Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Järve tn 34a 10.02.2023 nr 16-12/21-12207-034 11314 Tallinn Harju maakond Suurupi sideehitiste ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Taotleja Kuubik Projekt OÜ (11441434, aadress: Järva maakond, Imavere vald, Imavere küla, Antsu tee 17-18, kontakt: [email protected]) ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764, aadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Järve 34a, kontakt: [email protected]) esitasid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2111271/28038 Suurupisse sideehitiste rajamiseks. Koos ehitusloa taotlusega esitati Kuubik Projekt OÜ (11441434) ja EULE OÜ (10785189) koostatud eelprojekt „Ehitiste projekt Suurupis“. Samuti esitati OÜ Hendrikson&Ko (10269950), keskkonnaeksperdi Riin Kutsari (KMH litsents: KMH0131) koostatud „Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang“. Eelprojekt ja eelhinnang on avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 6¹ alusel esitatud asutusesiseseks kasutamiseks. Seetõttu ei lisata käesolevale keskkonnamõju algatamata jätmise otsusele keskkonnamõju eelhinnangut. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 p 2 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Ehitusloa taotluses toodud tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 toodud tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka (muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 15 punkti 8 (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti) alla. KeHJS § 3 lg 2 p 1 kohaselt võib keskkonnamõju jätta hindamata kui tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, välja arvatud KeHJS § 3 lg 1 p 2 nimetatud juhul. Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas taotluses toodud kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku § 118 lõikest 1 ja 2 kui ehitusloa taotlus ja ehitusteatis sisaldab riigikaitse ja julgeolekuasutuse ehitisi, siis ehitusloa väljastab ja ehitusteatise kannab registrisse TTJA. Seega on TTJA käesolevas menetluses otsustajaks KeHJS tähenduses. Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 KeHJS § 11 lõike 10 kohaselt kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti. Tulenevalt KeHJS § 11 lg 2² ja § 11 lg 10 edastas TTJA asjaomastele asutustele 01.10.2021 kirjaga nr 16-12/21-12207-001 arvamuse avaldamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Vastuskirjad laekusid Transpordiametilt (06.10.2021 kiri nr 8-5/21/23740-2), Põllumajandus- ja Toiduametilt 12.10.2021 kiri nr 6.2-1/9374-1), Terviseametilt (20.10.2021 kiri nr 9.3-4/21/12844-2), Keskkonnaametilt (21.10.2021 kiri nr 6-3_21_20967-2) ja Harku Vallavalitsuselt (22.10.2021 kiri nr 12-3_5703). Vastuväiteid KMH algatamata jätmise osas ei esitatud. Keskkonnaamet ja Harku Vallavalitus esitasid täiendavaid ettepanekuid eelhinnangule ning otsuse eelnõule, millega TTJA otsuse eelnõus arvestas. Vastavalt KeHJS § 11 lõikele 10 kooskõlastas Keskkonnaamet (21.10.2021 kiri nr 6-3_21_20967-2) kui kaitseala valitseja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu. Ehitusloa taotleja täiendas eelhinnangut ning eelhinnang koos otsuse eelnõuga edastati 12.01.2023 Keskkonnametile ja Harku Vallavalitsusele korduvaks kooskõlastamiseks. Keskkonnaamet (24.01.2023 kiri nr 6-3/23/853-2) kooskõlastas KeHJS § 11 lg 10 alusel KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu uuesti ning täiendavaid ettepanekuid eelhinnangule ei esitanud. TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja selles toodud järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele, mille kohaselt kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist ei ole eelprojekti rakendamisel ette näha ja keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Eelhinnangu raames läbi viidud Natura eelhindamine jõudis järeldusele, et ebasoodne mõju Suurupi loodusala kaitse-eesmärkidele on välistatud ning asjakohast Natura hindamist ei ole vaja läbi viia. Olulist keskkonnamõju ei ole ette näha ka muudes aspektides nagu mõju erinevatele keskkonnaelementidele (pinnas, vesi, looduslik mitmekesisus jne), inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi heiteid pinnasesse, õhku ega vette. Projekti elluviimisega ei kaasne mürarikkaid ega vibratsiooni tekitavaid tegevusi, v.a masinate töötamisest tulenev müra, mis piirdub ehitusperioodiga. Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis suurendaks õhusaastet. Oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub. Valgustust kavandatavatele ehitistele ei plaanita. Samuti puuduvad tegevused, mis võiksid olla seotud veekogude ja vee kvaliteedi muutmisega. Kavandatava tegevuse piirkonnas asub Suurupi looduskaitse ala (KLO1000612) ja Natura 2000 Suurupi loodusala (RAH0000472). Kavandatav objekt AS-3 asub koos raadamisala ja piirdeaiaga looduskaitseala piiranguvööndis. Arvestades kaitsealale jäävate ehitiste väikest hulka, mastaapsust ja paiknemist ei ole tegemist kaitseala kaitseväärtusi ebasoodsalt mõjutava tegevusega. Vajalikud keskkonnameetmed eelhinnangust ning asjaomaste asutuste seisukohtadest lähtuvalt: 1. Ninamaa piiranguvööndi looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamiseks kavandada 2 seal ehitiste rajamiseks vajalikku raadamist minimaalses võimalikus ulatuses. Raietööde teostamisel tuleb kinni pidada Keskkonnaameti poolt soovitatavast raierahuperioodist, s.o raietöid mitte teostada perioodil 15. märtsist – 31. juulini. Kõikjal, kus võimalik, tuleb ehitamisel arvestada sellega, et tööd ei satuks loomade jaoks tundlikule perioodile (nt poegimine, pesitsemine). 2. Pesitusaegse häirimise ärahoidmiseks III kaitsekategooria linnuliigi, vööt-põõsalinnu leiukohas (KLO9104038), tuleb kõrghaljastuse eemaldamine AS-4 asukohast ajastada väljapoole vööt-põõsalinnu pesitsusperioodi (s.t 15. mai−30. juuni). 3. Ehitustegevuste läbiviimisel tuleb juhinduda muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. Juhul kui leitakse arheoloogiline kultuurikiht või kultuuriväärtused, siis nendega seonduvaid uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja. Pinnase- ja kaevetöid uuringute alal pole lubatud alustada enne arheoloogi poolt ametile esitatud arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist. 4. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski. 5. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt kokku koguda ning kahjustatud ala puhastada. Vältida pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. 6. Ehitus- ja hooldustööde käigus kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Masinate, millel on silmaga nähtav õlileke, kasutamine on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”. 7. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinaid, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada normide kohast taset. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Mürarikaste tööde alguse aegadest ja kestusest teavitada kohalikke elanikke, vältimaks inimeste teadmatusest põhjustatud kaebusi. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl 08.00-19.00 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada. 8. Projekti realiseerumise järgselt, kui laekub müra häiringu kohta kaebuseid, tuleb hinnata kavandatavate antennide ja muude seadmete poolt põhjustatud müraolukorda Soontevahe tee 9, 13 ja 15 elamumaa-alade osas ning vajadusel läbi viia müratasemete mõõtmised. Lähedalasuvatel müratundlike hoonetega aladel peavad välisõhus levivad müratasemes vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed 3 ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemetele. 9. Projekti realiseerumise järgselt tuleb läbi viia kiirgustasemete kontrollmõõtmised. Antennide paigutamisel tuleb arvestada, et elu- ja puhkealas, elamus, ühiskasutusega hooned, õpperuumid ning muud kohad, kus inimene viibib pikemat aega, ei jääks inimese tervist ohustava/kahjustava raadiosagedusliku elektromagnetvälja mõjupiirkonda. Lähtuvalt sotsiaalministri 21.02.2002 määrusest nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ § 15 vastutab kiirgusallika valdaja kehtestatud nõuete täitmise eest. Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes. Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkt 22, § 11 lõiked 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8, eelpool loetletud asjaomaste asutuste seisukohad ja eelhinnangust tulenevad järeldused otsustan: jätta Suurupi sideehitiste ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Pallu ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Lisad: Lisa 1 Suurupi keskkonnamõju hindamise eelhinnang Kati Kuura [email protected] 4 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Järve tn 34a 10.02.2023 nr 16-12/21-12207-034 11314 Tallinn Harju maakond Suurupi sideehitiste ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Taotleja Kuubik Projekt OÜ (11441434, aadress: Järva maakond, Imavere vald, Imavere küla, Antsu tee 17-18, kontakt: [email protected]) ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764, aadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Järve 34a, kontakt: [email protected]) esitasid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2111271/28038 Suurupisse sideehitiste rajamiseks. Koos ehitusloa taotlusega esitati Kuubik Projekt OÜ (11441434) ja EULE OÜ (10785189) koostatud eelprojekt „Ehitiste projekt Suurupis“. Samuti esitati OÜ Hendrikson&Ko (10269950), keskkonnaeksperdi Riin Kutsari (KMH litsents: KMH0131) koostatud „Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang“. Eelprojekt ja eelhinnang on avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 6¹ alusel esitatud asutusesiseseks kasutamiseks. Seetõttu ei lisata käesolevale keskkonnamõju algatamata jätmise otsusele keskkonnamõju eelhinnangut. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 p 2 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Ehitusloa taotluses toodud tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 toodud tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka (muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 15 punkti 8 (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti) alla. KeHJS § 3 lg 2 p 1 kohaselt võib keskkonnamõju jätta hindamata kui tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, välja arvatud KeHJS § 3 lg 1 p 2 nimetatud juhul. Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas taotluses toodud kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku § 118 lõikest 1 ja 2 kui ehitusloa taotlus ja ehitusteatis sisaldab riigikaitse ja julgeolekuasutuse ehitisi, siis ehitusloa väljastab ja ehitusteatise kannab registrisse TTJA. Seega on TTJA käesolevas menetluses otsustajaks KeHJS tähenduses. Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 KeHJS § 11 lõike 10 kohaselt kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti. Tulenevalt KeHJS § 11 lg 2² ja § 11 lg 10 edastas TTJA asjaomastele asutustele 01.10.2021 kirjaga nr 16-12/21-12207-001 arvamuse avaldamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Vastuskirjad laekusid Transpordiametilt (06.10.2021 kiri nr 8-5/21/23740-2), Põllumajandus- ja Toiduametilt 12.10.2021 kiri nr 6.2-1/9374-1), Terviseametilt (20.10.2021 kiri nr 9.3-4/21/12844-2), Keskkonnaametilt (21.10.2021 kiri nr 6-3_21_20967-2) ja Harku Vallavalitsuselt (22.10.2021 kiri nr 12-3_5703). Vastuväiteid KMH algatamata jätmise osas ei esitatud. Keskkonnaamet ja Harku Vallavalitus esitasid täiendavaid ettepanekuid eelhinnangule ning otsuse eelnõule, millega TTJA otsuse eelnõus arvestas. Vastavalt KeHJS § 11 lõikele 10 kooskõlastas Keskkonnaamet (21.10.2021 kiri nr 6-3_21_20967-2) kui kaitseala valitseja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu. Ehitusloa taotleja täiendas eelhinnangut ning eelhinnang koos otsuse eelnõuga edastati 12.01.2023 Keskkonnametile ja Harku Vallavalitsusele korduvaks kooskõlastamiseks. Keskkonnaamet (24.01.2023 kiri nr 6-3/23/853-2) kooskõlastas KeHJS § 11 lg 10 alusel KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu uuesti ning täiendavaid ettepanekuid eelhinnangule ei esitanud. TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja selles toodud järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele, mille kohaselt kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist ei ole eelprojekti rakendamisel ette näha ja keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Eelhinnangu raames läbi viidud Natura eelhindamine jõudis järeldusele, et ebasoodne mõju Suurupi loodusala kaitse-eesmärkidele on välistatud ning asjakohast Natura hindamist ei ole vaja läbi viia. Olulist keskkonnamõju ei ole ette näha ka muudes aspektides nagu mõju erinevatele keskkonnaelementidele (pinnas, vesi, looduslik mitmekesisus jne), inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi heiteid pinnasesse, õhku ega vette. Projekti elluviimisega ei kaasne mürarikkaid ega vibratsiooni tekitavaid tegevusi, v.a masinate töötamisest tulenev müra, mis piirdub ehitusperioodiga. Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis suurendaks õhusaastet. Oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub. Valgustust kavandatavatele ehitistele ei plaanita. Samuti puuduvad tegevused, mis võiksid olla seotud veekogude ja vee kvaliteedi muutmisega. Kavandatava tegevuse piirkonnas asub Suurupi looduskaitse ala (KLO1000612) ja Natura 2000 Suurupi loodusala (RAH0000472). Kavandatav objekt AS-3 asub koos raadamisala ja piirdeaiaga looduskaitseala piiranguvööndis. Arvestades kaitsealale jäävate ehitiste väikest hulka, mastaapsust ja paiknemist ei ole tegemist kaitseala kaitseväärtusi ebasoodsalt mõjutava tegevusega. Vajalikud keskkonnameetmed eelhinnangust ning asjaomaste asutuste seisukohtadest lähtuvalt: 1. Ninamaa piiranguvööndi looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamiseks kavandada 2 seal ehitiste rajamiseks vajalikku raadamist minimaalses võimalikus ulatuses. Raietööde teostamisel tuleb kinni pidada Keskkonnaameti poolt soovitatavast raierahuperioodist, s.o raietöid mitte teostada perioodil 15. märtsist – 31. juulini. Kõikjal, kus võimalik, tuleb ehitamisel arvestada sellega, et tööd ei satuks loomade jaoks tundlikule perioodile (nt poegimine, pesitsemine). 2. Pesitusaegse häirimise ärahoidmiseks III kaitsekategooria linnuliigi, vööt-põõsalinnu leiukohas (KLO9104038), tuleb kõrghaljastuse eemaldamine AS-4 asukohast ajastada väljapoole vööt-põõsalinnu pesitsusperioodi (s.t 15. mai−30. juuni). 3. Ehitustegevuste läbiviimisel tuleb juhinduda muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. Juhul kui leitakse arheoloogiline kultuurikiht või kultuuriväärtused, siis nendega seonduvaid uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja. Pinnase- ja kaevetöid uuringute alal pole lubatud alustada enne arheoloogi poolt ametile esitatud arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist. 4. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski. 5. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt kokku koguda ning kahjustatud ala puhastada. Vältida pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. 6. Ehitus- ja hooldustööde käigus kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Masinate, millel on silmaga nähtav õlileke, kasutamine on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”. 7. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinaid, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada normide kohast taset. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Mürarikaste tööde alguse aegadest ja kestusest teavitada kohalikke elanikke, vältimaks inimeste teadmatusest põhjustatud kaebusi. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl 08.00-19.00 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada. 8. Projekti realiseerumise järgselt, kui laekub müra häiringu kohta kaebuseid, tuleb hinnata kavandatavate antennide ja muude seadmete poolt põhjustatud müraolukorda Soontevahe tee 9, 13 ja 15 elamumaa-alade osas ning vajadusel läbi viia müratasemete mõõtmised. Lähedalasuvatel müratundlike hoonetega aladel peavad välisõhus levivad müratasemes vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed 3 ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemetele. 9. Projekti realiseerumise järgselt tuleb läbi viia kiirgustasemete kontrollmõõtmised. Antennide paigutamisel tuleb arvestada, et elu- ja puhkealas, elamus, ühiskasutusega hooned, õpperuumid ning muud kohad, kus inimene viibib pikemat aega, ei jääks inimese tervist ohustava/kahjustava raadiosagedusliku elektromagnetvälja mõjupiirkonda. Lähtuvalt sotsiaalministri 21.02.2002 määrusest nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ § 15 vastutab kiirgusallika valdaja kehtestatud nõuete täitmise eest. Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes. Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkt 22, § 11 lõiked 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8, eelpool loetletud asjaomaste asutuste seisukohad ja eelhinnangust tulenevad järeldused otsustan: jätta Suurupi sideehitiste ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Pallu ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Lisad: Lisa 1 Suurupi keskkonnamõju hindamise eelhinnang Kati Kuura [email protected] 4