Vaidlustaja täiendav seisukoht

Lp riigihangete vaidlustuskomisjon E-post: [email protected] Riigihanke viitenumber: 296710 25.09.2025 Vaidlustajad (ühispakkujad): Advokaadibüroo WALLESS OÜ Registrikood 14024560 Liivalaia 36, 10132 Tallinn Tel 611 0915 E-post [email protected] Ernst & Young Baltic AS Registrikood: 10877299 Rävala pst 4, 10143 Tallinn Hankija: Aktsiaselts Eesti Post Registrikood 10328799 Pallasti 28, 10001 Tallinn E-post [email protected] Hankija esindajad: Vandeadvokaat Kadri Härginen Vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111 Tallinn Tel 6 400 900 E-post: [email protected] [email protected] Kolmas isik: KPMG Baltics OÜ Registrikood: 10096082 Ahtri 4, 10151 Tallinn E-post: [email protected] [email protected] SEISUKOHT Vaidlustajate taotlused: Rahuldada ühispakkujate Advokaadibüroo WALLESS OÜ ja Ernst & Young Baltics AS vaidlustus tervikuna ning: 1. nõuda hankijalt välja ja edastada vaidlustajatele riigihanke „Erikontrolli läbiviimine“ läbiviimiseks Aktsiaseltsi Eesti Post hankekomisjoni moodustamise käskkiri või muu dokument, millelt nähtuvad hankekomisjoni liikmete arv ja komisjoni liikmete nimed; 2. tunnistada kehtetuks Aktsiaseltsi Eesti Post 10.09.2025 otsus osas, milles sellega tunnistati vastavaks KPMG Baltics OÜ pakkumus; 3. tunnistada kehtetuks Aktsiaseltsi Eesti Post 10.09.2025 otsus, millega tunnistati edukaks KPMG Baltics OÜ pakkumus; 4. mõista Aktsiaseltsilt Eesti Post vaidlustajate kasuks välja vaidlustusmenetlusega seotud menetluskulud summas 640 eurot (käibemaksuta) ning jätta Aktsiaseltsi Eesti Post ning KPMG Baltics OÜ vaidlustusmenetlusega seotud menetluskulud nende endi kanda. ASJAOLUD Vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) menetluses on ühispakkujate Advokaadibüroo WALLESS OÜ ja Ernst & Young Baltic AS (edaspidi vaidlustajad) 15.09.2025 vaidlustus lihthankes „Erikontrolli läbiviimine“ (viitenumber 296710) (edaspidi hange või lihthange) Aktsiaseltsi Eesti Post (edaspidi hankija) 10.09.2025 otsuste peale. Hankija ja kolmas isik vastasid vaidlustusele 19.09.2025. VAKO määras 22.09.2025 teatega asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, määras pooltele täiendavate seisukohtade, sh menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks 25.09.2025 ning vastaspoole esitatule vastamise tähtajaks 30.09.2025. Samuti kohustas VAKO hankijat ja KPMG Baltics OÜ-d (edaspidi kolmas isik või KPMG) järgmiselt: (i) hankijal edastada hiljemalt 23.09.2025 vaidlustajatele „Pakkumuse edukaks tunnistamise otsus“ ja hindamiskomisjoni liikmete hinnangud; (ii) KPMG-l teavitada VAKO-t, kas pakkumuses kaasatud 2 vandeadvokaati on kolmanda isiku ärisaladus, ja vastavalt ärisaladuseks määramist põhjendada; (iii) KPMG-l teavitada, kas KPMG ja advokaadibüroo pidaja vahel on sõlmitud leping riigihankes pakkumuse esitamise ja erikontrolli läbiviimisega, ja lepingu olemasolul see VAKO- le edastada. Samuti palus VAKO põhjendada, kui leping on KPMG ärisaladus. Hankija esitas 23.09.2025 vaidlustajatele „Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse“ ja hindamiskomisjoni liikmete hinnangud. KPMG ei avaldanud oma 23.09.2025 e-kirjas pakkumusse kaasatud 2 vandeadvokaadi nimesid, vaid teavitas, et loeb pakkumuse meeskonda ja tööjaotust oma ärisaladuseks. KPMG hinnangul muudavad projektimeeskonda kaasatud pädevused kolmanda isiku väärtuspakkumise turul ainulaadseks ja sellisena ärisaladusega kaetud konkurentsieeliseks. Samuti teavitas KPMG 23.09.2025 VAKO-t, et KPMG ja KPMG Law Advokaadibüroo OÜ (edaspidi KPMG Advokaadibüroo) lepingulise suhte detailid on poolte ärisaladuseks, kuid kinnitas, et äriühingutel on olemas kokkulepe nii pakkumuse esitamiseks kui edukaks osutumise korral lepingu täitmiseks. KPMG selgitas, et KPMG Advokaadibüroo vandeadvokaatidest meeskonnaliikmete ülesandeks on täita nendele kui vandeadvokaatidele laienevaid hankelepingust tulenevaid ülesandeid vastavalt hankelepingu nõuetele ja seadusest tulenevatele kohustustele. 24.09.2025 e-kirjas menetlusosalistele nõustus VAKO KPMG seisukohaga, et meeskond ja tööjaotus võivad olla ärisaladuseks. Vaidlustatud on meeskonnaliikmete sõltumatuse nõue, vaidlustuskomisjonil on võimalik selle täitmist kontrollida pakkumuse, hankija ja kolmanda isiku selgituste ja tõendite alusel, ilma vaidlustajatele nimesid teatamata. Samuti nõustus VAKO, et ka KPMG ja advokaadibüroo pidaja vaheline leping võib olla ärisaladuseks, kuid palus selle VAKO-le siiski esitada (hiljemalt 29.05.2025). 2/8  Vaidlustaja esitab käesolevaga oma seisukoha hankija ja KPMG poolt 19. ja 23. septembril esitatud vastustele ja seisukohtadele. PÕHJENDUSED Vaidlustajad jäävad vaidlustuse juurde. Hankija ja KPMG vastused ja seisukohad ei anna alust vaidlustuse rahuldamata jätmiseks. Vaidlustajad märgivad esmalt, et hankija on oma 19.09.2025 vastuses vaidlustust sihilikult ebaõigesti tõlgendanud, väites, et vaidlustajad heidavad ette KPMG pakkumuse vastuolu üksnes advokatuuriseaduse (edaspidi AdvS) ja äriseadustikuga (edaspidi ÄS)1. Samas juhib hankija oma 19.09.2025 vastuses läbivalt tähelepanu kõrvale põhiliselt - KPMG pakkumus on vastuolus riigihanke alusdokumentidega (edaspidi RHAD) ning pakkumuse alusel hankelepingu sõlmimine on vastuolus riigihangete seadusega (edaspidi RHS). Hankes kehtestatud tingimuste kohaselt on nõutav kliendile (hankijale) õigusteenuse osutamine vandeadvokaadi poolt, mis tähendab kliendisuhte tekkimist vandeadvokaadi ja kliendi (hankija) vahel. See nähtub RHAD-is kehtestatud tingimustest, mille kohaselt tuleb läbi viia hankija erikontroll RHAD-is sätestatud ulatuses, kusjuures hanke lähteülesande nõuete (vt lähteülesande p-d 2.2.3 ja 2.2.4) kohaselt peab nii erikontrolli vahe- kui lõpparuande allkirjastama vähemalt vandeadvokaat, kes RHAD-i kohaselt peab teenust osutama vastavalt AdvS-le hankelepingu p-d 1.4 ja 4.1). Hankija on seejuures rõhutanud pakkumuse esitamise ettepaneku (edaspidi PEE) p-s 1.5, et RHAD (hanke alusdokumentide) osad täiendavad üksteist ja moodustavad tervikliku aluse pakkumuse koostamiseks ning ükskõik millises dokumendis märgitud nõue on pakkujale siduv. Seega on hankijal kohustus pakkumuse vastavuse sisulisel kontrollimisel hankemenetluses veenduda pakkumuse vastavuses kõikide RHAD-i osaks olevate dokumentide nõuetega ning hankija vastuses esitatud soov välistada suur osa RHAD-i nõuetest pakkumuste sisulise kontrolli teostamise skoobist on otseselt vastuolus hankija enda kehtestatud tingimusega PEE p-s 1.5. Ühtlasi kinnitab hankija vastuses toodu ühemõtteliselt, et hankija ei ole KPMG pakkumuse vastavuse kontrollimisel ja selle pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse tegemisel üldse käsitlenud lähteülesande p-dest 2.2.3 ja 2.2.4 ning hankelepingu p-dest 1.4 ja 4.1 tulenevate tingimuste täitmist kolmanda isiku pakkumuse kontekstis. RHAD-is (sh lähteülesande p-s 2.1 ning p-des 2.2.3 ja 2.2.4) nõutud õigusteenuse osutamiseks on õigusaktidest (ning hankelepingu p-idest 1.4 ja 4.1) tulenevalt kohustuslik kliendilepingu sõlmimine kliendi (hankija) ja advokaadibüroo pidaja vahel. KPMG pakkumuses on küll formaalselt nimetatud vandeaudiitor ja vandeadvokaadid (2 tk), kuid KPMG pakkumuse alusel ei ole võimalik RHAD-i nõuetele vastava teenuse osutamiseks nõutavat hankelepingut sõlmida. KPMG pakkumuses kujundatud alltöövõtu mudeli puhul peab kliendilepingu (hankelepingu) sõlmimine õigusteenuse osutamiseks toimuma hankija ja KPMG Advokaadibüroo vahel hankemenetluse väliselt ja pakkumust mitte esitanud isikuga, mis on otseses vastuolus RHS § 8 lg 2 lausega 1. Juba KPMG pakkumuses valitud alltöövõtumudeli pinnalt on tuvastatav pakkumuse vastuolu RHAD-iga, mis nõuab ühelt poolt õigusteenuse osutamist vandeadvokaadi poolt ning teisalt hankelepingu alusel osutatava teenuse osutamist kooskõlas AdvS-ga2, millest viimane omakorda kohustab looma kliendisuhte kooskõlas AdvS §-ga 55. AdvS § 55 lg 1 kohaselt peab kliendisuhte loomisel advokaadibüroo pidaja sõlmima kliendiga kliendilepingu, milles lepitakse kokku nii õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus. AdvS § 55 lg 3 kohaselt kohaldatakse sellisele suhtele käsundit reguleerivaid sätteid, sh VÕS § 620 lg-st 1 ja § 621 lg-st 1 tulenev kohustus käsundisaajale (advokaadibüroo pidaja ja teenust osutavad vandeadvokaadid) tegutseda käsundi täitmisel käsundiandjale (hankija) lojaalselt ning järgida käsundi täitmisel käsundiandja juhiseid. KPMG pakkumuses valitud alltöövõtumudel on eeltooduga vastuolus, sest tekitab vandeadvokaadi puhul juba enne kliendilepingu sõlmimist ettenähtava huvide konflikti olukorra 1 Hankija 19.09.2025 vastuse p 6 alapunkt 1. 2 Hankelepingu projekti p 1.4 ja 4.1. 3/8  (samas asjas tekib advokaadibürool 2 kliendisuhet, 2 käsundiandjat, 2 lojaalsust: esiteks kliendisuhe KPMG Advokaadibüroo ja KPMG vahel ning teiseks kliendisuhe KPMG Advokaadibüroo ja hankija vahel). Hankija ega KPMG 19.09.2025 vastused ei anna alust seda seisukohta muuta. Hankija ja KPMG vastustest nähtub hoopis, et hankija ei ole KPMG, KPMG Advokaadibüroo ja hankija vahel tekkivate erinevate õigussuhete iseloomule ja sisule ning seotud õiguslikele probleemidele ja tagajärgedele pakkumuste vastavuse kontrollimisel mingisugust tähelepanu pööranud – hankija ei ole KPMG pakkumust selles osas sisuliselt kontrollinud. Pakkumuse sisusse süvenemise asemel on hankija hoopis omistanud KPMG pakkumusele sisu eest maksimumpunktid (millega vaidlustajad ei nõustu), ehkki pakkumuse kvaliteedi hindamisel pidi hankija hindama nii seda, kas pakkumuse koostamisel on arvestatud kõikide lähteülesande punktis 2 toodud nõuetega, kui seda, kas pakkumuses sisalduv lähenemisviis tagab lepingu eesmärkide saavutamise, arvestab kõikide riskide ilmnemisega ja kas pakutud organisatoorne lahendus tagab eesmärkide saavutamise (PEE p 7.3.1). Arusaamatuks jääb, kuidas siis alltöövõtumudeli korral hankija sai jõuda järelduseni, et KPMG pakkumus väärib kõikides neis aspektides maksimumpunkte, kui ta ei veendunud KPMG pakkumuse sisulise kontrollimise käigus pakutava alltöövõtumudeli vastavuses lähteülesande, hankelepingu ja PEE tingimustele ning sellega kaasneda võivates riskides hankijale kui advokaadibüroo kliendile. Hankija on oma vastuse p-s 24 selgitanud, et kliendisuhte tekkimine KPMG ja KPMG Advokaadibüroo vahel on ilmne (hankija hinnangul ei pea see kokkulepe olema kirjalik 3). KPMG selgitas oma 23.09.2025 e-kirjas, et KPMG-l ja KPMG Advokaadibürool on kokkulepe pakkumuse esitamiseks ja edukaks osutumise korral lepingu täitmiseks, kuid kokkulepet ei ole KPMG VAKO-le ega ka vaidlustajatele esitanud (ehkki VAKO nõudis selle kokkuleppe esitamist vaidlustusmenetluses, ei esitanud KPMG seda VAKO nõutud ajaks; VAKO on esitanud kokkuleppe menetlusse edastamiseks korduva nõude, mille täitmise tähtpäev on 29.09.2025 - vaidlustajad on seisukohal, et pakkumuse tegemise ajal, hankija poolt KPMG pakkumuse vastavuse kontrollimise ja hindamise ajal sellist kokkulepet KPMG ja KPMG Advokaadibüroo vahel ilmselt olemas ei olnud, sest vastasel juhul puudunuks KPMG-l mis tahes takistus see koheselt vastuseks VAKO esimesele nõudele vähemalt VAKO-le välja anda. Vaidlustajad peavad seega tõenäoliseks, et selline kokkulepe võidakse koostada ja esitada tagantjärgi). Hankija ja KPMG vastustest nähtub vaidlustajate hinnangul selgelt, et hankija ei ole sisuliselt kontrollinud KPMG pakkumust ega seda, kuidas on korraldatud hankija ülesande täitmine KPMG ja KPMG Advokaadibüroo vahel ning kas selles kirjeldatud mudeli rakendamine vastab RHAD-is kehtestatud nõuetele (sh kas sellises mudelis on võimalik õigusteenuse osutamine tulenevalt vandeadvokaadi kutsetegevuse nõuetest vastavalt hankelepingu p-dele 1.4 ja 4.1 ning lähteülesande nõuetele) ja tagab hankijale nõuetekohase tulemuse saavutamise. Hankija on pidanud ilmselgeks, et KPMG mudelis tekib kliendisuhe KPMG ja KPMG advokaadibüroo vahel (st advokaadibüroo saab käsundi erikontrolli teostamiseks ja erikontrolli aruannete allkirjastamiseks ja esitamiseks KPMG-lt, mitte hankijalt endalt), kuid ilmselgelt ei ole hankija kontrollinud ega analüüsinud, milline on selle kokkuleppe sisu, mille alusel KPMG Advokaadibüroo hankija käsundit KPMG kaudu vahendatult täitma hakkab, ning millised on sellega kaasnvad tagajärjed hankijale. Kuna hankija vastusest nähtub, et hankija ei ole teadlik ei KPMG ja KPMG Advokaadibüroo vahelise kokkuleppe sisust ega sellest, kas KPMG ja KPMG Advokaadibüroo vahel üldse mingi kliendileping olemas on, või kuidas mõjutab KPMG valitud mudel RHAD-i nõuete täitmist või erikontrolli läbiviimist, ei ole hankija järelikult KPMG pakkumuse vastavust RHAD-ile sisuliselt üldse kontrollinudki. Kuna hankija ei ole KPMG pakkumust sisuliselt kontrollinud, on hankija jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et KPMG pakkumuse alusel KPMG-ga hankelepingu sõlmimisega sõlmib hankija riigihanke väliselt kliendilepingu ka KPMG Advokaadibürooga. Tegemist on lubamatu otselepinguga ja sellise otselepingu sõlmimine on vastuolus RHS-iga. Hankija koostatud RHAD-ist nähtub selgelt, et hankelepingu sõlmimisel KPMG ja hankija vahel tekib lisaks veel ka kliendisuhe hankija ja KPMG Advokaadibüroo vahel. RHAD-i osaks oleva 3 Hankija 19.09.2025 vastuse p 24. 4/8  lähteülesande p-de 2.2.3 ja 2.2.4 kohaselt peavad nii erikontrolli vahearuanne kui ka lõpparuanne olema allkirjastatud vähemalt erikontrolli meeskonda kuuluva vandeadvokaadi poolt. Nagu vaidlustajad selgitasid, tähendab see vastutust kliendi ees ehk kliendisuhet hankija ja KPMG Advokaadibüroo vahel. 4 Kuigi hankija vastusest nähtuvalt on kliendisuhte tekkimine KPMG ja KPMG Advokaadibüroo vahel hankijale ilmne, siis möönab hankija oma vastuses kliendisuhte tekkimist ka KPMG Advokaadibüroo ja hankija vahel.5 Nimelt nähtub hankija vastuse p-dest 25-27, et hankija peab end nö projekt-tüüpi käsundi kontekstis siiski isikuks, kelle kasuks ja huvides hakkab KPMG Avokaadibüroo tegutsema, s.t hankija saab aru, et tema on advokaadibüroo ja selle kaudu õigusteenust osutavate vandeadvokaatide tegelikuks kliendiks. Seega tekib hankija hinnangul nö alltöövõtu mudeli kaudu kliendisuhe lisaks ka KPMG Advokaadibüroo ja hankija vahel, mis tähendab AdvS § 55 tähenduses kliendilepingu sõlmimist. Vaidlustajad nõustuvad hankijaga, et kliendilepingu võib sõlmida ka suuliselt 6 (st ilma kirjaliku kliendilepinguta), kuid see tähendabki seda, et selline kliendilepingu sõlmimine (s.t hankija ja KPMG Advokaadibüroo vahel) leiab aset riigihankes isikuga, kes ei ole pakkumust esitanud. RHS § 7 lg 1 kohaselt on pakkuja riigihankes hankijale pakkumuse esitanud ettevõtja. RHS § 117 sätestab, et hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi ja tunnistab edukaks majanduslikult soodsaima pakkumuse. See tähendab, et edukas saab olla ainult see pakkumus, mis on esitatud. RHS § 120 lg 1 kohaselt sõlmitakse hankeleping vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega, mis omakorda eeldab, et hankeleping sõlmitakse selle pakkujaga, kes on esitanud edukaks tunnistatud pakkumuse. RHS § 47 lg 4 kohaselt tähendab „edukas pakkuja” edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujat. Seega saab hankija lepingupartner olla vaid see, kes oli pakkuja (esitas pakkumuse) ja kelle pakkumus osutus edukaks. Õiguslikult ei ole lubatav sõlmida hankelepingut isikuga, kes pakkumust esitanud ei ole. KPMG pakkumuse alusel hankelepingu sõlmimiselt tekib kliendisuhe KPMG Advokaadibüroo ja hankija vahel väljaspool hankemenetlust – hankija sõlmib (suulise) kliendilepingu isikuga, kes ei ole hankes pakkumust esitanud. Lisaks hankija ja KPMG Advokaadibüroo vahel lubamatu otselepingu sõlmimisele tekib vandeadvokaadi puhul ka olukord, kus tal on samas asjas kliendiks nii KPMG kui hankija. AdvS § 55 lg 3 kohaselt kohaldatakse kliendisuhtele käsundit reguleerivaid sätteid, sh VÕS § 620 lg- st 1 ja § 621 lg-st 1 tulenev kohustus käsundisaajale (advokaadibüroo pidaja ja teenust osutavad vandeadvokaadid) tegutseda käsundi täitmisel käsundiandjale (hankija) lojaalselt ning järgida käsundi täitmisel käsundiandja juhiseid. Arvestades, et RHAD-i kohane hankeleping sõlmitakse hankija ja KPMG vahel, on juba pakkumuse põhjal ja enne kliendilepingu sõlmimist ettenähtav, et KPMG pakkumuses valitud koostöömudel tekitab vandeadvokaadi puhul huvide konflikti olukorra. Hankija üritab huvide konflikti tekkimise ohtu pisendada, väites et KPMG-l ei saa hankelepingu täitmisel olla selliseid huve, millega KPMG Advokaadibüroo satuks vastuollu.7 Vaidlustajad sellega ei nõustu. Hankija käsundi täitmisel on juba enne hankelepingu sõlmimist ette nähtav, et vandeadvokaadil tekib huvide konflikti oht KPMG-ga näiteks tulenevalt KPMG majanduslikust mõjust KPMG Advokaadibüroo üle – erikontrolli tasu ja tasu maksmise tingimused lepivad omavahel hankelepingus kokku KPMG ja hankija, mistõttu KPMG-l võib olla huvi mõjutada majanduslikult seda, kuidas ja millises ulatuses KPMG Advokaadibüroo täidab oma käsundit hankija ees. Arvestades KPMG ja KPMG Advokaadibüroo omavahelist seotust (mh on neil ühine juhatuse liige A. Jegers, kes käesoleva hanke läbiviimise ajal kuni 09.09.2025 oli ka ainuke KPMG Advokaadibüroo juhatuse liige), on vaidlustajate hinnangul tõenäoline, et erinevate huvide tekkimisel lähtub KPMG Advokaadibüroo pigem KPMG huvist kui hankija huvidest. Huvide konflikti küsimus ei ole käesoleval juhul mitte hankelepingu täitmise küsimus, vaid pakkumuse vastavuse küsimus. Juba KPMG pakkumuse põhjal on huvide konflikti tekkimise võimalus ettenähtav, mistõttu peaks vandeadvokaat sellises olukorras hoopis keelduma ülesande täitmisest (Advokatuuri eetikakoodeksi § 13 lg-d 1-2, mis keelavad samas asjas mitmelt kliendilt õigusteenuse osutamiseks käsundi vastuvõtmise juba juhul, kui ilmneb huvide 4 Vaidlustuse p 7 ja 13. 5 Hankija 19.09.2025 vastuse p-d 25-27. 6 Hankija 19.09.2025 vastuse p 24. 7 Hankija 19.09.2025 vastuse p 26. 5/8  konflikti oht, s.t on ette nähtav oht, et vandeadvokaat ei suuda täita eetikakoodeksi § 8 lg-s 1 sätestatud nõuet tegutseda üksnes ja ainult kliendi huvides). Advokatuuri aukohus on selgitanud, et vältida tuleb nii tegelikku kui näilist huvide konflitki (aukohtu 25.09.2014 otsus), seejuures ei ole vaja huvide konflikti tuvastamiseks tuvastada huvide reaalset kahjustamist, vaid selleks piisab huvide konflikti ohu võimalusest (juba 22.06.2006 aukohtu otsuses võetud seisukoht, mida on kinnitanud nii Advokatuuri juhatus 01.10.2013 otsusega, mida omakorda on kinnitanud aukohus 14.02.2014 otsusega). Huvide konflikti oht tekib nii majanduslikest, juriidilistest kui potentsiaalselt ka isiklikest huvidest, mis ei saa KPMG ja hankija puhul ilmselgelt olla ühetaolised. Ei ole just keeruline näha ette ohtu olukorras, kus KPMG ja KPMG Advokaadibüroo vahelisest kliendisuhtest tulenev KPMG võim KPMG Advokaadibüroo üle võib hakata mõjutama KPMG Advokaadibüroo poolt hankijaga (suuliselt) sõlmitud kliendilepingu (hankija antava) käsundi täitmist (nt rahaliste ressursside juhtimiseks annab KPMG alltöövõtjaks olevale advokaadibüroole juhise teostada kontrolli vaid valitud dokumentide üle; või jätab KPMG alltöövõtjale vahemakse tasumata, mis annaks küll advokaadibüroole õiguse peatada õigusteenuse osutamine KPMG-le, kuid hankija seisukohast on ta oma vahemakse lepingu alusel KPMG-le tasunud ning hankija nõuab advokaadibüroolt käsundi täitmise jätkamist – need on juba täna hankelepingu sõlmimisel ettenähtavad vastanduvate huvide näited, mis illustreerivad seda, kuidas KPMG Advokaadibüroo on samas asjas kahe kliendisuhte täitmiseks võtmisel juba hankelepingu sõlmimise hetkel huvide konfikti olukorras). Hankija ilmselgelt pisendab vandeadvokaadi rolli erikontrolli läbiviimisel, jättes mulje, et KPMG Advokaadibüroo teostab KPMG kui kliendi ülesandel laiemast käsundist kitsama osa (õigusanalüüsi), mille teostamiseks on vajalik advokaadibüroo pädevuse rakendamine 8. RHAD- i osaks olevat lähteülesannet arvestades ei ole selline käsitlus RHAD-iga kooskõlas – lähteülesande p-de 2.2.3 ja 2.2.4 kohaselt peavad nii erikontrolli vahearuanne kui ka lõpparuanne olema allkirjastatud vähemalt erikontrolli meeskonda kuuluva vandeadvokaadi poolt, mis tähendab, et see nii-öelda kitsas õigusanalüüsi osa on tegelikult hoopis laiem käsund erikontrolli läbiviimiseks. Nagu vaidlustajad selgitasid, tähendab erikontrolli aruannete allkirjastamine vastutust kliendi ees erikontrolli läbiviimise eest ehk kliendisuhet erikontrolli läbiviimiseks.9 Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustajad seisukohal, et RHAD-is hankija poolt sätestatud tingimuste kohaselt teenuse osutamiseks on vältimatu vähemalt suulise kliendilepingu sõlmimine hankija ja advokaadibüroo vahel, mistõttu ei vasta alltöövõtumudelist lähtuv KPMG pakkumus RHAD-i nõuetele ning advokaadibürooga AdvS-i kohaselt tekkiva kliendisuhte sõlmimine on riigihankeväline otselepingu sõlmimine, mis on keelatud. Vaidlustajatel on jätkuvalt kahtlus, et KPMG pakkumuse puhul ei ole täidetud meeskonnaliikme sõltumatuse nõue.10 Vaidlustajad taotlesid KPMG pakkumuses näidatud meeskonda kuuluva vandeadvokaadi nime avaldamist. Vastustest ja seisukohtadest on selgunud, et kaasatud on 2 vandeadvokaati. Vaidlustajad ei nõustu KPMG käsitlusega, et pakkumuses nimetatud vandeadvokaatide nimed on ärisaladus. Vaidlustajad juhivad tähelepanu, et hankelepingu projekti p 7.5 kohaselt avaldatakse pärast erikontrolli lõpuleviimist vähemalt erikontrolli aruannete kokkuvõtted ja erikontrolli aruanded ulatuses, milles need ei sisalda hankija konfidentsiaalset teavet, ning sellega koos avaldatakse ka meeskonda kuuluvate vandeadvokaatide nimed. 11 Sellest tulenevalt ei saa erikontrolli teostavate vandeadvokaatide nimed olla KPMG ärisaladuseks. Arvestades asjaolu, et KPMG Advokaadibüroos oli pakkumuse esitamise hetkel 3 vandeadvokaati, kuid erikontrolli meeskonda on kaasatud 2 vandeadvokaati, ning nende 3 vandeadvokaadi profiilid ja spetsialiseerumised on KPMG Advokaadibüroo veebilehel kirjeldatud, siis ei ole nende vandeadvokaatide nimed kuidagi ärisaladusega kaitstud teabeks, 8 Hankija 19.09.2025 vastuse p 25-26. 9 Vaidlustuse p 7 ja 13. 10 Vaidlustuse p 25-32. 11 Erikontrolli teostajate nimed on avaldatud näiteks koos AS-i Eesti Energia erikontrolli aruandega (vt aruande lk 500): https://public-docs.enefit.com/eesti-energia-erikontrolli-tulemused.pdf 6/8  mis annaksid KPMG-le mingi tõsiseltvõetava konkurentsieelise. Vandeadvokaatide nimede varjamine on sellises olukorras põhjendamatu. Väär on hankija seisukoht, et meeskonnaliikme sõltumatuse kontrollimiseks piisab sellest, kui konkreetne meeskonna liige on esitanud sõltumatuse deklaratsiooni. Kui sõltumatuse kinnituse sisu ja tegelik olukord on vastuolus või kui hankijal pidi tekkima selline kahtlus, ei saa hankija piirduda üksnes sõltumatuse kinnituse olemasolu formaalse kontrollimisega. Arvestades, et vaidlustajad on tõstatanud potentsiaalse huvide konfliktina just hankija enda juhtimise nõustamise küsimuse („Eesti Post eraldas advokaadibüroo KPMG Law abiga ettevõttest infoäri ja nutikate arvelahenduste teenuse tütarettevõttesse Finbite OÜ.“12), on selge, et hankija ei saa potentsiaalselt tema endaga seotud huvide konflikti kontrollimisel piirduda üksnes selle kontrollimisega, kas sõltumatust on formaalselt kinnitatud. Seetõttu on asjakohatu ka hankija väide, nagu oleks ta sisulist kontrolli tehes oma hoolsuskohustust ületanud. Hankija ei ole RHAD-is täpsemalt selgitanud, mida ta peab juhtimisküsimuseks, kuid äriühingu strateegiliste eesmärkide saavutamise ja äriühingu jagunemise nõustamine on vaidlustajate hinnangul nõustamine juhtimisküsimustes. Nagu KPMG Advokaadibüroo ka ise oma veebilehel selgitas, siis „Eesti Posti strateegiline eesmärk oli eraldada ettevõtte infoäri (e-arved) tütarettevõttesse Finbite OÜ. KPMG Law meeskond aitas kliendil ettevõtte tegevuse üle anda vastloodud äriühingule ja lahendas eraldamisega seotud praktilisi juriidilisi küsimusi, sealhulgas ettevõtte rentimise, mitterahalise sissemakse ja töötajate üleviimise küsimused.“13. Vaidlustajad leiavad jätkuvalt, et kui KPMG pakkumuses esitatud erikontrolli meeskonda kuulub mõni vandeadvokaat, kes osales Finbite OÜ eraldamist (hankija strateegilise eesmärgi elluviimist) nõustanud KPMG Advokaadibüroo meeskonnas, on see vandeadvokaat selgelt nõustanud hankijat juhtimisküsimustes. Hankija ei ole pakkumuste hindamisel järginud RHAD-is sätestatud metoodikat ega oma hankekorda. RHAD-is sätestatud metoodika ja hankekorra järgimine oleks pakkumuste hindamisel potentsiaalselt viinud teistsuguse tulemuseni. Hankija esitas 23.09.2025 vaidlustajatele kahe hindamiskomisjoni liikme (M. Suurniit ja K. Peets) individuaalsed hindamislehed. Vastavalt hankija Grupi hankepoliitika punktile 4.4.2 peab hankija hankekomisjonis (kui see moodustatakse, aga ilmselgelt on see käesoleva hanke puhul moodustatud14 ning see on kohustuslik ka hankija Grupi hankepoliitika kohaselt15) olema vähemalt 3 vajalike ekspertteadmistega spetsialisti 16. Lisaks nõuab hankija hankekord vajadusel asendusliikmete määramist17. Kuigi hankija ei ole esitanud hankekomisjoni moodustamise dokumenti, millelt oleks näha moodustatud hankekomisjoni liikmete arv ja nimed, on vaidlustajad seisukohal, et ka käesoleval juhul pidi hankekomisjonis olema vähemalt 3 liiget (vajadusel kaasates asendusliikmeid). Vaidlustajate hinnangul on võimalik, et hankekomisjoni kolmas liige hindas pakkumusi teistest erinevalt, mistõttu hankija tema individuaalseid hinnanguid vaidlustajatele ei esitanud. Sel juhul võinuks pakkumuste hindamise tulemus olla teistsugune. Kuna hindamismetoodika kohaselt on iga hindamiskomisjoni liikme individuaalsed hindepunktid olulise mõjuga, on võimalik, et kolmas hankekomisjoni liige märkas KPMG pakkumuse vastuolu RHAD-i ja RHS- iga ning andis pakkumustele teistsuguseid hindepunkte. Tutvunud hankija ja KPMG poolt 19. ja 23. septembril esitatud seisukohtade ja infoga, on vaidlustaja veendunud, et hankija omistas kõikidele pakkumustele pakkumuse sisu eest maksimumpunktid hoolimata pakkumuse tegelikust sisust, soovides vältida võimalikke vaidlusi pakkumuste sisu eest antud hindepunktide üle 18. Nagu vaidlustajad eespool selgitasid, ei ole hankija pakkumuste sisusse süvenenud ega KPMG, KPMG Advokaadibüroo ja hankija vahel 12 Vt KPMG Advokaadibüroo veebilehel avaldatud uudis: https://kpmglaw.ee/tehtud-tood/eesti-post 13 Vt KPMG Advokaadibüroo veebilehel avaldatud uudis: https://kpmglaw.ee/tehtud-tood/eesti-post 14 Vt pakkumuse esitamise ettepaneku p 7.3.1 ja 7.3.2. 15 Grupi hankepoliitika p 4.4.1 – Hankekomisjon moodustatakse juhul, kui lepingu eeldatav maksumus on vähemalt 60 000 eurot (käibemaksuta). https://www.omnivagroup.com/wp-content/uploads/2024/01/hangete-labiviimise-kord.pdf 16 Grupi hankepoliitika p 4.4.2 – Hankekomisjon koosneb vähemalt kolmest vajalike ekspert teadmistega spetsialistist (sh Vastutav isik ja Sisetellija). https://www.omnivagroup.com/wp-content/uploads/2024/01/hangete-labiviimise-kord.pdf 17 Grupi hankepoliitika p 4.4.10 – Hankekomisjoni liige on kohustatud määrama isiku, kes asendab teda tema eemalolekul ja teavitama sellest teisi hankekomisjoni liikmeid. Asendusliige peab kinnitama huvide konflikti puudumist. 18 Vt ka vaidlustuse p 35. 7/8  tekkivate erinevate õigussuhete iseloomule ja sisule ning seotud õiguslikele probleemidele ja tagajärgedele üldse tähelepanu pööranud. KPMG pakkumuses esinevaid vastuolusid ja puudujääke arvestades on meelevaldne, et hankija peab pakkumuse sisu väga kvaliteetseks19 ning et selline pakkumus saab sisu eest maksimumpunktid. Pakkumuse esitamise ettepaneku p-s 7.3.1 kirjeldas hankija, kuidas pakkumust hinnatakse. Olukorras, kus KPMG ja KPMG Advokaadibüroo ning hankija omavahelised kliendisuhted on veel vaidlustusmenetluseski sisuliselt määratlemata, ei vasta KPMG pakkumus kindlasti hankija kriteeriumile, et „Selgelt on kirjeldatud pakkuja arusaam lähteülesandest (sh lepingu eesmärkidest, oodatavatest tulemustest ja nende elluviimiseks vajalikest tegevustest, lähtudes lähteülesande punktist 2.“. Lähteülesande punktis 2 on hankija kirjeldanud erikontrolli ulatust, analüüsiküsimusi ja erikontrolli aruannete esitamist, sh lähteülesande punktis 2.2.3 ja 2.2.4 sätestas hankija, et erikontrolli vahearuande ja lõpparuande peab allkirjastama vähemalt erikontrolli meeskonda kuuluv vandeadvokaat. Pakkumus, mille puhul on ignoreeritud asjaolu, et see sunnib hankijat sõlmima hankeväliselt õigusvastase otselepingu või tekitab vandeadvokaadile juba pakkumuse põhjal huvide konflikti ohu ja mis seetõttu võib diskrediteerida ka läbiviidavat erikontrolli, ei saa olla väärt maksimumpunkte isegi juhul, kui peaks leitama, et pakkumus vastab RHAD-is sätestatud tingimustele. Lisaks on ka hankekomisjoni liikmete individuaalsetest hindamislehtedest näha, et hankija ei ole järginud enda kehtestatud hindamismetoodikat.20 Hankija nimetab seda küll vaid potentsiaalseks formaalseks puuduseks21, kuid RHS-is ei ole sätet, mis lubaks hankija kehtestatud hindamismetoodikat eirata. Kokkuvõttes leiavad vaidlustajad, et hankija 10.09.2025 otsused KPMG pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta on õigusvastased ning need tuleb kehtetuks tunnistada. VAIDLUSTUSMENETLUSE KULUD Vaidlustajad esitavad käesolevaga ka oma vaidlustusmenetluses kantud kulude nimekirja ja taotlevad nende väljamõistmist hankijalt. Vaidlustajate vaidlustusmenetluse kulud käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga on 640 eurot (vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Lind-Tsoganoff 19 Hankija 19.09.2025 vastuse p 46. 20 Vt ka vaidlustuse p 36-39. 21 Hankija 19.09.2025 vastuse p 45 8/8