Pöördumine

Pr Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister 18.03.2022 nr 10-2/22-163 Austatud pr minister Palume võimalust Teiega kohtumiseks, et püüda leida lahendus põhiseaduslike institutsioonide eelarve ja selle koostamise probleemidele. Riigieelarve seaduse 2020. aastast jõustunud redaktsioon muutis oluliselt riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve (RES/RE) koostamise põhimõtteid. Alates 2020. aastast saab maksimaalseid vahendite mahtusid RES/RE koostamiseks ette näha üksnes ministeeriumide valitsemisaladele. Põhiseaduslike institutsioonide osas saab Vabariigi Valitsus küll liigendada riigieelarves ettenähtud vahendeid tegevuspõhiselt, kuid üksnes põhiseadusliku institutsiooni ettepanekul. Samuti annab riigieelarve seadus Vabariigi Valitsusele õiguse muuta põhiseadusliku institutsiooni taotletud vahendite mahtusid või vahendeid välja jätta, kuid mitte seada põhiseaduslikule institutsioonile piiranguid RES/RE planeerimiseks. Rahandusministeerium on aga ka põhiseaduslikke institutsioone kohustanud kasutama maksimaalsete mahtude põhist RES/RE planeerimist. Küsimus ei ole mitte üksnes õiguslikus korrektsuses, vaid ka tegevuspõhise eelarve planeerimismetoodika sobimatuses põhiseaduslikele institutsioonidele. Meie arvates ei ole objektiivseid takistusi RES/RE planeerimiseks seaduses ettenähtud viisil. Probleem ei ole ka selles, et ilma maksimaalseid vahendite mahtusid põhiseaduslikele institutsioonidele ette seadmata ei saaks Rahandusministeerium koostada tasakaalus eelarvet. Eelarvetasakaalu hoidmiseks piisaks üksnes sellestki, kui põhiseaduslike institutsioonide eelarveid planeeritaks n-ö seostatult valitsuse reserviga – kui valitsus otsustab muuta põhiseadusliku institutsiooni taotletud vahendite mahtusid, suureneks reserv. Märgime siinkohal, et sooviksime ka edaspidi osaleda oma RES/RE taotluse arutelul valitsuses. Rahandusministeerium plaanib tegeleda eelarve metoodikaga uue baasseaduse protsessis, kuid see realiseeruks ilmselt alles alates 2026. aasta RES/RE-st. Meie arvates oleks aga seni ka kehtiva seaduse piires võimalik saavutada oluliselt kvaliteetsem tulemus, sealhulgas vähendada põhiseaduslike institutsioonide eelarvelist mahajäämust. Viimaks, Ukrainaga toimuv on meid kõiki viinud uude reaalsusesse. Selle mõju on juba märgata ka põhiseaduslike institutsioonide tegevuses ja kardetavasti jääb see mõjutama pikemalt. Seda tuleks arvesse võtta ka RES/RE-s. Need oleksid kokkuvõtvalt probleemid, mille lahendusvõimalusi sooviksime Teiega arutada Teile sobival ajal, kuid palume selleks leida aeg enne 2023.–2026. a RES/RE taotluste esitamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Antero Habicht Riigikohus Riigikogu Kantselei Olari Koppel Peep Jahilo Õiguskantsleri Kantselei Vabariigi Presidendi Kantselei Maris Vaino Üllar Kaljumäe Riigikontroll