Hankija täiendavad seisukohad

Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] 29.09.2025 nr 6.5-1/5977 Hankija täiendavad seisukohad ja tähelepanekud vaidlustaja seisukohtadele Hankija: Päästeamet 70000585 Raua 2 Tallinn [email protected] Hankija esindaja: õigusosakonna ekspert Kristi Orn Vaidlustaja: Anrek OÜ Registrikood 11549605 Vaidlustaja esindaja: juhatuse liige Reigo Vask Kolmas isik: Tekstiilikompanii OÜ Registrikood 11884663 Riigihange: „Magamisvarustuse ostmine“ (viitenumber 289282) riigihanke osa 1 Hankija täiendavad seisukohad ja tähelepanekud vaidlustaja seisukohtadele 1. Asjaolud 1.1 Päästeamet (edaspidi hankija) viib läbi avatud hankemenetlusega riigihanget „Magamisvarustuse ostmine“ (viitenumber 289282) (edaspidi riigihange), mille kohta avaldati riigihangete registris hanketeade 11.02.2025 ning ülejäänud riigihanke alusdokumendid (kättesaadavad riigihangete registrist). Riigihange oli jagatud kaheks osaks: osa 1 – voodipesu komplektide ostmine; osa 2 – tekkide ja patjade komplektide ostmine. 1.2 Vaidlustus puudutab vaid riigihanke osa 1 kohta esitatud pakkumusi. 1.3 24.09.2025 esitas vaidlustaja täiendavad seisukohad hankija vastusele (edaspidi kiri). 1.4 Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) andis hankijale tähtaja vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele reageerimiseks kuni 29.09.2025. 1.5 Hankija esitab oma tähelepanekud lähtuvalt vaidlustaja 24.09.2025 esitatud seisukohtadest. 2. Hankija põhjendused 2.1 Vaidlustaja ei esita oma 24.09.2025 edastatud kirjas täiendavaid seisukohti ega põhjendusi, millest tulenevalt kinnitab hankija, et jääb kõikide oma varasemalt esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde ning kommenteerib vaid osasid vaidlustaja vastuväiteid. Raua tn 2 / 10124 Tallinn / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / registrikood 70000585  2 (3) 2.2 Vaidlustaja väidab kirja punktis 6, et pakkumuse vastavust kontrollitakse kumulatiivselt, st pakkumus peab vastama kõigile vastavustingimustele. Hankija selle väitega ei nõustu, sest nii riigihangete seadus (edaspidi RHS) kui ka EL õigus lubab pakkumuse vastavaks tunnistada, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid alusdokumentides toodud tingimustest. Ka RHS kommenteeritud väljaanne toob RHS § 46 lg 4 selgituste punktis 29 välja, et teatav paindlikkus on riigihangetes vajalik, kuna riigihankes ei saa inimlikke eksimusi täielikult välistada ning iga puudus dokumentides ei tähenda automaatselt, et ettevõtja oleks tehingupartnerina ebausaldusväärne. 2.3 VAKO on vaidlustus 169-25/284595 leidnud, et puudustega pakkumuse vastavaks tunnistamine tähendab seda, et hankija lepib pakkumusega sellisena nagu see on esitatud (koos mittesisuliste puudustega) ja pakkumuses esinevate puuduste kõrvaldamist riigihankes ei toimu. Kolmas isik on oma pakkumuses kinnitanud, et pakkumus vastab esitatud tingimusele. Hankija selgitas ilmset vastuolu, mis pakkumuses esines üldise kinnituse ja tehnilise vastavuse tabeli vahel. Selgitusega kinnitas kolmas isik uuesti, et silmas on peetud 10 mm ehk pakkumus vastab sisuliselt esitatud tingimusele. Kolmas isik ei muutnud antud selgitusega kuidagi oma pakkumust, sest see vastas algusest peale kõikidele esitatud tingimustele, v.a vormistuslik puudus, kus tehnilise vastavuse vormile oli kirja pandud üks üleliigne null. 2.4 Punktis 10 väidab vaidlustaja, et hankija on vastavustingimustes nõudnud tehnilise vastavuse vormi esitamist ja peaks justkui pakkumuse vastavuse kontrollimisel vaid sellest lähtuma. Hankija sellega ei nõustu. Hankija on vastupidiselt seisukohal, et kuna pakkumuses on küsitud üldist kinnitust pakkumuse vastavuse kinnitamiseks ja tehnilise vastavuse vormi, siis tuleb pakkumuse vastavuse kontrollimisel lähtuda just mõlemast ning sellest tulenev vastuolu nõudiski pakkujalt selgituste küsimist ning selgituste käigus esitatud andmete arvesse võtmist otsuse vastuvõtmisel. Antud hanke puhul on tegemist tulevikus toodetava riigihanke esemega. Pakkumuste vastavuse kontrolli vorm on lubatud otsustada hankijal. Hankijal on lubatud tugineda pakkumuse vastavuse kontrollimisel ka üldisele kinnitusele, sest sisuliselt ei pruugi riigihanke eset pakkumuse esitamise hetkel olemas olla. Seega juhul kui hankija nõuab pakkumuses tehnilise vastavuse vormi esitamist on võimalik olukord, kus pakkuja vormil kinnitab, et pakkumus vastab kõikidele esitatud tingimustele, aga kauba tarnimisel selgub, et kaup ei vasta esitatud tingimustele. Seega ei anna tulevikus toodetavate asjade puhul hankijale täit kindlust kauba vastavuse osas ka tehnilise vastavuse vormi küsimine pakkumuses. Hankija peab usaldama pakkuja poolt pakkumuses esitatut ning samahästi võib seda teha ka üldise kinnituse alusel. Antud juhul kinnitab kolmas isik üldise kinnitusega, et tema pakkumus vastab kõikidele alusdokumentides esitatud tingimustele. 2.5 Vaidlustaja väidetes punktis 11 toodud hüpoteetilist olukorda ei saa tekkida, kuivõrd hankija on pakkumuste vastavuse kontrollimisel kohustatud pakkumust kontrollima tervikuna ehk lähtuma kõikidest esitatud pakkumuse dokumentidest. 2.6 Vaidlustaja punktis 12 toodud seisukoht justkui kolmanda isiku pakkumus oli ühemõtteliselt mittevastav ei ole hankija hinnangul õige. Kolmanda isiku pakkumuses esines vastuolu tehnilise vastavuse osas. Vastav vastuolu ja kolmanda isiku tahe sai selgituste toel selgeks ning kinnitas hankijale pakkumuses esitatut, et kolmas isik soovis esitada kõikidele tingimustele vastava pakkumuse ning voodilina sildi paigaldada 10 mm kaugusele voodilina paremast küljest. Sisulise kõrvalekalde vastand „formaalne kõrvalekalle“ tähendab, et puudus seisneb pigem pakkumuse vormistamises, mitte sisus (RHS kommenteeritud väljaanne RHS § 114 lg 2 teise lause kohta). Kas kolmas isik kinnitas pakkumuses, et pakkumus vastab kõikidele tingimustele? Jah kinnitas, isegi kahes kohas. Kas kolmas isik kinnitab selgitustes, et üks null pakkumuses on inimlik eksitus ehk vormistuslik puudus? Jah kinnitas. Seega ei ole hankijal põhjust kahelda, et sisuliselt vastab pakkumus kõikidele esitatud tingimustele ning tulevikus toodetava voodilina hooldussilt paikneb 10 mm kaugusel voodilina paremast küljest. 2.7 Punkti 13 osas kommenteerib hankija, et kolmas isik ei muutnud oma pakkumust selgituste andmisega. Kolmas isik kinnitab pakkumuses, et tema pakkumus vastab kõigile  3 (3) tingimustele ning selgitusi andes täpsustab, et tehnilise vastavuse vormil on inimlik eksitus. 2.8 Punktis 14 viitab vaidlustaja, et inimliku vea ilmnemine ei ole objektiivelt kontrollitav. Hankija juhib tähelepanu, et RHS ei ole nõudnud, et hankija peab kuidagi suutma tõendada, et objektiivne kontroll on teostatud ja tõendatud. RHS § 114 lg 2 alusel vastavusotsus on hankija kaalutlusotsus, mida hankija on ka teinud. Võrdlus arvutusvea parandamise olukorraga ei ole asjakohane, sest arvutusvea parandamiseks on RHS-s ettenähtud terve eraldi lõige, mis sätestab väga selged reeglid, millisel juhul arvutusviga on lubatud parandada. 2.9 Punkti 15 osas kinnitab hankija, et ei ole otsuse tegemisel arvesse võtnud asjaolu, kus kolmas isik on hankijale varasemalt voodipesu tarninud. Hankija on lähtunud pakkumuste vastavuse kontrollimisel pakkumustest, mitte pakkujate varasemast kogemusest hankijale kauba tarnimisel. 2.10 Punktis 17 on vaidlustaja hankija poolt kirjapandust kas valesti aru saanud või oma suva järgi seda tõlgendama asunud. Hankija on esmastes seisukohtades punktis 2.21 märkinud selgelt, et kolmanda isiku pakkumuse osas otsuse muutmise kaalutluseks ei olnud kolmanda isiku soodsam pakkumuse maksumus. Samas otsuse proportsionaalsust kaaludes tuli hankijal ka see aspekt välja tuua. 2.11 Hankija nõustub vaidlustajaga, et peab kinni pidama enda poolt kehtestatud tingimustest ning kontrollima pakkumuse vastavust kõigile riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Just seda on hankija teinud, mitte lähtunud kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kontrollimisel pakkumusest osaliselt. 2.12 Lõpetuseks tahab hankija rõhutada, et suures plaanis tuli hankijal lähtuda võrdse kohtlemise põhimõttest. Kui hankija oleks jätnud kolmanda isiku osas ebaõige otsuse muutmata, ei oleks see kuidagi võrdne kohtlemine kolmanda isiku osas. 3. Kokkuvõtteks 3.1 Hankija on jätkuvalt seisukohal, et vastuvõetud otsus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise osas on õiguspärane, ei ole vastuolus riigihangete seadusega ning tuleb jätta jõusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Orn ekspert õigusosakond