Vaidlustus

                  ! " ! #$$!%& $                !"#$%&!' () ) *+ , - ./00  0) 1 *+ , ) 0 )  2"!"!"33"""$!#2"!#    ! " !!'#(#%)& $      4 4 () ) *+ ,  0) 1 *+ , 5&!"!"33""#$'&%"!! - 6) +78 ) -    + ) 9 : ;) +78 ) )   3<8  +  (8 =4  38 >> !2"!"8 = 4 0 *)0; - ?) , - ./00  0) 9 6 ) *) )0;  ) @, ) 0 )  !35"1"" *A 0B  B A ) 1"",   /0   / 9 6 ) C).60B0  ./00 B)  . ) #"""'%  )0;    9  ) 1 3&"""53!3% )00  7) 9 )00) - ./00  7) 9  0) ) 0 )  "1"" * ##$+ " & (,'#% $#, / ) ) ) 6)+0)  ) )  ;) =#&5525352# 3#1"&13"32 !!D"$D!&  + )8 )C 38 !2"!" //))8  8  !"""$323 3!3 #2# Käesolev menetlusdokument asendab 24.09.2025. a varasemalt esitatud menetlusdokumendi (võttes arvesse 24.09.2025. a avaldatud AD muudatused) 24.09.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjon E-post [email protected] Vaidlustaja: Tänavapuhastuse AS Registrikood 10346917 Järve tn 37, 11314 Tallinn Vaidlustaja esindaja1: Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Advokaadibüroo Tepper & Partnerid E-post [email protected] Hankija: Põhja Linnaosa Valitsus Registrikood 75017745 Kari tn 13, 10311 Tallinn E-post [email protected] VAIDLUSTUS hankes viitenr 300076 koos hankemenetluse peatamise taotlusega I TAOTLUSED Tuginedes alljärgnevale ning juhindudes RHS § 193 lg-st 1, § 197 lg 1 p-st 5 ja §-st 198, 1) peatada viivitamatult Põhja Linnaosa Valitsuse riigihanke „Põhja linnaosa kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedusetõrje ning kevadiste hooldustööde teostamine 2025-2028” (viitenr 300076) hankemenetlus; 2) kohustada Põhja Linnaosa Valitsust viima riigihanke „Põhja linnaosa kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedusetõrje ning kevadiste hooldustööde teostamine 2025-2028” (viitenr 300076) alusdokumendid vaidlustuses käsitletud osades vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega; 3) mõista Põhja Linnaosa Valitsuselt Tänavapuhastuse ASi kasuks välja riigilõiv ja õigusabikulud. II OLULISEMAD ÜLDISED ASJAOLUD 1. Tallinna Strateegiakeskus on avanud dünaamilise hankesüsteemi „Tallinna kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedusetõrje ning kevadised hooldustööd“ (viitenr 295379) (DHS), millega on mõlemas, st nii osas 1 kui ka osas 2, liitunud mh Tänavapuhastuse AS 1 Vt lisa 1 OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550 [email protected] Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1  (Vaidlustaja). 2. Põhja Linnaosa Valitsus (Hankija) viib DHSi alusel läbi riigihanget „Põhja linnaosa kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedusetõrje ning kevadiste hooldustööde teostamine 2025-2028” (viitenr 300076) (Hange), mille kehtivad alusdokumendid (AD), sh lisa 1 „Tehnilised tingimused“ (TK) ja hankeleping (Leping) on VAKOle kättesaadavad RHRist. 3. Hanke teade avaldati 22.09.2025. a, pakkumuste esitamise tähtaeg pidi saabuma 03.10.2025. a. 24.09.2025. a on Hankija pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega 15.10.2025. a-ni. 4. Vaidlustaja on seisukohal, et AD rikub osaliselt (vt vaidlustuse osa III) Vaidlustaja õigusi. Nimelt on Vaidlustajal võimalus ja Vaidlustaja soovib Hankes osaleda, mistõttu on Vaidlustajal subjektiivne õigus nõuda, et AD oleks kooskõlas õigusaktide nõuetega. Eeltoodust tulenevalt taotleb Vaidlustaja Hankija kohustamist AD õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse viimiseks, põhjendades vaidlustust kooskõlas RHS § 190 lg-ga 1 täpsemalt alljärgnevalt. III VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 5. RHS § 77 lg 1 järgi koostab hankija riigihanke alusdokumendid, mis mh peavad sisaldama vähemalt hankelepingu eseme tehnilist kirjeldust ning hankelepingu tingimusi või projekti (RHS § 77 lg 4 p-d 1 ja 4). RHS § 87 lg 1 p 1 sätestab, et tehniline kirjeldus RHSi tähenduses on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu. RHS § 88 lg 1 järgi peab hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldustena koostatud tehniline kirjeldus olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks. • VAKO on kinnitanud, et tehniline kirjeldus peab võimaldama mõistlikult arukal ja hoolsal pakkujal hinnata, milline on hankelepingu täitmisel ette nähtud kohustuste detailne sisu ja maht või kui seda ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik üheselt fikseerida, siis vähemalt mõista, milline on kohustuste võimalik ligikaudne ulatus2. • Olukorras, kus pakkujad lähtuvad erinevatest andmetest, ei ole pakkumused sisult võrreldavad. Hinnakriteeriumi alusel pakkumuste hindamise eelduseks on aga nende võrreldavus. • Tehniline kirjeldus võib vormiliselt sisalduda ka hankelepingus ja vastupidi – hankelepingus võib sisalduda tehniline kirjeldus. 6. VAKO on enda praktikas nentinud, et kuigi hankelepingu sisu ei ole RHSis eraldi reguleeritud, peab hankija alusdokumentide lisaks oleva hankelepingu projekti (hankelepingu tingimuste) ettevalmistamisel lähtuma sellest, et sõlmitava hankelepingu tingimused peavad olema vastavuses sõlmitava hankelepingu esemega ja eesmärgiga ega tohi pakkujaid diskrimineerida. Hankelepingu tingimused ei saa olla hankija suvaotsustus ning tingimuste vaidlustamisel on nende kohasuse, lubatavuse põhjendamise kohustus hankijal, kuivõrd hankijal lasub kohustus tagada riigihanke 2 VAKO 12.03.2018. a otsus nr 17-18/193653, p 33 2  läbipaistvus ja kontrollitavus3. Nõudeid, et hankelepingu tingimused ei saa olla meelevaldsed ning peavad tulenema hankija vajadustest, olema reaalsed ja põhjendatud, on VAKO rõhutanud korduvalt4. 7. RHS § 46 lg 1 võimaldab pakkujatel saada riigihanke alusdokumente puudutavaid selgitusi või selgitust võimaldavaid dokumente asjakohase selgitustaotluse esitamise korral 3 tööpäeva jooksul alates selle esitamise hetkest. Hankija ei pea vastama küsimustele, mille puhul jääb selgitustaotluse hankijale esitamise ja pakkumuste esitamise vahele vähemalt 6 päeva (samas, lg 2). • Küsimusi ei ole võimalik esitada enne AD läbitöötamist. Pakkujalt ei saa mõistlikult eeldada, et pakkuja jõuaks Hanke ADga tutvuda ning ka küsimused koostada ja esitada vahetult pärast Hanke avaldamist. Just selleks, et pakkujatele garanteerida mõistlik tutvumisaeg, küsimuste-vastuste võimalus enne vaidlustusmenetlust, seotigi 01.09.2017. a kehtestatud RHSiga hanke alusdokumentide vaidlustamise tähtajad pakkumuste esitamise tähtajaga (erinevalt varasemast, kus vaidlustuse esitamise tähtaeg oli seotud hankest teadasaamise ajaga). • Isegi, kui käesoleval juhul oleks kõik küsimused esitatud Hanke avaldamisele järgneval tööpäeval ehk 23.09.2025. a, oleks Hankija pidanud neile vastama alles 26.09.2025. a ehk pärast eelduslikku vaidlustuse esitamise viimast päeva (vt täiendavalt vaidlustuse p 35). • Seega reaalselt on Hankes puudunud võimalus lahendada AD ebaselgust jne, küsimuste-vastuste ja nende tulemusena võimalikult AD korrigeerimise teel. • Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija on AD kehtestamisel rikkunud õigusakte järgmiselt. Teenuse osutamise algusaeg 8. DHS avaldati 27.05.2025. a ning taotlused sai esitada 30.06.2025. a-ks. Vaidlustaja liideti DHSiga 01.07.2025. a otsusega. 9. Vaidlustajale ei ole teada, millistel kaalutlustel ei alustatud Hankega, mille objektiks on kergliiklusteede hooldustööd (eelduslikult, vt vaidlustuse p 20) alates 01.12.2025. a (TK p 1), enne kui alles 22.09.2025. a. 10. Hankes pakkumuste esitamise tähtpäeva (15.10.2025. a) ning tööde teostamise algusaja vahele jääb üksnes veidi üle 6 nädala. Ilmselgelt kulub Hankijal teatud aeg hankelepingu sõlmimisele eelnevalt vajalikeks toiminguteks ning seotud Hankija otsuste vormistamiseks, millisel juhul reaalne ettevalmistusaeg on kindlasti lühem, mis arvestades Hanke objekti mahtu 127 454,60 m² (vt AD lisa 2), on ettevalmistusajana ebapiisav ja seega õigusvastane. 11. RHS § 3 p-d 1 ja 2 näevad riigihankeõiguse põhimõtetena ette, et riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima muu hulgas proportsionaalsuse ning võrdse kohtlemise põhimõtteid. RHS §-st 3 tulenevad põhimõtted rakenduvad absoluutselt kõigile hankija poolt riigihankes tehtavatele otsustele ning on hankijale järgimiseks kohustuslikud. Teisisõnu – kui hankija tegevus (näiteks riigihanke alusdokumentide tingimused) läheb vastuollu RHS §-s 3 tooduga, on see tegevus õigusvastane. Sellega, et teenuse osutamise 3 Samas, p 8.4 4 VAKO 10.05.2012.a otsus nr 80-12/132831, p 6 3  algusaeg allub riigihanke üldpõhimõtetele, on nõustunud ka VAKO5. 12. Vaidlustaja on seisukohal, et esiteks peab ettevalmistusaeg olema ette kindlaks määratud ehk määratletud konkreetse ajavahemikuna Hanke tingimustes ning seatud sõltuvusse Lepingu sõlmimise ajast (mitte kujunema teadmata viisil ja pikkuses pärast pakkumuste esitamist sõltuvana Hankija poolt otsuste tegemisest ja hankelepingu allkirjastamiseks esitamise ajast) (RHS § 3 p 1). • Pakkumused peavad olema jõus 3 kuud ehk kuni 15.01.2026. a ning Pakkuja ei või keelduda hankelepingu sõlmimisest viitega asjaolule, et arvestades hankelepingu allkirjastamiseks pakkujale esitamise aega ning sellest teenuse osutamise (eeldatava, vt vaidlustuse p 20) algusajani 01.12.2025. a jäävat ajavahemikku, ei ole objektiivselt võimalik saavutada teenuse osutamise valmidus. Vastavalt Lepingu üldtingimuste p- le 11.2 on Hankijal õigus mh lepingust taganeda, kui töövõtjal puudub teenuse osutamiseks valmidus teenuse alustamise kuupäevaks. • Eeltoodust tulenevalt tuleb muuta ka Lepingu eritingimuste p-ti 1.4, mille kohaselt võib vaidlustamise korral lepingu täitmise algusaeg edasi lükkuda, kuid puudub igasugune määratlus, milliseks jääb ettevalmistusaeg („alustatakse lepingu täitmist tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist“). • Vaidlust ei saa olla selles, et töövõtja ei pea alustama Lepingu täitmisega enne Lepingu sõlmimist. Lisaks hooldustöödele, millega tuleb alustada ettenähtud hooldusperioodil, peab mh olema eelnevalt Lepingu täitmiseks hangitud mitte üksnes vajalik tehnika, tööjõud jne (vt järgmine p), vaid ka koostatud teenuse osutamise kava – Lepingu eritingimuste p 1.5 järgi 10 päeva enne teenuse osutamisega alustamist. Ligi 130 000 m² hooldusterritooriumi hooldustööde üksikasjalik planeerimine ja kirjeldamine vajab aega rohkem kui mõned tööpäevad. Samuti peab töövõtja esitama tellijale vähemalt 10 päeva enne teenuse osutamise algust esimesel nõudmisel pangagarantii krediidi-või finantsasutuselt või kindlustusandjalt summale 50 000 eurot (Lepingu üldtingimuste p 4.3, millega samasisuline on p 4.5). Ka garantii taotlemine võtab aega (ükski pank ei väljasta garantiikirju ühe või kahe tööpäevaga). Seega ainuüksi seoses teenuse osutamise kava ja täitmistagatisega peaks jääma hooldustööde alguse ning Lepingu sõlmimise vahele garanteeritult mitu nädalat. 13. Teiseks ei või ettevalmistusaeg olla põhjendamatult lühike (kuivõrd see oleks vastuolus RHS §-ga 3). Vaidlustaja on seisukohal, et tegelik minimaalselt vajalik aeg on 2 kuud. • Hankija ei saa eeldada pakkujalt hankelepingu sõlmimiseks vajalike täiendavate investeeringute tegemist olukorras, kus ei ole kindel temaga hankelepingu sõlmimine6. Teadaolevalt võib hankija põhjendatud vajaduse korral hankemenetluse RHS § 73 lg 3 p-ti 6 alusel kuni hankelepingu sõlmimiseni kehtetuks tunnistada. • Vaidlustaja hinnangul ei ole reaalne, et ükski pakkuja suudaks ka paarinädalase etteteatamisajaga hankida kogu teenuse nõuetekohaselt osutamiseks vajaliku tehnika, isikkoosseisu jne. VAKO praktikas on korduvalt leitud, et ettevalmistusaeg tööde tegemiseks peab olema piisav7. • Ettevalmistusaja õiguspärasuse eeldusena peab see võtma vajalikul määral mõistlikult arvesse Lepingu objektiks olevate kergliiklusteede hooldustööde mahtu ja spetsiifikat vastavalt Lepingu tingimustele. DHSi põhiliseks eesmärgiks oli lahendada seni eraomanike õlgadel olnud, erakinnistute ja avalike teede vahel olevate Tallinna 5 VAKO 21.10.2021. a otsus asjas nr 164-21/235325, p 12 6 samas, p 13 7 samas 4  linnale kuuluvate kõnniteede talvine koristus (EhS § 97 lg 6 kohaselt linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda). Taolised kõnniteed on valdavalt kitsad ehk vähem kui 1,4 m laiad, mistõttu ei ole nende puhastamiseks võimalik kasutada kas tavatehnikat või on võimalik üksnes käsitsi puhastamine. Ka Hanke objektiks on arvestatav hulk alla 1,4 m kõnniteid (28 tk), TK p-ti 2.2.1 kohaselt ööpäevaringselt käsitsi puhastamisele kuuluvate kõnniteede kogupikkus enam kui 3 km (3266,80 m). Seega eeldab teenuse osutamise valmidusena nõutud isikkoosseis hulgaliselt n-ö käsitööjõudu. Mistahes töökoha vahetus tähendab isikule üldjuhul 30- päevast etteteatamist (TLS § 98 lg 1). • DHSi eeldatavaks maksumuseks on RHRi andmetel 40 miljonit eurot ja kestvuseks 48 kuud. Tallinna linna heakorraeeskirja (Heakorraeeskiri) muutmise seletuskirja kohaselt8 hooldatakse DHSi objektiks olevaid kõnniteid 60% ulatuses käsitsi ning kokku on käsitsi puhastatavate kõnniteede maht 480 000 m². See tähendab, et ühekorraga vajatakse Tallinna linnas ühes ja samas ajaaknas (2025. a sügis) äärmiselt suurt hulka käsitööjõudu. Ei ole võimalik palgata töötajaid ja osta tehnikat, teadmata, kas ja millises mahus on teenuse osutamine kindel. • Lisaks töötajate palkamisele on neid vajalik tutvustada hoolduspiirkonnaga, samuti koolitada teenuse osutamiseks Lepingu tingimustele vastavalt (viia üksikasjalikult kurssi, kuidas ja millal peab olema üks või teine toiming tehtud ning kuidas fikseeritud, mis mh eeldab tutvustamist asjakohaste õigusaktidega), viia töötajad kurssi tööohutusnõuetega, sh isikukaitsevahendite kasutamisega. • DHSi alusel läbiviidavate hangete objektide hooldamiseks vajalik tehnika on küllaltki spetsiifiline, just töölaiuse tõttu. Nii nagu ka tööjõu osas – sisuliselt kogu Tallinnat hõlmav vajadus tekib ühekorraga ehk 2025. a sügisel. Kuigi seni korraldatud hangetes, sh Hankes on lubatud kasutada ka nn "teise ringi" sõidukeid, mitte ei nõuta uusi (mille tellimisel on pikad tarnetähtajad), on spetsiifilisi hooldussõidukeid võimalik arvestatavas mahus soetada üksnes väljastpoolt Eestit, milline ostuprotsess eeldab sõidukite ja lisaseadmete (sahad, puisturid) seisundiga eelnevat tutvumist, nende transporti Tallinnasse, kohapealset põhjalikku tehnohooldust (mille käigus võib ilmneda täiendav remondivajadus) jne. Nähtuvalt AD lisast 2 ja arvestades TK p-ti 2.2.1 tuleb ööpäevaringselt hooldada tehnikaga kõnniteid pikkusega enam kui 60 km. • Ebamõistlikult lühike ettevalmistusaeg või selle puudumine sootuks, kahjustab konkurentsi (RHS § 3 p-d 2 ja 3). Ebaselgus Hanke objekti olulistes tunnustes 14. Teenuse osutamiseks, ressursside planeerimiseks ja pakkumuse maksumuse kalkuleerimiseks on pakkujal vajalik teada hooldamisele kuuluvate objektide spetsiifikat (RHS § 87, vt ka täiendavalt vaidlustuse p 5). 15. Konkreetselt Hanke raames n-ö korraliselt hooldamisele kuuluvad objektid on toodud AD lisa 2 „Põhja-Tallinna kõnniteed 2025“ tabelis. Vastavalt Lepingu eritingimuste p-le 1.2 on lepingu lahutamatuks osaks ka DHSi alusdokumendid. DHSi raames esitati 18.08.2025. a link https://arcg.is/0e4GfS0, millel avaneb “LOV kõnniteede hoolduskaart”9 (Hoolduskaart). 8 https://teele.tallinn.ee/documents/145716/view#preview 9 Vt lisa 4 – DHSi raames saadetud teade 5 16. Mida lühem on pakkumuse esitamiseks olev tähtaeg, seda suurema tähtsusega on ADs õigete andmete avaldamine. Lepingu objektiks on kõnniteed, milleks on „äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega“ (TK p 1 „Mõisted“, samasisuline on LS § 2 p 25). Olemasolevas ajaraamis on Vaidlustaja saanud kontrollida AD lisas 2 olevaid objekte üksnes pisteliselt, kuid ka selle põhjal on selge, et AD ei ole korrektne. AD lisas 2 ja Hoolduskaardil olevad andmed ei ole omavahel kooskõlas, samuti ei vasta reaalsele olukorrale. 17. „Kolde kõnnitee 72-74“ • Tabelis jrk 79 tehnikaga hooldatav kõnnitee laiusega 2,2 m, pindala 448,5 m². • Hoolduskaardi järgi „Tehnikaga hooldatav kõnnitee laiem kui 1,4 m“, pindala 448,6 m²: • Tegelik olukord – Lepingu mõistes kõnnitee, kui sõiduteest eraldatud osa, puudub (tegemist on sõidutee ja parklaga): 6 18. „Kanepi kõnnitee 4“ • Tabeli jrk 244 ja Hoolduskaardi kohaselt tehnikaga hooldatav kõnnitee, 1,5 m lai. • Tegelik olukord – tegemist ei ole mitte 1,5 m laiuse, vaid kitsama kõnniteega, mille paikemisest tulenevalt on lume teisaldamise ja/või äraveo puhul vältimatu haljastuse kahjustumine (laadimistehnika ei ulatu üle sõidutee ja kõnnitee vahelise haljasala (vt vaidlustuse p 28)): 7 19. „Ankru kõnnitee nr 12“ • Tabeli jrk 309 ja Hoolduskaardi järgi käsitsi hooldatav kõnnitee laiusega 1 m. • Tegelik olukord – tegemist on objektiga, mille olukord ei vasta mõistlikult kõnnitee määratlusele ning mille puhul pole võimalik ADst tulenevalt hooldusnõudeid täita (vt vaidlustuse p 28). Võimatud, põhjendamatud ja/või ebaselged tingimused Lepingu järgne hooldusperiood (vastuolu teenuse perioodis) 20. TK p-ti 1 ja Lepingu eritingimuste p-ti 1.3 järgi on teenuse alguskuupäevaks 01.12.2025. a, samas TK p-s 2.2.1 ja 2.3.1 järgi on hooldusperioodi kestvuseks 7 kuud ja alguseks 15. oktoober (ning puudub erisus 2025. a osas). TK p-ti 1 kohaselt on teenuse lõpptähtajaks 15.05.2027. a, Lepingu eritingimuste p-ti 1.3 järgi aga 15.05.2028. a. Seega esinevad ADs lubamatud vastuolud (RHS § 3 p 1). TK p 3.1.2.4 (kloriidide kasutamine) 21. TK p 2.1.2 alap x) kohustab täitjat järgima Heakorraeeskirja. Alates 01.10.2025. a jõustub Heakorraeeskirja § 9 lg 2 p 5 redaktsioonis, mis jätkuvalt keelab kergliiklusteedel lume- ja libedusetõrjeks kloriidide kasutamise. „Kloriidide kasutamine on lubatud keskkonna- ja kommunaalameti kirjaliku loa alusel erandkorras, kui see on raskete ilmastikuolude korral vajalik ohutu liiklemise tagamiseks.“ Rasked ilmastikuolud on defineeritud järgmiselt: „ilmastikuolud, mille puhul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: katkematu lumesadu, mille jooksul sajab vähemalt 10 cm lund nelja tunni jooksul; lumesadu, mille jooksul sajab vähemalt 5 cm lund nelja tunni jooksul ja samal ajal esineb tuulepuhanguid 8  üle 12 m/s; muu ilmastikuoludest tingitud olukord, mille tõttu on väga raske tagada tee vastavust seisundinõuetele“ (§ 2 p 9). Sama definitsioon sisaldub TK p-s 1 „Mõisted“. 22. TK p 3.1.2.4 kohustab libedusetõrje teostamisel lumesaju tingimustes nullilähedaste temperatuuride korral vältima lume nakkumist teepinnale ja jääkonaruste teket. See ei ole võimalik aga kloriidide kasutamiseta. Heakorraeeskirja tingimused on aga täitmata – lumesadu koos nullilähedaste temperatuuridega on Tallinnas tavaline. TK p-d 3.1.2.14 ja 3.1.2.15 (lume kuhjamine ja vaalutamine, sh sõiduteele) 23. Nagu eelnevalt märgitud – Lepingu täitmisel tuleb täita Heakorraeeskirja, mille § 9 lg 2 p 6 keelab lume kuhjamise sõiduteele. 24. TK p 3.1.2.15 kohustab jätma kitsama kui 2 m laiuse jalg- ja jalgrattatee puhul liikumisruumi kogu jalg- ja jalgrattatee laiuses. Viidatud tingimus on arvestades Heakorraeeskirja § 9 lg 2 p-ti 6 täitmiseks võimatu. Lume teisaldamiseks / äraveoks tuleb lumi kokku vaalutada. Kuni lume teisaldamiseni või äraveoni (millised tööd peab tellija eelnevalt tellima, vt TK p-d 3.1.3.1, 3.1.3.2, 3.1.3.3) peab olema lubatav mitte järgida TK p-ti 3.1.2.15 (ehk nõuet, et kitsal jalg- ja jalgrattateel on liikumisruum tagatud kogu laiuses). 25. TK p 3.1.2.14 sätestab: „Lund ei tohi kuhjata kõnniteele selliselt, et see takistab jalakäijate liiklemist. Jalakäijatele tuleb jätta vähemalt 1,2 m käimisruumi või kitsama kui 1,2 m laiuse kõnnitee puhul terve kõnnitee laiuses käimisruumi. Lumeveo teisaldamise eest rakendatakse ühikhinda. Lund võib ajutiselt lükata või vaalutada sõiduteele. Töövõtja on kohustatud lume ära vedama 24 tunni jooksul alates sõiduteele lume vaalutamisest või lükkamisest, arvestades Tee seisundinõuded.“ • Antud punktist ei tulene üheselt mõistetavalt, kas lume äravedu peab olema teostatud nagu ka muudel juhtudel üksnes tellija tellimuse korral ja täiendava tasu eest või n-ö töövõtja poolt omaalgatuslikult ja kõnniteede puhastamise hinna sees („lumeveo teisaldamise“ eest). • Töövõtja mõistab, et Hankija on soovinud 24.09.2025. a antud punkti lisatud täiendustega likvideerida DHSi alusel korraldatud hangetes esitatud vaidlustustes sama punkti osas esile toodud puudusi. Hankijal on jäänud aga arvesse võtmata fakt, et sõiduteedel „Tee seisundinõuetele“ vastavuse tagamise kohustus on Hankija vastava(te)l teis(t)el lepingupartneri(te)l, kes peab(peavad) sõidutee puhastamiseks vastavalt lund vaalutama sõidutee äärtesse. Ilmselgelt pole võimalik lumesaju korral sõidutee ja kõnnitee hooldamisel sõidutee äärtesse lume vaalutamisel, ajutisel kuhjamisel, eristada, milliselt objektilt see pärineb. Koheselt saab probleemiks ka see, kui Hankija ei ole vastavalt sõiduteelt eelnevalt lume äravedu tellinud, millisel juhul ei tuleks ära vedada mitte kõnniteelt pärinevat n-ö lahtist lund, vaid pikemalt aega seisnud lumekihti (mis on aeganõudvam). • Juhul, kui lume äravedu tuleb teostada ainult tellimusel, siis ei ole võimalik täita nõuet vedada lumi ära 24 h jooksul. Esiteks eeldab see laadurite ja kallurautode kasutamist, mis võib vajada liikluskorralduse muutmist, mida saab teha üksnes järgides TK p-s 2.1.2 toodud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018. a määrust nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ (mille järgsed nõuded tuleks täita veel enne lume äraveo algust). Teiseks ei ole lumesadu võimalik tõsikindlalt prognoosida, TK p 3.1.3.1.1 järgi tuleks äravedu aga prognoosida igal tööpäeval kl 15-ks. TK p-ti 3.1.3.1.2 kohaselt otsustab tellija töövõtja prognoosi saamisel alles järgmisel tööpäeval, kas lume äravedu tellitakse või mitte. Kõnealuste kitsaste teede puhul, kuhu pole võimalik lund 9  vaalutada ega ajutiselt kokku lükata, on alati lume äraveo vajadus. Eeltoodud TK p-d on seega omavahel vastuolus. TK p 2.3.7 („sõiduk teisaldatakse“ märkide paigaldamine) 26. TK p 2.3.7: „Teenuse osutamisel peab täitja lume väljaveo korral vajadusel 48 tundi enne töödega teostamist korraldama parkimist keelavate liiklusmärkide koos lisatahvliga „sõiduk teisaldatakse“ paigaldamise, kui muude vahenditega ei ole võimalik tagada puhastustööde ühtlast kvaliteeti. Märkide paigaldamisest ja seal parkivatest autodest tuleb teha fotod, kus fotokaadris on näha nii märgid, kui ka parkivate masinate registreerimisnumbrid, mis edastatakse tellija poolt edastatud kontaktile”. 27. LS § 20 lg 4 p-st 3 tulenevalt on sõiduki osaliselt või täielikult kõnniteel ning jalgratta- ja jalgteel parkimine keelatud, kui seda lubav liikluskorraldusvahend puudub. Seega on TK p 2.3.7 asjakohatu tingimus. Parkimine on lubatud ainult vastava lubava liikluskorraldusvahendi olemasolul. Kui vastav liikluskorraldusvahend (märk) puudub, on tegemist liikluseeskirjade rikkumisega. Töövõtja ei saa mõistlikult 48 tundi ette näha, kus võidakse parkimiskeeldu rikkuda. Nõue, et töövõtja dubleeriks seadusest tulenevat parkimise keeldu märkidega, on põhjendamatu. 28. Juhul, kui TK p 2.3.7 (arvestades 24.09.2025. a lisatud täiendust „lume äraveo korral“) peaks käsitlema lume äravedamist sõiduteedelt (vt vaidlustuse p 25), siis on TK esiteks vastuoluline (töövõtja ei saa vedada lund ära 24 tunni jooksul, kui selleks vajalikud märgid oleks tulnud paigaldada veel 24 tundi varem). Kogumis tuleneb vastavatest punktidest sisuliselt nõue paigaldada kõigile sõiduteedele, millega piirnevatelt kõnniteedelt tuleks kas vajadusel (laiemad kui 1,2 m) või alati (kitsamad kui 1,2 m) kogu perioodiks, mil lund võib sadada, parkimist keelavad märgid. Vaidlustaja julgeb arvata, et selliselt liikluse ümberkorraldamine ei ole käsitletav „ajutise liikluskorraldusena“. Haljastatud „kõnniteed“ 29. Nähtuvalt ainuüksi vaidlustuse p-st 19 peaks hooldatavate objektide hulka kuuluma ka sellised „kõnniteed“, mis sisuliselt on rohtu kasvanud, kõrval asuvast haljastusest mõistlikult eristamatud. Selliste kõnniteede Hanke objekti hulka jäämisel tuleb muuta mitmeid TK tingimusi, mille täitmine on vastavate kõnniteede puhul võimatu või nõudmine arusaamatu. • Ei ole võimalik täita TK p-ti 3.1.4.4, mille kohaselt peab kõnnitee hooldamisel „vältima puistematerjali sattumist kõrvalasuvale haljasalale“ – kõnealused kõnniteed ei ole objektiivselt talvistes tingimustes piiritletud kujul, mis võimaldaks täitjal saada aru, kus on „kõnnitee“ ja kus selle kõrval asuv „haljastus“. • Ei ole võimalik täita TK p-ti 3.1.2.9, mis nõuab, et vallide koondamisel, teisaldamisel või lumeveo tööde teostamisel ei kahjustataks „teemaal kasvavat haljastust“. • Olukorras, kus töövõtjal on kohustus teostada vastavatel kõnniteedel nii libeduse- kui ka lumetõrjet, samuti lume ümberpaigutamist ja äravedu, on ilmselgelt vajalik kasutada ka tehnikat ning tehnika kasutamisel taolisel lagunenud, osaliselt haljastatud pinnal, on tee kahjustumine, samuti sõidujälgede teke paratamatu. Põhjendamatu on nõuda üheaegselt nii teenuse osutamist, millega objektiivse paratamatusena kaasnevad teatud tagajärjed (nt mistahes abrasiivsete materjalide, aga samuti kloriidide kasutamisega kaasneb samuti haljastuse kahjustumine) ning samaaegselt nõuda töövõtjalt nende tagajärgede kõrvaldamist enda kulul (TK p 3.1.5 järgi peab töövõtja teostama kahjustatud aladel muru jooksva remondi kevadel 15. maiks (näiteks talvekahjustused, autode poolt tekitatud rattarööpad ja tallatud rajad)). Sama 10  kehtib ka kõnniteede osas, millelt lume teisaldamine ja äravedu eeldab haljastuse kahjustamist (vt vaidlustuse p 18). Leppetrahvid (Lepingu eritingimuste p 4 ja AD lisa 3) 30. Vaidlustaja on seisukohal, et kehtestatud kujul ei ole leppetrahvid õiguspärased, mh peab ainuüksi läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttest tulenevalt olema pakkumuse esitamise ajal arusaadav, milline võimalik leppetrahv mingi kohustuse rikkumisele järgneb (erinevus on kordades). Asjaolu, et Hankijal on vastavalt Lepingu eritingimuste p-le 4 üksnes „õigus“ leppetrahve kohaldada, ei muuda neid õiguspärasteks ning lubatuteks. 31. VAKO praktika järgi peab AD olema koheselt põhjendatud ja proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes, mitte lähtuma eeldusest, et hankija käitub mõistlikult (jätab leppetrahvi nõudeõiguse realiseerimata) või panema hankelepingu täitjale ebamõistlikke kohustusi oma õiguste realiseerimisel (leppetrahvi vähendamise nõude kohtusse esitamine).10 Samuti ei ole iga hankelepingust tuleneva kohustuse rikkumine Hankija jaoks võimalike tagajärgede poolest võrreldav ning rikkumiste ühesugune sanktsioneerimine kooskõlas põhimõttega, et kõik isikutele seatavad piirangud oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud11 (RHS § 3 p 2). 32. Vaidlustaja on seisukohal, et AD lisa 3 p-des 6–13 toodud mahaarvamiste alused ei ole võimalike tagajärgede poolest võrreldavad ning nende sanktsioneerimine kindlates summades leppetrahvidega on ebaproportsionaalne (RHS § 3 p 2): • ilmselgelt ebaproportsionaalne on sõltumata teenuse ebakvaliteetsuse määrast (ehk sellest, kas rikkumine oli väike või mitte) ja/või rikutud tingimuse olulisusest/mitteolulisusest (ehk sellest, kas rikuti olulist võib ebaolulist tingimust) vähendada igal juhul teenuse eest maksmisele kuuluvat tasu 50% võrra (AD lisa 3 p-d 6 („Tööd on teostatud puudulikult“) ja 13 „Töövõtja poolt osutatud teenus on ebakvaliteetne või ei vasta kehtestatud nõuetele“), sama kehtib seisunditaseme nõuete osas – võtmata arvesse kõrvalekalde iseloomu ja määra, jääb kogu teenustasu saamata (AD lisa 3 p 7); • ilmselgelt põhjendamatu on mitte eristada sanktsioneerimisel seda, kas teenus on osutatud viivitusega või jäetud täielikult osutamata. Ilmselgelt ei saa proportsionaalne olla selline tingimus, mille kohaselt teenuse osutamise ajalise viivituse korral on täitja kohustatud teenust osutama tasuta (AD lisa 3 p-d 10-12); • ilmselgelt ebaproportsionaalne on olenemata viivituse kestvusest (10 minutit või 24 h) igal juhul jätta kogu teenustasu maksmata (AD lisa 3 p 8 („Puuduse likvideerimine ei ole teostatud kokkulepitud aja jooksul“) ja p 9 (Eriolukorrale viivitamatult mitte reageerimine“)). 33. Vaidlustaja on ka seisukohal, et AD lisa 3 preambula on õigusvastane osas, mis näeb täiendavalt ette leppetrahvide kahekordistumise mistahes rikkumise “teistkordsel“ esinemisel. • Kui õigusvastane on kehtestatud ühekordne leppetrahvi määr, on ainuüksi samadel argumentidel õigusvastane leppetrahvi kahekordne määr. • Tulenevalt AD lisa 3 p-de 7–13 sisust („teenus“ on osutamata, osaliselt osutamata, selle osutamisega on viivitatud või osutamine on olnud ebakvaliteetne, „puudus“ on kokkulepitud tähtajaks kõrvaldamata), kahekordistab AD lisa 3 preambula pärast esimest rikkumist mistahes Lepingu rikkumise eest leppetrahvid (ehk nt 1 m² suuruse 10 VAKO 19.10.2015. a otsuse nr 207-15/167094 p 8.3 11 VAKO 27.05.2015. a otsuse nr 83-15/160448 p 20 11  ala puhastamisega viivitamisel on järgmisel korral, mistahes suuruses ala puhastamisega viivitamise eest, leppetrahviks summa, mis vastab antud teenuse osutamise kahekordsele maksumusele (mille lisanduvalt tuleb teenus endiselt osutada, vt Lepingu eritingimuste p 4.1 – kõik leppetrahvid on üksnes kohustuse täitmisele sundimiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks)). 34. Vaidlustaja hinnangul ei ole õiguspärane ka see, et Lepingu alusel on võimalik ühe ja sama rikkumise korral, teadmata valikukriteeriumite alusel ehk Hankijal omal äranägemisel, valida üks mitmest erinevast leppetrahvist, kuivõrd need erinevad kordades (RHS § 3 p 1). Näiteks kui täitja viivitab 20% objektidel kevadpuhastuse tegemisega, siis on Hankijal võimalik rakendada leppetrahvi: • AD lisa 3 p 6 alusel (sõltumata viivituse kestvusest) ulatuses, mis vastab viivituses oleva osaga seotud teenustasust 50%-le; • AD lisa 3 p 10 alusel (sõltumata viivituse kestvusest) ulatuses, mis vastab viivituses oleva osaga seotud teenustasule; • AD lisa 3 p 14 alusel (sõltumata viivituse kestvusest) kuni 5000 eurot; • AD lisa 3 p 15 alusel kuni 3000 eurot iga viivitatud päeva kohta (ehk 10 päeva võrra ületamisel kuni 30 000 eurot). IV HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUS 35. Vaidlustaja palub juhindudes RHS § 193 lg-st 1 VAKOl hankemenetluse ka viivitamatult peatada. Nimelt osutub hankemenetluse peatamata jätmise korral Vaidlustajal ka vaidlustuse rahuldamise korral võimatuks osaleda Hankes, kuna pakkumuste esitamise tähtaeg saabub juba 15.10.2025. a. Pakkumuse esitamise tähtaja saabumisel ei ole võimalik kaitsta Vaidlustaja neid õigusi, mille kaitseks on käesolev vaidlustus esitatud. V MUUD MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 36. Arvestades pakkumuste esitamise algset tähtaega, on vaidlustus tähtaegne ka siis, kui sellele kohaldada RHS § 189 lg 2 p-s 2 toodud tähtaega, mitte analoogia korras p-ti 1 (mis kohaldub lihthankemenetlusele, milles pakkumuse esitamise tähtaeg on samaselt äärmiselt lühike nagu DHSi alusel läbiviidavas Hankes). 37. Vaidlustaja leiab, et antud vaidlustus oleks põhjendatud lahendada istungil, mh kompromissi võimalikkuse väljaselgitamiseks. 38. Vaidlustuselt on tasutud nõutavas summas riigilõiv12. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Uuetoa-Tepper Vandeadvokaat Lisad: 12 Vt lisa 2 12 1) Volikiri 2) Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus 3) DHSis 18.08.2025. a edastatud andmed 13 Teema: FW: Kaardimaterjal ________________________________ Saatja: Riigihangete register <[email protected] <mailto:[email protected]> > Saadetud: esmaspäev, 18. august 2025 13:54 Adressaat: Toomas Laurits <[email protected] <mailto:[email protected]> > Teema: Uus sõnum riigihankes 295379 Teile on riigihangete registris uus teade: Riigihanke 295379 "Tallinna kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedustõrje ning kevadised hooldustööd" raames on saadetud teade: Tere Edastame kõnniteede kaardi, mis on abivahend tulevastes hangetes osalemiseks. Kaart on leitav aadressilt: https://arcg.is/0e4GfS0 <https://arcg.is/0e4GfS0> . See on automaatteavitus. Palume sellele kirjale mitte vastata. ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.