Leping

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. TÖÖVÕTULEPING Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, mida põhimääruse alusel esindab peadirektor Maret Maripuu ja aktsiaselts EMOR (edaspidi töövõtja), registrikood 10076576, mida esindab juhatuse liige Karin Niinas, edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“, (viitenumber 300086) (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2. Lepingu esemeks on lastemaja tulemuslikkuse ja sihtrühma laiendamise uuring (edaspidi töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides ja ulatuses, milles riigihanke alusdokumendid seda ette näevad, töövõtja poolt riigihankes esitatud pakkumuses. 1.3. Tööd rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. 1.4. Lepingu dokumendid, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks, on järgmised: 1.4.1. lepingu muudatused; 1.4.2. käesolev lepingu põhitekst koos lisadega; 1.4.3. poolte heaks kiidetud protokollilised otsused (koosolekute protokollid); 1.4.4. tellija poolt riigihanke menetluses antud selgitused ulatuses, milles need ei muuda, vaid üksnes täpsustavad või selgitavad riigihanke alusdokumente; 1.4.5. muud riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus koos selle lisadega; 1.4.6. töövõtja pakkumus riigihankes. 1.5. Kui lepingu dokumentide vahel esineb vastuolusid, lähtutakse prioriteetsuse määramisel eelmises punktis toodud lepingu dokumentide loetelu järjekorrast (loetelus eespool asetsev lepingu dokument on prioriteetsem järgneva suhtes). Riigihanke alusdokumentide vastuolude korral on nende prioriteetsuse järjekord järgmine: hanketeade, hankelepingu eseme tehniline kirjeldus, muud riigihanke alusdokumendid. 1.6. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.6.1. Lisa 1 – andmetöötlusleping; 1.6.2. Lisa 2 – tehniline kirjeldus. 2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt töövõtja riigihanke pakkumuses fikseeritud töö kogumaksumusele 92 590 eurot (edaspidi lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras. 2.2. Tellija tasub töö eest pärast vastava etapi vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel järgmiselt: 2.2.1. I etapi (vaheraporti) vastuvõtmise järgselt 25% lepingu hinnast, s.o 23 147,50 eurot (km-ta); 2.2.2. II etapi (vaheraporti) vastuvõtmise järgselt 25% lepingu hinnast, s.o 23 147,50 eurot (km-ta); 2.2.3. III etapi (vaheraporti) vastuvõtmise järgselt 25% lepingu hinnast, s.o 23 147,50 eurot (km-ta); Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. 2.2.4. IV etapi (uuringu lõppraporti) üleandmise ja tulemuste tutvustuste/esitluste läbiviimise (tulemusi esitletakse tellijale kuni kahel veebiüritusel) järgselt 25% lepingu hinnast, s.o 23 147,50 eurot (km-ta). 2.3. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 2.4. Töövõtja esitab tellijale arved e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 300086, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest), tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed. 2.5. Tellija tasub töövõtjale 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest. 3. Töö teostamine ja vastuvõtmine 3.1. Töö teostamise tähtaeg on hiljemalt 12 kalendrikuud lepingu sõlmimisest. Hiljemalt nimetatud tähtpäevaks annab töövõtja tellijale üle korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud eestikeelse lõpparuande, alusandmed ja lõpparuande juurde kuuluvad lisad, mis esitatakse digitaalses töökeskkonnas (nt Sharepoint või muu sarnane) muudetaval kujul ja eksporditud koopiana mittemuudetavas formaadis (soovitavalt .pdf). 3.2. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks, tegevus- ja/või ajakava kohandamiseks, töö teostamise metoodika kohandamiseks vms. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö lepingutingimustele vastavuse eest. 3.3. Töövõtja kohustub teostama tööd tähtaegselt, kvaliteetselt ja kooskõlas lepingus sätestatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. 3.4. Töövõtja täpsustab ja vajadusel valmistab koostöös tellijaga ette ning esitab tellijale dokumendid, mida on vaja esitada Andmekaitse Inspektsioonile ja eetikakomiteele loa saamiseks andmete töötlemiseks, mis on vajalik töö teostamiseks. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada. 3.5. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui uuringurühma liige ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks uuringurühma liikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu esemeks oleva teksti tõlkimisel. 3.6. Töövõtja viib töökoosolekud ja muud kohtumised läbi võimaluse korral veebi vahendusel, sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid töö teostamise käigus haldama, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge. Töövõtja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust. 3.7. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka või on vajalikud töö nõuetekohaseks teostamiseks. 3.8. Töövõtja esitab tellijale tööd neljas jaos, vaheraportite ja lõpparuandena, ning teostab tööd vastavalt riigihanke pakkumuses esitatud tööplaani tegevuste kavale ning nende kirjeldustele. 3.9. Töövõtja esitab tellijale esimese eestikeelse vaheraporti hiljemalt 3 (kolm) kuud pärast lepingu sõlmimist. Vaheraportite esitamise järjekord on töövõtja otsustada. Vahearuanne esitatakse digitaalses töökeskkonnas (nt Sharepoint või muu sarnane) muudetaval kujul ja eksporditud koopiana mittemuudetavas formaadis (soovitavalt .pdf). 3.10. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks. Töö üleandmine fikseeritakse töö üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija vaatab akti läbi ja kontrollib Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. teostatud töö või selle etapi vastavust lepingus sätestatule 14 kalendripäeva jooksul, mil ta võtab töö vastu või esitab motiveeritud pretensiooni, miks ta tööd vastu ei võta. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 kalendripäeva võrra, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut. 3.11. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 3.12. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama tööd vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. 3.13. Töövõtja peab kasutama töö teostamiseks isikuid, kelle pädevus ja kogemus vastavad riigihanke alusdokumentides sätetatud nõuetele ning kelle andmed töövõtja esitas hankijale riigihanke pakkumusega. Isiku(te) võimaliku vahetumise korral peab olema tagatud, et töid teostab vähemalt riigihanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isik(ud). Riigihanke pakkumusega esitatud isiku(te) vahetumise vajadustest tuleb teavitada tellijat esimesel võimalusel ning esitada tellijale uu(t)e meeskonnaliikme(te) kvalifikatsiooni ja töökogemust kajastavad dokumendid. Nimetatud isiku(te) vahetamiseks on vajalik tellijapoolne nõusolek. 3.14. Kui töövõtja teostab tööd kolmandate isikute läbiviidud töö jätkuna või tuginedes kolmandate isikute koostatud materjalidele, on ta kohustatud kontrollima materjalide sobivust ning mittesobivusel teavitama sellest tellijat. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja teostatud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 3.15. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima lepingu punktis 1.3 toodud rahastaja tingimusi (sh teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale). 3.16. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. Kui töö nõuetekohast teostamist takistab tellijast tulenev asjaolu, peab töövõtja sellest tellijat teavitama hiljemalt 2 (kahe) tööpäeva jooksul. Kui töövõtja ei teavita tellijat sellest kokkulepitud aja jooksul, kaotab töövõtja õiguse nõuda tellija tegevusega seonduvalt töö tähtaegade muutmist. 3.17. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta lepingus sätestatule, esitades töövõtjale selle kohta pretensiooni. 3.17.1. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega teostatud töö parandamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu puudustega ja kasutada õiguskaitsevahendeid. 3.17.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega teostatud töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel ja alandada lepingu hinda. 3.17.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. Kui ekspertiisikulud tuleb osaliselt või tervikuna kanda etteulatuvalt, tasub need sel hetkel töövõtja kui ekspertiisi tellija ning hiljem, sõltuvalt ekspertiisi tulemusest, toimub vajadusel ekspertiisikulude hüvitamine või tasaarvestus vastavuses käesoleva punkti teises ja kolmandas lauses sätestatuga. Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. 3.17.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija poolt antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 3.18. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingu punktis 3.10 sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 3.19. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko. 4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 4.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud kahju eest täies ulatuses. 4.2. Kui töövõtja ei teosta tööd või töö ei vasta lepingutingimustele, on tellijal lisaks muude õiguskaitsevahendite kasutamisele õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise kohta. 4.3. Töö teostamise mis tahes tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, kuid käesoleva punkti alusel kokku mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 4.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi ja tellija taganeb lepingust, on tellijal õigus tellida mitteteostatud või mittenõuetekohaselt teostatud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud tööle kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt. 4.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,5% tähtajaks tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 4.6. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 30% lepingu hinnast ja/või lepingust taganeda. 4.7. Poolel tuleb teavitada teist poolt leppetrahvi nõudmisest 90 päeva jooksul alates lepingu rikkumise lõppemisest. 4.8. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool. 4.9. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Kõik leppetrahvid on kokku lepitud eesmärgiga tagada kohustuse täitmist, mitte eesmärgiga asendada kohustuse täitmist. 4.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 4.11. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab tellijale õiguse lepingust taganeda, loetakse muu hulgas, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi: 4.11.1. töövõtja teostatavas töös esinevad korduvad kvaliteediprobleemid, mille pinnalt on alust arvata, et töövõtja ei suuda teostada nõuetele vastavat tööd; 4.11.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö teostamisele kehtestatud nõuetest ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul; 4.11.3. töövõtjal on tekkinud töö teostamisel mahajäämus enam kui 30 päeva ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul; 4.11.4. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või intellektuaalomandiõiguse nõudeid ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul; Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. 4.11.5. rahastaja tingimuste (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) mittejärgimine ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul; 4.11.6. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid; 4.11.7. kui töövõtjal puuduvad vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, sh kui pädev asutus teeb töövõtja suhtes tegevusloa andmisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse või kui töövõtja tegevusloa kehtivus lõppeb lepingu kehtivuse ajal. 4.12. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab töövõtjale õiguse leping erakorraliselt lõpetada, loetakse: 4.12.1. kui tellija viivitab töövõtja arve tasumisega enam kui 21 päeva ja kui tellija ei lõpeta rikkumist töövõtja poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul; 4.12.2. kui töö teostamine muutub võimatuks tellija lepingu rikkumise tõttu ja tellija ei lõpeta rikkumist töövõtja poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul. 4.13. Kui tellija ütleb lepingu üles korraliselt VÕS § 655 alusel või kui töövõtja lõpetab lepingu erakorraliselt, on tellijal kohustus tasuda töövõtjale töö eest tasu proportsionaalselt lepingu lõppemise hetkeks teostatud ja tellijale üle antud tööga. 4.14. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja/või ei järgi töö teostamisel lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) ja selle tõttu tehakse tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 4.15. Töövõtjal ei ole VÕS §-s 654 sätestatud pandiõigust. 4.16. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut. 4.16.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. 4.16.2. Kui kehtestatakse täiendavaid piiranguid, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule, kui kõik vääramatule jõule tuginemise eeldused on täidetud. 4.16.3. Seoses töö teostamist takistada võiva pandeemia või muu kriisiga on vääramatuks jõuks üksnes see, kui töö teostamist takistab riigiasutuse kohustusliku iseloomuga korraldus või muu regulatsioon. Riigiasutuste soovitused ei ole vääramatuks jõuks. 4.17. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 5. Intellektuaalomandiõigused 5.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid (edaspidi teos), siis loetakse, et kõik teose suhtes kehtivad autori varalised õigused lähevad arvates teose tellijale üleandmisest automaatselt, täies mahus, tagasivõtmatult ja ilma selle eest eraldi tasu maksmata töövõtjalt üle tellijale. 5.2. Teose suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas loetakse, et arvates teose tellijale üleandmisest annab töövõtja tellijale automaatselt ja ilma selle eest eraldi tasu saamata kogu asjaomaste õiguste tähtaja jooksul kehtiva, tagasivõtmatu ja all-litsentsi andmise õigusega ainulitsentsi. Ainulitsents on lepingu tähenduses litsents, mis annab litsentsi esemeks olevate õiguste teostamise ainuõiguse litsentsisaajale (tellijale) ning välistab samade õiguste teostamise kõigi teiste isikute, sh litsentsiandja (töövõtja) enda poolt. Juhul kui Eesti õigus peaks osalt või täielikult keelama eelnimetatud tingimustel isiklike autoriõiguste Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. litsentseerimise, siis loetakse, et litsents on antud kõige laiematel tingimustel, mida Eesti õigus võimaldab (see hõlmab iga üksiku isikliku õiguse kaupa nii litsentsitüüpi, litsentsi territooriumi, tähtaega, tagasivõetavust kui all-litsentseeritavust). Tellijale antav isiklike õiguste litsents ei piira mingil moel teose kasutamise viisi ega nõua tellija poolt töö kasutamiseks töövõtja täiendavat või eelnevat luba. Tellija poolt tehtud teose hilisemate muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja ega viimase heaks tegutsenud füüsiline isik. 5.3. Olenemata eelmises punktis sätestatust lepivad pooled kokku, et tellija näitab teose juures mõistlikus suuruses ja paigutuses ära teose loonud füüsilis(t)e isiku(te) nime(d) ning töövõtja ärinime ja/või kaubamärgi. 5.4. Töövõtja kinnitab ja tagab, et tal on lepingut sõlmides või ta omandab lepingu täitmise käigus kõik vajalikud õigused, et teha võimalikuks teose suhtes kehtivate autoriõiguste õiguspärane edasivõõrandamine või litsentseerimine tellijale käesolevas peatükis sätestatud moel. Tellijal on õigus töövõtja poolt käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kohustuse täitmist kontrollida, nõudes selleks töövõtjalt mõistliku aja jooksul selgitusi ja dokumente. 5.5. Kui töövõtja poolt tellijale üleantav töö sisaldab ka intellektuaalomandiõigusi, mis ei pärine algupäraselt töövõtjalt või tema heaks tegutsevatelt füüsilistelt isikutelt (nt autoriõigusega kaitstavad teosed, mille on loonud töövõtjaga mitteseotud kolmandad osapooled), siis kohustub töövõtja tagama, et ta on omandanud kõik vajalikud õigused, et anda tellijale edasi sellises mahus intellektuaalomandiõigused, mis võimaldavad tellijal tööd sihtotstarbeliselt, ilma tähtajaliste piiranguteta ja ilma ühelegi kolmandale osapoolele tasu maksmata kasutada. 5.6. Kui töövõtja rikub eelmises kahes punktis sätestatud kohustust tagada endal vajalike intellektuaalomandiõiguste olemasolu tellijale edasiandmiseks või kui töövõtja rikub lepingu täitmisel mistahes moel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi ning sellega kaasneb tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama. 5.7. Kui lepingu täitmise käigus luuakse kaitstavat tööstusomandit (sealhulgas, kuid mitte ainult patent, kasulik mudel ja tööstusdisainilahendus), kuulub õigus selle registreerimisele ainuisikuliselt tellijale. 5.8. Töövõtja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et ta ei riku lepingu täitmisel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi. Kui selle kohustuse rikkumisel töövõtja poolt tekib tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama. 5.9. Töövõtja tasu kõigi käesolevas peatükis sätestatud intellektuaalomandiõiguste võõrandamise või litsentseerimise eest sisaldub lepingu hinnas ning töövõtjal ei teki käesoleva peatüki alusel täiendavat tasunõuet tellija vastu. 6. Teadete edastamine 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel. 6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval. Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. 7. Poolte kontaktisikud 7.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Merit Korbe, tel 5322 5878, e-post: [email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 7.2. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Kristiina Saks, tel 528 7669, e-post: [email protected]. Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 8.2. Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda. 8.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul või nendele isikutele, kellele informatsiooni avaldamise kohustus tuleneb õigusaktidest, ning seda tingimusel, et avaldatakse vaid vältimatult vajalik hulk informatsiooni, tagades maksimaalses võimalikus ulatuses informatsiooni konfidentsiaalsus, või isikutele, kes seda teavet vajavad käesoleva lepingu täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. 8.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalik, st üldsusele teada. Töövõtja võib konfidentsiaalset informatsiooni kasutada üksnes kitsalt käesoleva lepingu täitmiseks ning töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset informatsiooni muul eesmärgil, sh kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 8.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Kui kolmandale isikule avaldatakse lepingus sätestatud või õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. 8.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga. 9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 9.2. Juhul, kui poolest mitteoleneval põhjusel, näiteks kolmanda osapoole või sekkumise omaniku või rakenduspartneri tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse vajadusel edasi ka lepingu lõpp- ja/või vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud, ning lepitakse kokku vajadusel ajakava muudatustes. 9.3. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel, kui: 9.3.1. lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööga alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse töödega tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas tööga alustamine viibis. Kui töö teostamine lepingu tähtaegu järgides osutub seetõttu võimatuks, on tellijal õigus lükata tähtaega vastavalt edasi ja määrata uued tegevuste ja aruandluse tähtajad; 9.3.2. lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus, keemia- või loodusõnnetus vms) või pannakse õigusaktiga kehtima lepingu pooltele kohustuslikud lepingu täitmist takistavad meetmed (nt kehtestatakse riikliku eriolukord ja sellega seonduvad liikumis- või kogunemispiirangud), mistõttu ei osutu võimalikuks töö teostamine (näiteks intervjuude läbiviimine jms) lepingus sätestatud tingimustel või mõistlike alternatiivsete meetoditega, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja/või tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega proportsionaalselt lepingu täitmist takistanud asjaolude esinemise aja võrra; 9.3.3. lepingu punktis 3.4 viidatud loa saamine on viibinud võrreldes asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (kuus nädalat) või kui tellija on viivitanud vajalike juhiste üleandmisega, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja/ või tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega. Kõik töö tähtaegu puudutavad muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana. 9.4. Lepingu aja- ja/või tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra. 9.4.1. Töövõtja esitab aja- ja/või tegevuskava muutmiseks ja/või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- ja/või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia mõistlike alternatiivsete meetoditega. 9.4.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 10 tööpäeva jooksul piirangute ja keeldude äralangemisest. 9.5. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 9.6. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele või kui töövõtja likvideeritakse või reorganiseeritakse, kusjuures lepingust tulenevad töövõtja kohustused ei lähe üle tema õigusjärglasele. Tellija teatab töövõtjale ülesütlemisest kirjalikult ette vähemalt 15 kalendripäeva. Tellija tasub töövõtjale lepingu lõppemise Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. hetkeks faktiliselt teostatud töö eest. 10. Lõppsätted 10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 10.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 10.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 10.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse Harju Maakohtus. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Karin Niinas Peadirektor juhatuse liige  „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086) Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. Töövõtulepingu Lisa 1 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingulisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“, viitenumber 300086, tulemusena sõlmitud töövõtulepingust nr [lepingu nr] (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja aktsiaselts Emor (edaspidi: volitatud töötleja) vahel. Vastutavat töötlejat ja volitatud töötlejat nimetatakse edaspidi eraldi ka kui pool ning ühiselt kui pooled. 1. Eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida vastastikustes õigustes ja kohustuses, mida pooled lepingu täitmisega kaasneval isikuandmete töötlemisel järgivad. Käesolev lisa kujutab endast pooli omavahel siduvat andmetöötluslepingut Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679) (edaspidi: üldmäärus) artikli 28 lõike 3 tähenduses. 1.2. Füüsiliste isikute (edaspidi: andmesubjektide) kategooriad ja nende kohta käivate isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse, isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja esmased dokumenteeritud juhised sisalduvad lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vastutav töötleja võib anda isikuandmete töötlemiseks volitatud töötlejale täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad lepingu täitmisel järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, kuid ka suuniseid, juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on koostatud isikuandmete kaitse valdkonnas järelevalve, teavitus- ja ennetustöö korraldamise eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas järgmistest terminitest ja nende definitsioonidest: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – iga isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, näiteks kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid üksnes lepingu täitmise eesmärgil, vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, lepingus kirjeldatud ulatuses ja viisil ning vastavalt käesolevas lisas sätestatud tingimustele. Kui see on lepingu täitmiseks vajalik, võib volitatud töötleja isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel:  „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086) Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. 3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele. 3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat viivitamatult kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja igakordsel eelneval loal, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 3.6. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava loata võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik. Sellisel juhul teavitab volitatud töötleja vastutavat töötlejat teise volitatud töötleja kaasamise, lisamise või asendamise kavatsusest, andes seeläbi vastutavale töötlejale võimaluse esitada ettepaneku suhtes vastuväiteid. Kui vastutav töötleja ei ole esitanud volitatud töötlejale 10 kalendripäeva jooksul vastuväiteid või kui vastutav töötleja selle heaks kiidab, võib volitatud töötleja teavituses märgitud viisil teise volitatud töötleja kaasata, lisada või asendada. 3.6.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, milles sisalduvad käesolevas lisas sätestatuga vähemalt samaväärsed andmekaitsekohustused. 3.6.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa teise volitatud töötleja kasutamiseks. 3.7. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti kohustub volitatud töötleja tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikutel (sh volitatud töötleja töötajad, teised volitatud töötlejad ja nende töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) lasub samaväärne konfidentsiaalsuskohustus. 3.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvameetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas: 3.8.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.8.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.8.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt); 3.8.4. tagama, et igal isikuandmete töötlemises osaleval isikul oleks juurdepääs ainult temale tööülesannete täitmiseks vajalikele isikuandmetele. 3.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik  „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086) Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. Andmesubjekti taotluse lahendamise otsustab vastutav töötleja. Volitatud töötleja ei vasta andmesubjekti või mistahes muu kolmanda isiku päringule ilma vastutava töötleja eelneva kooskõlastuseta. 3.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Volitatud töötleja teeb sel eesmärgil vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse alusel kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik käesolevas lisas sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks . Pooled on kokku leppinud, et: 3.11.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.11.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, sh andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast järgimist; 3.11.3. vastutav töötleja käsitleb volitatud töötlejalt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena. 3.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud viivitamatult, kuid hiljemalt päringu saamisele järgneva 3 kalendripäeva jooksul otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb järelevalveasutuse päringute lahendamisel ja neile vastamisel, iseäranis volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes, vastutava töötlejaga igakülgselt koostööd. 4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Volitatud töötleja võib edastada isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda asuvale vastuvõtjale (sh teisele volitatud töötlejale), ainult juhul, kui vastavaks andmeedastuseks ja edasiseks andmetöötluseks esineb õiguslik alus, sh: 4.1.1. vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on Euroopa Komisjoni kaitse piisavuse otsuse kohaselt tagatud Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaga samaväärne isikuandmete kaitse tase; või 4.1.2. asjakohaste kaitsemeetmete rakendamisel üldmääruse artikli 46 tähenduses. 4.2. Eelmises punktis sätestatust sõltumata töötleb volitatud töötleja isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda (sh edastab kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale) üksnes vastutava töötleja igakordsel kirjalikul loal. 5. Pilvepõhise AI keelamine 5.1. Isikuandmeid ei tohi sisestada või edastada avalikesse või kommertslikesse tehisintellekti süsteemidesse (nt Deepseek, ChatGPT, Google Bard, Microsoft Copilot jt). 6. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 6.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või selle kahtlusest teada.  „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086) Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. 6.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde muu asjakohase dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 6.3. Volitatud töötleja teeb isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse korral vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et koostada tegevusplaan ja rakendada seda isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik temalt mõistlikult oodatava, et isikuandmetega seotud rikkumise jätkumist ja edasisi rikkumisi ära hoida ning kahju vähendada. 6.4. Järelevalveasutuse ja/või andmesubjekti teavitamise vajaduse üle isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse korral otsustab vastutav töötleja. Volitatud töötleja ei edasta järelevalveasutusele, andmesubjektile või mistahes muule kolmandale isikule teavitust ilma vastutava töötleja eelneva kooskõlastuseta. 7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel kustutama, hävitama või tagastama vastutavale töötlejale kõik lepingu alusel töödeldavad isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed kustutada, hävitada või tagastada hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul alates lepingu lõppemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise, hävitamise ja/või tagastamise kulud kannab volitatud töötleja. 7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelmises punktis nimetatud toimingud. 7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. 7.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud teisiti. Vastutav töötleja Volitatud töötleja  „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086) Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: ___________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Eelteavitus ☐ Lõplik teavitus ☐ Varasema teavituse täiendamine 3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________ ☐ Toimus ühekordne rikkumine ☐ Rikkumine jätkuvalt toimub 4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud ☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda ☐ Isikuandmete loata avaldamine ☐ Isikuandmeid nägi vale isik ☐ Isikuandmed edastati valele isikule ☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või õngitsusrünne) ☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega ☐ Muud (palun täpsusta): ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Miks rikkumine toimus (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine ☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav koolitus) ☐ Inimlik viga ☐ Tehniline viga  „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086) Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt teine volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):_____________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ ☐ Asjaolud pole veel teada 5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000 – 9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Ees-, perenimi ☐ Sünniaeg ☐ Isikukood ☐ E-post ☐ Telefoni nr ☐ Postiandmed või elukoha aadress ☐ Kasutajanimed, salasõnad ☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi) ☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed, maksevõime hindamine) ☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave) ☐ Geolokatsiooni andmed ☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas) ☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta ☐ Lapsendamissaladuse andmed ☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta ☐ Rassiline või etniline päritolu ☐ Poliitilised vaated ☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused ☐ Ametiühingusse kuulumine ☐ Geneetilised andmed  „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086) Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. ☐ Biomeetrilised andmed ☐ Terviseandmed ☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ______ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik) ☐ Jah ☐ Ei 6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000-9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:_______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Töötajad ☐ Kliendid ☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed). ☐ Patsiendid ☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek ☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga  „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086) Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. ☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast) ☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle ☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi) ☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks) ☐ Diskrimineerimine ☐ Identiteedivargus ☐ Pettus ☐ Rahaline kahju ☐ Kahju tervisele ☐ Risk elule ☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine ☐ Mainekahju ☐ Usalduse kadu ☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut): ☐ E-kirjaga  „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086) Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. ☐ Lühisõnumiga (SMS) ☐ Helistamisega ☐ Meedias sh sotsiaalmeedias ☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________ ☐ Pole selge kas on vaja teavitada ☐ Ei ole vajalik teavitada Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud: ☐ Ei ☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): ___________________________________________________________________________ ______  „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086) Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. Lisa 2 LASTEMAJA ROLL SEKSUAALSELT VÄÄRKOHELDUD LASTE ABISTAMISEL JA LASTEMAJA SIHTRÜHMA LAIENDAMINE Tellitava uuringu tehniline kirjeldus 1. Uuringu tellija andmed Organisatsiooni nimi Sotsiaalkindlustusamet Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks) Paldiski mnt. 80a, Tallinn Organisatsiooni esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress) Maret Maripuu (Sotsiaalkindlustusameti peadirektor; [email protected]) Projektihanke kontaktisik (nimi, ametikoht, e-posti aadress) Merit Korbe (Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna traumeeritud laste toetamise talituse ekspert; [email protected]) 2. Lastemajateenuse kirjeldus Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) lastemajateenus on riigi poolt korraldatud ja rahastatud lapsesõbralik mitut eriala ühendav teenus seksuaalselt väärkoheldud ja kahjustava seksuaalkäitumisega lastele1 üle Eesti. Lastemaja asetab esikohale lapse õigused ja toob ühe katuse alla kokku erinevate valdkondade spetsialistid (lastekaitsetöötaja, politseiametnik, prokurör, psühholoog jt), kelle ühine eesmärk on taastada lapse heaolu ja turvatunne. Lastemajateenus aitab kaasa seksuaalselt väärkoheldud laste paremale tuvastamisele, tagab lapsesõbralikuma kohtlemise kriminaalmenetluses ning korraldab lastele ja peredele vajaliku abi. Lastemaja meeskond hindab lapse tervislikku ja sotsiaalset olukorda ning edasist abivajadust, viib läbi juhtumi lahendamiseks vajalikud uurimistoimingud, pakub lapsele abi ja nõustamist ning suunab vajadusel pere psühholoogi või terapeudi vastuvõtule. Lastemajad asuvad Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus ning teenust osutatakse kõikidele seda vajavatele lastele Eestis. Eesti esimene lastemaja avati Tallinnas (2017), järgmine Tartus (2018), seejärel Jõhvis (2020) ja Pärnus (2022). Perioodil 2017-2024 pöördus lastemajadesse kokku 3910 last. 1 Käesoleva uuringu fookuses ei ole kahjustava seksuaalkäitumisega lapsed. Antud sihtrühmaga seonduvalt planeerime eraldi uuringut, mistõttu viitame käesolevas tehnilises kirjelduses üksnes seksuaalselt väärkoheldud lastele. 1  „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086) Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. Lastemajateenuse osutamist reguleerib lastekaitseseaduse § 29¹, mis täpsustab SKA ülesandeid laste abistamisel seksuaalse väärkohtlemise juhtumites. Seadusest tulenevalt on kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) üksusel kohustus teavitada SKA-d kõigist seksuaalselt väärkoheldud või sellise kahtlusega ning kahjustava seksuaalkäitumisega lastest. Samuti kohustub SKA teavitama KOV-i, kui info väärkoheldud, selle kahtlusega või kahjustava seksuaalkäitumisega lapsest jõuab lastemajja mingil teisel viisil kui KOV-i kaudu. Lastemaja ülesannete täitmise täpsemad tingimused ja kord on sätestatud sotsiaalkaitseministri määruses „Lapse abistamine seksuaalse väärkohtlemise juhtumitel“, lisaks kohalduvad lastemaja peaspetsialistidele ohvriabi seaduse § 12 lõikes 3 sätestatud nõuded. Eesti lastemajades töötab kokku 8 peaspetsialisti, kes tegelevad igapäevaselt juhtumitega, st kuulavad ära ja hindavad lastemajja pöörduvate laste abivajadust, nõustavad lapsevanemaid ja vajadusel teisi pereliikmeid ning korraldavad koostöös KOV lastekaitsekaitsetöötajatega vajalikku abi lapsele ja perele. Lastemaja peaspetsialisti rollist ja ülesannetest annab ülevaate lastemaja peaspetsialisti kompetentsimudel2, samuti kirjeldab lastemaja peaspetsialisti töö spetsiifikat ajakirjas Sotsiaaltöö 2023. aastal ilmunud artikkel. Lastemajateenuse arendamise ja/või osutamisega seotud osapooled on Sotsiaalministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, prokuratuur, kohus, KOV-id, tervishoiuasutused (sh seksuaalvägivalla kriisiabikeskused, edaspidi SAK) ja haridusasutused. Asutuste vahel toimub regulaarne koostöö, et pakkuda lapsele ja perele terviklikku tuge alates abivajaduse märkamisest kuni vajalike teenuste osutamiseni. Oluliseks lastemaja koostööpartneriks on KOV lastekaitsespetsialistid. KOV-i lastekaitsetöötajate kohustused, sh lapse seksuaalse väärkohtlemise ja lapse kahjustava seksuaalkäitumisega seotud teavitamise kohustus tulenevad lastekaitseseadusest (vt eelpool) ning osalt ka sotsiaalhoolekande seadusest. Lastemajateenuse töövoog3 kirjeldab tööd juhtumiga ning rõhutab KOV lastekaitsespetsialisti rolli juhtumi korraldajana. Eestis toetab lastemaja ja KOV lastekaitse tööd sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregister STAR, kus fikseeritakse juhtumiga seotud toimingud. Lastemajateenuse lõppedes (mis ei tähenda teraapia lõppemist) teavitab lastemaja KOV-i lastekaitset ning fikseerib vastava info STARis. Lastemaja või Barnahus mudeli juured on Ameerika Ühendriikides, kust (Children´s Advocacy Centeris) sai alguse multidistsiplinaarne lähenemine väärkoheldud laste juhtumite korral. Lastemaja (islandi keeles „Barnahus“) peetakse juhtivaks lapsesõbralikuks, valdkondade- ja asutustevaheliseks mudeliks alaealiste vägivallaohvrite ja pealtnägijate abistamisel. Lastemaja eesmärk on pakkuda igale lapsele koordineeritud ja tõhusat abi ning hoida ära uut traumeerimist uurimise ja kohtumenetluse käigus. Island oli esimene Euroopa riik, kus asutati lastemaja ehk Barnahus (1998. aastal). Islandi eeskujule järgnesid mitmed Põhjamaade riigid, kus kasvas kiiresti lastemajade arv. Lastemaja mudeli rakendamisest Põhjamaades annab põhjaliku ülevaate raamat „ Collaborating against child abuse: Exploring the Nordic Barnahus model 4„. 2 Uuringu tellija jagab dokumenti hanke võitjaga. 3 Uuringu tellija jagab dokumenti hanke võitjaga. 4 Johansson, S., Stefansen K., Bakketeig E., Kaldal A. „Collaborating against child abuse: Exploring the Nordic Barnahus model“, Palgrave Macmillan, 2017. 2  „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086) Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. Rahvusvahelise koostöö edendamine Euroopa lastemajade vahel toimub 2019. aastal loodud võrgustiku (The Barnahus Network) eestvedamisel. Eesti lastemaja kuulub Barnahus võrgustikku alates 2022. aastast, enne seda osaleti koostöös ekspertriigina. Barnahus võrgustikus on 2025. aasta mai seisuga 28 täisliiget, aga koostöö toimub enam kui 40 riigis. Lastemaja mudel hõlmab valdkondade ülest lähenemisviisi, tagades koostöö erinevate asutuste (õiguskaitse-, sotsiaal- ja meditsiiniasutused) vahel lapsesõbralikus keskkonnas, mis pakub lapsele ja perele terviklikke teenuseid ühes ja samas kohas. Mudel põhineb eeldusel, et lapse väärkohtlemise tuvastamisel ja uurimisel nii kriminaalõiguslikul kui ka kaitse- ja ravieesmärgil on võtmeks lapse poolt kirjeldatu. Riikide lõikes ja mõnikord isegi riikide piires on Barnahusi tekkeviisid ja organisatsioonilised vormid erinevad. Erinevusi on sihtgruppide ning rollide ja ülesannete jaotuse osas, samuti põhifunktsioonide rakendamisel partnerite koostöös. Näiteks selles, missuguste kutsealade esindajad võtavad lapselt ütlusi või kuidas osutatakse nõustamis- ja raviteenuseid. Erinevused praktikas ilmestavad mudeli paindlikkust ja näitavad, kui oskuslikult on seda kohandatud mitmesuguste õigussüsteemide, sotsiaalsete struktuuride, kultuuritavade ja erialase praktikaga erinevates riikides. Barnahus ei ole kunagi fikseeritud mudel, vaid pidevalt arenev praktika, mis on valmis kohanema vägivalla ohvriks või tunnistajaks olevate laste keerukate vajadustega. Kuigi teenuse osutamise viisid ja sihtrühmad võivad riigiti erineda, iseloomustab lastemaja alati asutuste ja spetsialistide vaheline koostöö, teenuse osutamine ühes kindlas asukohas ning lapsekeskne lähenemine. Mudelit soovitatakse hetkel Euroopa tasandil kui parimat praktikat ja selles nähakse kui radikaalset muutust laste väärkohtlemise juhtumitega tegelevate asutuste korralduses5. 3. Uuringu vajalikkus ja eesmärgid Kuigi lastemajateenus on Eestis toiminud juba alates 2017. aastast ja on üle-eestiliselt kättesaadav, ei ole varasemalt hinnatud lastemajateenuse tulemuslikkust seksuaalselt väärkoheldud laste abistamisel. Ka käesoleva aasta juunis toimunud Barnahus Forumil rõhutati vajadust viia läbi põhjalikke ja süsteemseid uuringuid lastemaja toimimise kohta. Toodi välja, et uuringud peaksid hõlmama teenuse kvaliteedi, tõenduspõhisuse, lapse enda kogemuse ja valdkondade koostöö hindamist. Seetõttu on vajalik hinnata lastemaja rolli ja tulemuslikkust seksuaalselt väärkoheldud laste abistamisel. Lastemaja rolli ning teenuse tulemuslikkuse hindamine on oluline, et tagada seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste õiguste kaitse, turvatunde taastamine ning taastumisprotsessi toetamine. Uuringu tulemused annavad sisendi teenuse kvaliteedi parendamiseks, partnerite vahelise koostöö tõhustamiseks ning poliitikakujunduse suunamiseks. Samuti võimaldavad need hinnata, mil määral teenus täidab seatud eesmärke. Uuring on vajalik ka selleks, et hinnata lastemajateenuse sihtrühma laiendamise vajalikkust ja võimalikkust Eestis ning pakkuda võrgustikupõhisel koostööl põhinevat tuge mitte üksnes seksuaalselt väärkoheldud, vaid kõigile vägivalla tõttu kannatanud lastele, kes on 5 Johansson, S., & Stefansen, K. (2020). Policy-making for the diffusion of social innovations: the case of the Barnahus model in the Nordic region and the broader European context. Innovation: The European Journal of Social Science Research, 33, 20 - 4. 3  „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086) Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. kriminaalmenetluses kannatanud või tunnistajad. Lapse õiguste konventsioonist (art 19) tulenevalt on Eesti kohustatud looma tingimused, mis toetavad lapse suhtes toime pandud füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletusse jätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise, sh seksuaalse väärkohtlemise ennetamist, tuvastamist, uurimist, (kohtus) menetlemist ning sellistest tegudest teavitamist ja neist taastumist. Seetõttu peavad osalevad riigid rakendama ennetavaid meetmeid tagamaks, et haavatavas olukorras olla võivatele lastele on tagatud nende õigus kaitsele võrdsetel alustel kõikide teiste lastega (lapse õiguste komitee üldine märkus nr 13). Lastemaja või muul sarnasel mudelil põhineva toe pakkumise kohustuse kehtestamist plaanitakse ka hetkel Euroopa parlamendi ja nõukogu menetluses olevate nn kuriteoohvrite direktiivi (s.o Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK) muudatustega. Muudatused on hetkel menetluses ning nende täpne sisu seega veel selgumas, ent ühe muudatusena antakse liikmesriikidele suunis näha lapsohvrite toetamiseks ja kaitsmiseks ette täpsema suunitlusega ja asutuste vahelisel koostööl põhinev lähenemisviis. Selline lähenemisviis hõlmaks nt ohvrile teabe andmist, arstlikku läbivaatust, emotsionaalset ja psühholoogilist tuge, ohvri individuaalset hindamist eriliste toetus- ja kaitsevajaduste väljaselgitamiseks ja kriminaalmenetluse käigus lapsohvri küsitlemisel antud ütluste videosalvestamist, mida on võimalik kriminaalmenetluses kasutada tõendina. Nimetatud teenuseid või mõnda neist võidakse osutada samades ruumides ning neid tuleb osutada kooskõlas ohvri individuaalsete vajadustega, pöörates erilist tähelepanu lapsohvritele tekitatud kahju tõsidusele, eelkõige seksuaalkuritegudest tulenevale kahjule. Ka Barnahusi kvaliteedinõue (vt antud peatüki lõpus olevat taustainfot) number 3 (kaasatud sihtgrupp) rõhutab laiema sihtrühma kaasamise olulisust, et kõikidele lastele, kes on mistahes vägivallakuriteo ohvrid ja/või tunnistajad, oleks tagatud võrdne juurdepääs lastemajateenusele ja vajalik abi. Uuring on tähtis ka seetõttu, et väärkoheldud laste paremaks abistamiseks Eestis analüüsida efektiivseid rahvusvahelisi praktikaid väärkoheldud laste abistamisel ning anda nende alusel soovitusi Eesti praktika täiendamiseks. Uuringu eesmärke silmas pidades on oluline õppida riikidelt, kus rakendatakse lastemaja või sellega sarnast mudelit, sh seda rakendatakse Eestiga võrreldes laiendatud sihtrühmale. Teiste riikide kogemuste analüüs aitab tuvastada toimivaid praktikaid, leida vastuseid Eestis lastemaja mudeli rakendamisel tekkinud küsimustele, ennetada võimalikke takistusi Eesti lastemajateenuse osutamisel ja selle laiendamisel ning hinnata mudeli tulemuslikkust ja arendusvõimalusi. See tugevdab uuringu tõenduspõhisust ja aitab välja selgitada mudeli laiendamise võimalusi teistele sihtrühmadele Eestis. Seetõttu on oluline analüüsida rahvusvahelist praktikat ja valdkonna teaduskirjandust ning teha uuringu eesmärkidest lähtuvaid ettepanekuid. Lisaks eelnevale võimaldab välisriikide kogemuste analüüs luua võrdlusraamistiku, mille abil hinnata Eesti lastemaja mudeli tugevusi, piiranguid ja arendusi, sh laiendamispotentsiaali. See aitab vältida teiste riikide kogemustest tulenevaid kitsaskohti ning võimaldab kaaluda uuenduslike lahenduste rakendamist Eesti kontekstis. Samuti suurendab see uuringu poliitikasoovituste kaalukust ja praktilist väärtust. Eelnevast tulenevalt on uuringul kolm peamist eesmärki: 4  „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086) Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. 1. hinnata lastemajateenuse rolli, sh tulemuslikkust seksuaalselt väärkoheldud laste abistamisel Eestis; 2. analüüsida lastemaja mudeli sihtrühma laiendamise vajadust ja võimalusi Eestis; 3. analüüsida vähemalt nelja Euroopa riigi praktikat nii seksuaalselt kui muul viisil väärkoheldud laste abistamisel ja anda soovitusi väärkoheldud laste paremaks abistamiseks Eestis. Eesmärkidest tulenevalt on tellija seadnud järgmised uurimisküsimused (täpsemad alaküsimused ja eeldatud andmekogumismeetodid on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punktis 4): 1. Kuidas ja mil määral toetab lastemajateenus seksuaalselt väärkoheldud laste abistamist Eestis? 2. Millist abi, sh milliseid teenuseid saavad praegu Eestis sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsesüsteemist lapsed, kelle suhtes toimepandud vägivallateo, v.a seksuaalvägivald, suhtes on politsei alustanud kriminaalmenetlust või kaalunud selle alustamist? 3. Millist täiendavat abi, sh milliseid täiendavaid teenuseid vajavad punktis 2 kirjeldatud lapsed lisaks sellele, mida nad juba saavad sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsesüsteemilt? 4. Milliste punktis 2 kirjeldatud lapsele vajalike teenuste osutamine oleks lapse vajadustest lähtudes põhjendatud koondada samasse asukohta (st rakendada nende teenuste osutamisel lastemaja mudelit)? 5. Kuidas on korraldatud(sh asutuste ja erialade vaheline koostöö, rollid, rahastus, teenused ja abivõimalused) valitud välisriikides abi nii seksuaalselt kui muul viisil väärkoheldud või selle kahtlusega lastele? Kõik sisuliselt sarnased uurimisküsimused on koondatud uurimisülesanneteks, esimene uurimisküsimus moodustab esimese uurimisülesande (ehk lastemajateenuse tulemuslikkus), uurimisküsimused kaks kuni neli moodustavad uurimisülesande kaks (ehk lastemajateenuse sihtrühma laiendamine) ja uurimisküsimus viis moodustab kolmanda uurimisülesande (ehk välisriikide praktika analüüs). Täpsemalt on uurimisülesanded lahti kirjeldatud peatükis 4. Uurimisülesannetega seotud taustainfo 3.1 Lastemajateenuse osutamisel lähtub SKA lastemaja rahvusvahelistest Barnahusi kvaliteedinõuetest. Nõuete eesmärgiks on luua ühtne tegevus- ja korraldusraamistik, et edendada praktikat, mis ennetaks lapse korduvat traumeerimist ning oleks kooskõlas laste õigusega kaitsele, abile, turvalisusele ja lapsesõbralikule õigusemõistmisele. Barnahusi kvaliteedinõuded sisaldavad põhimõtteid, tegevusi ja kokkuleppeid, mis võimaldavad lapsesõbralikku ja tõhusat sekkumist, olles kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa õigusnormidega ning järgides lapse parimate huvide ja kaasatuse põhimõtteid. Barnahusi põhimõtted ja praktika kajastuvad otse või kaudselt paljudes Euroopa õigus- ja poliitikaraamistikes, mille on kehtestanud Euroopa Nõukogu (EN) ja Euroopa Liit (EL), kaasa arvatud laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest käsitlev EN konventsioon (2010, nn Lanzarote konventsioon), EN suunised lapsesõbraliku 5  „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086) Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. õigusemõistmise kohta (2010), EN soovitus lapsesõbralike sotsiaalteenuste kohta (2011), EL direktiiv, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lastevastase seksuaalvägivalla vastast võitlust (2011) ja EL direktiiv, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded (2012). 3.2 Lastemaja mudeli laiendamise seisukohalt on oluline teada, kui palju on Eestis kuritegudega kokkupuutuvaid lapsi. Allpool olevates tabelites 1 ja 3 on esitatud kannatanute arvud infolehtede põhjal, tabel 2 kajastab kriminaalmenetluste andmeid. Alaealiste kannatanute arv erineb infolehtede ja menetlusandmete vahel, sest sageli selgub alles menetluse käigus, et ka alaealine on olnud kannatanu. Kuna mitte lähisuhtevägivallaga seotud juhtumite puhul puudub usaldusväärne ja kokkulepitud metoodika juhtumi juures viibinud alaealiste isikute määramiseks, on tabelites esitatud ainult need juhtumid ja arvud, kus alaealised olid kannatanuteks. LSV (lähisuhtevägivalla) andmed 23.07.2025 seisuga (PPA) Mitte LSV andmed 24.07.2025 seisuga (PPA) Tabel 1. LSV juhtumid (kuriteod) lapse osalusel (kannatanu või tunnistaja/puudutatud isik). Andmed infolehtedelt 2020 2021 2022 2023 2024 Juhtumite arv 811 963 1010 1069 950 Neis alaealiseid kannatanuid 311 327 295 305 276 Neis pealt näinud alaealisi* 814 1014 1135 1200 1084 *Kui alaealine oli nii kannatanu kui ka tunnistaja/puudutatud isiku rollis, siis on ta märgitud ainult kannatanuks ning tunnistajana pole teda arvestatud Tabel 2. LSV juhtumid (kuriteod), kus kannatanuks oli laps. Kriminaalmenetluse andmed 2020 2021 2022 2023 2024 Juhtumite arv 569 600 437 500 526 Neis alaealiseid kannatanuid 679 730 513 628 620 Tabel 3. LSV juhtumid (süüteota) lapse osalusel (kannatanu või tunnistaja/puudutatud isik), kus on täidetud sündmuskohal LSV infoleht. Andmed infolehtedelt 2020 2021 2022 2023 2024 Juhtumite arv 1503 2058 2261 2431 2208 Neis alaealiseid kannatanuid 369 376 356 398 429 Neis pealt näinud alaealisi* 1590 2390 2540 2608 2326 *Kui alaealine oli nii kannatanu kui ka tunnistaja/puudutatud isiku rollis, siis on ta märgitud ainult kannatanuks ning tunnistajana pole teda arvestatud Tabel 4. KarS § 118 (mitte LSV) juhtumid alaealise kannatanuga 2020 2021 2022 2023 2024 Juhtumite arv 4 1 1 Neis alaealiseid kannatanuid 6 1 1 Tabel 5. KarS § 121 (mitte LSV) juhtumid alaealise kannatanuga 2020 2021 2022 2023 2024 Juhtumite arv 335 398 447 440 514 Neis alaealiseid kannatanuid 321 383 431 438 494 Tabel 6. KarS § 123 (mitte LSV) juhtumid alaealise kannatanuga 2020 2021 2022 2023 2024 Juhtumite arv 1 1 Neis alaealiseid kannatanuid 1 1 3.3 Tellija ei soovi välisriikide praktikatest üldist ülevaadet, vaid täpsemalt 4. peatükis välja toodud küsimustes ja teemades, mis lastemajade kohta läbiviidud uuringutes ei kajastu. 6  „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086) Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. 2023. aastal viidi Euroopa Nõukogu liikmesriikides läbi lastemajade kaardistus. Kaardistuse eesmärk oli koguda teavet selle kohta, kuidas eri riigid rakendavad või arendavad lastemaja mudelit, mis toetab seksuaalselt väärkoheldud või muul viisil vägivalla all kannatanud lapsi ning tagab nende õiguste kaitse ja heaolu. 4. Uurimisküsimused ja uuringu metodoloogia Järgnevalt on välja toodud tellija eeldatud uurimisküsimused ja metodoloogilised lähenemised uurimisülesannete lõikes. Lõplikud uurimisküsimused, valimid ja meetodid kinnitatakse eel/avakohtumisel koostöös tellijaga. Iga uurimisülesande metoodika ja valim tuleb kooskõlastada avakoosolekul juhtrühmaga, kuhu kuuluvad tellija esindajad. UURIMISÜLESANNE 1 – LASTEMAJATEENUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE Antud uurimisülesanne käsitleb järgmist uurimisküsimust ja alaküsimusi: Kuidas ja mil määral toetab lastemaja mudel seksuaalselt väärkoheldud laste abistamist Eestis? 1. Kuidas Eesti lastemajateenus vastab Barnahusi mudelis välja toodud kvaliteedinõuetele ja Eesti asjakohastele õigusaktidele? 2. Kuidas ja mil määral vastab teenus seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lapse ja pere vajadustele (sh traumast taastumist)? 3. Millised on teenuse tugevused ja kitsaskohad? Mida võiks teenuse osutamisel muuta, et see vastaks sihtrühma vajadustele (veel) paremini? 4. Kuivõrd mõjutavad piirkondlikud eripärad teenuse osutamist? 5. Kuivõrd on tänane praktika lapsele ja perele piisav, et traumast taastuda? Millised on kitsaskohad? Valim: KOV lastekaitsetöötajad, SKA lastemaja töötajad, PPA uurijad, TTTVT (traumast taastumist toetav vaimse tervise abi) osutajad, prokurörid, SAK, EKEI Lastemaja kliendid – täisealiseks saanud lapsed ja lapsevanemad. STAR andmed – lastemaja kliendid, lastemaja poolt 2025. aastal STARis fikseeritud juhtumid. Soovituslikud andmekogumis- ja analüüsimeetodid antud uurimisülesande lahendamiseks on eelkõige kvalitatiivsed – nt individuaal-, ekspert- ja/või fookusgruppintervjuud. STAR andmete põhjal ootame nii kvalitatiivset sisuanalüüsi kui ka kvantitatiivset andmeanalüüsi. Valimi moodustamisele eelneb STARi päring pöördumiste osas, mis on lastemaja poolt 2025. aastal STARis fikseeritud. Valimi suuruse planeerimisel saab lähtuda sellest, et aastas fikseerib 7  „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086) Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. lastemaja hinnanguliselt 700 lapsega seotud pöördumist STARis. Tellija annab lastemaja poolt 2025. a alustatud umbes 500 STAR menetlust ja nendega seotud laste menetlusinfo STARis alates 2023. a. Väljavõtt tehakse, pidades silmas kogupopulatsiooni taustatunnuseid (regioon; asulatüüp linn-maa). Nende puhul ootame analüütikult kvantitatiivset andmeanalüüsi, kasutades sobivaid andmetöötlusprogramme ja statistilisi meetodeid. Sellest 500-st menetlusest iga 10. juhtumi kohta (kokku 50) ootame detailset sisuanalüüsi (abinõud, toimingud, juhtumiplaan). Valiku aluseks on süstemaatiline juhuvalim. Koostöös tellijaga pannakse lõplikult paika kriteeriumid (piirkond, asulatüüp) valimi moodustamiseks. UURIMISÜLESANNE 2 – LASTEMAJATEENUSE SIHTRÜHMA LAIENDAMISE VAJADUS JA SOOVITUSED Uurimisülesanne käsitleb järgmiseid uurimisküsimusi ja alaküsimusi: Millist abi, sh milliseid teenuseid saavad praegu Eestis sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsesüsteemist lapsed, kelle suhtes toimepandud vägivallateo, v.a seksuaalvägivald, suhtes on politsei alustanud kriminaalmenetlust või kaalunud selle alustamist?  Kes ja kuidas abistavad Eesti sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsesüsteemis selliseid lapsi?  Kuidas hindavad erinevad osapooled valdkondadeülest koostööd selliste laste abistamisel? Millised on peamised koostöö raskused ja tugevused osapoolte hinnangul? Millised tegurid soodustavad seda koostööd, millised takistavad?  Millised erisused ilmnevad valdkondadeüleses koostöös selliste laste abistamisel ja millest need tulenevad? Valim: PPA uurijad, prokurörid, KOV lastekaitsetöötajad, ohvriabi spetsialistid, naiste tugikeskuse spetsialistid, psühholoogid, sh koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid, tervishoiutöötajad jt valdkonnaga seotud spetsialistid Millist täiendavat abi, sh milliseid täiendavaid teenuseid vajavad lapsed, kelle suhtes toimepandud vägivallateo, v.a seksuaalvägivald, suhtes on politsei alustanud kriminaalmenetlust või kaalunud selle alustamist, lisaks sellele, mida nad juba saavad sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsesüsteemilt?  Millist abi, sh milliseid teenuseid sellised lapsed vajaks, aga ei pakuta?  Millised on teenused, mida pakutakse, ent mille puhul ei ole nende vajalikkus täielikult selge või põhjendatud?  Millised erisused eksisteerivad sellise abi, sh teenuste pakkumisel ja millest need sõltuvad? 8  „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086) Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames.  Kuidas hindavad Eesti sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsesüsteemi spetsialistid, sh lastemaja spetsialistid, lastemajateenuse sihtrühma laiendamise vajadust ja võimalust? Mis oleks sellise laiendamise suurim tugevus/takistus? Mida lastemaja vajaks, et sellist laiendust ellu viia? Valim: PPA uurijad, prokurörid, KOV lastekaitsetöötajad, lastemaja spetsialistid, ohvriabi spetsialistid, naiste tugikeskuse spetsialistid, psühholoogid, sh koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid, tervishoiutöötajad jt valdkonnaga seotud spetsialistid, viimase alaküsimuse osas ka SKA laste heaolu osakonna juht, Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna lastekaitse ja ohvriabi poliitika juht ja/või nõunik. Millised on soovitused lastemajateenuse sihtrühma laiendamiseks ja teenuse ümberkorralduseks/osutamiseks toetudes analüüsi tulemustele?  Kas selle küsimuse vastuse osas on olulisi erisusi sõltuvalt lapse vanusest, kogetud vägivalla liigist vm, ja millised need erinevused on?  Milliste laiendatud sihtrühmale vajalike teenuste osutamine on sihtrühma vajadustest tulenevalt põhjendatud koondada samasse asukohta (st rakendada nende teenuste osutamisel lastemaja mudelit)? Valim: PPA uurijad, prokurörid, KOV lastekaitsetöötajad, ohvriabi spetsialistid, naiste tugikeskuse spetsialistid, psühholoogid, sh koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid, tervishoiutöötajad jt valdkonnaga seotud spetsialistid. Soovituslikud andmekogumismeetodid antud uurimisülesande lahendamiseks on eelkõige kvalitatiivsed meetodeid nagu individuaal-, ekspert- ja/või fookusgruppintervjuud. Lisaks on soovituslik kasutada ka välisriikide praktika (ei pea piirduma 3. uurimisülesande raames analüüsitavate välisriikide praktikaga) ja erialane teaduskirjandus. Samas võib pakkuja esitada oma nägemuse andmekogumis- ja analüüsimeetodist koos selle valiku põhjendusega. UURIMISÜLESANNE 3 - VÄLISRIIKIDE PRAKTIKA ANALÜÜS Uurimisülesanne käsitleb järgmiseid uurimisküsimusi ja alaküsimusi: Kuidas on korraldatud(sh asutuste ja erialade vaheline koostöö, rollid, rahastus, teenused ja abivõimalused) valitud välisriikides abi nii seksuaalselt kui muul viisil väärkoheldud või selle kahtlusega lastele?  Millised on erisused võrreldes Eestiga nii seksuaalselt kui muul viisil väärkoheldud lastele abi osutamisel? 9  „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086) Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames.  Millised toimivad lahendused esinevad valitud riikides, kus lastemaja-tüüpi keskust ei kasutata ja kuidas võiksid need pakkuda lisaväärtust lastemajateenuse edasisele arendamisele Eestis?  Kuidas on koordineeritud koostöö partneritega ja millised on rollid? (sh kes on juhtumikorraldaja?)  Kellele vastavas välisriigis lastemajateenust või muul mudelil põhinevat teenust osutatakse? Millised on sihtrühmast tulenevad erisused teenuse osutamisel? Valim: Valimisse kuulub minimaalselt neli välisriiki. Tellija soovitab kaasata valimisse järgnevaid riike - Island (Euroopa esimene lastemaja), Soome ja/või mõni teine Euroopa riik, kus on pikaajaline praktika lastemaja mudeli rakendamisel ning toimub töö erinevate sihtrühmadega. Lisaks peab valimisse kuuluma riik, kus ei ole lastemaja mudelit kasutusel ja väärkoheldud lastele abi osutamine on teistmoodi, kuid siiski efektiivselt korraldatud. Soovitame kaasata Šveitsi või Prantsusmaa, kus on välja kujunenud mitmekesine ja erinevaid asutusi ning organisatsioone hõlmav integreeritud lastekaitsesüsteem. Soovitatud riikide näitel on võimalik uurida, kuidas toimib laste väärkohtlemise juhtumite käsitlemine ilma lastemaja-tüüpi keskuse olemasoluta ning millised mehhanismid ja koostöövormid tagavad efektiivse toe lastele. Lisaväärtuseks võiks olla Hispaania kaasamine, kuna see võimaldaks analüüsida, kuidas lastemaja põhimõtteid on kiiresti ja mitmes eri piirkonnas rakendatud viisil, mis hõlmab lisaks laste seksuaalsele väärkohtlemisele ka muid väärkohtlemise vorme, sh perevägivalla tunnistajaks olemist. See pakub Eestile väärtuslikku võrdlusmaterjali sihtrühma laiendamise ning kiiresti arenevate ja piirkondlikult kohandatud teenuste rakendamise vaates. Pakkumuses tuleb esitada ettepanekud ja põhjendused välisriikide valiku ning ekspertide profiilide osas, keda plaanitakse intervjueerida. Selgitada ja põhjendada tuleb pakkumuses ka intervjueerimise meetodit, dokumendianalüüsi allikamaterjali valikut ja nende materjalide analüüsimeetodit. Välisriigid ja intervjueeritavad eksperdid kinnitatakse eelkohtumisel koostöös tellijaga. Välisriikide praktikate analüüsi tulemused kajastatakse uuringu vaheraportis. Raportis esitatakse ka analüüsist lähtuv hinnang ja soovitused, millised välisriikide praktikad oleksid heaks eeskujuks Eestile mudeli laiendamisel, sh millistele sihtrühmadele oleks Eestis vajalik ja mõistlik lastemaja või mõnda sarnast mudelit laiendada, kas ja millised oleksid vajalikud kohandused ja kaasnev ressursivajadus ning kas ja millised riskid võivad laiendamisega kaasneda. Soovituslikud andmekogumis ja -analüüsimeetodid: Intervjuusid soovitame läbi viia lastemaja mudelit rakendavate ekspertide ja poliitikakujundajatega (vähemalt üks ekspert igast riigist, kuid vajaduse korral rohkem). Lisaks on soovituslik kasutada dokumendianalüüsi. 5. Uuringu tulemid ja raportile esitatavad nõuded 10  „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086) Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames. Uuringu tulemused on sisendiks lastemajateenuse ja väärkoheldud lastele suunatud toe arendamisele ja kvaliteedi tõstmisele. Iga eespool kirjeldatud uurimisülesande väljundiks on vaheraport. Vaheraportite esitamise järjekord on töövõtja otsustada ehk töövõtja ei pea esitama vaheraporteid tehnilises kirjelduses esitatud järjekorras. Lisaks tuleb tutvustada koosolekutel vaheraporteid (täpsemad kuupäevad kooskõlastatakse hiljem juhtrühmaga). Uuringu esimese vaheraporti (töövõtja valitud uurimisülesande kohta) esitamise tähtaeg on hiljemalt kolm kuud pärast lepingu sõlmimist. Uuringu tulemustest koostatakse digitaalne lõppraport, mis koondab kõigi uurimisülesannete väljundeid. Lisaks sisaldab see ka sissejuhatust, meetodite kirjeldust, analüüsi osa, põhijäreldusi, soovitusi, bibliograafiat ning kokkuvõtteid eesti- ja inglise keeles. Lõppraport on keeleliselt ja sisuliselt korrektne terviklik dokument. Lõpparuande üleandmise tähtaeg on 12 kuud peale lepingu sõlmimist. Koos lõppraportiga antakse tellijale üle ka isikuandmetest puhastatud andmestik, mis on olnud I uurimisülesande STAR analüüsi aluseks. Samuti tuleb uuringut tutvustada kuni kahel veebiüritusel, mis toimuvad pärast lõppraporti esitamist kahe kuu jooksul. Kõik uuringu käigus valminud materjalid, sh vaheraportid ja raportid peavad sisaldama viidet rahastusallikale ja vastama Vabariigi Valitsuse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ määruses välja toodud nõuetele. Logod on kättesaadavad https://www.rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/kiirelt-katte/logod-ja- sumboolika#teavitamine-2021-2027 11