trasside uuendamine või hoonete püstitamine. Kahjustamise vältimine ei tähenda siiski kaevetööde keelamist. Uute trasside ja muude kaevetööde kavandamisel tuleb silmas pidada, et olemasolev haljastus ei saaks kahjustada ning taastataks ehitusele eelnenud või projektiga ette nähtud olukord. Korralduse punktis 21 kirjeldatakse millest moodustub arheoloogilise kultuurkihiga ala. Arheoloogilise kultuurkihiga ala on märgitud korralduse lisas 3. Korralduse punktis 22 sätestatakse nõuded arheoloogiapärandi kaitseks. Punkt 22.1 sätestab, et arheoloogilise kultuurkihiga alal23 enne detailplaneeringu kehtestamist või projekteerimistingimuste või ehitusloa andmist või ehitusteatise menetluse käigus, millega kaasnevad kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, selgitatakse vajaduse korral välja ja võetakse arvesse alal asuvad väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja - detailid ning muud arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Juhul kui plaanitavad tööd võivad ohustada arheoloogilist kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist kavandatavatest töödest sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia vajaduse korral kuni loodusliku pinnaseni. Minimaalse sekkumise põhimõttest lähtumiseks tuleb arheoloogilise kultuurkihi elemendid planeeritaval alal välja selgitada võimalikult vara, st juba ehitusõigust määrates, et neid saaks 23 Kantud kaardile Lisa 3. 39 projektis arvesse võtta. Enne ruumiotsuse tegemist (detailplaneeringu kehtestamine, projekteerimistingimuste andmine) kogutakse piisavalt teavet arheoloogiapärandi kohta: analüüsitakse arhiivi- ja bibliograafiauuringu abil keskaegset ning varauusaegset ja uusaegset linnaruumi, vajadusel tehakse arheoloogiline eeluuring, et projekti koostamisel oleks võimalik maksimaalselt arvesse võtta väärtuslikke ehituskonstruktsioone ja -detaile, ja muid arheoloogilise kultuurkihi elemente, sh matmispaiku. Korralduse selle punktiga on hõlmatud uus- ja juurdeehitise kavandamine praegu hoonestamata alale, olemasoleva hoone asemele uue hoone püstitamine või olemasoleva hoone keldri süvendamine, samuti parklate jms tugevdatud aluspinnaga rajatiste ja tehnovõrkude kavandamine. Tehnovõrkude jm taristu puhul on oluline leida neile trassid, kus kultuurkiht on juba läbi kaevatud, ajaloolistes müürides on juba augud või on võimalik minna müüri või kultuurkihi alt. Välditakse tehnovõrkude koridoride kavandamist piki ajaloolisi müüre või diagonaalis läbi nende, sest nii kahjustatakse arheoloogiapärandit suuremas mahus kui minimaalne sekkumine lubaks. Ruumiotsuse tegemisel eelnevaga arvestamine annab võimaluse asjaolusid arvesse võtta, vajadusel olemasolevat teavet täiendada ning jõuda tulemusele, mis sekkub arheoloogiapärandisse vähimal võimalikul viisil ja säilitab seda maksimaalselt. Arvestades ehitiste ja rajatiste kapitaalsust ja eluiga ja nende mõju sügavamatele pinnasekihtidele, on vajalik kavandatavate kaevetööde alal läbi viia arhiivi-, bibliograafia ja/või arheoloogiliste uuringutega terviklik kultuurkihi uurimine, et sellest koguda võimalikult palju teavet kihtide stratigraafilise ladestumise kohta. Seeläbi on võimalik tööde varastes etappides arvestada ajalooliste struktuuridega, vajadusel neid säilitada ja paremini planeerida tööde edasisi etappe. Näiteks vaivundamentide kavandamisel on arheoloogilist kihti kõige rohkem kahjustav, kui piirdutakse ainult vaiade ala läbiuurimisega, sest see on kultuurkihi sügavust arvestades tehniliselt keeruline ning selline kaevamisviis raskendab kultuurkihi stratigraafiast aru saamist ja tõlgendamist: lõpuks on kultuurkiht lõhutud, saadud info puudulik ning ei säili ka võimalus tulevikus ulatuslikumal arheoloogilisel uurimisel saada kätte seda infot, mis vaiamisel hävis. Kompromissina on suuremate hoonete puhul võimalik teha otsus, et vaialiinid uuritakse tranšeedena läbi ja liinide-vahelised alad jäävad kaevamata, kuid parim lahendus leitakse iga projekti puhul eraldi, lähtudes konkreetse krundi ja hoone suurusest, kujust ning asukohast ajaloolises linnaruumis. Uuringuga välja selgitatud väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -detailid tuleb säilitada maksimaalses ulatuses ja nendega tuleb vundamendi projekteerimisel arvestada. Kavandatavad ehitustööd ja nende jaoks läbi viidud uuringud peavad tagama arheoloogiapärandi uurimise ja eksponeerimise võimalikkuse ka tulevikus. Punkt 22.2 sätestab, et kui ehitustöid kavandatakse arheoloogilise kultuurkihiga alal24, juhul kui plaanitavad tööd võivad ohustada arheoloogilist kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist kavandatavatest töödest sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia, vajadusel kuni loodusliku pinnaseni. Punktis 22.3 nõutakse, et väärtuslikud ajaloolised ehituskonstruktsioonid ja -detailid säilitatakse. Väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -detailid on peamiselt keskaegsed ja varauusaegsed ehitised ning rajatised ja nende jäänused. Maa-aluste konstruktsioonide markeerimisel on oluline teha seda viisil, mis ei kahjusta originaali. Maa peale ehituskonstruktsiooni markeerimisest tuleb loobuda, kui seda plaanitakse näiteks massiivse müüritisena, mis seab ohtu maa sees säilinud konstruktsiooni edasise säilimise. Sel juhul tuleb eelistada originaalkonstruktsiooni säilitamist ilma markeerimiseta või leida markeerimiseks kergemad lahendused, mis ei sea ohtu originaali säilimist. 24 Kantud kaardile Lisa 3 40 Korralduse V osa. Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded. Peatükk lähtub MuKS § 14 lõigetest 1, 3 ja 4. Korralduse punktis 23 sätestatakse, et muinsuskaitseala kaitsevöönd koosneb kahest osast. Kaitsevöönd (osa 1 ja osa 2) on kantud kaardile, mis on korralduse lisa 1. Korralduse punktis 24 tuuakse välja, et muinsuskaitseala kaitsevööndisse uue ehitise püstitamisel kehtivad järgmised nõuded: 1) uue ehitise püstitamisel või olemasoleva maapealse osa laiendamisel välditakse järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses, tiheduses ja paigutusviisis võrreldes külgneva muinsuskaitsealaga; 2) piki ajaloolisi tänavaid avanevaid vaateid ei või ehitistega sulgeda. Punktis tuuakse välja ka kaitsevööndi osa 1 eesmärk – tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, et vältida järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses; ning vaadeldavus olulistest vaatepunktidest. Hoonestuse mastaapsuses, tiheduses ja paigutusviisis kontrastide vältimise all mõistetakse muinsuskaitseala hoonestusega sarnase mahu, kõrguse ja tihedusega hoonestusmustri jätkamist. Muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, samuti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest, tähendab ka muinsuskaitseala suunalistel tänavatel vaadete säilitamist muinsuskaitsealale, st galeriide jms üle tänava rajatavate ehitiste vältimist, mis looksid visuaalse tõkke muinsuskaitseala ette või selle tänavatel. Kaitsevööndisse planeeritava uue hoonestuse maksimaalne kõrgus määratakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustes vaadete analüüsi ja planeeritavat hoonestust ümbritseva linnaruumi analüüsi tulemusena või projekteerimistingimuse andmisel, lähtudes kaitsevööndi eesmärgist ja muinsuskaitseala oluliste objektide või alade vaadeldavusest konkreetses asukohas. Muinsuskaitseala kaitsevöönd hõlmab ka Väike-Roomassaare poolsaare, mille karjamaa- ilmeline maastik on muinsuskaitsealal asuva avatud ranna-ala jätkuks. Poolsaarele on juba ehitatud küllaltki suuremahulisi ehitisi ning neid on sinna detailplaneeringutega ka lubatud ning rajatakse edaspidi (näiteks staadioni tribüünihoone). Kaitsevööndi alal ei ole ehitustegevus välistatud, kuid oluline on ala üldise iseloomu, ilme ja maastiku säilitamine, mis tagab muinsuskaitseala säilimise sobivas ja toetavas keskkonnas. Korralduse punktis 25 on toodud kaitsevööndi osa 2 eesmärk lähtudes MuKSe § 14 lg 3 p 2 – tagada linnuse tornide ja muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest25 ning olulised linnaruumi sisevaated (mere äärest linnusele, linnus-kindluse alalt merele ja ranna- alale, vaated piki ajaloolisi tänavaid). Vaadete sulgemine ehitistega ei ole lubatud. Lubatud on vaadete avamiseks puude raiumine. Hoonestuse võimalik kõrgus kaitsevööndis (nii osa 1 kui 2) määratakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste analüüsi tulemusena detailplaneeringus või projekteerimistingimustes,, lähtudes kaitsevööndi eesmärgist ja vanalinna vaadeldavusest konkreetses kohas. Punkti 25 alapunktides on loetletud muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated, mis lähtuvad Kuressaare linnus-kindluse tornide vaadeldavuse analüüsi26 ning kaitsekorda välja töötava töörühma ettepanekutest. Oluline ei ole vaid linnuse tornide nähtavus, vaid nende säilimine domineerivate elementidena linna siluetis. Vaadete loetelu ja nende ulatus kaardil on näidatud korralduse lisas 1. 25 Näidatud korralduse lisas 1. 26 Alusuuring Kuressaare linnuse tornide vaadeldavuse analüüs. 41 Korralduse VI osa. Leevendused tööde tegemise loa ja teavitamise kohustusest muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis. MuKS § 19 lg 5 p 6 kohaselt saab muinsuskaitseala kaitsekorras teha leevendused §-s 33 sätestatud säilitamiskohustusest, § 52 lg-tes 1–3 sätestatud tööde tegemise loa kohustusest ning § 58 lg-tes 1–3 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest. Korralduse VI osas loetletakse ja kirjeldatakse tehtavad leevendused. Korralduses nimetatud leevendustega on võimalik saavutada proportsioon kaitse vajaduse ja piirangute vahel. Need leevendused vähendavad halduskoormust ning piiranguid omanikule ning samas ei kaasne sellega muinsuskaitseala väärtuste hävimise oht. Kaaludes võimalusi leevendusteks, jõuti järeldusele, et suuremad leevendused ei pruugi toetada ala väärtuste säilimist, mis on MuKS § 3 lg 4 järgi üks muinsuskaitse olulisi põhimõtteid. Kultuuriväärtuslike A- ja B- kaitsekategooriasse määratud hoonete konserveerimisel, restaureerimisel ja ehitamisel ei ole võimalik tööde tegemise loa menetlusi ehitusseadustikuga täielikult ühitada, kuna see seaks ohtu kultuuriväärtuse säilimise. Muinsuskaitseamet teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet muinsuskaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud haldusaktide nõuete täitmisel. Sealjuures jälgitakse uuringu ja tööde tegemise nõuete täitmist, mis tulenevad muinsuskaitse eritingimustest, ehitusprojektidest, tööde või uuringu tegevuskavadest ja tööde tegemise loal toodust. Tööde sisust ja kasutatavate materjalide eripärast ning ajalooliste hoonete detailitundlikkusest lähtudes on loa taotlemise kohustus kultuuriväärtuslike hoonete puhul vajalik, sest selliselt on võimalik teada, kes on tööde tegemise eest vastutavad isikud - muinsuskaitselise järelevalve teostaja (vajalik pädevustunnistus), tööde teostaja, vajadusel uuringute tegija (vajalik pädevustunnistus). Lisaks sellele on võimalik vajadusel täiendavate asjaolude ilmnemisel tööde tegemise loal täpsustada tööde tegemise tingimusi. Omavalitsuse antava ehitusloaga ei ole teada eeltoodud asjaolud ja seega ei ole tagatud kultuuriväärtuslike hoonete piisav kaitse. Korralduse punktis 26 antakse leevendused muinsuskaitsealal tööde tegemise loast loobumiseks. Loakohustusest loobumine tähendab, et nendel juhtudel ei ole tarvis koostada eelnevalt ka muinsuskaitse eritingimusi. Leevenduste tegemisel lähtutakse asjaolust, et ehitusseadustik ja MuKS on harmoneeritud (Vt MuKS § 1 lg 2). See võimaldab omavalitsustel hõlmata Muinsuskaitseametit ühe menetluse raames. Muinsuskaitseamet osaleb kooskõlastuse andjana ehitusregistri kaudu projekteerimistingimuste eelnõu koostamisel ja kooskõlastamisel (EhS § 31 lg 3), ehitusloa või -teatisemenetluses (EhS § 42 lg 7). Nendes menetlustes on Muinsuskaitseametil MuKS § 52 lg 7 p 4 tulenev võimalus loobuda tööde tegemise loa nõudest, kui amet on teisele haldusorganile antud kooskõlastuses seda märkinud. Nimetatud leevenduse tegemine märgitakse haldusorganile antava kooskõlastuse juures B-kaitsekategooria hoonete siseruumides ehitamisel ja C-kaitsekategooria hoonete ümberehitamisel. Punktis 26.1 leevendatakse tööde tegemise loa nõuet C-kaitsekategooria hoonete konserveerimisel, restaureerimisel ja ehitamisel (osaline leevendus MuKS § 53 lg-st1), mis toob võrreldes kehtiva põhimäärusega kaasa väga olulise menetluskoormuse vähenemise. Selle punkti alusel ei ole edaspidi vaja anda C-kaitsekategooria hoonetele muinsuskaitse eritingimusi ega tööde tegemise luba. Ehitusprojektide koostamisel tuleb lähtuda C- kaitsekategooria hoonetele antud üldistest nõuetest (korralduse punkt 17), Muinsuskaitseamet annab oma kooskõlastuse tegevusele kohaliku omavalitsuse üksuse poolt läbi viidavas ehitusloa või -teatise menetluses. Tööde tegemise luba asendab C-kaitsekategooriasse määratud hoonetele Ehitusregistris ehitusloa juures olevale ehitusprojektile ameti poolt antav kooskõlastus. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse menetluseta – nt juhul, kui kohalik 42 omavalitsus hoone välisilme muutmiseks luba või teatist ei nõua, on nõutav Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Sellisteks erandjuhtumiks võib olla nt hoone värvimine senisest erinevat värvi, katmine supergraafikaga vms, mis muudab hoone ilmet ja selle mõju linnaruumis oluliselt, kuid mida ei pruugita lugeda ehitusteatise kohustusega tööks. Punktis 26.2 leevendatakse tööde tegemise loa nõuet kõrghaljastuse rajamiseks kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud töödeks õuemaal väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga ala (arheoloogilise kultuurkihiga ala on näidatud kaardil lisas 3). See on osaline leevendus muinsuskaitseseaduse § 52 lg 3 p-st 1. Leevendus kehtib ainult õuemaal ja see ei kehti avalikele parkidele ega tänavaruumile, kus tööde loa nõue kaeve- ja haljastustöödel jääb kehtima haljastuse ja avaliku ruumi kultuuriväärtuste kaitseks. Õuemaal kõrghaljastuse rajamise ning kaeve- ja pinnasetöödega seotud tegevused on leevendatavad tavapärase hooviala kasutuse korral. Tavapärased tööd hoovides, lisaks kõrghaljastuse rajamisele on lillepeenarde või aiamaa peenarde rajamine, mille käigus ei ohustata maa sees olevat arheoloogiapärandit, ega seata ohtu olemasoleva kõrghaljastuse säilimist. Juhul kui need tööd kahjustavad arheoloogiapärandit või olemasolevat kõrghaljastust (näiteks pinnase kuhjamine puu juurtele), tuleb siiski tööde luba Muinsuskaitseametilt taotleda. Kõrghaljastuse moodustavad üldjuhul leht- ja okaspuud ning kõrged (üle 2,5 m kõrguseks kasvavad) põõsad. Kaevetöö on üldjuhul sügavamal kui 30 cm pinnases tehtav töö või pinnase planeerimise käigus maapinna kõrguse muutmine üle 30 cm, tagasitäidetavate süvendite kaevamine ja tagasitäitmine või pinnase koorimine sügavamale kui 30 cm maapinnast; süvendi kaevamine ja puurimine sügavamale kui 30 cm algsest maapinnast. Pinnase teisaldamine on pinnase kaevamine, selle teisaldamine ja muldrajatistesse paigaldamine. Pinnase juurdeveona on silmas peetud suuremahulist pinnasevedu maapinna tasandamiseks ja täitmiseks. Punktis 26.3 sätestatakse, et Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei ole nõutav raietöödeks ja hooajalise ehitise püstitamiseks juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus on kooskõlastanud raieloa või hooajalise ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga. See on osaline leevendus MuKS § 52 lg-st 1 ja § 52 lg 3 p-st 1. See tähendab, et kui kohalik omavalitsus kaasab Muinsuskaitseameti oma raielubade ja hooajaliste ehitiste (kohvikuterrassid, suvised müügikohad jms) lubade menetlusse, siis ei pea edaspidi väljastama sama töö jaoks mitut luba. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse menetluseta, st juhul, kui omavalitsus mingil põhjusel hooajalise ehitise rajamiseks või puu raiumiseks luba ei väljasta (nt kuna omavalitsuse kehtestatud loakohustus hõlmab ainult teatud omandivormis maad või kindlate väärtusklasside puid), siis on nõutav Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Punktis 26.4 sätestatakse, et muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei ole nõutav tegevuskoha tähise, info- või reklaamikandja paigaldamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on kooskõlastanud lahenduse Muinsuskaitseametiga. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse menetluseta, st juhul, kui Saaremaa vallavalitsus mingil põhjusel info- või reklaamikandja loa taotlust menetlusse ei võta. Punktis 27 antakse leevendused muinsuskaitseala kaitsevööndis määratud juhtudel tööde kooskõlastamise või teavitamise nõudest. Punktiga 27.1 leevendatakse kaitsevööndis olemasoleva ehitise ümberehitamise, välisilme muutmise ja laiendamise kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga, välja arvatud juhul, kui see hõlmab maapealse osa mahulist juurdeehitamist. See on leevendus MuKS-i § 58 lg-st 1, mis näeb ette, et pädev asutus kooskõlastab ametiga kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või 43 ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamise või rajamise ning olemasoleva ehitise ümberehitamise, laiendamise, välisilme muutmise ja lammutamise. Olemasoleva hoone ümberehitamine (rekonstrueerimine) ning välisilme muutmine on seega muudetud leevendusega kooskõlastust mitte vajavaks täies mahus, laiendamine osaliselt. Laiendamine on vastavalt EhS § 4 lg-le 2 ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. Leevendusega loobutakse seega hoone kasutatava pinna laiendamise (nt katusekorruse või keldrikorruse väljaehitamise) kooskõlastamise kohustusest olemasoleva hoone mahus. kooskõlastatavaks jääb ainult mahuline külge- või pealeehitamine, st kõik uued ehitusmahud, mis muudavad kaitsevööndis hoonete kõrguseid ja hoonestusstruktuure. Mahulise juurdeehitamisena mõistetakse siin ehitise suletud brutopinna suurendamist, välja arvatud ehitise välispiirete soojustamine, mida ei loeta ehitise mahuliseks suurendamiseks muinsuskaitselises mõttes, sest selline ehitustegevus ei mõjuta oluliselt muinsuskaitseala vaadeldavust. Samuti ei loeta ehitise mahuliseks juurdeehitamiseks ehitise olemasoleva katusealuse väljaehitamist juhul, kui hoonele ei lisandu katusest väljaehitusi (valgustus lahendatakse näiteks katuseakendega). Juhul, kui ehitisele lisatakse katusepinnale väljaehitisi või mistahes muid mahulisi juurdeehitisi, siis tuleb need muinsuskaitseala kaitsevööndis jätkuvalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada. Punktiga 27.2 leevendatakse MuKS-i § 58 lg-st 2 tulenevat kohustust teavitada Muinsuskaitseametit ehitamisest muinsuskaitseala kaitsevööndis EhS-st tuleneva ehitisteatise või -loakohustuse puudumise korral. Seega ei ole ka näiteks ehitus- ja remonttöödest ameti teavitamine nõutav, kui ehitusluba- või ehitusteatis ei ole nõutav. Samuti ei nõuta alla 20 m2 suuruse ehitusaluse pindalaga ja alla 5 m kõrguste ehitiste ehitamisest teavitamist. Linnalises keskkonnas nii väikesed ehitised kaitsevööndis muinsuskaitseala vaadeldavust ei muuda ning nendest teavitamine ei ole vajalik. Punktiga 27.3 leevendatakse MuKS § 58 lg-s 1 tulenevat kohustust teavitada Muinsuskaitseametit ehitise lammutamisest muinsuskaitseala kaitsevööndis. Leevendus puudutab kaitsevööndi osa 2. Korralduse VII osa. Muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid. MuKS § 14 lg 5 p 1 järgi ei kehtestata mälestisele kaitsevööndit, kui see asub muinsuskaitsealal, kui muinsuskaitseala kaitsekorras ei ole määratud teisiti. Kaitsekorras määratakse, millest lähtutakse mälestisele kaitsevööndi määramisel ning eelhinnatakse kaitsevööndi vajadust. Kaitsevöönd määratakse eraldi kultuuriministri käskkirjaga. Punktiga 28 määratakse, et mälestise kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele kinnismälestisele. Kaitsevööndi määramise vajadus on sellise maa-alaliste kinnismälestise puhul, mille läheduses on oodata arheoloogilise kultuurkihi, sh matuste või ajalooliste ehitusstruktuuride ilmnemist. Kaitsevööndi määramise vajadust ja selle ulatust hinnatakse iga kinnismälestise puhul eraldi. Näiteks võib kaitsevööndi määrata mälestisele, mis ulatub muinsuskaitseala piirist välja. Selliste mälestiste puhul võib kaitsevöönd olla vajalik, kuna muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ei ole kaitsta konkreetse mälestise ümbrust, st arheoloogiamälestise kaitsevööndis leiduvat võimalikku arheoloogilist kultuurkihti. VIII osa. Lõppsätetes käsitletakse korralduse jõustumist. Punktis 29 sätestatakse, et korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 44 Punktis 30 sätestatakse, et vastavalt MuKS § 91 lg 1 lõpeb Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2004. a määruse nr 220 „Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“ (RT I 2004, 50, 353) kehtivus lõpeb punktis 29 sätestatud korralduse jõustumisel. Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Kaitsekorra põhjendused ja selgitused on esitatud korraluse lisana, mis on kättesaadav Riigi Teatajas, Muinsuskaitseameti veebilehel ja Muinsuskaitseametis. 5. Kaitsekorra ette valmistamine ja menetluse kirjeldus Kaitsekorra koostamise ettevalmistustöödega alustati kohe pärast MuKS-e jõustumist. 2019. aastal moodustati selleks Muinsuskaitseameti peadirektori 02.12.2019 käskkirjaga nr 1.1-5/56- A Kuressaare kaitsekorra töörühm, keda juhtis Muinsuskaitseameti vanalinnade nõunik Kaarel Truu. Töörühm käis koos 20 korda, koosolekutel arutati kõiki erinevaid muinsuskaitseala kaitsekorra aspekte alates selle väärtustest, lõpetades võimalike leevenduste ja piirimuudatustega. Paralleelselt töörühma koosolekutega toimus Kuressaare muinsuskaitseala hoonestuse inventeerimine, mille viisid läbi Muinsuskaitseameti lepingulised partnerid. Senise kaitsevööndi ala inventeerimise viisid läbi Muinsuskaitseameti teenistujad. Töörühm vaatas Kuressaare muinsuskaitseala inventeerimise tulemused (sh kaitsekategooria ettepanekud) hoonete kaupa läbi ning tegi kaitsekategooriate ettepanekutes mitmeid muudatusi. Töörühma protokollid ning inventeerimisaruanne koos kaitsekategooriate ettepanekute tabeliga, millesse on töörühma ettepanekud sisse viidud, on kättesaadavad Muinsuskaitseameti kodulehel Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise alamlehel. Kaitsekorra väljatöötamise ajal koostati lisaks hoonete inventeerimisele veel kaks alusuuringut: Kuressaare krundipiiride analüüs (Martti Veldi, Muinsuskaitseameti arheoloogianõunik, 2020) ja Kuressaare linnuse tornide vaadeldavuse analüüs (Raul Kalvo, arhitekt, 2020). Lisaks oli töörühmal kasutada eksperdihinnang Kuressaare vanalinna haljastuse kohta (Liis Koppel 2021) ja eksperdihinnang Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala arheoloogiapärandi kohta (Garel Püüa 2016). Krundipiiride analüüsist lähtuti kaitsekorras kinnistupiiride väärtuse ja nõuete määratlemisel. Linnuse tornide vaadeldavuse analüüsi abil analüüsiti muinsuskaitseala kaitsevööndi osa 2 perspektiivikust ja põhjendatust. Haljastuse eksperthinnangust selekteeriti välja haljasalad, mis on olnud ajalooliselt hoonestamata või algselt haljasalaks kujundatud. Arheoloogise kultuurkihiga ala ulatuse ning seotud nõuete ja leevenduste määramisel tugineti Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala arheoloogiapärandit käsitlevale eksperdihinnangule. Lisaks kaasati ettevalmistusprotsessi Kuressaare ajaloolise linnasüdamega aastaid tegelenud erialaspetsialistid, sh mitmed endised linnaarhitektid (laiendatud töörühma arutelu 17.12.2020); Saaremaa vallavalitsuse teenistujad (arutelu 22.10.2021), Muinsuskaitseameti ehitismälestiste eksperdinõukogu (23.08.2021), maastikuarhitektuuri eksperdinõukogu (30.08.2021). Muinsuskaitseala piiride muutmise ettepanekut tutvustati ehitismälestiste eksperdinõukogu 07.06.2021 koosolekul, kuhu olid teiste hulgas juurde kutsutud arheoloogiapärandi eksperdinõukogust Ulla Kadakas ja maastikuarhitektuuri eksperdinõukogust Ilme Mäesalu. Kaasaegsete (pärast 20. sajandi teist poolt ehitatud) hoonete kaitsekategooriate ettepanekud vaatasid läbi Arhitektide Liidu esindajad. Nendega toimus arutelu 07.04.2021, enamik arhitektide muudatusettepanekutest viidi töörühma otsusega kaitsekategooriate tabelisse sisse. 45 Väärtusliku haljastuse kaardistamisse kaasati 2021 kevadel maastikuarhitekt Liis Koppel, kes aitas määratleda, millised Kuressaare pargid ja alleed on ajaloolised ja millised mitte. Kaitsekorra koostamise ajal toimusid järgmised avalikud kaasamis- ja kaitsekorra koostamist tutvustavad üritused: 20.08.2019 toimus muinsuskaitseala inventeerimist tutvustav ringkäik ja arutelu, kus tutvustati esmaseid inventeerimistulemusi ja arutleti erinevate hoonete väärtuse üle. Kaitsekorra koostamise protsessi tutvustamiseks toimus kaks avalikku üritust (16.01.2020 ja 29.11.2020), et kaasata aruteludesse kohalikku kogukonda laiemalt. 16.01.2020 toimus Kuressaares Keskkonnaameti saalis kaitsekorra koostamise avakoosolek, kus vestlusringis ning laudkondades arutleti Kuressaare väärtuste ja kaitse tuleviku üle. Ettekanded ja ürituse kokkuvõte on kättesaadavad Muinsuskaitseameti kodulehel. 29.11.2020 tutvustati avalikult muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piiride muutmise ettepanekuid, läbiviidud alusuuringute tulemusi ning hoonete kaitsekategooriate ettepanekuid. Üritus toimus pandeemia tõttu hübriidsena, st Kuressaare kultuurikeskuse saalis toimunud ettekandeid sai jälgida otseülekandena interneti vahendusel ning sellele järgnes arutelu Kuressaare raamatukogu esisel alal, kus oli võimalik tutvuda kõigi ettepanekute ja materjalidega. Üritusele järgnes ringkäik linna piirkondadesse, mida kavandatakse muinsuskaitsealaga liita. Ettekanded ja ürituse kokkuvõte on kättesaadavad Muinsuskaitseameti kodulehel. Kaitsekorra avatud menetluse algusest, sh avalikest üritustest, teavitati ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Saarte Hääl, Muinsuskaitseameti infokanalites (veebilehel, pressiteates, Facebookis) ja Saaremaa Valla veebilehel. Teates avaldati lühidalt kaitsekorra eelnõu sisu, avaliku väljapaneku aeg ja koht ning arvamuste ja vastuväidete esitamise tähtaeg. E-posti kaudu teavitati avalikust väljapanekust menetlusse kaasatud asutusi ja ühinguid, kaasamisüritustel oma huvi väljendanud isikuid ja muinsuskaitseala ja kaitsevööndi kinnistute omanikke. E-kiri Kuressaare kehtiva muinsuskaitseala kinnisvaraomanikele saadeti 1619 kontaktile, kaitsevööndi elanikele saadeti 568 e-kirja ning kaitsevööndi osa 2 alale jäävate kinnisasjade omanikele saadeti 108 e-kirja. Täiendavalt teavitati tähitud kirjadega kõiki kaitsevööndis asuvate kinnistute omanikke, kelle kinnistul asuvale hoonele muinsuskaitseala laiendamisel tehti ettepanek A-kaitsekategooriasse määramiseks ning kes kahe päeva jooksul ei olnud e-kirja avanud. Lisaks suheldi kõikide senise kaitsevööndi alal A-kaitsekategooriasse määratud hoonete omanikega telefonitsi või hoone ülevaatusel koha peal, et selgitada muudatustega kaasnevaid võimalikke piiranguid ning nende asjakohasust. Kõige suuremad muudatused võrreldes senise kaitse korraldusega puudutavad omanikke, kelle hooned olid seni muinsuskaitseala kaitsevööndis ning asuvad kaitsekorra kohaselt muinsuskaitsealal, nn laiendusaladel. Nendest omakorda seisavad suurimate muudatustega silmitsi sellised, kelle hoone on määratud A-kaitsekategooriasse. Selleks, et veenduda, et need omanikud on teadlikud ameti kavatsusest ning kaitsekorraga seotud õigustest ja kohustustest, suhtles Muinsuskaitseameti vanalinnade nõunik Kaarel Truu telefonitsi iga sellise hoone omanikuga. Omanike seisukohad registreeriti arvamuse või vastuväitena. Lisaks vaatas maakonnanõunik koha peal üle kõik sellised hooned, et veenduda väärtuslike interjööride olemasolus ning andis omanikele täiendavaid selgitusi koostatavast kaitsekorrast. Vastavalt haldusmenetluse seadusele tuleb haldusmenetlus viia läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning HMS § 5 lõike 1 kohaselt on haldusorganil õigus valida menetlustoimingute 46 vorm, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse, et Kuressaare muinsuskaitsealal ja kaitsevööndis on ligi paar tuhat omanikku ning asjaolu, et algatatud menetlusega muinsuskaitsealale jäävate kinnistute omanike õigusi ei piirata suuremal määral kui hetkel kehtivast põhimäärusest tuleneb ning eesmärk on kehtivaid nõudeid leevendada, siis oli teavitamine toodud viisil kohane. Kaitsekorra eelnõu avalik väljapanek toimus 17.11-17.12.2021, materjalid olid kättesaadavad Muinsuskaitseameti veebilehel. Lisaks veebilehele oli kaitsekorra eelnõu, selle seletuskiri ja lisad kättesaadavad Muinsuskaitseameti kontorites, sh Kuressaare kontoris aadressil Tallinna tn 10. Samal ajal oli avatud kaitsekorda tutvustav välinäitus Kuressaares Ferrumi kaubamaja ees, et juhtida tähelepanu avaliku väljapaneku toimumisele ning tutvustada selle sisu ja kavandatavaid muudatusi. Avaliku väljapaneku vältel laekus vastuväiteid, arvamusi ning täiendus- ja parandusettepanekuid 39 isikult. Esitatud vastuväidetele, arvamuste ja ettepanekute osas kujundas muinsuskaitseamet koos Kuressaare kaitsekorra koostamise töörühmaga seisukoha ja edastas selle enne avalikku arutelu vastuväite/arvamuse/ettepaneku saatjale kirjalikult. Avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekud ja vastuväited ning Muinsuskaitseameti poolt võetud seisukohad on antud seletuskirja lisas 2. Arvestades avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekuid, muudeti vähesel määral korralduse ja seletuskirja sisulist sõnastust ning muudeti 27 hoone kaitsekategooriat. Sealjuures 21 juhul oli tegu senise kaitsevööndi alal esialgu A- kaitsekategooriasse määratud hoonega, mille puhul pärast asjaolude täpsustamist peeti kohaseks B-kaitsekategooriat. Avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast teavitati ajalehes Saarte Hääl, Muinsuskaitseameti infokanalites (veebilehel, pressiteates, Facebookis), e-posti kaudu (kaasatavad asutused, huvilised, olemasoleva ja kavandatava muinsuskaitseala ja kaitsevööndi kinnisvaraomanikud, samuti vastuväidete, arvamuste ja ettepanekute tegijad.). Kaitsekorra eelnõu avalik arutelu toimus 28.03.2022 Kuressaare päevakeskuse saalis. Kohapeal osales 26 inimest, lisaks toimus veebiülekanne. Avaliku arutelu videosalvestus on järelevaadatav Muinsuskaitseameti Facebooki lehel. Arutelu käigus tutvustati esitatud arvamusi ja vastuväiteid ning Muinsuskaitseameti seisukohti nendele. Arutelu protokoll on Muinsuskaitseameti kodulehel. Pärast avalikku arutelu on korralduse ja seletuskirja sõnastust korrigeeritud (seletuskirja lisatud täiendavaid põhjendusi kitsenduste seadmise kohta, kirjutatud teksti selgemaks jms) ning ümber struktureeritud vastavalt Kultuuriministeeriumi ettepanekutele. Avaliku arutelu ajaks oli eelnõu Muinsuskaitseameti kodulehel väljas sellisena, et avatud menetluse käigus tehtud sisulised ettepanekud, mis otsustati sisse viia, olid juba sisse viidud. Pärast avaliku arutelu toimumist lisati korraldusse punkt 1, mis sätestab Kuressaare muinsuskaitseala riikliku kaitse alla võtmise ja selle eesmärgi. Seletuskirja punkti 20 täiendati selgitusega, et loakohustusega ei ole Muinsuskaitseameti praktikas kunagi olnud hõlmatud ega ole seda ka praegu väikesemahulised haljastustööd (istutustööd, peenarde rajamine jm taimede kasvatamise ja aiapidamisega seotud kaevetööd) ja maaharimine. Korraldusele lisati punkt 21, millega iseloomustatakse Kuressaare muinsuskaitseala arheoloogilise kultuurkihiga ala ning punktis 22 täpsustati arheoloogilise kultuurkihiga alal kaeve- ja pinnasetöödele kehtivaid leevendusi. Täiendavalt lisati punkt 30, millega määratakse „Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse“ kehtivuse lõppemine. Eelnõud tutvustati 11.10.2022 toimunud Kultuuriministeeriumi juures tegutsevale Muinsuskaitse Nõukogule. Nõukogu otsustas eelnõud toetada. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule eelnõude 47 infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Saaremaa Vallavalitsusele. Täiendavaid ettepanekuid ei esitatud, Saaremaa Vallavalitsus küsis muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivate detailplaneeringute rakendamise kohta ja Kultuuriministeerium vastas, et detailplaneeringud on ka edaspidi ellu viidavad ja planeeringutes lubatud hoonemahtude arhitektuurset lahendust kavandades on oluline arvestada merelt Kuressaare linnus-kindluse tornidele avanevate kaugvaadetega. EIS-i kooskõlastusringile järgnevalt tehti väiksemaid sõnastuse muudatusi eesmärgiga kaitsekordade tekste võimaluse piires ühtlustada. 6. Korralduse vastavus Euroopa Liidu õigusele Korraldus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 7. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Senise põhimäärusega seatud kitsendused ja nõuded on taganud kultuuriväärtusliku keskkonna säilimise ja hoidmise. Järjepidevus ajaloolise linnatuumiku hoidmiseks ja arendamiseks on tagatud ka uue kaitsekorraga. Uus kaitsekord loob senisest suurema selguse muinsuskaitseala väärtustes, põhimõtetes, nõuetes ja leevendustes. Selle koostamisse on panustanud erakordselt lai spetsialistide ning kogukonna esindajate ring, mis annab aluse tänapäeval oluliste väärtuste kaitseks Kuressaare muinsuskaitsealal, keskendudes senisest enam vanalinna kohatunnetust loovate väärtuste hoidmisele ja arendamisele. Suurimaks muudatuseks, mis kaitsekord kaasa toob, on ehitiste rühmitamine kolme kaitsekategooriasse ja tööde tegemisel loakohustuse ulatuse sõltuvuse neist kaitsekategooriatest. Selle eesmärk on teha leevendusi nendele hoonetele, mille osas senised nõuded ei ole põhjendatud. Muudatuse tulemusena väheneb Muinsuskaitseameti loakohustus enamike muinsuskaitsealal asuvate hoonete suhtes. Kuna senise määrusega olid tööd interjöörides reguleeritud vanalinna alal kõikide hoonete puhul, siis leevenevad nõuded vanalinna alal kõikide B- ja C-kaitsekategooria hoonete puhul ning jäävad endiseks vaid 42 A- kaitsekategooriasse määratud hoone puhul (neile lisandub laiendusalal 11 hoonet). Loakohustuse vähendamisel väheneb kodanike jaoks halduskoormus ja ametnike jaoks töökoormus oluliselt. C-kategooria hoonetele ei anta enam muinsuskaitse eritingimusi ega Muinsuskaitseameti tööde luba, vaid ehitamiseks piisab kohaliku omavalitsuse üksuse ehitusloast või -teatisest, millele Muinsuskaitseamet annab oma kooskõlastuse (leevendus p 26.1). B-kategooria hoonetele ei anta sisetöödeks enam eritingimusi ega tööde tegemise lube. Vastavalt punktile 26.5 väheneb halduskoormus ka raietööde ja hooajaliste ehitiste püstitamise osas, kuna Muinsuskaitseamet saab anda oma kooskõlastuse kohaliku omavalitsuse üksuse loamenetluses ja täiendavat luba eraldi väljastama ei pea. Muinsuskaitseala piiri muutmisega seoses suureneb muinsuskaitsealale jääv kinnisvaraomanike hulk. Ka kaitsevööndi muutmisega suureneb riivatavate isikute hulk oluliselt. Lisanduvad vaatesektorid (kaitsevööndi osa 2) asuvad küll peamiselt mere ja hoonestamata alade kohal ning tänavakoridoris, ent lennujaama suunalt avanev vaatesektor katab ka elamukvartaleid, kus seni muinsuskaitselisi piiranguid pole olnud. Seni muinsuskaitsealal asunud hoonete omanike valdavale osale väheneb halduskoormus ja ametnikel töökoormus ka kaitsevööndi hoonete puhul, kus ametiga ei ole vaja kooskõlastada ehitustöid, mis ei hõlma mahulist juurdeehitust, ega teavitada alla 20 m2 suuruse ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrguse ehitise püstitamisest (leevendused p 26.1 ja 26.2) suhteliselt suur hulk C-kaitsekategooria hooneid ja nendega seotud asjaajamise lihtsam korraldus ja selle arvelt vabanev ajaressurss võimaldab eeldada, et A- ja B-kaitsekategooria hoonete omanikele muutub asjaajamine kiiremaks ja ladusamaks. 48 Muinsuskaitsealadele koostatakse uued kaitsekorrad eesmärgiga lähtuda alal säilinud väärtustest. Arvestades muinsuskaitseala kaitse-eesmärke ja säilinud väärtuseid, on uue kaitsekorraga tehtavad leevendused, nende vajalikkus ja võimalikkus, võrreldes kehtiva põhimäärusega seletuskirjas põhjalikult kirjeldatud. Muinsuskaitseala kaitsekorra sisu on sõnastatud kehtiva põhimääruse tekstiga võrreldes oluliselt täpsemalt ja väärtuste kesksemalt, mis võimaldab Muinsuskaitseametil tagada Kuressaare linnasüdame väärtuste säilimise ja esiletoomise. Kuna Kuressaare muinsuskaitsealale uue kaitsekorra kehtestamisel ei ole tegemist uue muinsuskaitseala moodustamisega, vaid kinnitatakse riikliku kaitse all olevale alale MuKS kohane kaitsekord, mis täpsustab ja leevendab olemasolevat muinsuskaitseala põhimäärust, siis selles osas rakendamiseks vajalik täiendav kulu puudub. Muinsuskaitseamet rakendab riiklikku kaitset senistel alustel. 8. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 9. Vaidlustamine Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 10. Korralduse kooskõlastamine Korraldus esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Saaremaa Vallale. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, teised ministeeriumid vaikimisi. Saaremaa Vald kooskõlastas eelnõu märkusteta. Seletuskirja lisa 1. Kaitsekategooriate põhjendused. Seletuskirja lisa 2. Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja Muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast. Seletuskirja lisa 3. Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja vastuväited ning ameti seisukohad. 49  Seletuskirja Lisa 1. Kaitsekategooriate põhjendused Kuressaare muinsuskaitseala hoonete kaitsekategooriate määramise aruanne Koostajad: Kaarel Truu, Keidi Saks Muinsuskaitseamet 2019-2021 18.03.2022 1 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1. Inventeerimise lähtekohad .................................................................................................. 4 2. Inventeerimise läbiviimine ................................................................................................. 5 3. Inventeerimistulemused ...................................................................................................... 6 4. Kaitsekategooriate muudatused peale avalikku väljapanekut ............................................ 8 LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel ...................................................................... 9 2 Sissejuhatus Kuressaare muinsuskaitseala hoonestuse inventeerimine viidi läbi eesmärgiga jaotada muinsuskaitsealal paiknevad hooned kaitsekategooriatesse vastavalt Kultuuriministri määrusele „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“. Käesolev aruanne on aluseks Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekorra koostamisel ja kirjeldab kaitsekategooriate määramise protsessi ning kasutatud alusandmestikku. Inventeerimisel arvestati, et hoonetele antud kaitsekategooriate ettepanekud võivad avatud menetluse käigus esitatud muudatusettepanekutest lähtudes muutuda. Muinsuskaitseala ehitiste inventeerimine viidi läbi perioodil 2019–2020. Selle käigus koondati välitöödel ja arhiiviuuringute käigus kogutud andmed tabelisse, kus on toodud hoonete aadressid, lühikirjeldused ja -ülevaated ehitise ajaloost, samuti kaitsekategooriate ettepanekud ja põhjendused. Koondtabel on kaitsekategooriate määramise aruande Lisas 1. Hoonete lühikirjeldused ja ajalooline ülevaade koos fotodega on sisestatud Kultuurimälestiste registrisse, mälestise nr 27011 Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala lehele, kus alal paiknevatele kinnistutele on loodud jaotusobjektidena alamlehed. Muinsuskaitseala ümbritseva kaitsevööndi ehitiste inventeerimine viidi läbi 2021. aastal. Ka selle ala inventeerimise tulemused (hooned, mis kaitsekorra kehtestamisel paikneksid edaspidi muinsuskaitseala laiendusalal) koondati kaitsekategooriate määramise aruande koondtabelisse lisas 1. Nende hoonete puhul on tabelis toodud hoonete aadressid, kaitsekategooriate ettepanekud ja põhjendused. Inventeerijate kaitsekategooriate ettepanekud vaadati üle Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühmas (liikmed: Kaarel Truu (Muinsuskaitseamet, vanalinnade nõunik) Keidi Saks (Muinsuskaitseamet, Saaremaa nõunik), Piret Miller (Saaremaa vallavalitsus, arhitekt), Maria Reimal (Saaremaa vallavalitsus, arhitekt), Mark Grimitliht (Saaremaa vallavalitsus, arhitekt), Tõnu Sepp (ajaloolane), Toomas Paaver (arhitekt), Triin Talk (Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur). Töö käigus kogutud andmete (paikvaatlused ja arhiividest kogutud andmed) põhjal anti igale kultuuriväärtuslikule ehitistele (A- ja B-kaitsekategooria hoonele või hooneosale) kaitsekategooria põhjendus. C-kaitsekategooriasse määramist iga hoone puhul eraldi ei põhjendatud, kuna need ehitised ei kuulu muinsuskaitseala väärtusi silmas pidades väärtuslikku kihistusse ja nende ümberehitamisele või asendamisele ei tulene muinsuskaitse väärtustest tingitud kitsendusi, kui järgitakse sobivust ajaloolise keskkonnaga. Kaitsekategooriate ettepanekute tabelit täiendati ja parandati vastavalt laekunud ettepanekutele kaitsekorra avatud menetluse käigus. 3 1. Inventeerimise lähtekohad Vastavalt kultuuriministri määruse nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ §-le 10 jagunevad muinsuskaitsealal asuvad ehitised kolme väärtusklassi: 1) A-kaitsekategooria; 2) B-kaitsekategooria; 3) C-kaitsekategooria. A-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on vastavalt määrusele: 1) muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud ja/või silmapaistva mõjuga väga väärtuslik ehitis. Kaitsekategooria määramisel võib arvestada arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju või kuulumist linnaehituslikku tervikusse, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust; 2) säilinud koos ehitusaegse ja põhimahus algupärase interjööriga või hilisema arhitektuuriajalooliselt silmapaistva interjööriga. Tööstushoone puhul on säilinud funktsioonile vastav algupärane sisseseade. Läbi uurimata, minimaalsete varasemate sekkumistega ning vähese olemasoleva teabega ajalooline ehitis, mille muude väärtuste kumulatiivsus võimaldab eeldada interjööri väärtuslikkust. B-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitseala iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud ja/või selle arengut mõjutanud ja/või silmapaistva mõjuga ehitis. Kaitsekategooria määramisel arvestatakse arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust. C-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitsealal asuv ehitis, mis ei vasta määruse § 10 lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud A- ja B-kaitsekategooria kriteeriumidele. Kuressaare muinsuskaitseala hooneid kaitsekategooriatesse jagades peeti silmas, et A- ja B- kaitsekategooriates oleksid hooned, mis hoiavad muinsuskaitseala omapära ja väärtust ning mille puhul on oluline nende säilitamine ja ajaloolist substantsi austav restaureerimine. A-kaitsekategooria hooneid eristab B-kaitsekategooriast ainult see, et A puhul on säilinud väärtuslikud interjöörid või sisekonstruktsioonid ning Muinsuskaitseameti loakohustus jääb kehtima ka siseruumides tööde tegemisel. B-kaitsekategooria hoonetel vabastatakse siseruumides ehitamine Muinsuskaitseameti loakohustusest: st siseruumides konserveerimis-, restaureerimis- ja ehitustöödel jäävad kehtima vaid ehitusseadustikust tulenevad nõuded. C-kaitsekategooriasse määrati hooned, mis olulist muinsuskaitselist väärtust ei oma ning mille autentsuse ja arhitektuurse ilme säilitamine muinsuskaitseala kontekstis ei ole tingimata vajalik, st neid saab lihtsamini ja üldjuhul suuremal määral ümber ehitada. C-kaitsekategooria hoonete puhul kavandatakse uue kaitsekorraga loobuda Muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustusest ja muinsuskaitse eritingimuste andmisest, st hoone rekonstrueerimisel annab Muinsuskaitseamet oma kooskõlastuse ainult kohaliku omavalitsuse üksuse ehitusloa või - teatise menetluses. 4 2. Inventeerimise läbiviimine Kuressaare muinsuskaitseala hoonete inventeerimine viidi läbi Muinsuskaitseameti lepinguliste partnerite poolt. Kaitsevööndi hoonete inventeerimist teostasid Muinsuskaitseameti Saaremaa nõunikud. Töö esimese etapina viisid Muinsuskaitseameti lepingulised partnerid läbi arhitektuuri- ajaloolise uuringu ning koostasid iga hoone kohta lühikirjelduse ja ajaloolise ülevaate. Selleks kasutati peale kohapealse vaatluse põhiliselt Muinsuskaitseameti arhiivis olevaid muinsuskaitse eritingimusi ja projekte, Saaremaa muuseumi fotoarhiivi, ajalooliseid kaarte, varasemaid inventeerimisaruandeid, Saaremaa Vallavalitsuse projektiarhiivi ja fotokogu. Hoonete kirjeldused ja ajaloolised ülevaated sisestati Kultuurimälestiste registrisse Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala all olevatele kinnistupõhiste aadressidega alamlehtedele (nn jaotusobjektid). Samuti lisati registrisse jaotusobjektide lehtedele kinnistu hoonestuse ajaloo seisukohast olulised krundiplaanid, muinsuskaitse eritingimused, ajaloolised projektid, vanad fotod jms materjalid, mis on hoonete ajaloo seisukohast olulised. Enne hoonete pildistama minekut jagasid inventeerijad postkastidesse teavituskaardid koos inventeerija kontaktinfoga, et majaelanikud saaksid soovi korral külastuseks sobiva aja kokku leppida. Juhul, kui hoone siseruumides oli säilinud väärtuslikke interjööre või interjöörielemente, fotografeeriti neid võimaluse korral ka seestpoolt. Selline mitte-sekkuv lähenemine ei pruugi anda terviklikku ülevaadet ajalooliste interjöörielementide säilimise kohta. Enamasti on näiteks ajaloolised viimistluskihistused (tapeedid, maalingud) uuematega kaetud. Inventeerimise tööprotsessi ning järeldusi on põhjalikult kirjeldatud 2019. aasta inventeerimisaruandes. 1. Kuressaare muinsuskaitseala inventeerimisest teavitav flaier. 5 Kaitsevööndi ala inventeerimise viisid läbi Muinsuskaitseameti töötajad 2021. aasta kevadel ja suvel. Peamiselt keskenduti hoonete välisvaatlusele ja pisteliselt teostati hoonete kohta ka arhiiviuuringuid Saaremaa Vallavalitsuse arhiivis. Kuna muinsuskaitseala kaitsevööndis puudub eritingimuste koostamise kohustus ja kaitsevööndis tehtavaid töid on väga vähe Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud, on nii Saaremaa Vallavalitsuse kui ka Muinsuskaitseameti arhiivis säilinud võrdlemisi vähe hoonete ajalugu puudutavat informatsiooni. Seetõttu võimaldasid arhiivi materjalid enamasti saada ülevaate vaid hoone ehitusetappidest ja algsest välimusest. Interjööride säilivuse osas otsustati peamiselt nõukogudeaegsete inventariseerimisjooniste ja kohapealse vaatluse alusel. Kuna siseruumide ümberehitamine ei ole olnud loakohustuslik, pole kaitsevööndi alal asuvate hoonete interjööre varem uuritud. Kaitsevööndi alal on paljude ajalooliste ehitiste eksterjöörid minimaalsete varasemate sekkumistega. Seetõttu eeldati hoonete muude väärtuste rohkusest tulenevalt ka väärtuslike interjöörielementide säilimist. Kahjuks ei olnud paljudesse hoonetesse võimalik interjööre vaatlema pääseda enne kaitsekorra eelnõu avalikku väljapanekut. Peamiselt vähese varasema teabe tõttu interjööride kohta määrati mitmed muinsuskaitseala laiendusalade hooned ennetavalt A-kaitsekategooriasse. Töö käigus kontrolliti ka nende hoonete interjöörid hiljem üle. Muinsuskaitseala laiendusala hoonete kohta kogutud andmed lisati samuti kaitsekategooriate määramise koondtabelisse (vt Lisas 1), kus on toodud hoonete aadressid ja lühikirjeldused, samuti kaitsekategooriate ettepanekud ja põhjendused. 2021. aastal kontrollis Saaremaa nõunik üle hooned, millele inventeerijad olid teinud 2019.- 2020. aastal A-kaitsekategooria ettepaneku. Osade hoonete interjööre pildistati täiendavalt üle. Lisaks sellele oli maakonnanõunikule teada veel mõned hooned, milles on säilinud või taastatud interjööre. Nii muinsuskaitseala kui kaitsevööndit koondav kaitsekategooriate tabel vaadati läbi Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekorra töörühmas 2020. aasta teises pooles ja 2021. aasta alguses, kaasati ka Arhitektide Liidu esindajad. Käesolev kaitsekategooriate määramise aruanne kajastab hoonete kaitsekategooriaid üldjuhul 2021. aasta novembri seisuga. 3. Inventeerimistulemused 1) A-kaitsekategooria hooneteks loeti 18. sajandi hooneid ning esinduslikumaid osaliselt säilinud interjööridega 19.–20. sajandi hooneid. Oluliseks näitajaks oli muuhulgas mantelkorstna ja algsele lähedase ruumiplaneeringu säilimine. A-kaitsekategooria hoonete puhul on teada või tõenäoline, et säilinud on väärtuslikud sisekonstruktsioonid ja -detailid: ahjud, mantelkorstnad, trepid, puitlaed ja -põrandad, siseuksed jms. A-kaitsekategooria hoone on suures mahus säilinud nii interjööris kui eksterjööris autentselt ja on võrreldav mälestises säilinud väärtustega. 2) B-kaitsekategooriasse määramise ettepanek tehti enamikele 19. sajandi – 20. sajandi alguse väärtuslikele ajaloolistele hoonetele, sh suur osa muinsuskaitseala elamutest ning ajaloolise hoonestusstruktuuri osaks olevad abihooned. B-kaitsekategooria hoone on pigem miljööd 6  loov väärtuslik ehitis, linnaruumis oluline oma mahu ja ajaloolise välisilmega. B- kaitsekategooria ettepanek tehti ka mõnedele uuematele, II maailmasõja-järgsete, hoonetele, millel on kõrge iseseisev arhitektuurne väärtus ja mis sobituvad hästi ajaloolisesse linnaruumi. 3) C-kaitsekategooriasse määramise ettepanek tehti enamikele pärast II maailmasõda ehitatud hoonetele. Sellesse kategooriasse kuuluvad samuti vähemväärtuslikud abihooned ning mõned tundmatuseni ümberehitatud või vähese taastamispotentsiaaliga vanemad hooned. Hinnang „C“ ei tähenda lammutusluba, kuid need hooned ei ole kihistus, mille kaitseks muinsuskaitseala on moodustatud. Muinsuskaitselisest seisukohast ei ole nende võimalikult autentsel kujul säilitamine eesmärgiks, küll aga tuleb ümberehitamisel järgida sobivust ajaloolisesse keskkonda. Juba inventeerimise esimese etapi lõpuks oli selge, et põhjendatud on muinsuskaitseala laiendamine senise kaitsevööndi alal. Vastava ettepaneku tegi 2019. aasta inventeerimisaruandes ka T. Talk. Lähtudes inventeerimistulemustest tegi kaitsekorda välja töötav töörühm laiendusala piiride määramise ettepaneku. Muinsuskaitseala laiendamise ettepanek puudutab kokku 200 krunti. Samuti tehti ettepanek inventeerimistulemustest lähtuvalt arvata olemasolevast alast välja 58 krunti. Senise kaitsevööndi alal määrati A- kaitsekategooriasse 11 hoonet, B-kaitsekategooriasse 117 hoonet, ülejäänud alal paiknevad hooned määrati C-kaitsekategooriasse. 2. Kuressaare muinsuskaitseala piiride muutmist illustreeriv skeem Senist Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala ja selle laiendusalasid kaitsevööndis käsitletakse järgnevalt ühe tervikliku muinsuskaitsealana. Kokkuvõttes tehti Kuressaare muinsuskaitsealal ettepanek määrata A-kaitsekategooriasse 53 hoonet. B-kaitsekategooriasse määrati 534 hoonet – see on valdav osa muinsuskaitseala teise maailmasõja eelsetest hoonetest ning lisaks mõned ajaloolisse keskkonda sobituvad uuemad hooned. C-kaitsekategooriasse 7 määrati 617 hoonet - valdav osa nendest on mitmesugused väiksed abihooned (kuurid, garaažid, elektrialajaamad jms), kortermajad või eramud – st hoonete arv on küll suurem kui A- ja B-kaitsekategooria hoonetel kokku, kuid nende mõju linnapildis pigem väike. Senise Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse järgi olid kõik muinsuskaitsealal paiknevad hooned käsitletavad sisuliselt A-kaitsekategooria hoonetena, st Muinsuskaitseameti luba oli tarvis töödeks nii eksterjööris kui interjööris. Võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga leevendatakse piiranguid kõikide seni vanalinna alal paiknenud hoonete puhul, st välja arvatud 42 hoone puhul, mis jäävad A-kaitsekategooriasse. Muinsuskaitselised nõuded suurenevad laiendusaladel (peamiselt 19.–20. sajandi vahetusel rajatud suvituslinnaosa elitaarsed elumajad ja pansionaadid ning kaluritele, sadamatöölistele ja meremeeste elamud), kus seni on olnud muinsuskaitseala ümbritsev kaitsevöönd. Laiendusalal hakkavad kehtima samad nõuded muinsuskaitsealaga. Enamik laiendusala hooneid määratakse B- ja C-kaitsekategooriasse. 4. Kaitsekategooriate muudatused peale avalikku väljapanekut Kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku vältel 17.11-17.12.2022 esitati 38 ettepanekut kaitsekategooria muutmiseks. A-st B-kaitsekategooriasse määramise ettepanekute puhul kontrollis maakonnanõunik üle interjööride säilimise. Kõik kaitsekategooria muutmist käsitlevad ettepanekud kaaluti läbi ka kaitsekorda koostava töörühma koosolekutel. Kaitsekategooriate muutmise ettepanekuga nõustumist või mittenõustumist põhjendati igale ettepaneku tegijale kirja teel. Kõigi kaitsekategooria ettepanekute sisu ja neile kujundatud Muinsuskaitseameti seisukohtadega saab tutvuda Muinsuskaitseameti kodulehel. Kaitsekategooriate määramise aruande Lisas 1 olev tabel kajastab 18.03.2022 seisuga lõplikke kaitsekategooriaid, mida kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku järgselt kontrolliti ja muudeti. Tabelis toodud kaitsekategooriad kehtestatakse Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekorraga. 8 LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel Aadress ETAK- Kaitse- Kaitsekategooria põhjendus id kate- gooria A. Kitzbergi tn 2 170716 C A. Kitzbergi tn 2 171603 M Ehitismälestis (Kuressaare põlluvahi maja, reg-nr 20860) A. Kitzbergi tn 2a 169073 C Abaja tn 1 6848580 C Abaja tn 1 // 166300 C Veski tn 7 Abaja tn 24 178451 C Aia tn 28 177422 C Aia tn 28 177584 C Aia tn 28 172548 C Aia tn 30 169907 C Aia tn 30 173656 B Muinsuskaitsealale iseloomulik elamu 19. sajandist. Aia tn 30 174788 C Allee tn 1 178636 B Muinsuskaitsealal linnaehituslikult silmapaistev arhitektuuriväärtuslik hoone 19. sajandist (end Michelseni pansion) on olulise kultuuriajaloolise väärtusega. Hoonele on lisandunud hilisemaid juurde- ja ümberehitisi. Allee tn 10 181394 B Muinsuskaitsealale iseloomulik elamu 20. sajandi algusest. Maja otstes on olnud Kuressaarele tüüpilised verandad (säilinud on vaid põhjapoolne). Allee tn 10 173590 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev abihoone. Allee tn 1a 180836 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kõrvalhoone 1937. aastast. Allee tn 2 5583639 B Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne puitelamu 19. sajandi lõpust. Oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Allee tn 2a 7822171 C Allee tn 2a 172323 B Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne ajalooline puitelamu 20. sajandi algusest. Oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Allee tn 3 5583641 B Kõrge viilkatusega rõhtpalkidest endine pesuköök 19. sajandist. Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone. 9 Allee tn 3 173138 C Allee tn 3 170402 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis 19. sajandist, mida on 1990. aastatel põhjalikult rekonstrueeritud ja laiendatud. Allee tn 4 176877 C Allee tn 4 171103 C Muinsuskaitsealale iseloomulik ja Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav kõrvalhoonetüüp, mis toetab muinsuskaitseala tervikut. Allee tn 4 169637 B Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne ajalooline elamu. Kuressaarele omase 19.−20. sajandi puitarhitektuuri näide. Oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Allee tn 4a 170536 B Muinsuskaitsealale iseloomulik elamu 19. sajandi lõpust. Oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Tegemist on ilmselt ühe vanima majaga Allee tänaval. Allee tn 5 169442 B Muinsuskaitsealale iseloomulik arhitektuuri- ja kultuuriväärtuslik puitelamu 19. sajandi lõpust. Hoones peeti 1886. aastal Kuressaare Eesti Seltsi taasasutamise koosolek. Allee tn 5 // 5a 6473347 C Allee tn 5a 738183 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev hoovimaja 20. sajandi algusest. Allee tn 6 169943 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu 19. sajandist. Hoonel on oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Allee tn 7 5583642 C Allee tn 7 177943 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu 19. sajandist. Oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Allee tn 7b 179244 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv hoovimaja. Allee tn 8 170672 C Allee tn 8 176456 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone 19. sajandist. Allee tn 8 177762 B Muinsuskaitsealale iseloomulik väga hästi säilinud 19. sajandi puitelamu. Muu hulgas on säilinud juugendlik kahe poolega klaasitud tahveluks koos varikatusega ja vanad puitaknad koos nurgikute, piirdeliistude ja karniisidega. 10 Allee tn 9a 6473326 C Garnisoni 13 7230016 C Garnisoni tn 10 170686 B Erandlik hoonetüüp Kuressaare 19. sajandi ehituskihistuses. Otsaviiluga tänavajoonel asuv kivihoone on säilitanud suures osas algupärase mahu, interjöör pole säilinud. Garnisoni tn 11 5698167 C Garnisoni tn 11 172743 C Garnisoni tn 12 180927 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav hoonetüüp, mis toetab muinsuskaitseala tervikut. Garnisoni tn 13 5698163 C Garnisoni tn 13 178038 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv elamu. Ajalooline, 19. sajandi algusest pärit hoone ehitati 1950. aastate teises pooles põhjalikult ümber. Säilinud on paekivimüürid esimese korruse ulatuses. Garnisoni tn 15 177587 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone. Garnisoni tn 15a 501623 C Garnisoni tn 16 178808 A Kuressaare üks silmapaistvaim funktsionalistlik ehitis. Koolihoone on säilitanud algse mahu, interjööris on säilinud ehitusaegseid detaile: trepid ja piirded, põrandaplaadid, malmradiaatorid, ventilatsioonirestid, raudbetoonist aknalauad, lambriid koridorides ja klassiruumides. Garnisoni tn 16/1 181403 M Ajaloomälestis (Kuressaare linnakooli hoone (reg-nr 4110) Garnisoni tn 18 171995 C Garnisoni tn 2 7229820 C Garnisoni tn 2 170626 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja Kuressaare 19. sajandi puitarhitektuuri traditsioone esindav hoone. Garnisoni tn 20 5697967 C Garnisoni tn 20 178644 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja Kuressaare kiviehitustraditsiooni esindav hoonetüüp, mis toetab muinsuskaitseala ehituslikku tervikut. Vanim, otsaseinaga tänavajoonel paiknev hoonemaht pärineb 19. sajandi keskpaigast. Garnisoni tn 20 169278 C 11 Garnisoni tn 22 177008 C Garnisoni tn 22 170320 A Muinsuskaitseala kontekstis haruldane hoonetüüp, milles on säilinud põhimahus algupärane ruumijaotus ja silmapaistvate interjöörielemendid: siseuksed, peegellaed, laudislaed, pottahjud (hilisemad), puitpõrandad, puittrepp, aknalauad. 19. sajandi lõpu historitsistliku tellisarhitektuuri ilmekas näide. Garnisoni tn 24 175219 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Kuressaare 19. sajandi puitarhitektuuri traditsioone esindav hoone. Garnisoni tn 24 5583411 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav kõrvalhoonetüüp. Garnisoni tn 24/1 175693 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav kõrvalhoonetüüp. Garnisoni tn 3 171839 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kuressaare 19. sajandi puitarhitektuuritraditsiooni esindav ja ehituslikku tervikut toetav hoone. Näide 19. sajandi lõpu väikeelamust. Garnisoni tn 3a 171920 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kuressaare 19. sajandi puitarhitektuuri traditsioone järgiv ja muinsuskaitseala tervikut toetav hoone. Üks vähestest vanas mahus säilinud hoovimajadest. Garnisoni tn 3a 6127014 Garnisoni tn 4 7027605 C Garnisoni tn 4 173320 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kuressaare 19. sajandi puitarhitektuuri traditsioone järgiv silmapaistva välisilmega hoone. Garnisoni tn 6 178022 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kuressaare 19. sajandi lõpu ehitustraditsioone järgiv ja muinsuskaitseala tervikut toetav hoone on oluline ka kultuuriajalooliselt. Garnisoni tn 6 171429 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav kõrvalhoonetüüp, mis toetab muinsuskaitseala tervikut. Garnisoni tn 6a 171732 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev abihoone. 12 Garnisoni tn 6a 174602 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. 20. sajandi alguse puitarhitektuuritraditsiooni esindav hoone, mis on säilitanud oma algse mahu ja suures osas autentse välisilme. Garnisoni tn 8 5583402 C Garnisoni tn 8 172757 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kuressaare 19. sajandi lõpu puitarhitektuuri traditsioone järgiv hoone, mis on osa muinsuskaitseala ehituslikust tervikust ja toetab selle ajaloolist ilmet. Garnisoni tn 8 // 7113100 C 10 // 12 Haigla tn 3 5583777 C Haigla tn 3 178643 C K. Ojassoo tn 4 183549 C Kalda pst 1 170780 C Kalda pst 1 6472193 B Suure arhitektuuriväärtusega ja muinsuskaitseala väärtustega arvestav 2010. aastal valminud hoone. Kalda pst 1 7228650 C Kalda pst 1 173644 B Suure kultuuriajaloolise väärtusega ehitis. Puidust kõlakoda on ehitatud 1922. aastal, rekonstrueeritud 1980. aastatel. Karja tn 1 178820 A Muinsuskaitsealal silmapaistva mõjuga väga väärtuslik ehitis. Kuressaarele omaseid 20. sajandi alguse ehitustraditsioone järgiv puidust palvela. Oluline kultuurilooline objekt, olles esimene metodisti pühakoda Eestis. Kirikus on säilinud laudlaed, laudseinad, uksed, kantsel ja kantslipiire, pingistik. Karja tn 1 177541 C Karja tn 2 179295 A Muinsuskaitseala puitarhitektuuri iseloomustav terviklikult säilinud väga väärtuslik ja silmapaistva mõjuga 19. sajandi puithoone, mis on säilinud põhimahus algupärase ruumijaotuse ja silmapaistvate interjöörielementidega. Mõisa linnakoja hoonetüüp, seejuures üks väheseid puidust mõisakodasid Kuressaares. Karja tn 2 // Tallinna 6847138 C Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle tn 24 ehituslikku tervikut toetav puitehitis. Karja tn 3 176613 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kuressaare 20. sajandi alguse ehitustraditsioone järgiv linnakodaniku elamu ilmekas näide. Karja tn 3 5583422 C 13 Kauba tn 1 175434 A Terviklikult säilinud 1940. aastate lõpus ehitatud kivihoone, milles on põhimahus algupärane ruumiplaneering ja väärtuslikud interjöörielemendid: vineerlaed koos mustris ehisliistudega, uksed käepidemete ja piirdeliistudega, parketid, plekk-ahi. Kauba tn 10 6127048 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehituspilti kujundanud silmapaistev hoone 1911. aastast. Säilitanud historitsistliku peafassaadi. Kauba tn 11 178806 A Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik ehitis, millel on säilinud põhimahus algupärane ruumiplaneering koos mantelkorstnaga. Interjööris algsed baroksed oinasarvhingedega tahveluksed, paekivipõrand ja laudlaed. Kauba tn 11 178124 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ajalooline kõrvalhoone 19. sajandist. Kauba tn 12 7154538 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsiooni kujundanud arhitektuuriväärtuslik abihoone 19. sajandist. Hästi säilinud hoone esindab Kuressaare kiviarhitektuuri tüpoloogiat ning on osa Kauba tn 12 ajalooliste hoonete ansamblist. Kauba tn 12 169263 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis 19. sajandi keskpaigast. Klassitsistlikus stiilis kivihoone on hästi säilinud. Kauba tn 12 6126760 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kivihoone 19. sajandist. Kauba tn 12 169909 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik kivist abihoone 19. sajandist. Kauba tn 12/1 175733 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis 18. sajandi lõpust. Poolkelpkatusega kivihoone on säilitanud algse mahu. Kauba tn 13 175720 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. 19. sajandist pärinev, selgelt eristuva historitsistliku tänavafassaadiga, kuid ümber ehitatud kivihoone. Väärtuslikud on algse hoone müürid ja fassaadikujundus. Kauba tn 13/1 179103 C Kunagine ajalooline kivist abihoone, kuid ümber ehitatud. Kauba tn 13/2 5583731 C 2007. aasta Johani hotelli juurdeehitis. Kauba tn 14 179920 C 14 Kauba tn 14a // 6126757 B Ehitis koosneb kahest hoonemahust: Kauba Kohtu tn 7 tänava äärne maja on 1886. aastal arhitekt Lorentzeni projekti järgi rajatud kivihoone ja sellele liitub täisnurga all nõukogude ajal ehitatud Kohtu tn 7 maht. Kauba tn 15 7229565 C Kauba tn 15 184132 C Kauba tn 16 6126756 C Kauba tn 17 178130 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv ajaloolise ilmega ehitis. Algne hoone pärines 18. sajandist, praegune on aga suures osas 1980. aastatel algupärasest mahust lähtudes tuhaplokkidest uuesti üles ehitatud. Hea näide miljööd säilitavast koopiaarhitektuurist. Kauba tn 18 182967 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitvilla 1930. aastatest (konstruktsioonid pärinevad osaliselt 19/20. sajandi vahetusest). Oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Kauba tn 19 180213 C Kauba tn 19/1 178435 C Kauba tn 2 178322 M Ehitismälestis (Kuressaare kaubahoovi ärihoone, reg-nr 20858) 19. sajandi ehitustraditsioone iseloomustav silmapaistva mõjuga hoone. Haruldane hoone kogu muinsuskaitseala kontekstis, mis näitlikustab 19. sajandi klassitsistliku tüüpfassaadi kasutust. Kauba tn 20 5583842 C Garaaž Kauba tn 20 179031 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone kujundanud massiivne puidust elamu 19. sajandi II poolest. Kauba tn 20 172095 C Kauba tn 3 5698162 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kelpkatusega kivihoone, mis on säilitanud algse mahu ning krundil linnasüdamele traditsioonilise hoovi. Kauba tn 3/1 6132311 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoone 19. sajandist, mis on säilitanud oma algse mahu ning traditsioonilise majandushoovi. Kauba tn 5 178746 B Laurentiuse kiriku endine pastoraadihoone on vanim säilinud eluhoone Kuressaares. Olulise vanuseväärtusega arhitektuuri- ja kultuuriväärtuslik kivihoone, mille ajalugu ulatub 17. sajandisse. Läbi aegade on hoonet ümber ehitatud ja pikendatud, suuremad tööd leidsid aset 20. sajandi alguses. 15 Kauba tn 5/1 175636 C Kauba tn 5/2 178938 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kuressaare varasema, 19. sajandi ehituskihistuse iseloomulik näide. Kivihoone on säilitanud suures osas algupärase mahu. Kauba tn 5/3 7042436 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kauba tn 6 6126910 B Muinsuskaitseala kujunemist iseloomustav hoone 19. sajandist, mis asub linnaehituslikult olulisel kohal. Kauba tn 6a 168772 C Kauba tn 7 178115 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoone 19. sajandi lõpust. Ajaloolise fassaadijaotusega hoonel on oluline mõju muinsuskaitseala ehituslikul kujunemisel Kauba tn 7a 172543 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav arhitektuuriväärtuslik abihoone. Kauba tn 8 179767 B Kuressaarele omast mõisate linnakodade ehitustraditsiooni järgiv hoone 18. sajandist, mille interjööris on säilinud mantelkorsten. Kauba tn 9 171125 B Muinsuskaitsealale iseloomulik väike puidust ärihoone 20. sajandi algusest. Kesk tn 1 172666 A Muinsuskaitsealale iseloomulik terviklikult säilinud ja väga väärtuslik puithoone 19. sajandist, millel on autentselt säilinud eksterjöör, põhimahus algupärane ruumijaotus ja silmapaistvad interjöörielemendid: tahveluksed, eeskoja klaasitud uksed, laudpõrandad, laudlaed, pottahjud. Kesk tn 1 168068 C 1980. aastatel ehitatud abihoone (kuur koos sauna ja garaažiga). Kiriku tn 1 5698248 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Kuressaare 20. sajandi ehitustraditsioone esindav hoone. Kiriku tn 2 181530 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kiviehitis 18. sajandist. Väärtuslikud on hoone algne maht ja fassaadidekoor. Kiriku tn 3 175634 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu. Oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Kiriku tn 5 170974 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja silmapaistva mõjuga ehitis. 1984. aastal ehitatud postmodernistlik kivihoone toetab Kuressaare linnaehituslikku tervikut. 16 Kitsas tn 1 6587513 B Dolomiidiplokkidest silindervõlviga maakelder 19. sajandist. Hästi säilinud, kohaidentiteeti kandev ja arhitektuuriväärtuslik Kuressaare muinsuskaitsealale iseloomulik kivist kõrvalhoone. Kitsas tn 1 6618262 C Kitsas tn 1 170534 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja Kuressaare kiviehitustraditsiooni esindav kõrvalhoonetüüp, mis toetab muinsuskaitseala ehituslikku tervikut. Kitsas tn 1 177949 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puit- ja kiviehitis. 19. sajandi arhitektuuri ilmekas näide, mis toetab Kuressaare muinsuskaitseala ehituslikku tervikut. Kitsas tn 11 181192 A Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik ehitis. 19. sajandi II poolel ehitatud puitelamu on säilitanud autentse välisilme. Säilinud on algupärane ruumijaotus ja interjöörielemendid: vaheuksed, ukseliistud, ukselingid ja -hinged nii I kui II korrusel, laelaudis. Kitsas tn 11 6473525 C Kitsas tn 12 177329 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu 19. sajandist. Kuressaares väga levinud hoonetüüp. Oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Kitsas tn 13 174818 A Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik historitsistlik puitehitis. 1903. aastal ehitatud puitelamu on säilitanud autentse välisilme. Interjööris on säilinud pottahi, tahveluksed, laelaudis, laudpõrandad. Kitsas tn 15 171042 B Hästi säilinud arhitektuuriväärtuslik elumaja 1930. aastatest. Oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Kitsas tn 15/1 178163 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoovimaja 1930. aastatest. Kitsas tn 17 172949 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu 1930. aastatest. Oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Kitsas tn 17 5698102 C Kitsas tn 18 7041938 C Kitsas tn 18 181237 C 17 Kitsas tn 2 181187 B Muinsuskaitseala ehitustraditsioone järgiv ümbritsevasse linnaruumi sulanduva mahuga uusehitis 1994. aastast. Kitsas tn 3 169256 C Kitsas tn 3 179132 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoone. Kuressaare 19. sajandi puitarhitektuuri ilmekas näide, mis toetab muinsuskaitseala ehituslikku tervikut. Kitsas tn 3 170516 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav kõrvalhoonetüüp, muinsuskaitseala tervikut toetav kiviehitis. Kitsas tn 5 173218 C Kitsas tn 5 179999 C Kitsas tn 5a 6127156 C Kitsas tn 5a 171536 C Kitsas tn 7 177737 A Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik hoone. 19. sajandi II poolel ehitatud historitsistlik puitelamu on säilitanud autentse ilme nii sees kui väljas. Säilinud on algupärane ruumijaotus ja interjöörielemendid: puitpõrandad hilisema saepuruplaadi all, siseuksed, krohvitud laed, eeskoja uks, kelder, seinalaudis köögis. Kitsas tn 7 6496693 C Kitsas tn 7a 169900 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitmaja on hea näide tänapäevasest oskuslikust restaureerimisest ning moodustab peahoonega kauni ansambli. Oluline detail interjööris on autentsena säilinud mantelkorstna ruum. Kitsas tn 9 174112 C Kitsas tn 9 184261 C Kitsas tn 9a 5583636 C Kitsas tn 9a 738166 C Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindava keldriga puitelamu. Kivi tn 1 5584079 B Dolomiidiplokkidest maakelder. Hästi säilinud muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone. Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav kõrvalhoonetüüp. Kivi tn 1 174150 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev ajalooline abihoone. 18 Kivi tn 1 171808 A Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik ehitis. Läbi uurimata, minimaalsete varasemate sekkumistega ning vähese olemasoleva teabega ajalooline hoone, mille vanus ja välisilme lubavad eeldada interjööri väärtuslikkust. Kivi tn 2 171819 A Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik 19. sajandi lõpul – 20. sajandi alguses ehitatud puitelamu, mille fassaadid on autentsena säilinud. Säilinud on algupärane ruumijaotus ja interjöörielemendid: siseuksed, avatäidete piirdeliistud, lae- ja põrandalaudised, puittrepp, tuulekoja uksed ja trepp. Kivi tn 2 166469 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev abihoonete kompleks. Kivi tn 2a 5698052 C Abihooned hoovisügavuses Kivi tn 2a 175480 C Kivi tn 2a 7237711 C Kivi tn 2b 170116 C Kohtu tn 1 176098 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja silmapaistva mõjuga ehitis. Kinnise ehitusviisiga ajalooline kaubanduskvartal, mis esindab Kuressaare kiviehitustraditsiooni. Kohtu tn 10 181590 C Kohtu tn 10 184256 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Muinsuskaitseala miljöösse sobituv arhitektuur 1950. aastatest. Kohtu tn 11 178705 A Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik ehitis, milles on säilinud põhimahus algupärane ruumijaotus koos mantelkorstnaga. Interjööris säilinud üks algne barokne oinasarvhingede ja algsete sulustega uks. Kohtu tn 11 174521 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone. Kohtu tn 13 169733 C Kohtu tn 13 182362 A Muinsuskaitseala ehitustraditsiooni kujundanud väga väärtuslik historitsistlik puitehitis. 19. sajandi II poolel ehitatud elamu on säilitanud autentse välisilme laia laudise, köisornamendi ning saelõikeliste piirdeliistudega. Interjööris on silmapaistvalt 19  hästi säilinud trepikoja interjööri elemendid: laudpõrand, tapeedid, puidust trepp, klaasitud peegeluks. Korterite interjööride säilimise ulatus ei ole teada. Kohtu tn 13 176106 C Kohtu tn 14 169068 C Kohtu tn 14 176104 B Kuressaarele omast mõisate linnakodade ehitustraditsioone järgiv kivihoone. Kohtu tn 15 175538 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 18. sajandist pärinev postkontorihoone, mille siseruumides on säilinud mantelkorsten. 2012. aastal põhjalikult restaureeritud kultuuri- ja arhitektuurilooliselt oluline ehitis. Kohtu tn 16 178715 C Kohtu tn 16 178223 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone 19. sajandi lõpust. Kohtu tn 16a 179496 B Kuressaarele omast mõisate linnakodade ehitustraditsioone järgiv klassitsistlik kivihoone 18. sajandist, milles on säilinud rull-laed ning üksikutel seintel praeguse viimistluse all maalitud tahveldise fragmendid. Kohtu tn 17 177967 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu, millele liitub paekivist abihooneosa. 18. sajandist pärineval arhitektuuriväärtuslikul hoonel on oluline roll miljöö kandjana. Kohtu tn 17/1 7386427 C Kohtu tn 17a 7229798 C Kohtu tn 18 5583839 C Kohtu tn 2 175829 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kivihoone, milles on säilinud algupärane maht ja fassaadikujundus. Kohtu tn 21 505373 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik puidust abihoone 20. sajandi algusest. Kohtu tn 21 539061 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kohtu tn 22 180907 B Silmapaistava ja Kuressaares erandliku arhitektuuriga 1930. aastate koolihoone. Arhitektuuriajaloolise väärtusega, autentse välisilmega ja algsete detailidega juugendklassitsistlike joontega ehitis. Muu hulgas on säilinud algne kahetiivaline välisuks L-tähe kujuliste käepidemetega ning lipuhoidjad. 20 Kohtu tn 22a 169058 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Õnnestunud näide ajaloolisesse miljöösse sobituvast uusarhitektuurist. Kohtu tn 23 170784 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu 20. sajandi algusest. Hoonel on oluline roll miljöö kandjana. Kohtu tn 24 178330 A Muinsuskaitsealale iseloomulik terviklikult säilinud ja väga väärtuslik silmapaistva mõjuga klassitsistlik kivihoone, milles on suures osas säilinud algupärane kivist siseseintega ruumijaotus ja esimese korruse mahus mantelkorsten. Kuressaare 18. sajandi mõisnike linnakodade ehitustraditsioone järgiv hoone. Ühes ruumis on leitud rullmaalingu fragmente, millest võib eeldada ajalooliste viimistluskihtide leidumist ka ülejäänud hoones. Kohtu tn 24/1 178940 C Kohtu tn 25 177330 B Muinsuskaitsealale iseloomulik suure miljööväärtusega lihtne krohvitud puitelamu. Kuressaare 20. sajandi alguse puitarhitektuuri näide. Kohtu tn 25 172000 C Kohtu tn 25 173663 C Kohtu tn 26 177555 C Kohtu tn 27 169464 C Kohtu tn 27 176634 C Kohtu tn 27a 7040828 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv iseseisva arhitektuuriväärtusega uusehitis. Hoone on sujuvalt integreeritud ajaloolisse keskkonda, täites sellega tühiku, mis linnaruumi terviklikkust õõnestas. Valminud 2014. aastal arhitektuurikonkursi tulemusena (arhitektuuribüroo Kavakava OÜ). Kohtu tn 29 171531 B Muinsuskaitsealale iseloomulik suure miljööväärtusega lihtne puitelamu. Kuressaare 19. sajandi lõpu − 20. sajandi alguse puitarhitektuuri tüüpiline näide. Kohtu tn 29a 179037 C Kohtu tn 2a 169276 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsiooni kujundanud ehitis 19. sajandi lõpust. Tänavajoonel paiknev L- kujuline maht moodustub Kiriku tänava poolsest puithoonest ning Kohtu tänava ääres paiknevast kivihoonest. 21 Kohtu tn 3 6126909 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu. Oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Kohtu tn 30 5583854 C Kohtu tn 30/1 501092 B Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne puitehitis 19. sajandist. Kohtu tn 31 170669 C Kohtu tn 31 169562 B Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne puidust linnakodaniku maja. Kuressaares 19.−20. sajandil levinud hoonetüüp. Kohtu tn 31/1 175198 C Kohtu tn 32 5582512 C Kohtu tn 32 174115 C Kohtu tn 32 180143 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni järgiv elamu 19. sajandi keskelt. Kohtu tn 33 7218184 C Kohtu tn 33 168763 C Kohtu tn 33 170950 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu 19/20. sajandi vahetusest, mis on 2003. aastal põhjalikult rekonstrueeritud. Kohtu tn 34 6473349 C Kohtu tn 34 172532 C Kohtu tn 35 173758 B Hea näide autentsena säilinud ja hästi hooldatud 19. sajandi puitarhitektuurist. Hoone paistab silma Kuressaares harva esineva kergelt kaarja ülaosa ja lukukivi imitatsiooniga akna- ja ukseavade vormistuse poolest. Säilinud algupärane välisuks. Kohtu tn 35 6705218 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone 20. sajandi algusest. Kohtu tn 35 6473330 Kohtu tn 36 179681 C Kohtu tn 38 178226 A Muinsuskaitseala kiviarhitektuuri iseloomustav terviklikult säilinud väga väärtuslik 19. sajandi hoone, milles on säilinud silmapaistvad interjöörielemendid: trepikoja aknalaud, pottahi, laudpõrand, piirdeliistud, laudlaed, pesupada koos laudadest äratõmbega, tapeet, trepp, puituks. 22 Kohtu tn 38 174796 C Kohtu tn 4 179172 B Linnaruumis silmapaistev paekivist kortermaja, mille ehitusajalugu ulatub 18. sajandisse. Hoonet on korduvalt suuremaks ehitatud, praeguse väljanägemise sai see 1970. aastatel. Kohtu tn 4 170153 C Paekividest laotud põhjapoolne osa abihoonest on 1930. aastatest. Kohtu tn 40 5582511 C Kohtu tn 40 178227 C Kohtu tn 42 171923 C Kohtu tn 42 176549 C Kohtu tn 44 182589 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja Kuressaare 19. sajandi puitarhitektuuri traditsioone järgiv hoone. Kuressaares levinud hoonetüüp, mida on korduvalt ümber ehitatud. Kohtu tn 44 6096337 C Kohtu tn 46 506150 C Kohtu tn 46 5698247 C Kohtu tn 48 511179 C Kohtu tn 48 500612 B Muinsuskaitsealale iseloomulik elamu 19. sajandi lõpust. Oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Kohtu tn 48 540050 C Kohtu tn 7a 179096 B Muinsuskaitsealal erandlik ja silmapaistva linnaehitusliku mõjuga tootmishoone on ehitatud erinevates etappides ajavahemikus 1930−80. Vanim, neljakorruseline osa on hea näide 1930. aastate industriaalarhitektuurist. Kohtu tn 7d 179692 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev kõrvalhoone 20. sajandi algusest. Kuressaares tüüpiline kõrvalhoone, mis on 2004. aastal rekonstrueeritud majutusasutuseks. Kohtu tn 8 172639 C 1977. aasta (EHR) garaažiboks. Kohtu tn 8 180930 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kivihoone 19. sajandist. Kohtu tn 9 5583841 C 23 Kohtu tn 9 181252 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hästi säilinud 19. sajandi puitelamu. Oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Komandandi tn 1 177588 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. sajandi ehitustraditsioone esindav kivihoone. Kuressaarele omane hoonetüüp. Komandandi tn 1/1 179406 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsiooni kujundanud arhitektuuriväärtuslik kõrvalhoone 19. sajandist. Hästi säilinud hoonel on oluline roll Kuressaare kiviarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja ajaloolise miljöö kandjana. Komandandi tn 10 183379 C Komandandi tn 10a 5698166 C Komandandi tn 10a 6473849 C Komandandi tn 10b 177621 C Komandandi tn 11 180184 C Komandandi tn 11 5698168 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv elamu. Algne, 19. sajandi algusest pärit hoone ehitati 1950. aastate teises pooles põhjalikult ümber. Säilinud on paekivimüürid esimese korruse ulatuses. Komandandi tn 11a 7230013 C Komandandi tn 13 5583925 B Kuressaarele iseloomulik puidust kõrvalhoonetüüp, mis toetab muinsuskaitseala ehituslikku tervikut. Komandandi tn 13 170126 A Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik ehitis, milles on eeldatavalt säilinud põhimahus algupärane ruumijaotus koos mantelkorstnaga. Läbi uurimata, minimaalsete varasemate sekkumistega ning vähese olemasoleva teabega ajalooline hoone, mille vanus ja välisilme lubavad eeldada interjööri väärtuslikkust. 19. sajandi alguse Kuressaare puitarhitektuuri ilmekas näide. Komandandi tn 17 513347 C Komandandi tn 17 546031 A Muinsuskaitsealale iseloomulik klassitsistlik paekivist hoonetüüp, milles on säilinud suurem osa algupärasest ruumijaotusest ning mitmeid interjöörielemente: peegellaed, puittrepp, tahveluksed koos piirdeliistudega, pööningutrepi ja pööningukorruse laudlaed. Komandandi tn 3 7229854 C 24 Komandandi tn 3 183541 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kuressaare puitarhitektuuri traditsioone järgiv ja muinsuskaitseala tervikut toetav hoone. Komandandi tn 3 5698165 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kohaidentiteeti kandev abihoone. Komandandi tn 3a 171914 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. 19. sajandi alguse puitarhitektuuri traditsioone järgiv hoone, mis on säilitanud oma algse mahu ja suures osas ka autentse välisilme. Komandandi tn 3a 178150 C Komandandi tn 4 175800 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kuressaare vanimasse ehituskihistusse kuuluv puithoone, mis iseloomustab 18. sajandi ehituspärandit. Komandandi tn 4/1 180358 C 1990ndate uusehitis (garaažikohtadega abihoone). Komandandi tn 5 177917 C Muinsuskaitsealale iseloomulik ja Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav kõrvalhoonetüüp, mis toetab muinsuskaitseala tervikut. Komandandi tn 5 6126900 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Näide Kuressaare 20. sajandi restaureerimistraditsioonist, mis on osa muinsuskaitseala ehituslikust tervikust ja toetab selle ajaloolist ilmet. Komandandi tn 6 5698164 C 1975. aastal kasutusse võetud (tänapäeval ärihoone). Komandandi tn 7 178735 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Näide Kuressaare 1980. aastate restaureerimistraditsioonist, mis on osa muinsuskaitseala ehituslikust tervikust ja toetab selle ajaloolist ilmet. Komandandi tn 7a 180004 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Näide Kuressaare 1980. aastate restaureerimistraditsioonist, mis on osa muinsuskaitseala ehituslikust tervikust ja toetab selle ajaloolist ilme. Komandandi tn 7b 172741 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv uusarhitektuur. Näide Kuressaare 1980. aastate restaureerimistraditsioonist ja koopiaarhitektuurist, mis on osa muinsuskaitseala ehituslikust tervikust ja toetab selle ajaloolise ilme säilimist. 25 Komandandi tn 7c 6127015 B Muinsuskaitsealale iseloomuliku arhitektuuriväärtusliku hoone juurdeehitis, mis järgib ajaloolist stiili ja sulandub hästi miljöösse. Komandandi tn 9 180931 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kuressaare mõisate kodade ehitustraditsioone järgiv silmapaistva välimusega hoone 18. sajandist. Endisel aadlielamul on eripärane nurgarõdulahendus. Komandandi tn 9a 178117 C Kopli tn 2 175274 C Kopli tn 2 177381 C Kopli tn 2a 176054 C Kopli tn 3 176249 C Kopli tn 3 172927 B Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik 19. sajandi lõpul – 20. sajandi alguses ehitatud puitelamu, mille fassaadid on autentsena säilinud. Kopli tn 3 173445 C Kopli tn 4 174624 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kopli tn 4 7228705 C Kopli tn 6 167891 C Kopli tn 6 5698302 C Kopli tn 6 169468 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav arhitektuuriväärtuslik abihoone 19. sajandist. Kopli tn 8 5583843 C Abihoone Kõver tn 1 179485 C Kõver tn 1 172489 C Kõver tn 2 5698182 C Kõver tn 2 176878 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu. Oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Kõver tn 3 5583739 C Kõver tn 3 173649 C Kõver tn 5 5697968 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis väärtusliku ajaloolise abihoone mahuga. 26 Kõver tn 5 180032 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu 19. sajandist. Oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Kõver tn 7 176617 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv erandliku arhitektuuriga puidust elamu 19. sajandist. Kõver tn 7 183545 B Muinsuskaitsealale iseloomulik arhitektuuriväärtuslik abihoone 19. sajandist. Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav ehitis. Lasteaia tn 10 179405 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav ja muinsuskaitseala tervikut toetav hoone. Lasteaia tn 10 5583732 C Lasteaia tn 11 8277090 C Lasteaia tn 11 7382885 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kohaidentiteeti kandev abihoone. Lasteaia tn 12 175806 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kivielamu 19. sajandist. Kuressaare kiviehitustraditsiooni järgiv arhitektuuriväärtuslik hoone. Lasteaia tn 12 5583734 C Kuur. Lasteaia tn 12a 172626 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Lasteaia tn 12b 173023 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone. Praegu kasutusel elamuna. Lasteaia tn 3 169566 A Muinsuskaitseala puitarhitektuuri iseloomustav terviklikult säilinud väga väärtuslik 19. sajandi puithoone, millel on põhimahus algupärane ruumijaotus ja silmapaistvad interjöörielemendid: puittahvellaed koos seina ülaosaga, laudissein, ukse- ja akende piirdeliistud. Tsaariaegset puitarhitektuuri esindav hästi taastatud ehitis, mis on säilitanud autentse interjööri, hoovi ja kiviaia. Lasteaia tn 4 170972 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kiviehitis 18. sajandist. Kuressaarele omane mõisa linnakoja hoonetüüp. Interjööris säilinud algsed konstruktsioonid ja nii sees kui väljas mõned algupärased detailid. Lasteaia tn 4 177912 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni järgiv 18. sajandi lõpule iseloomulik kõrvalhoonetüüp. Interjööris on säilinud mantelkorstna ruum. Lasteaia tn 7 178103 C 27 Lasteaia tn 8 170624 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. sajandi puitarhitektuuri ilmekas näide. Hoone on suures mahus rekonstruktueeritud, kuid esindab eeskujulikult 21. sajandi restaureerimistraditsioone. Nn Meissneri külalistemajana tuntud hoonel on suur arhitektuuri- ja kultuuriajalooline väärtus. Lasteaia tn 8a 6473026 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja Kuressaare kiviehitustraditsiooni esindav kõrvalhoonetüüp. Lasteaia tn 8a 170625 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Üks stiilsemaid funktsionalistliku arhitektuuri näiteid Kuressaares. Endise kortermaja eeskujul 2007. aastal valminud rekonstruktsioonis on kasutatud algupäraseid, 1936. aastast pärinevaid hooneosi ja detaile. Lasteaia tn 9 170343 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsiooni kujundanud puitelamu 19. sajandi lõpust. Oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Lootsi tn 1 176969 C Lootsi tn 1 172321 C Lootsi tn 10 5698119 C Lootsi tn 10 170527 B Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik puitehitis, mille fassaadidel on säilinud algsed kujunduselemendid. 19. sajandi lõpu − 20. sajandi alguse puitarhitektuuri näide Kuressaares. Lootsi tn 10a 5698121 C Lootsi tn 10a 170400 C Lootsi tn 11 6131985 B Muinsuskaitseala ja selle arengut iseloomustav erandliku arhitektuuriga ajalooline puitelamu. Lootsi tn 11 178152 B Muinsuskaitsealale iseloomulik abihoone. Lootsi tn 11 173015 A Muinsuskaitseala puitarhitektuuri iseloomustav terviklikult säilinud väga väärtuslik 19. sajandi puithoone, millel on põhimahus algupärane ruumijaotus ja autentsena säilinud interjöör silmapaistvate detailidega: stukk- ja peegellaed, klambritega pottahjud, ehisdetailidega pottahi, laud- ja parkettpõrandad, uksed koos piirdeliistudega, aaderdatud puittrepp koos trepikapiga, eeskoja klaasitud peegeluksed. 28 Lootsi tn 11a 6131969 C Lootsi tn 11a 175104 C Lootsi tn 12 173755 C Lootsi tn 12 172508 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoone. Lootsi tn 13 5584137 C Lootsi tn 13 177578 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu. Hoonel on oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Lootsi tn 14 175624 M Ehitismälestis (Elamu Kuressaares Lootsi t. 14, reg-nr 20862) Lootsi tn 15 172745 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Lootsi tn 15 177845 C Lootsi tn 16 177377 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsiooni kujundanud puitelamu. Lootsi tn 16 5698122 C Lootsi tn 18 177774 C Lootsi tn 18 5698245 C Lootsi tn 18 193889 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoone. Säilinud on ajalooline hoonemaht, sh räästajoon, katusekalle, suurema osa akende proportsioonid. Lootsi tn 2 167887 C Lootsi tn 2 183743 B Muinsuskaitsealale iseloomuliku mahuga, kuid Kuressaares erandliku materjalikäsitlusega ajaloolise fassaadiga hoone. Lootsi tn 3 177939 B Muinsuskaitsealale iseloomulik abihoone dolomiidist tagaseinaga. Lootsi tn 3 181422 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Lootsi tn 4 175312 C Lootsi tn 4 173760 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoone Lootsi tn 5 174698 C Lootsi tn 5 172315 C Lootsi tn 5 174792 C Lootsi tn 6 170782 C Lootsi tn 6 5584132 C 29 Lootsi tn 6 169271 B Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne ajalooline puitelamu. Oluline roll miljöö kandjana. Lootsi tn 7 173313 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Lootsi tn 7 169954 C Lootsi tn 8 176247 C Lootsi tn 8 5595265 C Abihoonete kompleks. Lootsi tn 8 178538 B Muinsuskaitsealale iseloomuliku mahuga, ent Kuressaares erandliku materjalikäsitlusega ajaloolise fassaadiga hoone. Lootsi tn 8 6587490 C Lootsi tn 9 5584136 C Lootsi tn 9 5583787 C Lootsi tn 9 180319 B Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik puitehitis, mille fassaadid on autentsete kujunduselementidega säilinud. 19. sajandi lõpu − 20. sajandi alguse puitarhitektuuri näide Kuressaares. Lossi tn 1 510947 C Lossi tn 1 5698192 M Ehitismälestis (Administratiivhoone Kuressaares Lossi t. 1 (reg-nr 20863) Lossi tn 1 5698192 B Ehitismälestise (Administratiivhoone Kuressaares Lossi t. 1 (reg-nr 20863) juurdeehitus Lossi tn 10 174511 C Lossi tn 10 173588 C Lossi tn 10 175837 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kõrvalhoone. Lossi tn 10 173672 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Lossi tn 11 183742 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Kuressaare mõisate linnakodade ehitustraditsioone järgiv hoone 18. sajandist. Lossi tn 11 7382900 C Lossi tn 12 179170 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kivielamu 18. sajandist. Suure vanuseväärtusega hoones on säilinud ka 18. sajandist pärinev mantelkorsten. 30 Lossi tn 12a 178917 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv ajaloolise ilmega ehitis. Algne mõisa abihoone pärines 18. sajandist. Suurem osa hoonest on aga 1980. aastatel algupärasest mahust lähtudes uuesti üles ehitatud. Hea näide miljööd säilitavast koopiaarhitektuurist. Lossi tn 12b 173624 C Uuesti laotud abihoone - Lossi tn 13 179186 B Suure vanuse-, arhitektuuri- ja kultuuriväärtusega hoone 18. sajandist, mis esindab Kuressaare ajaloolist kiviehitustraditsiooni ja toetab muinsuskaitseala ehituslikku tervikut. Lossi tn 15 5583637 B Kuressaarele iseloomulik aadlielamu hoonetüüp. Muinsuskaitseala ehituslikku tervikut toetav kiviehitis. Kaasaegse disainlahendusega. Lossi tn 16 175736 A Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik ja silmapaistva mõjuga ehitis, milles on põhimahus ehitusaegne ruumijaotus koos väga hästi säilinud interjöörielementidega: puittrepp, stukklagi, laudlaed, üks neist mustris, 2 kassettlage. Muu interjöör on taastatud ajastutruult. Lossi tn 17 6473429 C (ajutised abihooned) Lossi tn 17 5583638 C kuur Lossi tn 17 6801628 C Lossi tn 17/1 181231 C Lossi tn 19 172355 C Lossi tn 19 170329 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Lossi tn 1a 509768 B Kuressaare ajaloolist kiviehitustraditsiooni esindav ja muinsuskaitseala ehituslikku tervikut toetav kõrvalhoone. Lossi tn 2 184165 B Arhitektuurilise ja ajaloolise väärtusega Kuressaarele iseloomulik aadlielamu. Näide klassitsistliku tüüpfassaadi kasutusest. Säilinud on osaliselt ka interjöör. Lossi tn 21 172356 C Lossi tn 21 176907 A Muinsuskaitsealale iseloomulik väga väärtuslik 18. sajandist pärinev, kuid hiljem ümber ehitatud puithoone. Kuulus Stackelbergide perekonnale. Lossi tn 23 178341 C 31 Lossi tn 25 173319 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hästi säilinud puitelamu 19. sajandist. Oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Muu hulgas on säilinud lehemotiividega kaunistatud valgmikuga tahveluks ning selle kohal filigraanselt teostatud sepistega rõdu. Lossi tn 25 169899 C Lossi tn 27 181587 A Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav silmapaistva mõjuga ja väga väärtuslik ehitis, milles on säilinud algupäraseid interjöörielemente: puittrepp, tahveluksed. Hilisemate kihistuste all vähemalt osaliselt säilinud diagonaallaudisega laed, tubades ja koridorides seinapaneelid. Uus ajastuhõnguline interjöör. Lossi tn 2a 180934 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kõrvalhoonetüüp, mis on saanud historitsistliku ilme. Lossi tn 3 5698193 B Kaarma mõisa kojana tuntud hoone on suure vanuse-, arhitektuuri- ja kultuuriväärtusega. Hoone ajalugu ulatub 18. sajandisse. Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav ehitis. Lossi tn 3 7232934 C Lossi tn 4 6127022 B Muinsuskaitseala tervikut toetav ja Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav kõrvalhoonetüüp. Lossi tn 4a 184255 C Lossi tn 5 5698191 B Tänapäevase restaureerimise näide. Hoonel on säilinud ajalooline fassaad ja osaliselt ka algne kivist kehand. Lossi tn 5 7232936 C Lossi tn 6 181962 M Ehitismälestis (Elamu Kuressaares Lossi t. 6, reg-nr 20866) ettepanek B- kaitsekategooriasse tõstmiseks Lossi tn 6/1 175633 B Kuressaarele omast mõisnike linnakodade ehitustraditsiooni esindav ja muinsuskaitseala tervikut toetav kiviehitis. Meedla koja abihoone ehitati enne 1828. aastat. Hoone rekonstrueeriti Arensburgi külalistemajaks 2000. aastatel. 32 Lossi tn 7 6811370 M Ehitismälestis (Elamu Kuressaares Lossi t. 7, reg-nr 20867) Lossi tn 7/1 6126379 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja tervikut toetav kiviehitis koos paekivist aiaga. Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav hoone. Lossi tn 8 177865 M Ehitismälestis (Kuressaare Nikolai kirik, reg-nr 20864) Lossi tn 9 5589427 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv rekonstruktsioon 1999. aastast, mis on osa ehituslikust tervikust ja toetab selle ajaloolise ilme säilimist. Kuressaarele omaste mõisate linnakodade ehitustraditsioone järgiv hoone 18. sajandist, mille algsest kehandist on säilinud paekivist karniisid, vundament, osa paekivist välis- ja vaheseinu ning mõned laekonstruktsioonid. Hea näide miljööd säilitavast koopiaarhitektuurist. Lossihoov 1 6472559 M Ehitismälestise (Kuressaare linnuse bastionid, raveliinid ja vallikraav, reg-nr 20869) koosseisus olev ehitis. Lossihoov 1 181243 M Ehitisälestis (Kuressaare linnus, reg-nr 20868) Lossihoov 1 174628 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Lossihoov 1 180827 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Lossihoov 1/1 176670 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hästi säilinud kivihoone. 1786. aastal ehitatud garnisonimaja on hea näide 18. sajandil Kuressaarele omasest arhitektuurist. Lossihoov 1/3 167911 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Lossihoov 1/4 169833 M Ehitismälestise (Kuressaare linnuse bastionid, raveliinid ja vallikraav, reg-nr 20869) koosseisus olev ehitis. Lossihoov 1/5 170222 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Lossipark 1 178342 A Kuressaare kui kuurortlinna arengut iseloomustav ja silmapaistva mõjuga väga väärtuslik ehitis 1889. aastast, mis on taastatud pärast põlengut koopiana. Arhitektuuriajalooliselt silmapaistvalt terviklik interjöör on samuti 1980. aastatel taastatud. 33 Lossipark 3 168974 B Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne ajalooline puitehitis. Kuressaare muinsuskaitsealale omase 19.−20. sajandi puitarhitektuuri näide. Hoones tegutses Eesti Vabariigi ajal suvekohvik Salubritas ja 1950.– 70. aastatel õllesaal Valli. Arhitektuuri- ja kultuuriajaloolise väärtusega hoonel on oluline roll miljöö kandjana. Lossipark 4 177380 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Endine lugemispaviljon valmis 1889. aastal. 1990. aastatel on hoonet rekonstrueeritud ja laiendatud. Lossipark 8 173441 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ajaloolise ilmega ehitis. Algne jaamahoone ehitati 1924. aastal. Hoone rekonstrueeriti 1992. aastal (projekt Aiki Kamalt). Hea näide miljööd säilitavast koopiaarhitektuurist. M. Körberi tn 2 176707 C M. Körberi tn 2a 6588227 C M. Körberi tn 2a 176256 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kõrvalhoone 19. sajandist. M. Körberi tn 2a 173653 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu 20. sajandi algusest. Hoonel on oluline roll miljöö kandjana. M. Körberi tn 4 7225145 C M. Körberi tn 4 176683 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsiooni kujundanud kivihoone 19. sajandi keskelt, mis on ühtlasi Körberi tänava vanim säilinud hoone ja millel on nii arhitektuuri- kui ka kultuuriajalooline väärtus. M. Körberi tn 4 176519 C Mere tn 1 170064 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ajalooline abihoone. Mere tn 1 176437 B Muinsuskaitsealal erandliku arhitektuuriga ajalooline elamu on ehitatud osaliselt puidust, osaliselt paekivist. Mere tn 10 5584131 C Abihoone Mere tn 10 171907 B Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne ajalooline puitelamu. Hoonet on pikendatud 2000. aastate alguses. Mere tn 11 502385 B Muinsuskaitsealale iseloomuliku arhitektuuriga uusehitis. Mere tn 11 5584133 C 34 Mere tn 12 5585963 C Abihoone Mere tn 12 5585962 C Abihoone Mere tn 12 173652 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Mere tn 12 C Mere tn 13 171813 C Mere tn 13 173641 C Mere tn 14a 5595380 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoone 19. sajandi lõpust. Mere tn 15 5698243 C Mere tn 15 173457 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav väärtuslik 19. sajandi lõpu − 20. sajandi alguse puitelamu näide. Mere tn 15a 170794 C Mere tn 16 171624 C Nõukogudeaegne abihoone, mis on ehitatud elumajaks Mere tn 16 175885 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoone, mis on kinnistupiiridega kaheks jagatud. Mere tn 17 175588 C Mere tn 17 5583788 C Mere tn 19 196557 C Mere tn 19 169917 C Mere tn 19 191324 A Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav silmapaistva välimusega väga väärtuslik 19. sajandi lõpu − 20. sajandi alguse puitarhitektuuri näide Kuressaares. Säilinud on algupärane ruumijaotus ja interjöörielemendid: tahveluksed koos piirdeliistudega, ruume läbiv pottahi, krohvitud peegellaed, põrandalauad, siseviimistlus, puittrepid. Mere tn 2 172339 A Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik 19. sajandil rajatud puitehitis, mille eksterjöör ja interjöör on autentne. Säilinud on algupärased interjööridetailid: tahveluksed, lauduks, kõigi uste ja akende piirdeliistud, aknalauad, põrandalaudised Kõik siseviismistluskihid on säilinud. Mere tn 2/1 171232 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoone 19. sajandist. Mere tn 21 171373 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoone. Mere tn 2a 5584127 C 35 Mere tn 2a 174593 A Muinsuskaitseala arengut iseloomustav väga väärtuslik 1930. aastatel püstitatud puitelamu, mille fassaadid on säilinud autentsena. Säilinud on algupärane ruumijaotus ja interjöörielemendid: tahvel- ja lauduksed, avatäidete piirdeliistud, laelaudised, laudpõrandad põrandaliistudega, lambrii, tapeedikihistused, pottahjud, pliidid soemüüriga, kraanikauss, puittrepp. Mere tn 3 175767 C Mere tn 3 6472692 C Kuur Mere tn 3 169724 C Mere tn 4 174052 C Mere tn 4 5584128 C Abihoone Mere tn 4a 169079 C Abihoone, mis on ümber ehitatud elumajaks Mere tn 5 174233 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu. Oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Mere tn 6 169735 C Nõukogudeaegne elamu Mere tn 6 173312 C abihoone Mere tn 7 5583785 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav abihoone. Mere tn 7 171096 B Muinsuskaitsealale iseloomulik väärtuslik viilkatusega puitehitis. 19. sajandi lõpu − 20. sajandi alguse puitarhitektuuri näide Kuressaares. Mere tn 8 5584129 C Abihoone Mere tn 8 177563 B Ajaloolisesse keskkonda hästi sobituv nõukogudeaegne hoone. Mere tn 8 172392 C Abihoone Mere tn 9 170308 C Mere tn 9 5583786 C Mere tn 9 180332 B Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav puitehitis, mille fassaadikujundus on muudetud. Pargi tn 1 510059 B Muinsuskaitsealale iseloomulik arhitektuuriväärtuslik kortermaja 19. sajandi lõpust. Kahekorruseline puithoone, millele liitub lääneküljest 1930. aastatest pärinev uuem maht, mis on funktsionalistlikuma arhitektuurikäsitlusega kui varasem historitsistlik hoone. 36 Pargi tn 12 5583744 C Pargi tn 1a 7229654 C Pargi tn 2 177622 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis on ilmekas näide Kuressaare 19. sajandi puitarhitektuurist. Kahekorruseline kortermaja on kaotanud algupäraseid dekoorielemente, kuid Pargi tn poolne hooneosa on säilinud küllalt autentsena. Pargi tn 2 177540 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone. Pargi tn 2a 172915 B Hea näide 1930. aastate elamuarhitektuurist. Kuressaare vanalinnas vähe levinud hoonetüüp. Arhitektuuriajaloolise väärtuse, autentse välisilme ja säilinud algsete detailidega linnavilla tüüpi elamu. Tüüpilist provintsifunktsionalismi esindava hoone lasi 1933 ehitada tuntud Kuressaare restorani- ja hotelliärimees Joosep Zagorski. Pargi tn 2a 5583773 C Pargi tn 2a 176628 C Pargi tn 3 178454 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv ehitis 1988. aastast. Iseseisva arhitektuuriväärtusega Kuressaare postmodernismi näide. Pargi tn 3a 6126415 C Pargi tn 3b 6126405 C Pargi tn 3c 6126414 C Pargi tn 3d 6126413 C Pargi tn 3e 6126412 C Pargi tn 3f 6126411 C Pargi tn 3g 6126409 C Pargi tn 4 181603 B 1980. aastatel valminud korterelamu on näide detailirohkest ja kõrge ehituskvaliteediga koopiahoonest, mis säilitab miljööd. Esialgne, 19. sajandi lõpus valminud hoone oli puidust (al 1913. aastast Stackelbergi pansionaat). Pargi tn 4a 502532 C Pargi tn 5 5584112 A Muinsuskaitseala puitarhitektuuri iseloomustav terviklikult säilinud ja väga väärtuslik 19. sajandi puithoone, millel on põhimahus algupärane ruumijaotus ja silmapaistvad ajaloolised interjöörielemendid: mustris laudislagi rosetiga, lauduksed, 37  laudlaed, ümar plekkahi, tahveluksed, trepid. Hoone restaureerimisel on need säilitatud ja taastatud terviklik interjöörikujundus. Pargi tn 5 // 5a 5698097 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik kivist abihoone 19. sajandist. Pargi tn 5a 184303 B Arhitektuuri- ja kultuuriajaloolise väärtusega autentse välisilme ja algsete detailidega puidust villa 20. sajandi algusest. Hoone on tuntud Kingisseppade pansionaadi nime all. Pikk tn 1 184267 B Muinsuskaitseala ehituslikku arengut mõjutanud arhitektuuriväärtuslik korterelamu 1960. aastatest. 20. sajandi keskpaiga linnaehitusliku ja arhitektuurse traditsiooni hea näide, mis on ansamblilises seoses sarnaste naaberhoonetega. Pikk tn 10 177163 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone. Pikk tn 10 178135 B Endine Tiinuse mõisa koda on arhitektuuri- ja kultuuriväärtuslik kivihoone, mille ajalugu ulatub 19. sajandisse. Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni järgiv ehitis. Pikk tn 10 5583735 C Pikk tn 11 183756 B Muinsuskaitsealale iseloomulik arhitektuuriväärtuslik elamu 19. sajandist, mis on restaureeritud. Pikk tn 11 7039436 C Uusehitis (abihoone). Pikk tn 14 7229482 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone. Pikk tn 14 174025 C Uusehitis (kuur). Pikk tn 14 178143 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu 20. sajandi algusest. Oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Pikk tn 15 180038 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kokku ehitatud puit- ja kivimajast koosnev elamu- ärihoone. Esimesena ehitati Pika tänava poolne puidust hoonemaht (see on olemas juba 1878. aasta linnaplaanil). 19. sajandi lõpus lisati kivist ärihoone Pika ja Kesk tänava nurgale. Puidust elamule lisati 20. sajandi alguses hoovitiib. Pikk tn 15 170823 C Pikk tn 16 178725 C 1972. aasta ridaelamu. 38 Pikk tn 16a 180204 C Uusehitis (garaažid). Pikk tn 17 179772 C Pikk tn 17a 179689 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv uusarhitektuur. Näide Kuressaare 1980. aastate restaureerimistraditsioonist ja koopiaarhitektuurist, mis on osa muinsuskaitseala ehituslikust tervikust ja toetab selle ajaloolise ilme säilimist. Pikk tn 17b 5698170 C Pikk tn 18 5584096 C Uusehitis (kuur). Pikk tn 18 176088 C 1973. aasta ridaelamu. Pikk tn 18a // 171515 C Uusehitis (garaažid). 18a/18b // 18b Pikk tn 18a // 18b 6958710 C Uusehitis (garaažid). Pikk tn 19 180009 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. sajandi klassitsistlik kivihoone, mille fassaadidel on säilinud algupärased dolomiidist elemendid. Kuressaare ajaloolist kiviehitustraditsiooni esindav ehitis. Pikk tn 19 738168 C Pikk tn 1a 6126759 B Arhitekt Toomas Reinu kavandatud Kuressaare postmodernismi näide 1995. aastast. Iseseisva arhitektuuriväärtusega ajastut iseloomustav korterelamu on ansamblilises seoses ümbritsevate korterelamutega. Pikk tn 1b 172540 C Pikk tn 1c 6126778 C Pikk tn 1d 6126224 B Iseseisva arhitektuuriväärtusega ajastut iseloomustav ridaelamu 1990. aastatest. Kuressaare postmodernismi näide. Pikk tn 1e 176011 C Pikk tn 2 181250 C Pikk tn 20 174790 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik restaureeritud abihoone. Pikk tn 20 167912 B Muinsuskaitsealale iseloomulik elamu. Oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Pikk tn 22 5582507 C 39 Pikk tn 22 176008 A Muinsuskaitsealale iseloomulik väga väärtuslik ehitis, milles on säilinud autentsete elementidega algne trepikojakujundus: trepikoja uks koos tuulekoja tahveldusega, paekivitrepp ja põrand, trepikojas puittrepp ja laudpõrand, tahveluksed. Pikk tn 23 176738 B Muinsuskaitsealale iseloomuliku kivihoone krohvitud paekivist esimene korrus pärineb 19. sajandi I poolest, silikaattellistest teine korrus on hoonele lisatud 1968. aastal. Pikk tn 25 179098 B Muinsuskaitsealale sobituv ajaloolise ilmega ehitis 1983. aastast. Hea näide miljööd säilitavast koopiaarhitektuurist. Pikk tn 26 546033 B 19. sajandi lõpust pärineva muinsuskaitsealale iseloomuliku arhitektuuri- ja kultuuriväärtusliku kivihoone vare. Pikk tn 26 176108 C Pikk tn 27 183382 A Muinsuskaitsealale iseloomulik mõisnike linnakodade ehitustraditsioone järgiv kivihoone 19. sajandist, milles on terviklikult säilinud 2 mantelkorstnat. Ruumijaotust on mõningal määral muudetud. Ühes ruumis on säilinud rull-konstruktsiooniga peegellagi, mille pealmiste viimistluskihtide alt on aimatavad maalingud. Pikk tn 29 176684 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puithoone 18. sajandist. Endist aadlielamut on aegade jooksul laiendatud. Oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Pikk tn 29 177760 C Pikk tn 2a 178980 C Pikk tn 3 174915 C Pikk tn 30 175828 B Hea näide Kuressaare 19. sajandi paekiviarhitektuurist. Hoonele on lisatud juurde- ja pealeehitisi. Pikk tn 30 175041 C Pikk tn 30 178739 B Muinsuskaitsealale iseloomulik arhitektuuri- ja ansambliväärtust omav tööstushoone 1930. aastatest. Pikk tn 30 178321 C 40 Pikk tn 30 178321 B Muinsuskaitsealale iseloomulik tööstushoone. Ajaloolise laohoone I korrus ehitati 19. sajandi keskpaigas, idapoolse hooneosa peale on nõukogude ajal ehitatud silikaadist II korruse maht. Säilinud on ajaloolise laohoone müürid ja osaliselt ka dolomiidist karniis. Pikk tn 31 171878 B Erandliku ja silmapaistva arhitektuuriga olulist linnaehituslikku mõju omav erinevates etappides ehitatud koolihoone 18.−20. sajandist. Kõrge arhitektuuri- ja kultuuriajaloolise väärtusega ehitis. Pikk tn 31 169720 C Pikk tn 32 177768 C Pikk tn 32 175695 A Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik puitehitis, milles on säilinud põhimahus algupärane ruumijaotus koos mantelkorstnaga. Hoone fassaade on küll tugevalt muudetud, kuid interjööris on säilinud uksed koos piirdeliistude ja hingedega, laudislambrii, viimistluskihid, paeplaadid eeskoja põranda all. Pikk tn 33 738176 C Pikk tn 33 178164 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev abihoone 19. sajandi lõpust. Pikk tn 34 182212 A Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni kujundanud väga väärtuslik historitsistlik puitehitis. 19. sajandi II poolel ehitatud elamu on säilitanud autentse välisilme ja eksterjööridetailid: lai kattelaudis ja köisornamendiga piirdeliistud. Hoone sees on säilinud algupärane ruumijaotus ja interjöörielemendid: eeskoja klaasitud uks, trepikojas laudpõrand ja puittrepp; I korrusel 4 tahvelust, ühes ruumis laudpõrand, akende ja uste ümber piirdeliistud, krohvitud lagi. Pikk tn 34 5698150 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kõrvalhoone 1920. aastatest. 41 Pikk tn 35 178520 A Muinsuskaitseala iseloomustav väga väärtuslik 19. sajandi lõpu puitehitis. Säilinud on algupärane ruumijaotus ja interjöörielemendid: ümarahi, uks ja uste piirdeliistud, laudislaed tervikliku lahendusega trepikoda (puittrepp trepikapiga, paepõrand ja -astmed, laudseinad -ja lagi, tapeedifragmendid) Pikk tn 36 182764 C Pikk tn 36 177776 B Muinsuskaitsealale iseloomulik elamu, mille ehitusajalugu ulatub 19. sajandisse. 1960. aastate individuaalelamut meenutav hoone on tegelikult kogu ristkülikukujulise mahu ulatuses paekivist välisseintega. Pikk tn 36 169267 C Pikk tn 37 738141 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav väga väärtuslik puitehitis, mille fassaadidel on säilinud autentseid kujunduselemente Pikk tn 37 176627 C Pikk tn 38 179147 A Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav ja Kuressaare ehitustraditsiooni kujundanud väga väärtuslik ehitis. 19. sajandi II poolel ehitatud historitsistliku puitelamu interjööris on säilinud algupäraseid elemente: veranda seinalaudis, tahveluksed, peegeluksed, veranda siseuksed, piirdeliistud, laelaudis, trepp. Pikk tn 38 176718 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kõrvalhoone. Pikk tn 38a 5582503 C Pikk tn 38a 7228722 C Pikk tn 39 178336 C Pikk tn 39 176709 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja Kuressaarele omast mõisate linnakodade ehitustraditsioone järgiv hoone 18. sajandist. Pikk tn 39 7810945 C Pikk tn 4 183555 B Suure vanuse-, arhitektuuri- ja ajalooväärtusega aidahoone, millel on sümboolne tähendus Kuressaare esimese teatrimajana. Konsul V. Schmidti poolt 1870 ehitatud ja hiljem kaupmees A. Lingile kuulunud kaubaaita kasutati ka suveteatrina. 1887 toimus siin üks esimesi eestikeelse näitemängu ettekandeid Saaremaal. Pikk tn 40 173137 C 42 Pikk tn 40 6127047 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsiooni kujundanud kivimaja, mille ehitusajalugu ulatub 18. sajandi lõppu. Kuressaarele iseloomulik hoonetüüp. Pikk tn 40a 177818 C Pikk tn 41 177984 C Pikk tn 41 177947 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev elamu 18. sajandi lõpust. Oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Pikk tn 42 178927 B Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik silmapaistvalt mastaapse välisilmega kiviehitis.. Pikk tn 42a 176146 C Pikk tn 42a 176483 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Kuressaare kiviehitustraditsiooni esindav elamu 19. sajandi keskpaigast. Pikk tn 42b 5698153 C Pikk tn 43 173252 C Pikk tn 43 172317 C Pikk tn 43 172545 C Pikk tn 44 177417 B Suure vanuseväärtusega arhitektuuri- ja kultuuriväärtusliku kivihoone varemed (arvatavasti oli siin linnuse järel Kuressaare vanim hoone). Hilisem Pidula mõisnike von Tollide linnamõis ehk Pidula koda. Pikk tn 44a 169447 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu 1936. aastast. See ehitati lahti võetud Pamma külakooli palkidest, mis on neilt leitud aastaarvu järgi dateeritud 1883. aastasse. Pikk tn 44a 180356 C Pikk tn 44b 170725 C Pikk tn 44b 6126901 C Pikk tn 44b/1 172624 C Pikk tn 44c 176626 C Pikk tn 44c 176428 C Pikk tn 44d 173921 C Pikk tn 44d 175423 C 43 Pikk tn 45 500611 B Suure vanuseväärtusega arhitektuuriväärtuslik kivihoone 18/19. sajandi vahetusest. Kuressaare muinsuskaitseala ehituslikku tervikut toetav ajaloolise kiviehitustraditsiooni näide. Pikk tn 45 507449 C Pikk tn 46 174635 C Pikk tn 46 183556 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu 19. sajandi algusest. Suuremahulisel arhitektuuriväärtuslikul elamul on oluline roll miljöö kandjana. Pikk tn 48 183370 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik kivist abihoone 19. sajandist. Pikk tn 48 170147 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ajalooline elamu. Kuressaarele omase 19. sajandi puitarhitektuuri näide. Oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Pikk tn 49 5582502 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja Kuressaare kiviehitustraditsiooni järgiv abihoone 19. sajandi algusest. Pikk tn 49 176211 B Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne ajalooline puitelamu 19. sajandist. Oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Pikk tn 49/1 176548 B Muinsuskaitsealale iseloomuliku ja Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindava kõrvalhoone varemed. Pikk tn 5 176675 B Näide Kuressaarele iseloomulikust 1990. aastate arhitektuurist, kolmest majast koosnev ansambel. Pikk tn 50 183762 A Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik ehitis, milles on säilinud põhimahus algupärane ruumijaotus ja mantelkorsten. Interjööris on säilinud 4 algupärast tahvelust koos manustega, mantelkorstna aknal lehemotiiviga sepistrell. Pikk tn 50 175658 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kõrvalhoone. Pikk tn 52 172310 B Dolomiidiplokkidest maakelder 19. sajandi algusest. Hästi säilinud, kohaidentiteeti kandev ja arhitektuuriväärtuslik Kuressaare muinsuskaitsealale iseloomulik kivist kõrvalhoone. Pikk tn 52 179483 C 44 Pikk tn 52a 171722 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv arhitektuuriväärtuslik kõrvalhoone. Pikk tn 52a 170706 B Väga ehedalt säilinud 1950. aastate ühepereelamu, mille arhitektuuris domineerivad funktsionalistlikud võtted. Pikk tn 53 175207 B Hea näide hästi säilinud 19. sajandi puitarhitektuurist. Hoone paistab silma Kuressaares harva esineva kergelt kaarja ülaosa ja lukukivi imitatsiooniga akna- ja ukseavade vormistuse poolest. Pikk tn 54 5582501 B Muinsuskaitseala väärtuste ja ajaloolise keskkonnaga arvestav uusehitis 2006. aastast. Pikk tn 54a 175458 B Suure vanuseväärtusega arhitektuuri- ja kultuuriväärtuslik hoone. Tumala mõisa kojana tuntud hoone ajalugu ulatub 18. sajandi keskpaika. Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav ehitis. Pikk tn 55 173820 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. sajandi puitelamu. Oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Pikk tn 55a 5698125 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev kivist abihoone. Pikk tn 55a 169837 B Viilkatusega dolomiidiplokkidest endine laohoone, mis ehitati 1920. aastatel August Kongatsi vorstitööstuse tarbeks. Hästi säilinud muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone. Pikk tn 55b 177933 B Muinsuskaitsealale iseloomulik elamu 19. sajandi lõpust. Säilinud autentse mahu ja välisilmega kultuuri- ja arhitektuurilooliselt oluline ehitis. Pikk tn 56 181427 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav hoone 19. sajandi lõpust. Pikk tn 56a 174109 C Pikk tn 6 178741 A Muinsuskaitsealale iseloomulik terviklikult säilinud ja väga väärtuslik 19. sajandi puithoone, milles on säilinud silmapaistvaid interjöörielemente: krohvseinad, peegellaed, tahveluksed piirdeliistudega, pottahi. Pikk tn 8 177278 B Kahekorruseline ridaelamu tüüpi kivielamu. Iseseisva arhitektuuriväärtusega hoone on hea näide Kuressaare 2000. aastate postmodernismist. 45 Pikk tn 8 5583733 B Muinsuskaitseala miljöösse sulanduv arhitektuuriväärtuslik kõrvalhoone 2000. aastatest. Pikk tn 9 175635 C 1970. aasta hruštšovka-tüüpi korterelamu. Pikk tn 9a 7229412 C 2019. aastal valminud uusehitis. Pikk tn 9a 5582505 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja Kuressaare kiviehitustraditsiooni järgiv kõrvalhoone 20. sajandi I poolest, mis on säilinud algses mahus. Pikk tn 9b 7798052 C Uusehitis (2019. aastal valminud nelja korteriga korterelamu). Põhja tn 1a 5583414 C Põhja tn 1a 182276 C Vana hoonekehand (kivist tallihoone). Põik tn 1 183377 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. 20. sajandi keskpaiga linnaarhitektuuri hea näide, mis on ansamblilises seoses naaberhoonetega. Põik tn 1a 182211 C Põik tn 2 176522 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kivielamu 20. sajandi algusest. Avariilises seisus hoone taastati 1990. aastatel, säilitati hoone maht ja avade asukohad. Põik tn 2 7229665 B Muinsuskaitsealale iseloomulik abihoone (maakelder). Põik tn 3 175432 B Muinsuskaitseala arengut mõjutanud arhitektuuriväärtuslik korterelamu. 1960. aastate kortermaja tüüpiline näide. Põik tn 3 176618 C Pärna tn 2 173113 C Pärna tn 2 178925 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis, mis rajati abihoonena Kaarma-Suure vallamaja (Pärna tn 4) juurde 20. sajandi alguses. Hoonet on mitmes järgus laiendatud: esmalt on seda piki Pärna tänavat pikendatud ja nõukogude ajal on lisatud hoovipoolne tiib. Pärna tn 5a 182965 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv erandliku arhitektuurikeelega ajalooline hoovimaja. Raekoja tn 1 178648 B Linnaruumis silmapaistev arhitektuuriväärtuslik kaubamajahoone. Esinduslik näide 1960. aastate arhitektuurist. Raekoja tn 10 5583723 C Raekoja tn 2 175424 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kuressaare 20. sajandi puitarhitektuuri traditsioone järgiv hoone, mis on osa 46  linnaehituslikust tervikust ja toetab selle ajaloolist ilmet. Raekoja tn 2a 7232808 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle tervikut toetav uusehitis, mis järgib 19. sajandi ehitustraditsioone. Raekoja tn 4 7232828 C Raekoja tn 4 177650 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kuressaare 20. sajandi puitarhitektuuri traditsioone esindav hoone, mis on osa linnaehituslikust tervikust ja toetab selle ajaloolist ilmet. Raekoja tn 4 183753 C Raekoja tn 8 6126386 C Raua tn 2 175208 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis, millest on osaliselt säilinud algne kehand. Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav hoone. Rootsi tn 2 170235 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kuressaare 19. sajandi puitarhitektuuri ilmekas näide. Rootsi tn 4 175485 B Muinsuskaitsealale iseloomulik elamu 19. sajandist. Interjööris on säilinud rohkelt algseid detaile. Rootsi tn 4 174883 C Sepa tn 6 178805 C Sepa tn 6/1 183538 C Suur-Põllu tn 1 6126774 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis Suur-Põllu tn 11 174700 C Suur-Põllu tn 11 177572 C Suur-Põllu tn 12 173658 C Suur-Põllu tn 14 6472906 C Suur-Põllu tn 14 172747 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsiooni kujundanud lihtne viilkatusega puithoone. Kuressaare 19. sajandi lõpu − 20. sajandi alguse puitarhitektuuri tüüpiline näide. Suur-Põllu tn 14/1 171988 B Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne puidust elamu 19. sajandi lõpust. Oluline roll miljöö kandjana. 47 Suur-Põllu tn 15 177376 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kõrge viilkatusega väike puitelamu 19. sajandi II poolest, mis on täielikult renoveeritud. Suur-Põllu tn 16 175042 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone. Suur-Põllu tn 16 171140 B Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne puitelamu 19. sajandist. Oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Suur-Põllu tn 17 173951 C Suur-Põllu tn 17 174540 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu 19. sajandist. Oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Suur-Põllu tn 18 174632 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsiooni kujundanud hoone. Põhimahus säilinud 19. sajandi puitarhitektuuri tüüpiline näide. Suur-Põllu tn 18 170525 C Suur-Põllu tn 19 177942 C Suur-Põllu tn 19 180991 C Hoone mõjub vanalinna kitsaste tänavate ja madalate ajalooliste majade kvartalis võõrkehana nii mahu kui neofunktsionalistiliku stiili pärast. Suur-Põllu tn 20 173224 C Suur-Põllu tn 20 177914 A Muinsuskaitseala puitarhitektuuri iseloomustav terviklikult säilinud ja väga väärtuslik arhailine puithoone, mis on põhimahus algupärase ruumijaotuse ja väärtuslike interjöörielementidega: mantelkorsten, leivaahi, tahveluksed, lauduks, laudlaed. Tõenäoliselt üks vanimaid puithooneid piirkonnas. Suur-Põllu tn 24 5584107 C Suur-Põllu tn 24 171537 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsiooni kujundanud väike viilkatusega elamu. Laialt levinud 19. sajandi − 20. sajandi alguse puitelamu tüüpiline näide, mis on täielikult rekonstrueeritud. Suur-Põllu tn 26 166287 C Suur-Põllu tn 26 176536 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis 19. sajandist. Hoone on nõukogude ajal kaetud silikaattellisest voodriga, kuid selle all on säilinud ajaloolise maja puitkehand. 48 Suur-Põllu tn 28 5584108 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik puidust abihoone. Suur-Põllu tn 28 171604 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone kujundanud lihtne ühekorruseline viilkatusega elamu. Kuressaare 19. sajandi lõpu − 20. sajandi alguse puitarhitektuuri tüüpiline näide. Suur-Põllu tn 3 176673 A Muinsuskaitseala puitarhitektuuri iseloomustav terviklikult säilinud väga väärtuslik 19. sajandi puithoone, millel on põhimahus algupärane ruumijaotus ja silmapaistvad interjöörielemendid: mustris laudlaed, karniisiga ahi, eeskoja laudlagi ja - sein, tahveluksed (osad neist klaasitud), stukkdekooriga lagi, laudpõrandad. Suur-Põllu tn 3 // 3a 6587714 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev abihoone. Suur-Põllu tn 30 174732 C Suur-Põllu tn 3a 5583741 C Suur-Põllu tn 4 175815 M Ajaloomälestis (Kuressaare linnakooli hoone, reg-nr 4113). Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Suur-Põllu tn 5 5583740 C Suur-Põllu tn 5 173648 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsiooni kujundanud puitelamu 19. sajandist. Kuressaare puitarhitektuuri tüüpiline näide. Suur-Põllu tn 6 180163 C Suur-Põllu tn 6 176520 B Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik puitehitis. Suur-Põllu tn 7 5584110 C Suur-Põllu tn 7 178155 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu 19.−20. sajandi vahetusest. Hoone on nõukogude ajal kaetud silikaattellistest voodriga, vana puithoone kehand on säilinud. Suur-Põllu tn 8 172948 C Suur-Põllu tn 8 178032 B Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne ajalooline puitelamu 19. sajandist. Oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Suur-Põllu tn 9 168584 C 49 Suur-Põllu tn 9 169749 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsiooni kujundanud puitelamu. Kuressaare 19. sajandi lõpu puitarhitektuuri tüüpiline näide. Suur-Sadama tn 1 170688 B Muinsuskaitsealal erandliku arhitektuuriga puidust korterelamu, mille vanimad osad pärinevad 18. sajandist. Suur-Sadama tn 10 169923 B 19. sajandi lõpu puitelamu, millel on oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja muinsuskaitseala miljöö kandjana. Suur-Sadama tn 11 170204 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Näide 19. sajandi lõpu kroonuehitusest. Palkhoone toodi kinnistule 1950. aastal ning püstitati varem samas kohas asunud hoone vundamendile. Suur-Sadama tn 12 5698112 C Suur-Sadama tn 12 172735 A Muinsuskaitsealale iseloomulik terviklikult säilinud ja väga väärtuslik 19. sajandi puithoone, milles on säilinud põhimahus algupärane ruumijaotus ja silmapaistvad interjöörielemendid: 13 ust (peegeluksed, tahveluksed, klaasitud uksed, lauduksed) koos piirdeliistudega, laelaudis koos laeliistudega, puittrepp. Suur-Sadama tn 13 172618 B Hästi säilinud ajalooline hoovimaja 19. sajandi viimasest veerandist. Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev kõrvalhoone. Suur-Sadama tn 13 172671 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsiooni kujundanud hoone. Hästi säilinud ja tundlikult restaureeritud 19. sajandi puitarhitektuuri tüüpiline näide. Suur-Sadama tn 13 176140 C Suur-Sadama tn 13 7228451 C Suur-Sadama tn 14 176006 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu 19. sajandist. Oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Suur-Sadama tn 14/1 6131968 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone 20. sajandi algusest. Suur-Sadama tn 14a 172549 C Suur-Sadama tn 14a 180311 C 50 Suur-Sadama tn 15 182760 B Muinsuskaitsealale iseloomulik historitsistlik trempelseinaga puitelamu 19. sajandist. Oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Suur-Sadama tn 16 507169 B Ajaloolisesse keskkonda hästi sobituv nõukogudeaegne hoone. Suur-Sadama tn 16 466721 C Suur-Sadama tn 17 6833635 C Suur-Sadama tn 17 511177 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu 19. sajandist. Hoonel on oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Suur-Sadama tn 18 5698107 C Suur-Sadama tn 18 170591 B Ajaloolisesse keskkonda hästi sobituv nõukogudeaegne hoone Suur-Sadama tn 19 177739 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kõrvalhoone 20. sajandi algusest. Suur-Sadama tn 19 5583764 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ajalooline puitelamu. Kuressaare muinsuskaitsealale omase 19. sajandi puitarhitektuuri näide. Nõukogude ajal ümber ehitatud hoonel on oluline roll miljöö kandjana. Suur-Sadama tn 1a 6126773 B Paekivist tallihoone 19. sajandi lõpust. Hästi säilinud muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone. Suur-Sadama tn 1a 5583742 C Ehitis 4: Suur-Sadama 1a, puukuur: C. Suur-Sadama tn 21 173259 B Hästi säilinud ja tundlikult taastatud arhitektuuriväärtuslik elumaja 1920. aastatest. Oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Suur-Sadama tn 22 177170 C Suur-Sadama tn 22 173591 C Suur-Sadama tn 22 176216 C Suur-Sadama tn 23 170978 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kortermaja, mis koosneb kahest mahust: tänavanurgal on suur kivist historitsistlik kortermaja, millele kirdeküljel liitub ühekorruseline viilkatuse ja vintskappidega hoonemaht. Kultuuri- ja arhitektuuriväärtuslik ehitis. Suur-Sadama tn 23 170113 C Suur-Sadama tn 24 173852 B Muinsuskaitsealale iseloomulik arhailine puitelamu. Fassaadi katab väga lai laudis. 51 Suur-Sadama tn 24a 182324 B Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse puitud kaptenielamu. Hoone fassaadidel on säilinud algsed kujunduselemendid. Interjööris leidub üksikuid väärtuslikke elemente (siseuksed, trepp). Suur-Sadama tn 24b 176881 C Suur-Sadama tn 24b 177352 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoone. Suur-Sadama tn 26 173468 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Suur-Sadama tn 26 176255 C Suur-Sadama tn 27 176233 C Suur-Sadama tn 27 5583776 C Suur-Sadama tn 27 177971 C Suur-Sadama tn 27a 5583775 C Suur-Sadama tn 27a 174207 B Muinsuskaitsealale iseloomulik dolomiitfassaadiga abihoone. Suur-Sadama tn 176273 C 27a/1 Suur-Sadama tn 28 169669 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kõrge viilkatusega puidust elamu. Suur-Sadama tn 28a 5584139 C Suur-Sadama tn 28a 173109 C Suur-Sadama tn 29 174695 B Muinsuskaitsealale iseloomulik abihoone. Ansamblilises seoses samal kinnistul asuva elamuga. Suur-Sadama tn 29 172916 B Silmapaistev ja Kuressaare kontekstis haruldane puitelamu 1930. aastatest. Suur-Sadama tn 3 5583743 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone. Suur-Sadama tn 3 176275 C Suur-Sadama tn 3 176047 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu 19. sajandist. Oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Suur-Sadama tn 30 170514 C Suur-Sadama tn 30 174537 B Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne puidust elamu. Oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. 52 Suur-Sadama tn 31 182208 B Silmapaistev, Kuressaares erandlik, hästi säilinud fassaadiga korterelamu. Suur-Sadama tn 31 171897 B Muinsuskaitsealale iseloomulik abihoone. Suur-Sadama tn 32 6472742 C Suur-Sadama tn 32 174693 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Suur-Sadama tn 35 181254 B Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik puitehitis, mille fassaadidel on säilinud autentseid kujunduselemente. Suur-Sadama tn 35 184304 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. sajandi lõpu − 20. sajandi alguse puitarhitektuuri tüüpiline näide. Suur-Sadama tn 37 5698109 C Suur-Sadama tn 37 180824 B Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik puitehitis, mille fassaadidel on säilinud autentseid kujunduselemente. Suur-Sadama tn 39 175883 M Ehitismälestis (Elamu Kuressaares Suur- Sadama t. 39, reg-nr 20871) Suur-Sadama tn 4 173766 B Arhitektuuriväärtuslik puidust hoovimaja 1920. aastatest. Suur-Sadama tn 4 7228522 C Suur-Sadama tn 4/1 178030 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone 18. sajandi lõpust. Suur-Sadama tn 4/2 173121 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Suur-Sadama tn 41 470175 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoone, säilinud on algne maht. Suur-Sadama tn 41a 5698116 C Suur-Sadama tn 43 5583778 C Suur-Sadama tn 43 183372 B Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väärtuslik ehitis, mille fassaadidel on säilinud algseid kujunduselemente. Suur-Sadama tn 45 6801809 C Suur-Sadama tn 45 5583780 C Suur-Sadama tn 45 171910 B Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik 19. sajandi puitelamu, mille fassaadidel on säilinud algsed kujunduselemendid. Suur-Sadama tn 45/1 173363 B Muinsuskaitsealale iseloomulik abihoone. Suur-Sadama tn 47 173292 C 53 Suur-Sadama tn 47 169747 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoone. Silikaattellistest voodriga kaetud palkehitis, mis on säilitanud algse mahu ja räästajoone. Suur-Sadama tn 49 509767 A Muinsuskaitseala puitarhitektuuri iseloomustav terviklikult säilinud väga väärtuslik 19. sajandi puithoone, milles on põhimahus algupärane ruumijaotus ja silmapaistvad interjöörielemendid: stukk- kaunistustega peegellaed, laudlaed rosetiga, uksed piirdeliistudega. Suur-Sadama tn 49 7227107 C Suur-Sadama tn 49/1 512104 B Muinsuskaitsealale iseloomulik abihoone. Suur-Sadama tn 51 176611 C Suur-Sadama tn 51 174242 C Suur-Sadama tn 53 5584123 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone. Suur-Sadama tn 53 179097 C Suur-Sadama tn 55 5584124 C Suur-Sadama tn 55 173647 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ajaloolise mahuga hoone. Suur-Sadama tn 57 181390 C Suur-Sadama tn 57 178708 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoone. Suur-Sadama tn 7 170605 B Arhitektuuriajaloolise väärtusega kivimaja 19. sajandi lõpust. Kuressaares vähelevinud materjalikäsitlusega siledatest paeplokkidest viilkatusega nurgamaja on väärikalt restaureeritud, säilitades ajaloolisi detaile. Suur-Sadama tn 7 171250 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kõrvalhoone 19. sajandist. Suur-Sadama tn 8 171040 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja suure miljööväärtusega lihtne puitelamu. Kuressaare 19. sajandi lõpu puitarhitektuuri tüüpiline näide. Suur-Sadama tn 9 176266 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone 19. sajandist. Suur-Sadama tn 9 174797 C Suur-Sadama tn 9 172896 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev abihoone 19. sajandist. 54 Tallinna tn 1 177605 B Linnaehituslikult oluline silmapaistva välisilmega hoone järgib Kuressaare 19. sajandi lõpu ehitustraditsioone. Nn Wildenbergi majana tuntud nurgatorniga kahekorruseline kivihoone on stilistikalt klassitsismi ja juugendi segu. Tallinna tn 10 170623 B Kuressaarele iseloomulik kivist aadlielamu, nn mõisa koja hoonetüüp. Interjööris säilinud algsed konstruktsioonid. Tallinna tn 10a 179695 C Tallinna tn 11 179488 B Kuressaarele iseloomulik mõisate linnakodade ehitustraditsiooni järgiv hoonetüüp. Tallinna tn 11/1 7561685 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Kuressaare mõisate linnakodade ehitustraditsioone järgiv hoone 19. sajandist. Tallinna tn 12 178745 C Tallinna tn 12 7232848 C Tallinna tn 13 173099 C Tallinna tn 13 174615 M Ehitismälestis (Kuressaare Laurentiuse kirik, reg-nr 27261) Tallinna tn 14 178219 C Tallinna tn 14a 8403926 C Tallinna tn 15 6846898 C Tallinna tn 15 178427 B Kuressaarele omast mõisate linnakodade ehitustraditsiooni esindav kivihoone 18. sajandist. Tallinna tn 16 176000 C Tallinna tn 16 6847193 C Tallinna tn 17 169824 C Tallinna tn 17 180908 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv korterelamu. Näide Kuressaare 1950. aastate arhitektuurist. Tallinna tn 18 175641 B 1970. aastal valminud modernistlik veetorn- elamu. Muinsuskaitsealal erandlik ja silmapaistva mõjuga ehitis. Tallinna tn 19 167878 M Ehitismälestis (Kuressaare kohtuhoone, reg-nr 20875) Tallinna tn 19/1 6846949 B Muinsuskaitseala rikastav kõrge arhitektuuriväärtusega uusehitis 2014. aastast. Valminud arhitektuurikonkursi tulemusena (arhitektuuribüroo Komissarov Arhitektuur OÜ). Hoone jätkab Kuressaare räästata majade traditsiooni. 55 Tallinna tn 19/2 179168 B Muinsuskaitseala kiviehitustraditsiooni esindav hoovimaja. Väike klassitsistliku kujundusega arhitektuuriväärtuslik hoone on klaasgalerii abil ühendatud Tallinna 19 ja 19/1 õppehoonetega. Tallinna tn 19a 184166 C Tallinna tn 19b 5583401 C Tallinna tn 2 179482 M Ehitismälestis (Kuressaare raekoda ,reg-nr 20872) Tallinna tn 20 178222 B Kuressaarele iseloomulik mõisa koja hoonetüüp. Säilinud on algne maht ja vorm, mis on 1990. aastatel suures osas uuesti ülesehitatud. Tallinna tn 20a 178101 C Tallinna tn 20b 172645 C Tallinna tn 21 180331 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv kõrvalhoone 20. sajandi II poolest. Tallinna tn 21 180844 B Muinsuskaitsealale iseloomulikku kiviehitustraditsiooni järgiv kõrvalhoone (ait), mis toetab oma kivist tänavaseinaga muinsuskaitseala ehituslikku tervikut. Tallinna tn 21 178744 B Triigi mõisa kojana tuntud hoone on suure vanuse-, arhitektuuri- ja kultuuriväärtusega Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav ehitis, mille ajalugu ulatub 18. sajandi keskpaika. Tallinna tn 21 6847014 C Tallinna tn 21 7230041 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kohaidentiteeti kandev abihoone. Tallinna tn 22 6847136 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja tervikut toetav kõrvalhoone, mis esindab Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni. Tallinna tn 22 170694 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav 19. sajandi keskel rajatud Kõljala mõisa koda. Arhitektuuri- ja kultuuriajaloolise väärtusega ehitis. Tallinna tn 22 175826 B Muinsuskaitseala tervikut toetav arhitektuuriväärtuslik abihoone. Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav hoonetüüp. 56 Tallinna tn 23 171835 A Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik ehitis, milles on säilinud põhimahus algupärane ruumijaotus koos mantelkorstnaga. Tallinna tn 24 5583399 C Tallinna tn 24 5583400 C Tallinna tn 24 176685 C Tallinna tn 25 181532 A Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik ehitis, millel on säilinud põhimahus algupärane ruumijaotus koos mantelkorstnaga. Tallinna tn 25 180153 B Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav kõrvalhoonetüüp. Muinsuskaitseala tervikut toetav kiviehitis (tänavasein). Tallinna tn 26 181255 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoonetüüp. Kuressaare kiviehitustraditsiooni järgiv ehitis. Tallinna tn 27 177439 B 1986. aastal valminud postmodernistlik pangahoone (arhitekt Siiri Kasemets). Kuressaare 1980. aastate restaureerimistraditsioone esindav hoone on osa linnaehituslikust tervikust ja toetab selle ajaloolist ilmet. Tallinna tn 27a 175476 C Kuressaare 1980. aastate restaureerimistraditsioone järgiv ehitis, mis on osa linnaehituslikust tervikust ja toetab selle ajaloolist ilmet. Tallinna tn 29 172353 C Tallinna tn 29 180169 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoonetüüp on hea näide Kuressaare kiviehitustraditsioonist. Tallinna tn 29a 181239 C Kuressaare 1980. aastate restaureerimistraditsioone järgiv ehitis, mis on osa muinsuskaitseala ehituslikust tervikust ja toetab selle ajaloolist ilmet. Tallinna tn 3 5698155 M Ehitismälestis (Kuressaare vaekoda, reg-nr 20873) Suure arhitektuuriväärtusega hoone ajaloolise turuväljaku ääres, mille vanimad osad kuuluvad 17. sajandi ehituskihistusse. Tallinna tn 30 7226201 C Tallinna tn 30/1 176708 C Tallinna tn 31 169836 C Tallinna tn 32 175649 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoonetüüp, näide Kuressaare kiviehitustraditsioonist. 57 Tallinna tn 4 179173 B Erandliku ja silmapaistva arhitektuuriga ajalooline hoone, mis on Kuressaares linnaehituslikult prominentsel asukohal. Kivist pritsikuur ehitati 1870. aasta paiku, 1882 täiendati seda puust kellatorniga. Praeguse kuju sai hoone arhitekt O. von Moelleri juhendamisel läbi viidud põhjaliku ümberehituse tulemusena 1911. aastal. Tallinna tn 5 176517 M Ehitismälestis (Kuressaare kadettidekooli hoone, reg-nr 20874) Muinsuskaitseala vanimasse ehituskihistusse kuuluv kivihoone, mis iseloomustab Kuressaare 18. sajandi ehituspärandit. Tallinna tn 5 7229884 C Tallinna tn 5 6587505 C Tallinna tn 5 6587504 C Tallinna tn 5 7229882 C Tallinna tn 5 7229881 C Tallinna tn 5 7229885 C Tallinna tn 5/1 169939 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv uusehitis, mis on osa linnaehituslikust tervikust ja toetab selle ajaloolise ilme säilimist. Tallinna tn 5/2 7798059 C Uusehitis Tallinna tn 6 178732 C Tallinna tn 7 170041 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puithoone 1930. aastate lõpust, mis on säilinud algses mahus. Tallinna tn 7a 175038 C Tallinna tn 8 177602 B Muinsuskaitseala rikastav kõrge arhitektuuriväärtusega uusehitis. Valminud 2002. aastal arhitektuurikonkursi võidutööna (arhitektuuribüroo Alver ja Trummal). Tegemist on selge suunamuutusega Kuressaare senises uusehitiste ajaloolisesse linnaruumi sobitamise praktikas. Tallinna tn 9 171870 B Silmapaistva arhitektuuriga ajalooline puithoone 18. sajandist, mis asub linnaehituslikult prominentsel asukohal keskväljaku ääres. Talve tn 13 5583711 C Talve tn 13 168066 A Muinsuskaitseala arengut iseloomustav väga väärtuslik 19. sajandi lõpu − 20. sajandi alguse puitehitis, mille fassaadidel on säilinud algsed kujunduselemendid. Säilinud on 58  algupärane ruumijaotus ja interjöörielemendid: tahveluksed, avatäiteid ümbritsevad piirdeliistud, laudlaed ja - põrandad, pottahjud Talve tn 13/1 172366 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoone Talve tn 13a 172623 C Garaaž Talve tn 13a 169070 C Tiigi tn 2 5583736 C Tolli põik 1 177709 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kahekorruseline väljaehitatud katusekorrusega kortermaja, mis on stilistiliselt 1980. aastate interpretatsioon kuurordiarhitektuurist. Hoone arvestab ajaloolise keskkonna eripäraga. Tolli põik 2 171868 C Tolli põik 3a 6126406 C Tolli põik 3b 6126407 C Tolli põik 3c 6126408 C Tolli põik 4 173130 C Tolli tn 1 175832 B Silmapaistva arhitektuuri ja kultuuriajaloolise väärtusega kinohoone. Tolli tn 1 6800441 C Tolli tn 10 182365 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Kuressaare 19. sajandi ehitustraditsioone järgiv kortermaja. Tolli tn 10 5698185 C Tolli tn 11 6848609 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv iseseisva arhitektuuriväärtusega uusehitis. Hoone on sobivalt integreeritud ajaloolisse linnakeskkonda, täites tühiku, mis linnaruumi terviklikkust õõnestas. Uuselamute kompleks ehitati 2014. aastal (projekti autor OÜ Kavakava). Tolli tn 12 171221 C Tolli tn 14 7229483 C Uusehitis (kuurid). Tolli tn 14 178100 B Ajalooline puithoone, mis on säilitanud algse mahu. Tolli tn 15 176005 C 59 Tolli tn 15 173733 A Muinsuskaitsealal terviklikult säilinud 1940. aastate lõpus ehitatud kivihoone, milles on säilinud põhimahus algupärane ruumiplaneering ja mitmed interjöörielemendid: vineerlaed koos mustris ehisliistudega, uksed käepidemete ja piirdeliistudega, parketid, plekk-ahi. Tolli tn 15 173135 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone 19. sajandist. Tolli tn 16 5584097 C Uusehitis (abihoone). Tolli tn 16 181961 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kivist elamu 1920. aastatest. Tolli tn 16a 166089 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv 1960. aastal kasutusse võetud alajaam, moodustab ansambli elektrijaama hoonega. Tolli tn 17 170629 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsiooni kujundanud elamu. Kuressaare 19. sajandi puitarhitektuuri tüüpiline näide. Tolli tn 17 178718 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone 19. sajandist. Tolli tn 19 8261200 C Tolli tn 2 180730 A Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik ehitis. Vähese teabega ajalooline hoone, mille interjööris on säilinud seinalaudis, tahveluks ning puittrepp. Tolli tn 21 5698181 C Tolli tn 21 5583738 C Tolli tn 21 173067 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu 19. sajandist. Hoonel on oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Tolli tn 21 175479 B Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne ajalooline puitelamu. Kuressaarele omase 19. sajandi puitarhitektuuri näide. Oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Tolli tn 23 170601 C Tolli tn 23 179140 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 18. sajandi puitelamu. Oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. 60 Tolli tn 25 178224 B Kuressaare linnaruumis silmapaistva arhitektuuriga kultuuri- ja arhitektuuriajaloolise väärtusega elektrijaamahoone. Algne paekivist hoone valmis 19. sajandi keskpaigas, 1940. aastatel ehitati see ümber saunaks, praegune ilme pärineb 1990. aastatest. Tolli tn 25 175740 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kõrvalhoone 19. sajandist. Tolli tn 25a 5698174 B Silmapaistva funktsionalistliku arhitektuurikeelega kultuuri- ja arhitektuurilooliselt oluline ehitis 1940. aastatest. Tolli tn 27 510280 B Suure arhitektuuriväärtusega linnaehituslikult silmapaistev ehitis 1950. aastatest, mille esteetika lähtub sõjaeelse funktsionalismi otstarbekusest, lisandiks on üksikud esindustraditsionalistlikud elemendid (nt hammaskarniis räästa all). Tolli tn 27a 5583844 C Tolli tn 29 5582506 C Tolli tn 29 178818 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsiooni kujundanud kahekorruseline puidust kortermaja. Kuressaare 19. sajandi puitarhitektuuri tüüpiline näide. Tolli tn 3 174616 B Muinsuskaitsealale iseloomulik silmapaistva arhitektuuriga aadlielamu 18. sajandist. Olulise vanuseväärtusega kivihoone on üks esinduslikemaid omasuguste seas. Hoones on osaliselt säilinud mantelkorsten. Tolli tn 4 179495 A Muinsuskaitseala ja selle arengut iseloomustav terviklikult säilinud väga väärtuslik klassitsistlik roovialustega kivihoone, mille varasemad kihistused ulatuvad 17.−18. sajandisse. Minimaalsete varasemate sekkumistega interjöör, millest on leitud maalinguid. Hoones on säilinud ajalooline trepp ja siseuksed. Tolli tn 4a 177554 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoovimaja 19. sajandi II poolest. Näide Kuressaarele omasest kiviehitustraditsioonist. Tolli tn 5 176259 C Tolli tn 5 180167 C 61 Tolli tn 6 179497 A Muinsuskaitsealale iseloomulik väga väärtuslik 18. sajandi II poolel rajatud klassitsistlik kivihoone, mille interjööris on tehtud küll hilisemaid muudatusi, kuid varasemad kihistused on läbi uurimata. Vähese olemasoleva teabega ajalooline hoone, mille muude väärtuste kumulatiivsus lubab eeldada interjööri kihistuste väärtuslikkust. Tolli tn 7 175721 C Tolli tn 8 179693 C Tolli tn 8a 177927 C Tolli tn 9 170973 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsiooni kujundanud klassitsistlik kivimaja 19. sajandi I poolest. Tori tn 4 5583748 C Abihoone, paadikuur Tori tn 4 178729 B Muinsuskaitsealale sobituv hoone. Tori tn 4 5583747 C Sadama abihoone, kus asuvad ka WC-d ja pesuruumid Torni tn 1 170619 B Silmapaistva mõjuga arhitektuuriväärtuslik uusehitis. 1969−71 sidesõlmeks- telefonijaamaks projekteeritud hoone (Eesti Maaehitusprojekt, arhitekt Manivald Noor) on hea näide Kuressaare 1970. aastate arhitektuurist. Torni tn 1a 8053601 C Torni tn 2 175814 C Torni tn 2a 5698157 C Torni tn 4 6472426 C Torni tn 4 6472427 C Transvaali tn 51 171612 C Transvaali tn 51 169912 C Turu tn 1 5698160 C Turu tn 1 178131 B Silmapaistva välisilmega Kuressaare 18.−19. sajandi puitarhitektuuri näide. Turu tn 10 179091 B Iseseisva arhitektuuriväärtusega kortermaja 1991. aastast. Kuressaarele iseloomuliku 1990. aastate arhitektuuri näide. Turu tn 2 5583730 B Muinsuskaitsealal erandlik suuremahuline arhitektuuriväärtuslik puidust abihoone 19. sajandi lõpust. 62 Turu tn 2 178928 B Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav hoone 18. sajandist, mida on aegade jooksul laiendatud. Ajaloolise väärtusega: siin asus Saaremaa vanim apteek. Säilinud on osalises mahus algne kehand ja silindervõlvidega kelder. Turu tn 3 178188 C Turu tn 3 178651 C Muinsuskaitseala ehituslikku tervikut toetav ja ajaloolist kiviehitustraditsiooni järgiv uusehitis 1980. aastate lõpust. Turu tn 4 178807 B Suure vanuse-, arhitektuuri- ja kultuuriväärtusega kivihoone 18. sajandist. Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindava hoone I korruse kehand on ajalooline, II korrus on hilisem juurdeehitis. Turu tn 4 180170 B Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav kõrvalhoonetüüp (osaliselt säilinud ajalooline kelder). Turu tn 8 175827 B Muinsuskaitsealale sobituv postmodernistlik korterelamu, mis on ansamblilises seoses ümbritsevate korterelamutega. Töö tn 1 170136 C Töö tn 1 172672 B Muinsuskaitsealale sobituv ehitis. Tüüpiline näide nõukogudeaegsest individuaalelamust. Töökoja tn 10 175889 B Muinsuskaitsealale iseloomulik arhitektuuriväärtuslik dolomiidist ja palkidest abihoone. Töökoja tn 10 174799 A Muinsuskaitseala puitarhitektuuri iseloomustav terviklikult säilinud väga väärtuslik 19. sajandi puithoone, milles on põhimahus algupärane ruumijaotus ja silmapaistvad interjöörielemendid: laudlaed, uksed, ahjud, siseuksed, tapeedid, laudpõrandad. Töökoja tn 8 168069 B Muinsuskaitsealale iseloomulik säilinud algse mahuga hoone. Töökoja tn 8 170209 C Uus tn 1 169436 B Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne ajalooline puitelamu. Kuressaares erandliku trempelseinaga 19. sajandi puitarhitektuuri näide. Hoonel on oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Uus tn 1 // 1a 6649026 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Hoone on demonteeritud. Uus tn 10 171444 C 63 Uus tn 10 173825 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja ajaloolise väärtusega hoone on näide 1930. aastate funktsionalismist. Uus tn 11 175858 B Muinsuskaitsealale iseloomulik suure miljööväärtusega lihtne puitelamu. Kuressaare 19. sajandi lõpu puitarhitektuuri tüüpiline näide. Uus tn 11 5583634 C Uus tn 11 173595 C Uus tn 12 174031 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puidust kõrvalhoone ja kivist tulemüür. Uus tn 12 181398 B Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik puitehitis, mille fassaadidel on säilinud algsed kujunduselemendid. 19. sajandi lõpu − 20. sajandi alguse puitarhitektuuri näide Kuressaares. Uus tn 13 173847 C Uus tn 13 5583633 C Uus tn 13 174045 C Uus tn 13 7233068 C Uus tn 14 177581 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu 19. sajandist (algne kehand säilinud I korruse ulatuses). Korterelamu iseloomustab oma praeguse väljanägemisega 1950. aastate linnastumise perioodi. Uus tn 14 // 14a 5698284 C Uus tn 14a 169905 B Kuressaare kuurordiarhitektuurile iseloomulik 19. sajandi lõpus ehitatud puidust hoovimaja, mille juurde kuulub paekivist tulemüür. Uus tn 14a 177423 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik puidust abihoone koos tulemüüriga 19. sajandi lõpust. Uus tn 15 175880 B Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik 19. sajandi lõpul ehitatud puitelamu, mille fassaadidel on säilinud autentseid kujunduselemente. Uus tn 17 167904 C Uus tn 17 180839 C Uus tn 18 171049 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja Kuressaare kiviehitustraditsiooni esindav pesuköök. Miljööd toetav kõrvalhoone. 64 Uus tn 18 177958 B Muinsuskaitsealale iseloomulik historitsistlik puitelamu 19. sajandi lõpust, mille eksterjööris on säilinud palju algupäraseid detaile. Hoonel on oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Uus tn 18a 173018 A Terviklikult säilinud väga väärtuslik funktsionalistlik puidust kortermaja 1930. aastatest, milles on säilinud põhimahus algupärane ruumijaotus ja interjöörielemendid: trepikojas laudlaed, tapeedid, tahveluksed, laudlaed korteris, laudpõrand hilisemate katete all, piirdeliistud, pliit soemüüriga. Uus tn 19 170975 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Uus tn 19 179158 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Uus tn 19 179158 C Uus tn 20 193892 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja silmapaistva mõjuga ehitis. Kuressaare üks omanäolisemaid ja ainulaadsemaid historitsistliku arhitektuuri ja materjalikäsitlusega telliskivihooneid. Uus tn 20 176906 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav tüüpiline abihoone, mis on saanud kaasaegse lahenduse: säilitatud on algsed konstruktsioonid ja kehand. Uus tn 20 7562926 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav, kuid erandliku ilmega abihoone on terviklikult säilinud. Uus tn 20 7233095 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kohaidentiteeti kandev abihoone. Uus tn 21 7233078 C Uus tn 21 169667 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Uus tn 21 174345 C Uus tn 22 169944 B Hea näide Kuressaare 1930. aastate elamuarhitektuurist. Arhitektuuriväärtuslik autentse välisilme ja säilinud algsete detailidega funktsionalistlik linnavilla. Mh on säilinud art déco'lik välisuks ning hilisjuugendliku vormikäsitlusega varikatus ja vihmaveesüsteem. 65 Uus tn 22 5698194 C Uus tn 22 5583603 C Uus tn 22a 6705217 C Uus tn 22a 5698198 C Uus tn 23 6473513 C Uus tn 23 179972 C Uus tn 23 174032 C Uus tn 23a 5583632 C Uus tn 24 177576 B Muinsuskaitseala 19. sajandi lõpu ehitustraditsioone järgiv hoonetüüp, mis on säilitanud algse põhimahu ja välisilme. Oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Uus tn 24 169453 C Uus tn 25 181577 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Uus tn 25 5583631 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Uus tn 25 7233086 C Uus tn 25a 6131965 C Uus tn 26 177951 B Kuressaare 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse ehitustraditsioone järgiv hoonetüüp, mis on säilitanud algse põhimahu ja välisilme. Ühe korteri interjööris on säilinud mõned ehitusaegsed detailid: laudlagi, 2 tahvelust, piirdeliistud uste ja akende ümber. Uus tn 26a 7386345 C Uus tn 26a 173254 B Kuressaare 19. sajandi lõpu − 20. sajandi alguse ehitustraditsioone järgiv hoone. Uus tn 28 169066 B Kuressaare 19. sajandi lõpu − 20. sajandi alguse ehitustraditsioone järgiv hoonetüüp, mis on säilitanud algse põhimahu ja välisilme. Uus tn 28 // 28a 6847191 C Uus tn 28a 5583602 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle tervikut toetav puidust kõrvalhoone. Uus tn 29 174026 C Uus tn 29 172931 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu. Hoonel on oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Uus tn 2a 174227 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. 19. sajandi puitarhitektuuri näide, mille puitkehand on säilinud. 66 Uus tn 2a 174529 C Uus tn 3 180926 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Uus tn 30 172544 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kivist kõrvalhoonetüüp. Uus tn 30 177735 B Kuressaare 20. sajandi alguse ehitustraditsioone järgiv hoonetüüp, mis on säilitanud algse põhimahu ja välisilme. Uus tn 31 173314 B Muinsuskaitsealale iseloomulik abihoone. Uus tn 31 170610 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Uus tn 32 171935 B Kuressaare 20. sajandi alguse ehitustraditsioone järgiv hoonetüüp, mis on säilitanud algse põhimahu ja välisilme. Näide 1930. aastate puitarhitektuurist. Uus tn 32 6473859 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puidust kõrvalhoone, mis toetab selle ehituslikku tervikut. Uus tn 32 176248 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puidust kõrvalhoone, mis toetab muinsuskaitseala ehituslikku tervikut. Uus tn 33 169657 B Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik ehitis. 19. sajandi lõpu − 20. sajandi alguse puitarhitektuuri näide Kuressaares. Uus tn 33 5698196 B Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav abihoone. Uus tn 33a 168600 C Uus tn 34 180906 C Uus tn 35 170407 B Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik ehitis. 19. sajandi lõpu − 20. sajandi alguse puitarhitektuuri näide Kuressaares. Uus tn 35a 5698195 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone. Uus tn 35a 166100 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Uus tn 35b 176736 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoone. Uus tn 35b 171035 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Uus tn 36 181090 C Uus tn 37 174793 C 67 Uus tn 38 181533 C Uus tn 39 176616 C Uus tn 39 175697 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Uus tn 4 174135 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitehitis. 20. sajandi kuurortarhitektuuriga seonduv hoovimaja. Uus tn 4 177002 B Kuressaare muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne ajalooline puitelamu, 19.−20. sajandi puitarhitektuuri näide Kuressaares erandliku juugendliku varikatusega. Hoonel on oluline roll miljöö kandjana. Uus tn 4 176632 C Uus tn 40 181093 C Uus tn 41 169727 C Uus tn 41 178518 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Uus tn 41/1 173459 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoone, mille fassaadidel on säilinud algsed kujunduselemendid. Uus tn 43 174037 C Uus tn 43 177344 B Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik ehitis. 19. sajandi lõpu − 20. sajandi alguse puitarhitektuuri näide Kuressaares. Uus tn 45 176270 C Uus tn 45 169444 C Uus tn 45 171616 C Uus tn 47 168590 C Uus tn 5 176145 C Uus tn 5 5698093 C Uus tn 5 180731 B Muinsuskaitsealale iseloomulik, algselt ühekorruseline, keskelteljel eenduva risaliidiga vanalinlik puithoone. Hiljem ümber ehitatud kahekorruseliseks kortermajaks. Uus tn 5a 169761 C Uus tn 5a 175477 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav, Kuressaares erandliku välisilmega väga väärtuslik, 1930. aastatel rajatud puitelamu. Uus tn 5b 176995 C Uus tn 6 5698101 C 68 Uus tn 6 173461 C Uus tn 8 175879 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis, millest on I korruse ulatuses säilinud algne kehand. Näide Kuressaare 19. sajandi puitarhitektuurist. Uus tn 8 172736 C Uus tn 8a 179139 B Erandliku ilmega 19.sajandi lõpu − 20.sajandi alguse puitarhitektuuri näide (end tõllakuur). Kuulub oma ajaloolise kehandiga Kuressaare ajalooliste abihoonete koorekihti. Uus tn 9 176153 C Uus tn 9 176838 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Uus-Roomassaare 13 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Uus-Roomassaare tn 171916 C 1 Uus-Roomassaare tn 169264 C 1 Uus-Roomassaare tn 175699 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. 1 Uus-Roomassaare tn 173244 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu. 10 Säilinud üksikud ajaloolised detailid: otsaviilu laudisel sepanaelad, profileeritud sarikaotsad. Uus-Roomassaare tn 177335 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoone. 11 Uus-Roomassaare tn 178162 C 12 Uus-Roomassaare tn 178436 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. 12 Uus-Roomassaare tn 6472533 C 12 Uus-Roomassaare tn 7237742 C 12 Uus-Roomassaare tn 173316 C Suur kuuridekompleks 13 Uus-Roomassaare tn 175937 A Muinsuskaitseala või selle arengut 13 iseloomustav väga väärtuslik ehitis. Läbi uurimata, minimaalsete varasemate sekkumistega ning vähese olemasoleva teabega ajalooline hoone, mille vanus ja välisilme lubavad eeldada interjööri väärtuslikkust. Uus-Roomassaare tn 5584071 C Puudekuur 14 Uus-Roomassaare tn 178325 C Silikaattellistest garaaž. 14 Uus-Roomassaare tn 169563 B Ajaloolisesse keskkonda hästi paigutatud 14 autentsena säilinud nõukogudeaegne hoone. 69 Uus-Roomassaare tn 170817 C 14a Uus-Roomassaare tn 177915 C 15 Uus-Roomassaare tn 177562 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. 15 Uus-Roomassaare tn 179174 B Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne 16 ajalooline puitelamu. Kuressaarele omase 19.−20. sajandi puitarhitektuuri näide. Uus-Roomassaare tn 6472541 C 16a Uus-Roomassaare tn 173369 C 16a Uus-Roomassaare tn 6473277 C 17 Uus-Roomassaare tn 169821 B Muinsuskaitseala või selle arengut 17 iseloomustav väga väärtuslik puitehitis, mille fassaadidel on säilinud algsed kujunduselemendid. 19. sajandi lõpu − 20. sajandi alguse puitarhitektuuri näide Kuressaares. Uus-Roomassaare tn 5583715 C 18 Uus-Roomassaare tn 169280 B Muinsuskaitsealale iseloomulik väikeelamu. 18 Uus-Roomassaare tn 175212 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. sajandi 19 lõpu − 20. sajandi alguse puitarhitektuuri tüüpiline näide, mida on korduvalt ümber ehitatud, mh kaetud tellistest välisvoodriga. Uus-Roomassaare tn 180140 C 19 Uus-Roomassaare tn 173668 C 1a Uus-Roomassaare tn 174314 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja 20 kohaidentiteeti kandev arhailine abihoone. Uus-Roomassaare tn 174918 B Muinsuskaitseala või selle arengut 20 iseloomustav väga väärtuslik 19. sajandi lõpul – 20. sajandi alguses ehitatud puitelamu, mille fassaadid on autentsena säilinud. Uus-Roomassaare tn 170302 B Muinsuskaitsealale iseloomulik abihoone. 22 Uus-Roomassaare tn 182460 B Muinsuskaitseala või selle arengut 22 iseloomustav väga väärtuslik puitehitis, mille fassaadidel on säilinud algsed kujunduselemendid. 19. sajandi lõpu − 20. sajandi alguse puitarhitektuuri näide Kuressaares. 70 Uus-Roomassaare tn 5584081 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja 24 kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone. Uus-Roomassaare tn 173246 C 24 Uus-Roomassaare tn 175766 B Muinsuskaitseala või selle arengut 24 iseloomustav väga väärtuslik puitehitis, mille fassaadidel on säilinud algsed kujunduselemendid. 19. sajandi lõpu − 20. sajandi alguse puitarhitektuuri näide Kuressaares. Uus-Roomassaare tn 5583713 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja 26 kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone. Uus-Roomassaare tn 172347 B Muinsuskaitseala või selle arengut 26 iseloomustav väga väärtuslik 19. sajandi lõpul – 20. sajandi alguses ehitatud puitelamu, mille fassaadid on autentsena säilinud. Uus-Roomassaare tn 183373 C 26a Uus-Roomassaare tn 174731 C 28 Uus-Roomassaare tn 176071 C 28 Uus-Roomassaare tn 169664 B Muinsuskaitseala või selle arengut 28 iseloomustav väga väärtuslik ehitis. 19. sajandi lõpu − 20. sajandi alguse puitarhitektuuri näide Kuressaares. Uus-Roomassaare tn 179178 C 3 Uus-Roomassaare tn 7040882 C 3/1 Uus-Roomassaare tn 171509 C 30 Uus-Roomassaare tn 166261 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. 30 Uus-Roomassaare tn 170964 C 32 Uus-Roomassaare tn 8403904 C 3a Uus-Roomassaare tn 5698078 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. I 3b korruse ulatuses on hoone sees säilinud algne kehand. Uus-Roomassaare tn 173019 A Muinsuskaitseala arengut iseloomustav väga 4 väärtuslik 1930. aastatel püstitatud puitehitis, mille fassaadidel on säilinud algsed kujunduselemendid. Säilinud on algupärane ruumijaotus ja interjöörielemendid: uksed, 71  laudpõrandad, pottahi, puittrepp, plaatkatete ja liistudega laed, laudislaed. Uus-Roomassaare tn 168972 C 4 Uus-Roomassaare tn 7237678 C 4 Uus-Roomassaare tn 167916 C 5 Uus-Roomassaare tn 175273 C 6 Uus-Roomassaare tn 177851 B Muinsuskaitseala või selle arengut 6 iseloomustav väga väärtuslik puitehitis, mille fassaadidel on säilinud algsed kujunduselemendid. 19. sajandi lõpu − 20. sajandi alguse puitarhitektuuri näide Kuressaares. Uus-Roomassaare tn 7237676 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 6 kohaidentiteeti kandev abihoone. Uus-Roomassaare tn 166457 B Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne 7 viilkatusega puitelamu. Uus-Roomassaare tn 176069 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. 7 Uus-Roomassaare tn 181401 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. 8 Uus-Roomassaare tn 7237746 C 8//10 Uus-Roomassaare tn 177877 B Muinsuskaitseala või selle arengut 9 iseloomustav väga väärtuslik ehitis. Vaikne tn 11 7833225 C Hoone pikendus silikaattellistest. Vaikne tn 11 424643 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Vaikne tn 11 513346 C Vaikne tn 4 170409 C Vaikne tn 4 175874 C Vaikne tn 6 173963 C Vaikne tn 6 173671 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja Kuressaarele omast kiviehitustraditsiooni esindav arhitektuuriväärtuslik elamu 19. sajandist. Vaikne tn 6a 5583863 C Vaikne tn 6a 173066 C Vaikne tn 6a 6126895 C Vaikne tn 6b 5582504 C 72 Vaikne tn 6b 179697 C Vaikne tn 7 426764 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis, mis on säilinud algses mahus. Vaikne tn 8 176262 C Vaikne tn 8 168764 C Vallimaa tn 1a 184260 C Veski põik 1 181257 C Veski põik 2 174914 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Näide 1930. aastate arhitektuurist. Oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Veski põik 2 177620 C Veski põik 3 5583772 C Ülepumpamisjaam Veski põik 4 177743 B Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne puitelamu 20. sajandi I poolest. Veski põik 6 172674 C Veski tn 10 173919 B Muinsuskaitsealal erandliku ja silmapaistva arhitektuuriga kivielamu 1956. aastast. Ehitatud kunagise omaniku, Saaremaa teedevalitsuse inseneri Ilmar Sireli kavandi järgi. Veski tn 10a 166113 C 1998. aastal suurel määral ümber ehitatud. Veski tn 10b 7160335 C Veski tn 12 176144 C Veski tn 12 174596 C Veski tn 12a 166296 B Erandliku välisilmega väikesemahuline puitelamu. Veski tn 12b 172354 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Veski tn 2 173013 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv viilkatusega paekivist abihoone. Veski tn 2 169945 B Hästi säilinud Kuressaare muinsuskaitsealale iseloomulik historitsistlik puitvilla 19. sajandist, mille idakülje otsaga liitub Kuressaare kuurordiarhitektuurile iseloomulik kahekorruseline klaasitud veranda. Oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Veski tn 4 175193 B Muinsuskaitsealale iseloomulik historitsistlik korterelamu. Kuressaarele omase 19. sajandi puitarhitektuuri näide. Oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. 73 Veski tn 6 170501 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone 20. sajandi algusest. Veski tn 6 169665 B Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne puitelamu 20. sajandi algusest, mis on säilinud oma algupärases mahus. Veski tn 6a 178037 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu 19. sajandist. 2015. aastal tundlikult restaureeritud hoonel on oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Veski tn 7 177336 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu. Ehitatud 1920. aastatel (vanim osa võib pärineda juba 19. sajandi lõpust) Veski tn 8 176188 B Muinsuskaitseala keskkonda rikastav uusehitis. Iseseisva arhitektuuriväärtusega Kuressaare postmodernismi näide. Hoone valmis 1998. aastal Tiit Kaljundi projekti järgi. Veski tn 9 169830 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis (end õliladu). Kuressaare kiviehitustraditsiooni esindav arhitektuuriväärtuslik kõrvalhoonetüüp. Veski tn 9 172539 M Ehitismälestis (Kuressaare sadama kaubaaidad, reg-nr 20876) Vete tn 10 171521 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv krohvitud seinte ja viilkatusega kivist abihoone. Vete tn 10 170231 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv lihtne puithoone. 1950. aastate tüüpprojekti järgi ehitatud hoone on säilinud algses mahus. Vete tn 10a 175891 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis 20. sajandi algusest. Vete tn 12 539692 C Vete tn 15 173619 C Vete tn 15 177736 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoone, säilinud on algne maht. Vete tn 2 5698176 C Vete tn 4 500615 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja Kuressaare kiviehitustraditsiooni järgiv ehitis, mille vanimad osad pärinevad 20. sajandi algusest. Väärtuslik on endise elektrijaama töökoja dolomiidist kehand, avade paigutus ning aknaraamide jaotus. Vete tn 4 472194 C 74 Vete tn 6 510948 B Endine Kuressaare elektrijaama klubi- ja dispetšerihoone on hea näide Kuressaare funktsionalismist. Kõrge arhitektuuriväärtusega hoone kuulub endise elektrijaama hoonete kompleksi ja on 2003. aastal hästi korrastatud. Vete tn 8 431118 B Arhitektuuri- ja kultuuriväärtuslik endine sepikoda ja kaalumaja 1940. aastatest. Väike-Põllu tn 1 177579 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis 20. sajandi algusest, mida on korduvalt ümber ehitatud. Väike-Põllu tn 1 169561 B Muinsuskaitsealale iseloomulik abihoone 20. sajandi algusest. Väike-Põllu tn 2 173107 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsiooni kujundanud puitelamu. Säilinud põhimahuga Kuressaare 19. sajandi puitarhitektuuri tüüpiline näide. Väike-Põllu tn 2 5583762 C Väike-Põllu tn 2 5583761 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis. Väike-Sadama tn 1 7228538 C Väike-Sadama tn 1 183755 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu 19. sajandist. Oluline roll puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Väike-Sadama tn 10 178114 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja Kuressaare kiviehitustraditsiooni esindav arhitektuuriväärtuslik abihoone 18. sajandist. Kuressaarele omane kõrvalhoone tüüp. Väike-Sadama tn 10 175838 B Muinsuskaitsealale iseloomulik olulise vanuseväärtusega arhitektuuriväärtuslik puitelamu 18. sajandist. Väike-Sadama tänava üks vanimaid hooneid. Väike-Sadama tn 10a 178714 C Väike-Sadama tn 2 183747 B Hästi säilinud ja tundlikult taastatud arhitektuuriväärtuslik elumaja on hea näide 19. sajandi puitarhitektuurist. Oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Väike-Sadama tn 2 5583767 C Väike-Sadama tn 2a 5583766 C Väike-Sadama tn 2a 176720 B Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne ajalooline puitelamu 19. sajandist. Oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Väike-Sadama tn 3 5583770 C 75 Väike-Sadama tn 3 501859 A Muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav väga väärtuslik ehitis, milles on säilinud põhimahus algupärane ruumijaotus ja mantelkorsten. Väike-Sadama tn 4 181253 B Muinsuskaitsealale iseloomulik suure miljööväärtusega lihtne elamu. Kuressaare 19. sajandi lõpu puitarhitektuuri tüüpiline näide, mis on uuendatud välisviimistlusega kaotanud oma ajaloolise ilme, kuid säilitanud algse mahu. Väike-Sadama tn 4 5583765 C Väike-Sadama tn 4 182763 C Väike-Sadama tn 5 170608 C Väike-Sadama tn 5 177946 C Väike-Sadama tn 5a 181392 C Väike-Sadama tn 6 180164 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsiooni kujundanud hoone. Põhimahus säilinud 19. sajandi Kuressaare puitarhitektuuri tüüpiline näide. Väike-Sadama tn 6 172920 C Väike-Sadama tn 7 170342 B Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu 19. sajandist. Hoonel on oluline roll Kuressaare puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. Väike-Sadama tn 7/1 6948378 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja Kuressaare kiviehitustraditsiooni esindav abihoone 19. sajandist. Väike-Sadama tn 8 5583769 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev arhitektuuriväärtuslik abihoone 20. sajandi algusest. Väike-Sadama tn 8 170814 B Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne ajalooline puitelamu. Kuressaarele omase 19.−20. sajandi puitarhitektuuri näide. Väike-Sadama tn 9 5583771 C Väike-Sadama tn 9 176991 C Väljaku tn 6 738169 C Väljaku tn 6 5583412 C 76  SELETUSKIRJA LISA 2 Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast See tabel käsitleb ainult muinsuskaitseameti loakohustust, lisaks rakendab kohalik omavalitsus ehitusseadustiku nõudeid. Menetlused: 1 – Tegevuskava ja tööde tegemise luba (MuKS § 49 lg 3) 2 – Kooskõlastus KOV-e ehitusloa või -teatise menetluse käigus, lisaks muinsuskaitse eritingimused, (vajadusel uuringud), ning tööde tegemise luba (MuKS § 46–54) 3 – Muinsuskaitseameti kooskõlastus KOV-e ehitusloa või -teatise menetluse käigus (MuKS § 52 lg 4) Hooldamine ja Konserveerimine, Väliste piirdekonstruktsioonide Väliste piirdekonstruktsioonide Ehitamine (sh laiendamine, remontimine restaureerimine ja ehitamine restaureerimine ja konserveerimine ilme muutmine, sh värvimine ümberehitamine, siseruumides lammutamine) Ehitusprojekti Ehitusprojekti Ehitusprojektiko Ehitusprojekti Ehitusprojekti Ehitusprojekti Ehitusprojekti kohustusega kohustuseta kohustusega hustuseta kohustusega kohustuseta kohustusega Mälestis Puudub 1 2 1 2 1 2 2 A-hoone Puudub 1 2 1 2 1 2 2 B-hoone Puudub Puudub 1 2 1 2 2 C-hoone Puudub Puudub Puudub 1 3 3 Tööd on jagatud ehitusprojekti kohustusega ja ehitusprojekti kohustuseta töödeks vastavalt Ehitusseadustiku Lisa 1-le. St kõikidel juhtudel, kui kohalikule omavalitsusele tuleb esitada projekt ehitusloa saamiseks või koos ehitusteatisega, rakendab Muinsuskaitseamet kultuuriväärtuslike hoonete (A ja B) puhul menetlust 2, muude hoonete (C) puhul menetlust 3. Juhul, kui kohalikule omavalitsusele ehitusprojekti esitamise nõuet ei ole, ei nõua projekti ka Muinsuskaitseamet ning annab tööde loa tegevuskava alusel. NB! Kui töid tehes avastatakse ajalooline rajatis, tarind, hooneosa, viimistluskiht, arheoloogiline kultuurkiht või muu leid või asjaolu (mistahes kaitsekategooria hoone siseruumides), on tööde teostaja kohustatud säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata muinsuskaitseametit (MuKS § 60).