Vastus

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: Kehtiv kuni: Alus: Teabevaldaja: Sotsiaalkindlustusamet Lea Danilson-Järg Teie 18.02.2026 / [email protected] Meie 27.02.2026 nr 1-13/5172-2 Vastus järelepärimisele Lugupeetud Riigikogu liige Lea Danilson‑Järg Täname Teid pöördumise ning perevägivalla ohvritele suunatud teenuste kvaliteedi ja õiguspärasuse vastu üles näidatud tähelepanu eest. Naiste tugikeskuste teenus on Sotsiaalkindlustusameti jaoks äärmiselt oluline ning meie eesmärk on tagada, et teenus oleks turvaline, usaldusväärne ja vastaks kehtivatele nõuetele, arvestades samal ajal nii abivajajate kui ka teenuse osutajate õigusi. Alljärgnevalt vastame Teie esitatud küsimustele. 1. Kas Sotsiaalkindlustusametil on üldiseks tavaks enda koordineeritavate teenuste kohta laekunud kaebuste kohta info avalikustada? Miks otsustati seda teha Tallinna naiste tugikeskuse puhul? Sotsiaalkindlustusamet ei avalikusta üldjuhul koordineeritavate teenuste kohta laekunud kaebusi ega pooleliolevaid menetlusi. Avalikkust teavitatakse üksnes erandlikel juhtudel, kui see on vajalik teenuse kasutajate turvalisuse tagamiseks või kui avalik huvi kaalub üles piirangud, arvestades samas kehtivat õigusraamistikku (avaliku teabe seadus § 1 ja § 3, mis sätestavad avaliku teabe põhimõtted). Avalikkuses jagatud teave piirdus üldistatud faktidega teenuse kvaliteedi kohta, mistõttu pidasime vajalikuks infot täpsustada ja kinnitada, et teenuse jätkumine ega ohvrite turvalisus ei ole ohus. Selline selgitamine on kooskõlas avaliku teabe seaduse § 28-ga, mis lubab avaliku ülesande täitjal avalikkust teavitada olulistest asjaoludest, sh teenuse kvaliteedi ja ohutusega seonduvast (AvTS § 28 – teabe avaldamise kohustus). 2. Kas Teie hinnangul on antud asjas kaebuste ja menetluste avalik käsitlemine kooskõlas seaduste, eelkõige andmekaitse ja haldusmenetluse alaste nõuetega, ning teenuse osutajaga sõlmitud lepinguga? Sotsiaalkindlustusamet on hinnanud avaldatud teabe vastavust kehtivatele õigusaktidele, sh isikuandmete kaitse üldmäärusele (GDPR), haldusmenetluse seaduse põhimõtetele (HMS § 35– 38 – menetlus- ja isikuandmete kaitse), ning teenuse osutajaga sõlmitud lepingule. Avalikus teates ei olnud teenusesaajate, kaebajate ega töötajate isikuandmeid ning see ei sisaldanud ka menetluslikke detaile. Hindamisel lähtuti ka ohvriabi seadusest, mille § 1 ja § 3 sätestavad ohvri turvalisuse tagamise ning riikliku ohvriabi korralduse põhimõtted. Meie hinnangul on tegutsetud kehtiva õiguse piires, järgides proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid. Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee Registrikood 70001975  3. Kas kaebuste ja menetluste info avaldamine, ilma et süüdistataval oleks seejuures võimalus kasutada õiguskaitse meetmeid, tagab Teie hinnangul õiguspärase ja õiglase kohtlemise? Kinnitame, et avalik teavitus ei ole käsitletav süü tuvastamisena ega lõpliku hinnanguna teenuse osutaja tegevusele. Teenuse osutajal on olnud ja on jätkuvalt võimalus esitada oma selgitusi ning kasutada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (HMS kohased õigused, sh ärakuulamine ja vaide esitamine). Menetlused viiakse läbi haldusmenetluse seaduse nõuetest lähtudes ning ohvriabi seaduse § 3 kohase sotsiaalkaitse korralduse raames. 4. Milliseid negatiivseid tagajärgi võib teie hinnangul kaasa tuua kaebuste ja menetluste avalikustamine, kui neis toodud väited lükatakse hiljem ümber ja osutuvad vääraks? Kuidas te plaanite sel juhul korvata teenuse mainele ja lepingupartnerile põhjustatud kahju? Oleme teadlikud võimalikest negatiivsetest mõjudest teenuse mainele juhuks, kui väited menetluse käigus ei kinnitu. Sellisel juhul hindab amet olukorda tervikuna ning vajaduse korral täpsustab või täiendab avalikkusele antud teavet kooskõlas AvTS § 28-ga, mis sätestab teabeavalduse ajakohasuse ja täpsuse põhimõtte. Ameti eesmärk ei ole kahjustada lepingupartnerite mainet, vaid tagada teenuse kasutajate turvalisus ja avalikkuse usaldus ohvriabiteenuste vastu. 5. Kodulehel avaldatud artiklis on kirjutatud: „Turvatunnet loob nii vastuvõtja teadlik ja hooliv käitumine kui ka keskkond ise: tugikeskus peab olema puhas, hubane ja ohutu, ilma lastele ohtlike esemete või aineteta.“  Palun teil esitada dokumendid, kus on sätestatud täpsed nõuded naiste tugikeskuse puhtusele ja hubasusele ning ohutusnõuded, sh loetelu lastele ohtlikest esemetest või ainetest, mida ei või tugikeskuse ruumides olla. Kas te olete viinud läbi tugikeskuste hindamisi nende kriteeriumite alusel?  Palun teil esitada dokumendid, millega on fikseeritud eelnimetatud nõuete konkreetsed rikkumised Tallinna Naiste Tugikeskuse poolt, sh loetelu lastele ohtlikest esemetest ja ainetest, mis järelevalve käigus avastati. Kodulehel avaldatud artiklis toodud nõuded („tugikeskus peab olema puhas, hubane ja ohutu, ilma lastele ohtlike esemete või aineteta“) tulenevad:  riigihanke (viitenumber 266688) alusdokumentidest, leitav https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/6095260/documents?group=B  Naiste tugikeskuse teenuse kvaliteedijuhisest (SKA), mis kirjeldab ruumide ohutuse, hügieeni ja keskkonna sobivuse nõudeid ohvritele ja lastele, täpsemalt https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2023- 05/Naiste%20tugikeskuse%20teenuse%20kvaliteedijuhis.pdf  Naiste tugikeskuse teenuse kirjeldusest, mis sätestab ruumilise keskkonna põhimõtted, sh turvalise ajutise majutuse nõuded ning ruumide sobivuse kodulähedase majutuse tagamiseks, täpsemalt https://tallinnanaistetugi.ee/meie-teenused/teenuse-kirjeldus/  Ohvriabi seadusest, mis seab eesmärgiks ohvri turvatunde ja toimetulekuvõime taastamise (OAS § 1 ja § 3);  SKA ametlikust seisukohast, kus rõhutatakse puhta, hubase ja lastele ohutu keskkonna kohustust (SKA artikkel 17.02.2026, https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/naiste- tugikeskusesse-poordujate-turvatunde-tagamisel-ei-saa-teha-kompromisse). SKA viib oma ülesannete raames lepingupartneritega kõikides teenuse osutamise tegevuskohtades, sh naiste tugikeskustes läbi regulaarset järelevalvet, kuid detailseid järelevalvedokumente ei saa avalikustada AvTS juurdepääsupiirangute tõttu. 6. Kodulehel avaldatud artiklis on kirjutatud: „Teenuse osutaja peab tagama turvalise ajutise majutuse, mis on võimalikult kodusarnane, ja kasutama ajutise turvalise majutuse pakkumiseks inimväärikust ja traumeerivast sündmusest taastumist toetavaid ruume.“ 2   Palun teil esitada dokumendid, kus on sätestatud kriteeriumid võimalikult kodusarnastele, inimväärikust ja traumeerivast sündmusest taastumist toetavatele ruumidele. Kas te olete viinud läbi tugikeskuste hindamisi nende kriteeriumite alusel?  Palun selgitada, millist taset tuleb arvestada ja kellest tuleb lähtuda olukorras, kus tugikeskuse majutusele saabuvad äärmiselt erisugustes tingimustes elama harjunud inimesed? Nõuded tuginevad järgneval:  Ohvriabi seaduse 2023. aasta muudatustele, mil täpsustati tugikeskuste teenuse sisu, rõhutades ruumilist turvalisust, konfidentsiaalsust ja traumateadlikku lähenemist (OAS § 1 ja § 3);  riigihanke (viitenumber 266688) alusdokumentidest, leitav https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/6095260/documents?group=B  Naiste tugikeskuse teenuse kvaliteedijuhisele, mis kirjeldab kodusarnase, väärika ja taastumist toetava keskkonna põhimõtteid (nt ruumide korrashoid, rahulik keskkond, ohtude ennetamine) https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2023- 05/Naiste%20tugikeskuse%20teenuse%20kvaliteedijuhis.pdf  Teenuse kirjeldusele, mis seab esikohale ohvri psühholoogilise ja füüsilise turvalisuse ning ruumilise keskkonna sobivuse kodulähedaseks majutuseks;  SKA seisukohale, mille kohaselt ei eelda kodusarnane keskkond luksust, vaid järjepidevat tähelepanu ohvri vajadustele ja ruumide eesmärgipärast hooldamist (SKA artikkel 17.02.2026). Tugikeskuse ülesanne on kohandada keskkond eri taustaga naiste ja laste vajadustele, lähtudes ohvri individuaalse abivajaduse hindamisest (NTK teenuse kirjeldus ja kvaliteedijuhis). SKA on avatud arutelule nii õigusruumi kui ka praktikate täiendamise üle ning peab oluliseks konstruktiivset koostööd, et lähisuhtevägivalla ohvritele suunatud teenused oleksid jätkuvalt kvaliteetsed, õiguspärased ja usaldusväärsed. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor 3