Sotsiaalkaitseministri määruste (sh rahastamise määruse) muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 17.12.2024 nr 55 Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 72 lõike 5 punktide 1–3, § 79 lõike 6 ja § 86 lõike 7 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 1 ja § 11 lõikes 6 asendatakse sõnad „kogukonnas elamise teenuse ja“ tekstiosaga „kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ning“; 2) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kogukonnas elamise teenuse puhul kaetakse maksimaalse maksumuse hulgas lisaks lõigetes 1 ja 4 sätestatule teenust saavate isikute personaalsesse raviplaani mittekuuluvate käsimüügiravimite ning meditsiiniseadmete ja -tarvete kulu.“; 4) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul kaetakse maksimaalse maksumuse hulgas lisaks lõigetes 1 ja 4 sätestatule inkontinentsitoodete, naha kaitse ja puhastamise vahendite ning isiku personaalsesse raviskeemi kuuluvate ravimite manustamiskordadeks jagamise kulu.“; 5) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul kaetakse maksimaalse maksumuse hulgas lisaks lõikes 1 sätestatule järgmised kulude koostisosad: 1) sotsiaalhoolekande seaduse § 991 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalike vahendite, materjalide ja muu kulu; 2) teenust saavate isikute hügieenitarvete ja voodipesu ning nende soetamise ja hooldamisega seotud kulu; 3) teenust saavate isikute personaalsesse raviplaani mittekuuluvate käsimüügiravimite ning meditsiiniseadmete ja -tarvete kulu; 4) teenust saavate isikute kasutuses olevate eluruumide sisustuse kulu;  2 5) administratsiooniruumide ja nende ruumide, kus viiakse ellu teenuse sisuks olevaid tegevusi, hooldus- ja kommunaalkulu.“; 6) paragrahvi 11 lõike 6 punktis 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 4, ja“ tekstiosaga „lõigetes 4 ja 51, ning“; 7) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Sotsiaalhoolekande seaduse §-s 992 nimetatud päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama, on õigus saada päeva- ja nädalahoiuteenust maksimaalse maksumusega 75 eurot ööpäevas kuni 23 ööpäeva eest kalendrikuus. (42) Kui lõikes 41 nimetatud isikule osutatakse teenust vaid päevasel ajal, on tal õigus saada päeva- ja nädalahoiuteenust maksimaalse maksumusega 60 eurot päevas.“; 8) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „kogukonnas elamise teenust“ tekstiosaga „, päeva- ja nädalahoiuteenust“; 9) paragrahvi 41 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sotsiaalkindlustusamet võib lisaks käesoleva määruse § 2 lõigetes 12–15 sätestatule tasuda kasutamata erihoolekandeteenuse koha kulud erihoolekandeteenuse osutajale, kes osutab teenust § 2 lõigetes 12 ja 14 nimetatud isikutele. Tasumine toimub iga kuu esitatud arvete alusel arvel märgitud ulatuses, kuid kõige rohkem 65 protsenti § 2 lõikes 12 või 14 kehtestatud teenuse maksimaalsest maksumusest. (2) Kui Sotsiaalkindlustusamet tasub päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajale kasutamata erihoolekandeteenuse päevade kulud sotsiaalhoolekande seaduse § 79 lõigetes 12 ja 41 sätestatud alustel, toimub tasumine iga kuu esitatud arvete alusel arvel märgitud ulatuses, kuid kõige rohkem 65 protsenti § 2 lõikes 41 kehtestatud teenuse maksimaalsest maksumusest.“; 10) määrust täiendatakse §-ga 45 järgmises sõnastuses: „§ 45. Igapäevaelu toetamise teenuse eest tasumine alates 1. jaanuarist 2025. a Sotsiaalkindlustusamet tasub alates 1. jaanuarist 2025. a käesoleva määruse § 2 lõigetes 12– 15 sätestatud ulatuses igapäevaelu toetamise teenuse eest juhul, kui isikule on suunamisotsus väljastatud enne 1. jaanuari 2025. a.“. § 2. Sotsiaalkaitseministri 26. aprilli 2022. a määruse nr 38 „Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 26. aprilli 2022. a määruse nr 38 „Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele“ § 2 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „kes osutab“ sõnadega „päeva- ja nädalahoiuteenust või“. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister  3 (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Seletuskirja lisa 1 Kooskõlastustabel sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine“ eelnõu juurde Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele MTÜ MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit, vaadates läbi määruste eelnõu, Täname arvamuse eest. Erihoolekandeteenuste kooskõlastab sisse viidud muutused. Mõistame muret väljaõppinud Pakkujate Liit Äärmiselt kahetsusväärne on, et teenushinnad alarahastatud tegevusjuhendajate töölt lahkumise pärast. erihoolekandeteenusel ei tõuse. Aga mõistame riigi majanduslikku Oleme samuti mures, kuna dünaamilisel olukorda ja usume, et järgmisel aastal on olukord parem. Soovime, tööjõuturul mõjutavad palk ja et seaduseandja oleks teadlik, et meie peamine mure seisneb töötingimused otseselt töötajate valikuid. väljaõppinud tegevusjuhendajate lahkumise pärast Jälgime hooldustöötajate palgatõusu üldhooldusteenusele hooldaja ametikohale, kus tänu pidevatele trendi. teenushindade tõusule on võimalik suuremat töötasu pakkuda. Sotsiaalkindlustusametil on 2025. a üheks Oleme seatud ebavõrdsesse olukorda, kus erihoolekandeteenustel ülesandeks koostöös seotud osapooltega on omaosalus piirmääraga, aga üldhooldusteenusel, kus reform viidi välja töötada üldhooldusteenuse hinna läbi lubadusega, et inimene saab teenust oma pensioni eest, kujunemise järelevalve metoodika ja küsitakse täna inimese ja lähedase käest väga suuri summasid, juhendmaterjalid hooldekodudele, mis millega kaetakse töötajate töötasusid. Meil ei ole võimalik sellises aitab luua läbipaistvust teenuse olukorras konkureerida. Hoolekandevaldkonna töötaja on madala hinnakujunduses. töötasu tõttu väga hinnatundlik ja töökoha osas otsustatakse ka 50 eurose palgavahe tõttu. Teeme jätkuvalt ettepaneku kaotada erihoolekande klientidele Erihoolekandeteenuseid kasutavate omaosaluse tasumise ülemine piirmäär ja juhinduda seaduses inimeste poolt tasutava omaosaluse osas olevast nõudest, et inimesele peab kindlasti pärast omaosaluse on 2025. aasta esimeses pooles plaanis tasumist kätte jääma 15% tema sissetulekutest. See võimaldaks analüüsida muudatuste vajalikkust. teenusosutajal küsida klientidelt tegelikke kulusid katvat omaosalust. Ülevaatamisel on rahvatervishoiu seaduse alusel kehtestatavad tervisekaitsenõuded mh erihoolekandeteenustele ja sellega seoses soovime paremini läbi mõtestada, mis on erihoolekandeteenustel majutamise ja toitlustamise miinimumnõuded ja millistel puhkudel on õigustatud riigieelarve seadusega kehtestatud omaosaluse maksimaalse maksumuse määrast kõrgema omaosaluse summa küsimine teenuse saajatelt.  Seletuskirja lisa 1 Erihoolekandeteenuse saajale peab pärast omaosaluse, tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse tasumist jääma isiklikuks kasutamiseks vähemalt 15 protsenti tema tuludest (kogumispensionist, töövõimetoetusest, sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust). Kui ei jää, hüvitatakse isiku eest omaosaluse maksimaalsest maksumusest puudujääv osa Sotsiaalkindlustusameti erihoolekandeteenuse eelarve kaudu. Seetõttu mõjutaks omaosaluse ülemise piirmäära kaotamine seoses prognoosimatu hüvitamisele kuluva lisaraha vajadusega otseselt erihoolekandeteenuste eelarvet, kuhu 2025. aastal lisavahendeid ei lisandu. Teistpidi on Sotsiaalkindlustusamet mures, et turule on tekkinud teenuseosutajaid, kelle kehtestatud omaosaluse summa tasumine ei ole jõukohane ühelegi erihoolekandeteenuse vajajale ja sellest tulenevalt kaalume omaosaluse maksimaalsele määrale nö hinnalae kehtestamist. Kaasame MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu kindlasti omaosaluse teemalistesse aruteludesse.  Sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise vajadus tuleneb 1. jaanuaril 2025. a jõustuvatest sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) muudatustest, millega kehtestatakse päeva- ja nädalahoiuteenuse regulatsioon ning muudetakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus osutatava iseseisva õendusabi korraldust ja rahastamist. Määrusesse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ lisatakse päeva- ja nädalahoiuteenuse maksumus, maksimaalse maksumuse hulgas kaetavate kulude koostisosad ja kulude katmise kord kasutamata päeva- ja nädalahoiuteenuse koha eest ning täpsustatakse, kuidas toimub igapäevaelu toetamise teenuse eest tasumine alates 1. jaanuarist 2025. a. Samuti muudetakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus osutatava iseseisva õendusabiga seotud muudatustest tulenevalt selle teenuse maksimaalse maksumuse hulgas olevate kulude koostisosi. Määruses nr 38 „Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele” lisatakse päeva- ja nädalahoiuteenuse nimetus sättesse, kus on kirjeldatud ettevalmistusnõudeid tegevusjuhendajale, kes osutab ööpäevaringset erihooldusteenust äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann (e-post: [email protected]), sama osakonna nõunik Tarmo Kurves (e-post: [email protected]) ja sama osakonna nõunik Liisa Päeske (e-post: [email protected]) ning määruse mõjude osa analüüsi ja statistika osakonna juhataja Marion Rummo (e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisel konsulteeriti Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) teenuste osakonna erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhi Lagle Kalbergiga (e-post: [email protected]), sama talituse teenuse juhi Maarika Liivamäega (e-post: [email protected]) ja nõuniku Ülle Riisaloga (e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu (e-post: [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga tehtavad muudatused on seotud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) (RT I, 18.10.2024, 1)1 ja sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadusega (iseseisev õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel) (RT I, 11.12.2024, 1)2. 1 Kättesaadav: Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine)–Riigi Teataja. 2 Kättesaadav: Sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (iseseisev õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel)–Riigi Teataja.  2 Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse järgmisi määruste redaktsioone: 1) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ (RT I, 19.12.2023, 4); 2) sotsiaalkaitseministri 26. aprilli 2022. a määrus nr 38 „Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele“ (RT I, 28.04.2022, 18). Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine”. Paragrahvi 1 punktidega 1 ja 5–10 sätestatakse alates 01.01.2025 SHS-i lisanduva päeva- ja nädalahoiuteenuse rahastamisega seotud muudatused. Punktiga 1 lisatakse määruse § 1 ja § 11 lõikesse 6 viide päeva- ja nädalahoiuteenusele. Määruse §-s 1 on sätestatud määruse reguleerimisala ja seda täiendatakse ka päeva- ja nädalahoiuteenusega. Määruse § 11 lõikesse 6, kus on reguleeritud isiku omaosaluse kulude koostisosad, lisatakse viide päeva- ja nädalahoiuteenusele. Päeva- ja nädalahoiuteenus sarnaneb suuresti ööpäevaringse teenusega äärmusliku toetusvajadusega inimestele, mistõttu kattuvad valdavalt ka kulud, mida teenuse maksimaalse maksumuse hulgas kaetakse. Samuti kattuvad teenusesaaja poolt tasutava omaosaluse kulude koostisosad. Punktiga 5 täiendatakse määruse § 11 lõikega 51, kus sätestatakse päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul maksimaalse maksumuse hulgas kaetavad kulud. Võrreldes kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalse maksumuse kulude koostisosadega ei kaeta päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise puhul teenust saavate isikute transpordikulu, mis on seotud tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants- ja muude teenuste kasutamisega, ega ka teenust saavate isikute riietega seotud kulu. Kuna päeva- ja nädalahoiuteenust on inimesel võimalik kasutada kuni 23 ööpäeva kuus, tehakse tervishoiu- jt teenuste kasutamisega seotud sõidud eeldatavasti neil päevadel, kui inimene teenust ei kasuta või teenuse kasutamise ajal lähedase või eestkostja korraldusel. Riietega seotud kulu ei kaeta teenuse hinna sees, kuna teenuse üks eesmärkidest on võimaldada hoidu suunatud isikul jätkata elamist kodus ja eeldatavasti hangib teenusesaajale sobivad riided temaga koos elav lähedane. Punktiga 6 täiendatakse määruse § 11 lõike 6 punkti 2 viitega eelnõuga lisatavale § 11 lõikele 51, sest päeva- ja nädalahoiuteenuse maksimaalse maksumusega kaetavate kulude loetelu on esitatud määruse § 11 lõike 4 kõrval eraldi lõikes 51. Lõikes 6 on sätestatud omaosaluse kulude koostisosad ja selle punktis 2 viidatakse majutamisega seotud kuludele. Lisatavas uues lõikes on välja toodud ka majutusega seotud kulud, mistõttu tuleb punkti 2 viidet täpsustada. Punktiga 7 lisatakse määrusesse päeva- ja nädalahoiuteenuse hinnad: päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isikul on õigus saada teenust maksimaalse maksumusega 75 eurot ööpäevas kuni 23 ööpäeva eest kalendrikuus. Kui teenust osutatakse vaid päevasel ajal, on isikul õigus saada teenust maksimaalse maksumusega 60 eurot päevas. Hinnad vastavad 2024. aastal kehtivale diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse hinnale, mida tasutakse juhul, kui teenusesaajal on raske, sügav või muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuue ja ta vajab suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi, st sihtrühm, kellele edaspidi ongi päeva- ja nädalahoiuteenus suunatud.  3 Punktiga 8 lisatakse päeva- ja nädalahoiuteenus nende teenuste nimekirja, mille puhul juhul, kui isik ei kasuta teenust rohkem kui kaks kuud järjest statsionaarse tervishoiuteenuse saamise tõttu, tasub SKA teenuseosutajale vastava ajavahemiku eest igakuiste arvete ja kirjaliku kinnituse alusel riigi rahastatava osa arvel märgitud ulatuses, kuid kõige rohkem SHS § 79 lõikes 4 sätestatud ulatuses ehk 95% maksimaalsest maksumusest. Punktiga 9 muudetakse määruse § 2 lõigetes 12–15 sätestatud teenuse (diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenus) puhul kasutamata erihoolekandeteenuse koha kulude eest tasumist. Seni kehtis põhimõte, et SKA võis tasuda § 2 lõigetes 12–15 sätestatud teenuse puhul kasutamata erihoolekandeteenuse koha eest 65% neljast erinevast maksumusest. Hinnad on sätestatud vastavalt kahele sihtrühmale (suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavad raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täisealised isikud ning suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavad mõõduka intellektipuudega täisealised isikud) ja kahele teenuse osutamise laadile (ööpäev läbi või päevasel ajal). Edaspidi võib SKA tasuda päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul kasutamata teenusekoha eest 65% ööpäevaringsele teenusele kehtestatud maksumusest. Samuti laiendatakse seni diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenusele kehtinud põhimõtet, et SKA võib teenuseosutajale tasuda kasutamata erihoolekandeteenuse koha kulud maksimaalselt 65% teenuse maksumusest, ka päeva- ja nädalahoiuteenusele. Tasumine toimub päeva- ja nädalahoiuteenusele kehtestatud ööpäevaringsele teenusele kehtestatud maksimaalsest maksumusest. Päeva- ja nädalahoiuteenuse muudatusega jääb alates 01.01.2025 kehtima seni nelja erineva hinna puhul kaks teenuse hinda – ööpäeva ja päeva hind. Rahalised vahendid teenuse eelarves on ka praegu olemas, kuna teenuse eelarve planeerimisel on aluseks võetud asjaolu, et teenusesaajal on võimalus kasutada teenust maksimaalne päevade arv kuus. SKA on seisukohal, et teenuse eelarve kasutamine on tulevikus efektiivsem ning teenuseosutajale tasutakse senisega võrreldes rohkem teenuse kasutamise kui teenusekoha hoidmise tasu. Punktiga 10 täiendatakse määrust §-ga 45, milles sätestatakse, et SKA tasub alates 1. jaanuarist 2025. a määruse § 2 lõigetes 12–15 sätestatud ulatuses igapäevaelu toetamise teenuse eest juhul, kui isikule on suunamisotsus väljastatud enne 1. jaanuari 2025. a. Seega ei väljastata alates 1. jaanuarist 2025. a diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse puhul uusi suunamisotsuseid. Täiendus on tehtud õigusselguse eesmärgil, sest määruse § 2 lõigetes 12–15 (diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenus) sätestatud hinnad jäävad esialgu kehtima, sest ka peale 1. jaanuari 2025. a on selle teenuse saajaid – nad on seda saama suunatud enne SHS-i päeva- ja nädalahoiuteenust puudutavate sätete jõustumist. Isikute puhul, kes saavad diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust või on selle järjekorras, toimub üleminek päeva- ja nädalahoiuteenusele, lähtudes SHS § 160 lõigetest 47–49. Paragrahvi 1 punktidega 2 ja 3 tehakse määruses muudatused, mille tulemusena ei kaeta ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalse maksumuse hulgas enam teenust saavate isikute personaalsesse raviplaani mittekuuluvate käsimüügiravimite ning meditsiiniseadmete ja -tarvete kulu. Määruse § 11 lõike 4 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks, kuid kogukonnas elamise teenuse puhul täiendatakse sama paragrahvi lõikega 41 ja selles osas muudatusi ette ei nähta. Tervisekassa koostatud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava iseseisva õendusabiteenuse kirjelduse alusel on välja arvutatud teenuse isikupõhine maksumus, mille üheks komponendiks on meditsiinilised tarvikud (korduvkasutusega, ühekordse kasutusega), ravimid ja isikukaitsevahendid. Seega ei ole nende kulude katmine teenuse maksimaalse maksumuse hulgas enam põhjendatud. Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 11 lõiget 5. Ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul lisatakse maksimaalse maksumuse hulgas kaetavate kulude hulka isiku personaalsesse raviskeemi kuuluvate ravimite manustamiskordadeks jagamise kulu. Tervisekassa pakutava õendusabi eest makstav tasu seda kulu ei kata. Sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (iseseisev õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel) menetlemise ajal hinnati ravimite manustamiskordadeks jaotamise kuluks 6,1 eurot  4 inimese kohta kuus, lähtudes 2024. aasta veebruaris SKA poolt apteegiteenuse pakkujatele saadetud päringu vastustest, mis käsitlesid ravimite personaalse pakendamise teenuse maksumust (vt seaduse eelnõu seletuskirja3 lk 5). Paragrahviga 2 muudetakse sotsiaalkaitseministri 26. aprilli 2022. a määrust nr 38 „Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele“. Määruses lisatakse päeva- ja nädalahoiuteenus § 2 lõikesse 4, kus on kirjeldatud ettevalmistusnõudeid tegevusjuhendajale, kes osutab ööpäevaringset erihooldusteenust äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule. Nimelt peab ka päeva- ja nädalahoiuteenust osutav tegevusjuhendaja olema kahe aasta jooksul tööle asumisest läbinud kava kohase täienduskoolituse tööks äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikuga või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikuga või omama kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutset. Paragrahv 3 sätestab määruse jõustumise 1. jaanuaril 2025. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalse, majandusliku ja riigivalitsemist puudutava mõju esinemist. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. 4.1. Päeva ja- nädalahoiuteenus Sotsiaalne mõju Sihtrühm – erihoolekandeteenuse saajad Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on kõik erihoolekandeteenuse saajad, kes kasutavad diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust või on selle teenuse järjekorras. SKA andmetel sai 30.09.2024 seisuga diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust 206 inimest ning järjekorras (sealhulgas eelis- ja tavajärjekord) oli 04.11.2024 seisuga 89 inimest. Eesti elanikkonnaga võrreldes on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike. Alates 01.01.2025 kehtib päeva- ja nädalahoiuteenusele maksimaalne maksumus ja omaosaluse maksumus. Päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isikul on õigus saada teenust maksimaalse maksumusega 75 eurot ööpäevas kuni 23 ööpäeva eest kalendrikuus. Kui teenust osutatakse vaid päevasel ajal, on isikul õigus saada teenust maksimaalse maksumusega 60 eurot päevas. Päeva- ja nädalahoiuteenuse saajal tuleb 2025. aastal tasuda teenuse saamiseks omaosalus majutuse ja toidu eest maksimaalselt 360 eurot kalendrikuus. Ebasoovitavate mõjude risk kaasneb nende inimeste puhul, kes ei vasta teenuse saamise miinimumnõuetele (kasutasid seni teenust vähem kui kümme päeva) ja peavad leidma teise toetava (nt KOV-i) teenuse. Teenuse leidmine võib olla raskendatud, kuna KOV-ide võimalused pakkuda teenuseid on erinevad. Riski vähendamiseks tuleb uue teenuse leidmisel lähtuda igast inimesest eraldi. SKA hindab iga senise teenusekasutaja toetusvajadust ning sõltuvalt inimese vajadusest saab talle pakkuda riigi rahastatavat igapäevaelu toetamise teenust, mõnda KOV-i teenustest või kombineeritud varianti. Näiteks võib inimene jätkata talle vajalikus väikeses mahus 3 Kättesaadav: Eelnõu - Riigikogu.  5 teenuse kasutamist sama teenuseosutaja juures kas KOV-i või enda kulul. Ebasoovitavat mõju aitab vähendada ka teenusesaajale võimaldatav kohanemisaeg (kuni kuus kuud alates esmasest suunamisest), mille jooksul ta ei pea teenust kasutama vähemalt kümme päeva kuus. Samuti võib kaasneda ebasoovitav mõju seoses sellega, et päeva- ja nädalahoiuteenuse kasutajal on kohustus tasuda omaosalust (kuni 360 eurot kalendrikuus) ja see võib mõjutada inimeste majanduslikku toimetulekut. Riski vähendamiseks saab päeva- ja nädalahoiuteenuse saaja taotleda SKA-lt puudujääva osa hüvitamist, mida rahastatakse riigieelarvest. Samuti ei tule päeva- ja nädalahoiuteenuse saajal tasuda omaosalust terve kuu eest, vaid vastavalt teenuse kasutamise päevadele. On teada, et ka seni eeldasid diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse osutajad teenusesaajatelt toidu ja majutuse eest tasumist. Need teenusesaajad, kellele on diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse suunamisotsus väljastatud enne 1. jaanuari 2025, võivad soovi korral saada diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust kuni suunamisotsuse tähtaja lõpuni. Mõjutatud sihtrühm on väike. Mõju ulatus on keskmine, sest nende teenusesaajate, kes seni kasutasid diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust või on teenuse saamise järjekorras, teenusevajadust tuleb uuesti hinnata. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust osutatakse regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine. Negatiivse iseloomuga mõju võib kaasneda nende inimeste puhul, kes ei vasta päeva- ja nädalahoiuteenuse saamise nõuetele ning peavad leidma teise toetava teenuse, samuti omaosaluse kulu lisandumisega. Samas on ebasoovitavate mõjude vähendamiseks olemas maandamismeetmed. Kokkuvõttes on tegemist olulise mõjuga erihoolekandeteenuse saajatele. Mõju majandusele Sihtrühm – erihoolekandeteenus osutajad SKA andmetel oli 31.10.2024 seisuga kokku 23 diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse osutajat, kellest kümme osutavad ainult diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust ja ülejäänud 13 osutavad ka igapäevaelu toetamise teenust. Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Määrusega lisatakse päeva- ja nädalahoiuteenuse tegevusjuhendajatele samad ettevalmistusnõuded, nagu on tegevusjuhendajatel, kes osutavad ööpäevaringset erihooldusteenust äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule. Ka päeva- ja nädalahoiuteenust osutaval tegevusjuhendajal peab olema kahe aasta jooksul tööle asumisest läbitud kavakohane täienduskoolitus tööks äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikuga või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikuga või ta peab omama kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutset. SKA andmetel on enamikul tegevusjuhendajatest vastav koolitus läbitud. Seega on mõju tegevusjuhendajatele väike. Mõjutatud sihtrühm on väike. Mõju ulatus on väike, sest enamikul tegevusjuhendajatest on koolitus juba läbitud, mistõttu kohanemisraskusi selle muudatusega eeldatavasti ei kaasne. Mõju avaldumise sagedus on suur, kuivõrd teenust võidakse osutada igapäevaselt. Kokkuvõttes on tegemist väheolulise mõjuga erihoolekandeteenuse osutajatele. Mõju riigivalitsemisele Sihtrühm – SKA Päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isikul on õigus saada teenust maksimaalse maksumusega 75 eurot ööpäevas kuni 23 ööpäeva eest kalendrikuus. Kui teenust osutatakse vaid päevasel ajal, on isikul õigus saada teenust maksimaalse maksumusega 60 eurot päevas. SKA  6 võib tasuda teenuseosutajale 65% teenusekoha maksumusest ka nende ööpäevade eest, mil teenusesaaja teenust ei kasuta. Muudatus, mille kohaselt tuleb teenust kasutada minimaalselt kümme päeva kuus, tagab selle, et teenuse osutamise eelarve on mõistlikult kasutatud. Seetõttu vähendab eelnõus välja toodud muudatus ebasoovitavate mõjude riski seeläbi, et erihoolekandeteenuste osutamiseks ette nähtud riigieelarve vahendite kasutus muutub eesmärgipärasemaks ja tagab teenused rohkematele teenusevajajatele. SKA teenuse konsultantidele tähendab muudatus ajutist töökoormuse suurenemist 2024. aasta lõpus seoses teenusevajaduse ümberhindamistega, diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse lõpetamisega ning päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise otsuste väljastamisega. Teenuse koordinaatoritel kasvab töökoormus ajutiselt seoses praeguste diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust osutavate asutuste nõustamisega. Lisandub ka ajutine töökoormus tegevuslubade menetlemisega. Muudatustega seonduvalt SKA eelarvele lisakoormust ei kaasne, eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamine jääb kehtiva eelarve piiridesse. Päeva- ja nädalahoiuteenuse hind on arvestatud diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse puhul kehtiva kõrgeima päeva ja ööpäeva maksumuse järgi ühele teenusekohale. Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse eelarve 2024. aastal on 3 695 600 eurot, sama eelarvega (päeva- ja nädalahoiuteenuse kulude, sh omaosaluse puudujääva osa hüvitamise katmiseks) on arvestatud ka 2025. aastaks. Seni võis SKA tasuda diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse puhul kasutamata erihoolekandeteenuse koha eest 65% neljast erinevast maksumusest. Hinnad olid sätestatud vastavalt kahele sihtrühmale (suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavad raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täisealised isikud ning suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavad mõõduka intellektipuudega täisealised isikud) ja kahele teenuse osutamise laadile (ööpäev läbi või päevasel ajal). Edaspidi võib SKA tasuda mõlema sihtrühma puhul kasutamata teenusekoha eest 65% ööpäevaringsele teenusele kehtestatud maksumusest. Kuna edaspidi on kasutusel kaks kõrgemat diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse hinda, võib see pisut kulusid seoses kasutamata teenusekoha eest tasumisega suurendada. Mõjutatud sihtrühm on väike. Mõju ulatus on keskmine, kuna SKA teenuse koordinaatorite töökoormus ajutiselt suureneb. Eelnõuga tehtavate muudatuste rakendumine jääb kehtiva eelarve piiridesse. Mõju avaldumise sagedus on suur, kuivõrd teenuse eest tasutakse regulaarselt. Kokkuvõttes on tegemist SKA jaoks väheolulise mõjuga. 4.2. Ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus Mõju majandusele Sihtrühm – erihoolekandeteenuse osutajad 2023. aastal osutas ööpäevaringset erihooldusteenust SKA andmetel 87 struktuuriüksust. SKA tasub erihoolekandeteenuse osutajatele maksimaalse maksumuse sees isiku personaalsesse raviskeemi kuuluvate ravimite manustamiskordadeks jagamise kulu, hoolimata sellest, kas ravimid on teenusesaajale määratud või mitte. Ülejäänud õendusabi osutamisega seotud osa (sh isikute personaalsesse raviplaani mittekuuluvad käsimüügiravimid, meditsiiniseadmed ja -tarbed) võetakse erihoolekandeteenuse maksimaalsest maksumusest välja ja rahastus toimub Tervisekassa kaudu. Kuna ka varem oli summa SKA eelarves õendusabi rahastamiseks planeeritud, ei mõjuta summa üleviimine Tervisekassa eelarvesse teenuse muude kulude katmist. Muudatusega kaasneb erihoolekandeteenuse osutajatele ka ülesanne korraldada erihoolekandeteenuse saaja personaalsesse raviskeemi kuuluvate ravimite manustamiskordadeks jagamine. Erihoolekandeteenuse osutaja saab ise otsustada, millisel viisil  7 ta selle tagab, mistõttu võib töökoormusega seotud mõju avalduda teenuseosutaja põhipersonalile või muudele töötajatele. Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises ei kaasne olulisi muudatusi. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna teenuseosutajad puutuvad ravimite manustamiskordadeks jagamisega kokku regulaarselt. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik mõju teenuseosutajatele väheoluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega seoses otseselt kulusid ega tulusid ei kaasne. Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse 2024. aasta eelarve on 3 695 600 eurot, sama eelarvega (päeva- ja nädalahoiuteenuse kulude, sh omaosaluse puudujääva osa hüvitamise katmiseks) on arvestatud ka 2025. aastaks. SKA teenuste konsultandid teevad abi- ja toetusvajaduse ümberhindamisi praeguste diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse saajate seas ning sama teenuse järjekorras olevate isikute seas. Teenuste koordinaatorid teavitavad diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse osutajaid uue teenuse kriteeriumitest ning tegevuslubade menetleja väljastab vastavalt esitatud taotlustele uue teenuse tegevusload ja teeb muudatused kehtivatel tegevuslubadel või vormistab diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse tegevusloa tühistamise. Teiste erihoolekandeteenuste hinnad jäävad 2025. aastal kehtima 2024. aastal kehtinud tasemel. Erihoolekandeteenuse osutamise kuludeks on SKA eelarves perioodil 2025–2028 igaks aastaks riigieelarvelisi vahendeid ette nähtud 50 847 027 eurot. Kehtiv erihoolekande eelarve prognoos on koostatud põhimõttel, et kõik eelarves planeeritud rahastatavad teenusekohad on täidetud 365 päeva aastas, mida tegelikult ei suudeta tagada, kuna vabanenud teenusekoha täitmine võtab teinekord rohkem kui üks kuu aega. Senise kogemuse põhjal tekib teenusekohtade vabanemise ja uuesti täitmise vahel paratamatult ajaliselt lühem või pikem vahe (sõltub muu hulgas abivajaja valmisolekust kohe teenust kasutama asuda), mistõttu osa aastaeelarve vahenditest võib jääda kasutamata, kuid saab kanduda järgmisesse aastasse samaks otstarbeks. See võimaldab 2025. aastaks planeeritud eelarve raames rahastada erihoolekandeteenuseid 2024. aastaks planeerituga samas ulatuses, kuigi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus osutatava õendusteenuse eest maksab edaspidi Tervisekassa ja selle rahastamiseks vähendatakse SKA erihoolekandeteenuste osutamiseks ette nähtud eelarvet 1 198 166 euro ulatuses. SKA seirab pidevalt eelarve kasutamist, mis võimaldab järgnevatel aastatel eelarve potentsiaalse puudujäägi korral reageerida (nt vabanenud kohtade täitmine peatada). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a, sest siis jõustuvad ka juba avaldatud SHS-i muudatused, mis on seotud päeva- ja nädalahoiuteenusega ning selleks ajakt on planeeritud ka Riigikogus vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (iseseisev õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel) (496 SE) jõustumine. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Tervisekassale, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja õiguskantslerile. Tervisekassa kooskõlastas määruse eelnõu märkusteta. Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu esitatud märkustega arvestamise kohta on seletuskirjale lisatud kooskõlastustabel.