Teie 04.07.2025 nr 1.2-2/58-1,
Sotsiaalministeerium SOM/25-0756/-1K
[email protected] Meie 05.08.2025 nr 1.1-11/3134-2
Inimgeeniuuringute seaduse eelnõu
Austatud proua minister
Kooskõlastame inimgeeniuuringute seaduse eelnõu ja teeme selle kohta alljärgnevad
märkused.
1. Eelnõuga täiendatakse kindlustustegevuse seadust (KindlTS) §-ga 2161 järgmises
sõnastuses:
§ 2161 . DNA ülesehitus ja sellest johtuvad pärilikkusriskid või geneetilised omadused
kindlustusriski hindamisel
(1) Kindlustusandja ei või vastavalt võrdse kohtlemise seadusele seada erineva
pärilikkusriskiga inimestele erinevaid kindlustustingimusi, sealhulgas kehtestada
soodustariife või käsitleda neid kindlustusjuhtumit kitsendavalt.
(2) Kindlustusandjal on keelatud koguda geneetilisi andmeid kindlustatu või kindlustuse
taotleja kohta ning nõuda kindlustatult või kindlustuse taotlejalt koeproovi või geneetiliste
andmete andmist.
Esitame sätte kohta alljärgnevad tähelepanekud ja küsimused:
1) KindlTS-s ei ole määratletud, mis on akronüüm „DNA“. DNA-le viidatakse vaid lisatava
paragrahvi pealkirjas, paragrahvi tekstis aga mitte. Sättes on viidatud võrdse kohtlemise
seadusele (VõrdKS), kuhu lisatakse § 2 lõike 3¹ näol omakorda viide KindlTS-le.
Seletuskirja kohaselt lisatakse säte ka VõrdKS-sse, et tagada isikutele võimalus saada abi
ka võrdõigusvolinikult. Jääb selgusetuks, kas võrdõigusvolinikul ei ole võimalik tegeleda
asjaga, kui seaduse § 2 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas on vastav diskrimineerimiskeeld
sätestatud ning tingimata on vajalik mõlemas seaduses üksteisele viidata, selle asemel et
reguleerida kindlustussuhtesse puutuv ära kindlustusseaduses. Seda enam, et muudes
valdkondades ei lähe VõrdKS nii detailseks;
2) „kindlustuse taotleja“ - KindlTS-is on kasutusel termin „klient“;
3) „soodustariif“ – kuna KindlTS ei kasuta terminit „soodustariif“, siis palume termini
seletuskirjas lahti kirjutada;
4) kas uus KindlTS paragrahv peaks kohalduma ka siis, kui kindlustusleping sõlmitakse
kindlustusvahendaja kaudu?
2. Eetikakomitee tasud vajavad paindlikkust ja seega nõustume lahendusega, et seadus
kehtestab tasumäärade piirid ning täpsem määra kehtestamine on edasi volitatud. Küll aga ei
saa me nõustuda tasu laekumisega riigi tulude asemel Sotsiaalministeeriumi eelarvesse ja selle
põhimõtte sisse kirjutamine seadusesse. Riigieelarve seaduse § 59 kohaselt laekuvad tulud
riigi likviidsete finantsvarade hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega üldiselt
järgitakse riigieelarve puhul universaalsuse põhimõtet, mille kohaselt riigieelarve üksikud
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvuses1. Seletuskirjas puudub põhjendus, miks
soovitakse sellist erandit teha. Ka palume seletuskirja 7. osas „Seaduse rakendamisega seotud
riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ välja tuua arvestuse
alused ja summad eetikakomitee tasudest laekuva kavandatava tulu ja eetikakomitee
tegevuseks vajalikku kulu kohta, sh mis kulusid laekuvatest tuludest kaetaks ja mis
lisarahastuse vajadus eelnõust tulenevalt kaasneb. Kuna eetikakomitee tegutseb juba aastaid,
siis peaks vastav kulu Sotsiaalministeeriumi valitsemisala baaseelarves juba sisalduma.
3. Seoses geenivaramu ja tervise infosüsteemi andmete kasutamise tasuga tekib küsimus, kas
analüüsiti ka selle riigilõivuna kehtestamise võimalust. Seletuskirjast sellele selgitust ei leia.
4. Seletuskirjas (lk 4 ja 6) on rõhutatud personaalmeditsiini kulutõhusust, samas seletuskirja
osas 7 on tõdetud, et muudatuse mõju on raske hinnata. Positiivsed mõjud on pigem esitatud
tingivas kõneviisis, mistõttu seletuskiri ei loo kindlust, et loodetud positiivsed mõjud
avalduvad, vaid pigem pingestub Tervisekassa eelarve täiendavate kulude tõttu veelgi. Kuigi
seletuskirjas on öeldud, et personaalmeditsiini ja personaliseeritud ennetusteenuste
rahastamisele eelneb kulutõhususe analüüside tegemine, siis seletuskiri toob välja vaid kulud
rinnavähi polügeense riskiskoori arvutamiseks, kuid pole lisatud, millist kokkuhoidu vähiravis
võiks see kaasa tuua.
Seletuskirjas tuleb läbivalt üle vaadata ja ühtlustada mõju hinnang nõustamisega seotud
tervishoiuteenuste pakkumisele. Suuremat nõustamisvajadust on nähtud negatiivse mõjuna
seletuskirja alaosas 6.3, kuid samas on välja toodud, et mõju on väike, kuna nõustamisteenuse
pakkumine on jätkuvalt tervishoiuteenuse osa. Mõju perearstide töökoormusele pole
analüüsitud, samas perearst on esmane nõustamisteenuse pakkuja, kes peab vajaliku töötunni
leidma ravi pakkumise kõrvalt. Seletuskirja alaosas 6.5. on välja toodud, et meil on selge
vajadus geeninõustaja kutse loomisele ja selle teenuse pakkumisele. See viitab, et vajadus on
eraldiseisva nõustamisteenuse järele, mis ei ole osa juba pakutavatest tervishoiuteenustest.
Seletuskirjas puudub info, millisel määral täiendava teenuse pakkumine uue kutse näol
pingestab Tervisekassa eelarvet. Oluline on luua tervikvisioon, kuidas muudatused aitavad
kaasa Tervisekassa eelarve tasakaalule.
5. Kuna eelnõu puudutab kindlustusandjate tegevust, siis peame oluliseks ka sihtrühma
kaasamise. Sellega seoses oleme saatnud eelnõu Eesti Kindlustusseltside Liidule ja
FinanceEstonia kindlustuse töörühmale edasi palvega vastata Sotsiaalministeeriumile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Marge Kaskpeit 58851423
[email protected]
Kristiina Kubja 5885 1398
[email protected]
Viola Mäemurd 5599 9574
[email protected]
Anneli Valgma 5885 1315
[email protected]
1 Vt ka Lehis, L. Lind, K.Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Ü. Madise jt (toim)
5 vlj. Juura 2020 § 115 komm 6.
2