Taotlus

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 _____________________ (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Ohvriabi klienditeekonna uuring Sotsiaalkindlustusametile Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) Jah või uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud Jah. Ainike Alla andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja [email protected] . kontaktandmed)? tel 53310765 Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Ei Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku Jah alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalkindlustusamet, 70001975, Paldiski mnt aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 80, Tallinn; kontaktisikuks: Ailen Lang; analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon [email protected], 54730111 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, 1) Haap Consulting OÜ, 14383016, Telliskivi aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 57, Tallinn; kontaktisikuks: Marleen Pedjasaar, Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja [email protected], 5515011 telefoninumber 2) HI Advisory OÜ, 17059612; kontaktisikuks 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.  uuringu raames volituse alusel: Marleen Pedjasaar, [email protected], 5515011 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Ohvriabiseadus paragrahv 14 lõige 1 sätestab, alus? et ohvriabi korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi Uuring on tellitud Sotsiaalkindlustusameti viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil ülesande täitmise raames ning ei ole iseseisev läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest teadusuuring akadeemilises tähenduses, vaid nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja poliitikakujundamist toetav rakendusuuring. arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms. Andmete töötlemist on täpsemalt kirjeldatud taotluse järgnevates osades. Andmete esmaseks töötlemiseks (sobivate isikute tuvastamine ja neile kutse edastamine) on õiguslikuks aluseks IKS § 6 lg 5 (poliitikakujundamise uuring). Nõusolek on õiguslikuks aluseks edasiseks andmete edastamiseks volitatud töötlejale ja intervjuu läbiviimiseks. Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus §6 lg 14 kohaselt on Sotsiaalkindlustusameti üks ülesanne: „osalemine tegevusvaldkonnaga seotud poliitika ning strateegiate, arengukavade ja õigusaktide väljatöötamisel ja rahvusvahelistes projektides“. Uuring teostatakse ohvriabi teenuste arendamise eesmärgil ning selle läbiviimine on kooskõlastatud ka Sotsiaalministeeriumi poliitikajuhiga. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Tellitava uurimuse eesmärk on ohvriabi teenuste ning kliendi teekonna kaardistamine ja analüüsimine. Uuring panustab ohvriabi teenuse pakkumise ja koordineerimise hetkeseisu mõistmisse ja 2023. aastal vastuvõetud ohvriabiseaduse rakendamise hindamisse ning kliendisõbralikemate teenuste ja protsesside arendamisse tulevikus. Uurimisküsimused, millele vastuseid otsitakse, on järgmised: Milline on ohvriabi teenuste sisu, sihtgrupid ja ulatus? Milline on olemasolevate teenuste omavaheline koordineeritus? Kuidas on korraldatud kliendi suunamine ühelt teenuselt teisele? Kas esineb teenuste omavahelisi kattuvusi? Milliseid? Kas esineb teenuste vahel lünki? Milliseid? Millised on klientide abivajadused? Millised on klientide ootused ohvriabi teenustele? Kuivõrd arusaadav on klientidele, millist abi ja millises ulatuses saab pakkuda ohvriabi? Kuidas kirjeldavad kliendid spetsialistide käitumist ja hoiakuid teenuse pakkumisel? Mil määral ilmneb selles ohvriabi põhimõtete tundmine ja järgimine? Kuidas jõuavad kliendid teenusteni (nt suunamine, isepöördumisel info leidmine)? Mil määral kasutavad meditsiinitöötajad ja/või KOV ametnikud seadusega loodud õigust inimesi ohvriabiteenusteni suunata? Millised on klientide kogemused teenustele sisenemisel? Millised on klientide kogemused üleminekutel ühelt teenuselt teisele? Millised takistused esinevad teenuste leidmisel ja kasutamisel ning üleminekutel ühelt teenuselt teisele? Millised on sotsiaal-demograafiliste tunnuste kaupa erinevused abivajadustes, ootustes, teenustele sisenemisel, kogemustel teenustega, ühelt teenuselt teisele liikumisel ning takistuste kogemisel? Millised on klientide teekonnad ohvriabi teenuste kasutamisel? Millised teenuse osad on klientide hinnangul lähtuvalt nende abivajadusest olnud kõige väärtuslikumad ja millised kõige vähem kasulikud? Kuivõrd ohvriabi pakutavad teenused, teenuste süsteem ja klientide tegelikud teekonnad vastavad ohvriabi seaduses ja teenuste kirjeldustes määratule ja milliseid puudujääke esineb? Kuivõrd ohvriabi pakutavad teenused vastavad klientide abivajadustele ja milliseid puudujääke esineb? Millised on erinevused sihtgruppide kaupa? Millise osa kliendi abivajadustest, mis täna ei ole kaetud, saaks katta teenuste pakkumise ja nende korralduse parandamisega ning milline osa vajadusest ei ole praegu seaduses toodud teenustega kaetud? Kuidas tuleks selleks teenuste pakkumist ja nende korraldust muuta? Neile küsimustele vastamiseks ei piisa vaid dokumendianalüüsist, vaid tuleb viia läbi intervjuud eri osapooltega – ohvriabi talituste juhtidega, teenuseomanikega, ohvriabi spetsialistide ja teenuseväliste märkajate-suunajatega ning teenuse saajatega. Küsime kõigilt intervjueeritavatelt nõusoleku. Nõusolekuvormide ning intervjuukavade kavandid on lisatud taotlusele. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Isikut tuvastamist võimaldavad andmed on vajalikud intervjuude läbiviimise, nõusoleku haldamise ja andmete kvaliteedi tagamise eesmärgil. Intervjuude korraldamine eeldab intervjueeritavate kontaktandmete ajutist töötlemist, samuti nõusolekute seostamist konkreetsete intervjuudega. See on vajalik muuhulgas andmesubjektide õiguste tagamiseks (nt nõusoleku tagasivõtmise korral). Klienditeekondade kaardistamine eeldab teenuste kasutamise ajalist ja sisulist järjestamist konkreetse isiku vaates. Klienditeekondade analüüs tähendab erinevate teenustega kokkupuutepunktide, üleminekute, katkestuste ja korduvate pöördumiste seostamist ühe ja sama kliendi kogemuseks. Ilma isikut tuvastavate tunnusteta ei ole võimalik usaldusväärselt eristada, millised teenusekontaktid kuuluvad sama kliendi teekonda ning millised erinevate isikute kogemustesse. Anonüümseks muudetud üksikandmed ei võimalda teenuste vaheliste liikumiste ja kogemuste sidusat rekonstrueerimist. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Esiteks on ohvriabi teenused otseselt seotud inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega, sealhulgas õigusega elule, kehalisele ja vaimsele puutumatusele, inimväärikusele ning tõhusale abile pärast kuritegu või vägivalda. Ohvriabi teenuste eesmärk on toetada inimesi olukordades, kus nad on kogenud rasket traumat, vägivalda või muud õigusrikkumist ning vajavad riigi sekkumist ja kaitset. Selliste teenuste toimivuse, kättesaadavuse ja kvaliteedi süsteemne hindamine on avalikes huvides, kuna see mõjutab otseselt abivajajate turvalisust ja taastumist. Teiseks on uuringu eesmärk hinnata 2023. aastal vastuvõetud ohvriabiseaduse rakendamist. Seadusandja tahte kohaselt on riigil kohustus tagada, et seadusega kehtestatud teenused ja õigused toimiksid praktikas ning jõuaksid sihtgruppideni. Seaduse rakendamise tegeliku mõju hindamine ei ole võimalik ilma empiirilise teadmuseta teenuste kasutamise, koordineerituse ja klientide kogemuste kohta. Avalik huvi seisneb selles, et õigusaktide rakendamine oleks sisuline, tõhus ja kooskõlas seaduse eesmärgiga, mitte üksnes formaalne. Tõhus ohvriabi aitab ka vähendada vägivalla ja kuritegevuse pikaajalisi sotsiaalseid, tervise- ja majanduskulusid. Varajane ja hästi koordineeritud abi võib ennetada korduvvägivalda, vaimse tervise süvenevaid probleeme, töövõime langust ja sotsiaalset tõrjutust, mis on laiem küsimus ühiskonna turvalisusest ja sotsiaalsest sidususest. Oluline on hinnata teenuste omavahelist koordineeritust ja asutustevahelist koostööd, et tagada avalike vahendite kasutamise mõistlikkus ja eesmärgipärasus ning vältida võimalikku dubleerimist. Uuringu väljundina koostatavad soovitused ja ettepanekud aitavad parandada süsteemi tervikuna, millest saavad kasu kõik potentsiaalsed teenusekasutajad tulevikus. Uuring ei keskendu üksikisikute juhtumite lahendamisele. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Esiteks toimub isikuandmete töötlemine vabatahtlikkuse ja teadliku nõusoleku alusel. Kõik uuringus osalevad isikud annavad enne intervjuud selgesõnalise, teadliku ja vabatahtliku nõusoleku. Andmesubjektidele selgitatakse arusaadavas keeles uuringu eesmärki, andmete töötlemise ulatust, säilitamise aega ning nende õigusi, sh õigust keelduda vastamast üksikutele küsimustele või katkestada osalemine igal ajal ilma negatiivsete tagajärgedeta. Uuringus osalemine ei ole seotud ühegi teenuse saamise, jätkumise ega kvaliteediga.  Teiseks rakendatakse andmete minimaalsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Kogutakse ainult selliseid isikuandmeid, mis on vältimatult vajalikud uurimisküsimustele vastamiseks. Isikuandmeid ei koguta „igaks juhuks“ ega tulevaste määratlemata eesmärkide tarbeks. Eriti delikaatseid andmeid käsitletakse üksnes juhul ja ulatuses, milles see on vältimatu klienditeekondade ja abivajaduste mõistmiseks. Lõpparuanded ja uuringu väljundid ei sisalda teavet, mis võimaldaks andmesubjekte otseselt või kaudselt tuvastada. Saadud isikuandmed pseudonüümitakse volitatud töötleja poolt uuringu käigus (täpsemalt kirjeldatud järgmistes punktides). Uuringu lõpus valmivas raportis on kõik andmed anonüümitud kujul. Tagatud on andmete turvaline töötlemine ja piiratud juurdepääs. Isikuandmetele on ligipääs ainult uuringu läbiviimisega otseselt seotud isikutel ning ainult ulatuses, mis on vajalik nende tööülesannete täitmiseks. Andmeid säilitatakse turvalistes keskkondades ning need kustutatakse pärast uuringu eesmärkide saavutamist vastavalt kehtestatud säilitustähtaegadele. Andmete volitatud töötleja kasutab andmetega töötamisel Microsoft 365 Business Premium paketti. Selle raames on tagatud, et andmete salvestamisel ja edastamisel kasutatakse andmete turvalist autentimist, autoriseerimist ja krüptimist. See pakub ka üksikasjalikku juurdepääsukontrolli, mis võimaldab administraatoritel määrata õigusi erinevatele kasutajatele ja rühmadele. Lisaks pakub Microsoft 365 varundus- ja taastamisvõimalusi, mis võimaldab vältida andmete kogemata kustutamist. Veel on Microsoft 365-l mitmeid sisseehitatud turvafunktsioone, mis kaitsevad andmeid volitamata juurdepääsu eest. Nendest funktsioonidest kasutatakse mitmefaktorilist autentimist, andmelekete vältimist ja pahavarakaitset. Andmeid säilitatakse ning töödeldakse Euroopa Liidus. Andmekaitse nõuete tagamise eest vastutab uuringu projektijuht. Uuring ei muuda andmesubjektide õiguslikku ega faktilist olukorda ega suurenda nende kohustusi. Uuring ei too kaasa täiendavaid nõudeid, kohustusi ega otsuseid andmesubjektide suhtes. Kogutud andmeid ei kasutata üksikjuhtumite hindamiseks, teenuste osutamise üle otsustamiseks ega järelevalvemeetmete rakendamiseks. Uuringu eesmärk on süsteemne analüüs ja arendustegevus, mitte individuaalne hindamine. Andmesubjektidele on tagatud õigus saada teavet, õigus tutvuda enda kohta käivate andmetega, õigus nõusolek tagasi võtta ning õigus nõuda andmete kustutamist seaduses lubatud ulatuses. Nende õiguste kasutamise kord on selgelt kirjeldatud nõusolekuvormis. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. 4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. Teenusesaajad  Andmete edastamine isikuandmete allikalt vastutavale töötlejale Vastutav töötleja (SKA) rakendab organisatsioonilisi juurdepääsupiiranguid ja andmete minimeerimist enne andmete edastamist. Valimisse valitute isikuandmed, millele on SKA-l endal ligipääs, võtab allikast päringu alusel välja isik, kellel on oma tööülesannete täitmiseks andmetele ligipääs. Andmed seejärel hoiustatakse turvalisel võrgukettal piiratud ligipääsuga kaustas. Naiste tugikeskused ning seksuaalvägivalla kriisiabikeskused (haiglad) võtavad päringu alusel valimisse valitud isikute andmed enda allikatest ja edastavad SKA kontaktisiku isikukoodile ID kaardi tarkvaraga krüpteeritud dokumendis e-posti teel. SKA kontaktisik dekrüpteerib andmed ning hoiustab samuti turvalisel võrgukettal piiratud ligipääsuga kaustas. Kõik andmete edastamise e-kirjad kustutatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksule peale saatmist/vastu võtmist. Päringutega võetakse andmeallikatest välja isikute kohta vaid need andmed, mis on uuringu läbiviimiseks vajalikud (kirjeldatud punktis 9.2) Selleks, et minimeerida isikuandmete töötlejate arvu, määrab SKA kolm töötajat, kes kontakteeruvad valimisse valitud isikutega ning küsib neilt nõusolekut uuringus osalemiseks. Määratud töötajad on endised ohvriabi töötajad, st neil on vajalik ettevalmistus, oskused ja kogemus traumateadlikult kliendiaga suhelda. Kui valimisse valitu on nõus uuringus osalema ja allkirjastab nõusolekuvormi, salvestatakse see samuti piiratud ligipääsuga kausta turvalisel võrgukettal. Nõusolekud edastatakse e-kirja teel. Allkirjastatud nõusolekud säilitatakse kuni uuringu lõpuni ehk kuni 10.03.2027.  Nõusoleku võtmine ja haldamine. Arvestades uuringu tundlikku iseloomu ning ohvriabi teenuseid kasutanud isikute haavatavat positsiooni, võtab uuringus osalemise nõusoleku vastutav töötleja (Sotsiaalkindlustusamet) ohvriabi valdkonna väljaõppega töötaja kaudu. Selline lähenemine tagab, et esmane kontakt ja nõusoleku küsimine toimub andmesubjekti jaoks turvalises ja usaldusväärses keskkonnas ning vähendab võimalikku survet või arusaamatust uuringus osalemise osas. Eelistatult palutakse teenusesaajal uuringus osalemise nõusolekuvorm digiallkirjastada, kuid kui digiallkirjastamine ei ole võimalik, aga teenusesaaja soovib uuringus osaleda, hindame piisavalt selgeks nõusoleku väljendamiseks ka seda, kui teenusesaaja kinnitab oma valmisolekut e-kirjas, mille ta saadab samalt aadressilt, kuhu saadeti kutse uuringus osalemiseks. Vastutav töötleja säilitab allkirjastatud nõusolekuvorme ja väljavõtteid e- kirjadest ning edastab volitatud töötlejale üksnes nende isikute andmed, kes on andnud nõusoleku uuringus osalemiseks. Volitatud töötleja töötleb andmeid üksnes uuringu läbiviimiseks ja vastavalt vastutava töötlejaga sõlmitud lepingule.  Andmete edastamine uuringu läbiviijale SKA kontaktisik edastab uuringus osalemiseks nõusoleku vormi allkirjastanud isikute andmed ning allkirjastatud nõusolekuvormid uuringu läbiviija kontaktisiku isikukoodile ID kaardi tarkvaraga krüpteeritud dokumendis e-posti teel. Kõik andmete edastamise e-kirjad kustutatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksule peale saatmist/vastu võtmist. Teenuseosutajad ja välised koostööpartnerid Uuringusse kaasatakse lisaks teenusesaajatele ka spetsialistid, sh ohvriabi talituste juhatajad, teenuseomanikud, Sotsiaalkindlustusameti spetsialistid ning teenusevälised koostööpartnerid (nt politsei, prokuratuur, KOV spetsialistid, meditsiinitöötajad). Nende isikute puhul töödeldakse üksnes tööalaseid kontaktandmeid ja tööalast rolli kirjeldavaid andmeid (ees- ja perekonnanimi, ametinimetus, töökoha asutus, tööalane e-posti aadress, töötelefon). Spetsialistide isikuandmete töötlemise eesmärk on:  nendega kontakteerumine intervjuu kokkuleppimiseks,  nende tööalase rolli konteksti mõistmine teenuse korralduse analüüsimisel. SKA kontaktisik võtab ühendust nii SKA töötajate/ametnike ja seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes ning naiste tugikeskustes töötavate spetsialistidega, kes on valimisse valitud, ning teavitab uuringu eesmärgist, andmete töötlemise ulatusest ning nende õigustest. Intervjuu läbiviimiseks küsitakse spetsialistidelt nõusolek intervjuus osalemiseks ja vestluse salvestamiseks. Spetsialistide teavitamise ning intervjuus osalemise nõusoleku saamise järgselt edastab SKA kontaktisik nende andmed (ees- ja perekonnanimi, ametinimetus, töökoha asutus, tööalane e-posti aadress, töötelefon) uuringu teostajale. Teenuseväliste koostööpartnerite andmed saab uuringu teostaja interneti otsingu teel ning võtab ise ühendust uuringust teavitamiseks ja nõusoleku küsimiseks või kui teenusevälise koostööpartneri andmed ei ole internetis leitavad, edastab SKA kontaktisik need uuringu teostajale pärast seda, kui spetsialisti on uuringust teavitatud ja saadud nõusolek uuringus osaleda. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Ohvriabi teenuseid saanud kliendid - kokku 108 klienti (individuaalintervjuud). Teenus Intervjueeritavate klientide arv Ohvriabi põhiteenuse kliendid 20 Naiste tugikeskuste kliendid 15 Traumast taastumist toetava vaimse 10 tervise abi kliendid Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste 10 kliendid Inimkaubandusohvrite tugiteenuse 5 kliendid Psühhosotsiaalse kriisiabi kliendid 5 Taastava õiguse teenus kliendid 10 Vägivallast loobumise toetamise 5 teenuse kliendid Kriisitelefoni kliendid 10 Emotsionaalse toe liini kliendid 5 Veebinõustamise kliendid 10 MARAC võrgustiku kliendid 3 Kokku 108 Valimi koostamiseks on vastutaval töötlejal vajalik töödelda lõpliku intervjueeritute hulgaga võrreldes suurema hulga klientide andmeid. Ootuspärane intervjuuga nõustumise määr võib konservatiivsel hinnangul olenevalt teenusest olla umbes 5-18%. Kasutatakse kvootvalimit, mis on kihistatud asukoha ja soo järgi ning järjestatud teenusesaamise aja järgi (alustades hiliseimatest klientidest). Andmete töötlemisel järgitakse andmete minimeerimise põhimõtet, tehes päringuid ja kutsete edastamist etapiviisiliselt – teenusepakkujad teevad esmalt päringu viimase 3 või 6 kuu klientide kohta (olenevalt teenuse kliendimahust, suurema kliendimahuga teenuste puhul väiksem ajavahemik). Kui esimese ringi vastamismäär ei võimalda kvoote täita, tehakse täiendav päring eelneva 3 või 6 kuu kohta; kõige väiksemate kliendimahtudega teenuste puhul võib osutuda vajalikuks ka kolmas päringuring. Valimi koostamisel saab eristada kolme andmete töötlemise tasandit: 1) Sobivate klientide tuvastamine; tehakse andmepäringud kuni ~6500 kliendi andmetele (andmeid töötleb vastutav töötleja) 2) Nõusoleku küsimine; võetakse ühendust nõusoleku küsimiseks kuni ~1600 kliendiga (andmeid töötleb vastutav töötleja) 3) Nõusoleku andnud klientide kontaktandmete edastamine vastutavalt töötlejalt volitatud töötlejale; edastatakse 108-130 uuringus osalemiseks nõusoleku andnud kliendi kontaktandmed intervjuu kokkuleppimiseks. Andmete suuremahuline päring on vältimatu ja põhjendatud, kuna uuringu sihtrühmad on väikesed, teenusepõhised ja nõusoleku andmise määr eeldatavalt madal. Ilma etapilise ja kvootidel põhineva valimita ei ole võimalik tagada teenuste ja sihtrühmade esindatust ega saavutada uuringu eesmärke. Teenusepakkujate osas on valim järgnev: Ohvriabi talituse juhatajad - kokku 4 juhatajat (individuaalintervjuud). Ohvriabi teenuseomanikud/teenuseomaniku ülesandeid täitvad töötajad - kokku 9 teenuseomanikku (individuaalintervjuud). Teenuse spetsialistid nii Sotsiaalkindlustusametist kui muudest abi pakkumisel võrgustikutööd tegevatest asutustest (1-2 spetsialisti iga fookusgrupi kohta) - kuni 12 fookusgrupiintervjuud, igal intervjuul maksimaalselt 8 inimest. Ohvriabi teenuse välised spetsialistid ehk nn väravahoidjad, kes on potentsiaalsed abivajaduse märkajad või teenusele suunajad (näiteks politseinikud, prokuratuuride töötajad, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöö ja laste heaolu spetsialistid ja meditsiinitöötajad) - kuni 4 fookusgrupiintervjuud. Kõik intervjuud nii teenusesaajate kui spetsialistidega viiakse läbi veebiteel Microsoft Teams keskkonnas. Failid salvestatakse Microsoft 365 keskkonnas kaustadesse, kuhu on tagatud kaheastmelise autentimise kaudu vaid intervjuud läbi viinud isiku ligipääs. Intervjuu läbi viinud isik kustutab kõik helifailid hiljemalt 10.03.2027 ja kinnitab kustutamist projektijuhile. Helisalvestisi kasutatakse üksnes intervjuude sisuliseks analüüsiks ning neid ei kasutata koolitus-, esitlus- ega muudel kõrvaleesmärkidel. Helifaile säilitatakse maksimaalselt kuni 10.03.2027, mis on kõigi uuringus kogutud andmete hiliseim kustutamise tähtaeg. Failide kustutamist kinnitatakse vastava kinnituse allkirjastamisega uuringu projektijuhi poolt. Kinnitus sisaldab Microsoft 365 auditilogi andmeid ning järgnevaid kinnitusi:  Kõik projektiga seotud ja tööde teostamisel kasutatud isikuandmed on jäädavalt kustutatud ja neid ei ole võimalik taastada;   Isikuandmetest puuduvad organisatsiooni valdusesse jäävad koopiad, väljatrükid või muud taas-esitused;  Kustutamine toimus vastavalt projekti tellinud vastutava töötleja seatud andmekaitse nõuetele ja seadusest tulenevatele organisatsioonile kehtivatele kohustustele;  Isikuandmeid ei säilitatud kauem kui oli tarvilik vastutava töötleja tellitud projekti/tööde elluviimiseks, isikuandmete säilitusperioodi ei ole ületatud;  Isikuandmed kustutati tähtaegselt/mõistliku aja jooksul pärast teada saamist, et andmete töötlemiseks puudub õiguslik alus;  Tõend (logiväljavõte) andmete kustutamise toimingust on säilitatud, tagamaks kustutamise dokumentaalne tõendamine. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Pärime andmeid isikute kohta, kes on teenuseid saanud vahemikus 01.2024-02.2026. Teenuseosutajate, ametnike ja tugispetsialistide puhul pärime andmed nende inimeste kohta, kes hetkel ametis on. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Teenusesaajate kohta töötleme järgmisi isikuandmeid:  ees- ja perekonnanimi – vajalik isikuga kontakteerumiseks, et küsida tema nõusolekut uuringus osalemiseks ning vajalik nõusoleku seostamiseks isikuga (et säiliks võimalus ka nõusolek tagasi võtta)  e-posti aadress ja/või telefoninumber (võimalusel) - vajalik isikuga kontakteerumiseks nii uuringus osalemise nõusoleku küsimisel kui ka intervjuu kokkuleppimiseks. Kõigi isikute kohta ei pruugi olla teada nii e-postiaadress kui ka telefoninumber, seetõttu edastatakse need andmed, mis on olemas  teenuse kasutamise piirkond (võimalusel) - vajalik valimi koostamisel, et tagada piirkondade esindatus valimis ning samuti hiljem uuringu tulemuste tõlgendamisel tuvastada piirkondlike erisusi. Kõik teenused aga ei ole piirkondlikud (näiteks telefoni tugiliinid) ja seetõttu edastatakse teenuse kasutamise piirkond juhul, kui see on asjakohane ja need andmed on olemas  suhtluskeel (võimalusel) – vajalik isikuga kontakteerumiseks nii uuringus osalemise nõusoleku küsimisel kui ka intervjuu kokkuleppimiseks. Kuna uuringus osalemise nõusoleku andmine peab olema isikule täielikult arusaadav, peab see toimuma talle sobivas suhtluskeeles. Kõigi teenuste andmestikes ei ole suhtluskeele andmeid  millist teenust või teenuseid isik kasutas – vajalik intervjuu planeerimiseks ning sisustamiseks küsimustega, mis puudutavad ainult neid teenuseid, mida isikud kasutasid  teenuste kasutamise aeg – vajalik valimi koostamisel eelistada hiljutisi teenuse kasutamise olukordi, et saada kõige värskem ülevaade teekondadest. Samas, olenevalt teenuse iseloomust, tuleb välistada teenuse kasutamised, millest pole möödas piisavalt pikk aeg ning kannatanu võib olla endiselt ohuolukorras (näiteks MARAC ohvrid), mistõttu ei tohi uuringuga seonduvalt ühendust võtta  vanus – vajalik, et välistada valimist alaealised teenusesaajad  sugu (võimalusel) – vajalik, et tagada valimi piisav mitmekesisus SKA töötajate ja teiste teenust saanud isikuid toetavate spetsialistide osas töötleme järgmisi isikuandmeid: ees- ja perekonnanimi, ametinimetus, töökoha asutus, tööalane e-posti aadress, töötelefon. Spetsialistide isikuandmete töötlemise eesmärk on:  nendega kontakteerumine intervjuu kokkuleppimiseks,  nende tööalase rolli konteksti mõistmine teenuse korralduse analüüsimisel. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Andmete allikad varieeruvad teenuseti, kuid kõigi teenuste puhul töödeldakse punktis 9.2 loetletud isikuandmeid (kõigil teenustel ei pruugi olla olemas kõiki punktis 9.2 loetletud isikuandmeid ja sel juhul on märgitud punktis 9.2 märgitud, et töödeldakse võimalusel). Uuringu lõpparuandes kajastuvad teenusesaajate teekonnad muuhulgas teenuste lõikes eraldi, mistõttu on tarvis isikuandmeid iga teenuse kohta eraldi. Kuna teenused on erinevalt üles ehitatud, tuleb uuringuks vajalikke isikuandmeid teenusesaajate kohta pärida eri allikatest. Need allikad on järgnevad:  Enne 2025. a juhtumid – Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) - ohvriabi põhiteenus, vägivallast loobumise toetamise teenus, inimkaubandusohvrite tugiteenus, psühhosotsiaalne kriisiabi, MARAC, taastav õigus.  Enne 2025. a juhtumid - Delta dokumendiregister ja Sotsiaalkindlustusameti turvatud võrgukettal piiratud ligipääsuga kaustas - vägivallast loobumise toetamise teenus, inimkaubandusohvrite tugiteenus, psühhosotsiaalne kriisiabi, MARAC, taastav õigus.  Alates 2025. a juhtumid - sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR2)- Ohvriabi põhiteenus, vägivallast loobumise toetamise teenus, inimkaubandusohvrite tugiteenus, psühhosotsiaalne kriisiabi, MARAC, taastav õigus.  Naiste tugikeskuste eraldisesivad andmebaasid - iga naiste tugikeskus, kellega on SKA- l leping, kogub ja hoiustab eraldi oma tugikeskusesse pöördunute andmed. Kokku on 14 tugikeskust. Naiste tugikeskustesse pöördunute isikuandmed (toodud punktis 9.2) saadakse päringuga igast naiste tugikeskusest.  Haiglate seksuaalvägivalla kriisiabikeskused – iga haigla, kellega on SKA-l leping, kogub ja hoiustab eraldi pöördunute andmed. Kokku on 5 haiglat, kus asub seksuaalvägivalla kriisiabikeskus. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördunute isikuandmed (toodud punktis 9.2) saadakse päringuga igalt haiglalt, kus asub seksuaalvägivalla kriisiabikeskus.  Delta dokumendiregister ja Sotsiaalkindlustusameti turvatud võrgukettal piiratud ligipääsuga kaustas - Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi saanute isikuandmed (toodud punktis 9.2) saadakse nendest allikatest.  kõnekeskus iZAll – Tugiliinid (kriisitelefon; emotsionaalse toe ja hingehoiuliin). Punktis 9.2 kirjeldatud isikuandmed asuvad kõnekeskuse süsteemis, mille andmeid hoiustatakse TEHIKu lokaalses serveris. Seetõttu saadakse isikuandmed päringuga kõnekeskusest.  TEHIKu (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus) broneerimissüsteem nõustamisele registreerimiseks (registreerunute andmeid hoiustatakse TEHIKu serveris) – Vaimse tervise veebinõustamist saanute isikuandmed (toodud punktis 9.2) saadakse sellest TEHIKu broneerimissüsteemist. Isikuandmed võivad tulla ka intervjuudest, kui isikud ise andmeid jagavad. Teenuseosutajate isikuandmed Spetsialistidega läbiviidavate intervjuude jaoks saame uuringus kasutatavad isikuandmed (spetsialisti ametinimetus, e-posti aadress ja telefoninumber) kas internetiotsingu kaudu või edastab SKA kui vastutav töötleja need andmed volitatud töötlejale. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Kõnekeskus IZALL võimaldab SKA töötajal (teenuse juhtivspetsialist) vaadata kõnekeskuses helistajate telefoninumbreid. Naiste tugikeskuseid on teavitatud ning viidud läbi veebikonsultatsioon nende küsimustele vastamiseks. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördunute andmeid omavaid haiglaid on teavitatud ja vajadusel konsulteeritud. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Volitatud töötleja pseudonümiseerib vastutavalt töötlejalt saadud isikuandmed. Kui SKA vastutava töötlejana on saanud eri teenuste kohta isikuandmed, edastab ta need volitatud töötleja poolsele esindajale, kes viib konkreetse teenuse saajatega läbi intervjuud. Eri teenuste saajatega viivad intervjuusid läbi eri töötajad, kellel kõigil tekib ligipääs vaid ühe konkreetse teenuse raames tuge saanud isikute andmetele. See töötaja pseudonümiseerib saadud isikuandmed andmete edasiseks töötlemiseks uuringus teiste analüütikute poolt. Ta pseudonümiseerib intervjuu pinnalt tehtud märkmed ja nende märkmete pinnalt isiku tuvastamine on võimalik ainult temal läbi koodivõtme, mille ta on loonud ja millele ainult temal on ligipääs. Ülejäänud uuringumeeskond töötab andmetega edasi pseudonüümitud kujul. Helisalvestisi (millele on ligipääs vaid intervjuu läbi viinud isikul) hoiustatakse turvaliselt sarnaselt kõigi teiste andmetega, mida on täpsemalt kirjeldatud punktis 7 ning loob koodivõtme, millele ainult temal on ligipääs. Ülejäänud uuringumeeskond töötab andmetega edasi pseudonümiseeritud kujul. Uuringuaruandes on kõik kogutud andmed anonümiseeritud kujul - selles etapis tagab andmete anonümiseerimise volitatud töötleja. Vastutav andmetöötleja ei pseudonümiseeri ega anonümiseeri andmeid enne nende edastamist volitatud andmetöötlejale. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Vastutav töötleja ei pseudonümiseeri andmeid enne volitatud töötlejale edastamist, kuna volitatud töötlejal on vaja isikuandmeid valimiisikutega ühenduse võtmiseks ja intervjuude läbiviimiseks, mille käigus on isik paratamatult tuvastatav. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Volitatud töötleja intervjuusid läbi viinud konkreetne töötaja pseudonümiseerib andmed enne andmete jagamist ülejäänud volitatud töötleja töötajatele. Selles etapis pseudonümiseeritakse kõik isikut tuvastada võimaldavad tunnused – ees- ja perekonnanimi, vanus, kontaktandmed (meiliaadress, telefoninumber), teenuse saamise täpne periood, viited spetsiifilistele isikutele või olukordadele, mis võimaldaksid isikut tuvastada. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Isikuandmed pseudonümiseerib volitatud töötleja. Protsess näeb välja järgmiselt: 1) Vastutav töötleja pärib isikuandmed asjakohastelt andmeandjatelt (eri teenuste puhul asuvad andmed eri kohtades, täpsemalt kirjeldatud eelnevates punktides); 2) Vastutav töötleja edastab volitatud töötlejale kokkulepitud andmed ohvriabi teenuseid saanud isikute kohta. Andmed edastatakse iga teenuse kohta eraldi ja konkreetselt sellele volitatud töötleja töötajale, kes vastavat teenust saanud isikutega kontakteerub ja nendega intervjuud läbi viib. Andmed edastatakse krüpteeritult e-kirja teel; 3) Volitatud töötleja töötaja pseudonümiseerib saadud isikuandmed ja loob koodivõtme, mille abil ainult tema saab tuvastada konkreetseid isikuid. Koodivõti sisaldab isiku ees- ja perekonnanime ning kontaktandmeid. Koodivõtit säilitatakse kuni 6 kuud intervjuu toimumisest, kuid maksimaalselt vastutava ja volitatud töötleja omavahelise lepingu lõppemiseni (10.03.2027). Koodivõtit säilitatakse seni, kuni toimub kogutud andmete analüüsimine; 4) Analüüsiprotsessis töötatakse pseudonümiseeritud andmetega, mis uuringi lõpparuandesse jõuavad anonümiseeritud kujul. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Kõik andmed kustutatakse volitatud ja vastutava töötleja poolt hiljemalt 10 päeva möödumisel vastutava ja volitatud töötleja omavahelise lepingu lõppemisest ehk hiljemalt 10.03.2027. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Andmesubjekte ei teavitata isikuandmete isikuandmete töötlemisest? töötlemisest hetkel, mil nende andmeid Jah/ei andmekogudest päritakse, kuid teavitatakse neid isikuid, kes on sattunud intervjuude valimisse ja kellega ühendust võetakse. Andmete esmaseks töötlemiseks (sobivate isikute tuvastamine ja neile kutse edastamine) on õiguslikuks aluseks IKS § 6 lg 5 (poliitikakujundamise uuring). Nõusolek on õiguslikuks aluseks edasiseks andmete edastamiseks volitatud töötlejale ja intervjuu läbiviimiseks.  11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 Andmesubjekte ei teavitata isikuandmete töötlemisest hetkel, mil nende andmeid andmekogudest päritakse, kuid teavitatakse neid isikuid, kes on sattunud intervjuude valimisse ja kellega ühendust võetakse. Andmete esmaseks töötlemiseks (sobivate isikute tuvastamine ja neile kutse edastamine) on õiguslikuks aluseks IKS § 6 lg 5 (poliitikakujundamise uuring). Nõusolek on õiguslikuks aluseks edasiseks andmete edastamiseks volitatud töötlejale ja intervjuu läbiviimiseks. 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Andmesubjektidel palutakse intervjuule teavitatakse. eelnevalt tutvuda uuringu nõusolekuvormiga (lisatud taotlusele) ja kinnitada kas e-kirja teel või digiallkirjaga uuringus osalemist. 11.3. Kust on leitavad Andmekaitsetingimused on leitavad uuringu andmekaitsetingimused6? nõusolekuvormilt. 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad9: Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on - olemas) Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus x 5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 9 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada. Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand x Lisa 4: Küsimustik või selle kavand x  Vastused küsimustele 1. Isikuandmete kaitse seadus (IKS) § 6 lg 5 võimaldab teha uuringuid poliitika kujundamise eesmärgil. Taotluse punktis 3 on toodud uuringu läbiviimise õigusliku alusena lisaks IKS § 6 lõikele 5 ohvriabi seaduse § 14, mis sätestab SKA ülesanded ohvriabi korraldamiseks. Sättest ei tulene SKA-le poliitika kujundamise pädevust. Palun täiendada taotlust viitega SKA poliitika kujundamise õiguslikule alusele, nt põhimääruses sätestatud ülesanne. Lisatud täiendus taotluses punktis 3 2. Palun läbi mõelda ja taotluses terviklikult selgitada uuringu metoodikat ja valikuid, arvestades järgnevat: 2.1. taotluse punktis 9.2. on loetletud isikuandmete koosseis ja punktis 9.3. isikuandmete allikad. Ebaselge on, mis andmeid ja millisel eesmärgil töödeldakse (nt kuidas on uuringuga seotud kõnekeskus IZALL ja TEHIKu broneerimissüsteem). Selgitada metoodikat seostes andmekoosseisu ja - allikatega. Lisatud täiendus taotluses punktis 9.3 2.2. põhjendada vajadust intervjuude videosalvestamiseks ja säilitamiseks, arvestades, et tegemist on tundlikust teemast tulenevalt intervjueeritava heaolu olulise riivega. Vastutav töötleja peab kasutama vastajat vähim riivivaid meetmeid. Lisaks on nõusolekulehel vastuoluline teave salvestise kasutamise kohta: täpsete märkmete tegemine vs intervjuu sisuline analüüs. Täname tähelepanu juhtimast! Kaalusime ja uuringu seisukohalt piisab ka helisalvestistest. Oleme vastavalt taotlust kohandanud ja loobume videosalvestistest. Täiendasime ka nõusolekuvormi - esiteks täpsustasime, et tekivad vaid helisalvestised, mitte videosalvestised ja teiseks täpsustasime, et helisalvestised on intervjueerijale vajalikud nii täpsemate märkmete tegemiseks kui märkmete pinnalt hiljem analüüsi panustamiseks. 2.3. uuringusse kaasatakse isikud, kes ei ole teenusesaajad, nt teenusepakkujad, teenuseomanikud, jm spetsialistid. AKI selgitab, et ka nende isikute tööalaste kontaktide töötlemine on isikuandmete töötlemine. Lisada nende andmete töötlemise kirjeldus. - Ka nende isikute andmeid töödeldakse sarnasel alusel nagu teenusesaajate andmeid ning kogutud andmed on hoiustatud sarnaselt turvaliselt. Täiendasime punkti 8 infoga, mis puudutab spetsialistide tööalaste kontaktide töötlemist. Vaatasime üle ka muud punktid, kuid seal on spetsialistide isikuandmeid puudutav välja toodud ning andmete hoiustamist ja kustutamist puudutav kehtib kõigile uuringu raames kogutavatele isikuandmetele. 3. Nõusolekuvormil on välja toodud, et uuring on saanud kooskõlastuse nii Andmekaitse Inspektsioonilt kui ka eetikakomiteelt. Palun edastage eetikakomitee otsus Andmekaitse Inspektsioonile juhul, kui see olemas on. Hetkel me eetikakomitee kooskõlastust taotlenud ei ole. Hindame kooskõlastuse vajalikuks ning konsulteerisime Eesti Teadusagentuuri ja Sotsiaalministeeriumi eetikakomiteede esindajatega selles osas, kuidas peaks kooskõlastuse taotlemine käima, kuivõrd hetkel on eetikakomiteede tööd ümber struktureeritud. Saime mõlemast kohast hinnangu, et meie poliitikakujundamise uuringu puhul peaksime esitama taotluse Andmekaitse Inspektsioonile, kes vajadusel konsulteerib eetikakomiteega ise. Nõusolekuvormis oli kirjas, et oleme saanud kooskõlastuse eetikakomiteelt, aga kui AKI ei hinda kooskõlastuse taotlemist vajalikuks, siis seda me sinna ei lisa. Lisame vastava klausli (kust on kooskõlastus saadud) enne nõusolekuvormide saatmist valimisse valitutele. Oleme tänulikud info eest, kui AKI hinnangul peaks kooskõlastuse taotlemine meie poliitikakujundamise uuringu puhul käima kuidagi eelkirjeldatust erinevalt - praegu tuginesime Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Teadusagentuuri antud infole. 4. Nõusoleku vormil küsitakse korraga kolm erinevat nõusolekut. Isikuandmete töötlemiseks antava nõusoleku kehtivuse tagamiseks tuleb erinevad nõusolekud selgelt eristada, mida osaleja peab saama eraldi otsustada. Palun nõusolekuvormi täiendada. Nõusoleku vorm täiendatud  Ohvriabi klienditeekonna uuring Sotsiaalkindustusametile Intervjuukavad 1. Individuaalintervjuud: a. talituste juhtidega (v.a tugitalitus), b. tugitalituse juhi/osakonna juhiga/Sotsiaalministeeriumi ohvriabi poliitikajuhiga c. teenuseomanikega 2. Fookusgrupp-intervjuud spetsialistidega (sh teenusepakkujad, väravahoidjad): a. teenusespetsiifilised fookusgrupid b. väravahoidjate fookusgrupid 3. Individuaalintervjuud teenust kasutanud klientidega Intervjuukavad kohandatakse iga konkreetse intervjuu ja sihtgrupi lõikes, sh võidakse küsimata jätta küsimused, mis on dokumendianalüüsi, eelnevate intervjuude või eelnevate intervjuuküsimuste põhjal ammendava vastuse saanud. Talituste juhid ja teenuseomanikud Individuaalintervjuud, 60 minutit (kokkuleppel võimalusel kuni 75 või 90 minutit) 1a. Talituste juhid (kriisitoe talitus, vägivallaohvrite teenuste talitus, piirkondliku ohvriabi teenuste talitus) Talituse ülevaade ja teenuste sisu 1. Palun kirjeldage lühidalt oma talituse rolli ohvriabi süsteemis ja peamisi vastutusalasid. 2. Millised on teie talituse alla kuuluvate teenuste omavahelised seosed? Millised on seosed teiste ohvriabi teenustega? 3. Kuidas erinevad teie talituse teenuste sihtgrupid ja nende vajadused? 4. Millised on klientide peamised vajadused, millele teie talituse teenused vastavad? 5. Millised klientide vajadused jäävad teie hinnangul praegu katmata? Miks? Ohvriabi teenuste vaheline koordineerimine 6. Millised on kõige levinumad klienditeekonnad teie talituse korraldatavate teenuste puhul? 7. Milliste teiste Ohvriabi teenustega tehakse enim koostööd? Kuidas see koostöö (sh infovahetus) toimub? 8. Kus näete suurimaid kitsaskohti Ohvriabi-siseses teenuste koordineerimises? 9. Millised on kõige kriitilisemad hetked kliendi teekonnal, kus ta võib teenusest loobuda? 10. Kas ja milliseid teenuste kattuvusi olete täheldanud teiste ohvriabi teenustega? Ohvriabi teenuse osutajate vaheline koostöö (SKA partnerid OA teenuse osutamisel) 11. Kuidas toimub koostöö Ohvriabi teenuse osutajatega väljaspool SKAd? 12. Kuidas toimub infovahetus Ohvriabi teenuse osutajatega väljaspool SKAd konkreetsete klientide osas? 13. Kus näete suurimaid kitsaskohti koostöös ohvriabi teenuse pakkujatega väljaspool SKAd? 14. Milliseid lünki olete märganud klientide liikumisel teekondadel, mis hõlmavad SKA-väliseid Ohvriabi teenuse osutajaid? Kus võivad tekkida katkestused teekonnal? Koostöö väliste osapooltega 1  15. Kas ja kuidas tehakse koostööd väliste osapooltega (täpsustada vastavalt asjakohastele teenustele, nt politsei, päästeamet, kiirabi, prokuratuur, tervishoiuteenuse osutajad, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, lastekaitse) – nii ohvriabi teenusele sisenemisel/suunamisel kui ka sealt väljumisel? 16. Kuidas tagatakse info liikumine väliste osapoolte ja ohvriabi teenuste vahel? 17. Kui hästi toimib koostöö väliste osapooltega? Kättesaadavus ja piirangud 18. Kas on kliente, kes peaksid ohvriabi teenuseid saama, kuid jäävad teie talituse teenustest kõrvale? Kes need on ja miks? Kas nad saavad vajalikku tuge mujalt – teistest ohvriabi teenustest või väljastpoolt ohvriabi süsteemi? 19. Millised piirkondlikud või praktilised piirangud mõjutavad teie teenuste kättesaadavust? Seadusandlik raamistik 20. Kuidas hindate, mil määral vastavad teie talituse teenused ohvriabi seaduses ja teenuste kirjeldustes määratule? 21. Milliseid puudujääke näete seaduse ja tegeliku praktika vahel? 22. Kuidas on 2023. aasta ohvriabi seaduse muudatused teie talituse poolt korraldatavaid teenuseid mõjutanud? 23. Mil määral on need muudatused praktikas rakendunud? Tulevikuvaade ja kokkuvõte 24. Kui mõelda ideaalsetele klienditeekondale teie talituse teenustel, mis näeks välja teistmoodi? 25. Kui teil oleks võimalik muuta üks asi ohvriabi süsteemis tervikuna, mis see oleks? 26. Kas teil on veel mõtteid või ettepanekuid seoses klienditeekondadega ohvriabi teenustel, mida me intervjuu jooksul ei ole käsitlenud? 1b. Tugitalituse juht, Ohvriabi osakonna juht, Sotsiaalministeeriumi ohvriabi poliitikajuht* Erisused kahe kava vahel teises värvis (erisused tugitalituse juhile, osakonna juhile, poliitikajuhile). Teenuste arendus ja kvaliteet / OA poliitikakujundus 1. Millised on peamised mõõdikud, mida jälgite teenuste arendusel ja kvaliteedi tagamisel? / Poliitikajuhile: Millised on peamised mõõdikud, mida jälgite Ohvriabi poliitika kujundamisel ja teenuse kvaliteedi tagamisel? 2. Kuidas kogutakse ja kasutatakse klientide tagasisidet teenuste arendamiseks? / Poliitikajuhile: Kas ja kuidas kogutakse ja kasutatakse klientide tagasisidet poliitika kujundamisel? Teenuste- ja talitustevaheline koostöö (ainult tugitalituse juhile ja osakonna juhile) 3. Kuidas toetate teenuste- või talitusteülest koostööd ja koordineerimist? 4. Millised on teie hinnangul peamised kitsaskohad talituste ja teenuste vahelises koostöös? Milliseid võimalikke dubleeringuid olete märganud? 5. Kuidas lahendatakse olukordi, kus talituste ja teenuste vahel tekib vastutuse ebaselgus? Andmete liikumine ja koostöö väliste osapooltega 6. Ainult tugitalituse juhilt: Kuidas on korraldatud kliendiandmete liikumine teenuste ja talituste vahel? 7. Kuidas on korraldatud koostöö ja andmete liikumine asjakohaste väliste osapooltega (täpsustada vastavalt asjakohastele teenustele, nt politsei, päästeamet, kiirabi, prokuratuur, tervishoiuteenuse osutajad, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, lastekaitse) – nii ohvriabi teenusele sisenemisel/suunamisel kui ka sealt väljumisel? Millised on peamised keerukused koostöös väliste osapooltega? 8. Millised on peamised takistused andmete jagamisel (ohvriabi siseselt, väliselt)? 2  9. Kuidas tagatakse, et klient ei peaks oma lugu korduvalt rääkima erinevatele spetsialistidele? 10. Ainult tugitalituse juhilt: Millised andmed on olulised klienditeekonna jälgimiseks ja kuidas neid kogutakse? 11. Ainult tugitalituse juhilt: Kuidas kasutatakse klienditeekondi kajastavaid andmeid teenuste arendamisel? Süsteemne vaade klienditeekondadele ja seadusandlus 12. Millised on teie vaates kõige tõenäolisemad klienditeekonna katkemiskohad ohvriabi süsteemis? 13. Millised teenuste kattuvused tekitavad segadust või ebaefektiivsust? 14. Osakonna juhilt, poliitikajuhilt: Kuidas hindate, mil määral vastavad ohvriabi teenused ohvriabi seaduses ja teenuste kirjeldustes määratule? 15. Osakonna juhilt, poliitikajuhilt: Milliseid puudujääke näete seaduse ja tegeliku praktika vahel? 16. Mil määral on 2023. aasta seadusemuudatused saavutanud oma eesmärke? Kuidas hindate nende muudatuste mõju klienditeekondadele? Milles on veel puudujääke – sh kas ja millised seadusandlikud muudatused oleksid veel vajalikud? Tulevikuvaade ja kokkuvõte 17. Osakonna juhilt, poliitikajuhilt: Millised on suurimad strateegilised väljakutsed, millega ohvriabi süsteem silmitsi seisab? 18. Kui teil oleks võimalik muuta üks asi ohvriabi süsteemis tervikuna, mis see oleks? 19. Kas teil on veel mõtteid või ettepanekuid seoses klienditeekondadega ohvriabi teenustel, mida me intervjuu jooksul ei ole käsitlenud? 1c. Teenuseomanikud Teenuse sisu ja sihtgrupid 1. Palun kirjeldage oma teenuse põhisisu ja olulisemaid komponente. 2. Millised on teie teenuse peamised sihtgrupid? Kas ja kuidas need on aja jooksul muutunud? 3. Millised on teie hinnangul klientide peamised vajadused, millele teenus vastab? 4. Millised klientide vajadused jäävad teie hinnangul praegu katmata? Miks? Kas esineb vajadusi, mida te ei saa katta, kuna need ei ole ohvriabi seaduses ette nähtud? Milliseid? Kliendi jõudmine teenusele 5. Kirjeldage, kuidas kliendid teie teenuseni jõuavad. Millised on peamised kanalid? 6. Kui hästi teie arvates inimesed mõistavad, millist tuge neil on teie teenuselt võimalik saada? 7. Milliseid eksiarvamusi või teadmatust olete täheldanud väliste osapoolte hulgas, kes peaksid või saaksid soosida abivajajate jõudmist teenustele (ehk nn väravahoidjate seas)? 8. Kuidas teie hinnangul mõjutab inimese valmisolekut abi otsida tema arusaam vägivalla või kahju tõsidusest? 9. Millised on peamised takistused (sh häbimärgistamine, teadmatus, logistilised raskused), miks potentsiaalsed kliendid ei jõua teenusteni? 10. Kuidas saaks soodustada abivajajate jõudmist teenusteni – nii väravahoidjate, lähedaste kui teenuse osutajate poolt? Teekonnad ja koostöö ohvriabi siseselt 11. Millised on kõige levinumad klienditeekonnad, mis hõlmavad teie teenust ja mõnda muud ohvriabi teenust? 12. Kuidas on korraldatud kliendi suunamine teie teenuselt teistele ohvriabi teenustele ja vastupidi? 3  13. Kuidas on korraldatud kliendiandmete liikumine teenuste ja talituste vahel? 14. Millised on peamised takistused andmete jagamisel ohvriabi siseselt? 15. Kus näete suurimaid kitsaskohti teenuste- või talitustevahelises koostöös? 16. Milliseid ohvriabi teenuste kattuvusi olete täheldanud? Kuidas see klientidele mõjub? Koostöö väliste osapooltega 17. Kas ja kuidas tehakse koostööd väliste osapooltega (täpsustada vastavalt asjakohastele teenustele, nt politsei, päästeamet, kiirabi, prokuratuur, tervishoiuteenuse osutajad, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, lastekaitse) – nii ohvriabi teenusele sisenemisel/suunamisel kui ka sealt väljumisel? 18. Kuidas on korraldatud andmete liikumine asjakohaste väliste osapooltega (täpsustada vastavalt asjakohastele teenustele, nt politsei, päästeamet, kiirabi, prokuratuur, tervishoiuteenuse osutajad, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, lastekaitse) – nii ohvriabi teenusele sisenemisel/suunamisel kui ka sealt väljumisel? 19. Millised on peamised keerukused või takistused andmete jagamisel väliste osapooltega? 20. Millised on kõige levinumad klienditeekonnad, mis hõlmavad teie teenust ja mõnda välist osapoolt? 21. Kui hästi toimib koostöö väliste osapooltega? Millised on peamised takistused? Teekond ja kogemus kliendi vaates 22. Millised on kliendi teekonnal kõige kriitilisemad hetked – nii riskikohad loobumiseks kui võimalused toetava kogemuse loomiseks? 23. Kus näete suurimaid parendusvõimalusi kliendi kogemuses, sh teenuste vahel liikumisel? Kättesaadavus ja piirangud 24. Kas on kliente, kes peaksid ohvriabi teenuseid saama, kuid jäävad teie teenusest kõrvale? Kes need on ja miks? Kas nad saavad vajalikku tuge mujalt – teistest ohvriabi teenustest või väljastpoolt ohvriabi süsteemi? 25. Millised piirkondlikud või praktilised piirangud mõjutavad teie teenuse kättesaadavust? Seadusandlik raamistik 26. Kuivõrd vastab teie teenus ohvriabi seadusele ja teenuste kirjeldustele? Milliseid puudujääke näete? 27. Kas ja kuidas on 2023. aasta seadusemuudatused teie tööd mõjutanud? Tulevikuvaade ja kokkuvõte 28. Kui mõelda ideaalsetele klienditeekondale teie teenusel, mis näeks välja teistmoodi? 29. Kui teil oleks võimalik muuta üks asi ohvriabi süsteemis tervikuna, mis see oleks? 30. Kas teil on veel mõtteid või ettepanekuid seoses klienditeekondadega ohvriabi teenustel, mida me intervjuu jooksul ei ole käsitlenud? Spetsialistid (sh teenusepakkujad) 2a. Teenusespetsiifilised fookusgrupid spetsialistidega Iga teenuse kohta toimub 1 fookusgrupp. Gruppidesse kaasatakse teenuse pakkumise ja koordineerimisega seotud spetsialiste nii Sotsiaalkindlustusametist kui ka välistest teenuse osutajatest. Klientide vajadused ja ootused 1. Millised on teie kogemuse põhjal [kõnealuse ohvriabi teenuse] klientide peamised ootused ja vajadused teenusele pöördudes? 2. Kui hästi teie arvates inimesed mõistavad, millist tuge neil on teenuselt võimalik saada? Kuidas erinevad klientide ootused teenusel pakutavatest tegelikest abivõimalustest? 4  3. Milliste vajaduste osas saadakse teenuselt enim abi? 4. Millised vajadused jäävad teie hinnangul praegu kõige enam katmata? Kliendi teekond teenusele 5. Kirjeldage, kuidas kliendid tavaliselt teenuseni jõuavad. Millised on peamised kanalid? 6. Milliseid eksiarvamusi või teadmatust olete täheldanud väliste osapoolte hulgas, kes peaksid või saaksid soosida abivajajate jõudmist teenustele (ehk nn väravahoidjate seas)? 7. Kui sageli teie hinnangul inimesed ei tea, et nad on õigustatud saama ohvriabi teenuseid? Millistel puhkusel on see eriti levinud? 8. Kuidas te selgitate inimesele, millist kasu tal ohvriabi teenus(t)est võiks olla? 9. Millised on peamised takistused, miks inimesed ei jõua ohvriabi teenuseni? 10. Kas olete kogenud, et inimesed keelduvad suunamisest? Mis põhjuseid nad toovad? Teenuste korraldus ja koostöö 11. Kuidas on korraldatud kliendi liikumine kõnealuse teenuse sees? 12. Kui ilmneb, et inimene vajab (täiendavalt või hoopis muud) ohvriabi teenust, siis kuidas on korraldatud kliendi suunamine ühelt teenuselt teisele? 13. Kuidas on korraldatud koostöö ja andmete liikumine asjakohaste väliste osapooltega (täpsustada vastavalt asjakohastele teenustele, nt politsei, päästeamet, kiirabi, prokuratuur, tervishoiuteenuse osutajad, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, lastekaitse) – nii ohvriabi teenusele sisenemisel/suunamisel kui ka sealt väljumisel? Millised on peamised keerukused koostöös väliste osapooltega? 14. Kuidas hindate eri ametkondade vahelist koostööd ohvriabi teenuste osutamisel? 15. Millised klienditeekonnad on teie kogemuse põhjal kõige sujuvamad? Mis soosib seda sujuvust? 16. Millised klienditeekonnad on kõige katkestatumad või probleemsemad? Milles see väljendub? 17. Kas ja milliseid kattuvusi ohvriabi teenuste sees olete täheldanud? 18. Kas ja milliseid lünki ohvriabi teenuste vahel olete märganud? Kättesaadavus ja piirangud 19. Mida te näete teenuse peamise kitsaskohana? 20. Millised piirkondlikud või praktilised takistused raskendavad teenuse kättesaadavust? Seadusandlik raamistik Alateema alguses tutvustatakse pidepunktidena ohvriabi seadust ja 2023.a seaduse muudatust, vajadusel ka teenuse kirjeldust 21. Kuivõrd vastab teie hinnangul teenus ohvriabi seadusele ja teenuse kirjeldustele? Milliseid puudujääke näete? 22. Kas ja kuidas on 2023. aasta seadusemuudatused teie tööd mõjutanud? Tulevikuvaade ja kokkuvõte 23. Kui mõelda ideaalsele klienditeekonnale sellel teenusel, mis näeks välja teistmoodi? 24. Kui teil oleks võimalik muuta üks asi ohvriabi süsteemis tervikuna, mis see oleks? 25. Kas teil on veel mõtteid või ettepanekuid seoses klienditeekondadega ohvriabi teenustel, mida me intervjuu jooksul ei ole käsitlenud? 2b. Fookusgrupid väravahoidjatega Kokku toimub 4 fookusgruppi, mille osalejateks on väravahoidjaid, kel on potentsiaalse märkaja ja suunaja roll mitmete ohvriabi teenuste lõikes (nt politseinikud, perearstid ja -õed, vaimse tervise õed, prokuratuuri töötajad, kohalike omavalitsuste ametnikud ja sotsiaaltöötajad jt asjakohaste ametite esindajad ja võrgustikutöö tegijad) ning keskendutakse ohvriabi teenustele suunamise ja soodustamise protsesse terviklikumalt. 5 Kokkupuude sihtrühmaga ja teadlikkus ohvriabi teenustest 1. Kui sageli puutute oma töös kokku inimestega, kes on kogenud vägivalda? 2. Millised märgid viitavad teile, et inimene võib olla kogenud vägivalda või väärkohtlemist, isegi kui ta seda otseselt ei ütle? 3. Kuidas hindate enda teadlikkust ohvriabiteenustest? 4. Märkmed jäädvustatakse Miro tahvlile: millistest ohvriabi teenustest olete teadlik? Kes ja millist abi võib sealt saada? Kuidas antud teenusele pääseb? 5. Millistest kanalitest olete saanud infot ohvriabi teenuste kohta? Suunamise praktikad 6. Kui sageli suunate inimesi ohvriabiteenusele? Peame silmas nii otsest suunamist inimese info edastamise näol või soovitamist võimalikul abivajajal ise ohvriabi poole pöörduda. 7. Kirjeldage, kuidas te tavaliselt inimesi ohvriabi teenustele suunate. Vajadusel täpsustavad küsimused vastavalt intervjuus osalejate profiilile, nt: - Politseinikud: kuidas toimub ohvriabi info jagamine vägivalla- või kuriteoohvritega sündmuskohal? - Prokuratuur: Kuidas toimub koostöö ohvriabiga kriminaalmenetluse raames? Kuidas hindate kannatanute teavitamist nende õigustest ohvriabi teenustele? - Tervishoiutöötajad: Mil määral kasutate 2023. aasta seadusega loodud õigust patsiente ohvriabi teenustele suunata? - Lastekaitse spetsialistid: Kuidas toimub koostöö ohvriabiga, kui laps on otsene või kaudne vägivalla ohver? 8. Millised olukorrad või märgid panevad teid otsustama, et on vajalik ohvriabi kaasata? Millistel puhkudel on teil tööalaselt kohustus ohvriabi teavitada? 9. Kas olete teadlik, millistel (teistel) asutustel või spetsialistidel ja kuidas on võimalik ohvriabi kaasata? 10. Kuidas te selgitate inimesele, miks või millisest ohvriabi teenusest võiks talle kasu olla? 11. Kui kindlalt tunnete end inimese ohvriabi teenusele suunamisel? 12. Millist lisainfot vajaksite, et paremini suunata inimesi ohvriabi teenustele? Takistused suunamisel: 13. Millised on peamised takistused, miks inimesed ei jõua ohvriabi teenuseni? 14. Kas on sihtrühmi, kes võiksid ohvriabi teenustest kasu saada, kuid jäävad kõrvale? Kes need on ja miks? Kas nad saavad vajalikku tuge mujalt – teistest ohvriabi teenustest või väljastpoolt ohvriabi süsteemi? 15. Kas olete kogenud, et inimesed keelduvad suunamisest? Mis põhjuseid nad tavaliselt toovad? 16. Millised piirangud või keerukused on teie töös võimalike abivajajate suunamisel ohvriabisse (nt aeg, teadmised, oskused, infovahetus, konfidentsiaalsus)? 17. Missugused uskumused või hoiakud võivad takistada kliendi jõudmist teenusele? Kelle uskumused või hoiakud need on? Koostöö ohvriabi teenustega 18. Oma seniste kokkupuudete põhjal – kuidas hindate enda tööalast koostööd ohvriabi teenuste pakkujatega? Mis on hästi, mis vajab parandamist? 19. Kui hästi toimib asutustevaheline infovahetus seoses inimese suunamisega ohvriabi teenustele? 20. Kas olete saanud tagasisidet (teenusepakkujalt, inimeselt endalt) pärast inimese suunamist ohvriabi teenusele? 6  21. Kui teil oleks võimalik muuta üks asi ohvriabi süsteemis tervikuna, mis see oleks? 22. Kas teil on veel mõtteid või ettepanekuid seoses ohvriabi teenustega, mida me intervjuu jooksul ei ole käsitlenud? Kliendid 3. Teenust kasutanud kliendid Individuaalintervjuud, 60–90 minutit (pikem intervjuu mitme teenusega kokkupuute korral) Intervjuud sissejuhatavas osas tutvustatakse uuringut, konfidentsiaalsust ja osalemise vabatahtlikkust ning tuuakse välja, et võib teha pause ning kõigile küsimustele ei pea vastama. Samuti piiritletakse, et intervjuu käigus keskendume ainult kogemustele ohvriabiteenusel, mitte kogemusele, mis tekitas vajaduse seda teenust saada. Iga teenuse puhul kohaldatakse üldist kava, vastamaks paremini teenuse spetsiifikale, sh ei pruugita küsida kõiki küsimusi. Intervjuu jooksul kasutab intervjueerija selguse tagamiseks konkreetsetest teenustest rääkides asjakohasusel konkreetseid nimesid või nimetusi (nt MARAC, hingehoiu telefon, Ohvriabi teenus, Naiste tugikeskus jne) – intervjuukavas on lihtsuse eesmärgil kasutatud üldist terminit ohvriabi teenus(ed), et mitte esitada 12 eri versiooni. Teenusele jõudmine 1. Palun rääkige oma kogemusest [ohvriabi teenu(s)tega]. 2. Palun meenutage, kuidas te esimest korda saite teada Ohvriabi teenustest. /vastus/ Ja kuidas saite teada [konkreetsest ohvriabi teenusest, mille valimisse osaleja kuulub]?. 3. Kuidas mõistsite, et võiksite abi vajada? Kui kaua läks aega pöördumiseni? Kui teil oli kõhklusi, siis milles need seisnesid? 4. Mis aitas teil lõplikult otsustada abi otsida? (nt vestlus kellegagi, infoallikas, mõni sündmus) 5. Millist rolli mängisid abi otsimisel teised inimesed või spetsialistid väljaspool ohvriabi? 6. Kui selge oli teile enne [teenuse] kasutamist, millist abi on võimalik saada ja mida selleks peab tegema? Kust olite leidnud sellealast infot? Ootused ja vajadused 7. Millist kasu või tuge te lootsite [ohvriabi teenuselt] saada? 8. Kas ja kuidas vastas [teenus] teie ootustele? Kui esines puudujääke, siis milles? Kogemused teenusel 9. Palun kirjeldage oma esimest kokkupuudet [ohvriabi teenusega]. 10. Kuivõrd arusaadavalt selgitati teile selle teenuse sisu ja võimalusi? 11. Kuidas kirjeldate spetsialistide käitumist ja hoiakuid teenuse pakkumisel? 12. Millised osad teenusest olid teie jaoks kõige kasulikumad või toetavamad? (tuua teenusespetsiifilisi näiteid erinevatest teenuste osadest) Mis tegi need kasulikuks või toetavaks? 13. Millistest teenuse osadest oli teie jaoks kõige vähem kasu? Mis põhjusel? 14. Teenuse spetsiifikast lähtuvad küsimused, nt: a. Naiste tugikeskused: Kuidas tundsite end tugikeskuse keskkonnas? Kuidas toetati teid igapäevaelu küsimustes (eluase, töö, lapsed)? b. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused: Kuidas hindaksite esmase vastuvõtu kiirust ja kättesaadavust? c. Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi: Kuidas hindaksite teenusele jõudmise kiirust? Kuidas tundsite end teenusel? d. Inimkaubandusohvrite tugiteenus: Kuidas toetati teid praktilistes küsimustes (eluase, dokumendid, töö)? Kas ja kuidas aidati teil end turvalisemalt tunda? 7  e. Psühhosotsiaalne kriisiabi: Kuidas hindaksite abi kiirust kriisiolukorras? Kuidas toimus üleminek kriisiabilt pikemaajalisele toele? f. Taastava õiguse teenus: Kuidas tundsite end protsessiks ettevalmistamise käigus? Kuidas hindaksite oma turvalisust ja heaolu protsessi jooksul? g. Vägivallast loobumise toetamise teenus: Mis motiveeris teid teenusel osalema? Kuidas on teenus mõjutanud teie käitumist ja suhteid? h. Kriisitelefon / Emotsionaalse toe liin / Veebinõustamine: Kuidas hindaksite teenuse kättesaadavust hetkel, kui seda vajasite? Kas ja kuidas suunati teid edasi teistele teenustele? i. MARAC võrgustik: Kuidas selgitati teile MARAC-i protsessi ja teie rolli selles? Kuidas tundsite end protsessi jooksul, sh kui teie juhtumit arutasid mitmed spetsialistid? 15. Milline oli teie jaoks kõige keerulisem samm [teenuselt] abi saamise teekonnal? Mis pakkus selle tegemisel tuge? 16. Kas oli midagi, millega oleksite soovinud [teenuse] raames veel tuge saada? Kui jah, siis mille? Teenuste vahel liikumine (kui on mitut teenust saanud klient; sellekohane info olemas enne intervjuud – nt nõusolekuvormis markeerituna) 17. Milliseid ohvriabi teenuseid olete veel kasutanud? Kuidas jõudsite nendeni? 18. Kas [ühelt teenuselt] [teisele teenusele] jõudmine oli pigem sujuv või keerukas? a. Kas [esimese teenuse] pakkuja pakkus teile sinna jõudmisel tuge? Kui jah, siis kuidas? Kas [teise teenuse] pakkuja võttis teiega ise ühendust? 19. Kas pidite oma lugu korduvalt rääkima erinevatele spetsialistidele? Kuidas see teid mõjutas? 20. Kas esines olukordi, kus te tundsite, et teenused kattusid või dubleerisid teineteist? Millised need olukorrad olid? Soovitused ja kokkuvõte 21. Kuidas saaksid spetsialistid pakkuda paremat tuge selliseid olukordi kogenud inimestele? Mida saaksid silmas pidada spetsialistid, kes saaksid soosida ohvriabisse pöördumist (nt perearstid, vaimse tervise spetsialistid)? Ja mida saaksid silmas pidada ohvriabi töötajad? 22. (Positiivsemale; toimetulekule fookust suunav küsimus): Mis on aidanud teil sellel teekonnal vastu pidada või millest olete saanud tuge? See võib olla nii mõni inimene, tegevus, loom, mõte või midagi muud 23. Millised sõnumid võiksid teie arvates paremini julgustada inimesi abi otsima või vastu võtma? Mis kanalite kaudu jõuaksid need kõige paremini kohale? 24. Kas teil on veel mõtteid või ettepanekuid seoses [teenus(t)e] või muude ohvriabi teenustega, mida me intervjuu jooksul ei ole käsitlenud? 8  Informeeritud nõusoleku vorm osalemiseks uuringus “Ohvriabi klienditeekonna uuring Sotsiaalkindlustusametile ” Uuringu läbiviija ja eesmärk Kutsume Teid osalema Haap Consulting OÜ läbiviidavas uuringus „Ohvriabi klienditeekonna uuring Sotsiaalkindlustusametile”. Uuringu eesmärgiks on kaardistada ohvriabi teenuste kasutajate kogemused, vajadused ja ootused, et parandada ohvriabi teenuste pakkumist ja korraldust ning uuring viiakse läbi koostöös Sotsiaalkindlustusametiga. Uuringus osalemine Uuringu käigus palutakse Teil kirjeldada oma kogemust ohvriabi teenuse või teenustega veebiintervjuu käigus. Intervjuu kestvuseks on kuni 60 minutit ning see toimub Microsoft Teams keskkonnas. Teie loal vestluse heli salvestatakse, kuid salvestist kuuleb vaid intervjuu läbi viinud analüütik, kes kasutab salvestist täpsete märkmete tegemiseks, mida kasutatakse analüüsis. Salvestamisest võib keelduda ja see ei too Teile kaasa mingeid negatiivseid tagajärgi. Intervjuul ja uuringus osalemine on vabatahtlik ja Te võite igal ajal põhjendamata keelduda küsimustele vastamisest või katkestada osalemise. Osalemisest loobumine või osalemise katkestamine ei too teile kaasa mingeid negatiivseid tagajärgi ega mõjuta kuidagi Teie võimalusi saada teenuseid tulevikus. Tänutäheks Teie aja eest intervjuu andmisel saadame Teile e-posti aadressile kinkekaardi vääringus 20 eurot. Uuringu sisu ja uuringust saadav kasu Otsest kasu Teie uuringust ei saa. Teie osalemine uuringus aitab teha ettepanekuid ohvriabi teenuste paremaks korraldamiseks. Milliseid andmeid kogutakse Intervjuu käigus kogutakse andmeid Teie kogemuste, vajaduste ja hinnangute kohta seoses ohvriabi teenustega. Samuti võivad kogutavad andmed sisaldada tundlikku teavet (nt vägivalla kogemus, terviseandmed). Uuringu lõpparuandes on kõik andmed anonüümitud kujul ja neid ei ole võimalik seostada Teie isikuga. Uuringusse on kutsutud isikud, kes on saanud ohvriabi teenuseid perioodil 01.2024-02.2026. Andmete kasutamine ja säilitamine Kogutud andmeid kasutatakse üksnes teaduslikuks ja teenuste arendamise eesmärgil ja neid ei edastata ühelegi kolmandale osapoolele. Helisalvestisi kasutatakse üksnes intervjuudest märkmete tegemiseks ja intervjuude sisuliseks analüüsiks ning neid ei kasutata koolitus-, esitlus- ega muudel kõrvaleesmärkidel. Andmeid töödeldakse kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 ja isikuandmete kaitse seadusega. Andmeid (helisalvestised, intervjuude märkmed, kontaktandmed, nõusolekuvormid) säilitatakse maksimaalselt kuni 10.03.2027, mis on uuringu lõppemise tähtajaks. Pärast seda kõik andmed kustutatakse. Uuringuandmete analüüsi põhjal valmib tulemustest kokkuvõte, mis avaldatakse Sotsiaalkindlustusameti veebilehel. Kokkuvõttes võime kasutada ka Teie tsitaate, kuid selliselt, et nende baasil ei ole võimalik isiku tuvastamine. Teie õigused  Teil on õigus küsida uuringus Teie kohta kogutud andmete kohta lisainfot, andmeid parandada või nõuda nende kustutamist.  Teil on õigus esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile (www.aki.ee), kui leiate, et Teie andmeid on töödeldud ebaseaduslikult.  Täpsem info Teie õiguste kohta on kättesaadav aadressil: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline- teave/isikuandmete-tootlemine#kogutud-andmed Kontakt Kui Teil on küsimusi uuringu või andmete töötlemise kohta, palume võtta ühendust uuringu Sotsiaalkindlustusameti poolse projektijuhiga – Ailen Lang, [email protected], 54730111. Nõusolek Mõistan, et osalemine on vabatahtlik ning iga nõusolek eraldi on vabatahtlik ja mul on õigus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta ilma põhjendust esitamata. Nõusoleku tagasivõtmiseks võin pöörduda kas uuringu läbiviija (Haap Consulting OÜ) või Sotsiaalkindlustusameti kontaktisiku poole e-posti teel, telefoni teel või anda sellest teada intervjuu käigus. Nõusoleku tagasivõtmine ei too mulle kaasa mingeid negatiivseid tagajärgi ega mõjuta minu õigust saada edaspidi teenuseid. Olen nõus osalema ohvriabi klienditeekonna uuringu intervjuus. Jah_____ Ei_____ (märkige ristikesega): Olen nõus, et intervjuu salvestatakse helisalvestisena täpsete Jah_____ Ei_____ märkmete tegemiseks, mida kasutatakse analüüsis. (märkige ristikesega): Olen nõus, et Sotsiaalkindlustusamet edastab minu kontaktandmed Jah_____ Ei_____ uuringu läbiviijale Haap Consulting OÜ-le intervjuu kokkuleppimiseks. (märkige ristikesega):