Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 160-25/293180 Otsuse kuupäev 06.08.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus ISIS Medical OÜ vaidlustus Tallinna Kiirabi riigihankes „Meditsiinitarvikute ostmine” (viitenumber 293180) riigihanke osas 2 ISIS Medical OÜ pakkumuse tagasi lükkamise otsusele Menetlusosalised Vaidlustaja, ISIS Medical OÜ, esindaja vandeadvokaat Siim Maripuu Hankija, Tallinna Kiirabi, esindaja Raul Adlas Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS1 § 197 lg 1 p 4 ja § 198 lg 3 alusel 1. Jätta ISIS Medical OÜ vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta ISIS Medical OÜ vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 09.05.2025 avaldas Tallinna Kiirabi (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Meditsiinitarvikute ostmine” (viitenumber 293180) (edaspidi Riigihange) hanketeate. Riigihange on jagatud 14-ks osaks. 2. 30.06.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) ISIS Medical OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele lükata tagasi Vaidlustaja pakkumus Riigihanke osas 2. 1 riigihangete seadus 3. Vaidlustuskomisjon teatas 04.07.2025 kirjaga nr 12.2-10/160 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 09.07.2025 ja neile vastamiseks kuni 14.07.2025. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja, ISIS Medical OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. Hankija Vaidlustaja on pakkumuse tagasi lükkamisel märkinud, et „Alaosadele 2.1-2.6 on pakutud kaitsemehhanismiga kanüüle, hankija soovib tavalisi kanüüle.“ Sellist keeldumisalust ei ole ette nähtud. „Vastavustingimused“ lisas 1 on selgelt toodud, millistele tingimustele perifeersed veenikanüülid jm tarvikud peavad vastama. Hankija ei ole sätestanud, et soovib üksnes tavalisi ja mitte kaitsemehhanismiga kanüüle. Hankija on rikkunud RHS § 3 p-s 1 sätestatud põhimõtet tegutseda läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Hankija on redigeerinud hanketingimusi või andnud tingimustele täiendavaid tähendusi, mis on otseses vastuolus RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega. 4.2. Riigihanke osas 2 soovitud kanüüle on sisuliselt kahte tüüpi - tavalised kanüülid ning ohutud ehk kaitsemehhanismiga kanüülid, mis on loodud töötajate ohu tagamiseks ja mis väldivad nõelatorkevigastusi. Antud juhul küsiti Riigihanke osas 2 pakkumust mõlema tüübi kohta, seejuures täpsustamata, et ainult ühe tüübi pakkumuse esitamisel lükatakse pakkumus tagasi. Vaidlustaja esitas pakkumuse üksnes kaitsemehhanismidega kanüülidele, mis vastavad igati nii „Vastavustingimused“ lisas 1 toodud tehnilisele kirjeldusele (so lisa 1, p-d 2.1–2.6) kui ka pakuvad Hankijale lisandväärtust pakutud kanüülide kaitseomaduse näol. Vaidlustaja pakutud kanüülid on kasutatavad kõikides olukordades, st kaitsemehhanismita kanüülidel puuduvad eelised kaitsemehhanismiga kanüülide ees. 4.3. Hankija on rikkunud RHS § 3 p-is 5 sätestatud põhimõtet ja lükanud põhjendamatult Vaidlustaja pakkumuse tagasi. Juhul, kui Hankija oleks nõuetekohaselt hinnanud Vaidlustaja pakkumust ja arvestanud säästlikkuse, otstarbekuse ja parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte kriteeriume, oleks ta pidanud tunnistama Vaidlustaja pakkumuse vastavaks ja edukaks. 4.4. Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 4.4.1. Hankija poolt nõutud tavalised kanüülid on täielikult asendatavad Vaidlustaja poolt pakutud kaitsemehhanismiga kanüülidega, mis täidavad kõik funktsionaalsed ja tehnilised eesmärgid ning tagavad raviprotsesside tõrgeteta läbiviimise. Kaitsemehhanismiga kanüülid, sealhulgas Vaidlustaja poolt pakutud kanüülid, vastavad kõikidele olulistele kriteeriumidele, mis kehtivad ka tavaliste kanüülide puhul: • sobivus perifeerseks veeni kanüleerimiseks; • võimalus manustada erinevaid intravenoosseid ravimeid; 2 (7)  • erinevad suurused (G14–G24); • voolukiirused ja siseläbimõõdud; • võimalus kasutada porti samaaegseks infusiooniks. Pakkumuses esitatud kanüülide kasutamine ei mõjuta patsiendi ravi kvaliteeti ega ohusta kliiniliste protsesside tõhusust. Vastupidi - nende puhul on lisandväärtusena integreeritud ohutusmehhanism, mis aktiveerub automaatselt pärast nõela eemaldamist ja aitab vähendada nõelatorkevigastuste riski. See toob kaasa väiksema tööõnnetuste tõenäosuse, vähem töölt puudumisi ja seeläbi ka väiksemad kulud Hankijale. Hankija poolt nõutud tavalised kanüülid on täielikult asendatavad Vaidlustaja poolt pakutud kaitsemehhanismiga kanüülidega. Hankija ei ole ka selgitanud, millistele tehnilistele tingimustele Vaidlustaja poolt pakutud kanüülid ei vasta. Kuivõrd Vaidlustaja poolt pakutud kanüülid täidavad kõik tavaliste kanüülide kliinilised ja tehnilised funktsioonid ning lisaks pakuvad suuremat tööohutust, on tegemist samaväärse ja isegi parema lahendusega, mille välistamine ainult konstruktsioonilise erinevuse (nt ohutusmehhanismi olemasolu) alusel ei ole õiguspärane ega kooskõlas RHS § 3 p-s 5 sätestatud säästlikkuse ja otstarbekuse põhimõttega. 4.4.2. Hankija ei ole põhjendanud, miks on vältimatult vajalikud tavalised kanüülid. Hankija on pakkumuse tagasilükkamise põhjendusena märkinud, et tema soov „tuleneb selgelt tabeli teises veerus esitatud toote nimetusest“ ning see on „kirjeldatud vastavalt hankija vajadustele, mis tulenevad pikast kogemusest ja vajaduspõhisest kasutusmugavusest“. Vaidlustaja hinnangul ei kujuta selline üldsõnaline viide endast piisavat ega sisulist põhjendust, miks oleks just tavalised kanüülid vältimatult vajalikud ning miks ei sobi samaväärsed kaitsemehhanismiga kanüülid. Hankija ei ole esitanud selget tehnilist või funktsionaalset kriteeriumi, millele tavalised kanüülid vastavad, kuid kaitsemehhanismiga kanüülid väidetavalt mitte. Kaitsemehhanismiga kanüülid täidavad kõik meditsiinilised funktsioonid, mis on tavalistel kanüülidel. Seega ei ole Hankija põhjendanud, milline omadus või näitaja teeb tavalise kanüüli antud hankes „ainuvõimalikuks“. Viide „pikale kogemusele“ ja „kasutusmugavusele“ ei ole käsitatav objektiivse ja kontrollitava põhjendusena, mis võimaldaks välistada samaväärseid tooteid. Selline subjektiivne kriteerium ei vasta läbipaistvuse (RHS § 3 p 5) ja võrdse kohtlemise põhimõtetele (RHS § 3 p 3). Veel enam, RHS § 88 lg 7 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. 5. Hankija, Tallinna Kiirabi, vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Riigihanke osa 2 tehnilises kirjelduses on Hankija oma soovi kirja pannud tabelina. Riigihanke tehnilisest kirjeldusest on üheselt selge, et Hankija soovib pakkumusi perifeerse süstekohaga steriilsetele veenikanüülidele suurustes 14 G, 16 G, 18 G, 20 G, 22 G ja 24 G (tabeli p-id 2.1 kuni 2.6) ning perifeerse süstekohaga ja kaitsemehhanismiga steriilsetele 3 (7) veenikanüülidele suurustes 18 G ja 20 G (tabeli p-id 2.7 ja 2.8). Hankija soov tuleneb selgelt tabeli teises veerus esitatud toote nimetusest ja on kirjeldatud vastavalt Hankija vajadustele, mis tulenevad pikast kogemusest ja vajaduspõhisest kasutusmugavusest. 5.2. Vaidlustaja esitatud pakkumus ei ole vastav, kuna pakkumuses tehnilise kirjelduse p-ide 2.1 kuni 2.6 kohaselt esitatud tooted olid koos kaitsemehhanismiga ja vastasid p-ide 2.3 ja 2.4 toodete osas tehnilise kirjelduse p-ides 2.7 ja 2.8 esitatud tingimustele, kuid ei vastanud tehnilise kirjelduse p-ides 2.1 kuni 2.6 esitatud tingimustele. Pakkuja ei saa pakkuda pakkumuses Hankija soovitud toote asemel teist, isegi kui pakkuja hinnangul oleks tegemist parema tootega. Vaidlustuses esitatud loogika kohaselt oleks pidanud Vaidlustajal pakkumust ette valmistades tekkima arusaam oma vigasest tõlgendusest, sest Vaidlustaja loogika kohaselt on Hankija soovinud kahte täpselt ühesugust toodet kahel real, muuhulgas märkides eeldatavad aastased kogused kardinaalselt erinevad. 5.3. Vaidlustaja ei vaidle selle üle, et Vaidlustaja pakkumus ei sisaldanud perifeerse süstekohaga steriilseid veenikanüüle suuruses 14 G, 16 G, 18 G, 20 G, 22 G ja 24 G, millel ei ole kaitsemehhanismi. Pakkumus ei sisaldanud Hankija poolt soovitud ja tehnilise kirjelduse p-ides 2.1 kuni 2.6 kirjeldatud tooteid. Selle puuduse tuvastas Hankija lisaks pakkumuses esitatud dokumentide kontrollile ka Riigihanke dokumentide kohaselt jäetud näidiste kontrollimise võimaluse kaudu. Hankija on oma hoolsuskohustust pakkumuse vastavuse hindamisel täitnud nõuetekohaselt. 5.4. Viited riigihangete korraldamise üldpõhimõtete rikkumisele Hankija poolt on alusetud. 5.5. Hankija täiendavad seisukohad. 5.5.1. Pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustamisel ei saa olla vaidluse sisuks Hankija poolt hangitava toote tingimused. Pakkumuse tagasilükkamise otsuse peale vaidlustust esitades saab küsimus olla vaid selles, kas Hankija on pakkumuse tagasi lükanud õiguslikul alusel. Vaidlustaja ei esitanud pakkumust kõigile Riigihanke osas 2 soovitud toodetele. Nimelt esitas Vaidlustaja pakkumuses ainult erinevas suuruses kaitsemehhanismiga kanüülid, kuigi Hankija oli üheselt mõistetavalt soovinud pakkumust nii kaitsemehhanismita kui ka kaitsemehhanismiga kanüülidele (viidatud oluline tingimus tuleneb tehnilise kirjelduse toote pealkirja realt). Seega ei ole küsimust selles, et Vaidlustaja pakkumus ei vastanud Hankija tingimustele. Vaidlustajal ei olnud õigus esitada osalist pakkumist ega asendada Hankija poolt soovitud tooteid teise tootega, mis ei vasta Hankija poolt tingimustele - antud olukorras pakuti kaitsemehhanismita kanüülide asemel kaitsemehhanismiga kanüüle. 5.5.2. Vaidlustajal ei ole õigust dikteerida Hankijale, millist toodet Hankija peaks/võiks tellida. Tellitavate toodete nimekirja kokkupanekul on Hankija lähtunud oma vajadusest, muuhulgas vajadusest erinevates suurustes kitsemehhanismita perifeerse süstekohaga steriilsetele veenikanüülide järele. Tegemist on tootega, mida Hankija oma praktikast lähtuvalt vajab, tegemist ei ole toote kohta kehtestatud pakkujaid diskrimineeriva tingimusega. 4 (7) Vaidlustaja viide, et kaitsemehhanismiga kanüül on samaväärne kui kaitsemehhanismita kanüül on asjakohatu. Tegemist on olulise lisafunktsiooniga ja Hankija on üheselt toonud välja, et soovib ka lisafunktsioonita toodet. Hankija tellib tooteid, mida ta oma tegevuseks vajab ning Hankija ei pea pakkumuse vastavuse otsuse käigus pakkujatele põhjendama, miks pakkuja vajab just neid tellitavaid tooteid. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 6. 19.06.2025 allkirjastatud „Vastavusotsuses“ on Hankija Riigihanke osas 2 lükanud Vaidlustaja pakkumuse tagasi ja põhjendatud seda järgmiselt: „Alaosadele 2.1-2.6 on pakutud kaitsemehhanismiga kanüüle, hankija soovib tavalisi kanüüle. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele (RHS § 114 lg 2)“. 20.06.2025 käskkirja nr 1-2/30 p-is 2.1. on Vaidlustaja Riigihanke osas 2 esitatud pakkumus tagasi lükatud. Vaidlust ei ole selles, et Vaidlustaja on pakkunud Riigihanke osas 2 ainult kaitsemehhanismiga kanüüle. Vaidlustaja leiab, et Hankija poolt nõutud tavalised kanüülid on asendatavad Vaidlustaja poolt pakutud kanüülidega. Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas ainult kaitsemehhanismiga kanüülide pakkumuses esitamine on vastavuses Riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetega või tuli pakkuda nii kaitsemehhanismiga kui ka tavalisi kanüül. 7. Pakkumuse tagasilükkamise õiguslikuks aluseks on RHS § 114 lg 2 esimene lause, mille kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Vaidlustatud Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks tuleb tuvastada, kas Riigihanke alusdokumentides on sätestatud tingimus, mis tuli pakkumuses täita ja millele tuginedes lükkas Hankija Vaidlustaja pakkumuse tagasi ning kui selline tingimus on, siis kas Vaidlustaja pakkumus sellele tingimustele vastab või mitte. 7.1. Riigihanke alusdokumentide Lisaks 1 on „Tehniline kirjeldus ja riigihanke pakkumuse maksumuse esildise vorm“ (edaspidi Lisa 1). Nõuded Lisa 1 täitmisele on toodud „Vastavustingimused“ osas PAKKUMUSE MAKSUMUS: - Pakkumuse maksumus peab sisaldama ühikuhindasid ja maksumust eurodes käibemaksuta ja koos käibemaksuga täpsusega neli kohta pärast koma ning vastama alusdokumentide lisas 1 toodud pakkumuse maksumuse esildise vormile. - Lisa 1 vormil märgitud maksumused tuleb esitada riigihangete registris. Juhul, kui lisas 1 ja RHRis esitatud maksumused erinevad, lähtub hankija lisas 1 esitatud vormil toodud maksumustest. - Lisa 1 iga rida peab olema täidetud, selles ei ole lubatud teha muudatusi ega lisada tingimusi. Lisas 1 ei tohi olla täitmata kohti. - Pakkuja esitatud ühikuhinnad peavad sisaldama kõiki alusdokumentides ja selle lisades kirjeldatud tegevusteks tehtavaid kulutusi, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks 5 (7) täitmiseks. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et lisaks maksumuse esitamise vormile on Lisa 1 ka sõlmitava hankelepingu tehniline kirjeldus. 7.2. Lisa 1 p-ides 2.1–2.6 on Hankija näinud ette nõuded perifeerse süstekohaga steriilsele veenikanüülile, suuruse/mõõdud ja orienteeruva 1 aasta koguse (tk). Lisa 1 p-ides 2.7–2.8 on Hankija näinud ette nõuded perifeerse süstekohaga ja kaitsemehhanismiga steriilsele veenikanüülile, suuruse/mõõdud ja orienteeruva 1 aasta koguse (tk). Vaidlustuskomisjoni hinnangul ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et Hankija on selgelt ja üheselt mõistetavalt Lisas 1 ette näinud, et ta soovib osta nii tavalisi veenikanüüle (Lisa 1 p- ides 2.1–2.6), kui ka kaitsemehhanismiga veenikanüüle (Lisa 1 p-ides 2.7–2.8). Vaidlustajale kui selles valdkonnas tegelevale ettevõtjale pidi olema teada, et veenikanüüle on erinevaid. Veenikanüüle eristatakse: 1) suuruse (gauge ehk G) järgi; 2) tüübi/omaduste järgi (tavaline perifeerne kanüül, kanüül süstimisavaga, kanüültagasivoolu tõkkega, tiivakestega kanüül ja ohutuskanüül, kuhu on sisse ehitatud nõelakaitsemehhanism); 3) erivajaduste järgi (röntgenil nähtavad, lateksivabad). Lisas 1 p-ides 2.1–2.6 on ostetavaid perifeerse süstekohaga steriilseid veenikanüüle kirjeldatud järgmiselt: „Terav punktsiooninõel, polüuretaanmaterjalist, kolmkant teritusega. Kanüülitipp atraumaatiline, Kanüül peab olema röntgenkontrastne, siledapinnaline, süsteklapi tihend lateksivaba. Kanüülil luer-lock (keeratav) kinnitus. Kanüülil peab olema läbipaistev tagasijooksukamber, mis on varustatud õhku läbilaskva filtriga. Kanüüli suuruste tähistamisel peavad olema erinevad värvid. Kanüülil asuv süstekoht peab paiknema tiivakeste suhtes keskel“ Lisa 1 p-ides 2.7–2.8 on ostetavaid perifeersne süstekohaga ja kaitsemehhanismiga veenikanüüle kirjeldatud järgmiselt: „Iseaktiveeruv ja kasutaja tahtest sõltumatu kaitsemehhanism, mis kaitseb kasutajat juhusliku nõelatorke vigastuse eest pärast punktsiooni tegemist. Terav punktsiooninõel, polüuretaanmaterjalist, kolmkant teritusega. Kanüülitipp atraumaatiline. Kanüül peab olema röntgenkontrastne, siledapinnaline, süsteklapi tihend lateksivaba. Kanüülil luer-lock (keeratav) kinnitus. Kanüülil peab olema läbipaistev tagasijooksukamber, mis on varustatud õhku läbilaskva filtriga. Kanüüli suuruste tähistamisel peavad olema eri värvid. Kanüülil asuv süstekoht peab paiknema tiivakeste suhtes keskel“. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustajale pidi Lisa 1 tabelist toodete nimetustest ja kirjeldustest olema selgelt aru saada, et Hankija soovib osta nii perifeerse süstekohaga steriilseid veenikanüüle, kui ka perifeerse süstekohaga ja kaitsemehhanismiga veenikanüüle. Vaidlustuskomisjoni arvates pidi sellest tavalise tähelepanelikkuse juures aru saama mitte üksnes selles valdkonnas tegelev hoolas pakkuja, vaid iga isik, kes Lisaga 1 tutvus. Hankija ei pidanud Lisa 1 p-ides 2.1–2.6 nõutud perifeerse süstekohaga steriilsetele veenikanüülide puhul esitama keeldu pakkuda kaitsemehhanismiga veenikanüüle, kui Lisa 1 6 (7) p-ides 2.7–2.8 on Hankija näinud esitada pakkumus just perifeerse süstekohaga ja kaitsemehhanismiga veenikanüülidele. 7.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses esitatud väide, et tavalised kanüülid on täielikult asendatavad tema poolt pakutud perifeerse süstekohaga ja kaitsemehhanismiga steriilsete veenikanüülidega, ei ole asjakohane. Hankija ei saanud asuda muutma Lisas 1 toodud nõudeid ja lugeda Vaidlustaja pakkumust vastavaks olukorras, kus Vaidlustaja polnud esitanud pakkumust tavalistele veenikanüülidele. 7.4. Vaidlustuskomisjon jätab tähelepanuta Vaidlustaja väited samaväärsete toodete välistamise kohta ja selle kohta, et Hankija ei ole põhjendanud, miks on vältimatult vajalikud tavalised kanüülid. Riigihanke praeguses etapis ei ole vaidlus Riigihanke alusdokumentide tingimuste õiguspärasuse üle enam võimalik. Vaidlustaja ega ükski teine pakkuja ei vaidlustanud Riigihanke alusdokumente RHS § 189 lg 2 p-i 2 sätestatud tähtajal ning seetõttu peavad nii Hankija kui ka pakkujad juhinduma tingimusest sellisel kujul, nagu see on Riigihanke alusdokumentides sõnastatud. Kohtupraktika kohaselt (nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-50-15, p 14.2) on tähtaegselt vaidlustamata riigihanke alusdokument kehtiv ning sellest tuleb pärast pakkumuste esitamist lähtuda. Kuna Hankija oli Lisas 1 selgelt eristanud ostetavad veenikanüülid, ei saanud ta kaitsemehhanismiga kanüüle pidada samaväärseks tavaliste kanüülidega. 8. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on õigesti tuvastanud Vaidlustaja pakkumuse mittevastavuse (Lisa 1 p-id 2.1–2.6 koosmõjus Lisa 1 p- idega 2.7–2.8), see puudus on sisuline ega ole selgitustega kõrvaldatav, mistõttu Hankija otsus Vaidlustaja Riigihanke osas 2 esitatud pakkumuse tagasilükkamise kohta RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel on õige ja selle kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad. Vaidlustusmenetluses pole leidnud tuvastamist Vaidlustaja Riigihanke osas 2 esitatud pakkumuse tagasilükkamise otsuse vastuolu RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. 9. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3. 9.1. Hankija ei ole kulude väljamõistmist taotlenud. 9.2. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 7 (7)