Riigihangete vaidlustuskomisjon
Tartu mnt 85, 10115 Tallinn
Teie: 29.07.2025 12.2-10/178, 179, 180
Meie: 01.08.2025 nr 6-6/25/47150
Edastatakse elektrooniliselt e-posti aadressile
[email protected]
Ligipääs: riigihangete vaidlustuskomisjon, vaidlustaja, kolmas isik
VASTUS VAIDLUSTUSELE RIIGIHANKES
“Üritusturundusteenuse tellimine 2025-2028“
(RHR viitenumber 293422)
Vaidlustajad: Miltton Events OÜ (registrikood 10021747), edaspidi ka
Vaidlustaja 1. E-post:
[email protected]
Ühispakkujad Live Agentuur OÜ, Frank Events OÜ ja OÜ
Stuudio Üheksa (registrikoodid 14126168, 11431192,
11418406), edaspidi ka Vaidlustaja 2. E-postid vastavalt:
[email protected],
[email protected],
[email protected]
Ühispakkujad Orangetime Event OÜ ja RadiusTech OÜ
(registrikoodidega 10964360, 12209219), edaspidi ka
Vaidlustaja 3. E-postid vastavalt:
[email protected],
[email protected]
Vaidlustajate esindajad: Arne Ots, vandeadvokaat (Ellex Raidla Avokaadibüroo)
Kirti Jürimäe, advokaat (Ellex Raidla Avokaadibüroo)
e-post:
[email protected],
[email protected]
Hankija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
(registrikood: 90006012)
Hankija esindaja: Siret Suurväli (jurist)
E-post:
[email protected]
1. ASJAOLUD
1.1. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus avaldas 06.05.2025 riigihangete registris
riigihanke „Üritusturundusteenuse tellimine 2025-2028“ hanketeate, mille
riigihangete registri (edaspidi RHR) viitenumber on 293422 ja milles oli
pakkumuste esitamise tähtpäevaks 30.06.2025. Hange on jaotatud kaheks osaks:
- Osa 1: Turismi-, ekspordi-, ja välisinvesteeringute osakondade üritusturundus-
teenus;
- Osa 2: Innovatsiooniteenuste ja iduettevõtluse osakonna ning teiste hankija
osakondade üritusturundusteenus.
1.2. Osas 2 tuli pakkujatel esitada riigihanke alusdokumentide (RHAD) Lisa 1 punktis 7
kirjeldatud ürituse „Eesti parimad ettevõtted 2025“ auhinnagala (edaspidi ka gala)
loovlahendus. Pakkuja ülesandeks oli gala tervikliku kontseptsiooni loomine, sh
galat läbivalt ühendava teemaga loovlahenduse ja programmi koostamine ja
läbiviimine, toimumiskoha leidmine, toitlustuse korraldamine. RHAD Lisa 1 punkti
7.10.2.3 kohaselt pidi „Eesti parimad ettevõtted 2025“ loovlahendus olema
anonüümne. Juhul, kui esitatav töö ei ole anonüümne, s.t sisaldab viiteid
autori/pakkuja kohta, tunnistatakse pakkumus RHAD Lisa 1 punkti 7.10.2.4 alusel
mittevastavaks.
1.3. 18.07.2025 tegi hankija pakkujatele kättesaadavaks 17.07.25 otsuse nr 1-
10/25/3153, millega tunnistas RHAD-i osas 2 kehtestatud tingimustele
mittevastavaks ja lükkas tagasi pakkuja Miltton Events OÜ pakkumuse,
ühispakkujate Live Agentuur OÜ, Frank Events OÜ ja OÜ Stuudio Üheksa
pakkumuse ning ühispakkujate Orangetime Event OÜ ja RadiusTech OÜ
pakkumuse, kuna need ei vastanud RHAD Lisa 1 punktis 7.10.2.3 esitatud nõudele.
1.4. 29.07.2025 edastati hankijale riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO)
poolt vaidlustuse teade. Vaidlustajad vaidlustavad hankija otsuse nr 1-10/25/3153
osas 2, millega tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi Vaidlustaja 1, Vaidlustaja
2 ja Vaidlustaja 3 pakkumused. Vaidlustajate hinnangul tuleb hankija otsus
kehtetuks tunnistada, kuna see ei ole kooskõlas RHS § 114 lõikega 2.
Alternatiivselt leiavad Vaidlustajad, et põhjendatud oleks tunnistada
hankemenetlus kehtetuks, kuna hanke osas 2 tunnistati vastavaks vaid üks
pakkumus.
1.5. Kuna hankija seisukohad on samasisulised kõigis kolmes vaidlustusasjas, esitab
hankija oma seisukohad käesoleva ühe dokumendina vormistatult.
2. HANKIJA SEISUKOHAD
2.1. Hankija ei nõustu vaidlustusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hankija
17.07.2025 otsus nr 1-10/25/3153 riigihanke „Üritusturundusteenuse tellimine
2025-2028“ osas 2 on õiguspärane.
2.2. Riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD) punkti 7.10.2 kohaselt peab „Eesti
parimad ettevõtted 2025“ loovlahendus olema anonüümne:
7.10.2.1. pakkumus peab olema koostatud eesti brändi väljatöötatud põhjadel.
Põhjad on leitavad siit: Assets | Brand Estonia;
7.10.2.2. kampaania loovlahendus ei tohi sisaldada kaubamärke, ettevõtjate
logosid, embleeme, graafilisi või kunstilisi kujutisi või tähe- ja
numbrikombinatsioone (märgiseid), mille osas on mõni konkreetne
ettevõtja, tema bränd või toode äratuntav;
7.10.2.3. elektrooniliselt esitatavalt faililt tuleb eemaldada igasugused viited faili
autori/pakkuja kohta;
7.10.2.4. juhul kui esitatav töö ei ole anonüümne, s.t sisaldab viiteid
autori/pakkuja kohta, tunnistatakse pakkumus mittevastavaks.
2.3. Vaidlustajate 1, 2 ja 3 loovlahendused ei ole anonüümsed, sest pakkumuses
esitatavad elektroonilised failid sisaldavad infot autorite/pakkujate kohta. RHAD
2
Lisa 1 punkti 7.10.2.3 kohaselt tuli aga eemaldada elektrooniliselt esitatavalt failist
igasugused viited autorile/pakkujale. Näiteks:
Vaidlustaja 1 pakkumuses:
2.3.1. failis „Kinnitus ruumide kohta – 1.nov“ on nähtavad pakkuja nimi, isikute
nimed ja meiliaadressid (nt
[email protected]). Kõnealune fail
tuli esitada RHAD Lisa 1 punkti 7.10.1.3 alusel loovlahenduses;
2.3.2. kõik failid artistide või õhtujuhtide kinnitustega sisaldavad infot pakkuja
kohta (nt failis „A.Vaigu“ sisaldub meiliaadress
[email protected]
ja failis „A.Vaarik“ mainitakse Vaidlustaja 1 juhatuse liiget L. Kaustel
nimeliselt. Kõnealune fail tuli esitada RHAD Lisa 1 punkti 7.10.1.5.1 alusel
loovlahenduses.
Vaidlustaja 2 pakkumuses:
2.3.3. failis „Kinnitused“ on nähtavad meiliaadressid, nimed ja telefoninumbrid,
mis on otseselt seostatavad pakkumuse esitanud agentuuridega (nt
[email protected],
[email protected]). Lisaks on osade e-kirjade
jalustes näha agentuuride logod, veebiaadressid (nt www.liveagentuur.ee)
või e-kirja pöördumises agentuuri nimi (nt „Tere Frank Events!“).
Kõnealused kinnitused tuli esitada RHAD Lisa 1 punktide 7.10.1.3,
7.10.1.5.1. ja 7.10.1.5.2 alusel loovlahenduses;
2.3.4. fail „Cateringi pakkumine ja menüü“ sisaldab pakkuja andmeid (nt tellija:
Live Agentuur OÜ). Kõnealune fail tuli esitada RHAD Lisa 1 punkti 7.10.1.6
alusel loovlahenduses;
2.3.5. fail „Sündmuse Riskianalüüs ja maandamistegevused-Gala“ sisaldab
projektijuhtide nimesid (A. Toming, J. Tuha), kelle seos pakkujaga on
Google otsingumootori abil otseselt nähtav (nt on J. Tuha pakkuja Live
Agentuur OÜ juhatuse liige). Kõnealune fail tuli esitada RHAD Lisa 1 punkti
7.10.1.9 alusel loovlahenduses.
Vaidlustaja 3 pakkumuses:
2.3.6. fail „Nõusolekud“ sisaldab infot pakkumuse esitanud agentuuri kohta, st
nähtavad on meiliaadressid ja nimed, mis on otseselt seostatavad
pakkumuse esitanud agentuuridega (nt meiliaadress
[email protected]).
Kõnealune fail tuli esitada RHAD lisa 1 punktide 7.10.1.3, 7.10.1.5.1. ja
7.10.1.5.2 alusel loovlahenduses;
2.3.7. fail „Toitlustuspakkumine“ sisaldab pakkuja andmeid (tellija: ORANGETIME
EVENT). Kõnealune fail tuli esitada RHAD Lisa 1 punkti 7.10.1.6 alusel
loovlahenduses.
2.4. Vaidlustajate hinnangul ei sisaldanud RHAD kinnituskirjade jt lisadokumentide
anonüümsuse nõuet. Vaidlustajate sõnul on loovlahendus eraldiseisev dokument,
mille puhul tuli kinnitada selle anonüümsust. Kinnituskirjad aga „lisadokumendid“
ning nendele anonüümsuse nõue ei laienenud.
2.4.1. Hankija Vaidlustajatega ei nõustu. RHAD Lisa 1 punktis 7.10.1 on hankija
selgelt sätestanud, millised dokumendid anonüümsena esitatava
loovlahenduse osaks peavad olema, muuhulgas kuuluvad punkti 7.10.1
kohaselt loovlahenduse juurde erinevad kinnituskirjad ja nõusolekud
(7.10.1.3, 7.10.1.5.1, 7.10.1.5.2), menüüpakkumised (7.10.1.6),
riskianalüüs (7.10.1.9) jne. Hankija ei ole sätestanud, millises formaadis ja
millisel kujul loovlahendus esitada tuleb – kas ühe või mitme failina. Selle
valiku tegi pakkuja. Küll aga pidid kõik loovlahenduses nõutud dokumendid
vastama RHAD-is sätestatud anonüümsuse tingimusele.
2.4.2. Hankija seisukohta kinnitab ka vaidlustusse lisatud screenshot leheküljel 4,
punktis 6 (Lisa 2. Väljavõte vaidlustusest) – sellelt nähtub selgelt, et
3
loovlahendus peab vastama RHAD Lisa 1 punktis 7.10 toodud tingimustele
ning ühtlasi tuli pakkujal rhr-is kinnitada esitatud loovlahenduse
anonüümsust.
2.4.3. Vaidlustajate tõlgendus, et loovlahendus on kinnituskirjadest „eraldiseisev
dokument“, on arusaamatu. Asjaolu, et Vaidlustajad on kinnituskirjad omal
initsiatiivil „lisadokumentideks“ liigitanud ja rhr-is „pakkumuse
lisadokumentide“ all esitanud, ei muuda neid loovlahenduse juurde mitte
kuuluvateks dokumentideks, vaid need on sellegipoolest loovlahenduse
osad, vastavalt hankija riigihanke alusdokumentidele.
2.4.4. Selsamal põhjusel ei eeldanud hankija ühispakkuja volikirja anonüümsuse
tagamist – tegemist ei olnud dokumendiga, mis RHAD Lisa 1 punkti 7.10.1
kohaselt oleks pidanud kuuluma loovlahenduse juurde.
2.5. Vaidlustajad on seisukohal, et kinnituskirja ei peeta vastaval tegevusalal
„loovlahenduseks“. Loovlahenduseks nimetatakse praktikas mitmekümne
leheküljelist esitluse vormis sisulist lahendust hanke ülesande kohta.
Esineja/õhtujuhi jt antud kontekstis vajalik kinnituskiri on aga tehniline dokument,
mille pakkuja edastab kinnituseks hankijale, tõendamaks kokkulepet töö
teostamiseks.
2.5.1. Vaidlustajate seisukoht „loovlahenduse“ olemusest on käesoleval juhul
tarbetu, sest hankija on selgelt sätestanud, millised dokumendid hankija
korraldatava riigihanke loovlahenduses sisalduma peavad ning Vaidlustajate
isiklik arusaam „loovlahendusest“ ei oma tähtsust. Kui Vaidlustajatel tekkis
küsimusi RHADi tingimuste osas, oleks tulnud need esitada õigeaegselt,
enne pakkumuste esitamise tähtaega.
2.5.2. Vaidlustajad oleksid võinud pöörduda hankija poole soovitustega riigihanke
vastavustingimuste täpsustamiseks või muutmiseks. Vaidlustajad seda ei
teinud. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega muutuvad aga riigihanke
tingimused kehtivaks kõikidele osapooltele. Pakkujal tuleb esitada
pakkumus vastavalt RHADis nõutud tingimuste, mitte enda isikliku
arusaama alusel.
2.6. Vaidlustajad toovad välja, et kui RHAD-is oleks olnud ette nähtud kinnituskirjade
anonüümsus, siis oleksid pakkujad pidanud anonüümsuse tagamiseks hakkama
kinnistuskirju manipuleerima (neis midagi kinni katma või neist midagi välja jätma
ja need sisuliselt mõttetuks muutma), mis ei saa olla õiguslikult lubatav. Samuti
ei ole Vaidlustajate hinnangul hankija nõudmiste järgi kinnituskirjade esitamisel
tagatud läbipaistvus ja võimalus pakkuja poolt esitatud informatsiooni kontrollida.
2.6.1. Hankija Vaidlustajate seisukohaga ei nõustu. Dokumentide
manipuleerimisega oleks tegemist juhul, kui hankija ei oleks kinnituskirjade
anonüümsust nõudnud, kuid pakkujad oleks seda siiski teinud. Antud juhul
on aga hankija nõudnud, et pakkujad kinnituskirjad anonüümseks muudaks
ning kas või kuidas sellisel kujul esitatavad kinnituskirjad oma eesmärki
täidavad, ei ole Vaidlustajate hinnata.
2.6.2. Selgitame aga, et pakkumuste vastavuse kontrolliks ja hindamiseks on
hankijal moodustatud erinevad komisjonid (vastavuskomisjon ja
hindamiskomisjon) - loovlahenduse anonüümsuse tingimusele vastavust
kontrollib vastavuskomisjon ning juhul, kui komisjonil oleks tekkinud
kahtlus esitatud kinnituskirjade tõepärasuse osas, oleks komisjonil olnud
võimalik esitada pakkujale vastavad selgitustaotlused. Vastavuskontrolli
läbinud pakkumused esitatakse hindamiskomisjonile anonüümseks
hindamiseks.
2.6.3. Asjaolu, et hankija ei ole varem samalaadses riigihankes nõudnud
kinnituskirjade anonüümsust, ei oma tähtsust. Hankija ei ole seotud
4
varasemates hankemenetlustes sätestatud tingimuste või vastuvõetud
otsustega. Hankijal on kaalumisruum, kas ja kuidas oma hankedokumente
edasi arendada/muuta, et vajalik teave hankijani jõuaks. Pakkujal on aga
kohustus hoolikalt käituda hanke alusdokumentidega tutvudes ja
pakkumust esitades1.
2.6.4. Veelkord, asjaolu, et Vaidlustajad otsustasid kinnituskirjad esitada
loovlahendusest eraldi, mitte loovlahenduse failiga koos, ei muuda
kinnituskirju loovlahenduse juurde mittekuuluvateks „lisadokumentideks“,
vaid need on sellegipoolest loovlahenduse osad, mis pidid olema
anonüümsed.
2.7. Vaidlustajad leiavad, et hankija meelevaldselt erinev lähenemine käesolevas
hankes võrreldes varasema hankega, on ettevõtjate suhtes sõnamurdlik, rikkudes
õiguspärase ootuse põhimõtet, mis on osa PS §-s 10 sätestatud õigusriigi
põhimõttest.
2.7.1. Hankija Vaidlustajatega ei nõustu. Vaidlustajad lähtuvad eeldusest, et
hankija on varasemas hankes käitunud õigesti (mis varasema hanke
kontekstis on ka õige, sest hanke vastavusotsust ei ole kehtetuks
tunnistatud), kuid varasema hanke kontekstil puuduvad igasugused
õiguslikud tagajärjed käesolevas riigihankes. Hankija tegevuse
õiguspärasus varasemas hankes ei kuulu käesolevas riigihankes
hindamisele ja Vaidlustajatel puudub õiguspärane ootus, et hankija ei
korrigeeri oma varasemat käitumist, kui ta peab seda hiljem
õigusvastaseks.2
2.8. Vaidlustajad on seisukohal, et loovlahenduse anonüümsus on siiski tagatud
arvestades seda, kuidas lisadokumente esitati, s.o eraldiseisvalt loovlahendusest
ning hankijal on võimalik hinnata pakkujate loovlahendusi selliselt, et need on
anonüümsed. Samuti on hankijal endal võimalik pakkujale viitavad andmed kinni
katta või paluda seda teha pakkujatel. Tegemist ei ole vaidlustajate hinnangul
sisulise puudusega, vaid vormilise puudusega, mille saab lihtsasti lahendada ja
kergesti kõrvaldada.
2.8.1. Hankija Vaidlustajatega ei nõustu. Loovlahendus on vastav siis, kui see
sisaldab kõiki RHADis nõutud tingimustele vastavaid dokumente. Kui
mõningad loovlahenduse dokumendid ei ole anonüümsed, tunnistatakse
pakkumus RHAD Lisa 1 punktis 7.10.2.4 sätestatu kohaselt mittevastavaks.
2.8.2. Hankija kaalus, kas puudust saab kõrvaldada selgituste kaudu, kuid RHS §
46 lõike 3 alusel oleks tegemist pakkumuse sisulise muutmisega, st
mittevastava pakkumuse vastavaks muutmisega. Selgituste või selgitamist
võimaldavate dokumentide nõudmisel tuleb see esitada kooskõlas võrdse
kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega.3
2.8.3. Hankija on veendunud, et tegemist on sisulise puudusega. Hankija on
riigihanke tehnilises kirjelduses kehtestanud selged nõuded, millele
loovlahendus vastama peab, mistõttu ei saa nõude täitmata jätmist pidada
vormiliseks puuduseks. Vormilise puuduseks võinuks pidada kinnituskirjade
lisamist lisadokumentide alla, kuigi need pidid olema esitatud
loovlahenduses. Kuid loovlahendusele sh kinnituskirjadele olid kehtestatud
konkreetsed tingimused ja nende nõuete mittetäitmine on sisuline puudus.
2.8.4. Kohtupraktika kohaselt ei saa võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse nõuded
välistada hankemenetlusest kõrvale jätmist, kui ettevõtja ei ole järginud
1 TrtHKo, 22.06.18, nr 3-18-977, punkt 18.
2 VAKO 28.12.22 nr 156-22/254201, punkt 8.2.
3 Direktiivi 2014/24/EL art-d 18 lg 1 ja 56 lg 3.
5
menetlusega seotud dokumentides või liikmesriigi kehtivas õiguses
sõnaselgelt pandud kohustust, mille järgimata jätmise korral on ette nähtud
hankemenetlusest kõrvale jätmine. Kui kohustused olid pandud selgelt
hankega seotud dokumentides ja nende täitmata jätmise korral oli ette
nähtud hankemenetlusest kõrvale jätmine, ei tohi hankija lubada selliste
kohustuste täitmata jätmise mistahes moel heastamist4.
2.8.5. Hankija on kohustatud ka ise RHADis sätestatud tingimustest kinni pidama5.
RHS § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija pakkumuste vastavust riigihanke
alusdokumentides esitatud tingimustele ning RHS § 114 lg 2 esimese lause
kohaselt lükkab tagasi pakkumuse, mis RHAD-is esitatud tingimustele ei
vasta. Pakkumuse vastavust saab ja tuleb kontrollida nendele RHAD-i
tingimustele, mis on RHAD-is esitatud.6
2.8.6. Samuti on hankijal keelatud omaalgatuslikult pakkumuses esitatud andmeid
kinni katta, muutes sellega mittevastav pakkumus vastavaks. Selliselt
tegutseks hankija hoolsuskohustust täitnud pakkujate suhtes ebavõrdselt.
Hankijal on talle antud kaalutlusõiguse teostamisel kohustus kohelda eri
pakkujaid võrdselt ja lojaalselt nii, et menetluse lõppedes ei näiks, et ühte
või mitut sama nõude saanud pakkujat on alusetult koheldud teistest
soodsamalt või ebasoodsamalt7.
2.8.7. Puudub ka kahtlus, et tingimus oli arusaadav. Tingimus oma sõnastuses on
läbipaistev, selge ja üheselt mõistetav ning võimaldas kõigil tavapäraselt
tähelepanelikel pakkujatel saada sellest ühte moodi aru. Asjaolu, et neljast
pakkujast üks täitis hoolsuskohustust ja 3 mitte, ei anna alust asuda
seisukohale, et tingimus ei olnud ühemõtteliselt selge.
2.8.8. Hankija ainukeseks võimaluseks oli kontrollida pakkuja pakkumuse
vastavust vastavalt seatud vastavustingimustele. Hankijal ei ole võimalik
asuda tingimust laiendavalt tõlgendama või loobuda tingimuse täitmise
kontrollimisest ega mittevastavat pakkumust vastavaks muutma.
2.9. Vaidlustajate hinnangul ei ole nende pakkumuste tagasilükkamise kehtima jäämise
korral kohane hankemenetlust lõpuni viia.
2.9.1. RHAD 4.3.5 alusel on hankijal tõepoolest õigus hankemenetlus kehtetuks
tunnistada, kui vastavaks tunnistatakse ainult üks pakkumus, kuid see on
hankija võimalus, mitte kohustus. Hankija kaalus vastavat võimalust, kuid
jõudis järeldusele, et käesoleval juhul selleks vajadus puudub. Vaidlustajate
välja toodud „vähene konkurents“ hindamisel ei tulene mitte riigihankes
esitatud kitsendavatest tingimustest, vaid pakkujate hoolsuskohustuse
puudumisest, mille tagajärgi ei saa kanda hankija. RHADis esitatud tingimus
ei ole ebaselge ega sea läbipaistvat konkurentsi rikkuvaid põhjendamatuid
piiranguid. Seda tõendab asjaolu, et üks pakkuja esitas tingimustele vastava
pakkumuse.
2.9.2. Riigihanke kehtetuks tunnistamine ei taga hankijale kindlustunnet, et uus
riigihange õnnestub ja pakkujad oma hoolsuskohustust täidavad. Küll aga
tähendab menetluse kehtetuks tunnistamine ja uue riigihanke korraldamine
hankijale olulist aja- ja rahakulu. Hankijal ei ole kohustust kehtestada
potentsiaalsetele pakkujatele meelepäraseid hanketingimusi ning samuti ei
saa võimalikud pakkujad hankedokumentide vaidlustamisega kaubelda
endale sobilikke või soodsamaid tingimusi8.
4
TlnRnKo 14.11.23 nr 3-23-1783, punkt 17.
5 Euroopa kohtu otsus asjas nr C-496/99, p 115 ja otsus asjas nr C-336/1, p 40).
6 VAKO 28.12.22 nr 156-22/254201, punkt 11.
7
VAKO 18.04.24 nr 55-24/272881, punkt 7.4.
8
TlnHKo 6.9.2019, 3-19-1443.
6
2.9.3. Hankija mõistab, et pakkumustes esitatud loovlahenduste taga on
kuudepikkune töö ja professionaalne panus Eesti juhtivatelt
üritusturundusagentuuridelt, kuid seda enam tulnuks Vaidlustajatel olla
hoolsam RHADi tingimustega tutvumisel ja pakkumuse koostamisel.
Tegemist on pakkuja hoolsuskohustuse rikkumisega ning sellega seonduvat
riski ja kaasnevaid tagajärgi kannab pakkuja.
2.10. Kokkuvõtvalt on Vaidlustajate etteheited alusetud, mistõttu palub hankija jätta
vaidlustus tervikuna rahuldamata. Hankija on seadnud RHADis selged ja üheselt
tõlgendatavad tingimused. Hankija on järginud kõikide pakkujate võrdse
kohtlemise põhimõtet ehk kontrollinud pakkumuste vastavust tingimusele samade
näitajate pinnalt ning oma otsuseid piisava põhjalikkusega põhjendanud.
3. TAOTLUSED
3.1. Jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata.
3.2. Jätta Vaidlustajate tasutud riigilõiv ja menetluskulud (sh lepinguliste esindajate
õigusabikulud) Vaidlustajate kanda.
3.3. Lahendada vaidlustus kirjalikus menetluses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siret Suurväli
volitatud esindaja
Lisad:
Lisa 1. Digiallkirjastatud volikiri.
Lisa 2. Väljavõte vaidlustusest.
7
Lisa 2. Väljavõte vaidlustusest (lk 4, punkt 6).
VOLIKIRI (kuupäev digiallkirjas) nr 1-14/22/5
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (registrikoodiga 90006012), mida esindab juhatuse liige
Sigrid Harjo, volitab hankeüksuse juristi Siret Suurvälja (Suurväli, isikukood 47904306522),
edaspidi volitatu,
esindama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust:
1. vaidlustusmenetluses Riigihangete Vaidlustuskomisjonis;
2. kohtumenetluses esimeses ja apellatsiooniastmes haldusasjades;
3. Riigikohtus haldusasjades.
Volitus on antud edasivolitamise õiguseta.
Esindusõigus kehtib alates allkirjastamisest kuni volitatu töösuhte lõppemiseni Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutusega või kui täitub vähemalt üks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 125
lõikes 2 sätestatud alustest, sõltuvalt kumb tingimus saabub varem.
(allkirjastatud digitaalselt)
Sigrid Harjo
juhatuse liige