Teema: FW: Kaardimaterjal
________________________________
Saatja: Riigihangete register <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Saadetud: esmaspäev, 18. august 2025 13:54
Adressaat: Toomas Laurits <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Teema: Uus sõnum riigihankes 295379
Teile on riigihangete registris uus teade:
Riigihanke 295379 "Tallinna kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedustõrje ning kevadised hooldustööd" raames on saadetud teade:
Tere
Edastame kõnniteede kaardi, mis on abivahend tulevastes hangetes osalemiseks. Kaart on leitav aadressilt: https://arcg.is/0e4GfS0 <https://arcg.is/0e4GfS0> .
See on automaatteavitus. Palume sellele kirjale mitte vastata.
________________________________
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.
This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.
! " ! #$$!%& $
!"#$%&!'
() ) *+ , - ./00 0) 1 *+ , ) 0 )
2"!"!"33"""$!#2"!#
! " ! !'#(#%)& $
4 4
() ) *+ , 0) 1 *+ ,
5&!"!"33""#$'&%"!!
- 6) +78 ) - + ) 9 : ;) +78 ) )
3<8 + (8 = 4 38 >> !2"!"8 =
4 0 *)0; - ?) , - ./00 0) 9 6 ) *) )0; ) @ , ) 0 )
%$"1"" *00 ) /A ) 1"",
/ 0 / 9 6 )
B).60C 0 ./0 0 C) . ) #""%'$
)0; 9 ) 1
3&"""53!3%
)0 0 7 ) 9 )0 0) - ./00 7 ) 9 0) ) 0 )
"1""
* # #$+ " & (, '#% $#,
/ ) ) ) 6)+0 ) ) ) ;)
=#&&"$!2%$! 3%1"&13"32 !!D"5D!2
+ )8 )B 38 !2"!" //))8 8 !"""$323
3!3 #2#
26.09.2025
Riigihangete vaidlustuskomisjon
E-post
[email protected]
Vaidlustaja: Tänavapuhastuse AS
Registrikood 10346917
Järve tn 37, 11314 Tallinn
Vaidlustaja esindaja1: Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper
Advokaadibüroo Tepper & Partnerid
E-post
[email protected]
Hankija: Kristiine Linnaosa Valitsus
Registrikood 75014238
Metalli tn 5, 10615 Tallinn
E-post
[email protected]
VAIDLUSTUS
hankes viitenr 300674 koos hankemenetluse peatamise taotlusega
I TAOTLUSED
Tuginedes alljärgnevale ning juhindudes RHS § 193 lg-st 1, § 197 lg 1 p-st 5 ja §-st 198,
1) peatada viivitamatult Kristiine Linnaosa Valitsuse riigihanke „Kristiine
linnaosa kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedusetõrje ning kevadised
hooldustööd” (viitenr 300674) hankemenetlus;
2) kohustada Kristiine Linnaosa Valitsust viima riigihanke „Kristiine linnaosa
kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedusetõrje ning kevadised
hooldustööd” (viitenr 300674) alusdokumendid vaidlustuses käsitletud
osades vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega;
3) mõista Kristiine Linnaosa Valitsuselt Tänavapuhastuse ASi kasuks välja
riigilõiv ja õigusabikulud.
II OLULISEMAD ÜLDISED ASJAOLUD
1. Tallinna Strateegiakeskus on avanud dünaamilise hankesüsteemi „Tallinna
kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedusetõrje ning kevadised hooldustööd“
(viitenr 295379) (DHS), millega on mõlemas, st nii osas 1 kui ka osas 2, liitunud mh
Tänavapuhastuse AS (Vaidlustaja).
2. Kristiine Linnaosa Valitsus (Hankija) viib DHSi alusel läbi riigihanget „Kristiine
linnaosa kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedusetõrje ning kevadised
hooldustööd” (viitenr 300674) (Hange), mille kehtivad alusdokumendid (AD) on
1 Vt lisa 1
OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550
[email protected]
Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1
VAKOle kättesaadavad RHRist, sh hankelepingu projekt (Leping) ja tehnilised
tingimused (TK).
3. Hange avaldati 24.09.2025. a, pakkumuste esitamise tähtaeg on 06.10.2025. a.
4. Vaidlustaja on seisukohal, et AD rikub osaliselt (vt vaidlustuse osa III) Vaidlustaja
õigusi. Nimelt on Vaidlustajal võimalus ja Vaidlustaja soovib Hankes osaleda, mistõttu
on Vaidlustajal subjektiivne õigus nõuda, et AD oleks kooskõlas õigusaktide
nõuetega. Eeltoodust tulenevalt taotleb Vaidlustaja Hankija kohustamist AD
õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse viimiseks, põhjendades vaidlustust
kooskõlas RHS § 190 lg-ga 1 täpsemalt alljärgnevalt.
III VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED
5. RHS § 77 lg 1 järgi koostab hankija riigihanke alusdokumendid, mis mh peavad
sisaldama vähemalt hankelepingu eseme tehnilist kirjeldust ning hankelepingu
tingimusi või projekti (RHS § 77 lg 4 p-d 1 ja 4). RHS § 87 lg 1 p 1 sätestab, et tehniline
kirjeldus RHS-i tähenduses on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas
valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet
kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate
asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu. RHS § 88 lg 1
järgi peab hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete
kirjeldustena koostatud tehniline kirjeldus olema piisavalt täpne hankelepingu
eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks.
• VAKO on kinnitanud, et tehniline kirjeldus peab võimaldama mõistlikult arukal ja
hoolsal pakkujal hinnata, milline on hankelepingu täitmisel ette nähtud
kohustuste detailne sisu ja maht või kui seda ei ole objektiivsetel põhjustel
võimalik üheselt fikseerida, siis vähemalt mõista, milline on kohustuste võimalik
ligikaudne ulatus2.
• Olukorras, kus pakkujad lähtuvad erinevatest andmetest, ei ole pakkumused
sisult võrreldavad. Hinnakriteeriumi alusel pakkumuste hindamise eelduseks
on aga nende võrreldavus.
• Tehniline kirjeldus võib vormiliselt sisalduda ka hankelepingus.
6. VAKO on enda praktikas nentinud, et kuigi hankelepingu sisu ei ole RHSis eraldi
reguleeritud, peab hankija alusdokumentide lisaks oleva hankelepingu projekti
(hankelepingu tingimuste) ettevalmistamisel lähtuma sellest, et sõlmitava
hankelepingu tingimused peavad olema vastavuses sõlmitava hankelepingu
esemega ja eesmärgiga ega tohi pakkujaid diskrimineerida. Hankelepingu
tingimused ei saa olla hankija suvaotsustus ning tingimuste vaidlustamisel on nende
kohasuse, lubatavuse põhjendamise kohustus hankijal, kuivõrd hankijal lasub
kohustus tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus3. Nõudeid, et hankelepingu
tingimused ei saa olla meelevaldsed ning peavad tulenema hankija vajadustest,
olema reaalsed ja põhjendatud, on VAKO rõhutanud korduvalt4.
7. RHS § 46 lg 1 võimaldab pakkujatel saada riigihanke alusdokumente puudutavaid
selgitusi või selgitust võimaldavaid dokumente asjakohase selgitustaotluse esitamise
2 VAKO 12.03.2018. a otsus nr 17-18/193653, p 33
3 Samas, p 8.4
4 VAKO 10.05.2012.a otsus nr 80-12/132831, p 6
2
korral 3 tööpäeva jooksul alates selle esitamise hetkest. Hankija ei pea vastama
küsimustele, mille puhul jääb selgitustaotluse hankijale esitamise ja pakkumuste
esitamise vahele vähemalt 6 päeva (samas, lg 2).
• Küsimusi ei ole võimalik esitada enne AD läbitöötamist. Pakkujalt ei saa
mõistlikult eeldada, et pakkuja jõuaks Hanke ADga tutvuda ning ka küsimused
koostada ja esitada juba Hanke avaldamisele järgneval tööpäeval. Just selleks,
et pakkujatele garanteerida mõistlik tutvumisaeg, küsimuste-vastuste võimalus
enne vaidlustusmenetlust, seotigi 01.09.2017. a kehtestatud RHSiga hanke
alusdokumentide vaidlustamise tähtajad pakkumuste esitamise tähtajaga
(erinevalt varasemast, kus vaidlustuse esitamise tähtaeg oli seotud hankest
teadasaamise ajaga).
• Nt kui käesoleval juhul oleks küsimused esitatud juba avaldamisele järgnenud
tööpäeval ehk 25.09.2025. a, oleks hankija pidanud neile vastama alles
30.09.2025. a ehk pärast eelduslikku vaidlustuse esitamise päeva (vt
täiendavalt vaidlustuse p 50).
• Seega reaalselt on Hankes puudunud võimalus lahendada AD ebaselgust jne,
küsimuste-vastuste ja nende tulemusena võimalikult AD korrigeerimise teel.
8. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija on AD kehtestamisel rikkunud õigusakte
järgmiselt. Vaidlustaja märgib siinkohal, et Hankes on sisuliselt kõik TK
tingimused dubleeritud Lepingus. Seega ka juhtudel kui vaidlustuses ei ole
viidatud Lepingu tingimuse vaidlustamisel eraldi samasisulisele TK tingimusele,
hõlmab vaidlustus ka vastavat TK tingimust.
Teenuse osutamise algusaeg
9. DHS avaldati 27.05.2025. a ning taotlused sai esitada 30.06.2025. a-ks. Vaidlustaja
liideti DHSiga 01.07.2025. a otsusega.
10. Vaidlustajale ei ole teada, millistel kaalutlustel ei alustatud Hankega, mille objektiks
on hooldustööd alates 15.10.2025. a, enne kui alles 24.09.2025. a.
11. Hanke avaldamise (24.09.2025. a) ning Lepingu objektiks olevate tööde teostamise
algusaja (15.10.2025. a) vahele jääb vähem kui 3 nädalat, Hankes pakkumuste
esitamise tähtpäeva (06.10.2025. a) ning tööde teostamise algusaja vahele vähem
kui 2 nädalat. Veelgi enam. Lepingu p 13.2 kohaselt on Hankijal õigus Leping üles
öelda, kui täitjal puudub valmisolek teenuse osutamiseks suveperioodil vähemalt 2
nädalat enne hooldusperioodi algust. Eeltoodu tähendab, et valmisolek teenuse
osutamiseks peaks olema enne Hankes pakkumuste esitamist.
12. Lepingu p 13.2 järgi peab täitjal olema valmisolek teenuse osutamiseks talveperioodil
1. novembriks (sh vastavalt pakkumuses kirjeldatud tehnika, nõuetele vastav
tootmisbaas, nõuetele vastav puistematerjalide hoiustamise koht, lepingu
nõuetekohaseks täitmiseks vajalik isikkoosseis jne). Seega on taliperioodil teenuse
osutamise valmiduse ning pakkumuste esitamise tähtaja vahel üksnes 4 nädalat.
Ilmselgelt kulub Hankijal teatud aeg hankelepingu sõlmimisele eelnevalt vajalikeks
toiminguteks ning seotud Hankija otsuste vormistamiseks, millisel juhul reaalne
ettevalmistusaeg ka taliperioodil teenuse osutamiseks on ebapiisav ja seega
õigusvastane.
13. RHS § 3 p-d 1 ja 2 näevad riigihankeõiguse põhimõtetena ette, et riigihanke
3
korraldamisel on hankija kohustatud järgima muu hulgas proportsionaalsuse ning
võrdse kohtlemise põhimõtteid. RHS §-st 3 tulenevad põhimõtted rakenduvad
absoluutselt kõigile hankija poolt riigihankes tehtavatele otsustele ning on hankijale
järgimiseks kohustuslikud. Teisisõnu – kui hankija tegevus (näiteks riigihanke
alusdokumentide tingimused) läheb vastuollu RHS §-s 3 tooduga, on see tegevus
õigusvastane. Sellega, et teenuse osutamise algusaeg allub riigihanke
üldpõhimõtetele, on nõustunud ka VAKO5.
14. Vaidlustaja on seisukohal, et esiteks peab ettevalmistusaeg olema ette kindlaks
määratud ehk määratletud konkreetse ajavahemikuna Hanke tingimustes ning
seatud sõltuvusse Lepingu sõlmimise ajast (mitte kujunema teadmata viisil ja
pikkuses pärast pakkumuste esitamist sõltuvana Hankija poolt otsuste tegemisest ja
hankelepingu allkirjastamiseks esitamise ajast).
• Pakkumused peavad olema jõus 4 kuud ehk kuni 03.02.2026. a ning Pakkuja ei
või keelduda hankelepingu sõlmimisest viitega asjaolule, et arvestades
hankelepingu allkirjastamiseks pakkujale esitamise aega ning sellest teenuse
osutamise algusajani jäävat ajavahemikku, ei ole objektiivselt võimalik
saavutada teenuse osutamise valmidus. Vastavalt Lepingu p-le 13.2 on Hankijal
õigus lepingust taganeda, kui täitjal puudub teenuse osutamiseks valmidus (vt
vaidlustuse p-d 11 ja 12).
• Eeltoodust tulenevalt tuleb muuta ka AD nn üldosa p-ti 2.2, mille kohaselt võib
vaidlustamise korral lepingu täitmise algusaeg edasi lükkuda, kuid puudub
igasugune määratlus, milliseks jääb ettevalmistusaeg („alustatakse teenuse
osutamist hankija poolt määratud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu
äralangemist“).
• Vaidlust ei saa olla selles, et täitja ei pea alustama Lepingu täitmisega enne
Lepingu sõlmimist. Lisaks hooldustöödele, millega tuleb alustada ettenähtud
hooldusperioodil, peab mh olema eelnevalt Lepingu täitmiseks hangitud mitte
üksnes vajalik tehnika, tööjõud jne (vt vaidlustuse järgmine p), vaid ka esitatud
tellijale vähemalt 10 päeva enne teenuse osutamise algust esimesel nõudmisel
pangagarantii krediidi-või finantsasutuselt või kindlustusandjalt summale 50 000
eurot (Lepingu p 5.2.6). Ka garantii taotlemine võtab aega (ükski pank ei väljasta
garantiikirju ühe või kahe tööpäevaga). Seega ainuüksi seoses
täitmistagatisega peaks jääma hooldustööde alguse ning Lepingu sõlmimise
vahele garanteeritult mitu nädalat.
15. Teiseks ei või ettevalmistusaeg olla põhjendamatult lühike (kuivõrd see oleks
vastuolus RHS §-ga 3). Vaidlustaja on seisukohal, et minimaalselt vajalik aeg on 2
kuud.
• Hankija ei saa eeldada pakkujalt hankelepingu sõlmimiseks vajalike täiendavate
investeeringute tegemist olukorras, kus ei ole kindel temaga hankelepingu
sõlmimine6. Teadaolevalt võib hankija põhjendatud vajaduse korral
hankemenetluse RHS § 73 lg 3 p-ti 6 alusel kuni hankelepingu sõlmimiseni
kehtetuks tunnistada.
• Vaidlustaja hinnangul ei ole reaalne, et ükski pakkuja suudaks ka paarinädalase
etteteatamisajaga hankida kogu taliperioodil teenuse nõuetekohaselt
osutamiseks vajaliku tehnika, isikkoosseisu jne. Nagu eelnevalt märgitud –
suveperioodil teenuse osutamiseks peaks olema valmidus juba pakkumuste
5 VAKO 21.10.2021. a otsus asjas nr 164-21/235325, p 12
6 samas, p 13
4
esitamise tähtpäeval. VAKO praktikas on korduvalt leitud, et ettevalmistusaeg
tööde tegemiseks peab olema piisav7.
• Ettevalmistusaja õiguspärasuse eeldusena peab see võtma vajalikul määral
mõistlikult arvesse Lepingu objektiks olevate kergliiklusteede hooldustööde
mahtu ja spetsiifikat vastavalt Lepingu tingimustele. DHSi põhiliseks eesmärgiks
oli lahendada seni eraomanike õlgadel olnud, erakinnistute ja avalike teede
vahel olevate Tallinna linnale kuuluvate kõnniteede talvine koristus (EhS § 97 lg
6 kohaselt linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik
kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee
koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel
ohutult liigelda).
• Hanke objekti hooldamiseks vajalik tehnika on küllaltki spetsiifiline, just töölaiuse
tõttu. Kuigi Hankija on lubanud kasutada ka nn "teise ringi" sõidukeid (toodetud
pärast 01.10.2015. a), mitte ei nõua uusi (mille tellimisel on pikad tarnetähtajad),
on spetsiifilisi hooldussõidukeid võimalik arvestatavas mahus soetada üksnes
väljastpoolt Eestit, milline ostuprotsess eeldab sõidukite ja lisaseadmete (sahad,
puisturid) seisundiga eelnevat tutvumist, nende transporti Tallinnasse,
kohapealset põhjalikku tehnohooldust (mille käigus võib ilmneda täiendav
remondivajadus) jne. Samuti eeldab teenuse osutamise valmidusena nõutud
isikkoosseis arvestataval hulgal n-ö käsitööjõudu. Mistahes töökoha vahetus
tähendab isikule üldjuhul 30-päevast etteteatamist (TLS § 98 lg 1). Lisaks
töötajate palkamisele on neid vajalik tutvustada hoolduspiirkonnaga, samuti
koolitada teenuse osutamiseks Lepingu tingimustele, sh siis õigusaktide
nõuetele vastavalt (viia üksikasjalikult kurssi, kuidas ja millal peab olema üks või
teine toiming tehtud ning kuidas fikseeritud), viia töötajad kurssi
tööohutusnõuetega, sh isikukaitsevahendite kasutamisega.
• DHSi eeldatavaks maksumuseks on RHRi andmetel 40 miljonit eurot ja
kestvuseks 48 kuud. Tallinna linna heakorraeeskirja (Heakorraeeskiri)
muutmise seletuskirja kohaselt8 hooldatakse DHSi objektiks olevaid kõnniteid
60% ulatuses käsitsi ning kokku on käsitsi puhastatavate kõnniteede maht
480 000 m². See tähendab, et ühekorraga vajatakse Tallinna linnas ühes ja
samas ajaaknas (2025. a sügis) nii suurt hulka ühetaolist tehnikat kui ka
äärmiselt suurt hulka käsitööjõudu. Ei ole võimalik palgata töötajaid ja osta
tehnikat, teadmata, kas ja millises mahus on teenuse osutamine kindel.
• Ebamõistlikult lühike ettevalmistusaeg või selle puudumine sootuks, kahjustab
konkurentsi (RHS § 3 p-d 2 ja 3).
Ebaselgus Hanke objekti olulistes tunnustes
16. Teenuse osutamiseks, ressursside planeerimiseks ja pakkumuse maksumuse
kalkuleerimiseks on pakkujal vajalik teada hooldamisele kuuluvate objektide
spetsiifikat (RHS § 87, vt ka täiendavalt vaidlustuse p 5).
17. Konkreetselt Hanke raames n-ö korraliselt hooldamisele kuuluvad objektid on toodud
tabeli kujul nii AD lisas 1 „Kristiine linnaosa kõnniteede ja jalgteede nimekiri ja
hooldusmahud“ kui ka AD lisas 6 „Hooldatavate kõnniteede nimekiri“. DHSi raames
7 samas
8 https://teele.tallinn.ee/documents/145716/view#preview
5
esitati 18.08.2025. a link https://arcg.is/0e4GfS0, millel avaneb “LOV kõnniteede
hoolduskaart”9 (Hoolduskaart).
18. AD on hooldamisele kuuluvate objektide mahu osas vastuoluline. AD lisas 1 on
objektide maht kokku 38 761,55 m², AD lisas 6 on maht 39 316,95 m². AD lisa 3
„Maksumuse esildise“ järgi on mahuks „38 761,55 m² (ühe tsükli kõnniteede maht)“,
tabelile järgnevates märkustes on viide: „Kõnniteede maht on kaardiandmete põhjal.“
Seega ei ole välistatud, et pakkuja peaks mahu hindamisel võtma aluseks üldse
Hoolduskaardi andmed.
19. Mida lühem on pakkumuse esitamiseks olev tähtaeg, seda suurema tähtsusega on
ADs õigete andmete avaldamine. Lepingu objektiks on kõnniteed, milleks on
„äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla
tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega“ (Lepingu p 1 „Mõisted“).
Olemasolevas ajaraamis on Vaidlustaja saanud kontrollida AD lisas 6 olevaid objekte
üksnes pisteliselt, kuid ka selle põhjal on selge, et AD ei ole korrektne. AD lisas 6 ja
Hoolduskaardil olevad andmed ei vasta reaalsele olukorrale.
20. „Laine 8“
• AD lisa 6 (siin ja edaspidi EXELI formaadi rea) jrk 60 ja Hoolduskaardi järgi
„Tehnikaga hooldatav kõnnitee laiem kui 1,4 m“, täpsemalt laiusega 1,5 m:
• Tegelik olukord – Lepingu mõistes kõnnitee puudub, tegemist on sisuliselt
teepeenraga (mille puhul jääb ka arusaamatuks, miks konkreetselt selle ühe
maja ees olevat lõiku tuleks hooldada, aga mitte kõrvalasuvate Laine tn 6 ja
Laine tn 10 esiseid lõike):
9
Vt lisa 3 – DHSi raames saadetud teade
6
21. „Pärnu mnt 186“
• AD lisa 6 jrk 123 järgi „Tehnikaga hooldatav kõnnitee laiem kui 1,4 m“, täpsemalt
laiusega 2,5 m:
• Tegelik olukord – Lepingu mõistes kõnnitee puudub, tegemist on haljasalaga:
22. „Tuisu tn 2-6“
7
• AD lisa 6 jrk 154 ning Hoolduskaardi järgi „Tehnikaga hooldatav kõnnitee laiem
kui 1,4 m“, täpsemalt laiusega 1,5 m:
• Tegelik olukord – Lepingu mõistes kõnnitee puudub, tegemist on haljasalal
olevate, isetekkelise kõnnirajaga:
23. „Alajaama 1b“
• AD lisa 6 jrk 4 ning Hoolduskaardi järgi „Tehnikaga hooldatav kõnnitee laiem
kui 1,4 m“, täpsemalt laiusega 2 m:
• Tegelikku olukorda arvestades ei ole tegemist kõnniteega, mida oleks võimalik
hooldada – tegemist on piirdeaiaga ümbritsetud alaga (st ei ole
8
juurdepääsetav), samuti ei ole 2 m lai kõnnitee ega ka sinna viivad kaks
juurdepääsuväravat.
Võimatud, põhjendamatud ja/või ebaselged tingimused
Lepingu p 3.2 (põhitööde mahu muutmine)
24. Lepingu p-ti 3.2 alusel on Hankijal õigus muuta lähtudes nn 10% reeglist.
25. ADs puuduvad tähtajad, mille jooksul teatab Hankija mahu muutusest ette – tegemist
peaks olema mõistliku tähtajaga, et Lepingu p 3.2 oleks läbipaistev ja
proportsionaalne.
26. AD lisa 3 „Maksumuse esildis“ järgi esitatakse teenustasu põhitöödele ühe summana
ühe „tsükli“ kohta10, vormil on toodud täiendavate andmetena üksnes AD lisa 1 järgne
kõnni- ja jalgteede kogumaht 38 761,55 m².
27. Vaidlust ei saa olla selles, et kõnnitee hooldamiseks vajalikud ressursid (tehnika,
tööjõud jne) on erinevad sõltuvalt esiteks sellest, milline on kõnnitee laius – kas seda
on võimalik puhastada masinatega või üksnes käsitsi. Erinev ressurss tingib ka
erineva kulu. Eelnevalt viidatud Heakorraeeskirja seletuskirja kohaselt on käsitsi
hooldamisel maksumus 2 eurot/m², masinatega hooldamisel 0,8 eurot/m² ehk vahe
on 2,5 kordne.
• Lisa 3 alusel n-ö keskmise ruutmeetri hinna leidmine ning selle alusel hinna
muutmine tähendaks, et muudatus ei vasta tegelikult mõistlikult põhjendatud
tasumuudatusele (kuivõrd ainuüksi puhastamise viisi - käsitsi või masinaga,
erinevuse korral on hinnavahe 2,5 korda). Eeltoodust tulenevalt peaks
mahumuutuse korral toimuma tasu muutumine erineva ühikhinna alusel (mis
peaks olema toodud välja ka ADs, lisas 3) sõltuvana sellest, kas mahu muutus
puudutab käsitsi või tehnikaga hooldatavaid kõnniteid (ehk kõnniteid laiusega
vastavalt alla 1,4 m või vähemalt 1,4 m).
• Samuti ei saa vaidlust olla selles, et kõnnitee hooldamiseks vajalikud ressursid
(tehnika, tööjõud jne) määrab mh kõnnitee katend – kas tegemist on nt
asfaldikattega kõnniteega või hoopis või olemuslikult isetekkelise liikumisteega
looduslikul pinnasel. Seega kui Hankija jääb seisukohale, et Hankija soovib ka
10
Eelduslikult on Hankija „ühe tsükli“ all pidanud silmas mitte hooldustsüklit (vt Lepingu p 7.1.1.1),
vaid ühte kuud (millele viitab ka tabelile järgnev märkus „Kõnniteede talvise korrashoiu keskmised
kulud ühes kuus“) ning „Ühiku hind=põhitööde maksumus 1 kuus“
9
looduslikul pinnal asuvate liikumisteede puhastamist, siis peavad olema need ka
eraldi välja toodud (vt ka vaidlustuse p-d 20-22) ning asjakohaselt korrigeeritud
Lepingu tingimusi (vt ka vaidlustuse p 42).
Lepingu p-d 6.2.5, 6.2.6 ja 6.2.7 (ebaselgus teenuse mahu muutumisel tasustamise
alustes)
28. Lepingu p 6.2.5 kohaselt on tellijal õigus mitte tellida tee remondis oleku perioodil
teenuse osutamist, vähendades puhastuspiirkonna osa ja täitjale makstavat tasu
„vastavalt vähenenud mahtudele ühikuhindade alusel“. Lepingu p 6.2.6 järgi osutab
täitja tellija soovil teenust Lepingus sätestamata objektidel puhastuspiirkonnas
vastavalt Lepingu regulatsioonile, ning „lisas 8 toodud ühikuhindadele. Tellija ei ole
kohustatud tellima töid kogu lisas 8 toodud hinnangulistes tööde mahtudes.“ Lepingu
p 6.2.7: „Juhul, kui tellija poolt tellitavate teenuste maht ületab piirmäärades
sätestatut, siis lepivad pooled võimaliku täiendava tasu kokku arvestades lisas 8
sätestatut.“ Viidatud lisaks 8 on AD lisa 3 „Maksumuse esildis“ (Lepingu p 2.1).
29. Eelduslikult peetakse Lepingu p-s 6.2.7 silmas Lepingu p-s 3.2 toodud määrasid.
Vaidlustaja on seisukohal, et nii nagu Lepingu p-s 3.2 sätestatud piirmäärade sees
mahtude muutumisel peaks toimuma eristus tasu muutumise osas sõltuvalt sellest,
kas tegemist on käsitsi või tehnikaga hooldatavate kõnniteedega (vt vaidlustuse p
27), peaks eristus toimuma ka mahtude osas, mis ületab piirmäärasid. Eeltoodu
kehtib ka Lepingu p-de 6.2.5 ja 6.2.6 osas.
Lepingu p-d 7.1.1.4 ja 7.1.2.1 (libedusetõrje tingimused)
30. Lepingu p 7.1.2.1 sätestab: „Libedusetõrje eesmärk on teekatte haardeteguri
suurendamine teekattele abrasiivmaterjalidega ja samuti teekatte haardeteguri
suurendamine mehaanilise karestamisega või sama tehnoloogiaga roobaste ja
ebatasasuste likvideerimine.“ Lepingu p-ti 7.1.1.4 järgi: „Tellija nõudmisel tuleb täitjal
kõnniteed jääst lahti lõhkuda.“
31. Vaidlustaja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on AD lubamatult ebaselge ja
vastuoluline osas, mis määratleb vajalikud toimingud kõnniteede hooldamisel. Pole
selge, kas libedusetõrje teostamisel on töövõtjal kohustus:
• kasutada abrasiivseid materjale (puistada sõelmeid) või karestada tee pinda
• või siis, vastavalt tellija äranägemisel määratavatel objektidel ja mahus asuda
lõhkuma kõnniteel asuvat jääd. Viimane tegevus tähendab suures mahus käsitsi
tööd, millega kaasneb absoluutselt teistsugune ressursi vajadus ja ajaline kulu
protsessi mõttes (eeldaks suurt hulka käsitööjõudu) ehk ka kulusid hankelepingu
täitmiseks (mida peaks saama pakkumuse esitamiseks eelarvestada. Nähtuvalt
AD lisast 6 kuuluvad Hanke objekti valdavalt 1,4 m või laiemad ehk tehnikaga
hooldatavad kõnniteed (AD lisas 6 on alla 1,4 m kõnniteid üksnes 7 tk).
Lepingu p-d 7.1.2.4 ja 7.1.2.8 (kloriidide kasutamine)
32. Lepingu p 6.1.2 alap x) kohustab täitjat järgima Heakorraeeskirja. Alates 01.10.2025.
a jõustub Heakorraeeskirja § 9 lg 2 p 5 redaktsioonis, mis jätkuvalt keelab
kergliiklusteedel lume- ja libedusetõrjeks kloriidide kasutamise. „Kloriidide
kasutamine on lubatud keskkonna- ja kommunaalameti kirjaliku loa alusel
erandkorras, kui see on raskete ilmastikuolude korral vajalik ohutu liiklemise
10
tagamiseks.“ Rasked ilmastikuolud on defineeritud järgmiselt: „ilmastikuolud, mille
puhul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: katkematu lumesadu, mille
jooksul sajab vähemalt 10 cm lund nelja tunni jooksul; lumesadu, mille jooksul sajab
vähemalt 5 cm lund nelja tunni jooksul ja samal ajal esineb tuulepuhanguid üle 12
m/s; muu ilmastikuoludest tingitud olukord, mille tõttu on väga raske tagada tee
vastavust seisundinõuetele“ (§ 2 p 9). Sama definitsioon sisaldub Lepingu p-s 1
„Mõisted“.
33. Lepingu p 7.1.2.4 kohustab libedusetõrje teostamisel lumesaju tingimustes
nullilähedaste temperatuuride korral vältima lume nakkumist teepinnale ja
jääkonaruste teket. See ei ole võimalik aga kloriidide kasutamiseta. Heakorraeeskirja
tingimused on aga täitmata – lumesadu koos nullilähedaste temperatuuridega on
Tallinnas tavaline.
34. Lepingu p-ti 7.1.2.8 sätestab, et kõnni- ja jalgteedel on kloriidide ja/või kloriidide
vesilahuse kasutamine libeduse tõrjeks lubatud jäite või muu erandliku olukorra
puhul, samuti pressitud lume või jäätunud tee sulamisel. „Kloriidide ja kloriidide
vesilahuse kasutamiseks tuleb tellijalt saada kirjalik nõusolek.“ Jäide, samuti
pressitud lume või jäätunud tee sulamine, on Tallinnas tavaline ning seega on
Eeskirja nõuded täitmata. Lisaks ei piisa kloriidide kasutamiseks Hankija
nõusolekust, vältimatuks eelduseks on KeKo kirjalik luba.
Lepingu p-d 7.1.2.18 ja 7.1.2.19 (lume vaalutamine)
35. Heakorraeeskirja § 9 lg 2 p 6 keelab lume kuhjamise sõiduteele.
36. Lepingu p-d 7.1.2.18 ja 7.1.2.19 kohustavad jätma kitsama kui 1,2 m laiuse kõnnitee
ja kitsama kui 2 m laiuse jalg- ja jalgrattatee puhul vastavalt käimis- või liikumisruumi
kogu kõnnitee, jalg- ja jalgrattatee laiuses. Viidatud tingimused on arvestades
Heakorraeeskirja § 9 lg 2 p-ti 6 täitmiseks võimatud. Lume teisaldamiseks / äraveoks
tuleb lumi kokku vaalutada. Kuni lume teisaldamiseni või äraveoni (millised tööd peab
tellija eelnevalt tellima, vt Lepingu p-d 7.1.3.1, 7.1.3.2, 7.1.3.3) peab olema lubatav
mitte järgida Lepingu p-te 7.1.2.18 ja 7.1.2.19 (ehk nõuet, et kitsastel teedel on
käimis- või liikumisruum tagatud kogu laiuses).
Lepingu p-d 7.1.3.5, 7.1.3.5.1 ja lisa 3 jrk 3 (lumeladustusplatside asukoht ja
kasutamise tingimused)
37. Lepingu p 7.1.3.5 sätestab täitja kohustused tellija määratud lumeladustusplatside
kasutamisel. Lisa 3 jrk 3 tuleb esitada lume äraveo ühikhind 1 m³ kohta. On selge, et
lume äraveo maksumus on otseselt seotud lumeladustusplatside asukohtadega, mh
ainuüksi veoga kaasneva kulude aspektist (mida kaugemal, seda suuremad on
kütusekulud, kulud sõidukitele ja juhtidele). Seega on AD ebaselge – ei sisalda
nõutava lisateenuse hinnastamiseks vajalikku informatsiooni – lumeladustusplatside
asukohti.
38. Lepingu p 7.1.3.5.1 kohustab täitjat sõlmima „kolmanda isikuga kokkuleppe vastava
maa-ala kasutamiseks“. AD põhjal ei ole võimalik mõista, millistel tingimustel tuleks
kokkulepe sõlmida. Vaidlust ei saa olla selles, et kokkuleppe tingimused võivad
mõjutada lumeladustusplatsiga seotud teenuse hinda (RHS § 3 p 1).
11
Lepingu p 6.3.6 („sõiduk teisaldatakse“ märkide paigaldamine)
39. Lepingu p 6.3.6: „Teenuse osutamisel peab täitja vajadusel 48 tundi enne
puhastustööde teostamist korraldama parkimist keelavate liiklusmärkide koos
lisatahvliga „sõiduk teisaldatakse“ paigaldamise, kui muude vahenditega ei ole
võimalik tagada puhastustööde ühtlast kvaliteeti. Märkide paigaldamisest ja seal
parkivatest autodest tuleb teha fotod, kus fotokaadris on näha nii märgid, kui ka
parkivate masinate registreerimisnumbrid, mis edastatakse tellija poolt edastatud
kontaktile”.
40. LS § 20 lg 4 p-st 3 tulenevalt on sõiduki osaliselt või täielikult kõnniteel ning jalgratta-
ja jalgteel parkimine keelatud, kui seda lubav liikluskorraldusvahend puudub. Seega
on Lepingu p 6.3.6 asjakohatu tingimus. Parkimine on lubatud ainult vastava lubava
liikluskorraldusvahendi olemasolul. Kui vastav liikluskorraldusvahend (märk) puudub,
on tegemist liikluseeskirjade rikkumisega. Täitja ei saa mõistlikult 48 tundi ette näha,
kus võidakse parkimiskeeldu rikkuda. Nõue, et täitja dubleeriks seadusest tulenevat
parkimise keeldu märkidega, on põhjendamatu.
Haljastusel asuvad „kõnniteed“
41. Nähtuvalt ainuüksi vaidlustuse p-dest 21–22 peaks hooldatavate objektide hulka
kuuluma ka sellised „kõnniteed“, mis on haljastusega kaetud või haljastuse sisse
„kõnnitud“ rajad. Tegemist ei ole ka jalgteedega Lepingu p 1 mõistes (jalakäija,
robortliikuri ja kergliikuri liiklemiseks ette nähtud omaette tee), kuivõrd ilmselgelt on
tegemist n-ö isetekkeliste liikumisteedega. Selliste kõnniteede Hanke objekti hulka
jäämisel tuleb muuta mitmeid Lepingu tingimusi, mille täitmine on vastavate
kõnniteede puhul võimatu.
• Ei ole võimalik täita Lepingu p-ti 7.1.4.5, mille kohaselt tuleb tööde teostamisel
„vältida puistematerjali sattumist kõrvalasuvale haljasalale“ – kõnealused
kõnniteed ei ole objektiivselt talvistes tingimustes piiritletud kujul, mis
võimaldaks täitjal saada aru, kus on „kõnnitee“ ja kus selle kõrval asuv
„haljastus“.
• Ei ole võimalik täita Lepingu p-ti 7.1.2.10, mille kohaselt on vallide koondamisel,
teisaldamisel või lumeveo tööde teostamisel keelatud kahjustada „teemaal
kasvavat haljastust“.
• Olukorras kus täitjal on kohustus teostada vastavatel kõnniteedel nii libeduse-
kui ka lumetõrjet, samuti lume ümberpaigutamist ja äravedu, on ilmselgelt vajalik
kasutada ka tehnikat ning tehnika kasutamisel taolisel looduslikul pinnal, on
sõidujälgede teke paratamatu. Põhjendamatu on nõuda üheaegselt nii teenuse
osutamist, millega objektiivse paratamatusena kaasnevad teatud tagajärjed (nt
mistahes abrasiivsete materjalide, aga samuti kloriidide kasutamisega kaasneb
samuti haljastuse kahjustumine) ning samaaegselt käsitleda neid täitja poolt
tellijale tekitatud kahjuna (vt Lepingu p 10.3), mis annab aluse tasu
vähendamiseks, aga samuti aluse nõuda täitjalt nende tagajärgede
kõrvaldamist enda kulul (Lepingu p 7.2 järgi peab täitja teostama kahjustatud
aladel muru jooksva remondi kevadel 15. maiks (näiteks talvekahjustused,
autode poolt tekitatud rattarööpad ja tallatud rajad)).
42. Arvestades vaidlustuse p-des 20-21 toodud näiteid on põhjendatud seisukoht, et
mingis osas on AD lisas 7 toodud objektid lihtsalt teepeenrad (mis kuuluvad tegelikult
tee koosseisu, LS § 2 p 81). Teepeenral peab olema tagatud jalakäijale vähemalt 0,7
12
m laiune liikumisruum, mida käsitletakse aga käiguribana (LS § 20 lg 2), mitte
kõnniteena (Lepingu ja LSi mõistes, vt vaidlustuse p 19).
43. Vaidlustuse p-s 23 toodud näite alusel on hooldamisele määratud ka avalikus
kasutuses mitteolevad alad. AD puuduvad tingimused, kuidas peaks toimuma
vastavatele aladele ligipääs jne (mille puudumisel on nende alade hooldamiseks
kuluvat aega ja ressurssi võimatu hinnata, välistatud ei ole ka alade hooldamise
võimatus üleüldse).
Leppetrahvid (Lepingu p-d 10.1 ja 10.2)
44. Vaidlustaja on seisukohal, et kehtestatud kujul ei ole „tasust tehtavad
mahaarvamised“ kui olemuslikult leppetrahvid, õiguspärased, mh peab ainuüksi
läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttest tulenevalt olema pakkumuse esitamise
ajal arusaadav, milline võimalik leppetrahv mingi kohustuse rikkumisele järgneb
(erinevus on kordades). Asjaolu, et Hankijal on vastavalt Lepingu p-ti 10.1
preambulale üksnes „õigus“ leppetrahve kohaldada, ei muuda neid õiguspärasteks
ning lubatuteks.
45. VAKO praktika järgi peab AD olema koheselt põhjendatud ja proportsionaalne
taotletava eesmärgi suhtes, mitte lähtuma eeldusest, et hankija käitub mõistlikult
(jätab leppetrahvi nõudeõiguse realiseerimata), või panema hankelepingu täitjale
ebamõistlikke kohustusi oma õiguste realiseerimisel (leppetrahvi vähendamise
nõude kohtusse esitamine).11 Samuti ei ole iga hankelepingust tuleneva kohustuse
rikkumine Hankija jaoks võimalike tagajärgede poolest võrreldav ning rikkumiste
ühesugune sanktsioneerimine kooskõlas põhimõttega, et kõik isikutele seatavad
piirangud oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja
põhjendatud12 (RHS § 3 p 2). VAKO on vaidluses Lepingu tingimustega analoogsete
tingimuste üle sedastanud, et absoluutsummana kehtestatud leppetrahv saab olla
õigustatud ainult siis, kui Hankija põhjendab, et „mistahes puuduste eest on
Lepingus ette nähtud absoluutsuuruses leppetrahv asjakohane ja põhjendatud“.13
46. Kõik Lepingu p-s 10.1 toodud leppetrahvid (va leppetrahv alapunktis 7.1.15) on
absoluutsummades. Vaidlustaja on seisukohal, et kõnealuste leppetrahvide alused
ei ole võimalike tagajärgede poolest võrreldavad ning nende sanktsioneerimine
absoluutsummas leppetrahviga on ebaproportsionaalne (RHS § 3 p 2). Arvesse
tuleks võtta:
• kui suures mahus või alal kõrvalekalded esinevad;
• milles seisneb kõrvalekalde olemus, kas tegemist on olulise või ebaolulise
kõrvalekaldega;
• milline on ebakvaliteetsuse määr (ehk kas rikkumine oli vähene või ulatuslik);
• milline oli viivituse kestvus jne.
47. Vaidlustaja on ka seisukohal, et Lepingu p 10.2 on õigusvastane kuna näeb
täiendavalt ette leppetrahvide kahekordistumise mistahes rikkumise “teistkordsel“
esinemisel. Kui õigusvastane on absoluutsummana kehtestatud ühekordne
11 VAKO 19.10.2015. a otsuse nr 207-15/167094 p 8.3
12 VAKO 27.05.2015. a otsuse nr 83-15/160448 p 20
13 VAKO 27.07.2020. a otsuse nr 144-20/224083 p 8.3
13
leppetrahvi määr, on ainuüksi samadel argumentidel õigusvastane leppetrahvi
kahekordne määr.
48. Vaidlustaja hinnangul ei ole õiguspärane ka see, et Lepingu alusel on võimalik ühe
ja sama rikkumise korral, teadmata valikukriteeriumite alusel ehk Hankijal omal
äranägemisel, valida üks mitmest erinevast leppetrahvist, kuigi need erinevad
kordades (RHS § 3 p 1). Näiteks kui täitja viivitab 20% objektidel kevadpuhastuse
tegemisega, siis on Hankijal võimalik rakendada leppetrahvi kas punkti 7.1.10 alusel
1000 eurot (sõltumata viivituse kestvusest) või punkti 7.1.15 alusel 500 eurot iga
päeva kohta ehk nt 10 päeva võrra ületamisel 5000 eurot).
IV HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUS
49. Vaidlustaja palub juhindudes RHS § 193 lg-st 1 VAKOl hankemenetluse ka
viivitamatult peatada. Nimelt osutub hankemenetluse peatamata jätmise korral
Vaidlustajal ka vaidlustuse rahuldamise korral võimatuks osaleda Hankes, kuna
pakkumuste esitamise tähtaeg saabub juba 03.10.2025. a. Pakkumuse esitamise
tähtaja saabumisel ei ole võimalik kaitsta Vaidlustaja neid õigusi, mille kaitseks on
käesolev vaidlustus esitatud.
V MUUD MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
50. Arvestades pakkumuste esitamise algset tähtaega 06.10.2025. a, on vaidlustus
tähtaegne ka siis, kui sellele kohaldada RHS § 189 lg 2 p-s 2 toodud tähtaega, mitte
analoogia korras p-ti 1 (mis kohaldub lihthankemenetlusele, milles pakkumuse
esitamise tähtaeg on samaselt äärmiselt lühike nagu DHSi alusel läbiviidavas
Hankes).
51. Vaidlustaja leiab, et antud vaidlustus oleks põhjendatud lahendada istungil, mh
kompromissi võimalikkuse väljaselgitamiseks.
52. Vaidlustuselt on tasutud nõutavas summas riigilõiv14.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristina Uuetoa-Tepper
Vandeadvokaat
Lisad:
1) Volikiri
2) Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus
3) DHSis 18.08.2025. a edastatud andmed
14 Vt lisa 2
14