dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija vastus

Rahandusministeerium · 8. august 2025
Viit
12.2-10/25-181/217-7
Registreeritud
8. august 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/25-181
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Vaidlustuse vastus RTK vs LevelLab OÜ jt (291899) 2025-08-08.asice1139 KB
  • 📎Vaidlustuse vastus RTK vs LevelLab OÜ jt (291899) 2025-08-08.PDF298 KB

Sisu (failidest)

Teie: 05.08.2025 Lp Ulvi Reimets Meie: 08.08.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340 e-post [email protected] Esindaja1: Katri Bagirov talituse juhataja tel +372 58 959 115 e-post: [email protected] Teenuse tellijad: Sotsiaalministeerium registrikood 70001952 Vaidlustajad: ühispakkujad Levellab OÜ ja Eesti Tulevikuuuringute Instituut registrikoodid vastavalt 14557947 ja 80052910 Vaidlustajate esindaja: Tauno Õunapuu Levellab OÜ juhatuse liige e-post [email protected] Kolmas isik: ühispakkujad Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ ja Sihtasutus Mõttekoda Praxis VASTUS VAIDLUSTUSELE riigihankes „Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumber 291899) hankija otsusele tunnistada edukaks ühispakkujate Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ ja Sihtasutus Mõttekoda Praxis pakkumus Hankija taotlused: 1. Jätta vaidlustajate esitatud vaidlustus rahuldamata. 1 Esindusõiguse aluseks on Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 30.03.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/22 kinnitatud Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra punkt 4.6.1 (lisa 1). Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee Registrikood 70007340 2. Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. 3. Jätta kõik menetluskulud, sh vaidlustuselt tasutud riigilõiv ja vaidlustusmenetlusega seotud esindaja kulud, vaidlustajate kanda. 1. ASJAOLUD 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) edastas hankijale 05.08.2025 teate esitatud vaidlustusest riigihankes viitenumbriga 291899. VAKO palus hankijal riigihangete seaduse (RHS) § 194 lõike 5 alusel hiljemalt 08.08.2025 esitada VAKO-le kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mis pole kättesaadavad riigihangete registrist. 1.2. Hankija kinnitab, et vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid on VAKO-le elektrooniliselt kättesaadavad riigihangete registrist leheküljel „Dokumendid“. 1.3. Vaidlustuse kohaselt taotlevad vaidlustajad ühispakkujate Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ ja Sihtasutus Mõttekoda Praxis pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Vaidlustajad leiavad kokkuvõtvalt, et nende ühispakkumusele on hindamiskriteeriumi „Uuringu metoodika ning valimite kirjeldus ja põhjendatus“ eest määratud ebaõigesti 10 punkti 30-st võimalikust. 1.4. Hankija on seisukohal, et hankija otsus ühispakkujate Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ ja Sihtasutus Mõttekoda Praxis pakkumuse edukaks tunnistamise kohta on õiguspärane ning vaidlustajate ühispakkumusele hindamiskriteeriumi „Uuringu metoodika ning valimite kirjeldus ja põhjendatus“ eest määratud punktid on põhjendatud ning otsus ka selles osas õigusaktidega kooskõlas. 1.5. Hankija ei nõustu vaidlustajate vaidlustuses esitatud argumentidega ja vaidleb nendele täies ulatuses vastu, põhjendades oma seisukohta järgmiselt. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 2.1. Hindamismetoodika kohaselt olid riigihankes hindamiskriteeriumiteks “Tehniline lahendus”, mille eest oli võimalik pakkumuse eest saada kuni 65 väärtuspunkti ja “Teenuse maksumus ilma käibemaksuta”, mille eest oli võimalik saada 35 väärtuspunkti. Kriteerium “Tehniline lahendus” jagunes omakorda neljaks alakriteeriumiks: “Uuringu eesmärk”, “Uuringu metoodika ning valimite kirjeldus ja põhjendatus”, “Sotsiaalne hindamiskriteerium - samaväärne palk samaväärse töö eest” ja “Töö teostamisega seotud riskid ja nende maandamismeetmed”, punktid alakriteeriumite eest jagunesid vastavalt 20, 30, 5 ja 10 väärtuspunkti. Edukaks tunnistatud ühispakkujate Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ ja Sihtasutus Mõttekoda Praxis pakkumus sai kõigi alakriteeriumite eest maksimaalsed väärtuspunktid. 2.2. Vaidlustajate pakkumus sai kõigis alakriteeriumites maksimaalsed punktid, välja arvatud „Uuringu metoodika ning valimite kirjeldus ja põhjendatus“, mille eest oli vaidlustajatele võimalik anda 10 väärtuspunkti. Hindamisprotokollis on hankija põhjendanud, et meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud arusaadavalt, kuid mitte detailselt. Väljapakutavate metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekust on üldjoontes põhjendatud ja lahendused on omavahel uuringu eesmärgist lähtuvalt 2 (5) seostatud. Valimite suurus ja moodustamise põhimõtted on üldjoontes uuringu eesmärgist lähtuvalt põhjendatud. Kirjelduse või põhjenduste detailides esinevad üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid ja/või ebatäpsused (pakkumuse lisandväärtuse ja tugevuste juures on välja toodud dokumendianalüüsil põhineva horisondiseire, mille lisandväärtus on kaheldav. H-veebi ja S-veebi andmete tõlgendamise võimalust on üle hinnatud), mis ei taksita tellijal siiski aru saamast metoodiliste lahenduste ja valimite moodustamise tervikust ja pakkuja valmisolekust vastavaid tegevusi läbi viia. Kokkuvõttes jääb detailsusest puudu. Valimi moodustamisel ei eristu KOV asutatud eraõiguslikud hooldekodud. 2.3. Vaidlustuse kohaselt väidavad vaidlustajad kokkuvõtvalt, et valimite eristus (KOV vs eraõiguslikud hooldekodud) on pakkumuses olemas; metoodika on piisavalt detailne ja teaduspõhine; lisandväärtus (horisondiseire, H/S-veeb) on metoodiliselt põhjendatud; lisandväärtused ei ole hindamisel arvesse võetud. Hankija ei nõustu vaidlustajate argumentidega ning leiab, et hindamisprotokolli ei ole võimalik täiendada ning hindamisel anda vaidlustada pakkumusele enam punkte. Hankija selgitab ja põhjendab oma väiteid järgmiselt. 2.4. Valimite eristus: KOV asutatud eraõiguslikud hooldekodud. Vaidlustuses väidetakse, et pakkumus eristab selgelt KOV-ile kuuluvad ja eraõiguslikud asutused. Hankija selgitab, et vaidlustajate pakkumuses ei tehta selget eristust KOV asutatud eraõiguslike hooldekodude ja eraomanduses olevate hooldekodude vahel. Viidatud fraasid ("KOV-ile kuuluvad ja eraõiguslikud") ei täpsusta, kas KOV asutatud eraõiguslikud juriidilised isikud (nt sihtasutused, OÜ-d) on eraldi käsitletud. Hindamisprotokollis tuginevad hindajad riigihanke tehnilise kirjelduse lk 12 toodule: “Täiendavate intervjuude puhul tuleb kaasata erineva profiiliga teenuseosutajaid. Nende hulka peavad kuuluma nii KOV-i omandis olevad kui ka eraõiguslikud teenuse osutajad, kes tegutsevad erinevates Eesti piirkondades”. Hindamisprotokollis toodud hindajate hinnang, et valim ei erista piisavalt institutsionaalse kuuluvuse erisusi, on põhjendatud, kuna pakkumus ei sisalda operatsionaliseeritud definitsiooni ega analüütilist käsitlust KOV asutatud eraõiguslike üksuste kohta. KOV asutatud eraõiguslikud hooldekodud on õiguslikult ja juhtimislikult eraldiseisev kategooria, mille eristamine on oluline reformi mõju hindamisel. Selle puudumine analüüsis võib moonutada tulemusi. 2.5. Metoodika detailsus. Vaidlustajad väidavad, et nende pakkumuse metoodika on teaduspõhine ja detailselt kirjeldatud. Hankija hinnangul ei vasta toodud väide tegelikele asjaoludele, sest kuigi pakkumus on mahukas, ei ole meetodite rakendamise loogika (nt klasteranalüüsi eeldused, valimi suuruse põhjendus, sihtrühmade valiku mehhanism) piisavalt operatsionaliseeritud. Mitmed metoodilised komponendid (nt triangulatsioon, klasteranalüüs) on mainitud, kuid mitte struktureeritud analüüsiplaani osana. Puudub selge seos uurimisküsimuste ja meetodite vahel. Samuti esineb kvalitatiivse analüüsi koodi ebaselgus, kuna pakkumuses esitatud viide ei näita otseselt ära millisel põhjal näitena kasutatud koodid tekivad (nt kuidas tekivad rahastuses koodid kas induktiivselt või deduktiivselt). Kuigi pakkumus mainib koodiraamistikku ja rühmadevahelisi võrdlusi, ei ole esitatud konkreetset näidet ega raamistikku, mille alusel temaatiline analüüs viiakse läbi. Viide „eeldefineeritud koodiraamistikule“ ilma lisadeta ei ole alati piisav hindamaks, kui põhjalikult see on ette valmistatud. Hinnang, 3 (5) et metoodika on arusaadav, kuid mitte piisavalt detailne, on põhjendatud. Detailne metoodika eeldab muuhulgas analüütilist läbipaistvust, mida pakkumus ei taga täiel määral. 2.6. Horisondiseire ja H- ja S-veebi kasutus. Vaidlustuse kohaselt on horisondiseire ja H- ja S-veebi kasutus metoodiliselt põhjendatud. Hankija ei saa vastava väitega nõustuda, kuna horisondiseire on strateegilise planeerimise tööriist, mitte otseselt sobiv meetod empiirilise mõjuanalüüsi tegemiseks. Selle sidumine IV uurimisülesandega on kontseptuaalne, mitte metoodiline. H- ja S-veebi andmestike kasutus on täiendav, mitte keskne. Pakkumus ei näita, kuidas nende andmete kvaliteeti, piiranguid ja sobivust analüüsitakse. Puudub selge andmevaliku ja puhastamise metoodika. Vaidlustajad on allikana esitanud STAR2, kus ööpäevaringne üldhooldusteenus ei kajastu ning S- ja H-veebi nähakse KOV enesehindamise vahendina ilma, et oleks viidatud eelnevale vajadusele leppida tellijaga kokku, milliste tunnuste alusel väljavõtud koostatakse ning et väärtõlgenduste vältimiseks räägitakse läbi, mida tabelites sisaldavad tunnused tähendavad. Hinnang, et nende komponentide lisandväärtus on piiratud, on põhjendatud, kuna nende analüütiline roll ei ole pakkumuses piisavalt selgitatud. Samuti on riigihanke tehnilises kirjelduses (lk 6) selgelt märgitud, et I uurimisülesande lahendamisel viiakse läbi sekundaaranalüüs ja analüüsitakse vähemalt järgmisi allikaid: ✓ 2023–2025. aastate osas sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) menetlusi (lihtmenetlusi ja juhtumimenetlusi); ✓ h-veebi üldhoolduse andmeid; ✓ s-veebi koduteenuse andmeid. Seega ei saa olla ka tegemist riigihanke alusdokumentides nõutule lisaks ja omapoolselt pakutud lisalahendusega. 2.7. Lisandväärtuste arvestamine hindamisel. Vaidlustajad väidavad, et lisandväärtusi ei ole arvesse võetud. Hankija ei nõustu antud väitega, kuna kõnealuses hindamiskriteeriumis on selgelt öeldud, et lisandväärtus peab olema sisuliselt põhjendatud ja uuringu eesmärke toetav. Pakkumuses esitatud lisandused (nt stsenaariumid, valideerimisseminarid) on tulevikku suunatud, kuid ei paranda otseselt metoodika kvaliteeti ega valimi põhjendatust. Hindajad ei ole kommenteerinud iga lisandväärtust eraldi, vaid hinnanud pakkumuse terviklikku vastavust kriteeriumile. Kui lisandused ei paranda selgelt metoodika selgust, siis on põhjendatud ja õigustatud nende arvestamata jätmine. Lisandväärtuse pakkumine oli vabatahtlik ja mitte igasuguse täiendava lisanduse ja lisandväärtuse eest ei saa anda väärtuspunkte. 2.8. Eeltoodule tuginedes on hankija antud punktid vaidlustajate pakkumusele alakriteeriumi „Uuringu metoodika ning valimite kirjeldus ja põhjendatus“ eest põhjendatud, hankija ei ole otsuse tegemisel kohaldanud vääralt oma kaalutlusõigust ning hankija edukaks tunnistamise otsus on õiguspärane. Hindamisprotokollis toodud hindajate hinnang metoodika kohta on argumenteeritud, sisuliselt põhjendatud ja kooskõlas hindamismetoodikaga. Hindajad on põhjendanud ja selgitanud, millele tuginedes on jõutud järeldusele, et pakkumus ei erista piisavalt KOV asutatud eraõiguslikke hooldekodusid, mis on oluline analüütiline kategooria. Samuti on põhjendatud, et kuigi metoodika on mahukas, siis ei ole see piisavalt struktureeritud ja operatsionaliseeritud ning et lisandväärtused on kontseptuaalsed, mitte metoodiliselt kriitilised. Hankija märgib siinkohal, et vaidlustajate vaidlustuses on läbivalt selgitatud, mida erinevad pakkumuses toodud väited tähendavad, näitavad ja hõlmavad, mis juba 4 (5) iseenesest näitab, et pakkumus ei olnud piisavalt detailne, selge ja arusaadav konkreetsete komponentide osas. Kohtupraktikas on varasemalt mitmel korral märgitud (nt TlnRKo 30.08.2019, 3-18- 1445; p-d 14-16), et pakkumuse kvaliteedi hindamine on hindamiskomisjoni diskretsiooniline otsus. Hindamisprotokollist nähtub, et hindaja ei ole oma kaalutusõigust vääralt kohaldanud ning on hindepunktide andmisel vaidlustaja märgitud asjaoludega arvestanud. Hankija hinnangul on hindamise tulemused põhjendatud ja kooskõlas hindamismetoodikaga. Hankija on hinnanud pakkumusi hindamiskriteeriumite alusel kooskõlas RHAD-iga. Tulenevalt eeltoodust puuduvad alused hankija otsuse kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta kehtetuks tunnistamiseks. Hankija otsus on õiguspärane ja vastavuses RHS § 117 lg-ga 1. Lisad: 1. Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise kord Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katri Bagirov Talituse juhataja 5 (5)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →