Vaidlustaja seisukoht

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] 25.09.2025 SEISUKOHT hankija ja kolmanda isiku seisukohtadele Vaidlustaja: Advokaadibüroo RASK OÜ Registrikood: 12320552 Ahtri 6, 10151 Tallinn Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Tarmo Peterson vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Ahtri 6, 10151 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Registrikood: 70007340 Lõkke tn 4, Tallinn Harjumaa 10122 e-post: [email protected] Kolmas isik: Advokaadibüroo PwC Legal Services OÜ Registrikood: 17025398 Tatari 1, 10116, Tallinn Kolmanda isiku esindaja: vandeadvokaat Taavi Kõiv Advokaadibüroo PwC Legal Services OÜ Registrikood: 17025398 Tatari 1, 10116, Tallinn 1/5 1. ASJAOLUD 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni menetluses on Advokaadibüroo RASK vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses nr 295139 „Õigusteenuse tellimine Riigikantselei innovatsioonivaldkonnale“ tehtud otsustele. 1.2. 22.09.2025 teatisega on vaidlustuskomisjon määranud asja lahendamise kirjalikus menetluses ning määranud menetlusosalistele järgmised tähtajad – kuni 25.09.2025 täiendavate selgituste, dokumentide ja menetluskulude taotluste esitamiseks ning eelnimetatud kuupäevaks laekunule seisukohtade esitamiseks kuni 30.09.2025. 1.3. Vaidlustaja on tutvunud hankija ja kolmanda isiku seisukohtadega vaidlustuses ning esitab käesolevaga seisukohad nimetatule. 2. VAIDLUSTAJA SEISUKOHAD  Vaidlustajal esineb kaebeõigus 2.1. Ebaõige ja arusaamatu on kolmanda isiku seisukohas esitatu, justkui puuduks vaidlustajal kaebeõigus vaidlustuse esitamiseks. Nagu kolmas isik ise viitab, siis RHS § 185 lg 1 sätestab endas eeldustena hankija rikkumise ja sellise rikkumise osas vaidlustaja huvide kahjustumise. Olukorras, kus hankija on tunnistanud menetluses vastavaks pakkuja, kelle pakkumus ei ole hanketingimustele vastav ning selline pakkuja asub konkureerima lepingu täitmise osas vaidlustajaga, on tegemist vaidlustaja õiguste rikkumise ja huvide riivega. Nimetatut on kinnitatud korduvalt vaidlustusmenetluse praktikas ning kolmanda isiku püüd „väänata“ RHS § 185 tegelikku sisu vastupidiseks on ebaõige. Kolmanda isiku poolt viidatud õiguskirjanduse punktid viitavad selgesti kaebeõiguse olemasolule isikutel, kelle suhtes on hankija ebaseaduslikul tegevusel olnud negatiivne ehk kahjulik mõju laiemas mõttes. Selle on kolmas isik ebaõigesti jätnud tähelepanuta. Arvestades lisaks, et raamlepingus on hankelepingu sõlmimiseks ühe võimalusena ette nähtud kaskaadmeetod, on kolmanda isiku argumentatsioon seisukohta punktides 8- 11 ka asjakohatu ja ebasobiv.  Kolmanda isiku pakkumus ei vasta hanketingimustele, hankija on asunud hanketingimuste sisu vaidlustuses muutma 2.2. Hankija on vastuses vaidlustuses leidnud, et hankijal oli võimalik tugineda kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamisel üksnes pakkuja kinnitustele, viidates Riigikohtu lahendile 3-19-1464. 2.3. Viide Riigikohtu lahendile 3-19-1464 ei ole asjakohane. Viidatud vaidluses vaidlesid pooled selle üle, kas tehniliste tingimuste punktis 7.3 sätestatud tingimus „Tõendada litsentseeritud hooldustehniku olemasolu Eestis. Esitada litsentsi koopia. Litsentsi puudumisel esitada tehniku koolitusplaan, litsents peab olema analüsaatori installeerimise ajaks“ oli täidetud, kui pakkuja oli esitanud kinnituse ja koolitusplaani, millisest oli võimalik tuvastada, et litsents tagatakse analüsaatori installeerimise ajaks, kuid sealjuures ei pidanud hankija hakkama koolitusplaani ennast hindama. 2.4. Käesoleval juhul ei ole samaväärne olukord põhjusel, et kui Riigikohtu lahendi 3-19-1464 vaidluse all olnud hankemenetlus sätestaski sõnaselge võimaluse omada nõuetekohast isikut alles analüsaatori installeerimise ajaks, siis sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse nr 295139 nõuded sätestasid, et nõuetekohane meeskond pidi olemas olema pakkumuse esitamise ajal. Viimast kinnitavad järgmised punktid: (i) vastavustingimus sätestas pakkuja kohustuse raamlepingu täitmisse kaasata meeskonna, kes on suuteline teenust osutama tehnilises kirjelduses toodud õigusvaldkondades. Sealjuures vastavustingimuses antav kinnitus on sätestatud oleviku vormis, millisest tuleneb, et nõue peab olema täidetud pakkumuse esitamise hetkel. 2/5  (ii) tehnilise kirjelduse punkt 2.5 sätestas nõude, et pakkuja garanteerib pakkumuse esitamisega, et tal on olemas küllaldane tööjõud õigusteenuse osutamiseks ning, et lepinguperioodil ei teki õigusteenuse osutamisel takistusi ega viivitusi. Tegemist on olevikunõudega, mida hankija pidi pakkumuse vastavuse hindamisel kontrollima ning milline tingimus on kooskõlas kehtiva praktikaga, mille kohaselt pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud kõigile tingimustele igal ajahetkel alates pakkumuse esitamisest (vt Tallinna Halduskohtu 16.09.2019 otsus, 3-19-1491, p 36). Veelkord, garanteerida ei saa midagi, mida pole olemas. 2.5. Seega on hankija seadnud selged nõuded meeskonna võimekuse olemasolule, millist on hankija käesolevas vaidlustuses esitatud kohaselt asunud vastupidiselt tõlgendama. Nimetatu ei ole aga korrektne. 2.6. Hankija pidi teostama tegeliku kontrolli sellest, kas pakkujal on olemas küllaldane tööjõud, kes suudab osutada õigusteenust kõigis hankija poolt tehnilises kirjelduses nõutud õigusvaldkondades ja seda koheselt raamlepingu sõlmimisest alates. Sellise kontrolli käigus ei saanud hankijal jääda tähelepanuta, et kolmanda isiku õigusteenused on suunitletud üksnes ja ainult äriõigusteenustele, milline ei ole vaidlusaluse sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse subjektiks. Lisaks mitte ühe sõnaga ei ole kolmas isik kirjeldanud enda meeskonna pädevust üheski alljärgnevatest valdkondadest – riigihankeõigus, Euroopa Liidu struktuurfondide õigusraamistik ja Euroopa Liidu õigus, konkurentsiõigus ja riigiabi ning lisaks haldusõigus. Antud meeskonnaliikmed ei ole nimetatud valdkondades avaldanud kajastusi ning samuti ei ole kohtulahendite otsingusüsteemides leitav, et kolmanda isiku meeskonnaliikmed oleksid kõnealustes vaidlustes olnud esindajaks. 2.7. Pakkuja on enda ekspertiisi ja kogemust rõhutanud peamiselt valdkondades, millised ei ole käesoleva menetluse osaks. Oleks igati loogiline, et kui vastav ekspertiis oleks olemas ka muudes valdkondades, siis oleks kolmas isik selle enda pakkumuses välja toonud. Sellist põhimõtet on kinnitatud ka Harju maakohtu poolt vaidluses, milles arutleti advokaadi ametiisikuks muutumist ning milles kohus selgitas, et kui isik tegutseb teatud spetsiifilises valdkonnas, peab ta endale seda valdkonda reguleeriva normistiku piisavalt selgeks tegema. Selleks, et pakkuda õigusteenust teistele isikutele, kes konkreetses õigusvaldkonnas ei orienteeru, peab õigusteenuse osutaja ise selles valdkonnas orienteeruma või vähemalt endale selle valdkonna selgeks tegema. Vastasel juhul ei saaks ta sellist teenust osutada (HMKO 1-20-4858). 2.8. Kuigi vaidlustaja hinnangul ei piisanud käesolevas menetluses üksnes kinnituse andmisest, siis toonitab vaidlustaja siinkohal Riigikohtu poolt lahendis nr 3-19-1464 esitatud seisukohta, et mistahes kinnitusele tuginemine, kui see on riigihankes lubatud, peab käima käsikäes hankija usalduse tekkimisega. Olukorras, kus aga pakkumuses esitatud teave on puudulik ning avalikult kättesaadav teave ei kinnita kohustuslike tingimuste täitmist, ei saa selline usaldus hankijal aga tekkida ning sellisele kinnitusele ei saa tugineda. 2.9. Vaidlustaja selgitab veelkord, et hankes tingimuste sätestamise eesmärk saab olla üksnes see, et pakkujal oleks juba pakkumuse esitamise hetkel olemas nõuetekohane meeskond, kes suudaks hankijale hankija poolt nõutud valdkondades efektiivselt ja kvaliteetselt ja ka õigeaegset õigusteenust pakkuda. Seda selgitab tehnilise kirjelduse punkt 2.5 kõige ehedamas võtmes - pakkuja garanteerib pakkumuse esitamisega, et tal on olemas küllaldane tööjõud õigusteenuse osutamiseks ning et lepinguperioodil ei teki õigusteenuse osutamisel takistusi ega viivitusi, mis tuleneks pakkuja töökoormusest või tööjõu korraldusest ning lisaks kinnitab pakkumuse esitamisega, et pakkuja pakkumuses esitatud meeskond peab olema suuteline tehnilises kirjelduses toodud valdkondades osutama õigusteenust. 2.10. Lause osa oleviku vorm „on olemas” ei saa viidata millelegi, mis ehk võibolla kunagi tekib tulevikus, millist on kinnitatud ka vaidlustuskomisjoni praktikas, milles vaidlustuskomisjon on viidanud, et raamlepingu sõlmimiseni saab jõuda vaid RHAD-ile vastava pakkumusega ja pakkumuses sisalduvate puuduste parandus ei saa toimuda kunagi tulevikus raamlepingu täitmise kaudu (VAKO otsus nr 169- 25/284595, p 9.2.2), samuti ei saa nõuetele mittevastav pakkumus nõuetele vastavaks muutuda hiljem (VAKO otsus nr 2-23/257737, p 13.4.2) näiteks uute dokumentide või meeskonnalikmete esitamise 3/5  kaudu. Sama on kinnitanud Riigikohus viidates, et kui nõuetele vastav seisund tekib ettevõtjal alles pärast pakkumuse esitamist, ei võeta seda hankemenetluses arvesse (RKHKo 3-3-1-24-13, p 23). Pakkumus peab vastama kõigile riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele igal ajahetkel alates pakkumuse esitamisest (Tln HKo 3-19-1491, p 36). 2.11. Arusaamatuks jääb siinkohal kolmanda isiku vastuse punktis 14 esitatud käsitlus sellest, justkui peaks kolmandal isiku täitmise vahendid olemas olema alles hankelepingu täitmiseks vajalikel hetkedel. Kuigi ühelt poolt on sellest võimalik mõista kolmanda isiku kinnitus, et nõuetekohast meeskonda siiski pakkumuse esitamise hetkel ei olnud, siis kolmanda isiku arusaam üldiselt on vastuolus hankes kehtestatud tingimustega, mis sätestavad sõnaselgelt kohustuse meeskonna olemasolu „raamlepingu täitmiseks“ (vastavustingimus ja raamlepingu punkt 7.1), mitte hankelepingu täitmiseks. Tegemist on erinevate lepingutega. Kolmanda isiku arusaam on otseses vastuolus tehnilise kirjelduse punktiga 2.5, mis nagu viidatud sätestab küllaldase ja tehnilises kirjelduses sätestatud valdkondades teenuse osutamiseks suurelise tööjõu olemasolu pakkumuse esitamise hetkel, millega välditakse õigusteenuse osutamisel takistuste ja viivituste tekke. Nimelt, kuid nüüd raamlepingu sõlmimise päevale järgmisel päeval otsustab hankija kaskaadmeetodil teha tellimuse, milline hõlmab endast mõnd vaidlusalust õigusvaldkonda, siis ei ole kolmandal isikul nõutavat spetsialisti. Ning kui siis asub kolmas isik seda spetsialisti alles otsima, ei ole tagatud nõue, et õigusteenuse osutamisse ei teki takistusi ega viivitusi. 2.12. Juba ainuüksi nimetatu kinnitab, et tingimused kogumis on nõudnud nõuetekohase meeskonna olemasolu koheselt, mitte lubanud hakata alles pärast raamlepingu sõlmimist selleks meeskonna liikmeid otsima. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu otsusega asjas nr C-309/18: Lavorgna (p 20), milles kohus selgitas, et võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust tuleb tõlgendada nii, et vastuolus on ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi haldusasutuste või -kohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest. Praegusel juhul sätestab aga tehniline kirjeldus kohustuse, milline peab olema olemas, et välditud oleks õigusteenuse takistused ja viivitused. 2.13. Kõike eelnevat ei väära raamlepingus sätestatud võimalus meeskonnaliikmete vahetamiseks või meeskonna täiendamiseks. Tegemist on lepingu täitmist reguleeriva punktiga, millel puudub puutumus vastavustingimusega. Seda on kinnitatud ka haldusasjas nr 3-23-2824, millised halduskohus on jaatanud VAKO seisukohta, et pakkumuse sisulise vastavuse kontroll RHS § 114 mõttes saab hõlmata üksnes nõudeid, mille täitmine oli nõutav pakkumuse esitamise hetke seisuga, kuid tulevikku (hankelepingu sõlmimise järgsesse perioodi) suunatud dokumendi esitamise tingimus ei pea olema täidetud pakkumuse esitamise hetke seisuga. Kõik dokumentide esitamise tingimused, mille reegel TK-s on before the first delivery, on oma sisult hankelepingu täitmise tingimused ja nende olemasolu ei pidanud vastustaja kontrollima pakkumuse vastavuse kontrollimisel ja pakkumuse vastavaks tunnistamisel. Euroopa Kohtu otsusest asjas nr C-927/19 (p 89) nähtub, et hankelepingu täitmise tingimuste järgimist ei tule hinnata hankelepingu sõlmimise hetkel. Käesoleval juhul oli hankija aga nõudnud nõuetekohase meeskonna kaasamist juba pakkumuse esitamisega (vastavustingimus ning tehnilise kirjelduse punkt 2.5). 2.14. Põhimõtteliselt ei saa vaidlustaja nõustuda kolmanda isiku väidetega meeskonnaliikmete pädevusest kõigis hankija poolt nõutud valdkondades. Kuigi vastab tõele, et vandeadvokaadi kutsetegevus on enesereguleeritav, siis ei saa valdkonna pädevus tekkida lihtsalt soovist või kinnituse andmisest. Selleks peab olema reaalne kogemus. Nii tuleb see ka advokatuuri suunistest. Näiteks on riigi õigusabi osutamise juhendis sätestatud (p 6.1), et enne tellimuse vastuvõtmist peab advokaat tutvuma tellimuse sisu ja lisatud materjalidega veendumaks, et ei esine asjaolusid, mis välistavad tellimuse täitmist, sealhulgas advokaadil on piisav kompetents ja ajaline ressurss asjaga nõuetekohaseks tegelemiseks. 2.15. Pädevuse olulisust on kinnitatud ka aukohtu menetlustes, milles on selgitatud, et advokaat peab tegutsema õigusteenuse laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning osutama õigusteenust vastavalt oma teadmistele ja võimetele ning mitte alla üldiselt tunnustatud kutseoskuse taseme. Advokaadi kohustus osutada õigusteenust vastavalt oma teadmistele ja võimetele tuleb koostoimes VÕS § 620 lg-ga 2 tõlgendades mõista kui kohustust tegutseda üldiselt tunnustatud kutseoskuse tasemel. Seega juhul, kui 4/5  tekib küsimus sellest, kas advokaat on selle kohustuse täitnud, tuleb hinnata, kas advokaat on konkreetses olukorras tegutsenud viisil, mida võiks oodata keskmiselt selles olukorrad tegutsevalt advokaadilt, kellel on teadmised konkreetset valdkonda reguleerivate normide ja kohtupraktika kohta ning kogemused selles valdkonnad tegutsemises (Aukohtu 12.06.2025 otsus). Nimetatust on seega ka aukohus kinnitanud, et advokaadi teadmised ja võimed on väga tugevalt seotud nii teadmiste, kui kogemustega valdkonnas tegutsemisel. Nagu aga viidatud, siis pakkumuses ei olnud kolmas isik sellekohast kogemust esitlenud ning sellist kogemust ei nähtu samuti avalikest andmebaasidest. Puudub mistahes loogiline ja usutav põhjus, et selline hankega seotud kogemus oleks jäetud esitamata, kui see tegelikult olemas oleks. 2.16. Üksnes juriidilise kõrghariduse omamine või advokatuuri liikmesus ei taga teadmisi kõigis õigusvaldkondades. Riigikohus on lahendis 3-2-1-7-08 varasemalt selgitanud, et juriidilise hariduse olemasolu ei tähenda iseenesest veel seda, et menetlusosalise teadmised ja kogemused on kõigis erinevate õigusvaldkondades piisavad selleks, et ta oleks võimeline oma õiguseid efektiivselt kaitsma. Sama analoogia on kohaldatav ka advokatuuri liikmetele ning ongi põhjuseks, miks advokaadid spetsialiseeruvad. 2.17. Eeltoodust tulenevalt jääb vaidlustaja enda varasemate taotluste juurde ning palub tunnistada kehtetuks otsus, millega hankija otsustas tunnistada kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks. 3. TAOTLUS MENETLUSKULUDE VÄLJAMÕISTMISEKS RHS § 199 lg 1 kohaselt lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks tuleb vaidlustuskomisjonile kirjalikus menetluses hiljemalt RHS 196 lg 3 sätestatud täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäevaks esitada taotlus koos kulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Käesolevaga esitab vaidlustaja vaidlustuskomisjonile menetluskulude nimekirja, paludes vaidlustuskomisjonil RHS §-des 198 ja 199 alusel välja mõista riigihanke nr 295139 vaidlustamisel tekkinud kulud. Vaidlustaja on vaidlustusmenetluses kandnud menetluskulusid järgmiselt - riigilõiv 640 eurot (vt vaidlustuse lisa). Lähtudes eeltoodust palub vaidlustaja mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt Advokaadibüroo RASK kasuks välja vaidlustusmenetluse kulud kokku summas 640 eurot. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Tarmo Peterson Vandeadvokaat Advokaadibüroo RASK seaduslik esindaja Keidi Kõiv Vandeadvokaat Advokaadibüroo RASK lepinguline esindaja 5/5