Käskkiri

KÄSKKIRI Tartu 28.01.2022 nr 7-3/22-3 „Riigikohtu lahenditele annotatsioonide koostamise ja märksõnade lisamise ning kokkuvõtete koostamise juhendi“ kinnitamine Riigikohtu kodukorra punkti 30 alusel kinnitan „Riigikohtu lahenditele annotatsioonide koostamise ja märksõnade lisamise ning kokkuvõtete koostamise juhendi“. (allkirjastatud digitaalselt) Villu Kõve Riigikohtu esimees Lisa: Riigikohtu lahenditele annotatsioonide koostamise ja märksõnade lisamise ning kokkuvõtete koostamise juhend  KINNITATUD Riigikohtu esimehe 28.01.2022 käskkirjaga nr 7-3/22-3 Riigikohtu lahenditele annotatsioonide koostamise ja märksõnade lisamise ning kokkuvõtete koostamise juhend I Annotatsiooni mõiste ja koostamise põhimõtted 1. Annotatsioon on lühike ja selge ülevaade Riigikohtu lahendis käsitletud kesksest seisukohast õigusliku küsimuse tõlgendamisel. Annotatsioon ei ole lahendi kokkuvõte, see ei kirjelda konkreetset vaidlust. 2. Annotatsiooni koostamisel juhindutakse järgmistest põhimõtetest: a. Annotatsioon kajastab üksnes Riigikohtu seisukohta (järeldust), mitte aga selle põhjendust. b. Annotatsioonis välditakse seaduse teksti ümberkirjutamist. c. Annotatsioonis ei saa alati piirduda lahendi enda teksti tsiteerimisega, vaid seda võib refereerida sh ümber sõnastada ja üldistada nii, et see võtaks Riigikohtu seisukoha mõtte lühidalt kokku.1 d. Annotatsioon peab sisaldama viiteid annoteeritava lahendi konkreetsele punktile (punktidele), kus refereeritav seisukoht kajastub. e. Kui annotatsioonis on viited varasematele Riigikohtu lahenditele või Euroopa Liidu Kohtu või Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele, siis viidetes tuleb kasutada kokkulepitud lühendeid. Kui annoteeritavas lahendis korratakse varasemat Riigikohtu seisukohta, kuid uus lahend sellele seisukohale midagi täiendavat ei lisa, siis pole viitamine kohustuslik ja seda tuleb otsustada juhtumipõhiselt. Samas, kui varasemat seisukohta muudetakse või edasi arendatakse, siis viitamine on kohustuslik. f. Kui lahendis muudetakse Riigikohtu varasemat seisukohta, tuleb see annotatsioonis eraldi markeerida. g. Ühele lahendile tuleb koostada nii mitu annotatsiooni, kui mitu keskset seisukohta lahendis on. II Märksõnade lisamine annotatsioonile 3. Annotatsioonile lisatakse olemasolevast märksõnapuust üks või mitu sobivat märksõna. Märksõna võib korduda, annotatsioon mitte. 4. Märksõna lisatakse annotatsioonile, kirjutades välja kõik märksõnapuu tasemed alustades üldisemast. Näide: Karistusõigus > Kriminaalmenetlus > ÜLDOSA > Tõendamine > Tõendite hindamine 5. Vajadusel tehakse kolleegiumi koordinaatorile ettepanek märksõnapuusse märksõna lisamiseks vastavalt juhendi punktile 11. 6. Annotatsioone ei pea koostama ja märksõnu lisama kõikidele Riigikohtu lahenditele või iga õigusliku seisukoha kohta, eelkõige: 1 Vaata selle kohta LISA 1 näide 1. 1  a. kui Riigikohus kordab varasemat seisukohta või viitab varasemale lahendile, siis lisatakse vastavale lahendi punktile ainult märksõna(d); b. menetluslikud lahendid, resolutsioonotsused, märgitakse üldjuhul mittemärksõnastatavaks; III Annotatsioonide koostamise tööprotsess 7. Lahendi annotatsiooni koostab ja märksõnad valib lahendi projekti ettevalmistaja. 8. Annotatsioonid koos märksõnadega vormistatakse vastavalt juhendi lisas toodud näidetele ühtses kokkulepitud formaadis (MS Word). 9. Annotatsioonid koos märksõnadega edastatakse õigusteabe- ja koolitusosakonna (ÕKO) vastutavale töötajale kohtute infosüsteemi (KISi) ülespanemiseks hiljemalt lahendi allakirjutamise päeval. 10. ÕKO vastutav töötaja sisestab annotatsioonid ja märksõnad KISi hiljemalt lahendi avalikustamise järgsel tööpäeval. IV Märksõnapuu arendamine 11. Märksõnapuud arendatakse lähtudes kohtupraktika arengust ja õigusruumi muutumisest. Uute märksõnatasemete juurde lisamine peab olema põhjendatud. Uusi märksõnatasemeid luues tuleb arvestada, et märksõnapuu ei kasvaks ebaproportsionaalselt. Märksõnapuu ülesehitus peab olema loogiline ja lihtsasti kasutatav. 12. Oma õigusharus märksõnapuu arendamise eest vastutab kolleegiumi koordinaator. 13. Kolleegiumide üleselt koordineerib märksõnapuu arendamist, sh vajalike IT-lahenduste väljatöötamist ÕKO vastutav töötaja. V Lahendi kokkuvõtte koostamine 14. Lahendi projekti ettevalmistaja koostab annoteeritava lahendi kohta lühikokkuvõtte, mida saab kasutada Riigikohtu aktuaalse praktika ülevaadete koostamisel ja keskkonnas LinkedIn.2 15. Kokkuvõtte pikkus on kolm kuni viis lauset (ligikaudu 1000 tähemärki). 16. Kokkuvõttes esitatakse lühidalt õiguslik probleem või probleemid, mida Riigikohus lahendis käsitles. Kokkuvõte pealkirjastatakse. Pealkirjaks võib olla ka lahendi märksõna või märksõnad, kui lahendi põhiteemasid on mitu. 17. Kokkuvõte koostatakse samal ajal annotatsioonidega ning edastatakse koos annotatsioonidega ÕKO vastutavale töötajale. Kokkuvõte edastatakse ka pressiesindajale LinkedIn keskkonnas avaldamiseks. 2 Vaata selle kohta LISA 1 näide 5. 2 LISA 1 – annoteerimise ja märksõnastamise ja lahendi kokkuvõtte näited 1) RKTKm nr 2-14-63261/149 annoteerimise ja märksõnastamise kohta (punkti ümbersõnastamine ja üldistamine annotatsiooni koostamiseks) Lahendi punkti 12 tekst: Kostja arvates peab hageja hüvitama talle esindaja kohtuistungile sõitmise aja 4 tundi 20 minutit kostja ja esindaja kokkulepitud 120-eurose tunnihinna alusel. Maa- ja ringkonnakohus leidsid, et kostja esindaja sõidule kulunud aeg ei ole hüvitatav. Kolleegium leiab, et kohtute seisukoht poole lepingulise esindaja kohtuistungile sõitmise aja hüvitamata jätmise kohta ei ole põhjendatud. Samas ei nõustu kolleegium ka kostjaga, et hageja peab hüvitama talle esindaja sõiduaja kokkulepitud tunnihinna järgi. Menetluskulud mõistetakse välja põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi, kuid menetluskulude väljamõistmiseks on ette nähtud eraldi menetlus, mille põhimõtted on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja muudes õigusaktides (vt ka Riigikohtu 9. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1- 112-09, p 18). Kolleegium on varem kehtinud õigusaktide kohaldamisel leidnud, et menetlusosaliselt ei ole alust mõista välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (vt Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 17 ja 12. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Hiljem on kolleegium selgitanud, et TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad (Riigikohtu 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536/153, p 16). Samuti on Riigikohus leidnud, et sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras valitsuse määrusest, millega on kehtestatud teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord (vt Riigikohtu üldkogu 26. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15, p 70 jj). Kolleegium leiab, et kuna alates 1. augustist 2016 on advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord muutunud, saab alates sellest ajast analoogia korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord). Korra § 17 lg 1 järgi määratakse kindlaks riigi õigusabi osutamisega seotud sõiduki kasutamise kulud ja majutuskulud, kusjuures hüvitatakse üksnes otsesed kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi hüvitatakse riigi õigusabi osutamise tõttu kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta. Juhul, kui taotletakse sõidukulude hüvitamist esimeses lauses sätestatud hüvitisemäärast suuremas ulatuses, tuleb kulusid põhjendada ja esitada kulude kandmist tõendavad dokumendid. Alates 29. jaanuarist 2018 näeb 3 korra § 151 ette hüvitise ka riigi õigusabi osutaja sõidule kulutatud aja eest. Korra § 151 lg 1 alates 8. detsembrist 2018 kehtiva redaktsiooni kohaselt, kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda. Sõiduaja eest makstava hüvitise suurus sõltub advokaadibüroo ja riigi õigusabi osutamise koha vahemaast (korra § 151 lg 1 p-d 1- 5). Kolleegium selgitab, et ringkonnakohtu viidatud kohtupraktikas väljendatud seisukohad on kujundatud sõidukulude kohta, mis tehti enne korra § 151 kehtestamist. Kostja esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist reguleerib korra § 151 lg 1 p 4, mistõttu ei ole alust lähtuda hüvitise väljamõistmisel kostja ja tema esindaja kokkulepitud tasu suurusest. Kuna kostja lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast (Tallinna linn) õigusteenuse osutamise kohta (Tartu linn) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades vahemikku 151-200 kilomeetrit, peab hageja hüvitama kostjale esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 30 eurot. Annotatsioon: Eraõigus > Tsiviilkohtumenetlus > Menetluskulu > Lepingulise esindaja kulude hüvitamine Alates 01.08.2016 hüvitatakse menetlusosalisele tema lepingulise esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu analoogia korras advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga, arvestades advokaadibüroo asukoha kaugust õigusteenuse osutamise kohast. (p 12) 2) RKKKo nr 1-20-3535/66 annoteerimise ja märksõnastamise kohta Eraõigus > Võlaõigus > Kahju hüvitamine > Mittevaralise kahju hüvitamine Karistusõigus > Kriminaalmenetlus > ÜLDOSA > Kannatanu > Kannatanu nõuete maksmapanek kriminaalmenetluses Karistusõigus > Kriminaalmenetlus > ÜLDOSA > Tsiviilhagi > Tsiviilhagi menetlemise üldpõhimõtted Karistusõigus > Kriminaalmenetlus > ÜLDOSA > Tsiviilhagi > Tsiviilhagi ja avalik- õigusliku nõudeavalduse kohta otsuse tegemine Mittevaralise kahju hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja § 134 lg 5 ning KrMS § 38^1^ lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, ja seda ka sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Mittevaralise kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati ka seda, millisel määral on rikkuja õigusvastane tegu konkreetse üksikjuhtumi asjaolusid silmas 4 pidades hukkamõistetav. Tuvastades väljamõistetava hüvitise suurust mõjutavad asjaolud, korrigeerib kohus hüvitist, sõltumata poolte taotlustest. Selle tegemata jätmine on oluline menetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 tähenduses. (p-d 18 ja 19) Karistusõigus > Kriminaalmenetlus > ÜLDOSA > Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine > Muu oluline rikkumine (§ 339 lg 2) Tuvastades väljamõistetava mittevaralise kahju hüvitise suurust mõjutavad asjaolud, kuid jättes hüvitise summa korrigeerimata, rikub kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. (p 19) 3) RKHKm nr 3-20-1634/21 annoteerimise ja märksõnastamise kohta Haldusõigus > Vangistus > Vangistuse täideviimine > Üksikvangistus Haldusõigus > Vangistus > Tervishoid vanglas > Tervise kaitse Piisava arstliku kontrolli puudumine muudab õigusvastaseks üksikvangistuses hoidmise kui vangla haldustoimingu, sõltumata sellest, kas kontroll oli ebapiisav vangla haldustegevuse või meditsiinitöötajate eksimuse tõttu. (p 13) Haldusõigus > Halduskohtumenetlus > Halduskohtu pädevus > Haldus- ja üldkohtu pädevuse piiritlemine > Tervishoiuteenuse osutamisel Piisava arstliku kontrolli puudumine muudab õigusvastaseks üksikvangistuses hoidmise kui vangla haldustoimingu, sõltumata sellest, kas kontroll oli ebapiisav vangla haldustegevuse või meditsiinitöötajate eksimuse tõttu. Kahjunõude läbivaatamine, mis on esitatud vangla kui riigivõimu kandja vastu, kes on tekitanud kahju sellega, et pole korraldanud vangla meedikute tööd, on tervikuna halduskohtu pädevuses. (p-d 13 ja 14) 4) RKPJKm nr 3-20-1634/21 annoteerimise ja märksõnastamise kohta Konstitutsiooniõigus > Märksõnad alates 2013 > Põhiseadus > II peatükk. Põhiõigused, vabadused ja kohustused > Kohtusse pöördumise õigus (§ 15) > Õigus nõuda asjassepuutuva õigusakti ja toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist (§ 15 lg 1 teine lause) Konstitutsiooniõigus > Märksõnad alates 2013 > Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus > Riigikohtu pädevus (§ 2) > Individuaalkaebus Riigikohtu praktika kohaselt saab isik juhul, kui tal ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust saada enda õigustele kohtulikku kaitset, pöörduda 5 individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve kaebusega oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. (p 14) Kaebus on lubamatu, kui sellel on abstraktne iseloom, kaebajal puudub tegelik vaidlus normi kohaldamise üle ja sellest tulenev õiguskaitsevajadus. PS § 15 ning § 152 kohaselt peab iga kohus kohtuasja lahendamisel hindama kohaldatava õiguse põhiseadusele vastavust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kaebaja kohtuasja lahendanud. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei saa hinnata Riigikohtu teise kolleegiumi otsuse seaduslikkust ja põhiseaduspärasust. (p 16) 5) RKKKo nr 1-19-10054/101 15.12.2021 kokkuvõtte kohta Kohtulahend lühimenetluses Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas lahendis nr 1-19-10054/101, et lühimenetluseks nõusoleku andmine ning seeläbi tunnistajate küsitlemise õigusest loobumine tähendab ühtlasi loobumist KrMS § 15 lg-s 3 sätestatust. Selle normi kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, kes on muudetud § 67 kohaselt anonüümseks, tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda, ega § 66 lg-s 21 nimetatud isiku ütlustele. Teisisõnu võib lühimenetluses tehtud süüdimõistev otsus üksnes või valdavalt rajaneda sellise tunnistaja usaldusväärseks loetud ütlustel, keda siis, kui asja lahendataks üldmenetluses, poleks kaitsjal ega süüdistataval võimalik küsitleda. 6 LISA 2 – annoteerimisel kasutatavad lühendid ja ülaindeksite märgistamine annotatsioonis RKTKo – Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus RKHKm – Riigikohtu halduskolleegiumi määrus RKKKo – Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus RKPJKo – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus RKÜKm – Riigikohtu üldkogu määrus EKo – Euroopa Liidu Kohtu otsus EIKo – Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus Kui annotatsioonis on ülaindeks, siis see tuleb märgi ^ vahele. Näiteks KarS § 3981 tuleb märkida annotatsioonis KarS § 398^1^ lg 1. 7