Advokaadibüroo RASK arvamuse Riigihangete seaduse eelnõule

ARVAMUS Riigihangete seaduse muutmise seadusele (EELNÕU 04.09.2025) Selgitus Ettepanek Hankekordade reguleerimine Eelnõu seletuskirjas toodud statistika (1222 riigihanget ehk ca 14% kõigist Ettepanek täiendada RHS § 9 selliselt, et hangetest, lk 45) tugineb üksnes riigihangete registri statistikamooduli alla lihthanke piirmäära jäävate andmetele ega anna olukorrast täielikku pilti. Esiteks ei ole selge, millised riigihangete puhul sätestataks hankijale hanked on sellesse arvestusse täpselt hõlmatud. Teiseks langevad kohustus viia väikehanked läbi riigihangete piirmäärade tõstmise järel mitmed senised lihthanked alla registris. See tagaks nende ostude suurema lihthankemenetluse piirmäära, mille puhul puudub kohustus hanget läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning looks registris läbi viia (RHS § 45 lg 1 p 1). Avaliku sektori hankijad viivad aga ühtse arvestuse kõikidest avaliku sektori selliseid hankeid läbi oma hankekordade alusel ka väljaspool riigihangete hangetest. Samuti oleks see kooskõlas nii registrit ning nende maht ei kajastu seletuskirjas toodud statistikas. Kui korruptsioonivastase tegevuskava ühe eelnõu eesmärk on hinnata muudatuse tegelikku mõju, peaks statistika eesmärgiga soodustada ka väikeostude hõlmama ka neid hankeid, vastasel juhul ei ole seletuskirjas toodud hinnang läbiviimist riigihangete registris8 kui ka mõju ulatusele korrektne. Seetõttu on tegelik mõju turu avatusele ja Rahandusministeeriumi enda soovitusega pakkujate võrdsele kohtlemisele oluliselt suurem, kui seletuskirja toodu, sh seda teha ning sellekohased põhimõtted statistika, näitab ning piirmäärade tõstmisel on läbipaistvuse vähenemise oma hankekorras kajastada. 9 Lisaks tuleks risk märkimisväärselt alahinnatud. Seda kinnitab ka registri enda statistika, RHS § 9 täpsustada, milliseid elemente mille kohaselt alla lihthanke piirmäära jäävad hanked moodustasid 2024. peab hankija hankekord väikehangete aastal juba 17,4% kõigist hangetest. See tähendab, et seletuskirjas viidatud puhul vähemalt sisaldama. Hankekorras 14% mõju on tegelikkuses oluliselt suurem, sest lisaks registriandmetele peaks olema selgelt reguleeritud, kuidas ja tuleb arvestada ka neid väikehankeid, mida hankijad korraldavad oma kellele hinnapäringud tehakse, millistel sisekorra alusel väljaspool registrit, sageli vaid ühe või mõne pakkumusega juhtudel võib piirduda ühe pakkumise e-kirja teel. küsimisega, milliseid alternatiivseid pakkumuste leidmise ja võrdlemise viise Probleemi suurendab asjaolu, et mitmete hankijate kehtestatud võib kasutada (nt avalike hinnavõrdluste hankekorrad ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist ega läbipaistvust. alusel) ning millised on hankija Õiguskantsler on näiteks märgukirjas Põhja-Sakala valla hankekorra § 19 miinimumnõuded dokumenteerimisele (nt lõike 6 kohta leidnud, et säte, mis lubab alla 10 000 euro suuruse asja või küsitud pakkumuste või hinnavõrdluste teenuse ning alla 20 000 euro suuruse ehitustöö puhul piirduda vaid ühe säilitamine).10 Selline täpsustus väldiks pakkumusega, ei ole kooskõlas riigihanke põhimõtetega.1 Selline praktika ei olukordi, kus väikehangete läbiviimine on võimalda objektiivselt hinnata pakkumuse mõistlikkust ega põhjendatust läbipaistmatu ja kontrollimatu, ning aitaks ning seab ohtu konkurentsi ärakasutamise. Sama probleem ilmneb ka ühtlustada hankekordade praktikat, keskvalitsuse tasandil, näiteks Majandus- ja vähendades eriilmeliste lahenduste riski. Kommunikatsiooniministeeriumi hankekord lubab piirduda ühe pakkumise küsimisega juba kuni 20 000 eurose ostu puhul.2 Kui lähtuda sellistest hankekordadest, kujuneb ühe pakkuja eelistamise risk struktuurselt suureks, st alternatiivsete pakkumuste võrdlus puudub, tegelik hinna-kvaliteedi suhe võib jääda välja selgitamata ja väheneb läbipaistvus, mida kinnitab 1 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2024-11/M%C3%A4rgukiri%20P%C3%B5hja- Sakala%20valla%20hankekorra%20%C2%A7%2019%20l%C3%B5ike%206%20%C3%B5igusp%C3%A4rasusest.pdf 2 https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2025-05/Majandus- %20ja%20Kommunikatsiooniministeeiumi%20hankekord%20%28kehtib%20alates%2005.05.2025%29.pdf lk 10 8 korruptsioonivastane_tegevuskava_16.02 (1).pdf lk 18 9 https://fin.ee/sites/default/files/documents/2021-12/MTU%20TU%20Akadeemiline%20Spordiklubi_1.pdf p 5 10 https://fin.ee/sites/default/files/documents/2022-05/SA%20Tartu%20Teaduspark.pdf lk 7; https://fin.ee/sites/default/files/documents/2021-02/SA%20Eesti%20Tervishoiu%20Muuseum.pdf lk 3 1/5  Rahandusministeerium ka ise nii seletuskirjas (lk 45) kui ka läbiviidud järelevalvemenetlustes, mööndes, et järelevalve tulemusel on talle selge, et hankijate hankekorrad väga eriilmelised ning esineb endiselt probleeme hankekorras riigihanke üldpõhimõtete täitmise tagamisega.3 Sisuliselt ei ole olukord 2014. aasta hankekordade analüüsiga võrreldes oluliselt paranenud.4 Lisaks ei pea hankijad alla lihthanke piirmäära jäävaid oste kandma hankeplaani, mis tähendab, et avalikkusel puudub igasugune ligipääs teabele nende tehingute kohta. 5 Nii võib näiteks 49 999 euro suurune asjade või teenuste ost, 99 999 euro suurune ehitustöö tellimus või isegi 499 999 euro suurune sotsiaalteenuse leping jääda täielikult varjatuks. Praktikat kinnitab ka see, et osa hankijaid ei kanna kõiki hankeid hankeplaani või avalikustab hankeplaani alles aasta lõpus, mil selles sisalduv info ei ole turuosaliste jaoks enam asjakohane. 6 Kui see risk esineb juba praegu, suureneb see piirmäärade tõstmise järel veelgi. Tegelikkuses tähendab piirmäärade tõstmine mitte ainult rangemate menetlusnõuete vähenemist, vaid ka suure osa hangete muutumist turuosaliste ja avalikkuse jaoks nähtamatuks. Probleemi teravdab asjaolu, et riigihangetel osalejate ring on juba praegu kitsas. Seisuga 07.08.2025 oli registris pakkujana registreeritud 34 258 Eestis tegutsevat ettevõtjat (u 12% kõigist äriühingutest), kuid ühe aasta jooksul osaleb hangetel keskmiselt vaid 2,7% äriühingutest (eelnõu lk 46). Kui piirmäärade tõstmise tõttu suureneb nende hangete hulk, mida ei pea avaldama registris ega hankeplaanis, väheneb turu avatuse ja uute pakkujate sisenemise võimalus veelgi. Praktikas jäävad sellised lepingud pigem hankija poolt valitud partneritele, sest hankijal on õigus ise otsustada, kellele pakkumiskutse saata. Mida ilmestab hästi ka endise Pirita Linnaosavanema Tõnis Liinat kohtuasi (HMK 1-24-6439/8), kus alla lihthankepiirmäära riigihanke kutseid saadeti valikuliselt, tellimus vormistati ainsa pakkuja pakkumise alusel ning tööde üleandmisaktid kajastasid linna objekte, kuigi tegelik töö tehti eraisiku kinnistul või eraisiku huvides. Juhtum illustreerib, et ilma registripõhise läbiviimise, minimaalse pakkumuste võrdluse või avaliku hinnavõrdluse, selgete erandireeglite „üks pakkumine“ olukorraks ning range dokumenteerimiskohustuseta on konkurentsi efektiivne ärakasutamine, läbipaistvus ja kontrollitavus kergesti õõnestatavad. See tähendab, et pakkujate ring sellises olukorras kitseneb veelgi ning konkurents langeb. Selline suundumus on otseses vastuolus nii Eesti korruptsioonivastase tegevuskava eesmärgiga tagada riigihangete läbipaistvus ja vähendada korruptsiooniriski kui ka Euroopa Liidu õigusriigi aastaaruande soovitustega, mis rõhutavad riigihangete suurema läbipaistvuse vajadust.7 Seetõttu on arusaamatu seletuskirja väide (lk 47), et riski maandab üksnes hankijate kohustus järgida väikehangete puhul oma hankekorda ja riigihangete põhimõtteid, või seletus (lk 42), et piirmäärade tõstmine avardab just väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võimalusi. Õiguskaitse alla lihthanke piirmäära jäävad ostude korral Lihthanke piirmäära tõusuga suureneb vältimatult nende hangete arv, mis Ettepanek täiendada RHS § 185 lõiget 4 jäävad alla piirmäära ja mida hankijad viivad läbi oma hankekorra alusel. selliselt, et alla lihthanke piirmäära jäävat Praktikas tähendab see, et pakkujad võivad üha sagedamini soovida ka riigihanget ja selle alusel sõlmitud selliste hangete otsuseid vaidlustada. Siin tekib aga oluline ebaselgus hankelepingut oleks võimalik vaidlustada 3https://fin.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Otepaa%20Vallavalitsuse%20kontrollakt.pdf lk 6; Viljandi Vallavalitsus.pdf lk 4; https://fin.ee/sites/default/files/documents/2025-04/Kontrolliakt%20Tapa%20Vallavalitsus.pdf lk 3; https://fin.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Maaelu%20Arendamise%20SA.pdf lk 4; https://fin.ee/sites/default/files/documents/2021-12/MTU%20TU%20Akadeemiline%20Spordiklubi_1.pdf lk 4; https://fin.ee/sites/default/files/documents/2022-05/SA%20Tartu%20Teaduspark.pdf lk 5; https://fin.ee/sites/default/files/documents/2022-05/SA%20Tartu%20Teaduspark.pdf lk 5; https://fin.ee/sites/default/files/documents/2022-06/Sotsiaalministeerium_0.pdf lk 2; https://fin.ee/sites/default/files/documents/2022- 05/SA%20Tartu%20Teaduspark.pdf lk 7; https://fin.ee/sites/default/files/documents/2021- 02/SA%20Eesti%20Tervishoiu%20Muuseum.pdf lk 3 4 https://fin.ee/sites/default/files/documents/2020-10/Hankekordade%20anal%C3%BC%C3%BCs.%2v14%20.pdf lk 21 5 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8709d7d-cf5c-45c6-8576-1b7e86c80a8a/ lk 25 6 https://fin.ee/sites/default/files/documents/2022-05/Haridus-%20ja%20Teadusministeerium.pdf lk 5 7 korruptsioonivastane_tegevuskava_16.02 (1).pdf lk 5-7 2/5 hankekorra õigusliku tähenduse ja kontrollimehhanismide osas. Nimelt ka juhul, kui hankija on rikkunud käesoleva vaidlustuskomisjonil on pädevus kontrollida üksnes RHS-i järgimist, kuid seaduse §-s 3 sätestatud riigihangete mitte hinnata, kas hankija on tegutsenud kooskõlas oma hankekorraga. Kui põhimõtteid, oma kehtestatud hankekorda VAKO kontroll piirdub vaid seaduses sätestatuga, jääb hankekorra järgimise või konkreetse alla lihthanke piirmäära kontroll õiguslikult hõredaks ning pakkujate õiguskaitse tegelik ulatus hanke hankedokumente. Selline väheneb. Kuigi ringkonnakohus on erandhangete puhul (TlnRnKm täiendamine välistaks kahtlused selle üle, 12.06.2013, 3-13-1061/40) rõhutanud, et hankija tegevus ei saa olla täielikult kuidas hankekorda vaidluste korral kontrolli alt väljas ning ka RHS § 14 (praeguse RHS § 11) alusel tehtud käsitleda, ning tagaks, et hankekord ja menetlused peavad olema kooskõlas hankija enda dokumentidega, millist hanke alusdokumendid on põhimõtet saab kohaldada ka alla lihthankepiirmäära menetlustele, on alla vaidlustusmenetluses selgesõnaliselt lihthanke piirmäära hangete osas kohtu- ja vaidlustuspraktika peaaegu siduvad kontrolliobjektid. Samuti toetaks olematu, mistõttu selle kohaldumine alla lihthankepiirmäära hangetes on see RHS § 9 eesmärki suunata hankijaid sisuliselt läbi vaidlemata. VAKO-sse jõudnud väikehangete vaidlustuste arv oma hankekord sisuliselt läbi mõtlema ja on olnud väike ja need on valdavalt jäetud läbi vaatamata: 2024. aastal tagaks, et hankekorra järgimine ei oleks esitati 4 vaidlustust, millest 3 jäeti läbi vaatamata; 2023. aastal 1 vaidlustus, pelgalt formaalne, vaid ka reaalselt mis samuti jäeti läbi vaatamata; 2022. aastal 3 vaidlustust, kõik jäeti läbi kontrollitav. vaatamata; 2021. aastal 4 vaidlustust, kõik jäeti läbi vaatamata; ja 2020. aastal 6 vaidlustust, millest 5 jäeti läbi vaatamata. Ainsaks sisuliseks kohtulahendiks on TrtHKo 11.04.2022 (3-22-481/11), kus vaidlustus jäeti rahuldamata põhjusel, et ooteaja puudumise tõttu oli hankija jõudnud lepingu sõlmida ning alla lihthankepiirmäära jääv hange ei olnud enam vaidlustatav. Selline statistika kinnitab, et sisulist praktikat väikehangete dokumentide ja hankekorra vaidlustatavuse kohta praktiliselt ei eksisteeri, mistõttu on see õiguslikult küsitav, millele viitab ka riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne (§ 9 kohta). Piirmäärade tõusuga, kui üha suurem osa hankeid liigub hankekorra alla, muutub see õiguslik ebaselgus pakkujate õiguskaitse seisukohalt veelgi teravamaks. Seetõttu on küsitav eelnõu seletuskirja (lk 47) väide, et riski maandab hankijate kohustus järgida väikehangete puhul asutusesisest hankekorda ja riigihangete põhimõtteid, olukorras, kus selle kohta puudub kohtupraktika. Osadeks jagamise põhjendamine RHS § 27 tulenevat osadeks jaotamata jätmist tuleb edaspidi põhjendada Reguleerida osadeks jaotamise alates rahvusvahelisest riigihanke piirmäärast, liigub VKE-de juurdepääsu põhjendamise kohustus ka lihthanke seisukohast pigem vastupidises suunas. Kui põhjendamiskohustus lükatakse menetluse osas. edasi üksnes rahvusvaheliste hangete tasemele, kaob mitmete riigisiseste hangete puhul läbipaistvuse element, mis seni sundis hankijaid vähemalt kaaluma hangete osadeks jaotamist. Praktikas tähendab see, et VKE-del võib olla raskem hangetel osaleda, sest hankijatel on lihtsam korraldada suurema mahuga üheosalisi hankeid ilma eraldi põhjendamiseta, miks nad väiksemateks osadeks jaotamise võimalust ei kasutanud. Lihtsustamne kui eelnõu üldine eesmärk ei saa õigustada olukorda, kus VKE-de turulepääsu võimalused sisuliselt halvenevad. Põhjenduse koostamine ei tähenda tavaliselt keerukat või mahukat menetlust, vaid pigem hankija teadlikku kaalutlust ja selgitust, miks hanke osadeks jagamine ei ole otstarbekas. Kui põhjendamiskohustus säilib ka allpool rahvusvahelist piirmäära, ei too see kaasa ülemäärast halduskoormust, kuid aitab vältida turukontsentratsiooni ja edendada ausat konkurentsi. Alltöövõtjate maksete peatamise regulatsioon Muudetakse RHS § 122 lõiget 9 selliselt, et senine kohustuslik regulatsioon Avada (nt seletuskirjas) kaalutlusõiguse muutub hankija jaoks vabatahtlikuks. See tähendab, et hankija ei pea enam kasutamise põhimõtteid. Hetkel on alltöövõtja põhjendatud avalduse korral pakkujale makset automaatselt ebaselge, kas hankija peab oma peatama, vaid otsustab selle kaalutlusõiguse alusel. kaalutlusõiguse kasutamise põhimõtted kirjeldama riigihanke alusdokumentides? Kas hankija otsus makset mitte peatada on alltöövõtja või mõne muu isiku poolt vaidlustatav ning millises menetluses (VAKO, halduskohus)? Ilma selge vastuseta 3/5  nendele küsimustele jääb regulatsioon ebaselgeks ja võib tuua kaasa vaidluste kasvu. Vaidlustuste tähtajad RHS § 189 lg 4 muudatuse kohaselt pikeneb lihthankemenetluses muude Ettepanek kehtestada otsuste vaidlustamise tähtaeg kolme tööpäeva asemel viiele tööpäevale. lihthankemenetluses 10 päevane Kuigi muudatus näib suurendavat pakkujate võimalusi, sõltub tähtaeg siiski vaidlustustähtaeg otsuse teavitamise hetkest, mille hankija võib teha kuni kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest (RHS § 47 lg 1). See jätab hankijale võimaluse ajastada otsuse avaldamine viisil, mis vähendab vaidlustamiseks sisuliselt kättesaadavat aega. Kuigi vaidlustustähtaeg on sõnastatud tööpäevades, võib avaldamise ajastus tähendada, et pakkujatele jääb tegelikkuses vaid mõni päev otsuse sisuliseks analüüsiks ja vaidlustuse ettevalmistamiseks. Näiteks kui hankija avaldab edukaks tunnistamise otsuse neljapäeva õhtul, võib pakkuja sellest teada saada alles reedel. Sellisel juhul hakkab viiepäevane tähtaeg kulgema, kuid järgneb kohe nädalavahetus. Praktikas jääb pakkujale otsuse vaidlustamiseks kolm kuni neli päeva, mis on ilmselgelt ebapiisav olukorras, kus otsuse põhjendus on mahukas ja nõuab täiendavate andmete kogumist või ekspertiisi. Probleemi süvendab asjaolu, et piirmäärade tõstmise tõttu liiguvad edaspidi mitmed sisuliselt suuremahulised hanked, millele praegu kehtib 10 päevane vaidlustustähtaeg, lihthankemenetlusse. See tähendab, et keerukate ja mahukate hangete puhul väheneb pakkujate õiguskaitse ulatus poole võrra, mis ei ole kooskõlas tõhusa õiguskaitse põhimõttega. Täiendavat õiguskaitse nõrgenemist toob kaasa ka RHS § 189 lg 4¹, mille Ettepanek efektiivse õiguskaitse kohaselt kohaldatakse alla lihthanke piirmäära jäävates riigihangetes tagamiseks tuleks pikendada lihthankemenetluse vaidlustustähtaegu. Erinevalt lihthankemenetlusest ei vaidlustamistähtaegu vähemalt, ning ole aga alla piirmäära hangete puhul seaduse tasandil reguleeritud täiendada RHS § 9 selliselt, et ka pakkumuste esitamise minimaalset tähtaega ega lepingu sõlmimise hankekorra alusel korraldatavate hangete ooteaega.11 puhul oleks tagatud pakkumuste esitamise minimaalne tähtaeg ja ooteaeg kui See tähendab, et hankija võib ette näha väga lühikese tähtaja pakkumuste hankesse on pakkumuse esitanud mitu esitamiseks, näiteks 3 tööpäeva, kuid alusdokumentide vaidlustamiseks on pakkujat. ette nähtud justkui 5 tööpäevane tähtaeg enne pakkumuste esitamist. Seega on vaidlustuse esitamine võimatu. Rääkimata võimalusest dokumente Kui hankija ei ole oma hankekorras piisavalt analüüsida. sätestanud pikemat tähtaega, peaks seadus reguleerima minimaalse tähtaja. Sama kohaldub otsusele, kus otsuse vaidlustamiseks on justkui 5 tööpäevane tähtaeg, kuid kuna puudub ooteaja piirang, siis võidakse leping sõlmida enne Selline lahendus välistaks olukorra, kus alla vaidlustuse esitamist. lihthanke piirmäära hangetes kujuneb pakkumuste esitamise tähtaeg või ka Kuna eelnõuga tõstetakse piirmäärasid ja üha suurem osa hankeid liigub alla otsuste vaidlustamise tähtaeg lihthanke piirmäära, kasvab ka risk, et vaidlustamine muutub praktikas ebamõistlikult lühikeseks, mis muudab võimatuks. Näiteks kohtupraktikas on kinnitatud, et sellisel kujul jääb alusdokumentide ja otsuste analüüsi ja õiguskaitse formaalseks ning pakkujatel puudub sisuline võimalus hankija nende vaidlustamise sisuliselt võimatuks. tegevust vaidlustada. Pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontroll Eelnõuga täiendatakse RHS § 125 lõiget 5 sättega, mille järgi kohalduvad Täpsustada RHS § 125 lg 5 ja § 126 lg 7 vähemalt 500 000-eurose maksumusega ehitustööde hangetele § 115 esimest lauset, lisades viidete hulka § 103 nõuded. Muude lihthankemenetluste ning sotsiaal- ja eriteenuste puhul kõrval ka § 115 kohalduvad § 115 sätted üksnes juhul, kui hankija ei ole neid alusdokumentides välistanud (RHS § 125 lg 5 ja § 126 lg 7). Selline lahendus jätab aga olulise lünga. Näiteks 499 999-eurose ehitushanke, 140 000-eurose teenusehanke või 749 999-eurose sotsiaalteenuse puhul puudub hankijal kohustus kontrollida pakkumuse põhjendamatult madalat maksumust, kui ta on alusdokumentides vastava võimaluse välistanud ning arvestades 11 TrtHKo 11.04.2022, 3-22-481/11, p 19-20 4/5  hankijate soovi lihtsustamise järgi võib selle kohaldamata jätmist ka eeldada. Praktikas tähendab see aga, et rahvusvahelisest piirmäärast allapoole võib dumping kergesti kujuneda ja jääda sisuliselt kontrollita. Arvestades, et riigihangete eesmärk on vältida turu moonutamist ja tagada pakkujate võrdne kohtlemine, ei ole põhjendatud piirata § 115 kohaldamist üksnes üle 500 000-euroste hangete puhul. Pigem tuleks sätestada, et kohustus pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kontroll algatada kehtib ka väiksemamahuliste hangete puhul, kus dumpingurisk võib olla sama suur või isegi suurem. Väärteomenetlus RHS § 216 väärteosätete kaotamise järel muutub hooletusest toime pandud Kuigi võib toetada väärteomenetluse riigihanke rikkumiste käsitlemine sisuliselt tööandja siseasjaks. kaotamist RHS-is, ei tohiks jätta Distsiplinaarvastutus põhineb teenistussuhtel ja tööandja pädevusel õiguskaitselünka. Selleks tuleks täiendada kontrollida teenistuskohustuste täitmist, kuid selle algatamine on täielikult seadust nii, et ka hooletusest toime tööandjast haldusorgani kaalutlusotsus. Selline menetlus võib jääda pandud rikkumiste korral oleks tagatud formaalseks või isegi poliitiliselt mõjutatavaks, mistõttu puudub kindlus, et tööandjast sõltumatu ja läbipaistev rikkumised saavad sisuliselt hinnatud. ATS annab tööandjale küll õiguse mehhanism. Näiteks võiks kehtestada ametniku suhtes distsiplinaarmenetlust algatada, kuid kolmandatel isikutel Rahandusministeeriumile sellisel juhul puudub igasugune subjektiivne õigus seda nõuda või menetluse kulgu kohustuse, mitte õiguse, alustada riikliku mõjutada. Erinevalt väärteomenetlusest ei sisalda distsiplinaarmenetlus järelevalve menetlust, kui esitatud teade läbipaistvat ega kolmandaid isikuid arvestavat protseduurilist raamistikku. viitab rikkumisele. Praktikas tähendab see, et pakkujad ei saa enam loota, et hooletusest tehtud riigihankevead jõuavad tööandja suvast sõltumatult neutraalse menetleja ette. Veelgi problemaatilisem on asjaolu, et töölepinguliste töötajate puhul ATS üldse ei kohaldu (ATS § 3 lg 2). Kuna valdavalt viivadki riigihankeid läbi töölepingulised töötajad12 jääb selliste isikute vastutus distsiplinaarõiguslikult ebamääraseks. Kriminaalvastutus (KarS § 300) katab üksnes tahtlikud ja korruptiivsed rikkumised, mistõttu hooletusest või väiksema kaaluga rikkumised jäävad sanktsioonideta. Samuti ei saa loota, et järelevalvemenetlus väärteomenetluse kadumist kompenseeriks. Statistika näitab, et 2021. aastal laekus Rahandusministeeriumile küll 58 järelevalveteadet, kuid vaid 10 juhul viidi läbi sisuline järelevalvemenetlus. Ülejäänud 48 korral jäeti menetlus algatamata.13Selline praktika kinnitab, et järelevalvemenetlus ei taga pakkujatele tõhusat ega süsteemset õiguskaitset. 12 Ametnike palgaandmete tabel, nt RTK hangete osakond ei ole avalikud teenistujad. 13 https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2022-02/2021.%20a%20j%C3%A4relevalve%20kokkuv%C3%B5te.pdf lk 5 5/5 Saatja: "Keidi Kõiv" <[email protected]> Saaja: "Anna Poots - RAM" <[email protected]> Teema: advokaadibüroo RASK arvamuse Riigihangete seaduse eelnõule Kuupäev: 2025-09-26 14:09 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lugupeetud Anna Poots Edastame käesolevaga Advokaadibüroo RASK arvamuse riigihangete seaduse eelnõule. Lugupidamisega Keidi Kõiv vandeadvokaat Advokaadibüroo RASK (+372) 618 0820 www.rask.ee | *Püsi lähedal – jälgi ka <https://www.linkedin.com/company/rask-attorneys-at-law> LinkedInis. <http://www.rask.ee/> Kirjas olev info on konfidentsiaalne ja mõeldud kasutamiseks üksnes adressaadile. Kui kiri on jõudnud teieni ekslikult, siis kustutage see ja teavitage saatjat.