Otsuse edastamine

Muutuja nimi Muutuja selgitus LEIBKOND Leibkonna number HARUNR Leibkonna harunumber ESU_LK Leibkonda identifitseeriv kood Y Leibkonnaliikmete arv YD4 Eluruumi tüüp YD6 Tubade arv YD7 Eluruumi pind YD8 Eluruumi seisund YD1 Eluruumi omanik YD3 Üürilepingu sõlmimise viis YD2 Eluruumi kasutamise tingimused ESUD08A Kodulaenu või muu kinnisvara tagatisel laenu olemasolu ESUD08F Laenu seotus eluruumiga ESUD05 Eluasemekulude rahaline koormavus ESUD08 Tagasimaksete rahaline koormavus YD16F Auto olemasolu ESUDA2 Regulaarse elatisraha saamine endiselt abikaasalt ESUD201 Materiaalsed võimalused – puhkusereis kord aastas ESUD202 Materiaalsed võimalused – süüa üle päeva liha ESUD203 Materiaalsed võimalused – hoida eluruum piisavalt soojana Ootamatu vajaduse korral suhtelise vaesuse piirile vastava ESUD21D summa kokku saamine YD17 Subjektiivne toimetulekuhinnang ESUD30 Leibkonna sissetuleku muutus viimase 12 kuu jooksul ESUD31 Leibkonna sissetulekute suurenemise põhjus ESUD32 Leibkonna sissetulekute vähenemise põhjus ESUC13 Rahulolu eluruumiga ESUD204 Eluruumi seisukord – hoida eluruum piisavalt soojana talvel HH_S11 Leibkonnaliikmete arv – 0–17-aastased HH_S12 Leibkonnaliikmete arv – 0–2-aastased HH_S13 Leibkonnaliikmete arv – 3–6-aastased HH_S14 Leibkonnaliikmete arv – 7–17-aastased HH_S2 Leibkonnaliikmete arv – 4-aastased ja nooremad HH_S3 Leibkonnaliikmete arv – 5–13-aastased HH_S4 Leibkonnaliikmete arv – 14- ja 15-aastased HH_S5 Leibkonnaliikmete arv – 16–24-aastased õpilased HH_S5_MIS Leibkonnaliikmete arv – 16–24-aastased õpilased, vastuseta HH_S7 Leibkonnaliikmete arv – 65-aastased ja vanemad Leibkonnaliikmete arv –16–24-aastased mitteõppivad HH_S8 leibkonnaliikmed HH_TYYP Leibkonna tüüp HH_TYYP17 Leibkonna tüüp – sõltuv laps kuni 17-aastane  Leibkonna tüüp – sõltuv laps kuni 24-aastane Eurostati HH_TYYP_HT metoodika järgi HH_EC1 Leibkonnaliikmete arv – 16–64-aastased töötavad isikud Leibkonnaliikmete arv – 16–64-aastased töötavad isikud, HH_EC1_MIS vastuseta Leibkonnaliikmete arv – 16–64-aastased mittetöötavad isikud HH_EC2 (töötud ja mitteaktiivsed) Leibkonnaliikmete arv – 16–64-aastased mittetöötavad isikud HH_EC2_MIS (töötud ja mitteaktiivsed), vastuseta HH_Y_OECD Leibkonna suurus OECD skaala järgi HH_Y_OECDM Leibkonna suurus OECDMi skaala järgi HH_EQM_INC_ABSVLeibkonna ekvivalentsissetulek – absoluutne vaesus HH_EQM_INC Leibkonna ekvivalentnetosissetulek (OECDM) HH_INC_QUINT Leibkonna tulukvintiil SUHTV_LK Leibkonna suhtelise vaesuse piir HH_EQM_INC_D Leibkonna ekvivalentnetosissetuleku (OECDM) detsiil HH_INC_D Leibkonna netosissetuleku detsiil HH_S1 Leibkonnaliikmete arv, korduv HH_S6 Leibkonnaliikmete arv – 25–64-aastased HH_DC Leibkonnast sõltuvate laste arv HH_DC_MIS Leibkonnast sõltuvate laste arv, vastuseta HH_CHILD Leibkonnaliikmete arv – alla 18-aastased lapsed HH_CHILDR Alla 18-aastaste laste olemasolu leibkonnas HH_C_ABI Leibkonnaliikmete arv – alla 25-aastased lapsed DU Leibkonna elukoht asustustiheduse järgi – 3-ne jaotus HH_ELOMAND Eluruumi kasutamise alus LK_DEP_CH Leibkonnas on sõltuv laps – kuni 24-aastane LK_DEP_CH17 Leibkonnas on sõltuv laps – kuni 17-aastane TINT Tööintensiivsus leibkonnas LK_RAHVUS Leibkonna rahvus MAAK Isiku elukoha maakond LK_PK Leibkonna elukoht piirkonna järgi LK_LM Leibkonna elukoht – linn või maapiirkond HH_ELTYYP Leibkonna eluruumi tüüp KAAL_LK Leibkonna lõppkaal HY010 Leibkonna sissetulek – brutosumma HY020 Leibkonna sissetulek – netosumma Leibkonna sissetulek ilma siireteta (v.a pensionid ja HY022 toitjakaotushüvitis) – netosumma Leibkonna sissetulek ilma siireteta (sh pensionid ja HY023 toitjakaotushüvitis) – netosumma  Muutuja väärtused Muutuja tüüp NUM_INTEGER NUM_INTEGER NUM_INTEGER NUM_INTEGER 111011 Eramu (ühepereelamu), talu 112121 Kahepereelamu 11221 Ridaelamu 112221 Korter või tuba vähem kui 10 eluruumiga elamus 112222 Korter või tuba 10 või enama eluruumiga elamus 11320 Ühiselamu OTH Muu UNK Teadmata REF Keeldumine NUM_DECIMAL1 NUM_INTEGER 101 Eluruum on uus või värskelt remonditud 102 Eluruum on heas seisukorras 103 Eluruumil on mõningaid puudusi 104 Eluruumil on suuri ja olulisi puudusi UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 29 Leibkond (mõni selle liikmetest) 30 Teine eraomanik (eraisik või ettevõte) 31 Riik / omavalitsus UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 123 Kirjalik 124 Suuline UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 71 Turuhinnaga 72 Turuhinnast madalama hinnaga 73 Tasuta UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 174 Selle eluruumi jaoks, kus Te praegu elate 175 Mõne teise eluruumi jaoks 176 Eluruumiga mitteseotud kulutuste jaoks UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 313 Koormavad väga 312 Koormavad mõningal määral 101 Ei koorma üldse UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 313 Koormavad väga 312 Koormavad mõningal määral 101 Ei koorma üldse UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 112 Jah (saaksime) teiste abita 916 Võib-olla (saaksime) teiste abiga 309 Ei saakski, see on võimatu UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 328 Suurte raskustega 326 Raskustega 316 Mõningate raskustega 133 Üpriski hõlpsalt 110 Hõlpsalt 127 Väga hõlpsalt UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1211 Suurenes 20302 Jäi enam-vähem samaks 3351 Vähenes UNK Teadmata REF Keeldumine NAP Ei ole rakendatav 1 Palga indekseerimine / ümberhindamine 2 Samal töökohal tööaja pikenemine või palgatõus 3 Tööturule naasmine pärast haigust, lapse sündi, lapsehoolduspuhkust, lapse või teise isiku hooldamist 4 Tööleminek või töökohavahetus 5 Muutus leibkonna koosseisus 6 Sotsiaalhüvitiste suurenemine 7 Muu UNK Teadmata REF Keeldumine NAP Ei ole rakendatav 8 Samal töökohal tööaja lühenemine, palga vähenemine või tulu vähenemine füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsedes 9 Lapse sünd või lapsehoolduspuhkus, lapse või teise isiku hooldamine 10 Töökohavahetus 11 Töö kaotus, töötuks jäämine, (oma) ettevõtte pankrot 12 Töövõime kaotus haigestumise või puude tõttu 13 Lahutus, kooselu lõppemine või muu muutus leibkonna koosseisus 14 Pensionile jäämine 15 Sotsiaalhüvitiste vähenemine 7 Muu UNK Teadmata REF Keeldumine NAP Ei ole rakendatav 130 Väga rahul 117 Pigem rahul 320 Pigem ei ole rahul 338 Üldse ei ole rahul UNK Teadmata REF Keeldumine NAP Ei ole rakendatav 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine NUM_INTEGER NUM_INTEGER NUM_INTEGER NUM_INTEGER NUM_INTEGER NUM_INTEGER NUM_INTEGER NUM_INTEGER NAP Ei ole rakendatav NOVAL Puuduv väärtus REF Keeldumine UNK Teadmata NUM_INTEGER NUM_INTEGER 903 Üksik alla 65-aastane 904 Üksik 65-aastane ja vanem 905 Paar, kellest vähemalt üks on alla 65-aastane 906 Üle 65-aastane paar 907 Ühe või enama lapsega üksikvanem 908 Ühe sõltuva lapsega paar 909 Kahe sõltuva lapsega paar 910 Vähemalt kolme sõltuva lapsega paar 911 A couple with minor and adult children OTH Muu UNK Teadmata 903 Üksik alla 65-aastane 904 Üksik 65-aastane ja vanem 905 Paar, kellest vähemalt üks on alla 65-aastane 906 Üle 65-aastane paar 907 Ühe või enama lapsega üksikvanem 908 Ühe sõltuva lapsega paar 909 Kahe sõltuva lapsega paar 910 Vähemalt kolme sõltuva lapsega paar 911 A couple with minor and adult children OTH Muu UNK Teadmata 140 Üheliikmeline leibkond 905a Lasteta alla 65-aastaste paar 906a Lasteta paar, vähemalt üks üle 64-aastane 912 Muu lasteta leibkond 907a Ühe või enama sõltuva lapsega üksikvanem 908 Ühe sõltuva lapsega paar 909 Kahe sõltuva lapsega paar 910 Vähemalt kolme sõltuva lapsega paar 913 Muu lastega leibkond 923a Muu (tüüpi pole võimalik määrata) UNK Teadmata REF Keeldumine NAP Ei ole rakendatav NUM_INTEGER NAP Ei ole rakendatav NOVAL Puuduv väärtus REF Keeldumine UNK Teadmata NUM_INTEGER NAP Ei ole rakendatav NOVAL Puuduv väärtus REF Keeldumine UNK Teadmata NUM_DECIMAL1 NUM_DECIMAL1 NUM_DECIMAL2 NUM_DECIMAL2 70 Esimene kvintiil 80 Teine kvintiil 90 Kolmas kvintiil 100 Neljas kvintiil 110 Viies kvintiil 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 120 Esimene detsiil 130 Teine detsiil 140 Kolmas detsiil 150 Neljas detsiil 160 Viies detsiil 170 Kuues detsiil 180 Seitsmes detsiil 190 Kaheksas detsiil 200 Üheksas detsiil 210 Kümnes detsiil 120 Esimene detsiil 130 Teine detsiil 140 Kolmas detsiil 150 Neljas detsiil 160 Viies detsiil 170 Kuues detsiil 180 Seitsmes detsiil 190 Kaheksas detsiil 200 Üheksas detsiil 210 Kümnes detsiil NUM_INTEGER NUM_INTEGER NUM_INTEGER NAP Ei ole rakendatav NOVAL Puuduv väärtus REF Keeldumine UNK Teadmata NUM_INTEGER 914 Lasteta leibkond 915 Lastega leibkond UNK Teadmata NUM_INTEGER 1 Tiheasustusega ala 2 Keskmise asustustihedusega ala 3 Hõreasustusega ala 29 Leibkond (mõni selle liikmetest) 25 Üürimine 34 Tasuta kasutamine UNK Teadmata 0 Ei ole sõltuvaid lapsi 1 Vähemalt üks sõltuv laps NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata 0 Ei ole sõltuvaid lapsi 1 Vähemalt üks sõltuv laps (vanuses 0-17) NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata NUM_DECIMAL2 1 Eesti: leibkond, mille kõik liikmed on eestlased 2 Sega: leibkond, milles on vähemalt üks eestlane ja üks mitte- eestlane 3 Mitte-eesti: leibkond, mille kõik liikmed on mitte-eestlased NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata EE Eesti EE00370000000000 Harju maakond EE00370000000000_X_0784 Harju maakond, v.a Tallinn EE00370784000004 Tallinn EE00390000000000 Hiiu maakond EE00450000000000 Ida-Viru maakond EE00500000000000 Jõgeva maakond EE00520000000000 Järva maakond EE00560000000000 Lääne maakond EE00600000000000 Lääne-Viru maakond EE00640000000000 Põlva maakond EE00680000000000 Pärnu maakond EE00710000000000 Rapla maakond EE00740000000000 Saare maakond EE00790000000000 Tartu maakond EE00810000000000 Valga maakond EE00840000000000 Viljandi maakond EE00870000000000 Võru maakond NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata EE001 Põhja-Eesti EE004 Lääne-Eesti EE008 Lõuna-Eesti EE009 Kesk-Eesti EE00A Kirde-Eesti NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata 1 Linn 2 Maa NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata 1 Eramaja 2 Mitmepereelamu 3 Korterelamu OTH Muu UNK Teadmata REF Keeldumine NAP Ei ole rakendatav NUM_DECIMAL10 NUM_DECIMAL2 NUM_DECIMAL2 NUM_DECIMAL2 NUM_DECIMAL2 Allikas Tehniline Tehniline Tehniline Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Tehniline Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Tehniline Küsimustiku põhjal arvutatud Tehniline Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasu Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasu Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasu Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasu Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasu Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasu Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Tehniline Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Rahvastiku registri põhjal arvutatud Küsimustik Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustik Rahvastiku register Rahvastiku register Rahvastiku register Küsimustik Tehniline Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasu Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasu Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasu Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasu olliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud olliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud olliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud olliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud olliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud olliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud olliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud olliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud olliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud olliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud  Muutuja nimi Muutuja selgitus LEIBKOND Leibkonna number HARUNR Leibkonna harunumber ESU_LK Leibkonda identifitseeriv kood LIIKMENR Leibkonnaliikme number YX1 Leibkonnaliikme järjekorranumber YA1 Sugu (y) YA3 Seaduslik perekonnaseis YA4 Kooselu seadusliku abikaasaga YA5 Vabaabielus olemine YA6 Sotsiaal-majanduslik seisund Hariduse omandamine üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses YA7 või kõrgkoolis YC1 Rahvus – lühike jaotus YC1K Rahvuse kood YC2 Kodakondsus – lühike jaotus YC2K Kodakondsuse kood YC3 Sünniriik – lühike jaotus ESUTE9 Üldine hinnang lapse tervisele ESUTE12A Terviseprobleemi tõttu piiratud tavategevus - laps YX2AASTAALG Vanus küsitlusaasta alguses DEP_CH Leibkonnaliige on kuni 24-aastane sõltuv laps DEP_CH17 Leibkonnaliige on kuni 17-aastane sõltuv laps PARTNERI_LIIKMENR Leibkonnaliikme number – partner HH_EQM_INC Leibkonna ekvivalentnetosissetulek (OECDM) EQM_INC_QUINT Isiku ekvivalentsissetuleku kvintiil SUHTV Isiku suhtelise vaesuse piir ABSV Isiku absoluutse vaesuse piir INC_D Leibkonna netotuludetsiil – leibkonnaliikme järgi TPER_SEIS Tegelik perekonnaseis – pikk jaotus MARITAL Tegelik perekonnaseis SEC_I Enesehinnanguline sotsiaal-majanduslik seisund – 4-ne jaotus ILMAJAETUS Isiku ilmajäetus S_SEISUND Isiku sotsiaal-majanduslik seisund eelmisel nädalal RAHVUS Rahvus – 2-ne jaotus CITIN Kodakondsus – 3-ne jaotus, EL Isiku vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp uuringuaasta 1. VANUS_GR5 jaanuari seisuga Isiku vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp küsitlushetke AGE_GR5 seisuga LIIKME_ST Leibkonnaliikme isikliku sissetuleku suurus PUE Puude raskusaste TVM Töövõimetuse protsent TOOVOIME_ULATUS Määratud töövõime ulatus KAAL_ISIK Isiku lõppkaal KAAL_LAPS14 Lapse lõppkaal – kuni 14-aastased PYSIV_SUHTV Isiku püsiva suhtelise vaesuse piir – longituud baasil PYSIV_ABSV Isiku püsiva absoluutse vaesuse piir – longituud baasil RG_1 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 1 RG_2 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 2 RG_3 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 3 RG_4 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 4 RG_5 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 5 RG_6 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 6 RG_7 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 7 RG_8 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 8 RG_9 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 9 RG_10 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 10 RG_11 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 11 RG_12 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 12 RG_13 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 13 RG_14 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 14 RG_15 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 15 RG_16 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 16 RG_17 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 17 RG_18 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 18 RG_19 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 19 RG_20 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 20 Longituud kaal (neli aastat), kõik praegused leibkonnaliikmed RB064 (igas va  Muutuja väärtused Muutuja tüüp Allikas NUM_INTEGER Tehniline NUM_INTEGER Tehniline NUM_INTEGER Tehniline NUM_INTEGER Tehniline NUM_INTEGER Tehniline 1 Mees 2 Naine OTH Muu UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Küsimustik 6 Vallaline, ei ole olnud seaduslikus abielus ega registreeritud kooselus 2 Seaduslikus abielus 7 Registreeritud kooselus 3 Lahutatud 4 Lesk UNK Teadmata REF Keeldumine NAP Ei ole rakendatav Küsimustik 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Küsimustik 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Küsimustik 122 Töötav 130 Töötu 147 Pensionär (vanadus-, paindlikul/ennetähtaegsel või sooduspensionil) 149 Osalise või puuduva töövõimega mittetöötav (endine töövõimetuspensionär) 174 Õpilane, üliõpilane 142b Kodune 140 Ajateenija, asendusteenistuja OTH Muu UNK Teadmata REF Keeldumine NAP Ei ole rakendatav Küsimustik 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Küsimustik EST Eestlane RUS Venelane OTH Muu UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Rahvastiku register Klassifikaator: RK2013v1var1 Rahvastiku register 233 Eesti 643 Venemaa OTH Muu 898 Määramata UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Rahvastiku register Klassifikaator: kodak3N2013v2uus_203i Rahvastiku register 233 Eesti 933 Eesti endine territoorium Petserimaal või Narva jõe tagune ala 643 Venemaa 804 Ukraina 112 Valgevene OTH Muu UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Küsimustik 125 Väga hea 109 Hea 201 Ei hea ega halb 311 Halb 330 Väga halb UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Küsimustik 317 Oluliselt piiratud 324 Piiratud, aga mitte oluliselt 1081 Ei ole üldse piiratud UNK Teadmata REF Keeldumine NAP Ei ole rakendatav Küsimustik NUM_INTEGER Rahvastiku register NUM_INTEGER Küsimustiku põhjal arvutatud NUM_INTEGER Küsimustiku põhjal arvutatud NUM_INTEGER Küsimustiku põhjal arvutatud NUM_DECIMAL2 Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötuk 70 Esimene kvintiil 80 Teine kvintiil 90 Kolmas kvintiil 100 Neljas kvintiil 110 Viies kvintiil Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötuk 0 Isik on vaesuspiirist ülalpool 1 Isik on vaesuspiirist allpool NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötuk 0 Isik on vaesuspiirist ülalpool 1 Isik on vaesuspiirist allpool NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötuk 120 Esimene detsiil 130 Teine detsiil 140 Kolmas detsiil 150 Neljas detsiil 160 Viies detsiil 170 Kuues detsiil 180 Seitsmes detsiil 190 Kaheksas detsiil 200 Üheksas detsiil 210 Kümnes detsiil Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötuk 1.9 Vallaline ja ei ole vabaabielus 2.1.8 Abielus ja elab koos abikaasaga 1.1 Vabaabielus 3.9 Lahutatud ja ei ole uuesti abiellunud / kooselus 4.9 Lesk ja ei ole uuesti abiellunud / kooselus 2.1.9 Abielus ja elab seaduslikust abikaasast lahus, ei ole uues kooselus UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud 1.2 Vallaline 2.3 Abielus või vabaabielus 8 Lahutatud, lahuselav või lesk UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud 122 Töötav 130 Töötu 177 Mitteaktiivne 153 16-24 aastane (üli)õpilane Küsimustiku põhjal arvutatud 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Küsimustiku põhjal arvutatud 1 Töötas 2 Töötu 3 Vanaduspensionär 4 Muu mitteaktiivne NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud 1 Eestlane 2 Mitte-eestlane NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata Rahvastiku register 233 Eesti 963 Muu EL liikmesriik 962 Muu riik UNK Teadmata Rahvastiku register 01 15-19 02 20-24 03 25-29 04 30-34 05 35-39 06 40-44 07 45-49 08 50-54 09 55-59 10 60-64 11 65-69 12 70-74 13 75-79 14 80-84 15 85+ NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud 01 15-19 02 20-24 03 25-29 04 30-34 05 35-39 06 40-44 07 45-49 08 50-54 09 55-59 10 60-64 11 65-69 12 70-74 13 75-79 14 80-84 15 85+ NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud NUM_DECIMAL2 Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötuk K Keskmine puue R Raske puue S Sügav puue Sotsiaalkindlustusamet NUM_DECIMAL3 Sotsiaalkindlustusamet  STRING Töötukassa NUM_DECIMAL10 Tehniline NUM_DECIMAL10 Tehniline 0 Isik on vaesuspiirist ülalpool 1 Isik on vaesuspiirist allpool NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötuk 0 Isik on vaesuspiirist ülalpool 1 Isik on vaesuspiirist allpool NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötuk 10 Abikaasa / elukaaslane 20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps) 30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane) 40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps) 50 Vanem (sh kasuvanem) 60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem) 70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei ole bioloogiline vanavanem) 80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend) 90 Muu sugulane 95 Muu mittesugulane Küsimustik 10 Abikaasa / elukaaslane 20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps) 30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane) 40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps) 50 Vanem (sh kasuvanem) 60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem) 70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei ole bioloogiline vanavanem) 80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend) 90 Muu sugulane 95 Muu mittesugulane Küsimustik 10 Abikaasa / elukaaslane 20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps) 30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane) 40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps) 50 Vanem (sh kasuvanem) 60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem) 70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei ole bioloogiline vanavanem) 80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend) 90 Muu sugulane 95 Muu mittesugulane Küsimustik 10 Abikaasa / elukaaslane 20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps) 30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane) 40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps) 50 Vanem (sh kasuvanem) 60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem) 70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei ole bioloogiline vanavanem) 80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend) 90 Muu sugulane 95 Muu mittesugulane Küsimustik 10 Abikaasa / elukaaslane 20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps) 30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane) 40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps) 50 Vanem (sh kasuvanem) 60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem) 70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei ole bioloogiline vanavanem) 80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend) 90 Muu sugulane 95 Muu mittesugulane Küsimustik 10 Abikaasa / elukaaslane 20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps) 30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane) 40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps) 50 Vanem (sh kasuvanem) 60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem) 70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei ole bioloogiline vanavanem) 80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend) 90 Muu sugulane 95 Muu mittesugulane Küsimustik 10 Abikaasa / elukaaslane 20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps) 30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane) 40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps) 50 Vanem (sh kasuvanem) 60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem) 70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei ole bioloogiline vanavanem) 80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend) 90 Muu sugulane 95 Muu mittesugulane Küsimustik 10 Abikaasa / elukaaslane 20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps) 30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane) 40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps) 50 Vanem (sh kasuvanem) 60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem) 70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei ole bioloogiline vanavanem) 80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend) 90 Muu sugulane 95 Muu mittesugulane Küsimustik 10 Abikaasa / elukaaslane 20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps) 30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane) 40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps) 50 Vanem (sh kasuvanem) 60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem) 70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei ole bioloogiline vanavanem) 80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend) 90 Muu sugulane 95 Muu mittesugulane Küsimustik 10 Abikaasa / elukaaslane 20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps) 30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane) 40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps) 50 Vanem (sh kasuvanem) 60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem) 70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei ole bioloogiline vanavanem) 80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend) 90 Muu sugulane 95 Muu mittesugulane Küsimustik 10 Abikaasa / elukaaslane 20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps) 30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane) 40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps) 50 Vanem (sh kasuvanem) 60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem) 70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei ole bioloogiline vanavanem) 80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend) 90 Muu sugulane 95 Muu mittesugulane Küsimustik 10 Abikaasa / elukaaslane 20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps) 30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane) 40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps) 50 Vanem (sh kasuvanem) 60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem) 70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei ole bioloogiline vanavanem) 80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend) 90 Muu sugulane 95 Muu mittesugulane Küsimustik 10 Abikaasa / elukaaslane 20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps) 30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane) 40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps) 50 Vanem (sh kasuvanem) 60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem) 70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei ole bioloogiline vanavanem) 80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend) 90 Muu sugulane 95 Muu mittesugulane Küsimustik 10 Abikaasa / elukaaslane 20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps) 30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane) 40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps) 50 Vanem (sh kasuvanem) 60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem) 70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei ole bioloogiline vanavanem) 80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend) 90 Muu sugulane 95 Muu mittesugulane Küsimustik 10 Abikaasa / elukaaslane 20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps) 30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane) 40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps) 50 Vanem (sh kasuvanem) 60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem) 70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei ole bioloogiline vanavanem) 80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend) 90 Muu sugulane 95 Muu mittesugulane Küsimustik 10 Abikaasa / elukaaslane 20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps) 30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane) 40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps) 50 Vanem (sh kasuvanem) 60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem) 70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei ole bioloogiline vanavanem) 80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend) 90 Muu sugulane 95 Muu mittesugulane Küsimustik 10 Abikaasa / elukaaslane 20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps) 30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane) 40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps) 50 Vanem (sh kasuvanem) 60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem) 70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei ole bioloogiline vanavanem) 80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend) 90 Muu sugulane 95 Muu mittesugulane Küsimustik 10 Abikaasa / elukaaslane 20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps) 30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane) 40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps) 50 Vanem (sh kasuvanem) 60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem) 70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei ole bioloogiline vanavanem) 80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend) 90 Muu sugulane 95 Muu mittesugulane Küsimustik 10 Abikaasa / elukaaslane 20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps) 30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane) 40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps) 50 Vanem (sh kasuvanem) 60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem) 70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei ole bioloogiline vanavanem) 80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend) 90 Muu sugulane 95 Muu mittesugulane Küsimustik 10 Abikaasa / elukaaslane 20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps) 30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane) 40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps) 50 Vanem (sh kasuvanem) 60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem) 70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei ole bioloogiline vanavanem) 80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend) 90 Muu sugulane 95 Muu mittesugulane Küsimustik NUM_DECIMAL5 Tehniline Rahvastiku register Rahvastiku register Rahvastiku register Rahvastiku register Rahvastiku register Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetu Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetu Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetu Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetu Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetu Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Rahvastiku register Rahvastiku register Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetu Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetu Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetu i ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud i ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud i ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud i ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud i ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud i ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud i ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud i ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud  Muutuja nimi Muutuja selgitus LIIKMENR Leibkonnaliikme number LEIBKOND Leibkonna number HARUNR Leibkonna harunumber ESU_LK Leibkonda identifitseeriv kood YX1 Leibkonnaliikme järjekorranumber YA1 Sugu (y) YF17 Töö olemasolu minevikus ESUF02 Töötatud aastate arv YF1 Praegune sotsiaal-majanduslik seisund YF3K Praeguse töökoha majandusüksuse peamise tegevusala kood YF9K Ameti kood praegusel töökohal YF23 Põhitöökoha töökoormus YF14 Juhtimiskohustuste olemasolu praegusel töökohal ESUGB9 Keskmine netokuutöötasu põhitööl ESUGB1 Võimalus kaotada praegune töökoht järgmisel aastal Võimalus leida töökoha kaotuse korral oskustele ja ESUGB2 kogemustele vastav töökoht ESUG21 Kõrvaltöökoha olemasolu eelmisel nädalal lisaks põhitööle ESUG23 Tavaline töötatud tundide hulk nädalas põhi- ja kõrvaltöödel ESUG24 Alla 30 tunni nädalas töötamise põhjus ESUSL1 Hinnang laste ideaalsele arvule perekonnas ESUSL2 Soovitud laste arv ESUSL3 Saadud laste arv ESUSL4 Lapse saamise soov järgmistel aastatel ESUSL5 Takistused lapse saamisel ESUSL6A1 Lapse saamist takistav põhjus – enda terviseprobleemid ESUSL6A2 Lapse saamist takistav põhjus – partneri terviseprobleemid ESUSL6A3 Lapse saamist takistav põhjus – enda vanus ESUSL6A4 Lapse saamist takistav põhjus – partneri vanus ESUSL6A5 Lapse saamist takistav põhjus – majanduslikud põhjused ESUSL6A6 Lapse saamist takistav põhjus – lastehoiu kättesaadavus ESUSL6A7 Lapse saamist takistav põhjus – lastega kaasnevad kulutused ESUSL6A8 Lapse saamist takistav põhjus – enda õpingud ESUSL6A9 Lapse saamist takistav põhjus – partneri õpingud ESUSL6A10 Lapse saamist takistav põhjus – enda karjäär ESUSL6A11 Lapse saamist takistav põhjus – partneri karjäär ESUSL6A12 Lapse saamist takistav põhjus – sobiva eluruumi kättesaadavus Lapse saamist takistav põhjus – sobiva partneri puudumine (sh ESUSL6A13 suhteprobleemid) Lapse saamist takistav põhjus – rahvastiku kasv maailmas ja ESUSL6A14 keskkonnaprobleemid ESUSL6A15 Lapse saamist takistav põhjus – ebastabiilsus ühiskonnas ESUSL6A16 Lapse saamist takistav põhjus – muu, korduv ESUHE30A Üldine rahulolu oma eluga ESUHE37A Rahulolu oma praeguse tööga KAAL_ISIK Isiku lõppkaal YX2AASTAALG Vanus küsitlusaasta alguses Isiku vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp uuringuaasta 1. VANUS_GR5 jaanuari seisuga HH_INC_D Leibkonna netosissetuleku detsiil SUHTV Isiku suhtelise vaesuse piir ABSV Isiku absoluutse vaesuse piir ILMAJAETUS Isiku ilmajäetus EQM_INC_QUINT Isiku ekvivalentsissetuleku kvintiil HH_EQM_INC_D Leibkonna ekvivalentnetosissetuleku (OECDM) detsiil HH_INC_D Leibkonna netosissetuleku detsiil LIIKME_ST Leibkonnaliikme isikliku sissetuleku suurus TPER_SEIS Tegelik perekonnaseis – pikk jaotus EC_SC_P Praeguse töökoha (asutus/ettevõte) tegevusala EC_SC Praeguse või viimase töökoha (asutus/ettevõte) tegevusala OC_1_P Praeguse ametiala ISCO kood – 1-kohaline EDUCAT Omandatud haridustase ISC_4 Haridustase ISCED 2011 taseme järgi – neljal tasemel OP_TASE Õpitav haridustase ISCED2011 järgi – Eestis ja välisriigis SEC Enesehinnanguline sotsiaal-majanduslik seisund PUE Puude raskusaste TVM Töövõimetuse protsent  Muutuja väärtused Muutuja tüüp Allikas NUM_INTEGER Tehniline NUM_INTEGER Tehniline NUM_INTEGER Tehniline NUM_INTEGER Tehniline NUM_INTEGER Tehniline 1 Mees 2 Naine OTH Muu UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Küsimustik 197 Ei ole kunagi töötanud 19801 Jah, töökogemus piirdub juhutöödega 19901 Jah, töökogemus on juhutöödest pikem UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Küsimustik NUM_INTEGER Küsimustik 122 Töötav 130 Töötu 147 Pensionär (vanadus-, paindlikul/ennetähtaegsel või sooduspensionil) 149 Osalise või puuduva töövõimega mittetöötav (endine töövõimetuspensionär) 174 Õpilane, üliõpilane 142b Kodune 140 Ajateenija, asendusteenistuja OTH Muu UNK Teadmata REF Keeldumine NAP Ei ole rakendatav Küsimustik Klassifikaator: EMTAK2008loe Küsimustik Klassifikaator: AKloe2008v1.5b 109 Täistööaeg 111 Osaline tööaeg UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Küsimustik 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Küsimustik NUM_DECIMAL2 Küsimustik 101 Jah, kindlasti 103 Tõenäoliselt jah 203 Tõenäoliselt mitte 201 Kindlasti mitte 302 Raske öelda UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Küsimustik 101 Jah, kindlasti 103 Tõenäoliselt jah 203 Tõenäoliselt mitte 201 Kindlasti mitte 302 Raske öelda UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Küsimustik 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Küsimustik 204 Vähem kui 30 tundi nädalas 205 30 ja rohkem tundi nädalas UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Küsimustik 326 Õpingud, koolitus 321 Enda haigus, terviseprobleem või puue 322 Soov töötada rohkem kui 30 tundi nädalas, kuid ei ole leidnud sobivat tööd 325 Ei soovi kauem töötada 353 Vajadus hoolitseda laste ja / või teiste pereliikmete eest, teha koduseid majapidamistöid 354 Selles ametis on täistööaeg alla 30 tunni nädalas OTH Muu UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Küsimustik 1 Mitte ühtegi 21 32 43 54 65 76 8 Rohkem kui 6 9 Ei oska öelda NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata 1 Mitte ühtegi 21 32 43 54 65 76 8 Rohkem kui 6 9 Ei oska öelda NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata Küsimustik 10 Mitte ühtegi 11 1 12 2 13 3 14 4 15 5 16 6 17 7 18 8 19 9 20 10 või rohkem 21 Ei oska öelda NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata Küsimustik 1 Jah, kindlasti 2 Tõenäoliselt jah 3 Tõenäoliselt mitte 4 Kindlasti mitte 5 Raske öelda NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata Küsimustik 1 Jah 2 Ei 3 Ei soovi (rohkem) lapsi 4 Ei oska öelda NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Küsimustik 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Küsimustik 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Küsimustik 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Küsimustik 00 0 - "üldse ei ole rahul" 01 1 02 2 03 3 04 4 05 5 06 6 07 7 08 8 09 9 10 10 - "täiesti rahul" NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata Küsimustik 00 0 - "üldse ei ole rahul" 01 1 02 2 03 3 04 4 05 5 06 6 07 7 08 8 09 9 10 10 - "täiesti rahul" NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata Küsimustik NUM_DECIMAL10 Tehniline NUM_INTEGER Küsimustiku põhjal arvutatud 01 15-19 02 20-24 03 25-29 04 30-34 05 35-39 06 40-44 07 45-49 08 50-54 09 55-59 10 60-64 11 65-69 12 70-74 13 75-79 14 80-84 15 85+ NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud 120 Esimene detsiil 130 Teine detsiil 140 Kolmas detsiil 150 Neljas detsiil 160 Viies detsiil 170 Kuues detsiil 180 Seitsmes detsiil 190 Kaheksas detsiil 200 Üheksas detsiil 210 Kümnes detsiil Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötuk 0 Isik on vaesuspiirist ülalpool 1 Isik on vaesuspiirist allpool NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötuk 0 Isik on vaesuspiirist ülalpool 1 Isik on vaesuspiirist allpool NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötuk 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Küsimustiku põhjal arvutatud 70 Esimene kvintiil 80 Teine kvintiil 90 Kolmas kvintiil 100 Neljas kvintiil 110 Viies kvintiil Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötuk 120 Esimene detsiil 130 Teine detsiil 140 Kolmas detsiil 150 Neljas detsiil 160 Viies detsiil 170 Kuues detsiil 180 Seitsmes detsiil 190 Kaheksas detsiil 200 Üheksas detsiil 210 Kümnes detsiil Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötuk 120 Esimene detsiil 130 Teine detsiil 140 Kolmas detsiil 150 Neljas detsiil 160 Viies detsiil 170 Kuues detsiil 180 Seitsmes detsiil 190 Kaheksas detsiil 200 Üheksas detsiil 210 Kümnes detsiil Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötuk NUM_DECIMAL2 Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötuk 1.9 Vallaline ja ei ole vabaabielus 2.1.8 Abielus ja elab koos abikaasaga 1.1 Vabaabielus 3.9 Lahutatud ja ei ole uuesti abiellunud / kooselus 4.9 Lesk ja ei ole uuesti abiellunud / kooselus 2.1.9 Abielus ja elab seaduslikust abikaasast lahus, ei ole uues kooselus UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud 1 Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus; kalapüük 2 Mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi- ja veevarustus 3 Ehitus 4 Hulgi- ja jaekaubandus; hotellid ja restoranid; veondus, laondus, side 5 Finantsvahendus; kinnisvara, rentimine ja äritegevus 6 Avalik haldus ja riigikaitse; haridus; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; muu ühiskonna, sotsiaal- ja isikuteenindus; palgatöötajatega kodumajapidamiste ja kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata tootmine NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud 1 Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus; kalapüük 2 Mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi- ja veevarustus 3 Ehitus 4 Hulgi- ja jaekaubandus; hotellid ja restoranid; veondus, laondus, side 5 Finantsvahendus; kinnisvara, rentimine ja äritegevus 6 Avalik haldus ja riigikaitse; haridus; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; muu ühiskonna, sotsiaal- ja isikuteenindus; palgatöötajatega kodumajapidamiste ja kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata tootmine NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud 0 SÕJAVÄELASED 1 JUHID 2 TIPPSPETSIALISTID 3 TEHNIKUD JA KESKASTME SPETSIALISTID 4 AMETNIKUD 5 TEENINDUS- JA MÜÜGITÖÖTAJAD 6 PÕLLUMAJANDUSE, METSANDUSE, JAHINDUSE JA KALANDUSE OSKUSTÖÖTAJAD 7 OSKUSTÖÖTAJAD JA KÄSITÖÖLISED 8 SEADME- JA MASINAOPERAATORID JA KOOSTAJAD 9 LIHTTÖÖLISED UNK Ametiala teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud 0 Alusharidus (koolieelne haridus) või alghariduseta 1 Põhiharidus (põhikooli 1.-6. klass) 2 Põhiharidus (põhikooli 7.-9. klass) 3 Keskharidus 4 Kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil 5 Keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil 6 Bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus (rakendus- ja kutsekõrgharidus, diplomiõpe) 7 Magister või sellega võrdsustatud haridus 8 Doktor või sellega võrdsustatud haridus UNK Teadmata REF Keeldumine Küsimustiku põhjal arvutatud 2443 Põhiharidus või alla selle 3 Keskharidus 5 Keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil 5K8 Kõrgharidus Küsimustiku põhjal arvutatud 0 Alusharidus (koolieelne haridus) või alghariduseta 1 Põhiharidus (põhikooli 1.-6. klass) 2 Põhiharidus (põhikooli 7.-9. klass) 3 Keskharidus, keskeri- või tehnikumiharidus põhihariduse baasil, kutsekeskharidus või kutseõpe põhihariduse baasil 4 Kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil 5 Keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil 6 Bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus (rakendus- ja kutsekõrgharidus, diplomiõpe) 7 Magister või sellega võrdsustatud haridus 8 Doktor või sellega võrdsustatud haridus NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud 122 Töötav 130 Töötu 147 Pensionär (vanadus-, paindlikul/ennetähtaegsel või sooduspensionil) 149 Osalise või puuduva töövõimega mittetöötav (endine töövõimetuspensionär) 174 Õpilane, üliõpilane 142b Kodune 140 Ajateenija, asendusteenistuja OTH Muu UNK Teadmata REF Keeldumine NAP Ei ole rakendatav Küsimustiku põhjal arvutatud K Keskmine puue R Raske puue S Sügav puue Sotsiaalkindlustusamet NUM_DECIMAL3 Sotsiaalkindlustusamet Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetu Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetu Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetu Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetu Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetu Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetu Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetu Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet i ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud i ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud i ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud i ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud i ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud i ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud i ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Eesti Sotsiaaluuringusse pereplaneerimist kirjeldavate andmete lisamine Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik Jah eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh Jah, Sotsiaalministeeriumi tema nimi ja kontaktandmed)? andmekaitsespetsialisti kontakt: [email protected] Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Jah, olemas on vastus Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. pöördumisele, vt lisa 4 Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Jah Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalministeerium aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 70001952 analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Alis Tammur Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik tel +372 59114135 [email protected] 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Eesti Statistikaamet aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 70000332 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Tatari 51, 10134 Tallinn telefoninumber Epp Remmelg Juhtivanalüütik Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond Statistikaamet www.stat.ee tel: 625 9330 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik 1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse alus? seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1 kohaselt on Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi kõigi ministeeriumide ülesandeks oma viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil valitsemisalale tarviliku teadus- ja läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest arendustegevuse ning selle finantseerimise nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. korraldamine. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja 2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus, mille § arendusprojekti avamise otsus, leping vms. 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse mh sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014. a määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. 4. Põhimääruse 4. peatükis on osakondade põhiülesannete all § 17 lõike 2 punktis 6 sätestatud, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada  objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususe. 5. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Käesolev taotlus taotleb Andmekaitse Inspektsiooni luba lisada Sotsiaalministeeriumi perepoliitika eesmärkide täitmiseks Eesti Sotsiaaluuringusse (edaspidi ESU) nõusolekupõhine küsimustik lapsesaamise plaanide, hoiakute ning soodustavate ja takistavate tegurite hindamiseks (pereplaneerimise moodul), mis eeldab käesoleva uuringu raames: 1) ESU valimi kasutamist; 2) Pereplaneerimise mooduli andmetele ESU raames kogutavate andmete taaskasutamist 3) Pereplaneerimise moodulile vastamisele järgnenud kolme kalendriaasta jooksul isikule laste arvu muutuse andmete lisamist Statistikaameti andmetel rahvastiku statistilist registrist4. Statistikaameti iga-aastaselt läbiviidav ESU hindab leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Samasugust uuringut korraldatakse kõikides Euroopa Liidu riikides. Muu hulgas on see peamine regulaarne uuring vaesuse, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse mõõtmiseks Eestis. Sellesse uuringusse pereplaneerimise mooduli lisamise eesmärk on teada saada milline võiks olla sündimus Eestis, millised on seda takistavad asjaolud ja mida neist saaks riiklikul tasandil mõjutada. Soovitud laste sünd on oluline perepoliitika mõõdik. Saadud tulemusi kasutab Sotsiaalministeerium Heaolu arengukava 5 2023-2030 alaeesmärgi 1: lapsed ja pered ühe mõõdiku „Soovitud ja tegelike laste arvu vahe“ metoodika väljatöötamiseks, algtaseme ja sihttaseme seadmiseks ning indikaatori tulemuste jälgimiseks Heaolu arengukava perioodil kuni aastani 2030. Pereplaneerimise uurimine seostatuna ka teiste ESU küsimustega ning registriandmetega on oluline, et paremini mõista inimeste vajadusi ning sellest lähtuvalt teha muudatusi perepoliitika kujundamisel. Näiteks on varasemad uuringud näidanud, et pereplaneerimise hoiakutes mängivad rolli haridus, töökogemus ja majanduslik olukord. Soovitud laste arvu küsimuse võrdlemine saadud tegeliku laste arvuga võimaldab hinnata, kas ka soovitud laste arv kolme aasta jooksul realiseerus. Uuringud on kõige parem võimalus teada saada pereloome suundumustest ja probleemidest, et neile õigeaegselt ja asjakohaselt reageerida. Pereplaneerimist uuritakse elanikkonnas veel Eesti pere- ja 4 Tegemist rahvastiku anonüümitud andmebaasiga, kus iga isiku kohta on statistilised tunnused erinevatest registritest vastavalt nende usaldusväärsusele kokku pandud. Seda kasutatakse ainult Statistikaameti poolt statistika tegemiseks riikliku statistika seaduse alusel ja Euroopa statistika tegevusjuhises toodud põhimõtetest lähtudes. 5 https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2023-04/Heaolu%20arengukava%202023-2030.pdf  sündimusuuringus6, mis toimub iga kümne aasta tagant ning selle vastamismäär on oluliselt väiksem, kui Eesti Sotsiaaluuringus ning samuti ei sobi uuringu regulaarsus (sagedus) Heaolu arengukava aruandluse jaoks. ESU on ainulaadne oma valimi suuruse (küsitletakse ligikaudu 13000 isikut) tõttu. Seetõttu saab uuringu käigus koguda piisavalt vaatlusi, mis võimaldaksid uuringutulemusi üldistada ka erinevate taustatunnuste lõikes. ESU viiakse läbi iga-aastaselt, mis võimaldab ka pereplaneerimise mooduli kordamist iga-aastaselt. Arvestades kriitilist seisu sündimuses ja muutunud ühiskonda, aitab pereplaneerimise moodul Sotsiaalministeeriumil iga-aastaselt operatiivselt tuvastada ja analüüsida erinevate ühiskonnarühmade lapsesaamise plaanide peamisi mõjutegureid ning seda muutust võrrelda ka ajas. Sotsiaalministeeriumi Heaolu arengukava seab strateegilised eesmärgid kuni aastani 2030 ning ka mõõdiku „Soovitud ja tegelike laste arvu vahe“ taset ning seda mõjutavaid tegureid tuleb seirata iga-aastaselt kuni aastani 2030. Seetõttu taotleb ka käesolev taotlus Andmekaitse Inspektsiooni luba lisada pereplaneerimise moodul ESU uuringusse aastani 2030. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Uuringu läbiviimisel on isiku tuvastamine vajalik kolmel eesmärgil: 1. ESU valimisse kuuluvatele isikutele uuringukutse saatmiseks ning nendega ühenduse võtmiseks (e- posti aadress, rahvastikuregistris märgitud elukoht, kontakttelefon). Enne uuringu algust saadab Eesti Statistikaamet kõigile valimisse sattunud isikutele kirja, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel. Sõltuvalt vastaja eelistusest kogutakse uuringu käigus andmeid veebiküsitluse või telefoni teel. Ilma valimisse kuuluvate isikute kontaktandmeteta ei ole võimalik valimisse kuuluvatele isikutele uuringukutset saata, ega uuringut läbi viia. 2. Pereplaneerimise küsimuste mooduli vastustele ESU raames kogutavate taaskasutamiseks käesoleva uuringu raames (vt täpsemalt 10.1 ja lisa 2). Taaskasutus tähendab, et käesoleva uuringu raames saadud mooduli andmed on töödeldavad koos ESU raames saadud andmetega (mitte otseselt isikustatud kujul). Uuringu eesmärgi saavutamiseks ei ole vajalik taaskasutada kõiki ESU raames üksikisiku ja leibkonna kohta kogutavaid andmeid, vaid kogutavatest andmetest on välja on valitud need tunnused, mis toetavad käesoleva uuringu eesmärki ehk võimaldavad hinnata ja analüüsida lapsesaamise plaanide, hoiakute ning soodustavate ja takistavaid tegureid erinevates ühiskonnarühmades ja seotuna vastaja ja tema leibkonna sotsiaalmajanduslike teguritega. Vastav nimekiri tunnustest ongi toodud lisas 2. Et saada kätte uuringu eesmärkide jaoks vajalik tervikpilt, on lisaks üksikisiku kohta käivatele andmetele vajalik ka analüüsida leibkonna tunnuseid, sest need annavad pereplaneerimise seisukohast teavet, mis tüüpi leibkonnas isik elab, millised on selle leibkonna elamistingimused ja majanduslik toimetulek. ESU kasutab kombineeritud metoodikat ehk uuringus osalejad vastavad esmalt küsitlusele, misjärel lisatakse vastaja andmetele juurde täiendavad registri andmed. ESU uuringus osalejate küsitluse vastuste täiendamine registri andmetega vähendab vastaja jaoks uuringule kuluvat aja -ning ressursikulu, suurendab inimese kohta käivate andmete täpsust ning uuringutulemuste võrreldavust. Seega on registri andmete kasutamine äärmiselt oluline, et nii ESU kui ka käesoleva uuringu tulemused oleksid hiljem täielikud ning omavahel erinevate ühiskonnagruppide vahel võrreldavad. Registritest (ESU raames) saadakse isiku sissetuleku erinevad komponendid (nt töötasu, hüvitised, dividendid, toetused jne) ning puude olemasolu ja töövõime määra olemasolu. ESU läbiviimist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL2019/1700), lisaks ka Riikliku statistika seadus § 4 ja § 20 ning Riikliku statistikatööde nimekiri, milles on ESU väljatoodud: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122023004. 3. Pereplaneerimise küsimuste moodulis soovitud laste arvu kohta vastanud isikutele kolme aasta pärast Statistikaameti õiguslikul alusel saadud ja säilitatud tegeliku laste arvu tunnuse juurde lisamiseks. Kogudes ESU-ga lisaks ka pereplaneerimise küsimusi ning saades Statistikaametist andmed laste arvu kohta 6 GGP2020 (ggp2020eesti.ee)  kolme aasta jooksul, saame kombineerida neid andmeid teiste ESU käigus kogutavate küsitlus-ja registriandmetega ning (vastaja nõusolekul, vt täpsemalt punkt 7), mis võimaldavad hinnata tegeliku laste arvu muutust ning analüüsida seda erineva sotsiaalmajandusliku taustaga ühiskonnarühmades iga-aastaselt. Uuringu tulemusel on Sotsiaalministeeriumil võimalik hinnata lapsesaamise plaane, hoiakuid ning tegureid, mis mõjutavad nende plaanide elluviimist või takistavad seda ning vastavalt sellele Heaolu arengukava raames planeerida ja hinnata poliitikameetmeid. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Sündimus on olulisim riigi tuleviku rahvastikku kujundav tegur, mistõttu on protsesside jälgimine tähtis. Tähtsust on suurendanud viimasel ajal niigi madala sündide arvu vähenemine veelgi. Sündimuse teema on avaliku huvi keskmes ja ministeeriumil on vajalik pidevalt anda selgitusi avalikkusele ses osas. Strateegias „Eesti 2035“7 on sõnastatud üheks murekohaks madal sündimus ja Eesti noorte soovitud laste arvu vähenemine. Strateegia üheks aluspõhimõtteks on, et „Eesti rahvastiku kestmiseks väärtustatakse lapsi ja nende olemasolu ei tohi halvendada perede sotsiaalset seisundit ega põhjustada majanduslikke raskusi“. Heaolu arengukava 2023-2030 alaeesmärk 1 on „Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades, hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas“. Analüüs on vajalik Sotsiaalministeeriumi poliitika kujundamiseks. Kogutavatelt andmetelt töötatakse välja Heaolu arengukava 2023-2030 mõõdik „soovitud ja tegeliku laste arvu vahe“ ning saadud tulemusi üldistatud kujul kasutatakse Sotsiaalministeeriumi majasisestes ja avaldatavates analüüsides. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Isikuandmete töötlemine ilma isiku nõusolekuta kuid Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastuse alusel toimub järgmiste etappide tarvis: 1. Uuringu valimisse kuuluvatele inimestele uuringukutse saatmiseks; 2. Pereplaneerimise moodulile vastanud inimese ja tema leibkonda kuuluvate inimestele ESU raames kogutavate andmete (ESU andmete all on mõeldud siin all kõiki ESU raames töödeldavaid andmeid ehk inimese antud vastuseid, millele on lisatud registriandmed) taaskasutamiseks, st et andmed liidetakse ESU andmetele kuid töödeldakse koos ilma otseselt tuvastamata kujul(vt täpsemalt ülal ka punkt 5); 3. Pereplaneerimise moodulis soovitud laste arvu kohta vastanud isikutele Statistikaameti registrist kolme aasta jooksul pärast vastamist tegeliku laste arvu muutuse juurde lisamiseks. ESU-s osalemine on vabatahtlik ning uuringukutse saanud inimesel on võimalik valida, kas ta soovib uuringus osaleda. Käesoleva uuringu jaoks lisatakse ESU-sse eraldiseisev pereplaneerimise küsimuste moodul ning selle käigus kogutakse andmeid vastaja bioloogiliste laste arvu, lapsesaamise ideaali, soovi ning takistavate asjaolude kohta. Nimetatud küsimuste moodulile vastamine toimub isiku eraldiseisva nõusoleku alusel ning enne küsimuste moodulit informeeritakse vastajat mooduliga andmete kogumise eesmärgist ning küsitakse tema nõusolekut järgnevale moodulile vastamiseks ja analüüsi läbiviimiseks (vt täpsemalt lisa 1). Seega on uuringus osalejal võimalik keelduda pereplaneerimise moodulile vastamisest ning mitte anda nõusolekut analüüsi läbiviimiseks. Juhul kui vastaja annab nõusoleku, on tal siiski võimalik keelduda ka iga küsimuse puhul eraldi antud küsimusele vastamisest (iga küsimuse puhul on olemas vastusevariant keeldumiseks). Inimesel on igal hetkel võimalik pereplaneerimise moodulisse kogutud andmete töötlemise nõusolek tagasi võtta, teavitades sellest kirjalikult isikuandmete vastutavat või volitatud töötlejat. Kirjalikus vormis teavitamine on vajalik, et andmete vastutav või volitatud töötleja ei eksiks andmesubjekti tuvastamisel, 7 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid#aluspohimotted  kuivõrd nõusoleku tagasivõtmisel eemaldatakse pereplaneerimise andmed algandmestikust. Nõusoleku tagasivõtmisel andmete töötlemise lõpetamist on võimalik nõuda algandmete säilitamise ajal. Pseudonüümitud andmestikust eemaldamine ei ole teiste tunnuste rikkumise ohu tõttu võimalik. Andmete töötlejad lähtuvad isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetest ning isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud täpsustustest, sh protsessis pääsevad isikuandmetele ligi konkreetselt määratud inimesed, kes töötlevad andmeid vaid selle analüüsi huvides. Analüüsi tulemused esitatakse isikustamata ja üldistatud anonüümsel kujul, mis ei kujuta ohtu isiku õigustele ega vabadustele. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis8 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Statistikaamet lisab andmestiku Statistikaameti kaugtöölaua teenuse (RDP) kaudu töötavasse teadlaste keskkonda, millel on juurdepääs Sotsiaalministeeriumi konkreetselt käesoleva analüüsiga tegelevatel analüütikutel. Ligipääs teadlaste keskkonda on isikupõhine ning konkreetsed andmestikele ligi pääsevad analüütikud lepitakse eraldiseisvalt Statistikaameti ja ministeeriumi vahel kokku. Teadlaste keskkonnas ei töödelda kogutud algandmeid, vaid lepingupartneri jaoks sinna tõstetud pseudonüümitud kujul andmestik, mis tagab selle, et algandmeid ei saa muuta. Kõik tehtud tulemid läbivad Statistikaameti poolse kontrolli, mille käigus jälgitakse, et teadlaste keskkonnas Sotsiaalministeeriumi analüütiku poolt ettevalmistatud agregeeritud andmed oleksid statistiliselt usaldusväärsed ning ei võimaldaks ühegi andmesubjekti tuvastamist. Statistikaamet rakendab andmete analüüsimisel statistilise aimatavuse kontrolli. Analüüsi lõppedes jääb Sotsiaalministeeriumile üldistatud ja anonüümne tulemus. Sotsiaalministeeriumi analüüsi teostavad isikud saavad juurdepääsu pseudonüümiitud andmestikule teadlaste keskkonnas vastavalt konfidentsiaalsete andmete teaduslikul eesmärgil kasutamise korrale. Statistikaamet ei tee teadlaste keskkonnas kättesaadavaks inimese kohta ESU raames kogutavaid registritest pärinevaid algandmeid, vaid ainult iga pseudonüümitud isiku kohta need tunnused, mis on kirjas lisas 2 ning nõusoleku alusel kogutud arvnäitajad (laste arvu näitaja). Osad lisas 2 välja toodud tunnustest on isiku enda poolt ankeedis antud vastused, osad on erinevate vastuste põhjal kokku kombineeritud (arvutatud) tunnused ning osad on ankeedis antud vastuste ning registritest saadud sissetulekute andmete põhjal kokku arvutatud tunnused. Sissetulekute andmetel põhinevate tunnuste osas on oluline rõhutada, et Sotsiaalministeeriumile ei tehta kättesaadavaks registrite algandmeid, vaid ainult Lisas 2 välja toodud Statistikaameti poolt välja arvutatud tunnused pseudonüümitud isikute kohta. Seetõttu ei ole otstarbekas Lisas 2 iga tunnuse juures välja tuua, milliste eraldiseisvate registriandmete pealt on need Statistikaamet arvutanud, kuna neid tunnuseid on kõikide registrite peale kokku ligi 200. Viitame siin ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL2019/1700) direktiivile , mille täitmise aluseks on Eurostati poolt Statistikaametile esitatud metoodika, kus on defineeritud ka sissetuleku mõiste ja selle komponendid. Sissetuleku komponente kogub Statistikaamet registrite andmetest ja isiku poolt vastatud küsimustikust. Sissetuleku mõiste lahti selgituse leiab ka STAT kodulehelt: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/sissetulek. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. ESU üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis elavad tavaleibkonnad, kelle põhielukoht on Eestis, ja nende liikmed, kes ei viibi institutsioonis (laste- või hooldekodu, klooster, vangla jms). Seega jääb umbes 1% Eesti elanikkonnast uuringu üldkogumist välja. Uuringus osalejad valitakse rahvastikuregistrist juhuvalikuga vähemalt 14-aastaste isikute hulgast. Iga isik toob valimisse kaasa oma leibkonna. Valimi suurus on ligikaudu 8000 leibkonda. ESU küsitluses osalevad kõik selle leibkonna vähemalt 15aastased liikmed. ESU käigus küsitletakse ligikaudu 1% rahvastikust (ca 13 000 inimest). Tulemused laiendatakse kogu elanikkonnale. See tähendab, et iga uuringusse sattunud inimene esindab umbes sadat Eesti elanikku. 8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. Küsitlusse sattunud inimese nime ja aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Kogutud andmeid kasutatakse üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse jt õigusaktide alusel. ESU-s osalemine on vabatahtlik. ESU valimisse kuuluvad leibkonnad, mitte üksikisikud. Valim tehakse lähtuvalt ESU metoodikast arvestades seda, et valim peab olema esinduslik riikliku statistika jaoks vajalikes lõigetes (piirkond, vanus, leibkonnatüübid jms) ehk eraldi valimit Sotsiaalministeeriumi küsimuste jaoks ei tehta. ESU uuring koosneb kahest erinevast ankeedist. Üks on leibkonna ankeet (leibkonda terviklikult puudutavad andmed sh ka leibkonna kooseisu teadasaamine), mida täidab leibkonna liige, kes on kõige paremini kursis eluaseme seisukorra ja kulutustega. Teine ankeet on aga mõeldud igale 15+ aastasele leibkonnaliikmele isiklikuks täitmiseks. Ankeedile vastab isik isiklikult ning pereplaneerimisemooduli küsimused on lisatud just sellesse ankeeti ja seega iga isik annab ise nõusoleku vastata küsimustele ja siduda ESU uuringuga kogutud andmed tema vastustega. Pereplaneerimise mooduli küsimusi küsitakse ainult 18+ aastastelt vastajatelt ning kahel küsimusel neljast on ka lapsesaamise bioloogilistest teguritest tulenev erinev vanuspiir meestele ja naistele (vt täpsemalt lisa 1). 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Uuringuaastal küsitletakse esimest korda valimisse sattunud inimesi. Kolme aasta pärast lisatakse pereplaneerimise moodulile vastanud isikute sel perioodil saadud laste arv – näiteks 2023. aastal küsitletud inimestele lisatakse 01.01.2027 seisuga laste arv, kui palju neile on selle aja jooksul lapsi lisandunud. Pereplaneerimise moodul lisatakse ESU uuringusse igal aastal kuni aastani 2030 (vt põhjendus punktis 4). Viimane kord, kui antud uuringu raames isikutele saadud laste arvu tunnus lisatakse, on 01.01.2034 seisuga laste arv. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Käesoleva uuringuga töödeldakse isiku nõusolekul täiendava mooduliga järgmisi andmeid: 1. Soovitav ideaalne laste arv või laste arv, mida isik oleks endale soovinud; 2. Bioloogiliste laste arv küsitlushetkeks; 3. Soov saada järgmise kolme aasta jooksul lapsi; 4. Probleemid või asjaolud võivad mõjutada soovi saada või mitte saada lapsi järgmise kolme aasta jooksul. Lisaks ESU koosseisu kuuluvaid vastaja sotsiaal-majandusliku seisundi, ameti ja töötamise sektori, hariduse, leibkonnatüübi, sissetulekute, elamistingimuste, vastaja enese hinnang laste mittesaamisel terviseseisundi tõttu (üldine valikvastus)ja toimetulekut iseloomustavad tunnuseid. Igale pereplaneerimise moodulis vastanud isikule lisatakse rahvastikuregistri põhjal juurde laste arvu muutus kolme aasta jooksul. Täpsemalt on ESU koosseisus olevate töödeldavate andmete koosseis välja toodud lisas 2. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. ESU-ga kogutavad isikuandmed pärinevad rahvastikuregistrist, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Maksu- ja Tolliameti registritest ning vastaja enda poolt küsimustikus antud vastustest. Käesoleva uuringu raames täiendava mooduliga kogutavate andmete allikaks on inimese enda poolt antavad vastused. Töödeldavate andmete koosseis koos allikatega on välja toodud lisas 2. Pereplaneerimise küsimustele vastanud laste arvu muutus kolme aasta jooksul saadakse Statistikaameti registrist. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah.  10. Kas kogutud andmed pseudonüümitakse või anonüümitakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonüümimise või anonüümimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonüümita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Kogutud andmed pseudonüümitakse enne andmestike kättesaadavaks tegemist ja selle teostab volitatud töötleja (Statistikamet). Pseudonüümimise võtit uuringu vastutavale töötlejale SoM-ist kättesaadavaks ei tehta (vt ka andmete edastamise protsess, taotluse punkt 8). 10.1. Loetlege pseudonüümitud andmete koosseis. Pseudonüümitakse absoluutselt kogu andmete kooseis, seda seetõttu, et ESU uuringu valimit ja ESU uuringu andmestikku (ESU raames kogutavad registriandmeid ja küsitlusandmeid) algandmetena käesoleva uuringu vastutavate töötlejatega ei jagata (ESU läbiviimiseks on Statistikaametil eraldi õiguslik alus ning SoM taaskasutab neid andmeid mitteiskustatud kujul). Ühtegi pseudonüümimata andmestikku ei kasutata. Täpsemalt on töödeldavate ja pseudonüümitud andmete koosseis välja toodud lisas 2. 10.2. Kirjeldage pseudonüümimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks kasutatakse koodivõ- tit, mis tugineb Statistikaameti metoodikal ja mida teistele osapooltele kättesaadavaks ei tehta. Tegemist on Statistikaametis kasutusel oleva pseudonüümimise metoodikaga. 10.3. Tooge välja pseudonüümitud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonüümita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. ESU on 4-aastane paneeluuring, mistõttu on vajalik andmete pikaajalisem säilitamine. ESU toorandmeid (algandmeid) säilitatakse vastavalt Statistikaameti dokumentide loetelule 10 aastat (https://www.stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse). Seda seetõttu, et kuna uuringus taaskasutatakse ESU andmeid, millele liidetakse nõusoleku alusel täiendavad andmed (küsimused), siis vaadeldakse andmeid ühe tervikuna, ühe reeglistikuga. Algandmetele pääsevad ligi ainult Statistikaameti kindlaks määratud töötajad. Sotsiaalministeeriumi analüüsi teostavad inimesed neile ligi ei pääse. Kuna pereplaneerimise mooduli küsimusi küsitakse samaaegselt ESU läbiviimisega ja neid seostatakse omavahel, on otstarbekas ja vajalik rakendada ühetoalist säilitustähtaega. 2025. aasta ESU pseudonüümitud andmed jõuavad teadlaste keskkonda hiljemalt 2025.a III-kvartalis. Pereplaneerimise moodulit korratakse kuni 2030 uuringuaastani ning igal aastal jõuavad sama uuringuaasta pseudonüümitud andmed teadlaste keskkonda hiljemalt III-kvartaliks. 2030 uuringuaastal pereplaneerimise moodulile vastanud isikute laste arvu muutus lisatakse kolme aasta pärast ning seetõttu saab 2030 aasta uuringutulemused kokku võtta aastal 2034. Pseudonüümitud andmestikke säilitatakse vastutava töötleja jaoks Statistikaameti teadlaste keskkonnas kuni aastani 2034 III kvartal, et tagada kogutud andmete võrdlemine kogu heaolu arengukava perioodi kohta ehk uuringu tarvis kogutud pseudonüümitud andmetest tekib 10 aastane aegrida, mis võimaldab analüüsida pereplaneerimise seoste muutust ajas kogu heaolu arengukava perioodi jooksul. Andmete võrdlus on oluline eesmärgi saavutamiseks. SotM sõlmib teadlaste keskkonna kasutamiseks lepingu. Lepingus sätestatakse isikud, kellel on õigus pääseda ligi teadlaste keskkonda, iga määratud isikuga sõlmitakse eraldi konfidentsiaalsuskokkulepe. Teadlaste keskkonnast väljavõetavaid agregeeritud tulemeid kontrollitakse enne väljastamist ning tulemeid säilitatakse 1 aasta peale lepingu kehtivuse lõppu. Kord on leitav: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul-eesmargil. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah – esmaselt uuringukutse saatmisega, seejärel isikuandmete töötlemisest? uuringus osalemiseks nõusoleku küsimisega ning Jah/ei lisaks eraldiseisvalt täiendava mooduli küsimustele vastamiseks nõusoleku küsimisega. 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage9 9 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.  11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Inimesele saadetakse uuringukutse (koos Eesti teavitatakse. Sotsiaaluuringu kutsega), uuringus osalemine toimub isiku enda vabal valikul ning täiendava mooduli küsimustele vastamiseks küsitakse inimeselt eraldi nõusolek. 11.3. Kust on leitavad Andmekaitsetingimused on viidatud SoM veebilehel andmekaitsetingimused10? uuringute info juures. Inimesele esitatakse viide veebilehele ja lühike selgitus analüüsi sisu kohta enne täiendavat moodulit. 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse11 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid Töövahendite ja infovara turve kasutatakse? Analüüsi teostajale võimaldatakse ligipääs andmetele Statistikaameti turvalise töökoha VPN- ühenduse kaudu. Teadlaste keskkond on eraldiseisev keskkond ehk see ei ole ühendatud teiste Statistikaameti infosüsteemidega, mis tagab selle, et isikud pääsevad ligi vaid sellele infole, milleks neil õigus on. Lepingupartneri poolt määratud isikud kasutavad süsteemi sisenemiseks tööandja arvuteid. Teadlaste keskkond vastab eITS nõuetele. Andmete, dokumentide ja andmekandjate turve Teadlaste keskkonna kasutamise eelduseks on konfidentsiaalsete andmete kasutamise lepingu sõlmimine Statistikaameti ja süsteemi kasutavate asutuste vahel. Iga süsteemi pääseva isikuga sõlmitakse täiendav konfidentsiaalsuskohustus. Isik pääseb ligi vaid neile andmetele, milleks tal õigus on – see määratakse kindlaks asutustevahelises lepingus, mille baasilt tellitakse RMITilt vastavad juurdepääsuõigused. Juurdepääsuõigused suletakse üldjuhul lepingu lõppemisel (kui lepingus ei ole sätestatud varasemat tähtaega). Töötlussüsteemi turve Teadlaste keskkond vastab eITS nõuetele. Teadlaste keskkonda haldab RMIT vastavalt Statistikaameti ja RMITi vahel sõlmitud teenusleppele, milles mh on lepitud kokku ka süsteemi taasteaeg. Kasutajaõigused antakse vastavalt asutustevahelises lepingus sätestatud andmestikele. Süsteemi sisenemiseks tuleb end autentida. Täpsem protsessi kirjeldus asub siin: 10 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 11 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.  https://www.stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete- kasutamise-juhend#Seanss-seansi-lopetamine-ja- uhenduse-katkestamine-macOS-Windows-8 Teadlaste keskkonnas tehtavatest toimingutest jäävad alles logid, mida säilitatakse vastavalt Statistikaameti dokumentide liigitusskeemis ettenähtud aja. Logisid kastutatakse intsidentide menetlemisel. Statistikaametis on kehtiv infovarade kasutamise kord (märkega AK), mis sätestab infosüsteemide, andmebaaside, andmete, rakenduste, arvutitöökoha, sisevõrgu, andmekandjate ja tööalaselt kasutatavate nutiseadmete kasutamise reeglid, mille osasid sätteid rakendatakse teadlaste keskkonna kasutajatele konfidentsiaalsuskohustuse kaudu. Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Marion Rummo ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)12 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad13: Lisa 1: Küsimustik koos isiku nõusoleku võtmise vormiga Lisa 2: Töödeldavate andmete koosseis koos allikatega Lisa 3: Isikuandmete töötlemise tingimused Lisa 4: Eetikakomitee vastus pöördumisele 12 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 13 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/24/25-2 Andmekaitse Inspektsiooni valdkonnajuht Virve Lans Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht 16.12.2024 Tallinnas Marion Rummo Taotluse esitaja Sotsiaalministeerium [email protected] [email protected] RESOLUTSIOON Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõike 5 alusel otsustab Andmekaitse Inspektsioon (AKI): 1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemise uuringus „Eesti Sotsiaaluuringusse pereplaneerimist kirjeldavate andmete lisamine“ 25.11.2024 taotluses esitatud tingimustel ja mahus. 2. Sotsiaalministeeriumil (SoM) esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3 (2034. aasta III kvartali lõpuks). VAIDLUSTAMISVIIDE Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED Esitatud otsuse Lisades: Lisa 1_Taotlus_Eesti Sotsiaaluuringusse pereplaneerimist kirjeldavate andmete lisamine Lisa 2_Töödeldavate andmete koosseis koos allikatega ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED 1. IKS § 6 lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on  täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. AKI kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. 2. IKS § 6 lg 4 kohaselt kontrollib AKI IKS §-s 6 sätestatud tingimuste täitmist, kui uuring põhineb eriliiki isikuandmetel ning puudub valdkondlik eetikakomitee. SoM on pöördunud SoM-i Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee poole, kes on oma 20.11.2024 vastuses asunud seisukohale, et selliseid taotlusi ei ole võimalik eetikakomitee poolt hinnata, kuna tegemist on juba käimasoleva uuringu muudatusettepanekuga, mille põhiosaga eetikakomitee ei ole kursis. 3. IKS § 6 lg 3 sätestab tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist. AKI nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. 4. SoM-i taotluse kohaselt viiakse uuring läbi erinevates etappides erinevatel õiguslikel alustel järgmiselt: a. uuringus osalemise kutse saatmine toimub ilma andmesubjekti nõusolekuta. b. Pereplaneerimise mooduli küsimuste etapis toimub andmetöötlus andmesubjekti nõusoleku alusel. c. ESU raames töödeldavate andmete liitmine pereplaneerimise moodulile (ESU andmete taaskasutamine) toimub andmesubjekti nõusolekuta. d. Pereplaneerimise moodulis soovitud laste arvu kohta vastanud isikutele Statistikaameti registrist kolme aasta jooksul pärast vastamist tegeliku laste arvu muutuse lisamine toimub andmesubjekti nõusolekuta. AKI kooskõlastuse kohustus on punktides a, c ja d kirjeldatud pereplaneerimise uuringu etappide osas. Siinjuures märgib AKI, et kuivõrd isikuandmete töötlemine toimub erinevatel etappidel erinevatel õiguslikel alustel, siis peab andmesubjektile läbipaistvalt selgitama kogu pereplaneerimise uuringu käigus toimuvat andmetöötlust. Inimesele ei tohi jääda muljet, et kogu uuring toimub nõusoleku alusel. Kui seda ei selgitata, siis ei ole tagatud läbipaistvuse põhimõtte järgimine. 5. Isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) üks olulisemaid põhimõtteid on läbipaistvuse põhimõte, mida peab isikuandmete töötleja järgima. Läbipaistvuse põhimõtte järgimiseks tuleb esitada andmesubjektidele teave andmetöötluse kohta. Andmesubjektile tuleb esitada isikuandmete töötlemise kohta teave selges ja lihtsas keeles ehk see peab olema andmesubjektile arusaadav. Seega tuleb juba ESU uuringukutses selgitada, et ESU uuring hõlmab ka teisi uuringuid ning soovitatavalt tuua välja, millised moodulid puudutavad teisi uuringuid ning kust on võimalik täiendavat teavet saada. Kui küsitlus saadetakse inimesele elektrooniliselt, siis peab lisaks uuringukutses kajastatud selgitustele olema pereplaneerimise mooduli ees teave, et tegemist on SoM-i uuringuga ning millisel õiguslikul alusel ja tingimustel uuring läbi viiakse. Kui kogu teavet ei ole 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679. 2 (3)  võimalik pereplaneerimise mooduli ette panna, siis peab inimesele olema selgelt aru saada, et tegemist on ESU uuringusse lõimitud SoM-i pereplaneerimise uuringuga ning viide kus on võimalik täiendava teabega tutvuda. Kuivõrd pereplaneerimise mooduli küsimustiku etapp viiakse läbi nõusoleku alusel, siis peavad olema täidetud ka nõusoleku võtmise tingimused. Kui küsitlus viiakse läbi telefoniküsitlusena või kohapealse intervjuuna või muul sarnasel viisil, siis tuleb küsitlejal enne SoM-i pereplaneerimise uuringu mooduli küsimuste esitamist inimesele selgitada, et see osa puudutab SoM-i pereplaneerimise uuringut, millisel õiguslikul alusel seda läbi viiakse, millises mahus isikuandmeid selle raames töödeldakse ja muu teave isikuandmete töötlemise kohta ehk küsitleja peab selgitama SoM-i pereplaneerimise uuringus toimuvat isikuandmete töötlemist (sh andmesubjekti nõusolekuta toimuvat andmetöötlust) ja oskama inimest suunata täiendava teabega tutvuma. Lisaks juhib AKI tähelepanu asjaolule, et hoolimata uuringu metoodikast, mille kohaselt võib olla ette nähtud inimesele meeldetuletuste saatmine või korduv helistamine, tuleb alati arvestada inimese tahtega ehk kui inimene keeldub vastamisest, avaldab soovi uuringus mitte osaleda, siis tuleb seda austada. Inimesel ei tohi tekkida tunnet, et teda survestatakse uuringus osalema. 6. Isikuandmete töötlemise nõusolek peab vastama IKÜM art 4 p 11, art 7 tingimustele arvestades põhjenduspunkti 32. Nõusolek on andmesubjekti vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega nõustub enda kohta käivate isikuandmete töötlemisega. Nõusolek peab olema selgesõnaline ja konkreetne kinnitus kirjalikus, elektroonilises või suulises vormis. Nõusoleku sõnastamisel tuleb arvestada sihtgrupiga, kellelt nõusolekut küsitakse. Nõusoleku vormis peab olema teave, kes on isikuandmete vastutav töötleja ning millisel eesmärgil isikuandmeid töödeldakse. Lisaks tuleb andmesubjekti teavitada võimalusest nõusolek tagasi võtta ja seda enne nõusoleku andmist. 7. AKI kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 25.11.2024 inspektsioonile esitatud taotluses. 8. Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest AKI-t teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Virve Lans valdkonnajuht peadirektori volitusel Lisad: Lisa 1_Taotlus_Eesti Sotsiaaluuringusse pereplaneerimist kirjeldavate andmete lisamine. Lisa 2_Töödeldavate andmete koosseis koos allikatega 3 (3)