!"#! $ #"%&&#'( !&
!"#$#
%& & ' ()* + ,-.. ).& / ' ()* & . &
"" " ! "#0 !
!"#! $ # #)%*%'+( !&
) )1 1
%& & ' ()* ).& / ' ()*
$2"" ""!3420"
+ 5& ( 67 & + ( & 89 :& ( 67 & &
;7 ) ( <)%7 1= 7 )>> #""7 )
1 . '&.: + ?& * + ,-.. ).& 8 5 & '& &.: & @* & . &
03"/"" '.. & -A & /""*
-. - 8 5 &
B.. ,-.. B& , & $42!#
C &.: 8 & /
2"""$ 0
1+ , - &D 8 & B &8 ' & & *
<C304$2
&.. 6& 8 &..& + ,-.. 6& 8 .& & . &
"/""
, % %&- $ ( *. )%'"&%.
=- & & & 5&(.& & & :&
!2# 2 "4#4 "3/"$/ " # 0E2E"2
) ( <&7 &F 7 #"" --&&7 7 """3 #
!#!
04.08.2025
Riigihangete vaidlustuskomisjon
E-post
[email protected]
Vaidlustaja: OÜ Ehitustrust
Registrikood 12310585
Paju tn 2, 50603 Tartu
Vaidlustaja esindaja1: Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper
Advokaadibüroo Tepper & Partnerid
E-post
[email protected]
Hankija: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts
Registrikood 10788733
Tartu mnt 85, 10115 Tallinn
E-post
[email protected]
Kolmas isik: Embach Ehitus OÜ
Registrikood 12802319
Turu tn 34, 51014 Tartu
E-post
[email protected]
VAIDLUSTUS
hankes viitenr 287935
I TAOTLUSED
Tuginedes alljärgnevale ning juhindudes RHSi § 197 lg 1 p-st 5 ja §-st 198,
1) Tunnistada kehtetuks riigihankes „Võru riigimaja rekonstrueerimine” (viitenr
287935) Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi 24.07.2025. a otsus Embach Ehitus OÜ
pakkumuse edukaks tunnistamise kohta;
2) mõista Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt OÜ Ehitustrust kasuks välja riigilõiv ja
õigusabikulud.
II OLULISEMAD ÜLDISED ASJAOLUD
1. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (Hankija) viib läbi riigihanget „Võru riigimaja
rekonstrueerimine” (viitenr 287935) (Hange).
1 Vt lisa 1
OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550
[email protected]
Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1
2. Hankes on esitanud mh pakkumused OÜ Ehitustrust (Vaidlustaja) ja Embach Ehitus
OÜ (Kolmas isik).
3. 25.07.2025. a teavitas Hankija Vaidlustajat asjaolust, et 24.07.2025. a otsusega
tunnistas Hankija Hankes edukaks Kolmanda isiku pakkumuse (Otsus).
4. Vaidlustaja on seisukohal, et Otsus on õigusvastane ning rikub Vaidlustaja subjektiivset
õigust, täpsemalt majanduslikku huvi sõlmida Hankijaga ise hankeleping. Eeltoodust
tulenevalt esitab Vaidlustaja Otsusele vaidlustuse järgmistel põhjendustel.
III VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED
5. AD „Pakkumuse esitamise ettepanek“ (PEE) p-ti 5.2 kohaselt hindab Hankija vastavaks
tunnistatud pakkumusi vastavalt ADs nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele
antud suhtelisele osakaalule. Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks
pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse.
PEE p 5.3 sätestab, et Hankija arvestab majanduslikult soodsaima pakkumuse
väljaselgitamisel järgmisi hindamiskriteeriumeid:
Hindamiskriteerium Osakaalu %
N1 - Ehitustööde maksumus 80
N2 - Tehnohooldusteenuse maksumus 5
N3 - Töökorralduskava küsimustik 15
6. Otsuse järgi hindas Hankija hindamiskomisjon Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumusi
järgmiselt:
N1 N2 N3 Kokku
Vaidlustaja 78,29 5,00 10 93,29
Kolmas isik 80,00 2,17 15 97,17
7. Vaidlustaja vaidlustab Otsuse, kuivõrd on seisukohal, et Hankija hindamiskomisjon
hindas Vaidlustaja töökorralduskava (N3) ebaõigesti, omistades Vaidlustaja
pakkumusele asjaomase hindamiskriteeriumi alusel 15 punkti asemel 10 punkti.
8. Hankija hindas töökorralduskava (N3) PEE lisa 3 „Hindamiskomisjoni töökorralduskava
hindamise juhend“ (Hindamise Juhend) alusel. Hindamise Juhendi p-ti 3 kohaselt
annab Hankija hindamiskomisjon maksimaalselt 15 punkti alljärgneva skaala alusel,
seejuures „küsimuseks“ Hindamise Juhendi tähenduses loetakse AD vormil 5 (Vorm 5)
eraldi numeratsiooniga (1 kuni 5) tähistatud küsimusi. Samast tulenevad asjakohaselt
järgmised hindamiskriteeriumid:
2
Rahuldav: Töökorralduskava sisaldab puudujääki / ebakõla / vastuolu /
ebaselgust Vormil 5 esitatud 1-2 (ühele kuni kahele) küsimusele vastamisel,
millest saab järeldada, et:
- töökorralduskava ei ole seotud hankija eesmärgistatud tegevuste ja
nõuete elluviimisega ja on kirjeldatud puudulikult või,
10
- ei ole selge, kuidas töökorralduskavas esitatud probleemkohad või
punkti
tegevused plaanitakse lahendada/realiseerida või
- toodud tegevused, kirjeldused ja/või lahendused ei ole põhjalikult
läbi mõeldud, on kirjeldatud väga üldiselt või
- töökorralduskava ei sisalda kohustuslikke osasid, mida hankija on
nõudnud.
Hea: Töökorralduskava on seotud hankija eesmärgistatud tegevuste ja
nõuete elluviimisega ja väga hea detailsusega, sh ei sisalda ühelegi
küsimusele vastamisel puudujääki või ebakõla. Hankijale on selge, kuidas
15
töökorralduskavas esitatud probleemkohad või tegevused plaanitakse
punkti
lahendada/ realiseerida. Toodud tegevused, kirjeldused ja/või lahendused
on tervikuna läbi mõeldud, põhjalikult kirjeldatud. Töökorralduskava sisaldab
kõiki kohustuslikke osasid, mida on hankija selles nõudnud.
9. Otsuse järgi hindas Hankija hindamiskomisjon Vaidlustaja töökorralduskava (N3) 15
punkti asemel 10 punktiga järgmisel põhjendusel:
(vastus küsimusele 4) „[...] (-)Vastavalt projekteerimise käigus teostatud
uuringutele on telgede 4-6 vahel puitvahelaed. Pakkuja on kirjeldanud oma
vastuses telgedel 6-9 olevaid betoonvahelagede lammutamist ja toetamist, kuid
on jätnud kirjeldamata puitvahelagede lammutamise ja toestamise protsessi [...]“
10. Hankija hindamiskomisjoni hinnangul on Vaidlustaja töökorralduskava (N3) vastus
küsimusele 4 seega sellise „puudujäägi/ebakõla/vastuolu/ebaselgusega“, mis õigustab
madalamaid hindepunkte. Lähtudes Hankes kehtestatud hindamiskriteeriumist N3 on
Hankija hindamiskomisjon asunud järelikult seisukohale, et Vaidlustaja
töökorralduskava (N3)
10.1. ei ole seotud puitvahelagede lammutamise ja toestamisega;
10.2. põhjal ei ole selge, kuidas puitvahelagede lammutamist ja toestamist
kavatsetakse lahendada/realiseerida;
10.3. mõlemat liiki vahelagede lammutamise ja toestamise tegevused ei ole
põhjalikult läbi mõeldud ja on kirjeldatud väga üldiselt;
10.4. ei sisalda kohustuslikke osasid, mida Hankija on nõudnud.
11. Vaidlustaja hinnangul on Hankija hindamiskomisjon Vaidlustaja töökorraldus-
kava (N3) hindamisel ilmselgelt eksinud ning pidanuks omistama Vaidlustaja
pakkumusele töökorralduskava (N3) eest 15 punkti. Kui Hankija hindamiskomisjon
oleks omistanud Vaidlustaja pakkumusele töökorralduskava (N3) eest 15 punkti, siis
3
saanuks Vaidlustaja pakkumus kokku 98,29 punkti ning Hankija pidanuks Hankes
edukaks tunnistama Vaidlustaja pakkumuse.
12. Vaidlustaja on seisukohal, et Vaidlustaja töökorralduskava (N3) sisaldab kõiki Hankija
poolt nõutud kohustuslikke osasid (p 10.4). Vormi 5 küsimus 4 on sõnastatud järgmiselt:
„Kirjeldada telgede 4-9 vahelagede lammutamise, toestamise ja ehitamise protsessi
lähtudes lammutus – ja konstruktiivsest projektist. Olulised teemad on olemasolevate
õõnespaneelide eemaldamine, utiliseerimine või taaskasutus ning alles jäävate
kandekonstruktsioonide toestamine ehituse ajaks. Millised on võimalikud riskid ja
kuidas plaanite riske maandada.“
13. PEE lisa 1.1 „Ehitustööde tehniline kirjeldus“ p 3 alap-ti b kohaselt tuleb Hanke objektiks
olevad tööd teha mh Projekt O2 OÜ ehitusprojekti alusel (Ehitusprojekt). Ehitusprojekti
ehituskonstruktsioonide osa seletuskirja p 4.1: „[...] Hoone vahelaed on vanemas osas
terastaladel, mille vahele on valatud betoonplaat, nende vahelagede seisukord on hea
ja kandevõime on ruumide funktsioone arvestades piisav. Telgede 4-6 paikneva
juurdeehituse vahelaed on puittaladel ja telgedel 6-9 olevad vahelaed on
raudbetoonõõnespaneelidest. Nende vahelagede kandevõime, tule- ja mürapidavus
pole projekteeritavate ruumide funktsiooni ja tänapäevaseid norme arvestades piisav,
mistõttu tuleb telgedel 4-9 paiknevad vahelaed lammutada [...]“. Ehitusprojekti
lammutamist puudutavas osas ei ole eristatud puittaladel ja raudbetoon-
õõnespaneelidest vahelagesid ehk teisisõnu, mõlemat liiki vahelagede lammutamisele
ja toestamisele on Hankija poolt kehtestatud samad nõuded.
14. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija küsimuse 4 sõnastusest lähtuvalt (vt p 11) tuli
ennekõike kirjeldada õõnespaneelide lammutamise ja toestamise protsesse. Kui seda
liiki vahelagedega seonduv on „oluline teema“, siis järelduslikult on puitvahelagedega
seonduv n-ö „ebaoluline teema“. Vaidlustaja on enam kui 10-aastase kogemusega
ehitusettevõtja. Vaidlustaja selgitab, et puittaladega ja betoonpaneelidega vahelagede
lammutamise ja toestamise protsessid on olulises osas samad. Vaidlustaja pakkumuse
koosseisus esitatud töökorralduskava (N3) vastuses küsimusele 4 on vahelagede
lammutamise ja toestamise protsesse kirjeldatud kokkuvõtvalt järgmiselt:
• Enne vahelagede kandetarindite lammutustöödega alustamist koostatakse
ehituskonstruktsiooni osa abitarindite (ajutiste tugede) tööprojekt.
• Paralleelselt vahelagede lammutamisega paigaldatakse järgnevate lammutuse
frontide toestus.
• Vahelagede tükid tõstetakse abikonstruktsiooni abil alumisele korrusele.
• Alla lastud tükid toimetatakse roklaga hoone akna juurde, kust need tõstetakse
hoonest välja.
• Lammutustöödega kaasnevate riskide vältimiseks tehakse koostööd
projekteerijaga, sh koostatakse tööplaan ja asjakohane projektdokumentatsioon
ning liikumise ja töötamise eeskiri, mida tutvustatakse ehitusplatsil viibivatele
isikutele.
• Tööde ajal tehakse järelevalvet tööohutusnõuete järgimise üle.
4
15. Kõik eeltoodud lammutamise ja toestamise protsesside sammud kehtivad ühtaegu
mõlemat liiki vahelagedele. Erisused tulenevad sellest, et puitvahelagede lammutamine
ja toestamine on lihtsam töö, kuivõrd talasid saab toestamisel kasutatava tali külge
kinnitada koormarihmadega neljast küljest, talasid on betoonpaneelidega võrreldes
kergem hoone konstruktsioonist lahti lõigata (sisuliselt on tööd võimalik teha
mootorsaega, mitte betoonõõnespaneelide lahti lõikamiseks kasutatava spetsiaalse
lõikuriga). Sellest tulenevalt on tegemist tööga, millega kaasnevad väiksemad riskid.
16. Kohtute ja VAKO praktika kohaselt tuleb hindamiskriteeriumide tõlgendamisel lähtuda
samadest tõlgendamisreeglitest kui pakkumuste vastavuse tingimuste puhul, sh nii
nagu mõistlik isik pidi neid mõistma (TsÜS § 75 lg 2 ls 2), s.t lähtudes sellest, kuidas
said tingimustest aru hankemenetluse esemega seonduva valdkonna spetsialistid.2
Vaidlustaja väidab, et ehitusvaldkonna spetsialisti jaoks tuleneb Vormi 5 küsimusest 4,
et pakkuja pidi kirjeldama betoonõõnespaneelide lammutamise ja toestamise protsesse
ning puittaladega vahelagede asjaomaseid protsesse eraldi kirjeldada ei tulnud, kuivõrd
neid töid tehakse samamoodi. Kuivõrd kõnealust liiki vahelagede lammutamise ja
toestamise erisused puudutavad puittalade kandetarinditest lahti lõikamise seadmeid
ja abikonstruktsioonide külge kinnitamise üksikasju, siis ei saa ühelgi juhul tegemist olla
Vaidlustaja töökorralduskava (N3) puuduse vmt-ga. Otsuse põhjendusest järelduvalt ei
ole Hankija hindamiskomisjon teinud mistahes etteheiteid Vaidlustaja õõnespaneelide
lammutamise ja toestamise protsesside kirjeldusele ehk Hankija hindamiskomisjoni
jaoks on see esitatud detailsuse ja asjatundlikkusega, mis on Hankija
hindamiskomisjoni jaoks piisav. Vaidlustaja asjaomane kirjeldus ei käsitle
õõnespaneelide allesjäävatest kandetarinditest lahti lõikamise seadmeid ega ka seda,
millisel konkreetsel viisil lahti lõigatud tükid abikonstruktsiooni külge kinnitatakse ehk et
puittaladega vahelagede lammutamise erisused (võrdluses õõnespaneelide
lammutamisega) lähevad kaugemale Hankija poolt õõnespaneelide osas piisavaks
peetud detailsusest (milles ei ole toodud infot kasutatavate seadmete kohta ja viisi,
kuidas lahti lõigatud tükid kinnitatakse abikonstruktsiooni külge).
17. Hankes kehtestatud 10 punktile vastava hinnangu selgitusest nähtuvalt peab
töökorralduskava (N3) puudus olema sisuline (vt p-d 8 ja 10–10.4). Mistahes puudujääk
madalamaid punktide andmist ei õigusta. Eeltoodut arvestades on Vaidlustaja
hinnangul ilmne, et Vaidlustaja töökorralduskava (N3) väidetav puudus (sisuliselt lause
puudumine: „Vastuses toodud protsesside kirjeldus hõlmab nii puit- kui
betoonvahelagede lammutamist ja toestamist“) ei ole sisuline. Ehitusprojektiga ei ole
puit- ja betoonvahelagede lammutamisele kehtestatud erinevaid nõudeid (vt p 13).
Hankijal puudub põhjendatud alus väita, et Vaidlustaja vastusest 4 ei ole talle
arusaadav, kuidas Vaidlustaja teostab ja täidab Hankija eesmärgistatud tegevusi ja
nõudeid (p 10.1), kuidas Vaidlustaja teostab puitvahelagede lammutamise ja
toestamise töid (p 10.2) või, et vahelagede lammutamise ja toestamise tööd ei ole
2 vt nt TrtRnKo nr 3-13-2040, p-d 20 ja 21
5
piisava põhjalikkusega läbi mõeldud (p 10.3). Ehitusvaldkonna spetsialisti (TsÜS § 75
lg 2 ls 2) jaoks on ilmne, et esitatud kirjeldus hõlmab mõlemat liiki vahelagesid.
18. Vaidlustaja tõlgendust toetab ka Hanke tingimuste süsteemne ja hankemenetluse
üldistest põhimõtetest lähtuv tõlgendus.3 RHS § 3 p 1 kohaselt on hankija kohustatud
riigihanke korraldamisel tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt.
Tööde maksumuse kohta kehtestatud hindamiskriteeriumitest (PEE p 5.4 N1, N2)
tulenevalt on 5 punktil Hankes edukaks osutumisel väga suur kaal. Lähtudes Hankes
esitatud hindamiskriteeriumi N1 valemist ning Hankes esitatud madalaima ja kõrgeima
maksumusega pakkumustest, vastavad 5 punktile ehitustööd maksumusega
344 815,34 eurot. RHS § 3 p 5 kohustab Hankijat mh kasutama rahalisi vahendeid
säästlikult ja otstarbekalt ning sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja
kvaliteedi suhte alusel. Ebaolulist ja mittesisulist asjaolu on põhjendamatu käsitleda
„puudujäägi / ebakõla / vastuolu / ebaselgusena“, mis õigustaks töökorralduskava (N3)
eest üksnes 10 punkti andmist.
19. Juhul, kui Hankija vaidleb eeltoodule vastu ja/või VAKO nõustub Hankija tõlgendusega,
siis on Vaidlustaja alternatiivselt seisukohal, et Vormi 5 küsimus 4 (vt p 11) ja
hindamiskriteerium N3 (vt p 8) on eksitavad ja ebaselged, võimaldavad pakkujate
ebavõrdset kohtlemist ning on seega õigusvastased. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga
saab hindamiskriteeriumi õigusvastasusele tugineda ka hindamise vaidlustamisel, kui
selleks on mõjuv põhjus.4 Nagu eelnevalt märgitud – 15 punktile vastab vastus, mis on
Hankija hindamiskomisjoni hinnangul piisavalt detailne ja põhjalik ning ei sisalda ühtegi
puudujääki. Mõistagi ei saa ega pea Vormi 5 küsimustele vastamisel kirjeldama
faktiliselt iga üksikut sammu, mis asjakohaste tegevuste ja töödega seonduvad. Hankija
poolt nõutav detailsus selgub alles hindamise käigus, mistõttu võidakse puudujäägina
käsitleda ebaolulist nüanssi või konkreetse pakkuja rõhuasutusi.
20. Vaidlustaja leiab, et Otsus tuleb tühistada ka põhjendamispuuduse tõttu. Küsimus,
millist vastust peab Hankija piisavalt detailseks, hõlmab olulisel määral subjektiivset
elementi. Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on
hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema
hindepunktide põhjendused. Otsusest ei nähtu, millistele põhjendustele tuginedes
Hankija hindamiskomisjon leiab, et puitvahelagedega seonduva ära märkimata jätmine
kui puudujääk vastab 10 punkti andmise tingimustele (vt p-d 8 ja 10–10.4).
21. Hindamiskriteeriume tuleb kohaldada objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi pakkujate
suhtes.5 Vaidlustaja on seisukohal, et juhul, kui Hankija on arvestades kehtestatud
hindamiskriteeriumi N3 andnud tulenevalt vastusest 4 Vaidlustaja töökorralduskavale
(vaatamata selle sisule) põhjendatult üksnes 10 punkti, oleks pidanud Hankija andma
ka Kolmanda isiku töökorralduskavale, tulenevalt selles sisalduvast vastusest 4, üksnes
3 Vt nt TrtRnKo nr 3-17-1063, p 18
4 RKHKo nr 3-20-1198, p 22
5 EKo C-19/00, p 44
6
10 punkti (vt p 22).
IV MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
22. Vaidlustaja taotleb p-ti 21 toodud seisukohtade tõendamiseks Hankija kohustamist
väljavõtte esitamiseks Kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitatud
töökorralduskavast, täpsemalt Kolmanda isiku vastusest punktile 4.
23. Arvestades Otsusest teavitamise aega (25.07.2025. a), on käesolev vaidlustus
tähtaegne (RHS § 189 lg 1)
24. Vaidlustaja leiab, et käesolev vaidlustus oleks otstarbekas lahendada istungil.
25. Vaidlustuselt on tasutud nõutavas summas riigilõiv (vt lisa 2).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristina Uuetoa-Tepper
Vandeadvokaat
Lisad:
1) Volikiri
2) Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta
7