[EIS] Eelnõu JUM/22-0239 - "Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus" kooskõlastamine

Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Info Teema: [EIS] Eelnõu JUM/22-0239 - "Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus" kooskõlastamine EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/22-0239 - Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei; Riigikohus Kooskõlastamise tähtaeg: 23.03.2022 22:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/449654fe-be39-43e2-92c6-d57d79b54024 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/449654fe-be39-43e2-92c6-d57d79b54024?activity=1 Kooskõlastatavad dokumendid on kirja manuses. Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Lisa 1 Riigikohtu arvamus1 kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Sissejuhatavalt märgime, et eelnõu normitehniline kvaliteet ja muudatuste sõnastus jätab soovida. Samuti ei ole kõiki muudatusi seletuskirjas kas üldse või piisava põhjalikkusega avatud. Täpsemad märkused esitame järgnevalt eelnõu konkreetsete muudatuste juures. § 1 p-d 3, 4, 6 ja 19: Eelnõuga plaanitakse anda mitmed seni kohtu üldkogu pädevuses olnud küsimused kohtu esimehe pädevusse (vt nt kavandatava KS § 9¹ lg 3, aga ka § 11¹ lg 1, § 12 lg 3 ning § 37¹ lg 2 muudatused). Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse kohtu üldkogu rolli vähendamist asjaoluga, et kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtus ja korraldab õigusemõistmise alast tegevust. See põhjendus on asjakohatu. Esimees korraldab kohtu tööd vastavalt oma pädevusele, arvestades teiste kohtuhaldusorganite, sh üldkogu pädevust. Omavalitsuslikku alget, mitte hierarhilist käsuliini tuleb kohtusüsteemis süvendada ja edendada. Omavalitsusorganite pädevuse piiramine ainujuhtimise kasuks vähendab kohtunike sõltumatust. Eelnõu seletuskirjast ei selgu ning senises praktikas ei ole ette tulnud selliseid patiseise omavalitsusorganites, mis õigustaks kohtunike sõltumatuse sedalaadi kitsendusi. Lisaks ei lahendata eelnõuga küsimusi, mis võivad tõusetuda, kui mõni kohtu esimees peaks oma volitusi kuritarvitama või kasutama neid eetilises mõttes küsitaval moel. Tundlikes küsimustes võimu koondamine ühe isiku kätte võib põhjustada probleeme, mille lahendamiseks või tasakaalustamiseks ei ole eelnõuga hoobasid ette nähtud. Seni on tulnud vastavad küsimused kohtu üldkogu ees läbi arutada ning kõiki kohtunikke otsustuste vajalikkuses veenda. See ei ole küll kõige efektiivsem viis kohtu juhtimiseks, kuid juhul, kui võim antakse olulisel määral ühe isiku kätte, tuleks luua ka mehhanismid kuritarvituste vältimiseks. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu ka seda, et eelnõu koostajad oleksid võrdleva analüüsi teel võrrelnud ja hinnanud, kuidas on vastavad kohtusüsteemi juhtimise ning korraldamise küsimused lahendatud teistes, meile sarnase õiguskorraga riikides. Samuti tuleks hinnata, kas rahvusvahelised organisatsioonid on andnud vastavates küsimustes soovitusi ja kas muudatused nende soovitustega haakuvad või mitte. Seletuskirjas ei ole ka põhjendatud, miks ei ole võrdleva analüüsi ja rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustega tegelemist vajalikuks peetud. § 1 p-d 3 ja 59 (rakendussäte): Eelnõust ei nähtu, kuidas juba olemasolevad maakohtunikud tsiviil- ja süüteoosakonda jaotatakse, st kes selle otsustab. Lisatava kohtute seaduse (KS) § 91 lg 3 ütleb vaid, et kohtu esimees otsustab osakondade arvulise jaotuse ja üleviimise ühest osakonnast teise. Rakendussäte aga seab üksnes tähtaja osakondade moodustamiseks. § 1 p 5: Eelnõuga lisatakse kohtute seadusesse eeluurimiskohtuniku ja täitmiskohtuniku mõiste, ehkki praegu Riigikogu menetluses oleva KrMSRevSE (367 SE) kohaselt plaanitakse kriminaalmenetluses eraldi eeluurimiskohtuniku ja täitmiskohtuniku instituudist loobuda. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et [k]riminaalmenetluse seadustiku kavandatava muudatusega loobutakse nii täitmiskohtuniku kui eeluurimiskohtuniku termini kasutamist. Kuid kuna kohtutes on ametis eeluurimis- ja täitmiskohtunikud, siis eelnõu muudatusega tuuakse need mõisted kohtute seadusesse. See on täiesti arusaamatu ja ebaloogiline mõttearendus. Eeluurimis- ja täitmiskohtunike kaotamise mõte on muuta kohtute sisemine tööjaotus paindlikumaks. Samuti 1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult kohtuasjade menetlemisel. 1/6  Lisa 1 ei ole nende mõistete puudumine kohtute seaduses tekitanud probleeme. Kokkuvõtvalt on tegemist ebavajaliku muudatusega. § 1 p-d 9 ja 15: Seletuskirjas ei põhjendata, mida tähendab maakohtu osakonnajuhataja (KS § 122 lg 2) ja ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe (KS § 242 lg 2 p 4) kohustus korraldada valdkondlikku koostööd teiste kohtute osakondade ja kolleegiumidega. § 1 p 15: Eelnõuga loodav KS § 242 lg 1, mis räägib ringkonnakohtu kolleegiumi esimeestest, sätestab, et kolleegiumi esimees valitakse kolleegiumi liikmete seast viieks aastaks. Pakutav säte (ega seletuskiri) ei ütle aga seda, kes kolleegiumi esimehe valib. Kas kohtu üldkogu (nagu praegu seaduse järgi Riigikohtus) või kolleegium ise (nagu praegu tavaõiguse/kohtute kodukorra alusel ringkonnakohtutes). Loogilisem oleks ühtlustada Riigikohtuga ja anda kolleegiumi esimehe valimise pädevus kohtu üldkogule, faktiliselt jääks üldjuhul määravaks ikka kolleegiumi eelistus. KS § 242 lg 2 p 3 sõnastus vajab korrigeerimist: vastava kohtuniku või vastava või kõrgema kohtu esimehe algatusel. Kes on vastav kohtunik ja vastav kohus? § 1 p 27: kavandatav § 453 lg 1 ütleb, et esimese astme kohtunik, kes on üle viidud teise astme kohtunikuks, jätkab nende tema menetluses olevate maa- või halduskohtu asjade läbivaatamist, mida ei ole jagatud ümber teistele kohtunikele. Praktikas on aga ette tulnud ka juhtumeid, kus oleks tarvis, et kohtunik saaks jätkata tema menetluses olevate asjade lahendamist pärast üleviimist teise sama astme kohtusse (nt Harju Maakohtust Tartu Maakohtusse või Tallinna Ringkonnakohtust Tartu Ringkonnakohtusse). Seadus peaks nägema ette ka sellise võimaluse. § 1 p 32: Kavandatavas KS §-s 584 nähakse ette terviklik uus normistik kohtuniku töötamiseks väljaspool kohut, mis garanteerib talle võimaluse kohtunikutööle naasta. Selline läbimõeldud normistik on mõistlik võrreldes praeguse olukorraga, kus kohtuniku naasmine kohtunikutööle on sõltuv vabade kohtade olemasolust.2 Samas, kuivõrd muudatuse eesmärk on suurendada kohtunike valmisolekut ja võimalust kohtunikuametist ajutiselt eemalduda, tasub üle vaadata, kas kõigi kohtuniku tagatiste säilimine muul tööl olemise ajaks (kavandatav KS § 584 lg 4) on mõistlik. Sarnane säte on ka kehtivas normistikus, mida kavandatav KS § 584 asendab, kuid olukorras, kus kohtunike töötamist muul juriidilisel tööl lihtsustatakse ja soodustatakse, tekib küsimus, kas muul tööl töötavate kohtunikele peaksid laienema eriõigused, mida teistel sama tööd tegevatel isikutel ei ole. Näiteks on küsitav, kas on õigustatud õppejõu ametis oleva peatunud volitustega kohtuniku immuniteet osas, mis puudutab tema tegevust ajal, mil tema volitused on peatunud. Seejuures ei näi kohtuniku teiselt ametipostilt kodukohtusse tagasipöördumisega kaasnev kohtunike arvu ajutine suurenemine puudutavat Riigikohut ja riigikohtunikke, sest lisatava § 584 lg 7 ei viita KS § 25 lg-le 3 (Riigikohtus on 19 riigikohtunikku). Põhjendusi seletuskirjast taaskord ei leia. Samuti puudub seletuskirjas igasugunegi viide sellele, kuidas kohus/kohtud tagab/tagavad eelarves tagasipöörduva kohtuniku töötasu olemasolu, samuti tööruumi jm kaasnevad lisakulud (arvestades mh minimaalselt kuulist etteteatamistähtaega). KS § 584 lg 5 teine lause pole keeleliselt korrektne: nimetatud lõikes nimetatud töö eest. § 1 p 33: Eelnõuga plaanitakse kohtuniku isikutoimikusse kohustuslikuna lisatavate dokumentide hulka arvata ringkonnakohtu tagasiside maa- või halduskohtunikule. Jääb 2 Ehkki normitehniliselt on küsitav, miks peab olemasoleva ülamärketa paragrahvi tühistama ja lisama uue ülamärkega paragrahvi. 2/6  Lisa 1 arusaamatuks, miks ei võiks see toimuda olemasoleva KS § 60 lg 2 alusel muu dokumendina. Seda enam, et isikutoimikut pidav Riigikohus saab tagasisidedokumendi lisada vaid siis, kui see ringkonnakohtust saadetakse. Eelnõu ja seletuskiri jätavad lahtiseks sellegi, kas tagasiside kohta tuleb ringkonnakohtul vormistada põhjalik ja detailne analüüs, kokkuvõte või üksnes teavitus, et kohtunikuga on selline vestlus läbi viidud. § 1 p 34: KS § 66 lg-t 1 soovitakse muuta nii, et kohtunikueksami eesmärgina oleks edaspidi nimetatud kohtunikuks kandideerija õigusalaste teadmiste kontrolli konkreetselt tsiviil-, süüteo- või haldusasjade valdkonnas. Samas on seni kohtunikueksamil kontrollitud õigusalaseid teadmisi ka nt põhiseaduslikkuse järelevalvet, kohtute õiguslikku korraldust ning kohtuniku staatust puudutavates küsimustes. Neid teemasid on keerukas paigutada mõne eelnõus nimetatud valdkonna alla või vähemalt võib see tekitada küsimuse, kas eksami teemadering on kuidagi seadusega kitsendatud. Samuti ei tohiks olla takistusi nt süüteovaldkonna eksamil kontrollida ka eksaminandi oskusi tsiviilhagi lahendamisel, mis on kriminaalasju lahendava kohtuniku töö olemuslik osa, või siis valdkonnaüleselt EL-i õiguse kohaldamisega seonduvat. Seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk näha ette eksami valdkonnapõhisus. Seda saaks aga teha oluliselt selgemalt ja eelnevalt osutatud küsitavusi põhjustamata. Laiemas plaanis on üldse küsitav, miks peab praegu juba toimuv valdkondlik eksamikorraldus olema reguleeritud seaduse tasandil. Lisaks ei ole eelnõust ega seletuskirjast võimalik üheselt välja lugeda, kas ühes valdkonnas (nt tsiviilis) eksami teinud inimene võib kandideerida kohtunikuks ka teises valdkonnas (nt halduses või kriminaalis). Kui eelnõu koostajate eesmärk oli sätestada, et mingi valdkonna kohtunikuks saab kandideerida üksnes samas valdkonnas tehtud eksamiga, siis tuleks see ka selgelt kirja panna. Samas tekiks küsimus, miks näiteks eksamist vabastatud prokurör võib kandideerida tsiviilvaldkonna kohtunikuks, kriminaalvaldkonnas eksami sooritanu aga mitte. § 1 p-d 35 ja 36: Eelnõus on kavas KS § 66 lg 5 kehtetuks tunnistada ja lisada sisult sarnane, endiselt kohtunikueksami kehtivust viie aastaga piirav norm KS § 66 lg 6 esimesse lausesse. Sellisel juhul oleks kohtunikueksami sooritamine viimase viie aasta jooksul kohtunikueksamist vabastamise alus. Õigusselguse suurendamise asemel võib see muudatus õigusselgust hoopis vähendada, sest kohtunikueksami sooritamine ja kohtunikuks kandideerimine on kehtiva korra järgi üksteisest lahutatud protsessid (st eksameid ei sooritata ühegi konkreetse konkursi raames). Kohustuse täitnud isikut pole täpne samastada kohustuse täitmisest vabastatud isikuga. Kuna seletuskirja järgi on praegu probleem selles, et kohtunikueksami kehtivusaeg on seotud kohtunikuks nimetamise ajaga, mis pole ettenähtav, siis oleks võimalik saavutada õigusselgus, sidudes kohtunikueksami kehtivus mõne muu sündmusega, nt kohtunikukonkursil kandideerimise tähtajaga vms. § 1 p 58: Pakutud KS § 1252 lg 1 sõnastus on kas puuduoleva koma tõttu vmt põhjusel ebaselge: kas ametisse nimetatud mingi eesmärgiga või ajutine teenistus väljaspool ametisse nimetamise kohta. Samuti võiks järelkasvukava eesmärk (semantiliselt) olla mitte kogemuste arendamine kandideerimiseks, vaid kohtunikutööks endaks. Lg-s 2 sisaldub küll kuni kümne kohtujuristi piirang, aga kas see kehtib ühe konkursi või samaaegselt programmis osalejate arvu suhtes, sättest endast selgelt ei tulene. Lg 3 sõnastust lugedes on küsitav, miks peaks kohtujuristil tekkima vältimatult töökogemus teises kohtuastmes, kuna eesmärk on esmajoones täita esimese kohtuastme kohtunikukohti. Lisaks jääb kavandatavas sättes (iseäranis lg-st 3) ebaselgeks, kas kohtujuristi hüpoteetiline stažeerimine Riigikohtus oleks käsitatav järelkasvukavas osalemise elemendina või kohaldataks sellisel juhul siiski ATS §-i 33. 3/6  Lisa 1 Tuleb tõdeda, et selline järelkasvukava võib mh tuua kaasa kohtunikuametisse kandideerivate advokaatide ja prokuröride ebavõrdsuse kandideerimisel, kuna vähemalt seadusega tagatud kujul puudub neil võimalus samalaadseks stažeerimiseks. Selline kohtusüsteemi sisene ettevalmistamine ei pea ilmtingimata olema reguleeritud seaduses, vähemalt mitte nii detailselt, kuivõrd tõenäoliselt on tegu eeskätt kohtunike põlvkonnavahetuse perioodi jaoks mõeldud abinõuga. § 2 p 1 ja § 8 p 1: Eelnõuga plaanitakse täiendada HKMS-i § 11 lg-ga 3¹ ja TsMS-i § 17 lg-ga 1¹. Muudatustega soovitakse luua ringkonnakohtus konkreetset asja lahendavale kohtukoosseisule õigus anda asja lahendamine üle sama ringkonnakohtu kogukoosseisule. Seda eelkõige juhul, kui kohtupraktikat tuleks konkreetses küsimuses ühtlustada. Muudatus jääb arusaamatuks, kuivõrd kohtupraktika ühtlustamine ja õiguskindluse tagamine on eeskätt Riigikohtu ülesanne (HKMS § 219 lg 3 p 2 ja § 226 lg 1 p 2; TsMS § 18 lg 2 ja § 679 lg 3 p 2). Iseenesest ei saa mõistagi alahinnata ringkonnakohtute rolli ühtse kohtupraktika tagamisel, eriti võttes arvesse asjaolu, et Riigikohus valdavat enamikku kassatsioon- või määruskaebustest menetlusse ei võta. Samas tekitab kavandatav muudatus ka mitmeid kahtlusi ja vastuväiteid. Esiteks on Riigikohtu praktika korraldatud selliselt, et juhul kui Riigikohtus asja lahendav koosseis soovib kõrvale kalduda senisest seisukohast, siis antakse asi lahendada kolleegiumi kogukoosseisule. Sellist kohustust ringkonnakohtul ei ole. Teiseks, riigis on üks Riigikohus, kuid kaks ringkonnakohut. Ühe ringkonnakohtu kogukoosseis saab praktikat ühtlustada üksnes vastava kohtu raames, aga mitte ringkonnakohtute üleselt. Kolmandaks, ringkonnakohtu kogukoosseisu lahend ei ole kuidagi siduv ei Riigikohtule, teisele ringkonnakohtule ega sama ringkonnakohtu kolmesele koosseisule, nagu ka teist asja lahendavale maakohtule. Neljandaks, kohus peab kohtuasja lahendades lähtuma kehtivast õigusest ja oma siseveendumusest. Kehtiva õiguse sisustamisel saab asja lahendav kohus arvesse võtta ka väljakujunenud kohtupraktikat. Teises asjas, sama tööpiirkonna ringkonnakohtu n-ö täiskoosseisu üks lahend ei tähenda veel väljakujunenud kohtupraktikat. Viiendaks, ringkonnakohtu kogu kolleegiumi lahendid võivad mõjuda kohtuastmete põhiseaduses ette nähtud hierarhiat (või eeskätt selle näivust) segavalt, sest sellistes asjades võib ringkonnakohtus asja lahendav koosseis kujuneda suuremaks kui Riigikohtus sama asja lahendav kohtukooseis. Seepärast juhul, kui seadusandja näeb vajadust selliste sätete järele, võiks kaaluda selle piiramist üksnes menetlustega, kus Riigikohtusse edasi kaevata ei saa. Sellistes asjades ongi ringkonnakohtu kanda kohtupraktika ühtlustamisel kandev roll. § 7 p 4: Eelnõuga pakutav muudatus riigi õigusabi määramiseks ja tasu taotluse lahendamiseks pädeva (ainuisikulise) kohtukoosseisu kohta on oma olemuselt kohtumenetluse säte, mis oleks korrektne sätestada eraldi kohtumenetluse seadustikes (nn konstitutsioonilises seaduses). Lisaks märgime, et kohtupraktikas tekitab jätkuvalt ebaselgust RÕS § 15. Viidatud paragrahvi lõige 2 sätestab kehtivas redaktsioonis, et maa- või halduskohus otsustab väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise ühel käesoleva seaduse §-s 8 ettenähtud viisil tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagita menetluse korras või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Samas hõlmab väljaspool kohtumenetlust ka nt kriminaalmenetluse seadustikus reguleeritud süüdistuskohustusmenetlust ja menetluse lõpetamise või alustamata jätmise vaidlustamist ringkonnakohtus (KrMS § 208). RÕS § 15 lg 7 esimese lause järgi võib riigi õigusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse kohtumenetlust reguleerivates seadustes sätestatud korras. Sätte sõnastusest ei tulene üheselt, millist kohtumenetlust reguleerivat seadust tuleb vaidlustamisel kohaldada nt eelnimetatud süüdistuskohustusmenetluse asjas, milles riigi õigusabi andmine otsustatakse 4/6  Lisa 1 tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi, menetluse enda korda reguleerib aga kriminaalmenetluse seadustik. Praktikas on seetõttu tekkinud olukord, kus mõnel juhul antakse kriminaalasjades väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi TsMS-i alusel (ja vaidlustuskorda järgides), mõnel juhul aga KrMS-ile toetudes. Riigikohus andis oma 09.03.2022 määrusega kriminaalasjas nr 1-21-6033 menetlusloa ühele sellisele riigi õigusabi andmisest keeldumist vaidlustavale kaebusele. Riigikohus teeb järgmised ettepanekud eelnõu täiendamiseks: 1) Eelnõu seletuskirja lk-l 9 märgitakse, et eelnõu väljatöötamiskavatsuses tehti ettepanek taastada KS-s kohtunike töövõimehüvitis varasema töövõimetuspensioniga võrreldavas suuruses ja samuti võimaldada kohtuniku ametist vabastamist tervise tõttu. Mõlemad ettepanekud on eelnõust välja jäänud. Teeme siinkohal ettepaneku viidatud KS muudatused siiski eelnõusse lisada, kuivõrd need on olulised kvaliteetse õigusemõistmise tagamiseks. 2013. aasta töövõimereformiga kaotati kõik KS-s sätestatud kohtunike eripensionid, sh töövõimetuspension. Töövõimetoetus, mida kohtunikele makstakse 2016. aastal jõustunud töövõimetoetuse seaduse alusel, on aga märkimisväärselt väiksem võrreldes varem sätestatud pensionimääradega ja selle suurus ei ole seotud kohtuniku varasema sissetuleku ega teenistusstaažiga. Seega puudub praegu kohtunikul võimalus väärikalt ametist taanduda, kui ta on tervise tõttu kestvalt võimetu oma tööülesandeid täitma või pole võimeline täitma tööülesandeid täies mahus. Selleks, et motiveerida puuduva töövõimega kohtunike väärikalt ametist taanduma, peab olema loodud töövõimetoetuse süsteem. Kui kohtunik tunneb, et ta pole tervise tõttu võimeline enam tööülesandeid täitma, tuleks kohtunik tema enda avalduse alusel ametist vabastada. Seejuures tuleks ette näha ka selgem kord kohtuniku ametist vabastamiseks tervise tõttu, kui kohtunik pole ametist vabastamise avaldust esitanud, kuid on alust arvata, et ta on tervise tõttu kestvalt võimetu oma tööülesandeid täitma. Mõlemal juhul peab kohtunikul olema õigus saada töövõimehüvitist. Mõistagi tuleb tervise tõttu ametist vabastamise süsteem (kes teeb ettepaneku, kellel on õigus kohtunik ametist vabastada) põhjalikult läbi mõelda, kuivõrd kohtuniku ametiaeg on sätestatud seadusega ja tema ametist vabastamine võib toimuda samuti üksnes seaduses sätestatud erandlikel juhtudel. 2) 11.03.2022 KHN-i päevakorras olnud eeluurimiskohtunike teemat silmas pidades teeme ettepaneku kaaluda kriminaalmenetluse seadustiku täiendamist (kuivõrd eelnõu juba sisaldab TsMS-i kui menetlusseaduse muudatusi), et prokuratuuril oleks võimalik puuduliku põhjendusega jälitustoimingu loa andmise määruseid ringkonnakohtus vaidlustada ilma ohuta, et planeeritav toiming ja seonduvad asjaolud saaks avalikult teatavaks. Pakume välja ka esialgsed sõnastused: KrMS § 389 lg-t 3 täiendada teise lausega, mis sisaldaks mõtet, et jälitustoiminguks loa andmise määruse põhjenduste peale esitatud prokuratuuri määruskaebuse rahuldamisest teisi isikuid ei teavitata. KrMS § 390 lg-t 3 täiendada teise lausega, mis sisaldaks mis sisaldaks järgmist mõtet: Jälitustoiminguks loa andmise määruse põhjenduste peale esitatud prokuratuuri määruskaebusest ega selle lahendamisest teisi isikuid ei teavitata ja kõrgema astme kohtus tehtud määrust tutvustatakse neile käesoleva seadustiku §-s 12614 ette nähtud tingimustel ja korras. 3) Viimaks, teeme ettepaneku täiendada KS-i sätetega, mis aitaksid tagada Riigikohtu nõunikele konkurentsivõimelise töötasu ja seeläbi õigusaktidega nende pädevusse antud oluliste ülesannete tõhusa täitmise. Kõrvaldada tuleks Riigikohtu nõunike ebavõrdne kohtlemine võrreldes alama astme kohtute kohtujuristidega, kelle töötasu on seaduse järgi seotud kohtunike omaga. Põhiseaduse (PS) § 149 lg 3 esimese lause ja KS § 25 lg 1 kohaselt on Riigikohus riigi kõrgeim kohus, kes vaatab KS § 26 lg 1 kohaselt alama astme 5/6  Lisa 1 kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras ning ka teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses. Nimetatud ülesandeid täidab Riigikohus KS § 28 lg 1 kohaselt selleks moodustatud tsiviilkolleegiumis, halduskolleegiumis ja kriminaalkolleegiumis. Lisaks on Riigikohus PS § 149 lg 3 teise lause ja KS § 26 lg 3 kohaselt põhiseaduslikkuse järelevalve kohus, KS § 29 lg 1 kohaselt on Riigikohtus moodustatud põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Riigikohus on põhiseaduslik institutsioon, mis täidab teisi võimuharusid tasakaalustades demokraatlikus õigusriigi olulist rolli. Riigikohtu ülesandeks on tagada nii üksikisikute õiguste kaitse kui ka riigivõimuorganite vaheliste konfliktide lahendamine. Kõigis kolleegiumides abistavad kohtunikke Riigikohtu ülesannete täitmisel KS § 31 kohaselt kohtunõunikud, kes üldistavad kohtupraktikat ja osalevad kohtuasjade menetluseks ettevalmistamisel. Riigikohtu pädevusse antud ülesannete lahendamine eeldab, et kohtuasju ettevalmistavad nõunikud on valdkondlikud tippasjatundjad, kellel on väga head õigusteoreetilised teadmised ning kes suudavad kohtuasja ettevalmistamisel analüüsida selle laiemat mõju, suunata lahendite kirjutamisele kaasaaitamise kaudu kohtupraktikat ja kujundada õigusruumi. Vastavaid tippspetsialiste on Eestis aga piiratud arv, mistõttu on oluline riigi ressursse kavandada selliselt, et Riigikohus kui õigusemõistmises lõplikke hinnanguid andev kohus on tööjõuturul konkurentsivõimeline. Täna see paraku nii ei ole – Riigikohus pole tippjuristide segmendis konkurentsivõimeline võrdluses Justiitsministeeriumi, Õiguskantsleri Kantselei, prokuratuuri ega ka teiste sarnase haridusliku ja kogemusliku taustaga teenistujaid vajavate Eesti riigiasutustega, kõnelemata advokatuurist ja rahvusvahelistest institutsioonidest. Riigikohtu täpsemad ettepanekud olukorra lahendamiseks sisalduvad lisas nr 2. 6/6  Justiitsministeerium Teie 02.03.2022 nr 8-1/1624 [email protected] Meie 24.03.2022 nr 6-6/22-8 Arvamuse avaldamine Täname võimaluse eest avaldada arvamust kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Reisberg Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus Lisa 2: Riigikohtu arvamuse lisa Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected] www.riigikohus.ee  Lisa 2 § 1. Kohtute seaduse muutmine Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Riigikohtu esimees võib nimetada vanemkohtunõunikuks isiku, kes on töötanud Riigikohtus nõunikuna vähemalt kolm aastat või kes on töötanud vähemalt kolm aastat muul ameti- või töökohal, kui selle ameti- või töökoha keerukus ja vastutus vastavad vanemkohtunõuniku ametikoha keerukusele ja vastutusele.“; 2) paragrahvi 32 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Riigieelarves tagatakse Riigikohtu nõunike töötasufondiks 90% Riigikohtu eelarves kajastatud riigikohtunike töötasufondist.“1 § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub … VÕI § 1. Kohtute seaduse muutmine Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Kohtunõuniku palk ei või ületada esimese astme kohtuniku ametipalka ja pärast katseaega olla väiksem kui 60%2 esimese astme kohtuniku ametipalgast. (8) Riigikohtu esimees võib nimetada vanemkohtunõunikuks isiku, kes on töötanud Riigikohtus nõunikuna vähemalt kolm aastat või töötanud vähemalt kolm aastat muul ameti- või töökohal, kui selle ameti- või töökoha keerukus ja vastutus vastavad vanemkohtunõuniku ametikoha keerukusele ja vastutusele. Vanemkohtunõuniku palk ei või ületada esimese astme kohtuniku ametipalka ja olla väiksem kui 75%3 esimese astme kohtuniku ametipalgast.“; Alternatiiv eelmisele: 1) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Kohtunõuniku palk ei või ületada riigikohtuniku ametipalka ja pärast katseaega olla väiksem kui 50%//45%4 riigikohtuniku ametipalgast. (8) Riigikohtu esimees võib nimetada vanemkohtunõunikuks isiku, kes on töötanud Riigikohtus nõunikuna vähemalt kolm aastat või töötanud vähemalt kolm aastat muul ameti- või töökohal, 1 § 32 muutmisel ei ole § 31 lg-ga 7 täiendamiseks sisulist vajadust. 2 hetkel on 60% 2640 eurot. Alates 1.04.2022 võiks olla ca 2824 eurot. Hetkel uue indeksi alusel on 60% 2848,19 3 hetkel on 75% 3300 eurot. Alates 1.04.2022 võiks olla ca 3530 eurot. 3560,24 4 hetkel on 50% 2876 eurot ja 45% 2588 eurot. Alates 1.04.2022 võiks olla vastavalt ca 3078 eurot ja ca 2770 eurot. 3103,80 ja 45% 2793,42  Lisa 2 kui selle ameti- või töökoha keerukus ja vastutus vastavad vanemkohtunõuniku ametikoha keerukusele ja vastutusele. Vanemkohtunõuniku palk ei või ületada riigikohtuniku ametipalka ja olla väiksem kui 60%//65%5 riigikohtuniku ametipalgast.“; § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub … Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri /…./ Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu poolthäälteenamus, kuna muudetakse kohtukorralduse norme (põhiseaduse § 104 lg 2 p 14). /…/ Eelnõu eesmärk on tagada Riigikohtu nõunikele konkurentsivõimeline töötasu ja seeläbi õigusaktidega Riigikohtu nõunike pädevusse antud oluliste ülesannete tõhus täitmine. Riigikohtu nõunike töötasu 1. Riigikohtu nõunike ametiülesanded Põhiseaduse (PS) § 149 lõike 3 esimese lause ja kohtute seaduse (KS) § 25 lõike 1 kohaselt on Riigikohus riigi kõrgeim kohus, kes vaatab KS § 26 lõike 1 kohaselt alama astme kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras ning ka teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses. Nimetatud ülesandeid täidab Riigikohus KS § 28 lõike 1 kohaselt selleks moodustatud tsiviilkolleegiumis, halduskolleegiumis ja kriminaalkolleegiumis. Lisaks on Riigikohus PS § 149 lõike 3 teise lause ja KS § 26 lõike 3 kohaselt põhiseaduslikkuse järelevalve kohus, KS § 29 lõike 1 kohaselt on Riigikohtus moodustatud põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Riigikohus on põhiseaduslik institutsioon, mis täidab teisi võimuharusid tasakaalustades demokraatlikus õigusriigi olulist rolli. Riigikohtu ülesandeks on tagada nii üksikisikute õiguste kaitse kui ka riigivõimuorganite vaheliste konfliktide lahendamine. Kõikides eespool nimetatud kolleegiumites abistavad kohtunikke Riigikohtu ülesannete täitmisel KS § 31 kohaselt kohtunõunikud, kes üldistavad kohtupraktikat ja osalevad kohtuasjade menetluseks ettevalmistamisel. Riigikohtu kodukorra (kinnitatud Riigikohtu üldkogu poolt 15.12.2020, kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/riigikohus/dokumendid) p 40 järgi on kohtunõunik Riigikohtu ametnik, kes nõustab ja abistab riigikohtunikke kohtuasja menetlusse võtmise otsustamisel ja menetlemisel; koostab kohtuasjades otsuste või määruste kavandeid ja annab arvamusi ning teeb menetlusseadustes ettenähtud alustel ja korras asja lahendamist ettevalmistavaid või muid korraldavaid määrusi või muid menetlustoiminguid. 5 hetkel on 60% 3452 eurot ja 65% oleks 3739 eurot. Alates 1.04.2022 võiks olla vastavalt ca 3694 eurot ja 4001 eurot. 60% 3724,56 ja 65% 4034,94 2  Lisa 2 Samuti täidab nõunik muid kolleegiumi esimehe antud seadusega kooskõlas olevaid teenistusülesandeid. Kohtunõunik peab KS § 31 lõike 3 kohaselt vastama kohtunikele esitatavatele haridusnõuetele. Riigikohtu pädevusse antud ülesannete lahendamine eeldab, et kohtuasju ettevalmistavad nõunikud on valdkondlikud tippasjatundjad, kellel on väga head õigusteoreetilised teadmised ning kes suudavad kohtuasja ettevalmistamisel analüüsida selle laiemat mõju, suunata lahendite kirjutamisele kaasaaitamise kaudu kohtupraktikat ja kujundada õigusruumi. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunikud valmistavad ette põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasjade menetlust ja lahendite kavandeid. Põhiseaduslikud vaidlused võivad alguse saada kõikidest kohtumenetlustest (kui kohus algatab üksikisiku subjektiivsete õiguste kaitseks konkreetse normikontrolli menetluse), kuid ka teiste institutsioonide (president, õiguskantsler, kohalik omavalitsus) taotlustest kontrollida õigusakti vastavust põhiseadusele. Samuti on Riigikohtu kui põhiseadusliku järelevalve kohtu pädevusse antud mitmete teiste – isikute või institutsioonide – algatatud vaidluste lahendamine (nt valimiskaebused). Selle kolleegiumi nõuniku töö eeldab seega väga laialdasi teadmisi riigi- ja konstitutsiooniõigusest, põhiseaduse ja selle kohaldamispraktika, samuti asjakohase rahvusvahelise õiguse tundmist. Riigikohtu halduskolleegiumil on otsustav sõna täidesaatva võimu tegevuse seaduslikkuse kontrollimisel ja selles avaliku- ning erahuvi tasakaalustamisel. Seega lahendatakse kohtuasju, mis mõjutavad olulisel määral riigi ja kohalike omavalitsuse üksuste ülesannete täitmist. Seeläbi kujundab halduskolleegiumi praktika täitevvõimu tegevust nt maksude kogumisel, planeeringute ja lubade väljaandmisel, keskkonna kaitsmisel, riigihangete läbiviimisel, toetuste määramisel jpt valdkondades. Riigikohtu nõunikult oodatakse vähemalt sama põhjalikke erialateadmisi kui kõrgematelt ministeeriumide ametnikelt, sest vaidluste sisu on sageli väga spetsiifiline. Ühtlasi peab nõunik olema kursis konkreetse valdkonna taustsüsteemi ja arengutega, sh EL õigusega. Haldusõigus jaguneb suure hulga eriseaduste vahel ning samuti tuleb silmas pidada, et halduskohtumenetluses tuleb valmis olla lahendama asju, mis pole ühegi teise kohtu pädevusse määratud. Seega, arvestades valdkondade suurt hulka ja nõuniku kohtade piiratud arvu, vajab Riigikohtu halduskolleegium nõunikke, kes tunnevad sügavuti mitut haldusõiguse valdkonda ning samuti kohtumenetlust. Riigikohtu tsiviilkolleegiumis kujundavad riigikohtunikud ja kohtunõunikud kohtulahendite kaudu õiguspraktikat, mõjutades selle kaudu olulisel määral ka majanduse toimimist. Nt vaidluste lahendamise omandiõiguse valdkonnas, äriühinguõiguses, pankrotimenetlustes, laenuturu valdkonnas, sh hüpoteegikäibe küsimustes, samuti nt üüri- ja müügilepinguga seotud küsimustes. Vähemtähtsaks ei saa pidada perekonnaõiguslike (elatis, lapsega suhtlemine jpm) ja pärimisõiguslike vaidluste lahendamisel kohtupraktikat ja ühiskonda laiemalt suunava rolli täitmist ning seadusandja teavitamist seadusega muutmist vajavatest probleemidest (nt elatise senine jäik seotus miinimumpalgaga). Oluline suunaandja seaduste muutmisel on Riigikohus olnud ka tarbijavaidluste lahendamisel, sh tarbijate kaitsmisel ebamõistlike laenukulude eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium kujundab olulisel määral karistusõigust ning suunab õiguspraktikat süütegude menetlemisel (sealhulgas nii kohtute, prokuratuuri kui ka uurimisasutuste tööd). Süüteoasjade lahendamiseks arvamusi koostades peavad nõunikud tundma sügavuti karistusõiguse erinevaid valdkondi (olgu selleks näiteks korruptsiooni-, rahapesu- või maksusüüteoasjad) ning kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse toimimist (sh 3  Lisa 2 asjasse puutuvat kohtupraktikat). Muu hulgas tuleb nõunikul tunda karistusõiguse kõrval ka teisi õigusharusid: näiteks peab kriminaalasjades hindama tsiviilhagide, avalik-õiguslike nõudeavalduste ning süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõuete lahendamise õigsust. Väärteoasjades arvamuse andmine eeldab sageli väga erinevate eriseaduste sätete kohaldamist. Nõunikelt oodatakse, et nad oskaksid hinnata seda, kas maa- ja ringkonnakohus on süüteoasja õigesti ja nõuetekohaselt lahendanud, aga samuti seda, kas asjas on esile kerkinud mõni selline küsimus, mille suhtes Riigikohtu seisukoha kujundamine arendaks õigust edasi. See eeldab kõrge professionaalsuse olemasolu. Nõunike ülesandeks on ka kooskõlatusringile saadetud eelnõudele ja eelnõude väljatöötamiskavatsustele arvamuse andmine koostöös vastava kolleegiumiga. Eelnõu kohaselt võib Riigikohtu esimees nimetada vanemkohtunõunikuks isiku, kes on töötanud kolm aastat Riigikohtus kohtunõunikuna või vähemalt kolm aastat muul ameti- või töökohal, kui selle ameti- või töökoha keerukus ja vastutus vastavad vanemkohtunõuniku ametikoha keerukusele ja vastutusele. Vanemkohtunõunikku eristab kohtunõunikust eelkõige töökogemus Riigikohtus või sarnasel ametikohal väljaspool Riigikohut. Seega kujuneb nõunike ja vanemkohtunõunike omavaheline suhtarv eelkõige ametis oleku aja põhjal. Eelnõu koostamisel on võetud hetkeseisule tuginedes eelduseks, et Riigikohtus töötab 25 vanemkohtunõunikku ja 5 nõunikku. 2. Riigikohtu nõuniku töötasu konkurentsivõime oluline vähenemine ajas On selge, et eespool p-s 1 kirjeldatud eeldustele vastavaid tippspetsialiste on Eestis piiratud arv ning samuti ei ole kahtlust, et riigi ressursse kavandades on oluline tagada vahendid, et Riigikohus kui õigusemõistmises lõplikke hinnanguid andev kohus on tööjõuturul konkurentsivõimeline. Täna ei ole Riigikohus tippjuristide segmendis konkurentsivõimeline ka võrdluses Justiitsministeeriumi, Õiguskantsleri Kantselei, prokuratuuri jt sarnase haridusliku ja kogemusliku taustaga teenistujaid vajavate Eesti riigiasutustega, kõnelemata advokatuurist ja rahvusvahelistest institutsioonidest. Nt on ringkonnaprokuröride kuutasu (põhipalk) avalikult kättesaadavate andmete kohaselt 4027 eurot ning ka abiprokuröridel võib see ulatuda üle 3000 euro. Enamgi veel, Riigikohtu nõunike töötasude vaatepunktist lähtudes valmistavad muret ka suundumused kohtusüsteemi sees. Kui võtta võrdluse aluseks eelnenud kuueaastane periood, on nõunike keskmine tasu kasvanud ainult 5,8% – 2399 eurolt 2015. aastal 2539 euroni täna.6 Riigikohtu nõunike palgatase on selgelt kaotamas positsiooni võrdluses kohtunikega ja kohtute seaduses kohtuniku ametipalgaga fikseeritud seoses olevate I ja II astme kohtute kohtujuristide ametipalgaga: nii kohtunike kui ka kohtujuristide ametipalk on samal perioodil tõusnud ligi 28% (I astme kohtuniku puhul 3444 eurolt 2015. aastal 4399 euroni 2021. aastal, kohtujuristidel 1722 eurolt 2015. aastal 2200 euroni 2021. aastal). Vaadates viimaste aastate suundumusi ja prognoose ametipalkade indekseerimiseks, on selge, et nõunike tasu konkurentsivõime püsivalt kaotab ja jääb peagi ka alla I ja II astme kohtute suutlikkusele värvata õigusalase magistrikraadiga juriste, tippkvalifikatsiooni või selle eeldusega uutest tulijatest rääkimata. 6 Andmed esitatud seisuga 01.10.2021. Eesti keskmine palk on samal perioodil kasvanud enam kui 36% (2015 – 1065 eurot; 2020 – 1448 eurot) ning 2021. aasta kolme esimesel kvartali põhjal võib eeldada keskmise palga kasvu enam kui 1500 euroni, st ligikaudu 45%-list kasvu aastast 2015. 4  Lisa 2 Rahandusministeeriumi 2021. aasta indekseerimisprognoosi kasutades nähtub, et Riigikohtu nõunike ja kohtujuristide ametipalk ühtlustuvad juba kahe aasta pärast ning kolme aasta pärast on nõuniku palk juba väiksem: 2021 2022 2023 2024 2025 RK nõuniku 58% 54% 51% 48% 46% palga osakaal I a kohtuniku palgast RK nõuniku 116% 109% 102% 96% 92% palga osakaal kohtujuristi palgast Seejuures on Riigikohtu nõunike puhul tegu keskmise tasuga, kuid kohtujuristidele on kohtute seadusest tulenevalt tagatud tasu vähemalt nimetatud tasemel (50% kohtuniku palgast, 2021 aastal 2200 eurot kuus). Kohtujuristi ja Riigikohtu nõuniku ülesandeid ei saa pidada päris võrreldavateks. Arvestades nõunikule seatud tippkvalifikatsiooni ootust ja konkurentsi tööjõuturul, peab Riigikohtu nõuniku tasu olema konkurentsivõimeline ning võrreldaval tasemel I astme kohtuniku palgaga//alternatiiv: ning võrdlusindikaatoriks võiks olla samas kohtuastmes töötavate riigikohtunike ametipalgad. Raskused nõunikkonna komplekteerimisel väljendavad selgelt mahajäämust palgatasemes – juba kogemusega tippjuristide värbamine ei ole Riigikohtule jõukohane, kuid kõrgeimas kohtus lahendatavate asjade keerukust silmas pidades ei saa lugeda piisavaks tuginemist üksnes paljulubavate ülikoolist väljuvate noorte palkamist ja väljaõpetamist. See mõjutab omakorda otseselt kohtunike töökoormust ning seda pikema perioodi jooksul, kuna noorte, ka väga säravate juristide palkamisel vajab tippkvalifikatsiooni omandamine aega, mis tähendab vähemat sisulist tuge riigikohtunikele. Kõike eelnenut arvestades on eelnõus pakutud lahendused nõunike palkade tõstmiseks, mille mõjud riigieelarvele on järgmised. 3. Eelnõu mõju riigieelarvele Alternatiiv 1: Eelnõus on pakutud (eelnõu § 1, KS § 32 muutmine) Riigikohtu nõuniku töötasu konkurentsivõimelisemaks muutmiseks selle sidumist riigikohtunike töötasuga selliselt, et nõunike töötasufondiks oleks 90% Riigikohtu eelarves kajastatud riigikohtunike töötasufondist. Praegusel hetkel moodustavad nõunike palgad ca 70% riigikohtunike töötasufondist. Eelnõu eesmärk on saavutada nõunike töötasudele tase, mille korral on töötasu nõuniku kohta keskmiselt 75% esimese astme kohtuniku palgast. Selleks ongi vajalik sätestada 90% suurune seotus riigikohtunike töötasufondiga. Seejuures on oluline säilitada võimalus palkade diferentseerimiseks vahemikus 60%-st 95%-ni7 I astme kohtuniku palgast, sõltuvalt teenistuja kvalifikatsioonist ja kogemustest, et tagada samaaegselt nii konkurentsivõime tugevate praktikute värbamisel kui ka eelarvevahendite otstarbekas kasutamine olukorras, kui värvatav on alles noor, kuid seniste saavutuste põhjal õigusteaduses paljulubav. 7 eelnõu koostajad peavad õigeks, et nõuniku palk ei oleks võrdne või suurem maakohtuniku palgaga võrreldes. 5  Lisa 2 Nõunike arv Riigikohtus on ajaliselt veidi muutuv, optimaalne nõunikukohtade arv on ligikaudu 30, riigikohtunikke on ametis 19. Kui võtta aluseks 30 nõunikukohta, tähendaks eelnõus väljapakutud 90% suurune töötasufond, et kohtunõunike palgavahendideks vajatakse 2023. aastal 1 813 942 eurot(lisavajadus 440 528 eurot))eurot . Alternatiiv 2: Eelnõus on pakutud (eelnõu § 1, KS § 31 muutmine) Riigikohtu nõuniku töötasu konkurentsivõimelisemaks muutmiseks selle sidumist esimese astme kohtuniku töötasuga selliselt, et kohtunõuniku palk ei või ületada esimese astme kohtuniku ametipalka ja pärast katseaega olla väiksem kui 60% esimese astme kohtuniku ametipalgast. 60% esimese astme kohtuniku palgast moodustab eelnõu koostamise hetkel 2848,19 eurot. Töötasu sidumisel on kasutatud samasugust mudelit, nagu kasutab KS § 1251 kohtujuristi korral, kelle töötasu ei saa KS § 1251 lg 6 kohaselt olla väiksem kui 50% esimese astme kohtu kohtuniku ametipalgast. Arvestades Riigikohtu nõuniku töö erinevust kohtujuristi tööst, on töötasu alammääraks pakutud 60% kohtuniku ametipalgast. Lisaks näeb eelnõu sarnaselt KS § 1251 lg-s 7 sätestatud vanemkohtujuristi ametikohale ette vanemkohtunõuniku ametikoha, kellele on eelnõus ettenähtud töötasuks mitte vähem kui 75% esimese astme kohtuniku ametipalgast. Vanemkohtunõunikku eristab kohtunõunikust eelkõige suurem töökogemus Riigikohtus. 75% esimese astme kohtuniku ametipalgast moodustab eelnõu koostamise hetkel 3560,24 eurot. Kui lähtuda eeldusest, et Riigikohtus töötaks tulevikus 25 vanemkohtunõunikku, siis tähendaks see riigieelarvele aastast koormust järgmiselt. Eelarveline kulu aastas 25 vanemkohtunõuniku korral 2023. aastal: 25(kohta)x3765,85 (75% Ia prognoositavast palgast)x12(kuud aastas)x1,338(sotsiaalmaks) = 1 511 614,05 eurot. Lisades siia 5 kohtunõuniku aastase kulu 5x3012,68 (60% I a prognoositavast palgast)x12x1,338 = 241858,25 eurot, oleks eelarveline kulu 2023. aastal kokku 1 753 472,29 eurot (lisavajadus 380 058,29 eurot). Alternatiiv alternatiivile nr 2 (sidumine riigikohtuniku palgaga) Eelnõus on pakutud (eelnõu § 1, KS § 31 muutmine) Riigikohtu nõuniku töötasu konkurentsivõimelisemaks muutmiseks selle sidumist sama astme kohtuniku, e riigikohtuniku töötasuga selliselt, et kohtunõuniku palk ei või ületada riigikohtuniku ametipalka ja pärast katseaega olla väiksem kui 50% riigikohtuniku ametipalgast. 50% riigikohtuniku palgast moodustab hetkel 3103,80 eurot kuus. Töötasu sidumisel on kasutatud samasugust mudelit, nagu kasutab KS § 1251 kohtujuristi korral, kelle töötasu ei saa KS § 1251 lg 6 kohaselt olla väiksem kui 50% esimese astme kohtu kohtuniku ametipalgast. Arvestades riigikohtu nõuniku töö spetsiifilisust ja ülesannete olulist, on eelnõus pakutud siduda nõuniku töötasu riigikohtuniku ametipalgaga. Lisaks näeb eelnõu sarnaselt KS § 1251 lg-s 7 sätestatud vanemkohtujuristi ametikohale ette vanemkohtunõuniku ametikoha, kellele on eelnõus ettenähtud töötasuks mitte vähem kui 60% riigikohtuniku ametipalgast. Vanemkohtunõunikku eristab kohtunõunikust eelkõige suurem töökogemus Riigikohtus. 60% riigikohtuniku palgast moodustab hetkel 3724,56 eurot kuus. Kui lähtuda eeldusest, et Riigikohtus töötaks tulevikus 25 vanemkohtunõunikku, siis tähendaks see riigieelarvele aastast koormust järgmiselt: 6  Lisa 2 Eelarveline kulu aastas 25 vanemkohtunõuniku korral aastal 2023: 25(kohta)x3939,66(60% riigikohtuniku palgast)x12(kuud aastas)x1,338(sotsiaalmaks)= 1 581 381 eurot. Lisades siia 5 kohtunõuniku aastase kulu 5x3283,05 (50% riigikohtuniku palgast eelnõu koostamise hetkel)x12x1,338= 263 563,5 eurot, on eelarveline kulu aastas kokku 1 844 944,32 eurot (lisavajadus471 530,32 eurot). 7