3. isiku täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

ARVE Kuupäev Arve nr. Baltic Restaurants Estonia AS 01.08.2025 20251738 Maksetingimused Maksetähtaeg Lode, Aaro 14 päeva 15.08.2025 Peterburi mnt 2f Viiviseprotsent 11415 Tallinn 0,25 % Kliendi KMKR number Registrikood EE101174259 11391363 Ülesanne: Õigusteenus: esindamine vaidlustusmenetluses riigihankes nr 292780 (Rapla) Spetsifikatsioon Neto KM Kokku Õigusteenuse tasu 1 220,00 292,80 1 512,80 Kulud ja lõivud 0,00 0,00 0,00 Kokku 1 220,00 292,80 1 512,80 Käibemaks Summa KM Kulud KM Neto KM Kokku KM 24% 1 220,00 292,80 0,00 0,00 1 220,00 292,80 1 512,80 Kokku 1 220,00 292,80 0,00 0,00 1 220,00 292,80 1 512,80 Tasumisele kuuluv summa (EUR) 1 220,00 292,80 1 512,80 Täname meeldiva koostöö eest! Pangaülekande rekvisiidid Swedbank AS EE302200221069588766 IBAN: EE30 2200 2210 6958 8766 SWIFT / BIC: HABAEE2X Palun kasutage makse teostamisel arve numbrit. Arve nr. Maksetähtaeg Kokku 20251738 15.08.2025 1 512,80 EUR Advokaadibüroo TRINITI OÜ Registrikood: 11984324 Tel. +372 685 0950 Swedbank AS: EE30 2200 2210 6958 8766 Maakri 19/1 KMKR number: EE101392248 [email protected] IBAN: EE30 2200 2210 6958 8766 10145 Tallinn www.triniti.ee SWIFT / BIC: HABAEE2X  2 (2) Spetsifikatsioon KONFIDENTSIAALNE Arve nr. 20251738 Ülesanne Õigusteenus: esindamine vaidlustusmenetluses riigihankes nr 292780 (Rapla) Tehtud tööd Tunnid 29.07.2025 Tutvumine vaidlustaja seisukohaga 0,40 30.07.2025 Täiendava seisukoha koostamine 0,10 31.07.2025 Vaidlustaja 29.07.2025 seisukoha ülevaatamine ja analüüs, kolmanda isiku täiendava seisukoha koostamine 2,90 Kolmanda isiku täiendava seisukoha koostamine 1,20 01.08.2025 Kolmanda isiku täiendava seisukoha koostamine (jätk) 0,80 Kolmanda isiku täiendava seisukoha täiendamine, edastamine VAKO-le ja menetlusosalistele 0,70 Kokku 6,10 Neto KM Kokku Kokku 1 220,00 292,80 1 512,80 Advokaadibüroo TRINITI OÜ Registrikood: 11984324 Tel. +372 685 0950 Swedbank AS: EE30 2200 2210 6958 8766 Maakri 19/1 KMKR number: EE101392248 [email protected] IBAN: EE30 2200 2210 6958 8766 10145 Tallinn www.triniti.ee SWIFT / BIC: HABAEE2X Advokaadibüroo TRINITI OÜ Telefon: +372 6 850 950 Maakri 19/1 Faks: +372 6 850 951 10145 Tallinn, Eesti [email protected] www.triniti.ee KOLMANDA ISIKU TÄIENDAV SEISUKOHT JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Adressaat: Riigihangete Vaidlustuskomisjon [email protected] Riigihanke 292780 viitenumber: Kuupäev: 1.08.2025 Vaidlustaja: P.Dussmann Eesti OÜ reg.kood: 10068915 Vaidlustaja Ott Saame, vandeadvokaat esindaja: e-post: [email protected] Hankija: Rapla Vallavalitsus reg.kood: 77000312 Kolmas isik: Baltic Restaurants Estonia AS reg.kood: 11391363 Kolmanda isiku Sandor Elias, vandeadvokaat esindajad: e-post: [email protected] Toomas Pugri, advokaat e-post: [email protected] Taotlused: 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Mõista kolmanda isiku menetluskulud välja vaidlustajalt. 1.1 Kolmas isik jääb oma 23.07.2025 menetlusdokumendis esitatud seisukohtade juurde. Vastuseks vaidlustaja 29.07.2025 seisukohale märgib kolmas isik järgmist. I. Kolmanda isiku pakkumus vastab hanketingimustele ning vaidlustaja etteheited pakkumuse vastavuse kontrolli nõuetele mittevastavusest on alusetud. 1.2 Esiteks, vaidlustaja möönab oma 29.07.2025 seisukoha p-des 2.1 ja 3.1, et etteheited ei ole mitte suunatud kolmanda isiku pakkumuse mittevastavusele (vaidlustaja kinnitab, et midagi niisugust ta ei oskagi kahtlustada), vaid sellele, et hankija ei ole väidetavalt kolmanda isiku pakkumust sisuliselt kontrollinud ega kontrollimist mõnesugusel vaidlustajale sobival viisil „dokumenteerinud“ ja tõendanud. Ühtlasi olevat vaidlustuskomisjon kohustatud uurimispõhimõttest tulenevalt vastavuskontrolliga seonduvad asjaolud välja selgitama. Vaidlustaja niisugune argument on aga vastuoluline. Vaidlustaja enda poolt viidatud lahendi 3-3-1-24-13 p-s 26 märgib Riigikohus, et „/---/ riigihankemenetluses tehtud viga ei too kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui  rikutud menetlus- või vorminõue ei mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt /---/“. Kuna pakkumuse vastavuse kontrolli eesmärk on välistada mittevastava pakkumuse esitanud pakkujaga hankelepingu sõlmimine, saab seega ka pakkumuse vastavaks tunnistamise vaidlustamise esemeks olla ju üksnes see, et minetused pakkumuse kontrollis tingisid selle, et hankijal jäi mingisugune pakkumuse sisuline puudus tähelepanuta, mistõttu tulnuks pakkumus tunnistada mittevastavaks. Kui vaidlustatakse konkureeriva ettevõtja pakkumuse vastavust hanketingimustele, on sisuliselt möödapääsmatu, et vaidlustatakse enamjaolt „pimesi“ (ehk konkurendi pakkumusega tutvumata, kuid siiski omades vähemasti ettekujutust, milles võis konkurendi pakkumuse mittevastavus seisneda). See aga ei tähenda, et vaidlustuse kolmanda isiku pakkumuse mittevastavuse osas saaks rahuldada ka siis, kui vaidlustaja ei too esile mitte ühtegi väidetavat mittevastavust. Pigem vastupidi, kui vaidlustaja sisuliselt möönab, et kolmanda isiku pakkumus võis olla vastav (ilma ühtegi sisulist etteheidet esitamata jättes saab lugeda, et vaidlustaja on konkludentselt möönnud pakkumuse sisulist vastavust), ja tugineb rõhutatult ja üldsõnaliselt üksnes formaalselt kontrolli läbiviimise väidetavatele minetustele, ei saa niisugust nõuet menetleda ega rahuldada. Veelgi enam – erinevalt vaidlustaja etteheitest ei ole võimalik hankijal ka nii abstraktsele etteheitele vastates „tõendada“ ega vaidlustuskomisjonil „uurida“ pakkumuse vastavuse kontrollimist. Erinevalt vaidlustaja arusaamast ei sisalda ka RHS mingit erilist pakkumuse vastavuse kontrolli „dokumenteerimise“ reeglistikku. 1.3 Teiseks, pakkumuse kontrollimise osas leiab vaidlustaja oma 29.07.2025 seisukoha p-s 2.1, et kuna hankija viitas, et edastas pakkumused (näidismenüüd) koolide esindajatele ning kuna vaidlustajale teadaolevalt ei tööta koolides toitumisspetsialisti, ei olevat justkui nõuetele vastavust sisuliselt kontrollitud. Kolmas isik eeltooduga ei nõustu. RHS-st ega ühestki muust õigusaktist, k.a riigihanke alusdokumentidest ei tulene hankijale kohustust omada majasisest spetsiifilist pädevust (nt toitumisspetsialisti näol) selleks, et kontrollida pakkumuse vastavust. Niisugust nõuet ei sätesta ka vaidlustaja viidatud sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“. Lisaks, RHS ei sätesta hankijale otsesõnu keeldu kaasata pakkumuse vastavuse kontrolli oma allasutusi või nende töötajaid (siinjuures väärib tähelepanu, et valla peetavad munitsipaalkoolid ei ole hankijast eraldiseisvad juriidilised isikud, vaid hallatavad asutused – PGS § 1 lg 2). Lisaks, vaidlustaja argumentatsiooniga nõustudes peaks sisuliselt mistahes avalikku kooli või koolieelsesse lasteasutusse toitlustusteenust tellides töötama hankija juures toitumisspetsialist ning kui toitumisspetsialisti hankija juures ei tööta, ei saa hankija järelikult kontrollida pakkumuse vastavust hanketingimustele. Niisugune tõlgendus viiks absurdini. Seega, kui pakkumuste vastavust kontrollisid mingis osas koolide töötajad, ei viita see kuidagi, et hankija ei oleks sisulist kontrolli nõuetekohaselt läbi viinud või pakkumuste vastavuse kontrollimisel oleks eksitud. 1.4 Seega on kolmanda isiku pakkumuse vastavaks (ja edukaks) tunnistamise otsused riigihanke osades 1 ja 2 õiguspärased. 2  II. Kolmanda isiku puhul ei esine kõrvaldamise aluseid. A. Vaidlustaja on esitanud uusi asjaolusid Pärnu lasteaedade toitlustuslepingu leppetrahvi kohta hilinenult, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta. 1.5 Vaidlustaja on 29.07.2025 seisukoha p-s 2.2 viitega Pärnu Postimehe artiklile sedastanud järgmist: „Väärib tähelepanu tänaseks samuti avalikult teatavaks saanud tõsiasi, et Pärnu linn on esitanud kolmandale isikule osundatud hankelepingu rikkumise eest leppetrahvi nõude“. Viidatu tuleb järgmistel põhjustel jätta tähelepanuta. RHS § 191 lg 1 teise lause kohaselt, uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavad dokumendid peavad olema vaidlustuskomisjonile laekunud hiljemalt kaks tööpäeva enne istungi toimumiseks määratud päeva või kirjalikus menetluses vaidlustuskomisjoni määratud täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäeva. Viidatud leppetrahvinõue on uus faktiväide/asjaolu (ja justkui vaidlustaja arusaama pidi alus kõrvaldamiseks), mida vaidlustuses pole esitatud. Kuna vaidlustaja ei edastanud RHS § 191 lg 1 järgides kõnealust uut asjaolu kaks tööpäeva enne täiendavate seisukohtade esitamise tähtpäeva (milleks oli 29.07.2025), vaid esitas selle täiendava seisukoha esitamise tähtpäeval, on tegemist hilinenult esitatud uue asjaoluga, mis tuleb jätta asja lahendamisel tähelepanuta. B. Pärnu lasteaedade toitlustuslepingu leppetrahv ei ole alus kolmanda isiku kõrvaldamiseks. 1.6 Sõltumata eeltoodust märgib kolmas isik siiski, et artikli (mis avaldati 23.07.2025) kohaselt avaldas Pärnu linna esindaja juuni keskel toimunud pressikonverentsil, et kavatseb kolmandale isikule trahvinõude esitada ning alla kuu hiljem „potsataski BRE-le trahvinõue“. Kolmas isik märgib, et kõnealune leppetrahvinõue esitati täpsemalt 11.07.2025. Seega esitati leppetrahvinõue nii pärast käesolevas riigihankes pakkumuste esitamise tähtpäeva (01.07.2025) kui ka vaidlusaluste hankija otsuste tegemise päeva (07.07.2025). Järelikult: (i) kolmandal isikul ei olnud võimalik leppetrahvinõude saamise „kogemust“ hankepassis kinnitada, kuna hankepassi täitmise ajal leppetrahvinõuet ei eksisteerinud, järelikult ei ole ta ka esitanud valeandmeid RHS § 95 lg 4 p 9 tähenduses ning (ii) hankijal ei olnud alust RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alust leppetrahvinõude osas kaaluda. Kolmas isik rõhutab siinkohal, et nagu artiklist nähtub, ei ole ta leppetrahvinõudega päri ja on selle koos seal sisalduvate väidetega vaidlustanud. C. Pärnu linn ei rakendanud Pärnu linna lasteaedade toitlustamise hankelepingu täitmise esimeste päevade eest kolmanda isiku suhtes mistahes õiguskaitsevahendit (k.a hinna alandamist), mistõttu puudus hankijal alus kaaluda kolmanda isiku kõrvaldamist RHS § 95 lg 4 p 8 alusel ja kolmas isik ei ole esitanud ka valeandmeid RHS § 95 lg 4 p 9 mõttes. 1.7 Esmalt väärib tähelepanu, et vaidlustaja püüab oma 29.07.2025 seisukoha p-des 2.2 ja 3.2 jätkuvalt ja läbivalt ignoreerida, et kolmanda isiku kõrvaldamise kaalumine nii RHS § 95 lg 4 p 8 kui ka RHS § 95 lg 4 p 9 alusel eeldab ühe kohustusliku elemendina (lisaks muudele), et kolmanda isiku suhtes olnuks seoses varasema hankelepingu rikkumisega rakendatud õiguskaitsevahendit, mida ta hankepassis eitaks. 1.8 Vaidlustaja leiab siiski 29.07.2025 seisukoha p-s 3.2, et hinna alandamise kui õiguskaitsevahendi rakendamiseks ei pidanudki Pärnu linn vastavasisulist tahet avaldama. Veel leiab vaidlustaja, et kuna kolmas isik ei lükkavat ümber, et Pärnu linn tegi kolmandale isikule „ettepaneku“ tasu mitte küsida ja et kolmas isik nõustus selle „ettepanekuga, vastavat selline faktoloogia hinna alandamise koosseisule VÕS § 112 ja RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses. Vaidlustaja lisab sama 3  seisukoha p-s 2.2, et niisuguse „nõustumuse“ andis kolmas isik eeldatavalt ennetamaks õiguskaitsevahendite kasutamist linna poolt, mis olevat aga siiski käsitletav „sanktsioonina“. Kolmas isik eeltooduga ei nõustu. 1.9 Esmalt, kolmas isik peab vajalikuks selgitada, et sündmused toimusid teises järjekorras. Hankelepingu täitmise esimeste päevade eest tasu mitte küsimise initsiatiiv tuli hoopis kolmandalt isikult, mitte Pärnu linnalt. Edasine pooltevaheline diskussioon (ja Pärnu linna vastav täiendav „ettepanek“) oli suunatud üksnes päevade arvule, mille osas tasu mitte rakendada. Tegemist ei olnud seega mitte Pärnu linna poolse „ettepanekuga“, millega kolmas isik nõustus, vaid vastupidi, kolmas isik tegi ettepaneku ja jõuti lõpuks ses osas kompromissile. Teisalt on ekslik vaidlustaja arusaam, justkui hinna alandamiseks (või mistahes muu õiguskaitsevahendi kasutamiseks) puudub vajadus järgida vastava õiguskaitsevahendi materiaalseid ja formaalseid eeldusi. Õiguskirjanduses selgitatud, et: „Iga õiguskaitsevahendi efektiivse kasutamise tingimus on, et täidetud oleks materiaalsed eeldused õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud oleks õiguskaitsevahendi formaalseid tingimusi. Üksnes sel juhul on õiguskaitsevahendi kasutamisel ka reaalsed tagajärjed – eelduste puudumise või formaalsete nõuete vastu eksimise korral jääb võlausaldaja nõue rahuldamata, kujundusõigusena kasutatud õiguskaitsevahendil ei ole aga õigust muutvat tagajärge.“1 „Kujundusõiguse kasutamise vältimatu eeldusena tuleb oma tahe õiguskaitsevahendit kasutada kohustust rikkunud võlgnikule teatavaks teha, st edastada teisele poolele vastav tahteavaldus. /…/. Tahteavaldus peab olema selge ja sellest peab ilmnema õiguskaitsevahendi kasutamise tahe. /…/. Ebaselgele või tingimuslikule tahteavaldusele ei saa üldjuhul anda kujundusõiguse (õigust muutvat) jõudu, kuna sellise õiguse kasutamine peab olema selge.2 Erinevalt vaidlustaja arusaamast on seega „eriline“ tahteavaldus hinna alandamise kui kujundusõiguse kasutamise vältimatu eeldus – s.o. tahteavaldusest peab olema selgelt aru saada, et lepingupool õiguskaitsevahendit kasutab, vastasel juhul ei saa väita, et õiguskaitsevahendit oleks rakendatud. Mitte igasugust lepingu täitmise käigus ilmnenud komplikatsioonide lahendamisele suunatud lepingupoolte suhtlust ei saa (ega olekski kuidagi võimalik) pidada automaatselt õiguskaitsevahendi kasutamiseks. Paradoksaalselt möönab vaidlustaja oma 29.07.2025 menetlusdokumendi p-s 2.2 ise ka, et tasu mitte küsimine oli kantud eesmärgist vältida õiguskaitsevahendite rakendamist (ja kaasnevat vaidlust mõlemalt poolelt vaadatuna). Antud juhul jõudsid pooled tasu mitteküsimise osas kokkuleppele (kompromissile), mitte ei olnud tegemist ühepoolse õiguskaitsevahendi kasutamisega Pärnu linna poolt. On põhjendamatu asuda tõlgendama Pärnu linna avaldusi ja suhtlust kolmanda isikuga selliselt, millel puudub igasugune seos Pärnu linna tegeliku tahte ja avaldatuga. Järelikult ei olnud kolmanda isiku suhtes Pärnu linna lasteaedade toitlustamise hankelepingu täitmise esimeste päevade osas vabatahtlikult tasu mitteküsimise korral rakendatud VÕS § 112 kohast õiguskaitsevahendit, mistõttu ei olnud täidetud ka RHS § 95 lg 4 p 8 koosseis ning hankija ei pidanud kolmanda isiku kõrvaldamist kaaluma. Samuti ei pidanud kolmas isik vastama hankepassis varasemalt „sanktsiooni“ kogemise küsimusele jaatavalt, sest Pärnu linn ei olnud vaidlusaluse hanke pakkumuse esitamise tähtpäevaks kolmanda isiku suhtes ühtegi sanktsiooni rakendanud, seega ei ole kolmas isik ka valeandmeid esitanud RHS § 95 lg 4 p 9 tähenduses. 1.10 Seega on kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus samuti õiguspärane. 1 Varul, P jt. Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne I, Tallinn, Juura 2016. § 101 p 7.1, lk 472. 2 Varul, P jt. Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne I, Tallinn, Juura 2016. § 101 p 7.3.1.2, lk 474. 4 1.11 Kokkuvõttes ei anna ka vaidlustaja 29.07.2025 seisukohas esitatu alust vaidlustuse rahuldamiseks. TÄIENDAV MENETLUSKULUDE NIIMEKIRI 1.12 Kolmas isik on seoses käesoleva täiendava seisukohaga kandnud järgmisi täiendavaid menetluskulusid, mille väljamõistmist vaidlustajalt kolmas isik taotleb: (i) Lepinguliste esindajate tasu vastavalt Advokaadibüroo TRINITI OÜ arvele nr 20251738 summas 1 220 eurot ilma käibemaksuta (lisa 1). Lepinguliste esindajate kulude koosseis ja nimekiri on nähtav arve lisaks olevast spetsifikatsioonist. Lepinguliste esindajate tunnitasu on 200 EUR+km. 1.13 Kolmas isik kinnitab, et kõik lepingulise esindaja täiendavast kulude nimekirjast nähtuvad kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Sandor Elias, vandeadvokaat Toomas Pugri, advokaat Kolmanda isiku lepingulised esindajad Lisa – Advokaadibüroo TRINITI arve nr 20251738 5