H.H:_avaldus

Pöördumine õiguskantsleri poole Adressaat: Õiguskantsler Ülle Madise Kohtu tn 8, 15193 Tallinn [email protected] Esitaja: Heiki Hallik Tapa Vallavolikogu liige [email protected] Kuupäev: 25.08.25.a. Teema: Tapa Vallavalitsuse ja volikogu otsustusõiguse rikkumine kontsessioonilepingu sõlmimisel (p 3.5) – palve õiguskantsleri sekkumiseks 1. Pöördumise alus ja kaebaja staatus Olen Tapa Vallavolikogu liige. Mul on volikogu liikmena seaduslik kohustus ja õigus kontrollida, et volikogu pädevusse kuuluvad otsused tehakse volikogu poolt ja seadusekohaselt. Tegelikkuses on aga minu käed seotud: seadus ei anna mulle halduskohtus kaebeõigust (HKMS § 44 lg 1 tõlgenduse tõttu), mistõttu jääb ilmne rikkumine kohtulikult kontrollimata. Justiitsministeerium on tunnistanud, et volikogu liikmel puudub selles küsimuses kaebeõigus. Põllumajandusministeerium ja teised asutused on möönnud, et tegemist on probleemiga. Prokuratuur ja Riigiprokuratuur on seni kitsendanud küsimust üksnes „tekkinud kahju“ tasandile, ignoreerides, et tegemist on volituse ületamise ja varjatud rahalise kohustuse loomisega. Seega on kujunenud olukord, kus keegi ei tee järelevalvet ja rikkumine jääb ilma sisulise kontrollita. 2. Asjaolud  27.02.2025 – Tapa Vallavolikogu otsus nr 180 volitas vallavanemat ja volikogu esimeest sõlmima kontsessioonilepingu AquaTapa OÜ-ga. Otsuses oli rahaline kohustus määratletud summas 400 000 € aastas (+ km). Punktis 3.5 sisalduvat hüvitamisklauslit ei mainitud.  30.06.2025 – sõlmiti kontsessioonileping, millesse lisati punkt 3.5, mille kohaselt on kontsessionääril lepingu lõppemisel õigus 50% hüvitisele ehituseksperdi määratud ehitusväärtusest (uusehitise väärtus, arvestades vaid füüsilist kulumit).  See klausel ei olnud volikogule esitatud eelnõus ega volikogu otsuses. Tegemist on sisuliselt uue rahalise kohustuse loomisega, mis ületab volikogu antud volitust ja KOKS § 22 lg 1 p 5 nõuet (volikogu otsustab mitme aasta kestvad ja üle piirmäära ulatuvad rahalised kohustused).   Tegemist on sisuliselt eelise andmisega arendajale, mida hankedokumentides polnud ning mida volikogult ei küsitud. See on võrreldav lepingu võltsimise ja ametiseisundi kuritarvitamisega – muudetud on lepingu tingimusi pärast hankemenetlust ja enne allkirjastamist. 3. Seni tehtud sammud  Halduskohus (25.08.2025, asi nr 3-25-2557) – tagastas minu kaebuse, leides, et mul puudub kaebeõigus.  Justiitsministeerium – tunnistas, et seaduses ongi lünk ja volikogu liikmel puudub kaebeõigus, kuigi probleem ise on tõsine.  Põllumajandus- ja Toiduamet – on tunnistanud, et rikkumine on aset leidnud.  Prokuratuur ja Riigiprokuratuur – jätsid kriminaalmenetluse alustamata, tuginedes kitsale kahju mõistele, kuigi tegemist on volituse ületamisega.  Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon – on olnud vaikiv ega ole minu pöördumisele ega teemale sisuliselt reageerinud. Kõik see kokku tähendab, et õigusriik ei toimi: volikogu pädevust on rikutud, aga kontrollimehhanismid ei tööta. 4. Erinevus volikogule esitatud mustandi ja allkirjastatud lõppversiooni vahel Volikogule esitatud eelnõus oli hüvitise aluseks „ehitise kulumit arvestav väärtus“, mis tähendab jääkväärtust (soetusmaksumus – akumuleeritud amortisatsioon – võimalikud allahindlused). See väärtus väheneb aja jooksul ja vastab majanduslikule tegelikkusele. Allkirjastatud lõppversioonis on aga kirjas „uusehitise ehitusväärtus, arvestades füüsilist kulumit“. See tähendab, et hüvitis arvutatakse alati uue ehitise maksumuse järgi, millest lahutatakse üksnes füüsiline kulum, kuid mitte amortisatsioon, moraalne vananemine ega turuhinna langus. See muudatus ei olnud volikogule teada ega volikogu otsuses heaks kiidetud. Tegemist on sisuliselt uue rahalise kohustuse lisamisega pärast volikogu otsust. See on volituse ületamine ja annab arendajale põhjendamatu eelise. 5. Rahaline näidis-arvutus (illustratiivne) Et näidata rikkumise majanduslikku kaalu, toon hüpoteetilise näite (tegemist on illustratiivse arvutusega, mitte eksperdi hinnanguga):  Ujula ehitusmaksumus: 10 miljonit eurot  Eluiga: 20 aastat Volikogule esitatud mustandi loogika (jääkväärtus):   10 aasta möödudes oleks jääkväärtus ca 5 miljonit € (10 mln – 50% amortisatsiooni).  Hüvitise alus = 5 mln €, sellest 50% = 2,5 miljonit €. Allkirjastatud lõppversiooni loogika (uusehitise ehitusväärtus, füüsiline kulum 10%):  10 aasta möödudes alusväärtus = 9 miljonit €.  Hüvitise alus = 9 mln €, sellest 50% = 4,5 miljonit €. Erinevus: 2 miljonit €. See on näide, kuidas üks näiliselt tehniline sõnastuse muutus võib tuua kaasa märkimisväärse lisakohustuse vallale – ilma volikogu otsuseta. 6. Põhjendus õiguskantsleri sekkumiseks  Põhiseaduse § 15 lg 1 järgi on igal isikul õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kui kohtud tõlgendavad, et volikogu liikmel puudub kaebeõigus, siis jääb volikogu pädevuse rikkumine kaitseta.  KOKS § 22 lg 1 p 5 kohaselt on volikogu pädevuses rahaliste kohustuste võtmine, mis kestavad üle eelarveaasta või ületavad valla piirmäärasid. Punkt 3.5 lisamine lepingusse ilma volikogu otsuseta on otsene pädevuse rikkumine.  Õiguskantsleril on volitus sekkuda, kui kohaliku omavalitsuse organ rikub seadust või põhiseadust. Siin on rikkumine selge: vallavalitsus ja volikogu esimees on andnud rahalise kohustuse ilma volikogu volituseta. 7. Palve õiguskantslerile Palun: 1. Algatada järelevalvemenetlus Tapa Vallavalitsuse ja volikogu esimehe tegevuse üle seoses kontsessioonilepingu p 3.5 lisamisega. 2. Tuvastada rikkumine, et punkt 3.5 on õigusvastaselt lisatud ja ületab volikogu antud volitust. 3. Vajadusel esitada ettepanek rikkumise kõrvaldamiseks või pöörduda Riigikohtusse, et hinnata vastavust põhiseadusele ja KOKS-ile. 4. Anda hinnang, kas tegemist võib olla ka korruptiivsete elementidega, kuna arendajale on antud põhjendamatuid eeliseid. Lõpetuseks: Volikogu liikmena olen olukorras, kus minu käed on seotud – seadus ei anna mulle kohtus kaebeõigust, aga see ei saa tähendada, et lubatakse toimida ilmse rikkumisega. Kui õiguskantsler ka ei sekku, siis tähendab see, et volikogu pädevust saab karistamatult mööda hiilida. Lugupidamisega, Heiki Hallik Tapa Vallavolikogu liige  6 ५ 14 gu gu 314 41  ng 5|14 614 14 14 14 gu 14 mB Anr 14 14  Kontsessioonilepingu projekt KONTSESSIOONILEPING Tapa vald, registrikood 75033477, asukoht Pikk 15 Tapa (edaspidi nimetatud Tellija 1 ), mida esindab vallavanem Riho Tell Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus , registrikood 70009764, asukoht Järve tn 34a Tallinn (edaspidi nimetatud Tellija 2 ), mida esindab põhimääruse alusel pea direktor Magnus-Valdemar Saar (edaspidi koos nimetatud kui Tellija ) ja ……………………….. , registrikood …………. , asukoht …………… (edaspidi nimetatud Kontsessionäär ), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige ……….. (edaspidi lepingus nimetatud ühiselt ka Pooled või eraldi Pool ) sõlmivad käesoleva kontsessioonilepingu (edaspidi nimetatud Leping ) ja on kokku leppinud alljärgnevas: Lepingu ese 1.1. Lepingu esemeks on kontsessionääri õigus ja kohustus projekteerida ning ehitada Tapa linnas, Spordi tn 8, asuvale kinnistule ujulakompleks (edaspidi Keskus või Kompleks ) koosseisus : Ujula 8 raja, algõppe basseini ja saunadega lõõgastusala; Jõusaal; Toitlustus, sh spordibaar; M uud pakkumuse raames esitatud teenused (...) M aapealne parkimisplats koos neid teenindavate tehnovõrkude ja –rajatistega . Lepingu ese on täpselt kirjeldatud hanke tehnilises kirjelduses. K äesoleva L epingu esemeks on: hoonestusõiguse seadmine asjaõiguslepingus fikseeritud kinnisasjale (edaspidi Ehitis ja/või Rajatis ); õigus omada ja kasutada eelnimetatud Kompleksi ja parklat hoonestusõiguse alusel 50 aastat kohustusega tagada Keskuse kasutus piiritlemata isikute ringile ning parkla kasutus piiritlemata isikute ringile . Kontsessionäär jääb pärast ehitise valmimist iseseisvalt Keskust opereerima ja kohustub tellijale võimaldama kasutada Keskuse ruume vastavalt hanke alusdokumendis „ Tehniline kirjeldus “ toodud mahule ja tingimustele. Punktis 1.1 nimetatud Kompleksi hoone ja parkimisalad ehitada kooskõlas Tapa linnas Paide mnt 14 ja Spordi tn 8 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringuga, Eesti Ujumisliidu nõuannete ning FINA ametliku ujula tingimuste reeglistikuga, Keskuse teisteks tegevusteks vajalike ruumide ja tehnosüsteemide ja Keskuse parkla vastavalt kontsessionääri tellimusel koostatud ehitusprojektile, taotletud ehitusloa alusel, lähtudes Tapa Spordi- ja vabaaja keskuse ehitustööde kontsessiooni hankes pakkuja esitatud eskiislahendusele ja Lepingule. Hoonestusõiguse sisuks olevad õigused ja kohustused on toodud hoonestusõiguse seadmise lepingus. Enne projekteerimistöödega alustamist peab Kontsessionäär olema sõlminud Tapa vallaga Spordi tn 8, Tapa linn kinnisasjale Kontsessionääri kasuks hoonestusõiguse seadmise asjaõigusliku lepingu. Hoonestusõiguse seadmise leping sõlmitakse sellele osale kinnistust, millele nähti ette ehitu ised pakkumuses esitatud eskiisis. Juhul, kui pakkumuses näidatud, kuid hindamises mitteosalenud täiendava reserveeringu alal ei ol e kasutust alustatud hiljemalt 8 ( kaheksa ) aasta jooksul alates hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimisest, lõpetatakse lepingu selles ulatuses ja maakasutusõigus läheb üle Tellijale 1. Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada Lepingu dokumentides kirjeldatut, samuti tuleb teha ehitamisega seotud ning sellest tulenevaid töid ja toiminguid, mis on vajalikud Ehitise täielikuks valmimiseks ja Ehitisele kasutusloa või -teatise väljastamiseks (edaspidi Tööd ). Kontsessionääri ülesannete hulka kuulub ka selliste tööde tegemine või teenuse osutamine, mida ei ole Lepingu dokumentides otseselt nimetatud, kuid mis on tavapäraselt vajalikud Tööde teostamiseks ja Lepingu eesmärgi saavutamiseks. Tööde kavandamisel ja teostamisel tuleb lähtuda Lepingus ja Lepingu dokumentides esitatud nõuetest ja normatiivsetest materjalidest. Kontsessionäär on kohustatud ilma täiendava hüvitiseta tegema kõik Tööde nõuetekohaseks teostamiseks vajalikud täiendavad ettevalmistustööd, Tööde korralduslikud toimingud ja võtma kõik võimalikud ehitusriskid riigihanke viitenumber 279119 „ Tapa Spordi- ja vabaajakeskuse ehituse kontsessioon“ (edaspidi riigihange) eesmärgist lähtudes, millistele ei ole otseselt viidatud Lepingus ja selle dokumentides, kuid millised on, tulenevalt Kontsessionääri ametialasest professionaalsusest ja heast ehitustavast, vajalikud Tööde nõuetekohaseks teostamiseks ja kasutuselevõtmiseks. Lepingu täitmisel lähtub Kontsessionäär ETÜ 2013 regulatsioonist niivõrd kuivõrd see ei ole Lepingus ning Tapa Spordi-ja vabaajakeskuse ehitustööde kontsessioon riigihanke alusdokumentides sätestatud teisiti. Kontsessionäär kinnitab, et ta: on enne Lepingu sõlmimist põhjalikult tutvunud Spordi tn 8, Tapa linn kinnistuga, samuti kõikide Lepingus nõutavate teenuste osutamiseks vajalike tingimuste reeglistikuga; on täielikult teadlik Tapa linnas, Spordi tn 8 asuvate kinnisasja seisukorrast Lepingu sõlmimise hetkel, kõikidest Töödega seonduvatest riskidest, kehtivatest õigusaktidest, kehtestatud ehituseeskirjadest, -normatiividest ja –standarditest ja muudest õigusaktidest ning kohustub neid täitma kõrvalekaldumisteta ja ilma Tellijalt täiendavat hüvitist nõudmata; on Tööde tegemise asukoha (ehitusobjekti ja –platsi) põhjalikult ning töövõtuks vajalikus mahus ja ulatuses üle vaadanud. Lepingu dokumendid Tööd teostatakse vastavalt Lepingule ja järgnevalt loetletud Lepingu dokumentidele: kontsessioonimenetluse käigus antud selgitused, täpsustused ja täiendused; riigihanke alusdokumendid; Kontsessionääri poolt kontsessioonimenetluses esitatud pakkumus ja kvalifitseerimisdokumendid; nõupidamiste protokollides kokkulepitu, milles on selgelt dokumendi muust tekstist (dokumendi sisust) eristatav ja /või esile tõstetud viide (nt „Lepiti kokku“, „Otsustati“). Kõik Lepingu dokumendid täiendavad üksteist. Ükskõik millises Lepingu dokumendis mainitud kohustus, tingimus või nõue on Pooltele siduv. Vastuolude korral Lepingu dokumentides arvestatakse neid ülaltoodud tähtsuse järjekorras (nn prevaleerimise järjekord), kusjuures sama tähtsusega dokumentide korral arvestatakse neist ajaliselt hilisemat (teise lisaga kattuvas osas). Samuti on valiku aluseks määratlus, mis vastab kõige paremini Lepingu ja selle lisade mõttele ning tagab võimalused kõige otstarbekamalt ja/või kiiremini Tellija ja Lepingu eesmärgi saavutamise, arvestades ratsionaalsemate kulutustega ehitus- ja kasutusperioodil. Ehitamist reguleerivate normide ja standardite vastuolude korral järgitakse „vaikimisi“ rangemaid norme. Lepingu tähtajad Leping jõustub selle mõlemapoolsel allkirjastamisel ja kehtib kuni Poolte kõigi kohustuste täieliku ja nõuetekohase täitmiseni. L epingu tähtaeg on 20 aastat (24 0 kuud) alates teenuse osutamise algusest. Ehitise lõpliku valmimise tähtaeg on hiljemalt 30 kuud hoonestusõiguste seadmise asjaõiguslepingu sõlmimisest. Kompleks peab olema nimetatud tähtajaks täielikus kasutusvalmiduses, mil peab algama ka teenuste osutamine. Hoonestusõigus Spordi tn 8, Tapa linn asuvale kinnisasjale seatakse 50 aastaks. Juhul kui Kontsessioonilepingu lõppemisel ei lepita kokku Kontsessioonilepingu pikendamise tingimustes, on Kontsessionääril õigus saada hüvitist 50% ulatuses vastavalt ehituseksperdi poolt määratud ehitise kulumit arvestavale ehitusväärtusele. Poolte esindajad Tellija esindaja Lepingu täitmisel on ... Tellija esindaja tehnilistes küsimustes on … Kontsessionääri esindaja Lepingu täitmisel on … Kontsessionääri vastutav esindaja tehnilistes küsimustes on … Poolte kohustused ja õigused Kontsessionäär kohustub: O sutama pakkumuses esitatud teenuseid, milleks omakorda kohustub teostama alljärgnevates punktides toodut: projekteerima ja ehitama omal kulul Lepingu punktis 1.1. nimetatud Keskuse hoone, välja ehitama kinnistusisese tehnilise infrastruktuuri (vee- ja kanalisatsioonitrassid, elektrivarustussüsteem, sidevõrk, välisvalgustus, kinnistusisesed teed ja parklad) ning teostama muud Keskuse funktsionaalse terviklikkuse tagamiseks vajalikud toimingud ja tööd vastavalt lepingule ja riigihanke alusdokumentidele ; kaasama Lepingu täitmisele projekteerija, kellel on Tööde teostamise kestel kehtiv MTR registreering „ ehitusloakohustusliku ehitise projekteerimine “; koostama ja esitama eskiisprojekti vastavalt EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ lisale A; koostama minimaalselt 2 põhimõtteliselt erineva põhiplaani- ja fassaadilahendusega eskiisprojekti ning esitama need kooskõlastamiseks tellijale. Eskiislahenduses tuleb arvestada, et: lahendus sobib ümbritsevasse keskkonda ning on arhitektuurselt tänapäevane; välis - ja siseruumide seosed on funktsionaalsed ja loogilised; asendiplaaniline lahendus (sh liiklusskeem) on ruumisäästlik ja praktiline; kompleksi on võimalik hiljem ühendada naaberkinnistule potentsiaalselt rajatava pallimängude hoonega ; koostama ehitusprojekti, mis vastab standardile EVS 932:2017; kõik valitavad projektlahendused erinevates projektietappides kooskõlastama tellijaga projekteerimise käigus ning otsused protokollima projekteerimiskoosolekutel. taotlema ehitusload ja/või -teatised ja tegema selle saamiseks kõik vajalikud toimingud; teostama ehitusprojektile ekspertiisi; ehitusprojekti sisse viima Tellija esitatud parandused ja ettepanekud Ehitise kohta; kooskõlastama Tellijaga Ehitise osas ehitusprojekti ja selle muudatused; teostama Tööd Lepingu dokumentidega määratud tulemuseni ja tingimustel, sh vastavalt Tööde teostamise kalendergraafikus toodud tähtaegadele; kaasama Lepingu täitmisele ehitustööde teostamise ajaks omanikujärelevalve teostaja, kellel on Tööde teostamise kestel kehtiv majandustegevuse registri registreering „omanikujärelevalve“. Omanikujärelevalvet tuleb teostada vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrus nr 80 2. juuli 2015, Omanikujärelevalve tegemise korrale ( https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015027 ; koostama ja esitama Tellijale enne Töödega alustamist Tööde teostamise kalendergraafiku (mh peab sisaldama ka projekteerimistöid), mis muutub Lepingu lisaks, ja enne ehitustööde algust tööohutuse plaani vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 a. määruses nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” kehtestatud korrale; koostama ja esitama Tellijale enne Töödega alustamist kvaliteedi tagamise ja järelevalve kava (kvaliteedijuhtimissüsteemi tagamise meetmete ISO 9001 tingimused) ja spetsialistide nimed, kes vastavate ehitusosade kontrolli teostavad; t öö tuleb teostada vastavalt tööde iseloomule Tarindi RYL 2010, Maa RYL 2010, Sisetööde RYL 2013, Maalritööde RYL 2012, Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 I ja II osa või EEI nõuetele; tagama Tööde teostamiseks vajalike materjalide, töövahendite, tellingute- ja tõsteseadmete jms olemasolu, samuti kooskõlastama Tellijaga eelnevalt kirjalikult kõikide Ehitise Tööde teostamisel kasutatavad materjalid ja tooted, kui need ei ole määratud Lepingu dokumentides; tagama Tööde teostamisel ning korraldamisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamise ning esitama enne Töödega alustamist andmed alltöövõtjate kohta; tagama, et Tööde teostamisel kasutatavad alltöövõtjad vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele ning Kontsessionääril ei ole õigust vahetada alltöövõtjaid ilma Tellija nõusolekuta; kontrollima pidevalt Tööde teostamist ning kõikide teostatud Tööde vastavust kehtestatud kvaliteedinõuetele, ehituseeskirjadele, -normatiividele ja –standarditele; tagama Tööde vastavuse ehitusloa või -teatise ja kasutusloa või –teatise väljastamiseks vajalikele tingimustele ning hankima omal kulul kõik Tööde teostamiseks, ja Ehitise kasutusele võtmiseks vajalikud load, (sh võimalikud kaeveload (ka krundivälised), tänavate sulgemise load), ehitustoodete või seadmete kasutamisõigusega seotud litsentsid, autoritasud jms, kasutusloa ja kooskõlastused ning tasuma nende hankimisega seotud kulud; viivitamatult teatama Tellijale selliste asjaolude ilmnemisest, mis ohustavad Tööde kvaliteeti ja tähtaegset teostamist või mis takistavad muude Lepingu eesmärgi täitmisega seotud tööde ja toimingute alustamist, teostamist või lõpetamist; järgima Tööde teostamisel töökaitse, tervisekaitse, tuleohutuse ja töösisekorra nõudeid, järgima kõiki kehtestatud ehituseeskirju, -normatiive ja -standardeid ning õigusakte; hoidma ehitusplatsil 1 (ühte) komplekti ehitusprojekte ja muid tööga seonduvaid dokumente, pidama ehitustööde päevikut, fikseerides selles jooksvalt tööde faktilise teostamise ja kulgemise ning tagama Tellijale, Tellija esindajale ja omanikujärelevalve teostajale vaba juurdepääsu ehitustööde päevikuga tutvumiseks; esitama ja kooskõlastama omanikujärelevalve teostajaga ehitustööde teostusdokumentatsiooni, kaetud tööde aktid ja materjalide vastavussertifikaadid või vastavusdeklaratsioonid, Ehitise ehitusprojektist erinevad lahendused peab kooskõlastama ka Tellija; koristama ja vedama ära ehitusplatsil tekkinud ehitusprahi ning tagama heakorra Tööde teostamise piirkonnas, hoidma Tööde teostamise ajal korras ehitusplatsi ja selle vahetu ümbruse, hoidma sõidu- ja kõnniteed vabad ehitusmaterjalidest, jääkmaterjalidest, hoidma korras ehitusplatsiga külgnevad kõnniteed (koristama talveperioodil lume ehitusplatsiga külgnevatelt avalikelt kõnniteedelt); tagama, et Tööde teostamise perioodil on ehitusplatsil viibiv Kontsessionääri ja tema alltöövõtjate personal kindlustatud tööandja õnnetusjuhtumikindlustusega; rajama omal kulul Tööde teostamiseks vajalikud ehitusaegsed kommunikatsioonid ja rajatised, püstitama ajutised ehitised, paigaldama ehitusplatsi ja Töödega hõlmatud territooriumi ajutised piirded, korraldama ehitusplatsi ööpäevaringse valve; tasuma kõik Tööde teostamise ajal ehitusplatsi valve-, koristus-, kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, side- ja elektrienergia tarbimisega seotud kulud vastavalt kehtivatele tariifidele esitatavate arvete alusel; tagama hoonesiseste ja hooneväliste ning krundisiseste ja krundiväliste, insener-kommunikatsioonide teostusjooniste ja täiteskeemide koostamise; koostama ehitustööde täitedokumentatsiooni, mh teostusdokumentatsiooni koosseisus ehitustööde tööprojekti vastavalt õigusaktides ja standardites kehtestatud tingimustele ning Majandus- ja Taristuministri määrusele nr 115; teostama ehitusejärgsed kontrollmõõdistused; andma Tellijale üle elektroonselt täitedokumentatsiooni (sh originaalfailid – . dwg , . ifc , . docx , . xlsx jms) vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri vastavasisulise õigusaktiga kinnitatud ehitamise dokumenteerimise nõuetele; vastutama ehitusplatsi, seal toimuva tegevuse/tegevusetuse ja sellega kaasneda võivate kõrvalmõjude eest ümbritsevale elukeskkonnale ja kolmandate isikute varale ning hüvitama Tellijale ja kolmandatele isikutele ehitustegevusega tekitatud kahjud; kasutama Ehitise ehitustööde teostamisel materjale, seadmeid ja tooteid, mis on uued, kasutamata, vigadeta, vastavad õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja on ettenähtud tööks vastavalt Tellijaga kooskõlastatud ehitusprojektile, välja arvatud juhul kui Lepingu dokumentides on teisiti sätestatud; kasutama Ehitise ehitustööde teostamisel ainult ehitusprojektis nimetatud materjale, tooteid ja seadmeid. Ehitise ehitusprojektist erinevad või seal määramata materjalid, tooted ja seadmed tuleb kooskõlastada enne nende kasutamist omanikujärelevalve teostaja ja Tellijaga; kui Kontsessionäär märkab vigu, vastuolusid või puudujääke Tellija poolt esitatud dokumentides, informatsioonis või juhistes, mis võivad põhjustada Lepinguga kokkulepitud Tööde nõuetele mittevastavust, ebakvaliteetsust ja/või mittekohast lõpuleviimist, peab ta sellest Tellijat viivitamatult kirjalikult informeerima; teostama Tööde juhtimist; hoidma ära tehtud Töödest ja nende tegemise käigus tekkivad võimalikud kahjulikud mõjutused keskkonnale ja ümbruskonnale; vastutama Tööde kvaliteedi ning tähtaegse teostamise eest ka siis, kui kasutab lepingujärgsete tööde teostamisel alltöövõtjaid; paigaldama ja ehitusperioodi kestel korras hoidma ning pärast ehitusperioodi lõppu eemaldama objekti infotahvli, mis peab vastama õigusaktides kehtestatud nõuetele. Infotahvli asukoht ja kujundus tuleb kooskõlastada Tellijaga; tagama hoonestusõiguse ala korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale; vastutama oma alltöövõtjate, partnerite jm kontsessionääriga lepingulistes suhetes olevate Keskuse käitamises osalevate ettevõtete tegevuse ja tegevusetuse eest; tagama Keskuse säilimise sihtotstarbeliseks kasutamiseks sobivas seisundis Lepingu kestuse ajal ning tagama hoone vajalike remonttööde teostamise mõistliku aja jooksul; järgima üldkehtivaid tuleohutuse-, sanitaareeskirju, keskkonnanõudeid ning sh Tapa valla territooriumil kehtivaid eeskirju ja juhendid. Kontsessionääril on õigus: muuta pakkumuse osana esitatud eskiisi projekteerimise faasis, kui lahendus muutub sellest paremaks; püstitada ehitusplatsile omal kulul Tööde teostamiseks vajalikud ajutised ehitised (soojakud, piirded jne), tuua ehitusplatsile mehhanisme ja seadmeid, ladustada materjale, sulgeda tänavaid vastavalt kehtivale korrale. Tänavate sulgemine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsuse asjaomaste ametkondadega. Tänavate sulgemise tasu tasub Kontsessionäär; nõuda Tellijast sõltuvate mitteõiguspäraste takistuste kõrvaldamist Tööde teostamisel või korraldamisel ; sõlmida hoone käitamiseks ja haldamiseks lepinguid ettevõtjatega; taotleda mitte tihemini kui kuue kuu tagant Tellijalt teenuste hindade tõstmist maksimaalselt tarbijahinnaindeksi tõusu ulatuses; taotleda Tellija ostetavate teenuste mahu tõstmist; Kontsessionääril ei ole õigust muuta Tellija poolt kinnitatud Ehitise ehitusprojekti või teha muudatusi Ehitise Töödes ilma Tellija vastavasisulise kirjaliku nõusolekuta . Tellija 1 kohustub: üle andma Kontsessionäärile Tööde teostamiseks vajaliku hoonestusõiguse ala 7 (seitsme) tööpäeva jooksul arvates hoonestusõiguste seadmise asjaõiguslepingu sõlmimisest. Tellija kohustub: viivitamatult teatama Kontsessionäärile selliste asjaolude ilmnemisest, mis takistavad või võivad takistada Tööde teostamist või muul viisil Lepingu kohast täitmist, sõltumata asjaolude tekkepõhjusest; järgima ehitusplatsil Kontsessionääri poolt kehtestatud tööohutuse eeskirju ja nõudeid. tasuma tarbitud teenuste eest 28 päeva jooksul alates arve esitamisest; teavitama Kontsessionääri pikaajalistest regulaarsetest broneeringutest ette vähemalt 28 päeva, sh vajadusest kasutada kõiki ujula radu korraga; ostma 20 aasta jooksul teenuseid minimaalselt (...) euro (käibemaksuta summa) eest aastas vastavalt tehnilises kirjelduses toodud tingimustele; mitte rajama hoonestusõiguse perioodi vältel Tapa valda L epingu esemega konkureerivat objekti. Tellijal on õigus: teostada pidevat kontrolli Ehitise Tööde käigu ja kvaliteedi, samuti kasutatavate materjalide, konstruktsioonide ja seadmete kvaliteedi üle ning puuduste avastamisel teha Kontsessionäärile kohustuslikke ettekirjutisi Tööde kvaliteedi ja projektile ning sätestatud tingimustele mittevastavuse osas. Selleks võib Tellija iseseisvalt palgata omanikujärelevalve teenuse osutaja. Kui Tellijal on pretensioone Tööde kvaliteedi või tähtaegsuse kohta, on Tellijal õigus rakendada Lepingus ette nähtud sanktsioone, kui Kontsessionäär talle antud täiendava tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda; kui Kontsessionäär ei kõrvalda puudusi Töödes Tellija poolt kirjalikus nõudes määratud tähtajaks, on Tellijal õigus peatada Tööde teostamine kuni puuduste kõrvaldamiseni, muutmata sealjuures Lepingu täitmise tähtaega, või anda puuduste likvideerimine kolmandatele isikutele Kontsessionääri kulul või Leping üles öelda ning nõuda Tellijale tekitatud kahju hüvitamist; aktsepteerida või keelduda Kontsessionääri poolt esitatud projektile tehtud muudatusettepanekutest või -töödest; nõuda Kontsessionääri töötajate või alltöövõtja väljavahetamist, kui konkreetses töölõigus nendest töötajatest või alltöövõtjast tingitud ehitusnormide või kvaliteedinõuete eiramine või mahajäämus Tööde teostamise graafikust seab Tellija hinnangul ohtu Lepingu tingimuste (tähtaeg, maksumus jne) täitmise; nõuda Lepingutingimustele mittevastavate alltöövõtjate asendamist; nõuda Kontsessionäärilt Tööde tegemisel ehitusplatsil igapäevast oma tööst tekkinud jääkide koristamist ja ehitusplatsi puhtust. Kontsessionääri koristamisest keeldumisel või mittekvaliteetsel koristamisel peatada Tööd ehitusplatsil kuni kord on tagatud või kasutada tasulist koristusteenust nõudes selleks tehtud kulutuste hüvitamist Kontsessionääri poolt. Eeltoodud põhjustel Tööde peatamise korral puudub Kontsessionääril õigus nõuda Tööde tähtaegade pikendamist; kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahve, kui Kontsessionäär ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, samuti, kui Kontsessionäär ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi; saada teenuseid, mis on fikseeritud tehnilises kirjelduses ja Kontsessionääri poolt esitatud pakkumuses. teha Kontsessionäärile ettepanek teenuste hindade langetamiseks, kui tarbijahinnaindeksi muutus on olnud negatiivne . Kindlustus ja täitmistagatis Kontsessionäär vastutab Lepingu täitmisest tuleneva tegevuse/tegevusetusega kaasneda võivate kõrvalmõjude eest ümbritsevale keskkonnale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. Kontsessionäär sõlmib omal kulul ja esitab Tellijale enne ehitustöödega alustamist ehituse koguriskikindlustuse (CAR) lepingu ja ehitustegevuse tsiviilvastutuskindlustuse lepingu hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. Kontsessionäär tagab, et punktis 6.2. nimetatud kindlustuslepingutest tulenev kindlustuskaitse kehtib kuni ehituskohustuse täitmiseni. Kontsessionäär kohustub hoiduma tegudest, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua kindlustuskaitse lõppemise. Kontsessionäär on kohustatud andma Tellijale enne hoonestusõiguste asjaõiguslepingu sõlmimist täitmistagatise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. Kontsessionäär kindlustab hoone oluliste riskide vastu nagu tulekahju, vandalism ja loodusõnnetused kogu hoonestusõiguse lepingu vältel. Vääramatu jõud Lepingu dokumentidest tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist Pooled Lepingu sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud). Vääramatu jõuga on tegemist juhul, kui nimetatud asjaolu ei saanud Pool mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Pooled ei vastuta Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise eest, kui Lepingu täitmata jätmine on tingitud vääramatust jõust. Vääramatu jõu asjaolu esinemine muudab Lepingus toodud tähtaegu perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu asjaolud takistavad Lepingu täitmist. Lepingu mittetäitmine põhjusel, mida on tekitanud vääramatu jõu asjaolud, loetakse vabandatavaks üksnes tingimusel, et Pooled rakendavad jõupingutusi sellise olukorra vältimiseks ning tingimusel, et võetakse tarvitusele meetmed Lepingu täitmiseks. Pooled peavad oma Lepinguliste kohustuste täitmist jätkama niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on lõppenud. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täimisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt teisele Poolele kirjalikult teatama. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõu asjaolud kohustuse täitmist takistasid. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 30 (kolmekümne) päeva, otsustavad Pooled läbirääkimiste käigus oma Lepinguliste kohustuste täitmise edasised võimalused. Vastutus Lepingu rikkumise eest Pooled kannavad varalist vastutust Lepingu mittetäitmisega või mittekohase täitmisega teisele Poolele tekitatud kahjude eest Eesti Vabariigi õigusaktides ja Lepingus ettenähtud juhtudel. Juhul, kui Kontsessionäär ei teosta Töid vastavalt kalendergraafikus toodud tähtaegadele või ei täida teisi Lepingus võetud kohustusi, siis on Tellijal õigus nõuda Kontsessionäärilt leppetrahvi vastavalt Lepingu lahutamatuks osaks olevale tabelile (projekteerimise ja ehitusaegsete sanktsioonide tabel). Leppetrahvi tasumine ei vabasta poolt Lepingus sätestatud kohustuste täitmisest. Lisaks leppetrahvile on Tellijal õigus nõuda Kontsessionäärilt Lepingu mittenõuetekohasest täitmisest tekkinud kahjude hüvitamist osas, mida leppetrahv ei kata. Pool loetakse vastutavaks Lepingu rikkumise eest ka juhul, kui Lepingu rikkumise eest vastutab Poole esindaja (juhatuse või seda asendava organi liige või muu tema poolt esindatav isik) ning muu isik, keda Pool kasutas oma kohustuste täitmiseks, sealhulgas töötaja, teenistuja, klient, käsundatu või muu isik, kellele Pool usaldas Lepingu või selle osa täitmise. Pool loetakse mistahes asjaolust teadlikuks või seda ettenäinuks või olukorras olevaks, kus ta pidi seda teadma või ette nägema, kui asjaolust teadis või seda nägi ette või pidi sellest teadma või seda ette nägema mistahes Lepingus nimetatud isik, kelle eest Pool vastutab; Kontsessionäär tasub leppetrahvi Tellijale ujula- ja spordikompleksi teenuste mitteosutamise eest 1000 eurot päevas. Kui Tellija ei tasu 28 päeva möödumisel arve esitamisest tarbitud teenuste eest, lisandub 0,01% viivist iga ületatud päeva eest tasumata summalt. Lepingu lõppemine, muutmine, Lepingu ülesütlemine Leping lõpeb Lepinguliste kohustuste täieliku ja nõuetekohase täitmisega. Leping lõpeb ka Poolte kokkuleppel, Lepingu ülesütlemisel ja Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud alustel. Lepingut võib muuta või täiendada ainult kooskõlas riigihangete seadusega. Lepingu muudatused ja täiendused on kehtivad, kui need on sõlmitud kirjalikult ja alla kirjutatud Poolte esindajate poolt. Lepingut võib muuta ka siis, kui ilmnevad järgmised asjaolud vastavalt Riigihangete seaduse §123 lg 1 punktile 2: Ilmastikuolud ei võimalda ehitustöid tähtaegselt lõpetada; Vajalikke lubasid ei ole võimalik tavapäraselt eeldatavate tähtaegade jooksul väljastada. Lepingut muuta sooviv Pool esitab muudatusettepanekud teisele Poolele kirjalikult. Pool on kohustatud nimetatud ettepaneku läbi vaatama ja ettepaneku esitanud Poolele kirjalikult vastama hiljemalt neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul arvates ettepaneku saamisest. Juhul, kui Pooled sõlmivad Lepingu muutmise või täiendamise kokkuleppe, loetakse muudatus või täiendus edaspidi Lepingu lahutamatuks lisaks. Eesti Vabariigi õigusaktide muutmisest tulenev vastuolu mõne Lepingu sättega ei mõjuta ülejäänud Lepingu kehtivust. Lepingupooled kohustuvad vastastikusel kokkuleppel asendama seadusega vastuolus oleva või kehtetu sätte uue seadusliku sättega. Pooltel on õigus Leping üles öelda võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras. Tellijal on õigus Leping üles öelda ka järgmistel juhtudel: kui Kontsessionäär ei ole alustanud ehitustöödega hiljemalt 12 kuu jooksul alates L epingu sõlmimisest; kui Kontsessionäär teeb Töid mittevastavuses graafikuga ning Tööde lõpetamine tähtajaks muutub ilmselt võimatuks; kui Kontsessionäär teostab Töid vastuolus Lepinguga, ehitusprojektidega, kehtestatud ehituseeskirjade, -normatiivide või –standardite või kehtiva seadusandlusega ja planeeringutega; kui Kontsessionäär vaatamata Tellija juhistele ja märkustele teostab Töid süstemaatiliselt ebakvaliteetselt, kasutab ebakvaliteetseid, ebaõigeid või mittenõuetekohaseid materjale, töövahendeid, seadmeid, tooteid, töövõtteid vms; kui Kontsessionäär rikub teisi Lepingust tulenevaid kohustusi ega kõrvalda rikkumist Tellija nõudmisel mõistliku tähtaja jooksul, mis ei või olla pikem kui 7 (seitse) päeva; kui Kontsessionääri suhtes on tehtud pankrotiotsus, Kontsessionääri vara on arestitud või Kontsessionääri majanduslik seisund ei võimalda täita Lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt; kui Kontsessionäär ei vii Lepingutingimustele mittevastavaid ehitustöid Lepingutingimustega vastavusse või viivitab oluliselt (üle 21 (kahekümne ühe) päeva) töö Lepingutingimustega vastavusse viimisega; kui 10 (kümne) päeva jooksul punktis 6 nimetatud kindlustuslepingute katkemisest ei ole Kontsessionäär esitanud Tellijale poliisi samadel tingimustel sõlmitud ehituse koguriskikindlustuse (CAR) ja/või ehitustegevuse vastutuskindlustuse lepingute kohta; kui Kontsessionäär annab Lepingu või ettevõtte üle ilma Tellija nõusolekuta; kui Tapa vald nõuab hoonestusõiguse kandmist hoonestusõiguste seadmise lepingus sätestatud juhtudel Tapa valla nimele või üleandmist Tapa valla poolt määratud isikule, v.a juhul kui kontsessionäär võõrandab kinnisasja koormava hoonestusõiguse tasuta Tapa vallale vastavalt riigihanke alusdokumentide lisaks oleva hoonestusõiguste seadmise lepingu projekti punktis (...) sätestatule. Lepingu punktis 9. 7 . nimetatud alustel Lepingu ülesütlemise korral on Kontsessionäär kohustatud hüvitama Tellijale tekkinud kahju (s.o muuhulgas kulutused, mis tekivad Tellijal seoses uue kontsessionääri leidmisel) ning tasuma Tellijale tema nõudmisel leppetrahvi 100 000 (ükssada tuhat) eurot. Informatsioon Pool kohustub teist Poolt informeerima kõikidest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. Kõik Lepingu täitmise või Lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja informatsioon esitatakse teisele Poolele kirjalikult Lepingus näidatud aadressil või muul aadressil, mida üks Pool on teisele Poolele teatavaks teinud: kirjalikuks teateks loetakse: tähitud kiri, Poole esindajale isiklikult allkirja vastu üleantud kiri, samuti e-kiri, kui saaja on saatjale e-kirja kättesaamist kas e-kirja teel või muul viisil kinnitanud; tähitud kiri loetakse kätte saaduks, kui selle postitamisest on möödunud 5 (viis) päeva. Kõikidest muudatustest Lepingus sätestatud kontaktandmetes peab Pool teisele Poolele teatama hiljemalt 2 (kahe) tööpäeva jooksul nende muudatuste tegemisest arvates. Ühe Poole poolt käesoleva sätte rikkumisel käsitletakse teise Poole saadetud teadet Lepingus sätestatud aadressile, e-posti aadressile kohasel viisil saadetud teatena. Vaidluste lahendamine Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse Poolte vaheliste läbirääkimiste teel. Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu kokkulepet saavutada, siis lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras Viru Maakohtus. Lepingu sisule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Lepingu tõlgendamise aluseks ei või olla ebaõige tähistus ega väljendusviis, mida Pooled kasutasid eksimuse tõttu. Juhul, kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samadel asjaoludel mõistma. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos teiste Lepingu tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab Lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks. Kahtluse korral tuleb väljendeid, millel võib olla rohkem kui üks tähendus, mõista viisil, mis sobib kõige rohkem Lepingu olemuse ja eesmärgiga. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et Pooled ei ole teadlikult või tegelikult kokku leppinud tingimustes, mis on nende õiguste ja kohustuste määramiseks oluline, kui võib eeldada, et Leping oleks sõlmitud ka ilma selles tingimuses kokku leppimata. Sellisel juhul kohaldatakse tingimust, mis on antud asjaolusid arvestades mõistlik, lähtudes Poolte tahtest, Lepingu olemusest ja eesmärgist ning heast usust. Nõupidamised ja koosolekud Korraliste ehitusnõupidamiste toimumise koht ja sagedus lepitakse kokku Tööde alguskoosolekul. Korralisi ehitusnõupidamisi juhatab ja protokollid koostab Kontsessionääri esindaja. Nõupidamiste protokollid esitatakse osalejatele 2 (kahe) järgneva tööpäeva jooksul peale nõupidamist e-kirjaga. Erakorralised koosolekud toimuvad ühe Poole nõudmisel mitte hiljem kui 1 (ühe) tööpäeva jooksul alates sellekohase kirjaliku teate esitamisest teisele Poolele. Nõupidamiste ja koosolekute kohta koostatud protokollid allkirjastavad Poolte esindajad. Pooled on kohustatud kinni pidama nõupidamistel ja koosolekutel protokollitud otsustest. Muud sätted Pooled on kokku leppinud, et lepingu täitmise keel on eesti keel. Kontsessionäär peab olema suuteline suhtlema Tellijaga eesti keeles ning koostama kõik Lepingu täitmisega seotud dokumendid korrektses eesti keeles. Juhul, kui Leping mistahes põhjusel lõpeb või lõpetatakse ennetähtaegselt, siis loetakse, et Tellijale on antud nõusolek Lepingu täitmise käigus loodud ehitusprojektist tulenevate autoriõiguste kasutamiseks. Sellisel juhul loetakse, et autoriõiguste eest makstav autoritasu on Kontsessionäärile tasutud ning Tellijal ei ole kohustust Kontsessionäärile, Töö autoritele või mistahes kolmandatele isikutele selle eest täiendavalt tasuda. Tellija võib neid õiguseid kasutada, avaldada, loovutada või üle anda ning käesolevaga annab Kontsessionäär selleks tagasivõtmatu nõusoleku. Pooled kinnitavad, et neil on kõik seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad volitused, nõusolekud ja heakskiidud Lepingu sõlmimiseks ja Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Pooled kinnitavad, et Lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, õigusakti või põhikirja sätet ega ühtegi varem sõlmitud lepingust või kokkuleppest tulenevat kohustust. Pooled kinnitavad, et Lepingu tekst vastab Poolte tegelikule tahtele. Pooled kinnitavad, et on Lepingu ja selle lisad hoolikalt läbi lugenud ning et kõik Lepingu sätted ja tingimused on üheselt arusaadavad ja mõistetavad. Pooled kinnitavad, et on teisele Poolele teatanud kõigist asjaoludest, mille vastu teisel Poolel on või võib olla, arvestades Lepingu eesmärki, äratuntav oluline huvi, et mõistlikult on arvestatud teise Poole huvide ja õigustega ning et teisele Poolele on esitatud tõeseid andmeid. Pooled kohustuvad teineteist teavitama oma andmete ja/või õigusliku seisundi muutumisest (sealhulgas ärinime muutus, äriühingu jagunemine, ühinemine, ümberkujundamine) hiljemalt 5 (viie) kalendripäeva jooksul vastava muudatuse registreerimisest. Lepingul on allakirjutamise hetkel alljärgnevad lisad: Lisa 1 Tellija poolt L epingu sõlmimise menetluse käigus pakkujatele antud kirjalikud selgitused, täpsustused ja täiendused (kättesaadav e-riigihangete keskkonnast); Lisa 2 Riigihanke alusdokumendid (kättesaadav e-riigihangete keskkonnast); Lisa 3 Kontsessionääri pakkumus, kvalifitseerimisdokumendid (kättesaadav e-riigihangete keskkonnast). Poolte allkirjad Saatja: [email protected] Saaja: "Õiguskantsleri Kantselei - OKK" <[email protected]> Teema: Teema: Tapa ujula kontsessioonilepingu p 3.5 – volikogu volituse ületamine ja varjatud rahaline kohustus Kuupäev: 2025-08-25 08:24 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Kaaskiri Adressaat: Õiguskantsler Ülle Madise Teema: Tapa ujula kontsessioonilepingu p 3.5 – volikogu volituse ületamine ja varjatud rahaline kohustus Lugupeetud õiguskantsler, Pöördun Teie poole kui Tapa Vallavolikogu liige olukorras, kus volikogu pädevust on sisuliselt eiratud ja vallale on võetud varjatud rahaline kohustus, mis võib ulatuda miljonitesse eurodesse. Kontsessioonilepingusse on pärast volikogu otsust lisatud punkt 3.5, mis tagab arendajale 50% hüvitise uusehitise ehitusväärtuse alusel. See ei olnud volikogule esitatud ega volikogu poolt otsustatud. Muudatus tähendab arendajale põhjendamatut eelist ja vallale varjatud kohustust. Kõik minu senised pöördumised – halduskohus, prokuratuur, ministeeriumid, Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon – on lõppenud vaikuse või pädevuse eitamisega. Tulemuseks on „suletud ruum“, kus rikkumine on ilmne, aga järelevalvet ei toimu. Seepärast on ainus sõltumatu institutsioon, kes saab siin sekkuda, Teie – õiguskantsler. Palun Teil hinnata olukorda, algatada järelevalvemenetlus ja vajadusel pöörduda Riigikohtusse. Kui seda ei tehta, jääb mulje, et kohaliku omavalitsuse volikogu pädevust võib rikkuda karistamatult. Lisatud pöördumises on toodud asjaolude järjestikune kirjeldus, näide mustandi ja lõppversiooni erinevusest ning illustratiivne rahaline arvutus, mis näitab, et mängus on miljonid eurod. Lugupidamisega, Heiki Hallik Tapa Vallavolikogu liige