Sotsiaalministeerium Teie 22.06.2021 nr 1.2-2/90-1
[email protected]
Gonsiori 29
Meie 10.09.2021 nr 2-2/21/0062/1470
15029, Tallinn
Seisukoht ligipääsetavuse seaduse eelnõu kohta
Austatud
Sotsiaalministeerium on esitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) arvamuse
andmiseks eelnõu, millega pannakse TTJA-le uus järelevalvekohustus, s.o teha järelevalvet
ettevõtjate üle seoses nende poolt pakutavate toodete ja teenuste puuetega inimeste ligipääsetavuse
nõuete üle (tuleneb direktiivist 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta).
Vaadanud läbi toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõu ja seletuskirja, esitab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmised tähelepanekud:
Üldine märkus: mõju riigile, sh eeskätt TTJA-le
1. Palume seletuskirjas välja tuua, milline on järelevalve all olevatest ettevõtjatest koosnev
sihtrühm, s.t kui palju on eelduslikult neid ettevõtteid, kes ei kvalifitseeru mikroettevõtteks,
kas need andmed on leitavad, teada, analüüsitud jne. Lisaks palume tuua, milline on eelduslik
järelevalve maht ning selleks vajaminev täiendav ressurss.
2. Seaduseelnõu seletuskirjas (lk 42) on välja toodud, et kui TTJA-le käesoleva seadusega
lisanduvate ülesannete täitmiseks raha RES-st siiski ei eraldata, teostatakse järelevalvet
miinimummääras ehk kaebusepõhiselt. Juhime tähelepanu sellele, et „miinimummääras
kaebusepõhiselt“ järelevalve tegemine on tavapraktika ning selliselt toimib järelevalve
reeglina igas valdkonnas. Seega ka nimetatud juhul järelevalve tegemine eeldab vastavat
kompetentsi ja ressurssi. Palume viidatud lause kui eksitava seletuskirjast välja võtta.
LiPS eelnõu § 2 lg 6
3. Nimetatud norm sätestab, et käesoleva seaduse nõudeid ei kohaldata mikroettevõtjast
teenuseosutaja tegevusele. Mikroettevõtja on ettevõtja, kelle töötajate arv on vähem kui
kümme inimest ja kelle aastakäive ega aastane bilansimaht ei ületa 2 miljonit eurot. Seega
eristatakse ettevõtjaid nende töötajate arvu ja aastase bilansimahu järgi (väike
diskrimineerimine). Seega tuleb iga kord kontrollida ja hinnata, milline on töötajate arv ning
aastane bilansimaht. Palume selgitada seletuskirjas, millised on ette nähtud abinõud, kui need
andmed ei ole TTJA-le kätte saadavad, s.t kas tuleb pöörduda ettekirjutusega ettevõtja poole
Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
vms.
LiPS eelnõu § 3 p 17
4. Nimetatud norm sätestab, et teenus on teenus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36–68) artikli 4 punkti 1
tähenduses. Ligipääsetavuse direktiiv defineerib teenuse seega läbi direktiivi 2006/123/EÜ
artikli 4 punkti 1, milles omakorda viidatakse asutamislepingu artiklis 50 sätestatule, et teenus
on mis tahes iseseisev majandustegevus, mida tavaliselt osutatakse tasu eest, kusjuures teenuse
hulka kuuluvad eelkõige tööstuslik tegevus, kaubanduslik tegevus, käsitöönduslik tegevus ja
vabakutseline tegevus.
5. Tegu on suhteliselt raskesti jälgitava konstruktsiooniga. Palume Eelnõu koostamisel kaaluda
võimalust, kas LiPS eelnõus saaks teenuse mõiste esitada ilma direktiivile viitamata, st tuleks
sõnastada siseriiklikus normis.
LiPS eelnõu § 5 lg 3
6. Seletuskirjas on märgitud, et „Toodetega tegelevatele mikroettevõtjatele kehtib küll
dokumenteerimise erand, kuid nõuetekohase hindamise kohustus on ka neil ning TTJA
nõudmisel tuleb toodetega tegelevatel mikroettevõtjatel esitada siiski faktid.“
7. Palume seletuskirja täiendada ning tuua välja, milliseid fakte peetakse silmas. Samuti palume
välja tuua, mis kujul kuuluvad faktid esitlemisele, kui dokumenteerimise kohustust ettevõtjal
ei ole. Hetkel ei ole arusaadav, milliseid fakte hakkab TTJA hindama.
8. Seletuskirja lk-l 20 on mainitud hindamise kriteeriumite sisu, lisades, et TTJA-l kui järelevalve
asutusel tekib võimalus võrrelda erinevaid olukordi ning hinnata süstemaatiliselt
ebaproportsionaalse koormuse võimalikku olemasolu. Palume seletuskirjas lisaks selgitada kas
on ka teada, millisest mahust käib jutt, sh milliseks on arvestatud ressursikulu (kas ja kui palju
on selleks ettenähtud lisaametikohti).
LiPS eelnõu § 4 lg 2
9. Nimetatud normi esimeses reas tuleks korrigeerida sõna "inimestele", kus on ilmne trükiviga.
10. Samuti võiks seletuskirjas kaaluda lehekülgedel 5 või 6 ka meediateenuste seaduse (MeeTS)
lisamist nende õigusaktide loetellu, kus täna juba reguleeritakse ligipääsetavust. Nimelt
MeeTSi §-des 23 ja 60 on sätestatud nõuded nägemis- ja kuulmispuudega inimeste juurdepääsu
edendamisest audiovisuaalmeedia teenustele.
LiPS eelnõu § 5 lg 6
Nimetatud normis sätestatakse ettevõtjale kohustus teavitada ebaproportsionaalsest koormamisest
TTJA-d ja esitada vastav dokumentatsioon. Palume eelnõus täpselt sätestada ning seletuskirjas
selgitada, milline on TTJA kontrolli osas pädevus seoses nimetatud hindamistulemustega.
LiPS eelnõu § 11 lg 4 p 2
11. Eelnõus on läbivalt järelevalveasutuse asemel kasutatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti nimetust. Seetõttu tuleks ka nimetatud punktis mõiste „järelevalveasutus“ asemel
2 (4)
kasutada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nimetust. Vastasel juhul võib tekkida
küsimus, millist (TTJA-st erinevat) järelevalveasutust siin mõeldud on.
LiPS eelnõu § 16 (Järelevalveasutus)
12. Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle
teeb järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
13. Seletuskiri toob välja sellise teksti „Igal tarbijal on õigus pöörduda TTJA kui
järelevalveasutuse (pädeva haldusasutuse) poole, kes saab täitmist tagada ettekirjutuse ja
sunniraha abil. TTJA poole võivad pöörduda nii tarbijaühendused kui ka näiteks puudega
inimeste ühingud jne. TTJA tegevust on võimalik vaidlustada halduskohtus.“
14. TTJA ei lahenda iga tarbija või muu kaebaja pöördumist koheselt ettekirjutusega. Sellele
eelnevad ka muud haldusmenetluse meetmed (asjaolude uurimine, selgituste küsimine,
ärakuulamisõiguse andmine).
LiPS eelnõu § 18 lg 1
Nimetatud lõige käsitleb § 5 nõuete osas TTJA-le suunatud järelevalve erisusi nii toodete kui ka
teenuste täieliku muutmise korral. Seetõttu tuleb lõike esimese lause sõnastusse lisada toote juurde
ka teenus.
LiPS eelnõu § 18 lg 1 p 3
15. Nimetatud normis sätestatakse, et TTJA-l tuleb kontrolli tegemisel hinnata asjakohase toote
või teenuse vastavust igale sellele kohaldatavale ligipääsetavusnõudele. See tähendab, et
TTJA-l on õigus hinnata, kas ettevõtja peab ligipääsetavusnõudeid täitma osaliselt. Näiteks on
nägemispuudega inimestele ligipääsu võimaldamiseks taktiilse kirja tootele lisamata jätmine
ebaproportsionaalse koormamise seisukohast õigustatud, aga kuulmispuudega inimestele
ligipääsu võimaldamiseks piktogrammide lisamine ei ole ebaproportsionaalselt koormav ning
sel puhul ligipääsetavusnõuded kohalduvad (vt ka § 5 selgitust). Palume eelnõus selgelt
sätestada, mida tuleb TTJA-l kontrollida ja hinnata LiPS eelnõu § 18 lg 1 p 3 tähenduses, sh
selgust tuleb saada selles, kas tegu on ettevõtja ebaproportsionaalse koormamisega ja/või tuleb
välja selgitada, kas on olemas vastavus kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele.
16. Lisaks palume seletuskirjas täiendavalt veel selgitada, kuidas ja milliste kriteeriumide alusel
peaks TTJA jõudma arusaamisele, kas üks või teine toote/teenuse ligipääsetavuse aspekt on
ebaproportsionaalselt koormav või mitte.
LiPS § 18 lg 2 p 2
17. Nimetatud norm sätestab, et TTJA-l on õigus: 1) nõuda ettevõtjalt asjakohaste meetmete
viivitamatut rakendamist toote või teenuse kõigi kohaldatavate ligipääsetavusnõuetega
vastavusse viimiseks; 2) juhul kui ettevõtja ei ole käesoleva lõike punktis 1 nimetatud
asjakohaseid meetmeid rakendanud, keelata või piirata toote või teenuse kättesaadavaks
tegemist riigisisesel turul või nõuda toote või teenuse viivitamatut turult kõrvaldamist või
toode turult kõrvaldada. Direktiivi kohaselt on riigi ülesanne luua mehhanismid teenuse
vastavuse ja rakendatud parandusmeetmete asjakohasuse kontrolliks. Selgitame, et TTJA
järelevalve mehhanism tuleneb KorS-st. Palume vähemalt seletuskirjas täpsustada, kuidas
toimub nimetatud meetmete rakendamine. Lisaks palume kaaluda vajadust viia eelnõusse sisse
selgelt alused, millistel alustel on kohane/proportsionaalne piirata toote turul kättesaadavaks
3 (4)
tegemist, millal toode turult kõrvaldada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
4 (4)