dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustus

Rahandusministeerium · 5. august 2025
Seotud ettevõtted
OÜ Ehitustrust (adressaat)
Viit
12.2-10/25-183/220-1
Registreeritud
5. august 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
OÜ Ehitustrust
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/25-183
Vastutaja
Angelika Timusk (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎makse_3952920757.asice67 KB
  • 📎Vaidlustus (RH287935, 04.08.2025).asice270 KB
  • 📎Volikiri - Ehitustrust (VAKO, Võru riigimaja).asice15 KB

Sisu (failidest)

                  !"#! $ #"%&&#'( !&               !"#$# %& & ' ()* + ,-..  ).& / ' ()* & . & "" " ! "#0 !    !"#! $ # #)%*%'+( !&    ) )1    1 %& & ' ()*  ).& / ' ()* $2"" ""!3420" + 5& ( 67 & +    ( & 89 :& ( 67 & &    ;7 )  ( <)%7  1= 7 )>>  #""7   ) 1 . '&.: + ?& * + ,-..  ).& 8 5 & '& &.:  & @* & . & 03"/"" '.. & -A & /""*   -.   - 8 5 &  B.. ,-.. B&  , & $42!# C &.:    8  & / 2"""$  0 1+ ,  -  &D  8  &  B   &8  ' &  & * <C304$2 &..  6& 8 &..& + ,-..  6& 8 .& & . & "/""  , % %&- $  ( *. )%'"&%. =- & & & 5&(.&  & &  :& !2# 2 "4#4 "3/"$/ " # 0E2E"2 )  ( <&7 &F 7 #"" --&&7 7  """3 #  !#! 04.08.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjon E-post [email protected] Vaidlustaja: OÜ Ehitustrust Registrikood 12310585 Paju tn 2, 50603 Tartu Vaidlustaja esindaja1: Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Advokaadibüroo Tepper & Partnerid E-post [email protected] Hankija: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts Registrikood 10788733 Tartu mnt 85, 10115 Tallinn E-post [email protected] Kolmas isik: Embach Ehitus OÜ Registrikood 12802319 Turu tn 34, 51014 Tartu E-post [email protected] VAIDLUSTUS hankes viitenr 287935 I TAOTLUSED Tuginedes alljärgnevale ning juhindudes RHSi § 197 lg 1 p-st 5 ja §-st 198, 1) Tunnistada kehtetuks riigihankes „Võru riigimaja rekonstrueerimine” (viitenr 287935) Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi 24.07.2025. a otsus Embach Ehitus OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta; 2) mõista Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt OÜ Ehitustrust kasuks välja riigilõiv ja õigusabikulud. II OLULISEMAD ÜLDISED ASJAOLUD 1. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (Hankija) viib läbi riigihanget „Võru riigimaja rekonstrueerimine” (viitenr 287935) (Hange). 1 Vt lisa 1 OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550 [email protected] Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1 2. Hankes on esitanud mh pakkumused OÜ Ehitustrust (Vaidlustaja) ja Embach Ehitus OÜ (Kolmas isik). 3. 25.07.2025. a teavitas Hankija Vaidlustajat asjaolust, et 24.07.2025. a otsusega tunnistas Hankija Hankes edukaks Kolmanda isiku pakkumuse (Otsus). 4. Vaidlustaja on seisukohal, et Otsus on õigusvastane ning rikub Vaidlustaja subjektiivset õigust, täpsemalt majanduslikku huvi sõlmida Hankijaga ise hankeleping. Eeltoodust tulenevalt esitab Vaidlustaja Otsusele vaidlustuse järgmistel põhjendustel. III VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 5. AD „Pakkumuse esitamise ettepanek“ (PEE) p-ti 5.2 kohaselt hindab Hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt ADs nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule. Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. PEE p 5.3 sätestab, et Hankija arvestab majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel järgmisi hindamiskriteeriumeid: Hindamiskriteerium Osakaalu % N1 - Ehitustööde maksumus 80 N2 - Tehnohooldusteenuse maksumus 5 N3 - Töökorralduskava küsimustik 15 6. Otsuse järgi hindas Hankija hindamiskomisjon Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumusi järgmiselt: N1 N2 N3 Kokku Vaidlustaja 78,29 5,00 10 93,29 Kolmas isik 80,00 2,17 15 97,17 7. Vaidlustaja vaidlustab Otsuse, kuivõrd on seisukohal, et Hankija hindamiskomisjon hindas Vaidlustaja töökorralduskava (N3) ebaõigesti, omistades Vaidlustaja pakkumusele asjaomase hindamiskriteeriumi alusel 15 punkti asemel 10 punkti. 8. Hankija hindas töökorralduskava (N3) PEE lisa 3 „Hindamiskomisjoni töökorralduskava hindamise juhend“ (Hindamise Juhend) alusel. Hindamise Juhendi p-ti 3 kohaselt annab Hankija hindamiskomisjon maksimaalselt 15 punkti alljärgneva skaala alusel, seejuures „küsimuseks“ Hindamise Juhendi tähenduses loetakse AD vormil 5 (Vorm 5) eraldi numeratsiooniga (1 kuni 5) tähistatud küsimusi. Samast tulenevad asjakohaselt järgmised hindamiskriteeriumid: 2 Rahuldav: Töökorralduskava sisaldab puudujääki / ebakõla / vastuolu / ebaselgust Vormil 5 esitatud 1-2 (ühele kuni kahele) küsimusele vastamisel, millest saab järeldada, et: - töökorralduskava ei ole seotud hankija eesmärgistatud tegevuste ja nõuete elluviimisega ja on kirjeldatud puudulikult või, 10 - ei ole selge, kuidas töökorralduskavas esitatud probleemkohad või punkti tegevused plaanitakse lahendada/realiseerida või - toodud tegevused, kirjeldused ja/või lahendused ei ole põhjalikult läbi mõeldud, on kirjeldatud väga üldiselt või - töökorralduskava ei sisalda kohustuslikke osasid, mida hankija on nõudnud. Hea: Töökorralduskava on seotud hankija eesmärgistatud tegevuste ja nõuete elluviimisega ja väga hea detailsusega, sh ei sisalda ühelegi küsimusele vastamisel puudujääki või ebakõla. Hankijale on selge, kuidas 15 töökorralduskavas esitatud probleemkohad või tegevused plaanitakse punkti lahendada/ realiseerida. Toodud tegevused, kirjeldused ja/või lahendused on tervikuna läbi mõeldud, põhjalikult kirjeldatud. Töökorralduskava sisaldab kõiki kohustuslikke osasid, mida on hankija selles nõudnud. 9. Otsuse järgi hindas Hankija hindamiskomisjon Vaidlustaja töökorralduskava (N3) 15 punkti asemel 10 punktiga järgmisel põhjendusel: (vastus küsimusele 4) „[...] (-)Vastavalt projekteerimise käigus teostatud uuringutele on telgede 4-6 vahel puitvahelaed. Pakkuja on kirjeldanud oma vastuses telgedel 6-9 olevaid betoonvahelagede lammutamist ja toetamist, kuid on jätnud kirjeldamata puitvahelagede lammutamise ja toestamise protsessi [...]“ 10. Hankija hindamiskomisjoni hinnangul on Vaidlustaja töökorralduskava (N3) vastus küsimusele 4 seega sellise „puudujäägi/ebakõla/vastuolu/ebaselgusega“, mis õigustab madalamaid hindepunkte. Lähtudes Hankes kehtestatud hindamiskriteeriumist N3 on Hankija hindamiskomisjon asunud järelikult seisukohale, et Vaidlustaja töökorralduskava (N3) 10.1. ei ole seotud puitvahelagede lammutamise ja toestamisega; 10.2. põhjal ei ole selge, kuidas puitvahelagede lammutamist ja toestamist kavatsetakse lahendada/realiseerida; 10.3. mõlemat liiki vahelagede lammutamise ja toestamise tegevused ei ole põhjalikult läbi mõeldud ja on kirjeldatud väga üldiselt; 10.4. ei sisalda kohustuslikke osasid, mida Hankija on nõudnud. 11. Vaidlustaja hinnangul on Hankija hindamiskomisjon Vaidlustaja töökorraldus- kava (N3) hindamisel ilmselgelt eksinud ning pidanuks omistama Vaidlustaja pakkumusele töökorralduskava (N3) eest 15 punkti. Kui Hankija hindamiskomisjon oleks omistanud Vaidlustaja pakkumusele töökorralduskava (N3) eest 15 punkti, siis 3 saanuks Vaidlustaja pakkumus kokku 98,29 punkti ning Hankija pidanuks Hankes edukaks tunnistama Vaidlustaja pakkumuse. 12. Vaidlustaja on seisukohal, et Vaidlustaja töökorralduskava (N3) sisaldab kõiki Hankija poolt nõutud kohustuslikke osasid (p 10.4). Vormi 5 küsimus 4 on sõnastatud järgmiselt: „Kirjeldada telgede 4-9 vahelagede lammutamise, toestamise ja ehitamise protsessi lähtudes lammutus – ja konstruktiivsest projektist. Olulised teemad on olemasolevate õõnespaneelide eemaldamine, utiliseerimine või taaskasutus ning alles jäävate kandekonstruktsioonide toestamine ehituse ajaks. Millised on võimalikud riskid ja kuidas plaanite riske maandada.“ 13. PEE lisa 1.1 „Ehitustööde tehniline kirjeldus“ p 3 alap-ti b kohaselt tuleb Hanke objektiks olevad tööd teha mh Projekt O2 OÜ ehitusprojekti alusel (Ehitusprojekt). Ehitusprojekti ehituskonstruktsioonide osa seletuskirja p 4.1: „[...] Hoone vahelaed on vanemas osas terastaladel, mille vahele on valatud betoonplaat, nende vahelagede seisukord on hea ja kandevõime on ruumide funktsioone arvestades piisav. Telgede 4-6 paikneva juurdeehituse vahelaed on puittaladel ja telgedel 6-9 olevad vahelaed on raudbetoonõõnespaneelidest. Nende vahelagede kandevõime, tule- ja mürapidavus pole projekteeritavate ruumide funktsiooni ja tänapäevaseid norme arvestades piisav, mistõttu tuleb telgedel 4-9 paiknevad vahelaed lammutada [...]“. Ehitusprojekti lammutamist puudutavas osas ei ole eristatud puittaladel ja raudbetoon- õõnespaneelidest vahelagesid ehk teisisõnu, mõlemat liiki vahelagede lammutamisele ja toestamisele on Hankija poolt kehtestatud samad nõuded. 14. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija küsimuse 4 sõnastusest lähtuvalt (vt p 11) tuli ennekõike kirjeldada õõnespaneelide lammutamise ja toestamise protsesse. Kui seda liiki vahelagedega seonduv on „oluline teema“, siis järelduslikult on puitvahelagedega seonduv n-ö „ebaoluline teema“. Vaidlustaja on enam kui 10-aastase kogemusega ehitusettevõtja. Vaidlustaja selgitab, et puittaladega ja betoonpaneelidega vahelagede lammutamise ja toestamise protsessid on olulises osas samad. Vaidlustaja pakkumuse koosseisus esitatud töökorralduskava (N3) vastuses küsimusele 4 on vahelagede lammutamise ja toestamise protsesse kirjeldatud kokkuvõtvalt järgmiselt: • Enne vahelagede kandetarindite lammutustöödega alustamist koostatakse ehituskonstruktsiooni osa abitarindite (ajutiste tugede) tööprojekt. • Paralleelselt vahelagede lammutamisega paigaldatakse järgnevate lammutuse frontide toestus. • Vahelagede tükid tõstetakse abikonstruktsiooni abil alumisele korrusele. • Alla lastud tükid toimetatakse roklaga hoone akna juurde, kust need tõstetakse hoonest välja. • Lammutustöödega kaasnevate riskide vältimiseks tehakse koostööd projekteerijaga, sh koostatakse tööplaan ja asjakohane projektdokumentatsioon ning liikumise ja töötamise eeskiri, mida tutvustatakse ehitusplatsil viibivatele isikutele. • Tööde ajal tehakse järelevalvet tööohutusnõuete järgimise üle. 4 15. Kõik eeltoodud lammutamise ja toestamise protsesside sammud kehtivad ühtaegu mõlemat liiki vahelagedele. Erisused tulenevad sellest, et puitvahelagede lammutamine ja toestamine on lihtsam töö, kuivõrd talasid saab toestamisel kasutatava tali külge kinnitada koormarihmadega neljast küljest, talasid on betoonpaneelidega võrreldes kergem hoone konstruktsioonist lahti lõigata (sisuliselt on tööd võimalik teha mootorsaega, mitte betoonõõnespaneelide lahti lõikamiseks kasutatava spetsiaalse lõikuriga). Sellest tulenevalt on tegemist tööga, millega kaasnevad väiksemad riskid. 16. Kohtute ja VAKO praktika kohaselt tuleb hindamiskriteeriumide tõlgendamisel lähtuda samadest tõlgendamisreeglitest kui pakkumuste vastavuse tingimuste puhul, sh nii nagu mõistlik isik pidi neid mõistma (TsÜS § 75 lg 2 ls 2), s.t lähtudes sellest, kuidas said tingimustest aru hankemenetluse esemega seonduva valdkonna spetsialistid.2 Vaidlustaja väidab, et ehitusvaldkonna spetsialisti jaoks tuleneb Vormi 5 küsimusest 4, et pakkuja pidi kirjeldama betoonõõnespaneelide lammutamise ja toestamise protsesse ning puittaladega vahelagede asjaomaseid protsesse eraldi kirjeldada ei tulnud, kuivõrd neid töid tehakse samamoodi. Kuivõrd kõnealust liiki vahelagede lammutamise ja toestamise erisused puudutavad puittalade kandetarinditest lahti lõikamise seadmeid ja abikonstruktsioonide külge kinnitamise üksikasju, siis ei saa ühelgi juhul tegemist olla Vaidlustaja töökorralduskava (N3) puuduse vmt-ga. Otsuse põhjendusest järelduvalt ei ole Hankija hindamiskomisjon teinud mistahes etteheiteid Vaidlustaja õõnespaneelide lammutamise ja toestamise protsesside kirjeldusele ehk Hankija hindamiskomisjoni jaoks on see esitatud detailsuse ja asjatundlikkusega, mis on Hankija hindamiskomisjoni jaoks piisav. Vaidlustaja asjaomane kirjeldus ei käsitle õõnespaneelide allesjäävatest kandetarinditest lahti lõikamise seadmeid ega ka seda, millisel konkreetsel viisil lahti lõigatud tükid abikonstruktsiooni külge kinnitatakse ehk et puittaladega vahelagede lammutamise erisused (võrdluses õõnespaneelide lammutamisega) lähevad kaugemale Hankija poolt õõnespaneelide osas piisavaks peetud detailsusest (milles ei ole toodud infot kasutatavate seadmete kohta ja viisi, kuidas lahti lõigatud tükid kinnitatakse abikonstruktsiooni külge). 17. Hankes kehtestatud 10 punktile vastava hinnangu selgitusest nähtuvalt peab töökorralduskava (N3) puudus olema sisuline (vt p-d 8 ja 10–10.4). Mistahes puudujääk madalamaid punktide andmist ei õigusta. Eeltoodut arvestades on Vaidlustaja hinnangul ilmne, et Vaidlustaja töökorralduskava (N3) väidetav puudus (sisuliselt lause puudumine: „Vastuses toodud protsesside kirjeldus hõlmab nii puit- kui betoonvahelagede lammutamist ja toestamist“) ei ole sisuline. Ehitusprojektiga ei ole puit- ja betoonvahelagede lammutamisele kehtestatud erinevaid nõudeid (vt p 13). Hankijal puudub põhjendatud alus väita, et Vaidlustaja vastusest 4 ei ole talle arusaadav, kuidas Vaidlustaja teostab ja täidab Hankija eesmärgistatud tegevusi ja nõudeid (p 10.1), kuidas Vaidlustaja teostab puitvahelagede lammutamise ja toestamise töid (p 10.2) või, et vahelagede lammutamise ja toestamise tööd ei ole 2 vt nt TrtRnKo nr 3-13-2040, p-d 20 ja 21 5 piisava põhjalikkusega läbi mõeldud (p 10.3). Ehitusvaldkonna spetsialisti (TsÜS § 75 lg 2 ls 2) jaoks on ilmne, et esitatud kirjeldus hõlmab mõlemat liiki vahelagesid. 18. Vaidlustaja tõlgendust toetab ka Hanke tingimuste süsteemne ja hankemenetluse üldistest põhimõtetest lähtuv tõlgendus.3 RHS § 3 p 1 kohaselt on hankija kohustatud riigihanke korraldamisel tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Tööde maksumuse kohta kehtestatud hindamiskriteeriumitest (PEE p 5.4 N1, N2) tulenevalt on 5 punktil Hankes edukaks osutumisel väga suur kaal. Lähtudes Hankes esitatud hindamiskriteeriumi N1 valemist ning Hankes esitatud madalaima ja kõrgeima maksumusega pakkumustest, vastavad 5 punktile ehitustööd maksumusega 344 815,34 eurot. RHS § 3 p 5 kohustab Hankijat mh kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Ebaolulist ja mittesisulist asjaolu on põhjendamatu käsitleda „puudujäägi / ebakõla / vastuolu / ebaselgusena“, mis õigustaks töökorralduskava (N3) eest üksnes 10 punkti andmist. 19. Juhul, kui Hankija vaidleb eeltoodule vastu ja/või VAKO nõustub Hankija tõlgendusega, siis on Vaidlustaja alternatiivselt seisukohal, et Vormi 5 küsimus 4 (vt p 11) ja hindamiskriteerium N3 (vt p 8) on eksitavad ja ebaselged, võimaldavad pakkujate ebavõrdset kohtlemist ning on seega õigusvastased. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga saab hindamiskriteeriumi õigusvastasusele tugineda ka hindamise vaidlustamisel, kui selleks on mõjuv põhjus.4 Nagu eelnevalt märgitud – 15 punktile vastab vastus, mis on Hankija hindamiskomisjoni hinnangul piisavalt detailne ja põhjalik ning ei sisalda ühtegi puudujääki. Mõistagi ei saa ega pea Vormi 5 küsimustele vastamisel kirjeldama faktiliselt iga üksikut sammu, mis asjakohaste tegevuste ja töödega seonduvad. Hankija poolt nõutav detailsus selgub alles hindamise käigus, mistõttu võidakse puudujäägina käsitleda ebaolulist nüanssi või konkreetse pakkuja rõhuasutusi. 20. Vaidlustaja leiab, et Otsus tuleb tühistada ka põhjendamispuuduse tõttu. Küsimus, millist vastust peab Hankija piisavalt detailseks, hõlmab olulisel määral subjektiivset elementi. Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hindepunktide põhjendused. Otsusest ei nähtu, millistele põhjendustele tuginedes Hankija hindamiskomisjon leiab, et puitvahelagedega seonduva ära märkimata jätmine kui puudujääk vastab 10 punkti andmise tingimustele (vt p-d 8 ja 10–10.4). 21. Hindamiskriteeriume tuleb kohaldada objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes.5 Vaidlustaja on seisukohal, et juhul, kui Hankija on arvestades kehtestatud hindamiskriteeriumi N3 andnud tulenevalt vastusest 4 Vaidlustaja töökorralduskavale (vaatamata selle sisule) põhjendatult üksnes 10 punkti, oleks pidanud Hankija andma ka Kolmanda isiku töökorralduskavale, tulenevalt selles sisalduvast vastusest 4, üksnes 3 Vt nt TrtRnKo nr 3-17-1063, p 18 4 RKHKo nr 3-20-1198, p 22 5 EKo C-19/00, p 44 6 10 punkti (vt p 22). IV MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 22. Vaidlustaja taotleb p-ti 21 toodud seisukohtade tõendamiseks Hankija kohustamist väljavõtte esitamiseks Kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitatud töökorralduskavast, täpsemalt Kolmanda isiku vastusest punktile 4. 23. Arvestades Otsusest teavitamise aega (25.07.2025. a), on käesolev vaidlustus tähtaegne (RHS § 189 lg 1) 24. Vaidlustaja leiab, et käesolev vaidlustus oleks otstarbekas lahendada istungil. 25. Vaidlustuselt on tasutud nõutavas summas riigilõiv (vt lisa 2). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Uuetoa-Tepper Vandeadvokaat Lisad: 1) Volikiri 2) Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel