Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Hr. Taivo Kivistik Edastatud digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected] 07. august 2025 VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT HANKIJA 04.08 VASTUSELE JA VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Riigihange: „Narva linna haljasalade hooldustööd 2026–2027“ (viitenumber 296622) Vaidlustaja: Tänavapuhastuse Aktsiaselts registrikood: 10346917 Aadress: Järve 37, 11314 Tallinn Esindaja: Vandeadvokaat Diana Minumets Advokaadibüroo WIDEN OÜ Rävala 4, 10145 Tallinn E-post: [email protected] Hankija: Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet Registrikood: 75039729 Aadress: Peetri plats 3, 20308, Narva E-post: [email protected] Esindaja: Vandeadvokaat Andrei Matvejev Advokaadibüroo Andrei Matvejev Kulgu 4, Narva E-post: [email protected] I ASJAOLUD 1. 04.07.2025 avaldas Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet (edaspidi: hankija) riigihangete registris hanketeate riigihanke nr 296622 „Narva linna haljasalade hooldustööd 2026–2027“ läbiviimiseks avatud hankemenetlusena (edaspidi: Riigihange). Pakkumuste esitamise tähtajaks oli hanketeates märgitud 05.08.2025. 2. Tänavapuhastuse Aktsiaselts (edaspidi: vaidlustaja) esitas 28.07.2025 Riigihanke alusdokumentide peale vaidlustuse, milles taotles Riigihanke menetluse peatamist ning Riigihanke alusdokumentide õigusaktidega kooskõlla viimist (edaspidi vaidlustus). Riigihangete Vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) andis vaidlustajale 29.07.2025 teada, et hankija pikendas Riigihankes pakkumuste esitamise tähtaega kuni 09.09.2025 ja soovis teada, kas vaidlustaja loobub menetluse peatamise taotlusest. Kuna menetluse peatamise taotlus polnud pakkumuste esitamise tähtaja pikendamise tõttu enam asjakohane, loobuski vaidlustaja menetluse peatamse taotlusest. Seetõttu ei käsitle vaidlustaja ka käesolevas täiendavas 1  seisukohas hankija sisulisi vastuväiteid menetluse peatamise kohta. Ülejäänud osas jäi vaidlustus jõusse. 3. 04.08.2025 edastas VAKO teate vaidlustuse läbivaatamise kohta kirjalikus menetluses ning edastas ka hankija vastuse vaidlustaja seisukohtadele. Menetlusosalistel on võimalik VAKO-le esitada täiendavaid selgitusi kuni 07.08.2025. Käesolevaga esitabki vaidlustaja täiendava seisukoha hankija 04.08.2025 vastuse kohta (ptk II). Samuti esitab vaidlustaja enda menetluskulude nimekirja (ptk III). II RIIGIHANKE ALUSDOKUMENDID ON SEADUSEGA VASTUOLUS Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 1 „Üldnõuded“, p 8; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 1 „Üldnõuded“, p 8 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 1 „Üldnõuded“, p 8 on ebaselge ning seega riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus 4. Vaidlustaja palus kohustada hankijat esitama infot maa-aluste kommunikatsioonide kohta töövõtjale ise ning määratleda eritehnoloogia kaasamist nõudvate tööde mahu. Hankija oli seisukohal, et info maa-aluste kommunikatsioonide kohta on kättesaadav Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduses ning et kohustuste mahu ja sisu määramine hankemenetluses on hankija kaalutlusõigus, mida vaidlustaja ei saa dikteerida. 5. Vaidlustaja on jätkuvalt seisukohal, et kõige täpsem ja ajakohasem teave enda kinnistutel asuvate või sinna kavandatavate kommunikatsioonide kohta peab olema hankijal, kuivõrd hankija on nimetatud kinnistute omanik. Samuti, hankija kui kohaliku omavalitsuse üksus on pädevaks asutuseks ehitusseadustiku (EhS) mõttes enda KOV territooriumil asuvate kinnistute kohta projekteerimistingimuste, ehituslubade ning kasutuslubade väljastamiseks (EhS § 28, 36, 38–39). Uute kommunikatsioonitrasside rajamisel toimub nende kohta info kandmine Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendusse viitega, samas hankijal kui pädeval asutusel ja kinnistuomanikul on iseenda kinnistuid läbivatest ja kavandatavatest kommunikatsioonitrassidest ülevaade olemas juba planeerimisprotsessi käigus. 6. Hankija on õigesti aru saanud, et vaidlustaja ei ole RHS-i §-le 88 viidates olnud rahul mitte kasutatud terminoloogiaga, vaid hankedokumentides määratud kohustuste sisuga, õigemini nende ulatuse puudumisega. Sellele on vaidlustaja ka korduvalt tähelepanu juhtinud. RHS-i § 87 lg-st 1 ja § 88 lg-st 1 tulenevalt on tehnilise kirjelduse koostamine ning töömahu määratlemine (hankelepingu eseme kindlaksmääramine) hankija kohustus. Nagu eespool selgitatud, on vastavad andmed ja kõige kohasemal viisil just hankijal olemas. Seetõttu on just hankija see, kes saab kohaselt komplekteerida ning avaldada trassidest tulenevad riskid ja mõjud tööde mahtudele, et kõigil pakkujatel oleks ühetaoline info pakkumuse koostamiseks (RHS § 88 lg 7). 7. Seetõttu ei ole vaidlustaja arvates õiguspärane, et hankija jätab kohustuse määratleda tööde maht ning kommunikatsioonitrassidest tuleneva riskianalüüsi tegemise töövõtjate õlule. Seda eriti veel sedavõrd kohmakal ning ebamõistlikult koormaval viisil nagu geoportaalist kogu linna katvate kinnistute osas väljavõtete tegemise ja andmete kogumisega. 8. Vaidlustaja lähtub eeldusest, et tavapärased haljastustööd (niitmine, lumekoristus jm) ei tohiks mitme meetri sügavusel asuvatele maa-alustele kommunikatsioonitrassidele üleüldse ohtu kujutadagi. Juhul, kui hankija leiab ja teab, et mõne tavapärase haljastustööde tööliigiga kaasneb siiski oht mõnele maa-alusele kommunikatsioonitrassile, peaks vaidlustaja arvates hankija sellest pakkujaid teavitama. Hankijal kui kinnistuomanikul peaks olemas olema info selliste olemasolevate või rajatavate kommunikatsioonitrasside kohta, mille osas kaasneb kahjustamise oht, ning pakkumuste võrreldavuste tagamiseks tuleks sätestada ka hankija kohustus sellist infot töövõtjatele ise jagada. Vastasel korral on pakkujatel tööde mahtude ja riskide osas erinev info, andes sealjuures selge konkurentsieelise pakkujale, kes on varasemalt Narva linnas riigihanke esemeks olevaid töid juba teostanud. Sellega ei ole RHS § 3 p-st 2 tulenev võrdse kohtlemise põhimõte aga hankemenetluses tagatud. 9. Vaidlustaja juhib ka tähelepanu, et riigihanke eeldatav maksumus on 2 300 000 eurot, ületades rahvusvahelist piirmäära. Seega tuleb riigihanke puhul eeldada ka välisriigi pakkujate huvi olemasolu. Hankija soovitus, mille kohaselt peaks iga pakkuja ise kogu Narva linna trassid ja 2  nendest tulenevad riskid kaardistama, ei koorma ebamõistlikult mitte üksnes siseriiklikke pakkujaid, vaid ka diskrimineerib välisriigi pakkujaid. Mõistetavalt ei pruugi välismaised pakkujad Maa- ja Ruumiameti geoportaali veebirakenduse olemasolust isegi teadlikud olla, veel vähem osata seda eesmärgipäraselt kasutada. Sellega rikub hankija RHS § 3 p 2 tulenevat kohustust kohelda kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on lisaks Eestile ka mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt. 10. Vaidlustaja ei nõustu hankija arvamusega, justkui oleks vaidlustaja soovi näol – nimetada RHAD-s eritehnoloogiat või töötajate eriväljaõpet vajavate tööde mahud (nõlvade pindala) – tegemist RHS § 88 lg-s 6 sätestatud kindla protsessi ja tootmisviisi nimetamisega, mis lubatud pole. Vaidlustaja ei taotle tööde protsessi kindlaksmääramist, vaid tööde mahu määratlemist ehk nõlvade pindala väljatoomist, mis üleüldse võiksid vajada eritehnoloogia kasutamist. Hankija peaks oma eelnevale kogemusele tuginedes oskama seda määrata. Selline palve on igati kooskõlas hankija RHS § 88 lg-s 1 sätestatud kohustusega koostada tehniline kirjeldus piisava täpsusega, et pakkujatel oleks võimalik oma pakkumus piisava info alusel koostada. Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 1 „Üldnõuded“, p 42; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 1 „Üldnõuded“, p 42 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 1 „Üldnõuded“, p 42 ning Lisa 5. Hankelepingu eelnõu punkt 1.4 on ebaselged ning seega riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus 11. Vaidlustaja soovis, et hankija töötaks välja mehhanismi, mille alusel oleks võimalik hooldusmahtude muutmisel objektiivselt välja arvutada ka osutatava teenuse maksumus. Hankija sellega ei nõustunud, väites, et praegune hinnaregulatsioon ei ole pakkumuse koostamist ja hinnastamist silmas pidades pakkujate suhtes ebavõrdne, ning et töövõtjatel on lepinguliste kohustuste vahekorra olulisel muutumisel võimalik VÕS § 97 lg 5 alusel lepingust taganeda. 12. Vaidlustaja on seisukohal, et hanke praegune hindade muutmise regulatsioon sobib ainult juhtudel, mil lisanduvad või vähenevad konkreetse hooldusklassiga ala ruutmeetrid. See ei kõrvalda aga vastuolu, mis tekib juhul, kui hankija muudab hooldatavat objekti olemasoleva ala sees – kui hooldatava ala ruutmeetrid küll ei muutu, kuid hooldatavale alale lisatakse uusi ressursimahukaid hooldusobjekte. Näiteks kui enne asus kinnistul 1000-ruutmeetrine rohumaa, mis vajas ainult niitmist, siis nüüd otsustatakse sellele alale teha park, lisades 5 uut purskkaevu, suurt hooldust vajavad peenrad, 20 prügikasti, aastaringset hooldust vajavad kõnniteed jne. Ruutmeetrite arv jääks samaks, kuid ressursimahukus muutuks oluliselt. 13. Hankija on oma vastuses selgitanud, et vastuolu saab kõrvaldada sellega, et kui muudatuste maht ületab 10%, esitab tellija hinnapäringu ning kui pakkujale uus hind sobib, tellitakse tööd uue hinnaga. Ka kirjeldatud võimalus ei täpsusta seda, mida tähendab „mahu muutumine“ üle 10% ning kuidas selline tingimus rakendub juhul, kui hooldatava ala pindala ehk m2 ei muutu. Liiatigi loob see aluse lepingu ettenägematuks ning meelevaldseks muutmiseks lepingu hilisema täitmise käigus. Kirjeldatud hinnapäring ning selle alusel sõlmitavad kokkulepped ei ole pakkujatele ettenähtavad, mistõttu ei ole selline alus tulevaste lepingumuudatuste elluviimiseks kooskõlas RHS §-s 123 sätestatud hankelepingu muutmise piirangutega. 14. Kohane pole ka hankija viide VÕS § 97 lg-st 5 tulenevale võimalusele lepingust taganeda. Nimetatud õiguskaitsevahend (lepingust taganemise) pole ju kohaldtav juhul, kui lepingus on ette nähtud ühe poole õigus lepingu mahtusid enda äranägemisel muuta (mis käesoleval juhul hankijal on). VÕS § 97 lg 1 kohaselt peab kohustuste vahekorra oluline muutumine olema tingitud ettenägematust asjaolust. Kui leping lubab hankijal mahtusid enda äranägemisel muuta, siis vastava punkti kaudu on kõikvõimalikud mahumuudatuste võimalusel pakkujale ette nähtavad. Seetõttu on vaidlustaja endiselt seisukohal, et hankijal tuleks välja töötada mehhanism, kuidas lepingu mahtude muutumisel muutuks objektiivselt ning võrreldavas mahus ka töövõtja tasu. Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 2.2; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 2.2 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 2.2 on ebaselge ja seega riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus 3 15. Vaidlustaja palus hankijal prognoosida ja kindlaks määrata riigihanke alusdokumentides prügikottide arv, mis võib talgute käigus tekkida. Hankija vastas nii teabevahetuses (vt vaidlustuse Lisa 2, hankija vastus nr 8) kui ka vaidlustusele vastuses, et ta ei tea, kui palju prügikotte lepingu perioodil tekib. Vaidlustaja on siiski palunud täpsustada mitte kogu lepinguperioodil tekkivate prügikottide mahtu, vaid ainult talgute korras tekkivate prügikottide mahtu. 16. Kui olukord on selline, nagu hankija väidab – et ta ei pidanud talgute all silmas mitte kampaaniat „Teeme ära!“ või muud inimeste algatusel linnas tehtavaid koristustöid (talguid), vaid lepingust tulenevat töövõtja kohustust kõrvaldada lepingust tulenevate hooldustööde käigus tekkivad haljastus- jms jäätmed, on vaidlustatud RHAD tingimused oma sõnastuselt ebaselged. Nimelt kõikides nimetatud tehnilise kirjelduse osades 1–3 ptk-s 3 on ühine punkt 2.2, mis kohustab töövõtjat heakorrakuude käigus talgute läbiviimise ajal kogunenud prügikotid oma kuludega ära vedama. Seega peaks hankija vastava vastuolu või ebaselguse RHAD-s kõrvaldama, kuna talgutena ei saa mõistlikult võttes silmas pidada töövõtja enda poolt lepingust tulenevate hooldustööde teostamist. Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 16; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 16 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 16 on ebaselge ning seega riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus 17. Vaidlustaja palus hankijal kindlaks määrata tööde mahud, st eristada parkettkiviga teede pindala kogu haljasalade pindalast. Hankija selgitas, et pakkujatel on võimalik kohapeal objektiga tutvuda, et pindala kindlaks määrata. Samuti selgitas hankija vaidlustuse vastuses, et parkettkiviga teede pindala pole võimalik kindlaks määrata, kuna kõnniteede pindala ja nende kattematerjalid muutuvad pidevalt. 18. Vaidlustaja viitab jällegi esiteks hankija RHSi § 88 lg-st 1 tulenevale kohustusele koostada tehniline kirjeldus piisava täpsusastmega. Kohtupraktika kohaselt ei saa hankijalt nõuda detailsuseni täpse tehnilise kirjelduse koostamist, kuid see peab olema vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele siiski piisavalt täpne ja arusaadav. 1 Antud asjaolu on pakkujate jaoks oluline, kuna parkettkiviga kõnniteede talihooldus on pakkujate jaoks üks kallimaid tööliike, mis vajab objektiivset hinnastamist. 19. Vastupidiselt hankija seisukohale selgitab vaidlustaja, et Riigihanke alusdokumentide koostamine piisava täpsusega ei ole kuidagi vastuolus RHS-i § 88 lg-s 6 nimetatud keeluga nimetada kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. Vastupidi – vaidlustajale jääb arusaamatuks, milles hankija viidatud vastuolu seisneb, sest tööde mahu kindlaksmääramine või objektiivse hinnamuutuste mehhanismi koostamine ei tähenda kindla ostuallika, protsessi, kaubamärgi vms nimetamist. 20. Olukorras, kus hankija ise ka ei oska erihooldust vajavate teede pindala määrata ning annab mõista, et tal pole võimalik seda prognoosida ka tulevikus, kuna kõnniteede pindala ja nende kattematerjalid muutuvad pidevalt, viitab juba ainuüksi see selge vajaduse järele kujundada juba eelnevalt mainitud objektiivne hinnamuutuste mehhanism. Ka VAKO praktikas on leitud, et tehniline kirjeldus või teised riigihanke alusdokumendid tuleks hankijal piiritleda nii, et selle töö mahu arvestamise risk, mida pakkujatel mitmeaastase lepinguperioodi jooksul tuleb kanda, ei oleks täielikult pandud pakkujatele. 2 Vaidlustaja mõistab, et esmasel mahu määratlemine võib tähendada hankijale teatavat halduskoormust, kuidas edaspidiselt saab hankija ju vastavaid andmeid kõigis tulevastes hankemenetlustes kasutada, sh arvesse võttes tegelikest oludest tingitud muutuseid. 1 TlnHK 316-608, p 13; TlnHK 3-15-305, p 13; EKo C423/07, p 58; RKHK 3-3-1-2-12, p 15.2. 2 VAKO 282-20/228027, p 18. 4 Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 4.2; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 4.2 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 4.2 on ebaselge ning seetõttu riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus 21. Vaidlustaja soovis, et hankija määraks tehnilises kirjelduses kindlaks jõepiirete, treppide, käsipuude jm vähemalt umbkaudsed mahud. Hankija selgituste kohaselt aga kaasneks liiga detailse tehnilise kirjeldusega pakkujate ringi kitsendamine ja vastuolu RHS-i § 88 lg-ga 6. Vaidlustaja kahtleb, kas hankija on õigesti aru saanud RHS § 88 lg 6 eesmärgist. RHS-i § 88 lg 6 eesmärk on vastupidi – vältida konkurentsi kunstlikku piiramist ja ära hoida suunatud hanked kindla tootja, toote või pakkuja eelistamiseks, mistõttu ongi sätestatud keeld nimetada kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki vm. 22. Tööde mahu kindlaksmääramine ei eelda kindla ostuallika, kaubamärgi, patendi, tüübi, päritolu ega tootmisviisi nimetamist ega piira konkurentsi kunstlikult, vaid vastupidi – suurendab seda. Kui tööde mahud ei ole ebamäärased, suurendab see konkurentsi, läbipaistvust, pakkujate võrdset kohtlemist ja riigi rahaliste vahendite säästlikku kasutamist, kuna pakkujad ei pea hakkama töömahtusid iseseisvalt hindama, mistõttu on pakkumused objektiivsed ja võrreldavad. Vastasel korral tekib eelis varasemalt Narva linnas teenust osutanud pakkujatel, kuna nemad on varasema kogemuse tõttu täpsemalt teadlikud tööde tegelikest mahtudest ja saavad seetõttu esitada kohasema ning väiksema riskikoefitsiendiga ja seetõttu madalama hinnaga pakkumuse. Seetõttu leiab vaidlustaja, et tegemist ei saa olla ka sellise olukorraga, kus hankijal vastavaid andmeid nende puudumise tõttu võimalik esitada ei oleks. 3 Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 4 „Linnainventari hooldustööd“, p 4.14; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 4 „Linnainventari hooldustööd“, p 4.9 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 4 „Linnainventari hooldustööd“, p 4.12 on ebaselge ning seega riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus 23. Vaidlustaja soovis, et hankija töötaks välja mehhanismi, mille alusel oleks võimalik hooldusmahtude muutmisel objektiivselt välja arvestada ka osutatava teenuse maksumus. Hankija jäi oma seisukoha juurde, et tema pakutud mehhanism töömahu muutmise korral on objektiivne, arusaadav ja läbipaistev: kui linnale lisanduvad uued objektid, on tellijal õigus lisada need olemasolevasse lepingusse kuni 10% ulatuses, rakendades sama ruutmeetrihinda. Kui muudatuste maht ületab 10%, esitab tellija hinnapäringu, ning juhul, kui pakkujale sobib uus hind, tellitakse tööd uue hinnaga. 24. Vaidlustaja selgitab, et praegune mehhanism ei lahenda olukorda, kus hooldatavate alade ruutmeetrite maht ei muutu, aga muutub oluliselt hooldatava ala iseloom, kui lisatakse ressursimahukat hooldust vajavaid objekte sama pindala sisse. Vaidlustaja toob siinkohal jällegi näiteks olukorra, kus endise 1000-ruutmeetrise rohumaa, mis enne vajas vaid hooajalist niitmist, asemele otsustataks rajada hooldusmahukas park, mis hakkab sisaldama lillepeenraid ning aastaringset hooldust vajavaid prügikaste ja parkettkivi kõnniteid. Sellises olukorras on ruutmeetrid samaks jäänud, kuid oluliselt muutunud hooldustöö ressursimahukus ja maksumus. 25. Hankija on viidanud võimalusele, et kui muudatuste maht ületab 10%, esitab tellija hinnapäringu, ning juhul, kui pakkujale sobib uus hind, tellitakse tööd uue hinnaga. Hankija annab mõista, et peab seda nn tellija reserviks RHS § 123 lg 1 p 1 alusel. Vaidlustaja selgitab, et ka kirjeldatud tingimuse alusel ei ole mõistetav, mida tähendab mahtude muutumine üle 10 %. Kuna varasemas osas on hankija sisustanud mahtude muutumist vaid hooldatava ala m2 muutumisega, puudub kindlus ja selgus, kuidas mahtude muudatust käsitleda juhul, kui hooldatav ala ei muutu. Lisaks markantsematel juhtumitel (senise 1000 m2 rohumaa asemele suure hooldust vajava pargi rajamine) võib see ületada hankija ettenähtud 10% rahalist reservi, mis tähendab seda, et hankija ei saaks nn reservi RHSi § 123 lg 1 p 1 ega ka RHS § 123 lg 1 p 2 alusel kasutusele võtta, kuna esimesel juhul võib muudatuste väärtus ületada 10% hankelepingu asjade algsest maksumusest ning teisel juhul pole tingimused hinna läbivaatamise kohta riigihanke alusdokumentides piisavalt selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Seetõttu jääb vaidlustaja oma seisukoha juurde, et hankija peaks välja töötama 3 VAKO 153-23/268083, p 8.1; TlnRnK 3-23-2547, p 10. 5  mehhanismi, mis võimaldaks töömahtude muutmisel ka maksumuse muutmist objektiivsetel alustel. Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 4 „Linnainventari hooldustööd“, p 4.10; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 4 „Linnainventari hooldustööd“, p 4.7 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 4 „Linnainventari hooldustööd“, p 4.10 on ebaselge 26. Vaidlustaja on palunud hankijal esitada demonteeritavate elementide maht. Hankija selgitas vaidlustusele vastuseks, et hankedokumentides on selgelt määratud vahetatavate elementide ülempiir: 50 tk, ning et hankija mainis ka teabevahetuses ülempiirina just 50 elementi. Vaidlustaja sõnab, et esiteks ei ole riigihanke alusdokumentides elementide 50 tk ülempiiri seatud – hankija on selle ülempiiri välja toonud küll teabevahetuses (vt vaidlustuse Lisa 2, hankija vastus nr 13), aga mitte sätestanud riigihanke alusdokumentides. Selgituste andmise kaudu aga ei ole lubatud riigihanke alusdokumente muuta (RHS § 46 lg 3). 27. Teiseks on hankija välja toonud, et hankija vastuse sõnastusest saab tuletada, et vahetatavate elementide ülempiir on 50 tk. Vaidlustaja sellega ei nõustu – hankija ütleb teabevahetuses (vt vaidlustuse Lisa 2, hankija vastus nr 13), et „Eeldame siiski, et maht ei ületa 50 ühikut“. Vaidlustaja arvates pole sellest võimalik tuletada imperatiivset sõnastust, et elementide maht kindlasti 50 ühikut ei ületa. Ebakindlusele viitab ka juba hankija kasutatud sõnastus „eeldame“. Seetõttu on vaidlustaja endiselt seisukohal, et hankija peaks demonteeritavate elementide mahu hanke alusdokumentides kindlaks määrama, et demonteeritavate objektide lisandumisel oleks hankelepingut võimalik kindlaksmääratud algse mahu alusel RHS § 123 järgi õiguspäraselt muuta. Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3.1; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3.1 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3.1 on vastuolus majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92 „Tee seisundinõuded“ 28. Vaidlustaja palus hankijal viia riigihanke alusdokumendid kooskõlla majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92 „Tee seisundinõuded“ (edaspidi määrus nr 92). Hankija riigihanke alusdokumentides vastuolu määrusega nr 92 ei näinud ning selgitas, et soovib tagada lume- ja libedusetõrje tegemist kiiremini, kui on ette nähtud määrusega. Hankija vastusest nähtub, et hankija ei mõista määruses nr 92 sätestatud nõuete ning hooldustsükli aegade tähendust. Vaidlustatud tingimuste kohaselt ei ole hankija soovinud nõuete täitmist kiiremini (st lühema hooldustsükli aja jooksul), vaid lihtsalt konkreetseteks kellaaegadest. Seda aga määrus nr 92 ei võimalda. 29. Nagu vaidlustaja juba selgitas, annab määrus nr 92 hankijale tõepoolest pädevuse määrata riigihanke alusdokumentides kindlaks lühema kui 8-tunnise hooldustsükli aja (s.o kiiremini, kui määrus ette näeb), kuid mitte määrata seda, et tee seisundinõuded peaksid olema täidetud mingiks konkreetseks kellaajaks päeva jooksul. Sellist õigust hankijale määrusest nr 92 ei tulene. Samale järeldusele on jõudnud ka VAKO oma mitmes lahendis. Ka VAKO on otsesõnu kirjeldanud, et hankijal ei ole õigust nõuda seisunditaseme tagamist kiiremini, kui see tuleneb õigusaktidest, mistõttu hanketingimused, mis ei lähtu hooldustsükli tegelikust pikkusest, vaid kehtestavad tee talviste seisundinõuete taastamise kohustuse kellaajaliselt (sõltumata sellest, kas selle täitmine on reaalselt võimalik), ei ole õigusaktidega kooskõlas. 4 30. Seega määruse nr 92 § 2 lg 2 võimaldab vaid tee omanikul lühendada hooldustsükli aega, kehtestades kõrgema seisunditaseme, kuid mitte kehtestada kellaajalist nõuet, kuna hooldustsükli käivitumise aeg algab tingimuse saabumisest (nt lumesajust; vt määruse nr 92 § 27). Seetõttu on vaidlustaja seisukohal, et riigihanke alusdokumentides olev vastuolu määrusega nr 92 vajab endiselt kõrvaldamist. 4 VAKO 294-14/156643, p 9.4; 188-14/152134, p 7.3. 6 Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3 on ebaselge ja seetõttu riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus 31. Vaidlustaja palus hankijal määrata riigihanke alusdokumentides kindlaks, millise sagedusega töövõtjal kõvakatteliste jalakäijate ja platside pesu perioodil aprill-oktoober vastavalt hooldusklassile teha tuleb. Hankija seisukoht on, et muudatus pole vajalik, kuna ilmastikutingimuste muutlikkuse tõttu on tänavate pesemise sagedust väga keeruline täpselt määratleda ning et kogenud pakkujatel on võimalik teha pakkumine, lähtudes oma varasematest kogemusest tänavate pesemise sageduse osas teistes omavalitsustes. 32. Vaidlustaja vastab, et ilmastikuolud võivad tõepoolest aastate lõikes erineda, mistõttu on mõistetav, et pesuvajadus ei pruugi olla päevapõhiselt prognoositav, kui vihmaperioodid tolmu ja mustuse juba iseenesest maha pesevad. Samas ei ole vaidluse keskmes küsimus mitte ilmastiku muutlikkusest, vaid pigem asjaolu, et tehnilises kirjelduses puudub konkreetne juhis, mille alusel pakkuja saab hinnata vajamineva töö mahtu ja seeläbi pakkumuse hinda kujundada. Seega pole selge, kas töövõtja peaks pakkumuse tegema arvestusega, et kõnniteid on vaja pesta iga päev, kord nädalas või kord kuus. Selline määramatus tähendab aga, et puudub objektiivne alus pakkumuse koostamiseks konkreetse töömahu alusel. Kui hankija eesmärgiks on korrapärase üldmulje tagamine, siis saab hankija ikkagi sätestada vähemalt kõnniteede pesemise miinimumsageduse, mis hankija soovitud tulemust vähemalt minimaalsel viisil tagada aitab. Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3 on ebaselge 33. Vaidlustaja palus hankijal riigihanke alusdokumentides selgeks määrata, kas lume ladustamine saab toimuda hankija territooriumil või peab eraldi territooriumi leidmise kuluga arvestama töövõtja. Hankija on vastuses vaidlustusele keskendunud ainult sellele, et tal pole võimalik väljaveetava lume mahtu prognoosida. Tõepoolest on vaidlustaja teabevahetuses (vt vaidlustuse Lisa 1, vaidlustaja küsimus nr 18) palunud eelnevalt täpsustada lume väljaveo mahtu, kuid vaidlustuse etapis keskendus vaidlustaja ainult sellele küsimusele, kas lume ladustamine saab toimuda hankija territooriumil või peab pakkuja ise territooriumi rentima (lisakulu pakkujale). Seda seetõttu, et hankija kirjeldas teabevahetuses (vt vaidlustuse Lisa 2, hankija vastus nr 18), et lume ladustamine lähistel asuvatel rohealadel on võimalik „ainult tellijaga eelneval kokkuleppel“. Vaidlustaja juhtis tähelepanu, et selline „kokkulepe“ võib anda võimaluse hankelepingu määramatuks muutmiseks ning ei saa välistada, et hankija võimaldab lume äravedu linna territooriumile enda soosikul, kuid teistele seda ei luba. See ei oleks kooskõlas riigihanke läbipaistvuse ega pakkujate võrdse kohtlemisega (RHS § 3 p-d 1 ja 2). Samuti oleks tegemist hankelepingu ettenähtamatu muutmisega VÕS § 123, mida viidatud seadusesätted ei luba. 34. Kuna hankija on vastuses vaidlustusele keskendunud ainult väljaveetava lume mahu küsimusele (mida vaidlustaja vaidlustuses ei küsinud), pole vaidlustaja jaoks seega riigihanke alusdokumendi tingimuse õiguspärasuse küsimus lahenenud. Seetõttu palub vaidlustaja hankijal jätkuvalt riigihanke alusdokumentides kindlaks määrata, kas ja mis ulatuses lume ladustamine saab toimuda hankija territooriumil või peab eraldi territooriumi leidmise kuluga arvestama töövõtja. Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 8; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 8 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 8 on ebaselge ning riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus 35. Vaidlustaja on palunud hankijal määrata kindlaks hooldustööde piir kaldast. Hankija on vastuseks jällegi soovitanud kasutada Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduse kaudu mõõtmist. Samuti on hankija sõnanud, et kuigi iga konkreetse koha koristamisala sõltub selle reljeefist, mida pole võimalik hankedokumentides üksikasjalikult kirjeldada, on keskmine koristamist vajav pindala siiski määratav. 7 36. Vaidlustaja möönab, et veekogude reljeef ja kaldajoone iseärasused võivad tõepoolest erineda, kuid just seetõttu tulebki tehnilises kirjelduses määrata hooldustööde ulatus täpselt ja üheselt mõistetavalt – et tagada kõigile pakkujatele võrdsed ja läbipaistvad lähtetingimused. Hankija argument, et pakkujad peaksid objektidega kohapeal tutvuma, ei ole antud juhul piisav ega asjakohane, kuna kohapealne ülevaatus ei võimalda pakkujatel kuidagi ette teada ega tuvastada, millise ulatusega hooldust nõuab hankija tulevikus iga konkreetse objekti eripära alusel. Samuti puudub riigihanke alusdokumentides info selle kohta, millal, kuidas ja millise metoodika alusel hankija hooldustööde piiri määrab. Sellest tulenevalt ei ole pakkujatel võimalik prognoosida töömahtu ega teenuse osutamise kulu. Hooldustööde mahu määramine kaldast ei ole info, mida hankijal ei saa olemas olla või mida ta ei saa kindlaks teha. 5 Vaidlustaja vastus hankija kokkuvõttele 37. Hankija on kokkuvõttes selgitanud, et haljasalade hooldusteenus ei ole selline teenus, mida oleks võimalik absoluutse täpsusega kirjeldada. Hankija selgitab, et lepingu täitmise perioodil muutuvad teenindatavad pindalad, paigaldatakse uut linnamööblit, vahetatakse kõnniteede katteid jne. Hankija rõhutab ka seda, et linn saab planeerida üksnes neid muudatusi, mis toimuvad jooksva kalendriaasta jooksul ja linnaeelarve vahenditest, mis kinnitatakse igal aastal. Seega ei saa hankija sõnul linn planeerida ehitustöid või linnamööbli vahetamist enne, kui selleks on linnaeelarves vahendid eraldatud. Hankija sõnul on alles pärast linnavolikogu eelarvet kinnitavat otsust võimalik ligikaudu määrata, millised tööd tehakse aastal 2026, ja omakorda aastal 2027, kuna leping eeldab linnaeelarve vahendite sidumist tulevasteks perioodideks. 38. Vaidlustaja ei nõustu hankija väljatooduga, justkui ei oleks võimalik mitmeks aastaks ette planeerida sellist teenust nagu haljasalade hooldus. Avaliku sektori rahakasutus eeldabki süsteemset ja pikaajalist planeerimist, eriti perioodiliste või kestvuslepingute hankelepingute puhul, mille rahastamine on eelarveaastaga seotud. Kui hankija sõlmib mitmeaastase lepingu, peab ta arvestama vastutusega selle lepingu täitmise eest ja tagama, et tal on lepingu täitmiseks vajalikud vahendid olemas. Praegu jätab hankija pakkujad väga ebamäärasesse olukorda ning asetab riski teenuse märkimisväärse suurenemise ja kallinemise eest pakkujate õlule. Näiteks kui eelarvevahendites otsustatakse 2026. või 2027. aastaks eraldada väga suur summa linnamööbli või haljastusalade parandamisse, eeldab hankija samas, et pakkuja teeks need lisatööd ära sama tasu alusel, mille pakkuja määras ja arvestas oluliselt väiksemas töömahus. 39. Kui tulevased mahud sõltuvad eraldatavatest eelarvevahenditest, mida ei ole praegu kindlaks määratud, ei saa pakkujad pakkumuse koostamisel objektiivselt hinnata, kui suurt ressurssi tuleb lepingu täitmiseks tegelikult planeerida. Kui pakkujad ei oska pakkumuste esitamisel hinnata, kui suur töömaht neid tegelikult ees ootab, viib see pakkumuste koostamiseni nn pimesi ning see omakorda kas ala- või ülepakkumuse tegemiseni. Pakkujad arvestavad kas madalama hinna, kuid satuvad hiljem majanduslikult kahjulikku olukorda, või teevad pakkujad ülepakkumuse, kuna arvestavad igaks juhuks sisse liigsed riskid. Olukorras, kus hankija jätab tööde mahud niivõrd suures osas pakkujate enda määrata, on oht, et pakkumused ei ole objektiivselt võrreldavad. Samas on riigihangete korraldamise üheks olulisemaks aluspõhimõtteks just pakkujate võrdne kohtlemine. 40. Vaidlustaja on veendunud, et hanke korras tellitavate tööde maht peab olema piisavalt määratletud, et pakkumused oleks võrreldavad (RHS § 88 lg 7) ning et olemasoleval teenuse osutajal ei ole pakkumuse tegemisel ebaausat eelist. Kui lepingu sisuks on ebamäärane töömaht või kui teenuse tegelik maht kujuneb välja alles pärast lepingu sõlmimist, puudub pakkujal kindlus, milleks ta ennast hankelepinguga kohustab. Selline olukord rikub aga hankelepingu tasakaalu, kuna kõik teenuse mahu ja kallinemisega seotud riskid suunatakse ainult pakkujate õlule. Pakkujate seisukohast on olukord ebaselge ja majanduslikult riskantne. Et tagatud oleks adekvaatselt hinnastatud pakkumuste tegemine ning õiglane lepinguline vahekord teenuse osutamise käigus, peaks hankija määratlema vähemalt orienteeruva mahu vaidlustaja küsitud aspektide osas või kujundama hanketingimustes mehhanismi, kuidas tööde muutuv maht mõjutab teenuste eest tasumist. Vastasel juhul ei ole tegemist läbipaistva 5 VAKO 153-23/268083, p 8.1; TlnRnK 3-23-2547, p 10. 8  hankemenetlusega ega proportsionaalse poolte õiguste-kohustuste vahekorraga hankelepingu täitmise käigus. III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 41. Käesolevaga esitab vaidlustaja oma menetluskulude nimekirja. Hankijale on vaidlustusmenetluses õigusabi osutanud vandeadvokaat Diana Minumets tunnihinnaga 225 eur/h (+ käibemaks) järgmiste lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi tööde eest: Transaction Unit Total Transaction Units Date Price Price 07.08.2025 Vaidlustaja täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 1,65 225,00 371,25 06.08.2025 Seisukoha koostamine hankija vastusele. 4,65 225,00 1 046,25 Hankija vaidlustuse vastuse ja kliendi kommentaaride analüüs, enda seisukohtade 04.08.2025 2,35 225,00 528,75 lisamine. Kliendile e-kirja koostamine edasiste positsioonide osas. 28.07.2025 Vaidlustuse koostamine. Vaidlustuse kooskõlastamine kliendiga. 1,85 225,00 416,25 25.07.2025 Vaidlustuse koostamine riigihankes nr 296622. 6,95 225,00 1 563,75 Kliendi poolt edastatud teabevahetuse ning kliendi kommentaaride analüüs. 22.07.2025 Suhtlus kliendiga, tagasiside vaidlustatavate punktide osas. Vaidlustuse 5,35 225,00 1 203,75 koostamine. 22,80 5 130,00 42. Kokku on vaidlustaja kulud õigusabile kokku summas 5130 eurot (käibemaksuta). Lisaks on vaidlustaja tasunud ka riigilõivu summas 1280 eurot. Kokku on menetluskulud seega 6410 eurot. 43. Vaidlustaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega ning on põhjendatud ja vajalikud. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Diana Minumets vandeadvokaat 9