Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number 165-25/290452 Otsuse kuupäev 07.08.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus Osaühingu BPW Consulting vaidlustus Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse riigihankes „Veebipõhise info- ja teenindusportaali arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 290452) HEISI IT OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele Menetlusosalised Vaidlustaja, osaühing BPW Consulting, esindaja Ago Meister Hankija, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, esindaja Fredy Bogomolov Kolmas isik, HEISI IT OÜ, esindaja Kare Reinson Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg 3 alusel 1. Jätta Osaühingu BPW Consulting vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta Osaühingu BPW Consulting menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 02.04.2025 avaldas Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Veebipõhise info- ja teenindusportaali arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 290452) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Lisa 6 Proovitöö ja selle hindamismetoodika (edaspidi Metoodika) ja Lisa 2.1 Mittefunktsionaalsed nõuded (edaspidi Mittefunktsionaalsed nõuded). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse neli pakkujat, sh osaühing BPW Consulting ja HEISI IT OÜ. 2. 01.07.2025 otsusega tunnistas Hankija edukaks HEISI IT OÜ pakkumuse. 3. 10.07.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) osaühingu BPW Consulting (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele tunnistada edukaks HEISI IT OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus (edaspidi Otsus) (Vaidlustaja pakkumuse ebaõige hindamise põhjusel). 4. Vaidlustuskomisjon teatas 17.07.2025 kirjaga nr 12.2-10/165 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 22.07.2025 ja neile vastamiseks 25.07.2025. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija. Kolmas isik oma seisukohti vaidlustusmenetluses ei esitanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, osaühing BPW Consulting, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Vaidlustaja pakkumus sai proovitöö teise ülesande eest 10 punkti 20 võimaliku punkti asemel. Punktide vähendamise põhjuseks märkis Hankija, et testide kattuvus oli SonarQube analüüsi järgi 28,7%, mis ei vasta lisa 2.1 nõudele (vähemalt 75%). Vaidlustaja esitas 08.07.2025 selgituse, milles tõendas, et: • backend testide tegelik kattuvus Maven järgi on 81,3%; • frontend testide tegelik kattuvus Karma järgi on 69,6%; • kogukattuvus on 75,45%. SonarQube näitas kunstlikult madalat protsenti puuduvate konfiguratsioonifailide tõttu. 5.2. Hankija tuvastas ebaloomulikult madala testikatte (frontend 0%), kuid ei küsinud Vaidlustajalt enne Otsus tegemist selgitusi. 5.2.1. Hindamine ei vasta tegelikule olukorrale Hankija hindas proovitööd formaalselt SonarQube näitajate alusel, kontrollimata tegelikku testide olemasolu ja kattuvust. Vaidlustaja tõendid näitavad, et testid on implementeeritud ja vastavad nõuetele. 5.2.2. Vaidlustaja esitas toimiva lahenduse koos testidega. Hankija ei andnud võimalust selgitada tehnilist olukorda enne Otsuse tegemist, kuigi näitajad (0% frontend) viitasid ilmselgelt tehnilisele probleemile. 5.3. Vale hindamise mõju tulemusele Kui Vaidlustaja pakkumus oleks saanud proovitöö eest õiglased 50 punkti, oleks selle punktide kogusumma 88,27, mis ületab Kolmanda isiku pakkumusele omistatud 83,78 punkti. 5.4. 21.07.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti. 2 (8) 5.4.1. Uurimispõhimõtte kohaldamine 5.4.1.1. Hankija väidab, et 0%-line tulemus ei viita ilmselgelt tehnilisele puudusele, vaid võib olla pakkuja valik. See väide on loogiliselt vastuoluline. Kui pakkuja teadlikult esitab 0% testikatte teades, et nõue on 75%, oleks see RHAD-i tahtlik eiramine, kuid testide füüsiline olemasolu koodis (mida Hankija saab kontrollida) välistab tahtliku eiramise. Järelikult pidi 0% tulemus viitama tehnilisele probleemile. 5.4.1.2. Hankija otsus peab olema põhjendatud ja kontrollitav (RHS § 39 lg 6) ja Hankija ei või tugineda pelgalt oletustele. Praegusel juhul piisanuks elementaarsest kontrollimisest: - avada lähtekood ja vaadata, kas testifailid eksisteerivad; - käivitada ng test käsk; - avada JaCoCo HTML raport. Kuna SonarQube ei testi ise vaid tugineb teistele vahenditele, siis on SonarQube tulemus oletuslik. 5.4.1.3. Rahvusvahelist piirmäära ületavas Riigihankes peab kontroll olema põhjalik ja sisuline. 5.4.2. Tegelikult testid eksisteerivad ja katavad 75,45% koodist. Probleem on ainult raporteerimises. Hankija väitel tuvastas Sonar test kõigil kolmel proovitööl hälbed nõutud määrast. Kui kõigil pakkumustel on sarnane probleem, viitab see tööriista või nõuete probleemile ja võrdse kohtlemise põhimõte ei luba Hankijal karistada üht pakkujat süsteemse probleemi eest. 5.4.3. Hankija väide, et paranduste võimaldamisel oleks kõik pakkumused saanud proovitöö eest maksimaalsed 50 punkti, on eksitav. Vaidlustaja ei soovi parandusi ega uute testide lisamist vaid olemasolevate testidega arvestamist. Küsimus on ainult nende õiges tuvastamises. Teiste pakkujate pakkumuste probleemid võisid olla sisulised, mitte tehnilised. 5.4.4. Tehnilised tõendid 1) Backend (Maven/JaCoCo): - JaCoCo genereerib ise TML raporti: target/site/jacoco/index.html - See raport näitab tegelikku kattuvust 81,3% - SonarQube peaks seda sama raportit lugema 81,3% → 28,7% muutus on võimalik ainult konfiguratsioonivea korral. 2) Frontend (Angular/Karma): - Karma test (ng test --code-coverage) genereerib LCOV raporti - Raport näitab: 69,6% kattuvust - SonarQube näitab: 0%. 69,6% → 0% on tehniliselt võimatu, kui testid eksisteerivad. Tegemist on objektiivse anomaaliaga, mida Vaidlustaja saaks selgitada. 6. Hankija, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Vaidlustaja pakkumus sai proovitöö teise ülesande eest kümme punkti kahekümnest. Hankija Otsus oli põhjendatud ning proovitöös sisaldunud puudused on kirjeldatud Otsuse põhjendavas osas. 6.2. Hankija põhjendas proovitöö teise ülesande hindamist järgmiselt: Teise ülesande hindamismetoodika kohaselt on maksimaalne võimalik punktisumma 20. Pakkuja lahenduses vastasid kaks alakriteeriumi (1. ja 2. täpploend) maksimaalsele tasemele, kuid üks alakriteerium (3. täpploend) ei vastanud täielikult nõuetele (hankija tuvastas kokku kaks puudust). Vastavalt Lisa 6 alajaotuse „Proovitöö hindamismetoodika“ 3. täpploendi teises 3 (8) lauses sätestatud põhimõttele – kui hinnatava alakriteeriumi puhul vähemalt üks nimetatud tingimus vastab madalama punkti tingimusele, antakse alakriteeriumi eest madalamad punktid – määrati pakkumusele selle ülesande eest 10 punkti, kuna see vastas hindamismetoodikas sätestatud kolmetasandilise punktisüsteemi (20, 10 ja 1 punkt) kohaselt keskmisele hindamistasemele. Hankija ei ole Sonar programmi valesti seadistanud. 6.3. Vaidlustaja hinnangul on tema backend kattuvus 81% ja frontend kattuvus 68% testide käivitamise tulemusel. Vaidlustaja leiab, et Hankija on rikkunud uurimispõhimõtet ja olukorras, kus Hankija tuvastas ebaloomulikult madala testikatte (frontend 0%), oleks ta pidanud enne Otsuse tegemist küsima Vaidlustajalt selgitusi. Hankija leiab, et Vaidlustaja oodatud ulatuses uurimispõhimõte riigihankemenetluses ei kohaldu. Vaidlustaja vastutab pakkumuse, sh proovitöö, terviklikkuse ja õigeaegse esitamise eest. Mõistlikuks ei saa pidada olukorda, kus hankija asub igalt pakkujalt, kellele tuleb Metoodika kohaselt anda vähem punkte, küsima, kas tema sooviks oli esitada puudustega pakkumus/proovitöö. Tagantjärele proovitöö täiendamise võimalusega kaoks proovitöö kvaliteedi hindamise mõttekus. 6.4. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et hindamine ei vasta tegelikule olukorrale (Hankija hindas proovitööd formaalselt SonarQube näitajate alusel, kontrollimata tegelikku testide olemasolu ja kattuvust). Mittefunktsionaalsete nõuete p-is 3 sätestatakse, et testide olemasolu ja kattuvuse hindamiseks kasutatakse SonarQubet. Vaidlustaja oli sellest teadlik ning pidi seda arvestama pakkumust esitades. 6.5. Vaidlustaja leiab, et SonarQube näitas kunstlikult madalat protsenti puuduvate konfiguratsioonifailide tõttu. SonarQube on automaatne koodianalüüsi tööriist, mida kasutatakse tarkvara kvaliteedi kontrollimiseks. Selle eesmärk on tagada Riigihanke raames arendatava info- ja teenindusportaali jätkusuutlikkus ning vähendada tehnoloogilist võlga riiklikes tarkvaralahendustes. SonarQube analüüsib lähtekoodi (antud kontekstis pakkuja esitatud teist proovitööd) ning esitab tulemused kategooriate kaupa, nt vead, turvariskid, testikattuvus jne. Tulemused kuvatakse mõõdikutena (nt kattuvusprotsent), mis võimaldavad hinnata koodi seisukorda vastavalt kvaliteedimõõdikutele. See, et Hankija kasutab kvaliteedimõõdikuid ja mis on lubatud väärtused, on kirjeldatud RHAD lisas 2.1. 6.6. Hankija on läbi viinud hindamise Vaidlustaja enda esitatud proovitöö pinnalt. Tegemist on automaatkontrollisüsteemiga ning testide tulemused on saadud Vaidlustaja proovitöö hindamise käigus. Tegemist on Vaidlustaja hooletusveaga pakkumuse esitamisel. 6.7. Proovitöö sisu ei olnud vastavuse kontrollimise, vaid pakkumuse hindamise objekt. Vastavustingimuseks oli proovitöö esimese ja teise ülesande esitamine. Teisele ülesandele olid nõuded vormistamiseks. Vaidlustaja proovitöö vormistus vastas tingimustele. 6.8. Hankija poolt täiendavate küsimuste küsimine on Hankija kaalutlusotsus. Hankija hinnangul ei ole tegemist puudustega, mida saaks lahendada teabevahetuse kaudu küsimuste küsimisega (Vaidlustaja on kinnitanud, et pakkumuses oli konkreetne asi jäetud lisamata). Kuivõrd tegemist oleks olnud uue dokumendi esitamisega, tulnuks käsitleda seda pakkumuse muutmisena, mis ei ole lubatav. 6.9. Hankija kogemusest lähtuvalt ei viita 0%-line tulemus ilmselgelt tehnilisele puudusele, vaid võib olla pakkuja valik. Arendushangete puhul on sage nähtus, kus pakkujad tuginevad soodsale teostushinnale, mitte tugevale proovitööle. 6.10. Hankija esitas 25.07.2025 täiendava seisukoha. 4 (8) 6.10.1. Vaidlustaja heidab Hankijale ette uurimispõhimõtte rakendamata jätmist. Vaidlustaja hinnangul nõuab proovitöö hindamisel läbi testimiskeskkonna 0%-line tulemus automaatselt täiendavat kontrolli, millega Hankija ei nõustu. Vaidlustaja on kinnitanud, et tegemist oli Vaidlustaja veaga (mingi osa proovitööst on jäänud esitamata, mis on tinginud automaatkontrollis madala tulemuse). Hindamisel poleks ilmnenud Vaidlustaja kirjeldatud probleemi, kui pakkuja oleks algses pakkumuses kaasa pannud kogu vajaliku informatsiooni, sh puuduvad konfiguratsioonifailid. Täiendavaid dokumente ei ole enam võimalik esitada siis, kui hindamine on juba läbi viidud. 6.10.2. Hankija täpsustab, et Metoodika kohaselt ei tulenenud punktide kaotus üksnes Coverage mõõdiku väärtuse mittevastavusest piirväärtustele, mis tulenes konfiguratsioonifaili puudumisest. Metoodika p-is 3 on sätestatud: Lahendus vastab pea täielikult (kuni 1 puudus) hanke nõuetele, mis hõlmab tehnilist kirjeldust (Lisa 2) koos selle lisadega. See tähendab, et maksimaalse tulemuse saavutamiseks on ühe puuduse olemasolu lubatud. 6.10.3. Vaidlustaja pakkumuse hindamistulemus oli tingitud mitmest probleemist, mitte ainult Coverage mõõdiku väärtuse mittevastavusest piirväärtustele. Need probleemid on välja toodud Otsuse põhjenduses. Seetõttu ei ole õige Vaidlustaja järeldus, et 10 punkti kaotus tulenes ebaproportsionaalselt ühest tehnilisest veast. 6.10.4. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab sarnaste olukordade sarnast käsitlemist, kuid Riigihankes esitatud pakkumustes ei olnud tegemist sarnaste probleemidega ning tegemist ei olnud Hankijapoolse süsteemse probleemiga. Kõigi kolme pakkuja pakkumuses esines hälbeid nõutud SonarQube’i kvaliteedimõõdikutest, kuid mitte otseselt testide katvuse (coverage) näitaja osas. 6.10.5. RHAD-is oli välja toodud, et kasutatakse SonarQube’i ning Hankija kasutatavaid kvaliteedimõõdikud. Kõigil pakkujatel, sh Vaidlustajal, oli võimalus enne pakkumuse esitamist ise sama tööriista koodi kvaliteedi kontrollimiseks kasutada. Sellise kontrolli teostamisel oleks Vaidlustaja saanud veenduda oma pakkumuse terviklikkuses. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Vaidlustus on esitatud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele põhjusel, et Hankija on Vaidlustaja proovitöö hindamisel ühte proovitöö hindamise alakriteeriumi (teine ülesanne) kohaldanud valesti ja omistanud Vaidlustaja proovitööle põhjendamatult vähe hindepunkte (10 punkti 20 asemel). Puudub vaidlus, et proovitöö teise ülesande alakriteeriumi eest maksimaalsete hindepunktide saamisel oleks Vaidlustaja pakkumus osutunud edukaks. Vaidlust ei ole ka Kolmandate isikute pakkumustele hindepunktide omistamises. Seega vaidlustuskomisjon peab Otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks kontrollima, kas Vaidlustaja pakkumuse hindamine toimus RHAD-is teatavaks tehtud hindamise kriteeriumide kohaselt (vastavalt RHS § 117 lg-le 1) ja kas Hankija põhjendustest nähtuvalt on hindepunktide omistamine Vaidlustaja pakkumusele põhjendatud. 8. Hankija Otsusest (punktisummade koondtabelid) nähtuvalt on Vaidlustaja proovitööd hinnatud järgmiselt: Teine ülesanne - kasutajaliidese vorm 10 punkti. Teise ülesande punktide andmise põhjendus: Proovitöö teise ülesande lahendus ei vasta vähesel määral (kuni 5 puudust) hanke nõuetele, mis hõlmab tehnilist kirjeldust (Lisa 2) koos selle lisadega. Hankija tuvastas SONAR-analüüsi põhjal ühe puuduse, mis ei vasta 5 (8) alusdokumentides (Lisa 2.1) sätestatud kvaliteedinäitajate piirväärtustele: 1) Coverage: Lisa 2.1 kohaselt peab testikattuvus olema vähemalt 75%. Pakkuja lahenduse puhul oli Coverage mõõdiku väärtus 28,7%. Teise puudusena tuvastati proovitöös tarkvarakomponente, millel esinesid teadaolevaid kõrge või kriitilise taseme turvanõrkused (CVSS skoor ≥ 7), millele olid olemas turvapaigad enne pakkumise tähtaega. See on vastuolus hanke alusdokumentides sätestatud tingimustega (TEHIK mittefunktsionaalsed nõuded arendustele, punkt 7.14), mille kohaselt ei tohi üleantavas koodis selliseid haavatavusi esineda. Metoodika kohaselt omistatakse 10 punkti proovitööle juhul, kui: • Loodud töö vastab esimeses ülesandes kirjeldatud arhitektuurile, töötab osaliselt ja vastavalt dokumentatsioonis esitatud kirjeldusele. • Loodud CI/CD pipeline toimib osaliselt ning selle abil on võimalik peale paranduste tegemist paigaldamine. • Lahendus ei vasta vähesel määral (kuni 5 puudust) hanke nõuetele, mis hõlmab tehnilist kirjeldust (Lisa 2) koos selle lisadega. Seega kõrvutades Otsuses esitatud põhjendusi Metoodikas 10 punkti andmise põhjendustega on mõistetav, et Hankija on tuvastanud Vaidlustaja proovitöös kaks puudust (mittevastavust tehnilisele kirjeldusele), mis täitsid Metoodika kohaselt kolmanda koosseisu 10 punkti omistamiseks (Lahendus ei vasta vähesel määral (kuni 5 puudust) hanke nõuetele [---]). 9. Käesolev vaidlustusmenetlus ei hõlma Hankija poolt Vaidlustaja proovitöös tuvastatud teist puudust (tuvastati proovitöös tarkvarakomponente, millel esinesid teadaolevaid kõrge või kriitilise taseme turvanõrkused (CVSS skoor ≥ 7) [---]), kuna Vaidlustaja ei ole selle põhjenduse ebaõigust Otsust vaidlustades väitnud. Nimetatud asjaolu aga ei mõjuta Vaidlustaja kaebeõigust ega asja sisulist lahendamist, kuna Metoodika kohaselt omistatakse 20 punkti proovitööle teise ülesande alakriteeriumi alusel ka juhul, kui seal esineb üks puudus: Lahendus vastab pea täielikult (kuni 1 puudus) hanke nõuetele. Seega ühe puuduse vaidlustamata jätmine ei takista iseenesest Vaidlustaja pakkumusele vaidlusaluse alakriteeriumi alusel maksimaalsete hindepunktide andmist. Samas – kui Hankija on vaidlustatud puuduse esinemise Vaidlustaja proovitöös õigesti tuvastanud (lisaks puudusele, mida ei ole vaidlustatud), on Hankija Vaidlustaja proovitööle teise ülesande alakriteeriumi alusel punktid omistanud õigesti (tuvastanud kaks puudust). 10. Puudub vaidlus, et Mittefunktsionaalsed nõuded on dokument, milles sisalduvatele nõuetele vastavust pidi Hankija mh Metoodika kohaselt hindama ja mille p-is 3 (Tehnoloogilise võla mõõtmine (SonarQube)) on Hankija kehtestanud mh järgmise tingimuse: Kogu tarnitav kood peab läbima standardse SONAR analüüsi. RITis kasutatavad kvaliteedimõõdikud ja nende lubatud väärtused: • Coverage - mõõdik määrab mitu protsenti kogu lahenduse lähtekoodist on kaetud automaattestidega. Alampiir on 75% Märkimisväärne on, et Vaidlustaja ei väida, et tema poolt Hankijale pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitatud proovitöö SONAR analüüsi tulemusel ei olnud ega saanud olla Coverage mõõdiku väärtus Hankija poolt mõõdetud 28,7%, vaid Vaidlustaja väidab, et tulemus on selline proovitöös puuduvate konfiguratsioonifailide tõttu (Vaidlustaja väitel testid eksisteerivad, kattuvus on 75,45%), millise puuduse (Vaidlustaja väitel ilmselge anomaalia) kõrvaldamist proovitöös oleks Hankija pidanud Vaidlustaja väitel enne hindamist (proovitööle hindepunktide omistamist) võimaldama. 11. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et enne pakkumuste hindamist ja SonarQube analüüsi läbiviimist Vaidlustaja proovitöö suhtes ei saanud Hankija teada, mis on või võiks olla SonarQube analüüsi tulemus, mistõttu Hankijal ei saanud olla mingit kohustust enne pakkumuste hindamist anda pakkujale võimalus vea parandamiseks, mille olemasolustki ta midagi ei teadnud ega teadma ei pidanud. Küsimus saab olla vaid selles, kas Hankija oleks pidanud hiljem, saades Vaidlustaja pakkumuse hindamise protsessis teada SonarQube analüüsi 6 (8) tulemuse, andma Vaidlustajale võimaluse SonarQube analüüsi tulemust selgitada (miks see nii madal on?) koos õigusega esitada konfiguratsioonifailid, mis võimaldaksid uue SonarQube analüüsi läbiviimisel Coverage mõõdiku alusel mõõtmistulemust Mittefunktsionaalsetele nõuetele vastavas määras (Vaidlustaja väitel 75,45%). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei pidanud pakkumuste hindamise protseduuri ajal tuvastatud SONAR analüüsi tulemuse kohta Vaidlustajalt selgitusi küsima, ei pidanud andma Vaidlustajale võimalust Mittefunktsionaalsetele nõuetele mittevastava tulemuse põhjustanud vea parandamiseks (konfiguratsioonifailide esitamiseks) ega pidanud ka Vaidlustaja proovitöö (tarnitava koodi) osas läbi viima korduvat SONAR analüüsi parema protsentuaalse tulemuse ja kõrgemate hindepunktide saavutamiseks. 11.1. Vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamist RHS § 117 lg 1 alusel tuleb selgelt eristada pakkumuste vastavuse kontrollimisest RHS § 114 lg 1 alusel, millisel juhul on hankijal tõepoolest õigus hinnata pakkumuses esineva puuduse sisulisust ja anda kõrvaldatava puuduse tuvastamisel pakkujale võimalus tuvastatud puudust selgitada ja/või kõrvaldada. RHS § 46 lg- s 4 sätestatud selgituste küsimise regulatsioon pakkumuses esitatud andmete kohta on selgelt seostatav RHS § 114 lg-ga 2 (Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. [---]), kuid kuna pakkumuste hindamise etapis pakkumuse vastavuse üle riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele enam vaidlust olla ei saa, on RHS-i loogikaga kooskõlas, et vastavaks tunnistatud pakkumus võib pakkumuste hindamise etapis saada pakkumuses esinevate puuduste tõttu vähem hindepunkte. Seega kui puudused pakkumuses ei ole olnud takistuseks pakkumuse vastavaks tunnistamiseks (nt antud juhul ei ole Hankija sätestanud RHAD-is, et pakkumus, milles sisalduv proovitöö (kogu tarnitav kood) SONAR analüüsi Hankija nõutud kvaliteedimõõdikute ja nende lubatud väärtustega ei läbi, lükatakse tagasi), ei toimu pakkumuste hindamise etapis enam pakkumuses (proovitöös) sisalduvate puuduste sisulisuse hindamist, selle kohta selgituste küsimist ega vigade parandamist, ning pakkumust, sh selles sisalduvat proovitööd, kui selle esitamine on RHAD-is nõutud, hinnatakse täpselt sellisena nagu see on vastavaks tunnistatud. Antud juhul kuulus Vaidlustaja proovitöö hindamisele ilma konfiguratsioonifailideta, mille puudumist proovitöös Vaidlustaja möönab. 11.2. Oluline on rõhutada, et Mittefunktsionaalsete nõuete p-is 3 sätestatud nõue ei ole täidetud fakti tuvastamisega, kas testid eksisteerivad või mitte, vaid nõude täitmiseks peab Vaidlustaja pakkumuses esitatud proovitöö (tarnitav kood) läbima Hankija poolt läbi viidava SONAR analüüsi Coverage mõõdikuga väärtusega minimaalselt 75%. Selle riski, et konfiguratsioonifailide puudumisel ei saa SonarQube proovitööst mingit infot testide kattuvuse kohta ning käitub nii, nagu teste polekski olemas, pidi oma proovitöös maandama Vaidlustaja. Vaidlustaja pidi Mittefunktsionaalsete nõuete p-ist 3 aru saama, et vastavust Coverage mõõdikule saab tõendada ja peab tõendama mõõdiku näit vähemalt 75%. Puudub vaidlus, et pakkumuste esitamise tähtpäevaks Vaidlustaja tarnitud kood ei läbinud SONAR analüüsi Coverage mõõdiku lubatud väärtusega. 11.3. Vaidlustaja proovitöös võivad testid küll eksisteerida, kuid kui need RHAD-is sätestatud kvaliteedimõõdikut RHAD-is nõutud väärtusega ei läbi, on tegemist mittevastavusega hanke nõuetele, mis hõlmab tehnilist kirjeldust (Lisa 2) koos selle lisadega ja mis täidab koos teise Hankija poolt tuvastatud puudusega Vaidlustaja proovitöös Metoodikas sätestatud koosseisu teise ülesande kriteeriumi alusel 10 punkti omistamiseks (vt ka p 9). Otsus on õige, kui Hankija on Vaidlustaja pakkumusele omistanud hindepunkte vastavalt Metoodikale ja vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on seda teinud. 11.4. Madalamad hindepunktid Vaidlustaja pakkumusele omistatakse, kui punktide omistamise 7 (8) koosseis Metoodikas on täidetud (antud juhul vajas tuvastamist fakt, kas kaks puudust Vaidlustaja pakkumuses esineb) ja kuna Hankija on õigesti tuvastanud Vaidlustaja proovitöös 2 mittevastavust hanke nõuetele [---], ei sõltu hindepunktide omistamise õiguspärasus sellest, mis põhjusel puudused Vaidlustaja proovitöösse sattusid või kas need oleksid kuidagi tagantjärele kõrvaldatavad selleks, et Vaidlustaja pakkumusele saaks omistada maksimaalsed punktid. Nõuetekohase proovitöö (koos konfiguratsioonifailidega) Hankijale hindamiseks esitamine oli Vaidlustaja kohustus. 12. Vaidlustaja väide Otsuse ebaproportsionaalsest põhjusel, et ebaproportsionaalne on 50% punktikaotus tehnilise vea eest, on esitatud hilinemisega. Selline proportsioon pakkumuste hindamisel on selge ja olnud Vaidlustajale Metoodikast teada Riigihanke algusest peale, mistõttu RHAD-i (hindamise kriteeriumide, Metoodika) õigusvastasust oleks tulnud Vaidlustajal tähtaegselt vaidlustada enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist (RHS § 189 lg 2 p 2). 13. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vaidlustaja pakkumuse hindamine toimus RHAD-is teatavaks tehtud hindamise kriteeriumide kohaselt ja Hankija põhjendustest nähtuvalt on hindepunktide omistamine Vaidlustaja pakkumusele põhjendatud, st Hankija ei ole Vaidlustaja pakkumust (proovitööd) valesti hinnanud, mistõttu Otsus on kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ning on läbipaistev ja kontrollitav (RHS § 3 p 1) ning selle kehtetuks tunnistamiseks alus puudub. 14. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist. Kolmas isik oma seisukohti ei esitanud, mistõttu tal hüvitatavaid kulusid tekkida ei saanud. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 8 (8)