dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija vastus

Rahandusministeerium · 4. august 2025
Viit
12.2-10/25-179/214-3
Registreeritud
4. august 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/25-179
Vastutaja
Angelika Timusk (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Hankija vastus vaidlustusele.asice228 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn Teie: 29.07.2025 12.2-10/178, 179, 180 Meie: 01.08.2025 nr 6-6/25/47150 Edastatakse elektrooniliselt e-posti aadressile [email protected] Ligipääs: riigihangete vaidlustuskomisjon, vaidlustaja, kolmas isik VASTUS VAIDLUSTUSELE RIIGIHANKES “Üritusturundusteenuse tellimine 2025-2028“ (RHR viitenumber 293422) Vaidlustajad: Miltton Events OÜ (registrikood 10021747), edaspidi ka Vaidlustaja 1. E-post: [email protected] Ühispakkujad Live Agentuur OÜ, Frank Events OÜ ja OÜ Stuudio Üheksa (registrikoodid 14126168, 11431192, 11418406), edaspidi ka Vaidlustaja 2. E-postid vastavalt: [email protected], [email protected], [email protected] Ühispakkujad Orangetime Event OÜ ja RadiusTech OÜ (registrikoodidega 10964360, 12209219), edaspidi ka Vaidlustaja 3. E-postid vastavalt: [email protected], [email protected] Vaidlustajate esindajad: Arne Ots, vandeadvokaat (Ellex Raidla Avokaadibüroo) Kirti Jürimäe, advokaat (Ellex Raidla Avokaadibüroo) e-post: [email protected], [email protected] Hankija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (registrikood: 90006012) Hankija esindaja: Siret Suurväli (jurist) E-post: [email protected] 1. ASJAOLUD 1.1. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus avaldas 06.05.2025 riigihangete registris riigihanke „Üritusturundusteenuse tellimine 2025-2028“ hanketeate, mille riigihangete registri (edaspidi RHR) viitenumber on 293422 ja milles oli pakkumuste esitamise tähtpäevaks 30.06.2025. Hange on jaotatud kaheks osaks: - Osa 1: Turismi-, ekspordi-, ja välisinvesteeringute osakondade üritusturundus- teenus; - Osa 2: Innovatsiooniteenuste ja iduettevõtluse osakonna ning teiste hankija osakondade üritusturundusteenus. 1.2. Osas 2 tuli pakkujatel esitada riigihanke alusdokumentide (RHAD) Lisa 1 punktis 7 kirjeldatud ürituse „Eesti parimad ettevõtted 2025“ auhinnagala (edaspidi ka gala) loovlahendus. Pakkuja ülesandeks oli gala tervikliku kontseptsiooni loomine, sh galat läbivalt ühendava teemaga loovlahenduse ja programmi koostamine ja läbiviimine, toimumiskoha leidmine, toitlustuse korraldamine. RHAD Lisa 1 punkti 7.10.2.3 kohaselt pidi „Eesti parimad ettevõtted 2025“ loovlahendus olema anonüümne. Juhul, kui esitatav töö ei ole anonüümne, s.t sisaldab viiteid autori/pakkuja kohta, tunnistatakse pakkumus RHAD Lisa 1 punkti 7.10.2.4 alusel mittevastavaks. 1.3. 18.07.2025 tegi hankija pakkujatele kättesaadavaks 17.07.25 otsuse nr 1- 10/25/3153, millega tunnistas RHAD-i osas 2 kehtestatud tingimustele mittevastavaks ja lükkas tagasi pakkuja Miltton Events OÜ pakkumuse, ühispakkujate Live Agentuur OÜ, Frank Events OÜ ja OÜ Stuudio Üheksa pakkumuse ning ühispakkujate Orangetime Event OÜ ja RadiusTech OÜ pakkumuse, kuna need ei vastanud RHAD Lisa 1 punktis 7.10.2.3 esitatud nõudele. 1.4. 29.07.2025 edastati hankijale riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) poolt vaidlustuse teade. Vaidlustajad vaidlustavad hankija otsuse nr 1-10/25/3153 osas 2, millega tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi Vaidlustaja 1, Vaidlustaja 2 ja Vaidlustaja 3 pakkumused. Vaidlustajate hinnangul tuleb hankija otsus kehtetuks tunnistada, kuna see ei ole kooskõlas RHS § 114 lõikega 2. Alternatiivselt leiavad Vaidlustajad, et põhjendatud oleks tunnistada hankemenetlus kehtetuks, kuna hanke osas 2 tunnistati vastavaks vaid üks pakkumus. 1.5. Kuna hankija seisukohad on samasisulised kõigis kolmes vaidlustusasjas, esitab hankija oma seisukohad käesoleva ühe dokumendina vormistatult. 2. HANKIJA SEISUKOHAD 2.1. Hankija ei nõustu vaidlustusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hankija 17.07.2025 otsus nr 1-10/25/3153 riigihanke „Üritusturundusteenuse tellimine 2025-2028“ osas 2 on õiguspärane. 2.2. Riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD) punkti 7.10.2 kohaselt peab „Eesti parimad ettevõtted 2025“ loovlahendus olema anonüümne: 7.10.2.1. pakkumus peab olema koostatud eesti brändi väljatöötatud põhjadel. Põhjad on leitavad siit: Assets | Brand Estonia; 7.10.2.2. kampaania loovlahendus ei tohi sisaldada kaubamärke, ettevõtjate logosid, embleeme, graafilisi või kunstilisi kujutisi või tähe- ja numbrikombinatsioone (märgiseid), mille osas on mõni konkreetne ettevõtja, tema bränd või toode äratuntav; 7.10.2.3. elektrooniliselt esitatavalt faililt tuleb eemaldada igasugused viited faili autori/pakkuja kohta; 7.10.2.4. juhul kui esitatav töö ei ole anonüümne, s.t sisaldab viiteid autori/pakkuja kohta, tunnistatakse pakkumus mittevastavaks. 2.3. Vaidlustajate 1, 2 ja 3 loovlahendused ei ole anonüümsed, sest pakkumuses esitatavad elektroonilised failid sisaldavad infot autorite/pakkujate kohta. RHAD 2 Lisa 1 punkti 7.10.2.3 kohaselt tuli aga eemaldada elektrooniliselt esitatavalt failist igasugused viited autorile/pakkujale. Näiteks: Vaidlustaja 1 pakkumuses: 2.3.1. failis „Kinnitus ruumide kohta – 1.nov“ on nähtavad pakkuja nimi, isikute nimed ja meiliaadressid (nt [email protected]). Kõnealune fail tuli esitada RHAD Lisa 1 punkti 7.10.1.3 alusel loovlahenduses; 2.3.2. kõik failid artistide või õhtujuhtide kinnitustega sisaldavad infot pakkuja kohta (nt failis „A.Vaigu“ sisaldub meiliaadress [email protected] ja failis „A.Vaarik“ mainitakse Vaidlustaja 1 juhatuse liiget L. Kaustel nimeliselt. Kõnealune fail tuli esitada RHAD Lisa 1 punkti 7.10.1.5.1 alusel loovlahenduses. Vaidlustaja 2 pakkumuses: 2.3.3. failis „Kinnitused“ on nähtavad meiliaadressid, nimed ja telefoninumbrid, mis on otseselt seostatavad pakkumuse esitanud agentuuridega (nt [email protected], [email protected]). Lisaks on osade e-kirjade jalustes näha agentuuride logod, veebiaadressid (nt www.liveagentuur.ee) või e-kirja pöördumises agentuuri nimi (nt „Tere Frank Events!“). Kõnealused kinnitused tuli esitada RHAD Lisa 1 punktide 7.10.1.3, 7.10.1.5.1. ja 7.10.1.5.2 alusel loovlahenduses; 2.3.4. fail „Cateringi pakkumine ja menüü“ sisaldab pakkuja andmeid (nt tellija: Live Agentuur OÜ). Kõnealune fail tuli esitada RHAD Lisa 1 punkti 7.10.1.6 alusel loovlahenduses; 2.3.5. fail „Sündmuse Riskianalüüs ja maandamistegevused-Gala“ sisaldab projektijuhtide nimesid (A. Toming, J. Tuha), kelle seos pakkujaga on Google otsingumootori abil otseselt nähtav (nt on J. Tuha pakkuja Live Agentuur OÜ juhatuse liige). Kõnealune fail tuli esitada RHAD Lisa 1 punkti 7.10.1.9 alusel loovlahenduses. Vaidlustaja 3 pakkumuses: 2.3.6. fail „Nõusolekud“ sisaldab infot pakkumuse esitanud agentuuri kohta, st nähtavad on meiliaadressid ja nimed, mis on otseselt seostatavad pakkumuse esitanud agentuuridega (nt meiliaadress [email protected]). Kõnealune fail tuli esitada RHAD lisa 1 punktide 7.10.1.3, 7.10.1.5.1. ja 7.10.1.5.2 alusel loovlahenduses; 2.3.7. fail „Toitlustuspakkumine“ sisaldab pakkuja andmeid (tellija: ORANGETIME EVENT). Kõnealune fail tuli esitada RHAD Lisa 1 punkti 7.10.1.6 alusel loovlahenduses. 2.4. Vaidlustajate hinnangul ei sisaldanud RHAD kinnituskirjade jt lisadokumentide anonüümsuse nõuet. Vaidlustajate sõnul on loovlahendus eraldiseisev dokument, mille puhul tuli kinnitada selle anonüümsust. Kinnituskirjad aga „lisadokumendid“ ning nendele anonüümsuse nõue ei laienenud. 2.4.1. Hankija Vaidlustajatega ei nõustu. RHAD Lisa 1 punktis 7.10.1 on hankija selgelt sätestanud, millised dokumendid anonüümsena esitatava loovlahenduse osaks peavad olema, muuhulgas kuuluvad punkti 7.10.1 kohaselt loovlahenduse juurde erinevad kinnituskirjad ja nõusolekud (7.10.1.3, 7.10.1.5.1, 7.10.1.5.2), menüüpakkumised (7.10.1.6), riskianalüüs (7.10.1.9) jne. Hankija ei ole sätestanud, millises formaadis ja millisel kujul loovlahendus esitada tuleb – kas ühe või mitme failina. Selle valiku tegi pakkuja. Küll aga pidid kõik loovlahenduses nõutud dokumendid vastama RHAD-is sätestatud anonüümsuse tingimusele. 2.4.2. Hankija seisukohta kinnitab ka vaidlustusse lisatud screenshot leheküljel 4, punktis 6 (Lisa 2. Väljavõte vaidlustusest) – sellelt nähtub selgelt, et 3 loovlahendus peab vastama RHAD Lisa 1 punktis 7.10 toodud tingimustele ning ühtlasi tuli pakkujal rhr-is kinnitada esitatud loovlahenduse anonüümsust. 2.4.3. Vaidlustajate tõlgendus, et loovlahendus on kinnituskirjadest „eraldiseisev dokument“, on arusaamatu. Asjaolu, et Vaidlustajad on kinnituskirjad omal initsiatiivil „lisadokumentideks“ liigitanud ja rhr-is „pakkumuse lisadokumentide“ all esitanud, ei muuda neid loovlahenduse juurde mitte kuuluvateks dokumentideks, vaid need on sellegipoolest loovlahenduse osad, vastavalt hankija riigihanke alusdokumentidele. 2.4.4. Selsamal põhjusel ei eeldanud hankija ühispakkuja volikirja anonüümsuse tagamist – tegemist ei olnud dokumendiga, mis RHAD Lisa 1 punkti 7.10.1 kohaselt oleks pidanud kuuluma loovlahenduse juurde. 2.5. Vaidlustajad on seisukohal, et kinnituskirja ei peeta vastaval tegevusalal „loovlahenduseks“. Loovlahenduseks nimetatakse praktikas mitmekümne leheküljelist esitluse vormis sisulist lahendust hanke ülesande kohta. Esineja/õhtujuhi jt antud kontekstis vajalik kinnituskiri on aga tehniline dokument, mille pakkuja edastab kinnituseks hankijale, tõendamaks kokkulepet töö teostamiseks. 2.5.1. Vaidlustajate seisukoht „loovlahenduse“ olemusest on käesoleval juhul tarbetu, sest hankija on selgelt sätestanud, millised dokumendid hankija korraldatava riigihanke loovlahenduses sisalduma peavad ning Vaidlustajate isiklik arusaam „loovlahendusest“ ei oma tähtsust. Kui Vaidlustajatel tekkis küsimusi RHADi tingimuste osas, oleks tulnud need esitada õigeaegselt, enne pakkumuste esitamise tähtaega. 2.5.2. Vaidlustajad oleksid võinud pöörduda hankija poole soovitustega riigihanke vastavustingimuste täpsustamiseks või muutmiseks. Vaidlustajad seda ei teinud. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega muutuvad aga riigihanke tingimused kehtivaks kõikidele osapooltele. Pakkujal tuleb esitada pakkumus vastavalt RHADis nõutud tingimuste, mitte enda isikliku arusaama alusel. 2.6. Vaidlustajad toovad välja, et kui RHAD-is oleks olnud ette nähtud kinnituskirjade anonüümsus, siis oleksid pakkujad pidanud anonüümsuse tagamiseks hakkama kinnistuskirju manipuleerima (neis midagi kinni katma või neist midagi välja jätma ja need sisuliselt mõttetuks muutma), mis ei saa olla õiguslikult lubatav. Samuti ei ole Vaidlustajate hinnangul hankija nõudmiste järgi kinnituskirjade esitamisel tagatud läbipaistvus ja võimalus pakkuja poolt esitatud informatsiooni kontrollida. 2.6.1. Hankija Vaidlustajate seisukohaga ei nõustu. Dokumentide manipuleerimisega oleks tegemist juhul, kui hankija ei oleks kinnituskirjade anonüümsust nõudnud, kuid pakkujad oleks seda siiski teinud. Antud juhul on aga hankija nõudnud, et pakkujad kinnituskirjad anonüümseks muudaks ning kas või kuidas sellisel kujul esitatavad kinnituskirjad oma eesmärki täidavad, ei ole Vaidlustajate hinnata. 2.6.2. Selgitame aga, et pakkumuste vastavuse kontrolliks ja hindamiseks on hankijal moodustatud erinevad komisjonid (vastavuskomisjon ja hindamiskomisjon) - loovlahenduse anonüümsuse tingimusele vastavust kontrollib vastavuskomisjon ning juhul, kui komisjonil oleks tekkinud kahtlus esitatud kinnituskirjade tõepärasuse osas, oleks komisjonil olnud võimalik esitada pakkujale vastavad selgitustaotlused. Vastavuskontrolli läbinud pakkumused esitatakse hindamiskomisjonile anonüümseks hindamiseks. 2.6.3. Asjaolu, et hankija ei ole varem samalaadses riigihankes nõudnud kinnituskirjade anonüümsust, ei oma tähtsust. Hankija ei ole seotud 4 varasemates hankemenetlustes sätestatud tingimuste või vastuvõetud otsustega. Hankijal on kaalumisruum, kas ja kuidas oma hankedokumente edasi arendada/muuta, et vajalik teave hankijani jõuaks. Pakkujal on aga kohustus hoolikalt käituda hanke alusdokumentidega tutvudes ja pakkumust esitades1. 2.6.4. Veelkord, asjaolu, et Vaidlustajad otsustasid kinnituskirjad esitada loovlahendusest eraldi, mitte loovlahenduse failiga koos, ei muuda kinnituskirju loovlahenduse juurde mittekuuluvateks „lisadokumentideks“, vaid need on sellegipoolest loovlahenduse osad, mis pidid olema anonüümsed. 2.7. Vaidlustajad leiavad, et hankija meelevaldselt erinev lähenemine käesolevas hankes võrreldes varasema hankega, on ettevõtjate suhtes sõnamurdlik, rikkudes õiguspärase ootuse põhimõtet, mis on osa PS §-s 10 sätestatud õigusriigi põhimõttest. 2.7.1. Hankija Vaidlustajatega ei nõustu. Vaidlustajad lähtuvad eeldusest, et hankija on varasemas hankes käitunud õigesti (mis varasema hanke kontekstis on ka õige, sest hanke vastavusotsust ei ole kehtetuks tunnistatud), kuid varasema hanke kontekstil puuduvad igasugused õiguslikud tagajärjed käesolevas riigihankes. Hankija tegevuse õiguspärasus varasemas hankes ei kuulu käesolevas riigihankes hindamisele ja Vaidlustajatel puudub õiguspärane ootus, et hankija ei korrigeeri oma varasemat käitumist, kui ta peab seda hiljem õigusvastaseks.2 2.8. Vaidlustajad on seisukohal, et loovlahenduse anonüümsus on siiski tagatud arvestades seda, kuidas lisadokumente esitati, s.o eraldiseisvalt loovlahendusest ning hankijal on võimalik hinnata pakkujate loovlahendusi selliselt, et need on anonüümsed. Samuti on hankijal endal võimalik pakkujale viitavad andmed kinni katta või paluda seda teha pakkujatel. Tegemist ei ole vaidlustajate hinnangul sisulise puudusega, vaid vormilise puudusega, mille saab lihtsasti lahendada ja kergesti kõrvaldada. 2.8.1. Hankija Vaidlustajatega ei nõustu. Loovlahendus on vastav siis, kui see sisaldab kõiki RHADis nõutud tingimustele vastavaid dokumente. Kui mõningad loovlahenduse dokumendid ei ole anonüümsed, tunnistatakse pakkumus RHAD Lisa 1 punktis 7.10.2.4 sätestatu kohaselt mittevastavaks. 2.8.2. Hankija kaalus, kas puudust saab kõrvaldada selgituste kaudu, kuid RHS § 46 lõike 3 alusel oleks tegemist pakkumuse sisulise muutmisega, st mittevastava pakkumuse vastavaks muutmisega. Selgituste või selgitamist võimaldavate dokumentide nõudmisel tuleb see esitada kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega.3 2.8.3. Hankija on veendunud, et tegemist on sisulise puudusega. Hankija on riigihanke tehnilises kirjelduses kehtestanud selged nõuded, millele loovlahendus vastama peab, mistõttu ei saa nõude täitmata jätmist pidada vormiliseks puuduseks. Vormilise puuduseks võinuks pidada kinnituskirjade lisamist lisadokumentide alla, kuigi need pidid olema esitatud loovlahenduses. Kuid loovlahendusele sh kinnituskirjadele olid kehtestatud konkreetsed tingimused ja nende nõuete mittetäitmine on sisuline puudus. 2.8.4. Kohtupraktika kohaselt ei saa võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse nõuded välistada hankemenetlusest kõrvale jätmist, kui ettevõtja ei ole järginud 1 TrtHKo, 22.06.18, nr 3-18-977, punkt 18. 2 VAKO 28.12.22 nr 156-22/254201, punkt 8.2. 3 Direktiivi 2014/24/EL art-d 18 lg 1 ja 56 lg 3. 5 menetlusega seotud dokumentides või liikmesriigi kehtivas õiguses sõnaselgelt pandud kohustust, mille järgimata jätmise korral on ette nähtud hankemenetlusest kõrvale jätmine. Kui kohustused olid pandud selgelt hankega seotud dokumentides ja nende täitmata jätmise korral oli ette nähtud hankemenetlusest kõrvale jätmine, ei tohi hankija lubada selliste kohustuste täitmata jätmise mistahes moel heastamist4. 2.8.5. Hankija on kohustatud ka ise RHADis sätestatud tingimustest kinni pidama5. RHS § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning RHS § 114 lg 2 esimese lause kohaselt lükkab tagasi pakkumuse, mis RHAD-is esitatud tingimustele ei vasta. Pakkumuse vastavust saab ja tuleb kontrollida nendele RHAD-i tingimustele, mis on RHAD-is esitatud.6 2.8.6. Samuti on hankijal keelatud omaalgatuslikult pakkumuses esitatud andmeid kinni katta, muutes sellega mittevastav pakkumus vastavaks. Selliselt tegutseks hankija hoolsuskohustust täitnud pakkujate suhtes ebavõrdselt. Hankijal on talle antud kaalutlusõiguse teostamisel kohustus kohelda eri pakkujaid võrdselt ja lojaalselt nii, et menetluse lõppedes ei näiks, et ühte või mitut sama nõude saanud pakkujat on alusetult koheldud teistest soodsamalt või ebasoodsamalt7. 2.8.7. Puudub ka kahtlus, et tingimus oli arusaadav. Tingimus oma sõnastuses on läbipaistev, selge ja üheselt mõistetav ning võimaldas kõigil tavapäraselt tähelepanelikel pakkujatel saada sellest ühte moodi aru. Asjaolu, et neljast pakkujast üks täitis hoolsuskohustust ja 3 mitte, ei anna alust asuda seisukohale, et tingimus ei olnud ühemõtteliselt selge. 2.8.8. Hankija ainukeseks võimaluseks oli kontrollida pakkuja pakkumuse vastavust vastavalt seatud vastavustingimustele. Hankijal ei ole võimalik asuda tingimust laiendavalt tõlgendama või loobuda tingimuse täitmise kontrollimisest ega mittevastavat pakkumust vastavaks muutma. 2.9. Vaidlustajate hinnangul ei ole nende pakkumuste tagasilükkamise kehtima jäämise korral kohane hankemenetlust lõpuni viia. 2.9.1. RHAD 4.3.5 alusel on hankijal tõepoolest õigus hankemenetlus kehtetuks tunnistada, kui vastavaks tunnistatakse ainult üks pakkumus, kuid see on hankija võimalus, mitte kohustus. Hankija kaalus vastavat võimalust, kuid jõudis järeldusele, et käesoleval juhul selleks vajadus puudub. Vaidlustajate välja toodud „vähene konkurents“ hindamisel ei tulene mitte riigihankes esitatud kitsendavatest tingimustest, vaid pakkujate hoolsuskohustuse puudumisest, mille tagajärgi ei saa kanda hankija. RHADis esitatud tingimus ei ole ebaselge ega sea läbipaistvat konkurentsi rikkuvaid põhjendamatuid piiranguid. Seda tõendab asjaolu, et üks pakkuja esitas tingimustele vastava pakkumuse. 2.9.2. Riigihanke kehtetuks tunnistamine ei taga hankijale kindlustunnet, et uus riigihange õnnestub ja pakkujad oma hoolsuskohustust täidavad. Küll aga tähendab menetluse kehtetuks tunnistamine ja uue riigihanke korraldamine hankijale olulist aja- ja rahakulu. Hankijal ei ole kohustust kehtestada potentsiaalsetele pakkujatele meelepäraseid hanketingimusi ning samuti ei saa võimalikud pakkujad hankedokumentide vaidlustamisega kaubelda endale sobilikke või soodsamaid tingimusi8. 4 TlnRnKo 14.11.23 nr 3-23-1783, punkt 17. 5 Euroopa kohtu otsus asjas nr C-496/99, p 115 ja otsus asjas nr C-336/1, p 40). 6 VAKO 28.12.22 nr 156-22/254201, punkt 11. 7 VAKO 18.04.24 nr 55-24/272881, punkt 7.4. 8 TlnHKo 6.9.2019, 3-19-1443. 6 2.9.3. Hankija mõistab, et pakkumustes esitatud loovlahenduste taga on kuudepikkune töö ja professionaalne panus Eesti juhtivatelt üritusturundusagentuuridelt, kuid seda enam tulnuks Vaidlustajatel olla hoolsam RHADi tingimustega tutvumisel ja pakkumuse koostamisel. Tegemist on pakkuja hoolsuskohustuse rikkumisega ning sellega seonduvat riski ja kaasnevaid tagajärgi kannab pakkuja. 2.10. Kokkuvõtvalt on Vaidlustajate etteheited alusetud, mistõttu palub hankija jätta vaidlustus tervikuna rahuldamata. Hankija on seadnud RHADis selged ja üheselt tõlgendatavad tingimused. Hankija on järginud kõikide pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ehk kontrollinud pakkumuste vastavust tingimusele samade näitajate pinnalt ning oma otsuseid piisava põhjalikkusega põhjendanud. 3. TAOTLUSED 3.1. Jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata. 3.2. Jätta Vaidlustajate tasutud riigilõiv ja menetluskulud (sh lepinguliste esindajate õigusabikulud) Vaidlustajate kanda. 3.3. Lahendada vaidlustus kirjalikus menetluses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siret Suurväli volitatud esindaja Lisad: Lisa 1. Digiallkirjastatud volikiri. Lisa 2. Väljavõte vaidlustusest. 7 Lisa 2. Väljavõte vaidlustusest (lk 4, punkt 6). VOLIKIRI (kuupäev digiallkirjas) nr 1-14/22/5 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (registrikoodiga 90006012), mida esindab juhatuse liige Sigrid Harjo, volitab hankeüksuse juristi Siret Suurvälja (Suurväli, isikukood 47904306522), edaspidi volitatu, esindama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust: 1. vaidlustusmenetluses Riigihangete Vaidlustuskomisjonis; 2. kohtumenetluses esimeses ja apellatsiooniastmes haldusasjades; 3. Riigikohtus haldusasjades. Volitus on antud edasivolitamise õiguseta. Esindusõigus kehtib alates allkirjastamisest kuni volitatu töösuhte lõppemiseni Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega või kui täitub vähemalt üks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 125 lõikes 2 sätestatud alustest, sõltuvalt kumb tingimus saabub varem. (allkirjastatud digitaalselt) Sigrid Harjo juhatuse liige
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel