Käskkiri

Kinnitatud Riigikohtu direktori 15.11.2021 käskkirjaga nr 7-4/21-7 Muudetud Riigikohtu direktori 21.02.2022 käskkirjaga nr 7-4/22-1 RIIGIKOHTU RISKIANALÜÜS Objekt: Riigikohus, Lossi 17, Tartu Koostas: Kristjan Vilu, haldusspetsialist Välja antud: November 2021 Viimati täiendatud: November 2021 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Ülevaade Riigikohtu töökeskkonnast ......................................................................................... 4 Metoodika................................................................................................................................... 5 Riskihindamise tulemused.......................................................................................................... 6 Füüsikalised ohutegurid ......................................................................................................... 6 Füsioloogilised ohutegurid ..................................................................................................... 8 Keemilised ohutegurid ........................................................................................................... 9 Psühhosotsiaalsed ohutegurid ................................................................................................ 9 Bioloogilised ohutegurid ...................................................... Error! Bookmark not defined. Turvalisusega seotud ohutegurid .......................................................................................... 10 Ohualad .................................................................................................................................... 11 Muud esitatud tähelepanekud ja ettepanekud ........................................................................... 12 Tegevuskava ............................................................................................................................. 13 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 14 2 SISSEJUHATUS Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel on tööandja kohustatud läbi viima töökeskkonna riskianalüüsi. Riigikohtu viimane riskianalüüs oli koostatud aastal 2015 ning seda viimati täiendati aastal 2017. Vahepealsel ajal on Riigikohtu hooned täielikult renoveeritud, millega töökeskkond on oluliselt muutunud, seega tuleb asutusel riskianalüüsi uuendada. Kuna renoveerimine oli ulatuslik, peab analüüsi koostaja mõistlikuks koostada uus analüüs. Analüüsi käigus: 1. selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid ja ohualad; 2. mõõdetakse vajadusel nende parameetrid; 3. hinnatakse ohutegurite mõju töötaja tervisele; 4. koostatakse kirjalik tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; 5. teavitatakse töötajaid ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendavatest abinõudest. Oht, ohutegur - millegi (nt töövahendid, tööviisid) loomupärane kahjustava potentsiaaliga omadus või võime. Risk – ohuolukorras võimaliku vigastuse või tervisekahjustuse tõenäosuse ja raskusastme kombinatsioon. 3 ÜLEVAADE RIIGIKOHTU TÖÖKESKKONNAST Riigikohtus on mai 2021 seisuga 103 töökohta. Töökoht Riigikohtus on peamiselt oma olemuslikult kontoritöö. Töötajate tööülesanded, õigused ning kohustused on määratletud vastava ametikoha ametijuhendiga. Riskianalüüs hõlmab kõiki Riigikohtu tööruume, ühiskasutatavaid hoone osasid ning Riigikohtu kasutuses olevaid väliterritooriumeid. Riigikohtu töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täidab haldusspetsialist ja moodustaud on neljaliikmeline töökeskkonnanõukogu, mille kohane info on kõigile igapäevaselt nähtav ja kättesaadav. Esmaabivahendeid uuendatakse vastavalt vajadusele, kõiki töötajaid on informeeritud esmaabivahendite asukohtadest. Alates aastast 2021 on esmaabivahendite hulgas AED elustamisaparaat. Koolitatud esmaabiandjaid on neli, ehk ligikaudu 1 esmaabiandja 25 töötaja/teenistuja kohta. Regulaarne tervisekontroll on kõigile teenistujatele/töötajatele tagatud. Riigikohtu hoones on lisaks elektroonilisele valvesüsteemile mehitatud valve igal hetkel. Töökeskkond on tehniliselt korras, seda aitab jälgida automaatikasüsteem. Administraatorid ja kordnikud kontrollivad igapäevaselt üldkasutatavate ruumide ohutust. Oma töökoha ja töövahendite tehnilist korrasolekut jälgivad töötajad ise, kohustus on puudustest koheselt teada anda majandusosakonnale. 4  METOODIKA Riskianalüüs on läbi viidud kõikidel töökohtadel ja kõikidele töödele vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatule, kasutades selleks visuaalset hindamist, võimalusel ja vajadusel suhtlemist kolleegidega, küsitlust ja mõõtmisi. Andmete kogumine toimus perioodil 01.03–30.04.2021. Küsitlus viidi läbi Microsoft forms keskkonnas kus vastas 65 kontakti 103- st. CO2 ja müra mõõtmiseks kasutati koostööpartner Qvalitas Arstikeskus AS teenust. Riskide hindamisel on kasutatud Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri soovitatud maatriksit Määratud on kindlaks, kas risk on vähene, vastuvõetav, keskmine, suur või talumatu, võttes arvesse ohutegurist tuleneva võimaliku kahju tõenäosust ja raskusastet. Tabel 1. Riskimaatriks Tagajärjed Esinemine Väheohtlik Ohtlik Väga ohtlik Väga ebatõenäoline Vähene risk - I Vastuvõetav risk - II Keskmine risk - III Võrdlemisi ebatõenäoline kuid võimalik Vastuvõetav risk - II Keskmine risk - III Suur risk - IV Tõenäoline Keskmine risk - III Suur risk - IV Talumatu risk - V Vähene risk (I tase) - oht tervisele on ebatõenäoline ning võimaliku tervisekahjustuse tagajärjed tagasihoidlikud; erilisi abinõusid ei vajata. Vastuvõetav risk (II tase) - oht tervisele on kas tagasihoidliku tervisehäire mõõdukas tõenäosus või mõõduka tervisehäire väike tõenäosus. Vastuvõetav risk ei nõua üldjuhul lisaabinõude rakendamist, kuid ka nende puhul on oluline pidev ohutusabinõude teadmine ja täitmine ning töökoha üldine korrashoid, samuti tuleb need arvesse võtta ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava koostamisel. Keskmine risk (III tase) - tervisehäire tekkimise tõenäosus võib ulatuda väikesest kuni suureni, tagajärje raskusaste vastavalt tõsisest tagasihoidlikuni. Sellises olukorras tuleb vastavad abinõud rakendada peatselt (3–5 kuu jooksul) pärast riski hindamist. Suur risk (IV tase) - tervisekahjustuse tõenäosus on kas mõõdukas või suur, tagajärje raskus samas kas tõsine või mõõdukas. Taolised ohud nõuavad kiiret abinõude rakendamist (soovitavalt juba 1-3 kuu jooksul pärast riski hindamist). Talumatu risk (V tase) - oht tervisele on suur nii tõenäosuse kui tagajärje raskuse aspektist. Töid ei tohi jätkata ega alustada enne, kui riski on vähendatud. Kui vähendamiseks vajalikke abinõusid ei saa rakendada vahendite puudumise tõttu, on töö ohualas keelatud. 5 RISKIHINDAMISE TULEMUSED Füüsikalised ohutegurid Õhuvahetus, õhu liikumise kiirus, tuuletõmbus – Riskitase I Hoone kõikides ruumides on õhuliikumine tagatud sundventilatsiooni abil. Õhu ja selle vahetumise kvaliteedi hindamiseks mõõdeti erinevatest kohtadest pärastlõunasel ajal CO2 sisaldust õhus. Mõõtmisi viidi läbi nendes ruumides, kus inimesed sees olid, samuti arvestati ruumide valikus erinevate ruumide omapäraga (mitmekesi kabinetis, jahutuspalk/fan-coil, koosolekuruumid, akna avamise võimalus, jne). CO2 õhusisalduse piirnormiks, mille ületamisel võib õhk pikaajaliselt väheohtlikuks kujuneda, loetakse 850–1000 ppm. Kümne mõõtmistulemuse keskmine väärtus tuli 582,5 ppm, suurim väärtus 821 ppm. Küsitluse tulemusel oli oma kabineti sisekliimaga täiesti rahul 70% vastanutest ja üldkasutatavate ruumide sisekliimaga oli rahul 90% vastanutest. Ühel juhul ei olnud vastaja rahul oma kabineti sisekliimaga, teistel juhtudel olid vastajad rahul osaliselt. Üldiselt ei meeldi sundventilatsiooniga kaasnev, ehk füüsiliselt tuntav õhu liikumine ja vähene müra. Lisaks puudub päästeameti nõuete tõttu paljudel võimalus akent avada. Need mõjutajad on pigem meeldimisega seotud, mis ei ole vähetähtis, aga tuginedes numbritele võib väita, et õhu kvaliteedi mõju töötajate tervisele on madalaima riskiastmega. Valgustus – Riskitase II Renoveerimise käigus on igasse ruumi rajatud piisav valgustus, mille valguse hulka saab lülitist muuta vastavalt vajadusele. Peale ehitustöid teostati valgustustiheduse mõõtmised, mille tulemusel hinnati, et ruumide valgustustugevus vastab kehtivatele normidele (EVS-EN 12464- 1:2011; EVS-EN 1838:2013). Mõõteprotokollid asuvad renoveerimise täitedokumentatsioonis. Loomuliku valgust on töö tegemiseks paljudes ruumides ebapiisavalt, seetõttu on ohutuse tagamiseks oluline kasutada lisavalgustust. Vaatluse käigus selgus, et mõnel juhul on kolitud mööblit, mistõttu ei ole valgusti enam töölaua kohal. Mitmel juhul ei kasutada regulaarselt valgustust põhjusel, et „ei meeldi“. Kuna valgustuse ebapiisava kasutamise esinemine on vähemalt osaliselt regulaarne, on tegu II taseme riskiga, millele tööandja peaks reageerima. Müra – Riskitase II Koos õhu kvaliteedi mõõtmisega viidi läbi ka müra taseme mõõtmine. Subjektiivsel hinnangul on müra mõistes Riigikohus väga heal kohal, kuna välised mõjutajad praktiliselt puuduvad. Vahel harva võib esineda asutusest sõltumatult üritus või töö, mis võib mingil määral hoonesse 6 kostuda, aga ohtlik see kindlasti ei ole. Igapäevane elu tänaval hoonesse ei kostu. Mõõtmisel keskendusime tehnosüsteemide poolt tekitatud mürale. Mõõtmised viidi läbi erinevates ruumides, kus on varasemalt tähendatud müra, mis pika aja jooksul võib häiriv olla. Ohtlikuks müraks loetakse 80 dB ja seda juhul kui see müra tase mõjutab töötajat pikaajaliselt. Häirivaks loetakse 50 dB mis kuulmisele ohtlik ei tohiks olla, aga püsival toimimisel võib olla väsitav või muud moodi häiriv. Mõõtmistulemustel kabinetides kui jahutusseade oli reguleeritud välja või kõige madalama taseme peale oli müraks 35,7–38,7 dB mis on igati ohutu. Nii koosoleku ruumides kui kabinetides kasutades jahutussüsteemi maksimum võimsusel oli mõõdetud müratasemeks 50,4–56,1 dB, mis on kuulmiselunditele ohutu, aga võib pikaajaliselt olla häiriv ja tervist vähesel määral siiski mõjutada. Ainus ruum, kus on hädavajalik mingil perioodil jahutusseadme maksimaalselt taset hoida, on 101. Vajadus on tingitud temperatuurist ning seetõttu on vaja jälgida selle ruumi müra mõju tervisele. Temperatuur – Riskitase I Kõikide Riigikohtu ruumide temperatuur on reaalajas jälgitav, kõiki tööruume on võimalik kütta ja jahutada luues kasutajale sobiliku temperatuuri. Soovituslik temperatuur töökohal on 22 OC +/- 1 kraad. Vähestel juhtudel on olnud probleeme, mis on tekkinud seadmete riketest. Aga seni on need olnud lühiajalised ja tervist kuidagi ohtu ei ole seadnud. Jälgimise all on ruum 101, mis päiksepaisteliste ilmade korral varasemalt liiga kuumaks läks. Sinna on paigaldatud lisajahutus, mida tuleb jälgida suvisel perioodil, kuidas ta ohutut töökeskkonda tagada suudab. Lõike-, torke-, löögi-, ja muu vigastusoht – Riskitase III Kõikides ruumides on teoreetiliselt võimalik endale tekitada mööbliesemetega muljumisvigastus, kirjatarvetega torkehaav, köökides lõikehaav või kõrvetus. Kolmandal korrusel kaldlagedega ruumides on tähelepanematuse korral võimalik tekitada peatrauma vastu lage. Sama oht on keldris võlvidega. Kuna analoogsed vigastused on oma olemuselt ohtlikud ja võimalikud, on riskitase keskmine ehk III. Komistamise-, kukkumise- ja libisemisoht – Riskitase III Minimaalsel määral on registreeritud trepiastmete ebaühtlust, muinsuskaitse väärtusega trepil on astmete ninad, ustel on läbipakud, sillutiskivi võib olla talvel libe, ühel vähekasutataval trepil on projekteerimisviga, kus sadevesi on suunatud trepiplatvormile. Põrandakatte muutumise kohas (näiteks puit või kivipinnalt vaipkattele üle minnes) on komistamise ja vigastamise oht. Võimalusi tõsiste tagajärgedega vigastusteks on, ehk riskitase on keskmine (III). 7 Füsioloogilised ohutegurid Sundasendid ja -liigutused – Riskitase III Riigikohtu töötajatest 95% teeb oma tööd kontoritööna, mis on enamjaolt seotud pideva istumisega. Ühest küljest on enamusele võimaldatud töölauad, mille taga saab ka püsti töötada, teisalt osadel siiski pole ja vaatlusele tuginedes võib öelda, et seda võimalust kasutavad vähesed. Ehk oht enda tervist mõjutada sundasendi tõttu on vähemalt võimalik ja tagajärg võib olla seal väheohtliku ja ohtliku vahepeal, olenevalt siis konkreetselt inimesest. Küsimusele „Kas oled kursis ja järgid kuidas tagada endale võimalikult ohutu istuv töökoht? (Pea asend monitori suhtes, käte asend, tooli õige reguleerimine jne.)“ vastas 20%, et ei ole kursis kuidas ohutumat istuvat töökohta endale tagada ja 18%, et teavad aga ei järgi. Ehk on oht, et 38% töötajatest tõstavad sundasendiga seotud riskitaset tervisele kuigi võimalused selle madalaks viimiseks on tööandja poolt loodud. Korduvad tööliigutused – Riskitase III Pidev töö arvutiga (hiir ja klaviatuur), oma tööasendit saab vastavalt vajadusele tooli, laua ja klaviatuuriga muuta. Kõigil ei ole ergonoomilist hiirematti, osad ei soovi seda kasutada, aga neile kes seda sooviksid, peaks võimaldama, et vähendada riske randme- ja kämblavigastustele. Vähene liikumine – Riskitase III Kuna riigikohtus on peamiselt istuv töö arvuti taga on riskide maandamiseks väga olulisel kohal regulaarsed liikumispausid. Küsimusele „Kuivõrd kasutad regulaarselt liikumispause?“ vastas 40%, et mitte piisavalt ja 11% vastanutest, et ei tee üldse pause. See on üks tõsisemaid riske töötajate tervisele ja ka töövõime maksimaalse kasutamise osas, kui üle poole töötajatest ei tee igapäevaselt pause, et keha saaks liikumist. Füüsiline töö – Riskitase II Esineb võrdlemisi vähesel määral, näiteks abitööliste puhul aga ka toimikute tõstmised. Asutuse poolt on riskid maandatud – kärud, lift, abi. Inimesed peavad teadvustama endale, et kui see ei ole nende põhitöö ja mingi raskuse tõstmine käib neile üle jõu, tuleb kutsuda abi. 8 Keemilised ohutegurid Tolm ja kemikaalid – Riskitase II Esineb vähesel määral ja on hinnanguliselt väheohtlik. Tolmu võetakse igapäevaselt ja kemikaalid õhku saavad vähesel määral sattuda ainult koristajate ruumis puhastusvahendeid anumatesse ümber valades. Terviseameti Tartu labori hinnangul selline tegevus eraldi mõõtmist ei vaja. Koristajaid on juhendatud ja kemikaalide ohutuskaardid on neile kättesaadavad ning teatavaks tehtud. Psühhosotsiaalsed ohutegurid Töökoormus – Riskitase III 30% töötajatest vastas küsimustikule vastates, et on pidevalt ajahädas ja küsimuse „Kuivõrd võib tööst tingitud vaimne pingelisus mõjutada sinu töö kvaliteeti?“ tuli keskmiseks hinnanguks 5.34 (max 10). Ehk osa töötajaid on pidevas ajahädas, mis on üks peamisi mõjutajaid vaimse pingestatusse osas. Ja väga hästi tajuvad inimesed ise, kui palju võib see nende töö kvaliteeti mõjutada, mis omakorda võib stressi põhjustada, kui töös tulevad vead sisse. Sotsiaalsed tegurid (töötasu, töökoha ja ameti prestiiž, soodustused) – Riskitase II Riigikohus on prestiižne asutus, paljude töötajate/teenistujatega suheldes on selles oluline roll nende rahulolus. Väga rahul ollakse Stebby kasutamise võimalusega. Varasemalt välja toodud vähest liikumist aitab selle rakendamine olulisel määral riske vähendada. Küsimuse „Palun hinda 10 tärni süsteemis kuivõrd rahul oled oma töökoha sotsiaalsete teguritega“ keskmine hinnang tuli 7.94. Rahulolu töökeskkonnaga – Riskitase II Töökeskkonnaga ollakse üldiselt rahul. Parkimiskohade vähesus on eraldi välja toodud kui negatiivne mõjutaja, aga siin on asutusel keeruline midagi paremaks muuta. Konkreetselt oma töökohaga (füüsilises mõistes) oli rahul 90% vastanutest ja osaliselt rahul 9% vastanutest. 9 Bioloogilised ohutegurid Viirused ja epideemiad – Riskitase IV Kuna Riigikohus on avalik asutus, siin käib iga päev 70-100 inimest tööl, siin toimuvad koolitused, käivad külalised ja erinevate teenuste osutajad, on viirusliku haiguse levimine tõenäoline ja ohtlik. Riskidest on mõjutatud kõik tööprotsessid, mille käigus ei ole välistatav inimeste vaheline kontakt (piisknakkused, kontaktnakkused), kestev viibimine ruumis, kus viibib või viibis teine inimene (piisknakkused), kokkupuude saastuda võivate pindadega, töövahenditega, asjadega vmt (kontaktnakkused). Bioloogiliste ohuteguritega seotud riskid võivad olla kombineeritud psühhosotsiaalsete (vaimne pingestatus, ärevustunne, turvatunde puudumine vmt individuaalne ja sotsiaalne tegur), keemiliste (desinfitseerimis- ja puhastusvahendid), füüsikaliste (tavapärasest erinev ventilatsioonirežiim) ja töökorralduslike (kaugtöö, tööprotsesside pidev ümberkorraldamine) ohuteguritega. Riskide vähendamise abinõudeks on vaktsineerituse nõue või vaktsineerimise soodustamine, hajutamine, Riigikohtu hoone kasutamise või külastamise piiramine, kaugtöö korraldamine, kui tööülesanded, tööprotsess ja Riigikohtu üldine töörežiim seda võimaldavad, isikukaitsevahendid, juhendamine; hügieeninõuete täitmine, testimine. Neid rakendatakse üksikult või kombinatsioonis viisil, mis tagab Riigikohtu töötajate ja külaliste tervise kaitse spetsiifilise bioloogilisele ohuteguri suhtes vähemalt ühiskonnas üldaktsepteeritaval tasemel ja viisil ning kombineeritud riskide maandamise tasemel, millisel nad ei ületa vastava ohuteguri osas riskianalüüsis aktsepteeritavaks peetavat taset. Turvalisusega seotud ohutegurid Turvalisus – Riskitase II Statistiliselt on rünnakud kohtuhoonetele väga harv nähtus Eestis. Asutusel on otseülekandes videojälgimine kordnike või administraatorite poolt. Sisenemine on ainult läbi peaukse ja hoonesse lubamine toimub peale turvakontrolli. Probleemiks võib olla inimeste oskamatus ohuolukorras evakueerida. Akna avamise võimaluse puudumine võib la mingis olukorras turvarisk. Riigikohtu töötajad hindavad turvalisuse taset väga kõrgelt. Palvele hinnata 10-tärni süsteemis „Kui turvaliseks pead Riigikohtu töökeskkonda“ keskmiseks vastuseks 9.22. 10 OHUALAD Riskianalüüsis tarbeks läbi viidud hindamised võimaldavad Riigikohtu hoone ja territooriumi jaotada ohualadeks Hoone erinevad osad saab jaotada kolmeks – kõrgem ohuala, keskmine ohuala, madal ohuala. Aatrium – kõrgem ohuala:  esimene kontakt võimaliku välise füüsilise ohuga;  igapäevane kontakt teiste inimestega, suurem oht nakatuda haigustesse. Kelder – kõrgem ohuala:  keldrikorruse vasakust tiivast ainult üks evakuatsioon, mis võib oluolukorras olla läbipääsmatu;  paanikas olles kõige keerulisem evakuatsioon territooriumil.  võlvid võivad tähelepanematuse korral tekitada muljumisi Esimene korrus – madal ohuala:  võib esineda kontakte võõraste inimestega;  kõige lühem evakuatsioon mitme võimalusega;  vähe treppe. Teine korrus – keskmine ohuala:  keskmise pikkusega evakuatsioon mitme võimalusega;  keskmiselt treppe. Kolmas korrus – kõrgem ohuala:  madalad kaldlaed;  kõige pikem evakuatsioonitee;  kõige suurem komistusoht trepil;  kõige vähem loomulikku valgust. 11 MUUD ESITATUD TÄHELEPANEKUD JA ETTEPANEKUD  Epideemilise olukorra puhul nagu covid-19 peaks üldkasutatavates ruumides maski kandmine olema kohustuslik.  III korruse kaldlaed on ohtlikud, korduvalt on päid sinna ära löödud.  Nakkuste perioodidel ei peaks inimesed majas omavahel niipalju füüsiliselt kontakteeruma – kasutama peaks rohkem virtuaalseid suhtluskanaleid.  Häiriv suitsulõhn, mis tuleb läbi sisehoovi õhuvõtu.  Kohati häirib jahutussüsteemis peale puhuv voolu hulk ja selle temperatuur. On täheldatud haigestumisi eeldatavalt selle tõttu. Samas ei piisa kohati kabineti ventilatsioonist, kui seal koosolekuid teha.  Akende avamisel võiksid olla stopperid, et aknad ei läheks tuuletõmbusel kinni ja vajadusel saaks ka pisikese prao jätta, et värske õhk sisse tuleks ja pea jääks selgeks. 12 TEGEVUSKAVA OHUTEGURI/PROBLEEMI KIRJELDUS TEGEVUSED Hinnanguliselt õhukvaliteet halveneb kui Mõõtmistulemused seda ei kinnitanud. Soovitatav mitmekesi pikemalt ühes kabinetis viibida on koosolekuteks võimalusel kasutada nendeks ette nähtud ruume, mitte kabinete Mitmeti on kahjustada saanud turvatunne Võimalusel veel enam kasutada veebikoosolekuid epideemilise olukorra tõttu. ja võimalus on üldkasutatavates ruumides maskikandmine kohustuslikuks muuta Häiriv tubaka suitsu lõhn Sisehoovis suitsetamise kord tuleb muuta selliseks, et suitsu sattumine ventilatsiooni oleks välistatud Inimesed ei pruugi teada kuhu ja kuidas Majandusosakond viib sügisel 2021 läbi ohuolukorras evakueerida õppuse/koolituse Kõigil soovijatel puudub ergonoomiline Majandusosakond koostöös IT-osakonnaga hiirepadi võimaldab soovijatele ergonoomilise hiirepadja esimesel võimalusel Suur osa töötajatest ei kasuta töötooli, lauda Tuleb koostada selle ohuteguri kohta meelespea, ja kuvarit ohutult vajadusel ja võimalusel käia spetsialistiga personaalselt nõustamas. 2022 I kvartal Ventilatsiooni/jahutuse Kasutada võimalusel minimaalset või keskmist maksimumvõimsusel tekkiv häiriv müra tugevusastet – reeglina piisab. Ruumis 101 võtta jälgimise alla suvel 2021, on tõenäoline, et jahutus peab töötama seal maksimum võimsusel ja sellest tingitud müra võib mõjutada töötaja tervist Osa töölaudu ei ole enam valgustuste all, Otsida võimalikud lahendused, kas valgustus osaliselt ei kasutada hämaras lisavalgustust ümber tõsta või mööbel tagasi kolida planeeritud kujul Vaimne pigestatus Viia läbi täiendav küsitlus/arutelu leidmaks probleemile leevendust Peatraumade võimalikus kaldlagedega Kaardistada olukord detailsemalt (kui tihti esineb), ruumides vajadusel markeerida ohtlikult madalam osa [Tunnistatud kehtetuks Riigikohtu direktori [Tunnistatud kehtetuks Riigikohtu direktori 21.02.2022 käskkirjaga] 21.02.2022 käskkirjaga] 13 KOKKUVÕTE Kuna analüüsitava asutuse töökorraldus on kontoritöö ja vähem kui kaks aastat tagasi teostati hoonele ulatuslik renoveerimine (sh kõik tehnosüsteemid) siis analüüsi käigus suurt, ega talumatut riski üheski valdkonnas ei tuvastatud. See tähendab, et kohene ulatuslik reageerimine millegi muutmiseks ei ole tööohutuse vaatevinklist hädavajalik. Küll aga on kitsaskohti, mida saab lähiajal lihtsate vahenditega paremaks muuta. On ka välja toodud ohukohti, mis peamiselt on tagasisidega saadud. Kus on oht, aga väga keeruline midagi ette võtta – näiteks III korruse madalad kaldlaed. Tegevuskavast puuduvad elementaarsed ohutusabinõud, mis sõltuvad praktiliselt täielikult inimeste endi ettevaatlikkusest - näiteks mööblist mööda astumine, köögis noa käsitlemine jne. Riskianalüüs tehakse töötajatele kättesaadavaks ja sellest teavitatakse nende esindajaid. Tööandja uuendab riskianalüüsi seaduses ettenähtud juhtudel. Tööandja esitab kinnitatud riskianalüüsi säilitamiseks Töökeskkonna andmekogusse. Riskianalüüsi koostamiseks kasutatud dokumendid (küsitluse vastused, kontroll-lehed, mõõtmisraportid, jne) asuvad haldusspetsialisti kabinetis ja arvutis. 14  KÄSKKIRI Tartu 21.02.2022 nr 7-4/22-1 Riigikohtu töökeskkonna riskianalüüsi muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 p 3 ning Riigikohtu kodukorra p 42.3 ja 43 alusel käsin: 1. Muuta direktori 15.11.2021 käskkirjaga nr 7-4/21-7 kinnitatud Riigikohtu riskianalüüsi tegevuskava, tunnistades kehtetuks ohuteguri/probleemi kirjelduse „Covid-19 haigust põhjustav viirus“ ja sellega kaasnevad tegevused. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Kaljumäe Riigikohtu direktor Lisa: Riskianalüüs