Justiits- ja Digiministeerium Teie nr
[email protected]
Meie 13.08.2025 nr 7-7/241678/2505938
SA Lääne-Tallinna Keskhaigla
[email protected]
SA Viljandi Haigla
[email protected]
SA Ida-Viru Keskhaigla
[email protected]
Surmajuhtumid vanglates
Austatud justiits- ja digiminister
Austatud SA Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Viljandi Haigla ja SA Ida-Viru Keskhaigla juhatuse
esimehed
Eesti vanglates suri ajavahemikul 01.09.2023–01.09.2024 kümme inimest. Neli inimest surid
terviseprobleemide tõttu (neist kaks olid vanglasse toodud kainenema), neli inimest sooritasid
enesetapu, üks inimene suri narkootilise aine üledoosi tõttu ja üks inimene tapeti.
Vanglate sisekontrolli osakonna töötajad uurisid kõiki vanglates aset leidnud surmajuhtumeid. Iga
juhtumi kohta koostati põhjalik memorandum koos tähelepanekute ja soovitustega. Enamikul juhtudel
panid vanglad surmajuhtumi järel kokku tegevusplaani, mis aitaks surmajuhtumeid edaspidi paremini
ära hoida. Ühel juhul tehti ettepanek tervishoiutöötajaga töölepingu lõpetamiseks või hoiatuse
andmiseks. Vanglas aset leidnud tapmise uurimiseks algatati kriminaalmenetlus.
Vanglate sisekontrolli osakonna töötajate tähelepanekud ja soovitused puudutasid surmajuhtumitele
reageerimise kiirust. Taas viidati vanglasisese infovahetuse probleemile. See tähendab, et teave
erakorralise juhtumi kohta ei ole alati selge ega jõua otseste kanalite kaudu ja õigete töötajateni
piisavalt kiiresti. Mitmel juhul tuvastati, et vanglate valvemeedikud ei kasutanud raadiosaatjaid ning
saabusid sündmuskohale vajaliku varustuseta. Tõdeti, et mitmel juhul ei järginud tervishoiuteenuse
osutajad enesetappude ennetamise juhendit ning enesetapuohtu ei hinnatud õigesti.
Sisekontrolli töötajatel tekkis kahtlus, et ühe kainenema toodud inimese terviseseisundi kohta tegi
tervishoiutöötaja järeldusi ilma inimest nägemata. Puudusi esines ka sündmuste dokumenteerimises.
Kahel juhtumil ei saadud kambriukse lukku koheselt lahti ja tuli kutsuda lukuabi. Vanglatöötajatele
tuletati meelde, et oluline on vastata kõnedele, mida kinnipeetavad ja vahistatud teevad
kambriterminali kaudu. Märgiti, et vanglaametnike vestlused kinnipeetavate ja vahistatutega ei tohiks
toimuda üksnes kambriluugi kaudu, vaid inimestega tuleb kohtuda ka vahetult. Inimene ei pruugi
2
soovida enda muredest rääkida, kui vestluse juures viibib kambrikaaslane või mõni teine kõrvaline
inimene.
Kõik vanglate sisekontrolli osakonna töötajate tähelepanekud ja soovitused on vajalikud ja
asjakohased. Vanglateenistus on teinud surmajuhtumite ennetamiseks koostatud juhendeid täiendades
head tööd. Teenistujate jaoks on kokku pandud vaimse tervise esmaabi koolituse materjalid, mis
käsitlevad kriisiolukorras tegutsemist ja vanglas viibivatele inimestele asjatundliku toe pakkumist.
Selle koolituse peavad läbima kõik teenistujad.
Surmajuhtumite analüüsi käigus välja selgitatud kitsaskohti arutatakse nii juhtumi lahendamisega
seotud töötajatega kui ka laiemalt vanglateenistuse teabepäevadel.
Vanglates on tehtud ümberehitustöid, näiteks Viru Vanglas on sisse seatud üks pehme kamber, kus
inimene ei saaks end vigastada. Justiitsministeerium tõdes õiguskantslerile saadetud vastuses
(07.02.2025 kiri nr 10-2/8185), et pärast selle kambri kasutuselevõttu on olnud vähemalt kaks juhtumit,
kus kainenema toodud inimene kukkus kambris, kuid pääses vigastusteta.
Mitmed soovitused, mida õiguskantsler on andnud surmajuhtumite ennetamise kohta (vt nt 2024. aasta
seisukohta) on paraku asjakohased ka praegu.
Järelevalve ja ohutu kinnipidamine
Mitme surmajuhtumi kohta kogutud materjalidest paistis taas silma, et vangla valvurid olid hõivatud
teiste tööülesannetega ja videovalve alla pandud inimest ei jälgitud pidevalt. Mõnel juhul oli
videovalve alla pandud inimene olnud mitu tundi liikumatu, enne kui märgati, et ta on surnud.
Videovalve on abivahend, ent see ei jälgi siiski ise inimest ega anna teada võimalikust terviserikkest
või muust ohust inimese elule. Olukorra muutumist saab märgata töötaja, kes jälgib videopilti pidevalt
tähelepanelikult.
Kordan varem antud soovitust (vt õiguskantsleri 2024. aasta seisukohta) ja palun vanglates kehtestada
selge kord, mis tagab videovalve all viibivate inimeste (iseäranis kainenema toodud inimeste ja
rahutute ning endale ohtlike inimeste) pideva jälgimise. Pidev jälgimine tähendab seda, et keegi peab
kogu aeg videokaamera kaudu inimest jälgima.
Vaadeldud juhtumid viitavad taas sellele, et kainenema toodud inimeste järelevalve peab olema
senisest põhjalikum ja sagedam. Võiks kaaluda võimalust võtta vanglates kasutusele elumärkide
jälgimist võimaldavad aparaadid. Õiguskantsleri andmetel kasutatakse näiteks Norra vanglates juba
mõnda aega andureid, mis mõõdavad endale ohtlike inimeste hingamissagedust.1
Tehnika saab olla abiks, kuid ei asenda vahetut kontakti inimesega. Analüüsitud juhtumite põhjal saab
öelda, et inimese seisukorda ei pruugi olla alati võimalik hinnata videopildi kaudu ega ka kambri ukse
sees olevast aknast sisse vaadates. Selleks tuleb kambrisse siseneda ja püüda inimesega suhelda. Ühel
juhul oli kainenema toodud inimene mitmeid tunde surnud olnud, enne kui seda märgati, ometi oli ta
olnud videovalve all ning valvurid vaatasid kambriukse vaateaknasse iga tunni tagant.
Analüüsitud perioodi surmajuhtumid kinnitavad vajadust, et ka Tartu ja Tallinna vanglates oleksid nn
pehmed kambrid, kus kainenema toodud ja rahututel ning endale ohtlikel inimestel oleks turvaline ja
ohutu olla. Viru Vanglas võiks olla rohkem kui üks pehme kamber juhuks kui korraga tuleb sellisesse
kambrisse paigutada mitu inimest.
1
Vt nt Norra parlamendi ombudsmani 2023. aasta kontrollkäigu kokkuvõtet Agder vangla kohta, lk 7;
https://www.elotec.no/gb/en/elotec-elocare-jails-and-prisons.
3
Kambri seisukord ja turvaline voodivarustus
Kahjuks oli vaadeldud perioodil taaskord juhtum (vt nt õiguskantsleri 2024. aasta seisukohta), kus
suitsiidsel inimesel oli võimalik ennast vigastada kambri põrandakatte küljest võetud tükkidega.
Õiguskantsleri nõunikud nägid 2024. aastal Tallinna Vanglasse tehtud kontrollkäigul, et vähemalt ühes
nn jälgimiskambris (VM-2), kuhu oli paigutatud endale ohtlik inimene, oli põrandakate mitmest kohast
mõranenud, mis võimaldas kattest kergesti teravaid tükke kätte saada.
Tuletan vanglatele taas meelde, et kambri seisukord ei tohi luua inimesele võimalust saada esemeid,
millega on võimalik ennast või teisi vigastada. Eriti hoolsalt tuleb kontrollida sellise kambri
seisukorda, kuhu paigutatakse rahutu ning endale ja/või teistele ohtlik inimene.
Peale selle peaksid vanglad varuma rebenemiskindlat voodivarustust, mida saab vajadusel anda
suitsiidsetele inimestele. Sellele on õiguskantsler samuti tähelepanu juhtinud (vt nt õiguskantsleri
2024. aasta seisukohta).
Esmane tervisekontroll
Haiglate korrektsioonilise meditsiini osakondade (KMO) töötajatel on väga oluline roll vanglates
surmajuhtumite ennetamisel. Õiguskantsler on korduvalt soovitanud, et vanglasse saabunud inimese
esmasesse tervisekontrolli kaasataks ka vaimse tervise spetsialist (vt 2024. aastal Tallinna Vanglasse
tehtud kontrollkäigu kokkuvõte, p 9.3; 2024. aastal Viru Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõte, p
8.4; 2023. aastal Tartu Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõte, p 5.1). Õiguskantsleri
kontrollkäikudel osalenud tervishoiueksperdi hinnangul tuleks esmasel tervisekontrollil kasutusele
võtta ka vaimse tervise küsimustikud, mida inimene saab täita ise või vajaduse korral meditsiinitöötaja
abiga (nt EEK-2, www.peaasi.ee/test). Õiguskantsleri andmetel ei ole neid soovitusi täidetud.
Palun haiglate KMO-del kaasata vanglasse saabunud inimese esmasesse tervisekontrolli ka vaimse
tervise spetsialist ning võtta kasutusele vaimse tervise küsimustikud. Nii on võimalik varakult märgata
esimesi psüühikahäire tunnusmärke, häire süvenemise ohtu või enesevigastamise ohtu.
Üksikvangistuses viibivate inimeste jälgimine
Õiguskantsleri kogutud teave viitab sellele, et haiglate KMO-de töötajad ei käi enda initsiatiivil iga
päev üksikvangistuses viibivaid inimesi vaatamas ega hinda nende seisundit, kuigi seda nõuavad
rahvusvahelised kinnipidamisstandardid ning õiguskantsler on sellele kohustusele korduvalt osutanud
(viimati nt 2024. aastal Tallinna Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõte, p 9.7).
Tervishoiutöötajad ei käi inimese terviseseisundit iga päev hindamas ka siis, kui inimene on paigutatud
lukustatud kambrisse ja videovalve alla meediku otsusel. Ometi on uuringutega kindlaks tehtud, et
üksikvangistuses viibimisega suureneb enesevigastamise ja enesetapu oht.2 Ka mitmed vaadeldud
perioodi surmajuhtumid leidsid aset just siis, kui inimene viibis üksi lukustatud kambris.
Palun haiglate KMO-del tagada, et üksikvangistuses viibivaid inimesi külastaks tervishoiutöötaja iga
päev. Teavet nende inimeste kohta saavad tervishoiutöötajad küsida vanglatelt. Kuna üksikvangistus
seab ohtu eeskätt inimese psüühika, võiks neid inimesi regulaarselt läbi vaadata ka vaimse tervise õe
teadmiste ja oskustega spetsialistid.
2
Vt 2020. aastal Tartu Vangla kontrollkäigu kokkuvõttes kirja pandud analüüsi ja selles viidatud allikaid.
4
Üledoosid ja ravi
Vaadeldud ajavahemikul suri vanglas üks inimene narkootilise aine üledoosi tõttu. Õiguskantsleri
2024. aastal Tallinna Vanglasse tehtud kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert soovitas koolitada
haigla KMO õdesid, et nad tunneksid ära opioidi üledoosist tingitud tervisehäire ning manustaksid
kahtluse korral antidooti. Leian, et see eksperdi soovitus on asjakohane surmade ennetamisel kõigis
vanglates.
Analüüsitud materjalidest nähtub veel, et vanglad otsivad viise, kuidas veelgi tõhusamalt takistada
narkootiliste ainete jõudmist vanglatesse. Mitmetes Euroopa riikide vanglates (nt Ühendkuningriigis,
Saksamaal, Euroopa DrugDetect projekti raames Belgias, Hollandis, Hispaanias ja Kreekas)
kasutatakse tehnilisi vahendeid, mille abil saab tuvastada väga laia spektrit keelatud aineid. Tasuks
kaaluda sarnaste vahendite hankimist ka Eesti vanglatele.
Narkootiliste ainete vanglasse pääsemise tõkestamise kõrval on sama oluline, et tegeletaks
mitmekülgselt ja järjepidevalt vanglas viibivate inimeste sõltuvusravi ja taastumisega. Seda vajadust
on esile tõstetud ka Euroopa Liidu narkostrateegia 2021–2025 kolmandas peatükis.
Mida paremini inimene oma uimastisõltuvusega toime tuleb, seda väiksem on tema vajadus ja soov
uimasteid tarvitada. See võib omakorda vähendada katseid saada vanglasse keelatud aineid ja
üledoosist põhjustatud surmajuhtumeid.
Tervikliku ja inimest toetava lähenemise kohaselt peaksid sh sõltuvushäirega kinnipeetavatele ja
vahistatutele olema kättesaadavad ka vaimse tervise teenused ning vanglateenistus ja haiglate KMO-d
peaksid tegema head koostööd. Paraku ei ole see seni alati nii olnud. Õiguskantsler on korduvalt
tuvastanud, et vanglates napib vaimse tervise spetsialiste (vt nt 2024. aastal Tallinna Vanglasse tehtud
kontrollkäigu kokkuvõte, p 9.2; 2024. aastal Viru Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõte, p 8.2).
Ka ei ole vangla ja haiglate KMO-de koostöö alati sujunud takistusteta. Kitsaskohti vanglas viibivate
sõltuvushäiretega inimestega tegelemises on tõdetud ka 2025. aastal valminud ja Justiits- ja
Digiministeeriumi tellitud rakendusuuringus „Kasutajauuring kinnipeetavate seas“.
Palun hoolitseda selle eest, et vanglas viibivatele sõltuvushäiretega inimestele oleksid tagatud vaimse
tervise teenused ning et vanglad ja haiglate KMO-d teeksid nende inimeste aitamisel tõhusat koostööd.
Palun Justiitsministeeriumilt ja haiglatelt tagasisidet 24. oktoobriks 2025.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Tallinna Vangla, Tartu Vangla, Viru Vangla
Ksenia Žurakovskaja-Aru 693 8415
[email protected]