Vastus

TARTU MAAKOHTU ARVAMUS „JÄLITUSTOIMINGUTE INFOSÜSTEEMI ASUTAMISE JA INFOSÜSTEEMI PIDAMISE PÕHIMÄÄRUS“ EELNÕU KOHTA Tartu Maakohus on seisukohal, et jälitustoimingute infosüsteemi asutamine on vajalik ja põhjendatud, kuna nimetatud infosüsteem annab kohtule rohkem infot kriminaalasjades tehtavate jälitustoimingute suhtes, mis võimaldab kohtutel teha põhjendatud lahendeid jälitustoiminguteks lubade andmisel ja jälitustoimingute läbiviimise seaduslikkuse kontrollimisel. Jälitustoiminguteks lubade andmine tuleb tihti otsustada lühikese aja jooksul, seega peab jälitustoimingute infosüsteem olema piisavalt töökindel, et sealt oleks võimalik kiiresti saada andmeid jälitustoimingute suhtes ning et sinna oleks võimalik kiiresti ka kanda andmeid jälitustoimingute suhtes. Jälitustoimingute infosüsteemi asutamine ja infosüsteemi pidamise põhimäärus e eelnõ u sisaldab kõike olulist ning seal toodud põhimõtted on vajalikul määral eelnõu s avatud. Lisaks on sellele lisatud seletuskiri, milles on vajalikud selgitused . Järgnevalt on välja toodud mõned märkused konkreetsete punktide/lõikude kohta, millele juhiti asutusesiseselt tähelepanu: 1. § 3 lg 4, § 5 lg 1 ja § 6 lg 1 – sulgudes toodud märkused „edaspidi jälitustoimik“, „edaspidi volitatud töötleja“ ja „edaspidi haldur“ võiksid olla kas kõik kursiivis või mitte, et kirja süsteem oleks ühtne (praegu on kaks märkust kursiivis ja üks mitte). 2. § 6 lg 2 p 8 – lõike sissejuhatus räägib halduri ülesannetest, millele järgneb vastav näidisloetelu, samas punkt 8 ei sisalda otseselt halduri ülesannet, vaid halduri õigust esitada päring ja lõpetada kasutaja juurdepääs, seega võiks ehk nimetatud punkt olla eraldi lõikena . 3. § 9 lg 2 p 2 – lõpus peaks ilmselt olema „mis ei ole riigisaladus“ . 4. § 14 lg 2 p 5 – sõnastuse ühtsuse mõttes võiks minu arvates ka siin olla „jälitustoimingu tegemise loast keeldumise kohtumäärus“ . Arvamuse kogunud kohtujurist Margit Kibal