Vaidlustuse puuduste kõrvaldamine

Kellele: Riigihangete vaidlustuskomisjon Kellelt: LevelLab OÜ ja Eesti Tuleviku-uuringute Instituut Kuupäev: 05.08.2025 Vaie riigihanke „Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaal- ministeeriumile“ (nr 291899) pakkumuse edukaks tunnistamine kohta Menetlusosaliste nimed Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340); Kolmas isik: ühispakkujad Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ (11343217) ja Sihtasutus Mõttekoda Praxis (90005952); Vaidlustaja seaduslik esindaja Tauno Õunapuu, pakkumuse on esitanud ühispakkujad Levellab OÜ (14557947) ja Eesti Tulevikuuuringute Instituut (80052910). Vaidlustaja taotleb ühispakkujate Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ ja Sihtasutus Mõttekoda Praxis pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Vaidlustaja soovib vaide arutamist kirjalikus menetluses. Käesoleva vaide esitamise aluseks on riigihanke Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaalministeeriumile (nr 291899) pakkumuste hindamise otsus, mille kohaselt määrati LevelLab OÜ ja Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi ühispakkumusele hindamiskriteeriumi „Uuringu metoodika ning valimite kirjeldus ja põhjendatus“ eest 10 punkti 30-st võimalikust. Pakkumuste hindamise koondpunktid olid järgenvad: 1. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ ja Sihtasutus Mõttekoda Praxis 85,44 punkti 2. Tartu Ülikool ja Civitta Eesti AS 84,33 punkti 3. Levellab OÜ ja Eesti Tulevikuuuringute Instituut 80 punkti 1. Pakkuja ei nõustu hindaja väitega, et „valimi moodustamisel ei eristu KOV asutatud eraõiguslikud hooldekodud“, kuna see ei ole kooskõlas pakkumuses esitatud sisulise käsitlusega. Pakkumuses on selgesõnaliselt ja mitmekordselt välja toodud, et andmekogumisel ja analüüsil tehakse eristus KOV-ile kuuluvate ja eraõiguslike hoolekandeasutuste vahel. Intervjuuvalim teenuseosutajatega sisaldab selget institutsionaalset eristust ning intervjuuvalimi koostamisel on arvestatud institutsionaalset kuuluvust Pakkumuse peatükis 2.2 II uurimisülesanne punktis 2.2.1 Andmekogumismeetodid on üldhooldusteenuste osutajate kohta selgelt öeldud: „Intervjuude valik tehakse nii, et esindatud oleksid: KOV-idele kuuluvad ja eraõiguslikud asutused“ 1 See tähendab, et eraõiguslikud hooldekodud ning KOV-idele kuuluvad hooldekodud, sh KOV asutatud eraõiguslikud hooldekodud on intervjueeritavate valiku kriteeriumites eraldi välja toodud ja neid käsitletakse metoodiliselt eristatud sihtrühmana. Analüüsimeetodites on selgesõnaliselt planeeritud eristus „eraõiguslik vs KOV-i hallatav“ Pakkumuse metoodikakirjelduses (samas peatükis) on öeldud: „Arvutatakse sagedusjaotused, keskmised ja standardhälbed, lisaks teostatakse rühmadevaheline võrdlus (nt eraõiguslik vs KOV-i hallatav asutus; piirkonnad; sihtrühmadele orienteeritus).“ See tähendab, et kvantitatiivanalüüsis toimub rühmadevaheline võrdlus just institutsionaalse kuuluvuse põhjal, mis hõlmab ka KOV-i asutatud ning eraõiguslikke üksusi, kui need andmestikus olemas on. Analüüsi ülesehitus on kihistatud ja sisaldab omandivormi kui eraldiseisvat kategooriat Piirangute peatükis 1.6 on öeldud: „Analüüsi seisukohalt tähendab see, et andmeid ei saa töödelda homogeense tervikuna, vaid tuleb rakendada kihistatud võrdlusi (nt piirkonnad, omandivorm, sihtrühm)“ ning: „Analüüsitulemused esitatakse kihistatult – nt piirkondade, omandivormi ja sihtrühma kaupa. Kõigi järelduste puhul tuuakse välja, millisele kihile need kehtivad.“ Välja toodud tsitaadid kinnitavad, et analüüsi planeerimisel on arvestatud omandivormi (sh KOV- i asutatud eraõiguslikud üksused) kui sisulist kategooriat, mille alusel andmeid analüüsitakse ja tulemusi eristatakse. Kokkuvõtteks, hindaja väide, et „valimi moodustamisel ei eristu KOV asutatud eraõiguslikud hooldekodud“, ei ole kooskõlas pakkumuse sisuga. Pakkumuses on: • intervjuude valikukriteeriumis selgesõnaliselt eristatud „KOV-ile kuuluvad ja eraõiguslikud asutused“; • kvantitatiivses analüüsis on planeeritud rühmadevaheline võrdlus omandivormi alusel („eraõiguslik vs KOV-i hallatav“); • analüüs on üles ehitatud kihistatult, kus „omandivorm“ on eraldi võrdluskategooria. Lähtudes eeltoodust palume hindamistulemust selles osas korrigeerida. 2. Pakkuja ei nõustu väitega, et meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud arusaadavalt, kuid mitte detailselt. Süsteemne ja teaduspõhine metoodiline raamistik Pakkumuses on sihtrühmapõhised meetodid selgelt välja toodud. Näiteks intervjuude puhul on kirjeldatud: „Analüüs viiakse läbi temaatilise sisuanalüüsi meetodil, kasutades eelnevalt defineeritud koodiraamistikku (nt rahastus, õiguslikud raamistikud, tööjõu väljakutsed, EL praktikad).“ (punkt 2.2.2 Andmetöötlus ja -analüüs, lk 25). See osutab süsteemsele lähenemisele kvalitatiivsete andmete töötlemisel ning kinnitab, et kasutusel on eelstruktureeritud analüüsiraamistik, mida rakendatakse empiiriliste andmete tõlgendamisel. Kvantitatiivse analüüsi mitmekihiline struktuur Pakkumuses on selgelt esitatud kvantitatiivsete andmete kasutus: „Arvutatakse sagedusjaotused, keskmised ja standardhälbed, lisaks teostatakse rühmade vaheline võrdlus (nt 2 eraõiguslik vs KOV-i hallatav asutus; piirkonnad; sihtrühmadele orienteeritus). Kui valim võimaldab, viiakse läbi ka klasteranalüüs, et tuvastada struktuursed profiilid teenuseosutajate lõikes.“(punkt 2.2.2 Andmetöötlus ja - analüüs, lk 25). See näitab, et kvantitatiivanalüüs ei piirdu baastasemega, vaid võimaldab vajadusel ka süvatasandi klasteranalüüsi. Analüüsi kihistatus ja sihtrühmade eristamine Valimi kihistamise ja omandivormi arvestamise vajadus on pakkumuses selgelt põhjendatud: „Tehniline kirjeldus näeb ette, et andmekogumisel tuleb kaasata erineva suuruse ja profiiliga asutusi – alates väikestest KOV-idest kuni suurte teenuseosutajate kettideni. Analüüsi seisukohalt tähendab see, et andmeid ei saa töödelda homogeense tervikuna, vaid tuleb rakendada kihistatud võrdlusi (nt piirkonnad, omandivorm, sihtrühm).“ (punkt 1.6 Piirangud, lk 13) Sellest tulenevalt on kihistatud lähenemine rakendatud nii andmekogumisel kui tulemuste esitamisel: „Analüüsitulemused esitatakse kihistatult – nt piirkondade, omandivormi ja sihtrühma kaupa. Kõigi järelduste puhul tuuakse välja, millisele kihile need kehtivad.“ Omandivormi eristamine toimub ka andmestike tasandil: „KOV-i piirmäärade suurus ja muutused; teenuseosutajate profiil (õiguslik vorm, piirkond, spetsialiseerumine)“ (Tabel 1, lk 18) ning „eraasutuste ärikasumi ja dividendide analüüs, et hinnata jätkusuutlikku teenusehinda“ (punkt 1.1, lk 6). Kihiline käsitlus kehtib ka kvalitatiivses osas: „Intervjuude puhul hinnatakse jooksvalt kattuvust piirkondade ja sihtrühmade vahel ning tehakse vajadusel valimi täiendusi.“ (punkt 1.6, lk 12) ning kogu uuring tugineb „terviklikule, mitmetasandilisele ja sihtrühmakesksele uurimislähenemisele“ (punkt 2, Metoodika, lk 14). Valimi kihistamine ja omandivormi arvestamine on pakkumuses korduvalt kirjeldatud. Näiteks: „Analüüsitulemused esitatakse kihistatult – nt piirkondade, omandivormi ja sihtrühma kaupa. Kõigi järelduste puhul tuuakse välja, millisele kihile need kehtivad.“ (punkt 1.6 Piirangud, lk 13) Selgelt määratletud intervjuude valiku põhimõtted Intervjuude valiku põhimõtted on täpselt lahti kirjutatud: „Intervjuude valik tehakse nii, et esindatud oleksid (punkt 2.2.1 Andmekogumise meetodid, lk 22): • KOV-idele kuuluvad ja eraõiguslikud asutused; • neli Eesti piirkonda (Põhja-, Lõuna-, Ida- ja Lääne-Eesti); • eri suurusega teenuseosutajad ja sihtgrupispetsiifilised pakkujad.“ See näitab, et valimi moodustamisel arvestatakse korraga mitut kihistust ehk võrdluskategooriat. Konkreetsed andmestikud ja nendega töötamise loogika Pakkumus viitab konkreetselt andmestikele, mida kasutatakse ning toob välja andmepõhise lähenemise piirangud ja lahendusviisid: Näiteks võimaldab STAR2 hindamisvahendi metoodiline ülevaade, sh selle rakendamispraktikaid kajastavad intervjuud, analüüsida hindamissüsteemi usaldusväärsust ning otsustusprotsessi läbipaistvust KOV-ide tasandil. H-veebi ja S-veebi andmeid kasutatakse omavalitsuste enesehindamiste kontrollimiseks – nt kas intervjuudes mainitud töökorraldus ja tööjaotus kajastub ka teenuse osutamise statistikas ning juhtumite dokumenteerimises. (punkt 2.2.2 Andmetöötlus ja – analüüs, lk 24). 3 See näitab, et pakkumuses ei piirduta üksnes andmeallikate loetlemisega, vaid on põhjalikult läbi mõeldud ka nende töötlemise meetodid, mis kinnitab metoodika sisulist ja detailset käsitlust. Eeltoodud pakkumusest tsiteeritud lõikudes on selgelt põhjendatud nii metoodika tervikloogika, valimi moodustamise alused kui ka analüüsi kihistatuse vajadus. Pakkumus ei eira erisusi andmekogumisel ega ürita käsitleda teenuseosutajaid homogeense rühmana. Vastupidi – pakkumuses on korduvalt rõhutatud, et „andmeid ei saa töödelda homogeense tervikuna, vaid tuleb rakendada kihistatud võrdlusi (nt piirkonnad, omandivorm, sihtrühm).“ Pakkumuses esitatud metoodika lähtub selgelt teadusmetodoloogilistest põhimõtetest, kombineerides kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimisvõtteid ning tagades andmekogumise, valimi moodustamise ja analüüsi loogilise ja põhjendatud ülesehituse. Kvalitatiivsete andmete puhul kasutatakse temaatilist sisuanalüüsi koos eeldefineeritud koodiraamistikuga, mis tagab läbipaistvuse ja süsteemsuse interpretatsioonis. Kvantitatiivse osa puhul on esitatud selged analüüsiplaanid (sagedusjaotused, rühmade vahelised võrdlused, klasteranalüüs), mis kinnitavad, et valitud lähenemine on teaduslikult valideeritud. Pakkumuses on täpselt kirjeldatud, kuidas tagatakse analüüsi kihistatus – piirkonna, omandivormi ja sihtrühmade lõikes –, vältides andmete ühtlustavat käsitlust. Selline kihistamine toetub analüütilisele üldistamiskeelule ning vastab kvalitatiivse uurimise standarditele, kus kontekstuaalsus ja sihtrühmade diferentseerimine on kesksed. Lisaks on detailselt kirjeldatud, kuidas kujuneb intervjuude valim ja milliseid parameetreid arvestatakse, tagades, et kogu empiiriline raamistik on taasteostatav ja metoodiliselt põhjendatud. Kokkuvõttes, pakkumuses esitatud metoodika: • lähtub teadusmetodoloogilistest standarditest (nt triangulatsioon, segameetodid); • sisaldab konkreetseid töövõtteid ja andmetöötluse kriteeriume; • kirjeldab valimi moodustamise ja kihistamise loogikat; • sisaldab mõõdetavaid analüüsivõtteid (kvantitatiivne: klasteranalüüs; kvalitatiivne: temaatiline sisuanalüüs koodiraamistikuga); • tagab andmete tõlgendamise replitseeritavuse ja sihtrühmapõhisuse. Seetõttu on väide „kokkuvõttes jääb detailsusest puudu“ hinnanguline ega vasta pakkumuses esitatud faktilisele sisule. Palume pakkumust selles osas uuesti hinnata. 3. Pakkuja ei nõustu hindaja väitega, et pakkumuses esitatud lisandväärtus, eeskätt dokumendianalüüsil põhinev horisondiseire ning H-veebi ja S-veebi andmete kasutamine, oleks metoodiliselt kaheldava väärtusega. Horisondiseire on defineeritud ja sihipäraselt integreeritud metoodiline komponent Pakkumuses on horisondiseire kirjeldatud selgesõnaliselt kui metoodiline töövahend, mille eesmärk on pikaajaliste suundumuste ja varajaste signaalide analüüs. Selle tulemusi kasutatakse sisendina tulevikustsenaariumide loomiseks ja valideerimisseminaride ettevalmistamiseks: „Viime läbi dokumendianalüüsile tugineva horisondiseire (suundumuste ja signaalide analüüs)...” 4 „Seminaride ettevalmistuse käigus kombineeritakse dokumendianalüüsiga horisondiseire, analüüsides erinevaid pikaajalise hooldusega seotud suundumusi laias teemavalikus (STEEPLE+V analüüs...)” Horisondiseire on selgelt seotud IV uurimisülesandega, mille käigus koostatakse tulevikustsenaariumid ja viiakse läbi valideerimisseminarid. Tegemist ei ole abstraktse üldlahendusega, vaid rahvusvaheliselt tunnustatud strateegilise analüüsi praktikaga, mida kasutatakse laialdaselt ettevaatava valitsemise kujundamiseks (ingliskeelsed märksõnad on strategic foresight, anticipatory policymaking). Horisondiseiret koos strateegilise tulevikeseirega soovitab avalikul sektoril poliitikakujunduses kasutada ka OECD1. Pakkumuses on horisondiseire metoodiliselt integreeritud konkreetsete uurimisfaaside ja väljunditega. H-veebi ja S-veebi andmestikel on toetav roll H-veebi ja S-veebi andmestikud on pakkumuses määratletud täiendavate kontekstianalüüsi sisenditena, mille abil mõistetakse hoolduskorralduse ja teenuse pakkumise lokaalset eripära. Pakkuja ei ole omistanud neile andmestikele iseseisvat järeldusloomet ega esitanud neid peamise tõendusmaterjalina. Pakkumuses käsitletakse neid andmestikke koos teiste allikatega, lähtudes kriitilisest ja trianguleerivast tõlgendusloogikast. Analüüsi käigus vaadeldakse neid registrite, intervjuude ja poliitikadokumentide taustal, vältides andmepõhist üheplaanilist järeldamist. Sisulise loogika kohaselt on nii horisondiseire kui H/S-veebi kasutus põhjendatud, eesmärgipõhine, selgelt seotud konkreetsete uurimisülesannete ja tööetappidega ja metoodiliselt asjakohane. Väide nende lisandväärtuse kaheldavusest ei kajasta pakkumuses esitatud selget struktuuri ega kasutatud metoodika tegelikku loogikat. Palume hindamistulemus selles osas üle vaadata. 4. Juhime tähelepanu asjaolule, et meie pakkumuses on peatükis 1.4 Pakkumuse lisandväärtus ja tugevused pakutud välja kolm olulist täiendust lähteülesandes toodud nõuetele. Hindamiskriteeriumites on pakkumuse olulise väärtusena märgitud: „Lisaks riigihanke alusdokumentides nõutule on välja pakutud omapoolseid põhjendatud lisalahendusi (nt täiendavate uurimismeetodite kasutamine), mis võimaldavad uuringu eesmärke efektiivsemalt või sisulisemalt saavutada.“ Parimaks hinnatud pakkumuse puhul on miinusena välja toodud, et lisaks riigihanke alusdokumentides nõutule pole tellija hinnangul pakutud välja omapoolseid põhjendatud lisalahendusi, mis võimaldaks uuringu eesmärke efektiivsemalt või sisuliselt saavutada. Samas meie poolt pakutud lisalahenduste kohta pole lisatud kommentaari ja me ei saa aru, kas ja kuivõrd on neid hinnangu kujundamisel arvesse võetud. 1 Näiteks on OECD avaldanud 2023. aastal proaktiivse poliitikakujunduse raamistiku, mis tutvustab horisondiseire põhimõtteid ja lähenemist: https://oecd-opsi.org/publications/supporting-decision-making-with-strategic- foresight/ 5 Kokkuvõte Leiame, et meie pakkumuse hindamisel ei ole alakriteeriumi „Uuringu metoodika ning valimite kirjeldus ja põhjendatus“ osas arvesse võetud kogu pakkumuses olevat infot. Oleme veendunud, et LevelLab OÜ ja Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi ühispakkumus vastab sisuliselt hindamise alakriteeriumile „Uuringu metoodika ning valimite kirjeldus ja põhjendatus“ vähemalt 20 punkti ulatuses, kuna - meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt, arusaadavalt ja loogiliselt üles ehitatud; - pakkumus sisaldab lisaväärtust loovaid lahendusi, mis toetavad uuringu eesmärkide sisulist saavutamist; - valimite suurus ja moodustamise põhimõtted on selgelt põhjendatud ning lähtuvad uuringu eesmärgist, sh tehakse metoodiline eristus KOV-ile kuuluvate ja eraõiguslike hooldekodude vahel; - väljapakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekus on selgelt põhjendatud ning need on otseselt seostatud uurimisülesannete ja uuringu eesmärgiga. Seetõttu taotleme ühispakkujate Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ ja Sihtasutus Mõttekoda Praxis pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist. 6