Arvamus PSJV asjas nr 5-21-30

Teie 26.11.2021 nr 5-21-30/3, 7-7/21- Riigikohus 02598-2 [email protected] Meie 03.01.2022 nr 10-3/7295 Lossi 17 50093, Tartu Arvamus PSJV asjas nr 5-21-30 Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 01.11.2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2658 põhiseadusega vastuolus olevaks tsiviilkohtumenetluses isikuandmete töötlemise eesmärgi, tingimuste ja selge korra andmata jätmise selleks, et kohus saaks kohustada kolmandaid isikuid (isikuandmete töötlejaid) avaldama internetis teise isiku õigusi rikkuva kommentaari kirjutanud isiku (andmesubjekti) nõusolekuta tema isikuandmeid (sh IP-aadressi ja sellega seotud isikunime) sellele isikule, kelle isikuõigusi vastav kommentaar rikub. Vabariigi Valitsuse nimel esitab arvamuse justiitsminister. Jään oma 05.11.2021 nr 10-3/6085 kirjas põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-21-14 antud arvamuse juurde: õigustloovate aktide andmata jätmine ei ole asjassepuutuv, kuna normide puudumine ei ole asja lahendamiseks otsustava tähtsusega ning kohus on ebaõigesti tõlgendanud TsMS §-i 244. Täiendavalt märgin isikuandmete töötlemist puudutavalt järgmist: 1. Ma nõustun Tallinna Ringkonnakohtu määruse punktis 12.2.2 tooduga (isikuandmete töötlemist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)) ega hakka seda kordama. Küll aga ei nõustu ma kohtu seisukohaga, mille kohaselt on tõendite kogumise kord otseselt reguleerimata ning eeltõendamismenetluse sätete kohaldamine ei taga piisavalt õigusselgelt korda selliste tõendite kogumiseks (määruse punkt 12.3). 2. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) peaks kehtestama eeltõendamismenetluses isikuandmete töötlemise eesmärgi, tingimused ja selge korra, et kohus saaks kohustada kolmandaid isikuid avaldama internetis teise isiku õigusi rikkuva kommentaari kirjutanud isiku nõusolekuta tema isikuandmeid (sh IP-aadressi ja sellega seotud isikunime) sellele isikule, kelle isikuõigusi vastav kommentaar rikub. TsMS § 246 lõige 1 sätestab andmete loetelu, mis peab sisalduma eeltõendamismenetluse algatamise taotluses: 1) menetlusosaliste või eeldatavate menetlusosaliste nimed, aadressid ja sidevahendite andmed; 2) nende asjaolude kirjeldus, mille kohta soovitakse tõendeid koguda; 3) tunnistajate nimed või muu tõendi tähistus; 4) asjaolud, mis põhistavad eeltõendamismenetluse lubatavust ning kohtualluvust. Kostja isiku kindlaks tegemine on vaid üks juhtudest, mida eeltõendamismenetlusega tagatakse, seega hõlmavad nimetatud normid oma üldise sõnastusega erinevaid olukordi. 3. Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 2 punktile 1 kohaldatakse kohtumenetlusele isikuandmete kaitse üldmäärust menetlusseadustikes sätestatud erisustega. Isikuandmete töötlemine tsiviilkohtumenetluses peab seega vastama isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõuetele. Muu hulgas peab töötlemine olema eesmärgipärane (art 5 lg 1 p b) ja minimaalne (art 5 lg 1 p c) ning töödeldavad isikuandmed peavad olema õiged ja vajaduse korral ajakohastatud (art 5 lg 1 p c). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 4. Arvesse tuleb võtta ka kohtu positsiooni võimude lahususe põhimõttest tulenevalt ning kohtuvõimu sõltumatust. Nendel põhjustel välistab ka isikuandmete kaitse üldmäärus andmekaitse järelevalveasutuse pädevuse teostada järelevalvet isikuandmete töötlemise toimingute üle, mida kohtud teevad oma õigust mõistvat funktsiooni täites (art 55 lõige 3). Kohtu erilist positsiooni silmas pidades on talle teatava suurema kaalutlusruumi võimaldamine üldmääruse ja seaduste tõlgendamisel ka demokraatlikus õigusriigis aktsepteeritav. Seda on möönnud ka Riigikohus (viimati 30.11.2021 määruses asjas nr 5-21-14; p 22). Punktides 1–4 toodut nende kogumis arvestades leian, et TsMS-is eeltõendamismenetlust puudutav normistik on piisavalt õigusselge. Kohus on rangelt seotud otsekohalduvas isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatuga ning sisustab seal toodud põhimõtted koosmõjus TsMS-is toodud asjakohaste normidega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Mirjam Rannula 620 8195 [email protected]