Käskkiri

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.06.2021 Kehtib kuni: 15.06.2026 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 9 Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet KÄSKKIRI 28.08.2021 nr 1-2/21-054 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti töökorralduse reeglite kinnitamine Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse § 67 ja majandus-ja taristuministri 07. detsembri 2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 5 lõike 3 punkti 1 alusel: kinnitan 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti töökorralduse reeglid (lisatud); tunnistan kehtetuks 2. 29.09.2020 käskkirja nr 1-2/20-037 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sisekorraeeskirja kinnitamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Margit Tammistu  2 Lisa 1 KINNITANUD peadirektor 28.08.2021 käskkirjaga nr 1-2/21-054 TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETI TÖÖKORRALDUSE REEGLID 1. Üldsätted 1.1 Käesolev dokument kehtestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi Amet) ning tema ametnike ja töötajate (edaspidi koos teenistujad) käitumisreeglid teenistus- või töösuhetes ning koostööks vajalikud õigused ja kohustused, järgides teenistujate võrdse kohtlemise põhimõtet (edaspidi koos reeglid). 1.2 Reeglite rakendamisega seotud küsimused lahendab Ameti peadirektor Ameti põhimääruses sätestatud õiguste piires kooskõlas õigusaktidega. 1.3 Reeglitega reguleerimata küsimustes juhindutakse RKAS hoone sisekorraeeskirjast, Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning Ameti teistest töökorraldust puudutavatest dokumentidest ning ametijuhenditest. 1.4 Personalitöö eest vastutav isik korraldab juhenditega tutvumise kõigile teenistujatele teenistusse asumisel ning need on avaldatud ka Ameti siseveebis. 1.5 Tööandjaks reeglite mõistes on Amet, mida esindab peadirektor. Teenistujaks reeglite mõistes on avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik ja eraõiguslikus töösuhtes olev töölepingu alusel töötav töötaja. 1.6 Teenistuja vahetu juht on Ameti põhimääruses, osakonna põhimääruses või ametijuhendis sätestatud isik, kes annab teenistujale vahetult teenistus- või tööalaseid korraldusi. 2. Töö- ja puhkeaeg 2.1 Ametis rakendatud üldine tööaja norm nädalas on 40 tundi (täistööaeg). Ametis on viiepäevane töönädal, puhkepäevad on laupäev ja pühapäev, samuti rahvus- ja riigipühad. 2.2 Tööpäeva pikkus on 8 tundi ning selle algus on ajavahemikus kell 7:00 kuni 9:00. Lõunapausiks on ette nähtud 30-60 min, mida ei arvestata tööaja hulka. 2.3 Kuvariga töötades on teenistujal õigus perioodilistele puhkepausidele, mille kestus moodustab 10% kuvariga töötamise ajast. Puhkepausid loetakse tööaja hulka. 2.4 Teenistusülesannete täitmine väljaspool ametikoha asukohta ehk kaugtöö on lubatud siis, kui teenistusülesanded seda võimaldavad. 2.5 Töötamine väljaspool tavalist tööaega ja kaugtöö tingimused otsustatakse vahetu juhi ja teenistuja vahelise kokkuleppega.  3 2.6 Ületunnitöö tegemise vajadus (välja arvatud ettenägematu olukord) lepitakse võimalusel kokku eelnevalt vahetu juhi, personalitöö eest vastutava isiku ja peadirektoriga. 2.7 Kaugtöö rakendamisel planeeritakse tööaeg Outlooki kalendris ning kaugtöö kestel peab teenistuja haldama oma meilivahetust ja vastama telefonikõnedele. 2.8 Kaugtööga seotud kulusid teenistujale ei hüvitata. 2.9 Kaugtööl olev teenistuja on kohustatud järgima Ametis kehtestatud töötervishoiu- ja ohutusnõudeid (valgustus, laua ja tooli ergonoomika jms), lähtuma Ameti riskianalüüsis sätestatust ja tagama oma töökeskkonna ohutuse. 2.10 Teenistuja töötamisel osalise tööajaga fikseeritakse vastav töökoormus ja tööaeg tema ametisse nimetamise käskkirjas või töölepingus. 2.11 Tööajast kinnipidamist kontrollib teenistuja vahetu juht. Teenistuskohalt eemalviibimine peab olema kajastatud teenistuja Outlooki kalendris. Loa eraelulisteks toiminguteks (arsti külastus, avariitööd kodus, õnnetusjuhtum töötaja enda või tema lähedastega vms), kui see on vältimatu ja kui seda ei ole võimalik teha väljaspool tööaega, annab teenistuja vahetu juht. 2.12 Ootamatu puudumise korral teenistuskohalt (haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu) on teenistuja kohustatud esimesel võimalusel teatama oma äraolekust vahetule juhile. Haigus- või hoolduslehe avamise ja lõpetamise kohta tuleb saata teade e- postiaadressil [email protected]. 2.13 Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale ning Suurele reedele, kevadpühale ja taasiseseisvumispäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra. 2.14 Teenistujal on õigus saada 1 tasustatud vaba tööpäev algkoolis (1.-4. klass) käiva lapse kooli alguse puhul. 2.15 Teenistujal on õigus abiellumise puhul saada 3 tasustatud vaba tööpäeva. 2.16 Pereliikme või lähedase surma korral on teenistujal õigus saada 3 tasustatud vaba tööpäeva matuste korraldamiseks. 3. Puhkuse andmine 3.1 Teenistujal on õigus põhipuhkusele ja teistele puhkuseliikidele avaliku teenistuse seaduses ja töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 3.2 Ameti teenistuja põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva. Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipüha. 3.3 Teenistujal, kes on töötanud vähemalt 6 kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud ajale.  4 3.4 Põhipuhkust antakse aastas üldjuhul kahes või enamas osas, kusjuures põhipuhkuse ühe osa kestus peab olema vähemalt neliteist järjestikust kalendripäeva. Järgnevate puhkuste perioodide vahele peab jääma vähemalt kolm kalendripäeva. 3.5 Teenistujal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Õppepuhkuse saamiseks peab teenistuja esitama koolitusasutuse teatise. 3.6 Puhkuse aeg määratakse kindlaks puhkuste ajakavas. Ajakava koostatakse iga kalendriaasta kohta hiljemalt 28. veebruariks ning selle kinnitab Ameti peadirektor. 3.7 Puhkuse ajakava koostamisel lähtub Amet töö korraldamise huvidest. Osakondade ja talituste puhkuseplaanid koostab osakonna- või talituse juhataja arvestusega, et üksuse ülesannete nõuetekohane täitmine on igal ajal tagatud (asendamise korraldamine). 3.8 Teenistujad planeerivad puhkuse ajakavas riigitöötaja iseteenindusportaali vahendusel korraga vähemalt 21 kalendripäeva puhkust aastas. 3.9 Amet ja teenistuja on kohustatud puhkuste ajakavast kinni pidama. Puhkuste ajakava on puhkusetasu väljamaksmise aluseks. 3.10 Puhkuse ajakava muutmise põhjuseks võib üldjuhul olla seadusest tulenev tööandja töökorralduse hädavajalikkus või teenistuja isiklik põhjus. 3.11 Teenistuja haigestumisel vahetult enne puhkust või puhkuse ajal on teenistuja kohustatud esimesel võimalusel sellest informeerima vahetut juhti ja personalitöö eest vastutavat isikut (e-post [email protected]). Lisaks teavitamisele edastab teenistuja esimesel võimalusel riigitöötaja iseteenindusportaalis või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse puhkuse katkestamiseks, edasilükkamiseks või ennetähtaegseks lõpetamiseks. Kui teenistuja puhkuse ajal haigestumisest ei teavita, siis puhkust ei katkestata ja haigushüvitist ei maksta. 3.12 Väljaspool puhkuse ajakava puhkusele jäämine, puhkuste ajakavas kinnitatud puhkuste edasilükkamine või tühistamine toimub teenistuja ja tööandja vastastikusel kokkuleppel ja vormistatakse riigitöötaja iseteenindusportaalis. Teenistuja algatusel puhkuse ajakava muutmiseks esitab teenistuja taotluse vähemalt 10 kalendripäeva enne puhkuse ajakavas märgitud puhkuse algust. 3.13 Puhkusetasu makstakse vastavalt riigitöötaja iseteenindusportaalis teenistuja poolt märgitud valikule 2 päeva enne puhkuse algust või palgapäeval proportsionaalselt puhatud ajale. 4. Palga ja töötasu maksmine 4.1 Teenistujate palkade määramisel, töötasude kokku leppimisel ja maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning Ameti palgajuhendist. 4.2 Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt arvelduskuu viimasel tööpäeval. Palk ja töötasu kantakse teenistuja poolt osundatud pangakontole.  5 4.3 Teenistujatele makstakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (§ 122) sätestatud tingimustele vastavat haigushüvitist, mis on 70% teenistuja keskmisest palgast või töötasust haigestumise või vigastuse korral teise kuni kaheksanda päeva eest. 5. Teenistus- ja tööalaste korralduste teatavakstegemise kord 5.1 Teenistus- ja tööalaseid korraldusi annab üldjuhul vahetu juht. Kõrgemalseisev juht annab töö- ja teenistusalaseid korraldusi üldjuhul vahetu juhi kaudu, erandjuhtudel võib korraldusi ka otse teenistujale anda. Kõrgemalt juhilt korralduse saamisel informeerib teenistuja sellest vahetut juhti esimesel võimalusel. 5.2 Teenistuja on kohustatud täitma hädavajadusest tulenevad täiendavaid ühekordseid teenistus- ja tööülesandeid, mis ei tulene otseselt ametijuhendist. 5.3 Korralduse seaduslikkuses kahtlemisel on teenistuja kohustatud sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama korralduse andjat ja tema kõrgemalseisvat juhti. Kui korraldust korratakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, tuleb korraldus täita. Eriarvamusele jäädes on teenistujal võimalus enne korralduse täitmist koostada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma eriarvamus, edastada see korralduse andjale ning tema vahetule juhile. Sellega vabaneb teenistuja korralduse täitmise tagajärgede eest. 6. Ameti kohustused Amet on kohustatud: 6.1 kindlustama teenistujale kokkulepitud töö ja andma selgeid ning õigeaegseid korraldusi; 6.2 tutvustama teenistujale teenistusse asumisel või tööle võtmisel töökorralduslikke juhendeid; 6.3 tagama teenistujale teenistus- või tööülesannete täitmiseks vajalikud töövahendid ja hoolitsema nende korrasoleku eest; 6.4 korraldama varade ja asjaajamise üleandmist seoses teenistus- või töösuhte alguse ja lõppemisega; 6.5 andma teenistujale ettenähtud puhkust; 6.6 tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 6.7 võimaldama teenistujale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks Ameti huvidest lähtuva koolituse, kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. 7. Teenistuja kohustused Teenistuja on kohustatud: 7.1 täitma teenistuskohustusi ausalt, asjatundlikult, hoolikalt ja erapooletult, lähtudes õigusaktidest. Teenistuskohustused on sätestatud avaliku teenistuse seaduses, ametijuhendis ja teistes õigusaktides. Töökohustused on sätestatud töölepingu seaduses, töölepingus, ametijuhendis ja teistes õigusaktides;  6 7.2 käituma nii Ametis kui väljaspool seda kooskõlas üldtunnustatud kõlblusnormidega; 7.3 täitma Ametis kehtestatud töökorralduslikke juhendeid ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kehtestatud töökohaarvuti kasutamise eeskirja ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala infoturbepoliitikat, mis on kättesaadavad Ameti siseveebist; 7.4 ennast kursis hoidma Ameti siseveebis avaldatud töökorraldusliku infoga; 7.5 kinni pidama ettenähtud tööajast, kasutades tööaega sihipäraselt ja ratsionaalselt oma teenistuskohustuste täitmiseks; 7.6 teenistuskohustusi täites lähtuma Ametis kehtivatest töökorraldust reguleerivatest juhenditest; 7.7 kasutama tema kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ja säästlikult; 7.8 hoidma ruumides puhtust ja korda ning säästma soojus- ja elektrienergiat ning muid ressursse; 7.9 mitte takistama teistel teenistujatel kohustuste täitmist ja mitte kahjustama teiste teenistujate vara; 7.10 olema tööajal telefoni teel kättesaadav, äraolekul suunama telefonikõned asendajale või teenistuja kasutuses olevale asutuse mobiiltelefonile; 7.11 teenistusest eemaloleku ajaks seadistama oma e-posti automaatvastaja nii, et saabuvatele e-kirjadele vastatakse teatega, kus on ära näidatud teenistuja äraoleku aeg, asendaja andmed või alternatiivsed sidevõimalused; 7.12 telefonikõnedele vastates teatama oma nime. Infotelefonide osas lähtutakse infotelefonide juhenditest; 7.13 töökohalt lahkudes lukustama arvuti (CTRL-ALT-DEL+lock või Sign out või Windowsi logoga klahv +L); 7.14 personaalarvutite kasutamisel järgima täpselt juhendeid, millega saab tutvuda siseveebis IT Wiki viite alt; 7.15 teenistuja peab teatama MKM-i infotehnoloogiaosakonnale (e-post [email protected]), kui arvutivõrgus või arvutiga töötades ilmneb midagi ebatavalist; 7.16 tehnoriketest, hoone haldus- ja heakorraprobleemidest teatama e-postiaadressile [email protected] ja juhiabi-büroojuhile;  7 7.17 tööpäeva lõpul viimasena tööruumist lahkumisel kustutama tuled ja sulgema aknad; 7.18 olema korrektse välimusega ning kandma ametnikule sobivat riietust; 7.19 hoidma oma isikuandmeid (haridustase, eriala, laste sünd, kodune aadress, telefoninumber, nimemuutus, pangakonto jne) riigitöötaja iseteenindusportaalis ajakohasena; 7.20 andma töölt või teenistusest lahkumisel Ametile üle asjaajamise ja tagastama talle antud vara; 7.21 hoidma nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust ning konfidentsiaalset informatsiooni; 7.22 täitma Ameti teenistusalaseid juhiseid ja korraldusi, mis on antud nakkushaiguse leviku ennetamiseks ja tõrjumiseks, sealhulgas haiguspuhangu ohu tõrjumise vajaduse korral vältima vastava Ameti korralduse alusel ametiruumi sisenemist. 8. Tööohutuse üldised juhised 8.1 Teenistuja tagab ohutuse tööülesannete täitmisel ja järgib Ametis kehtestatud juhendeid ning täidab tema käsutuses olevatele töövahenditele või töökohtadele ettenähtud nõudeid. 8.2 Teenistuja peab läbima talle määratud ajal tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures. 8.3 Teenistuja peab kasutama riskianalüüsis ettenähtud isikukaitsevahendeid (kaitserõivad, turvajalatsid, kiiver jne), mis väljastatakse isikukaitsevahendite väljaandmise ning kandmise korra järgi. 8.4 Teenistujad valivad enda hulgast töökeskkonnavolinikud, kelle kohuseks on jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega ning nõuda juhtkonnalt avastatud puuduste kõrvaldamist. 8.5 Esmaabivahendid on kõikidele teenistujatele kättesaadavad Ameti iga korruse koridorides vastavalt märgistatud kappides. 8.6 Kui tervisekontrolli tulemustest selgub, et töötaja nägemisteravus on halvenenud, hüvitab Amet nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse kuni 100 euro ulatuses üks kord kalendriaasta jooksul kulu tõendava dokumendi alusel. Selleks peab teenistuja esitama läbi riigitöötaja iseteenindusportaali avalduse nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse hüvitamiseks, lisades sellele kviitungi nägemisteravust korrigeeriva abivahendi tasumise kohta. Hüvitamisele kuuluv summa kantakse teenistuja pangaarvele. Hüvitamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000 määrusele nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. 8.7 Tööõnnetuse puhul tuleb kutsuda väljaõppinud esmaabiandja, abistada esmaabiandjat tema juhiste järgi, vajadusel kutsuda kiirabi. Esmaabi andjate nimed  8 ja telefoni numbrid on nähtavad kleebisel iga korruse esmaabivahendite kapi peal. Töökeskkonnaspetsialist korraldab tööõnnetuse uurimist, koostab tööõnnetuse uurimisraporti ja edastab selle vajadusel Tööinspektsioonile. 8.8 Ameti ruumides on suitsetamine keelatud. Suitsetamine on lubatud ainult hoone tagaukse juures selleks ettenähtud kohas. 9. VÕIMALIKUD OHUOLUKORRAD Ohutuse, sh tuleohutuse eest vastutavad kõik ruumide kasutajad. Teenistuja tuleohutusalased kohustused on sätestatud Ametis kehtestatud „Tulekahju korral tegutsemise plaanis“. Ohuolukorra korral tuleb käituda nii, et ohtu ei satuks kellegi (sh iseenda) elu ja tervis. Ohuolukorras tuleb võimalusel hoiatada teisi Ameti töötajaid, külalisi ning teisi ohustatud inimesi. Tulekahju häire korral on teenistuja kohustatud viivitamatult väljuma hoonest evakuatsiooniplaanil näidatud juhiste järgi, võttes vajadusel kaasa hädavajalikud asjad. 9.1 Tööandja tuleohutusealased kohustused Tööandja kohustub: 9.1.1 juhinduma hoone valdaja poolt kehtestatud tuleohutusnõuetest või seaduses sätestatud juhtudel kehtestama tema valduses olevatele ruumidele, territooriumile ja töökohtadele õigusaktidega ettenähtud tuleohutusnõuded; 9.1.2 määrama tuleohutuse ja evakuatsiooni eest vastutavad isikud; 9.1.3 koostama tulekahju korral tegutsemise plaani inimeste evakueerimiseks, vara päästmiseks ja keskkonna kaitsmiseks; 9.1.4 tutvustama uutele töötajatele tööandja juures kehtivaid tuleohutuse nõudeid; 9.1.5 tagama esmaste tulekustutusvahendite olemasolu ja nende korrasoleku ning kontrolli töökohtadel. 9.2 Rünnak ja sissetungimine 9.2.1 Kui teenistujat rünnatakse, ähvardatakse vägivallaga või tekib olukord, kus teenistuja tajub, et tema suunas kasutatakse mingit muud survemehhanismi, tuleb teenistujal reageerida vastavalt olukorrale ja anda vastaspoolele teada, et tema käitumine ei ole vastuvõetav, vajadusel lahkuda ametiruumist ja kutsuda abi. Abi kutsumisel tegutseda vastavalt olukorrale reaalset ohtu hinnates ja ennast ohust säästes; paluda abi isikult, kel on võimalus teavitada hädaolukorrast teisi teenistujaid ja teavitada häirekeskust või turvafirmat. Büroohoones asuvad paanikanupud 1. korruse valvelauas ja ruumis 104. 9.2.2 Sissetungimise korral (sh pommiähvardus) tuleb jääda rahulikuks, vältida äkilisi liigutusi ja täita sissetungija käsklused. Häirekeskusesse võib helistada või paanikanuppu vajutada ainult sel tingimusel, kui helistaja on veendunud, et sissetungija ei näe seda ning selle tegevusega ei seata kedagi suuremasse ohtu. Üldjuhul võib häirekeskusesse helistada peale sissetungija lahkumist. 9.3 Pommi- või muu ähvardus telefoni või kirja teel  9 9.3.1 Telefoni teel edastatud ähvarduse teate korral tuleb:  telefonikõnes ähvardajaga säilitada rahu ning püüda pommi kohta võimalikult palju informatsiooni hankida;  teavitada teisi hoones viibivaid isikuid ja hoonest viivitamatult evakueeruda. Teiste isikute teavitamiseks võib tähelepanu tõmbamiseks käivitada tulekahju häire;  Helistada häirekeskusele telefonil 112;  Teavitada oma vahetut juhti või kõrgemalseisvat juhti ja evakuatsioonijuhti;  Tegutseda vastavalt evakuatsiooniplaanile või evakuatsioonijuhi käsklustele. 9.3.2 Pommiähvarduse saamisel (e-kiri ja paberkandjal kiri) tuleb vältida füüsilise kirja edasist puudutamist ning teavitada oma vahetut juhti või evakuatsioonijuhti ja helistada Häirekeskusesse telefonil 112. 10. Ametitõendi kasutamine 10.1 Ametisse tööle asumisel väljastatakse teenistujale ametitõend, mis on ühtlasi ka kontaktivaba ligipääsukaart Ameti kontoriruumidesse. Väärteomenetluses osalevate ametnike ametitõendi pöördel on väärteomenetluse pädevust tõendav tunnistus. 10.2 Järelevalvetoimingute teostamisel peavad kõik Ameti teenistujad olema identifitseeritavad. Järelevalvetoimingute teostamisel kantakse ametitõendit nähtaval kohal. 10.3 Ametitõendiga tagatakse teenistujale tööülesannete täitmiseks ligipääs Ameti kontorihoonesse. Ädala 29 ruumidele ja Ädala 29 parklale ligipääsuks tellitakse teenistujale RIKS-st ligipääsukaart vastavalt tööalastele vajadustele. 10.4 Ametitõend ja Ädala 29 ligipääsukaart on personaalne ning selle üleandmine teistele Ameti teenistujatele ja Ametis mittetöötavatele isikutele on keelatud. Ametitõendit kasutatakse vaid teenistusülesannete täitmisel. 10.5 Juhul, kui ametitõend või Ädala 29 ligipääsukaart on kadunud (vargus, kaotus, rööv jms), on teenistuja kohustatud sellest esimesel võimalusel informeerima personalitööga tegelevat teenistujat, kes laseb kaardi sulgeda. 10.6 Kulunud, loetamatu tekstiga või muul moel kahjustada saanud kaart vahetatakse uue vastu välja. 10.7 Pärast teenistussuhte lõppemist või pikaajalise teenistusest eemalviibimise korral on teenistuja kohustatud ametitõendi ja ligipääsukaardi Ametile tagastama. 11. Külaliste vastuvõtmine 11.1 Külaliste kutsumise õigus on kõigil teenistujatel. 11.2 Külalised sisenevad Ameti tööruumidesse peasissekäigust.  10 11.3 Üldjuhul korraldatakse kohtumised külalistega nõupidamisruumides või peadirektori kabinetis. 11.4 Kõik külalised, välja arvatud need, kellega kohtutakse fuajees, registreeritakse valvelauas ja neile tuleb vastu teenistuja, kelle juurde külaline tuli. Külaline viibib Ameti tööruumides teda kutsunud teenistuja vastutusel. 11.5 Valvelauas registreeritakse isikut tõendava dokumendi alusel järgmised andmed: kuupäev, külalise nimi, isikut tõendava dokumendi number, ametniku nimi kelle juurde külaline tuli, saabumise ja lahkumise kellaaeg. 11.6 Eelregistreerimisega ürituste ja rohkem kui viie külalise kutsumise puhul peab korraldaja saatma enne ürituse algust külaliste nimekirja ja saabumise kellaaja valvelauda ([email protected]). 11.7 Keelatud on ametiruumidesse kutsuda külalisi, kes ei ole seotud teenistuja otseste tööülesannete täitmisega või hooldustöödega, väljaarvatud pereliikmed. 11.8 Kui teenistuja märkab külalise kõrgendatud huvi tundliku teabe vastu, on teenistuja kohustatud sellest esimesel võimalusel informeerima oma vahetut juhti ja teabehalduse nõunikku. 11.9 Ameti tööruumides regulaarselt teistes ülesannetes käivatele isikutele (teenuseosutajad) võib anda ajutise ligipääsukaardi. 11.10 Isiku vastuvõtmisest võib keelduda või vastuvõtu lõpetada kui: 11.10.1isik on piiratud teovõimega ja kohus on talle määranud eestkostja ning vastuvõtul ei osale piiratud teovõimega isiku esindaja; 11.10.2 isik ei väljenda oma soove ning neid ei õnnestu lisaküsimuste esitamise abil välja selgitada; 11.10.3 isik oma agressiivse käitumisega võib ohustada iseennast või teisi isikuid. 11.11. Isiku vastuvõtmisest keeldumisel või vastuvõtu lõpetamisel teavitatakse isikut võimalusest pöörduda teenistuja poole kirjalikult. 11.12. Kui teenistuja vastuvõtu käigus leiab, et esitatud seisukoha või ettepaneku arvestamine või sellele vastamine või soovitud teabe või selgituse andmine ei ole Ameti pädevuses, teatab ta sellest vastuvõtul viibivale isikule ja nimetab asutuse või organi, kelle pädevusse küsimus kuulub. 12. Turvalisus  11 12.1 Ameti tööruumide turvalisus on tagatud kontrollitud sissepääsusüsteemi, videovalve, 1. korrusel asuvate paanikanuppude, turvafirma operatiivse reageerimisvalmiduse ja automaatse tulekahjusignalisatsiooniga. 12.2 Videovalvekaamerad jälgivad ja salvestavad pilti: - hoone sissepääsude ümbrustes; - sõidukite parklates hoone lähiümbruses; - külaliste ootealas fuajees; - keldrikorruse koridoris. 12.3 Turvanõuded on esitatud käesoleva töökorralduse reeglite lisas 1. 13. Korruptsiooniennetus 13.1 Teenistuja peab kinni pidama korruptsioonivastases seaduses ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud tegevus- ja toimingupiirangutest. 13.2 Korruptiivne tulu on ametiisikule endale või kolmandale isikule ametiisiku ametikohustuse tõttu pakutud või ametiisiku poolt nõutud varaline või muu soodustus, samuti ametiisiku kohustusi rikkudes saadud soodustus. Korruptiivseks ei loeta soodustust, mis ei ole seostatav ametikohustusega või mida saab üheselt mõista tavapärase viisakusavaldusena. 13.3 Teenistuja peab korruptiivse tuluna määratletava soodustuse vastuvõtmisest keelduma või kui see ei ole võimalik, soodustuse Ametile viivitamatult üle andma. Korruptiivse tuluna määratletav soodustus võetakse riigivarana arvele peadirektori käskkirjaga. 13.4 Korruptsioonijuhtumist või selle kahtlusest teavitab teenistuja viivitamata vahetut juhti. 14. Kõrvaltegevused ja nendest teavitamine 14.1 Ametnik võib tegeleda avaliku teenistuse seaduse § 60 lõike 1 punktides 1-4 loetletud kõrvaltegevustega. Ametnik esitab teavituse vahetule juhile, personalitööga tegelevale teenistujale ja peadirektorile Riigitöötaja iseteenindusportaali isikuandmete mooduli kaudu. Teavituses märgib ametnik vähemalt kõrvaltegevuse mahu ja laadi. Samuti tuleb teavitada kõrvaltegevuse alustamise kavatsusest ja kõrvaltegevuse lõpetamisest. 14.2 Peadirektor keelab käskkirjaga täielikult või osaliselt ametniku kõrvaltegevuse, kui sellele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või toob kaasa teenistuskohustuste rikkumise. 14.3 Ametnikul on keelatud: 14.3.1 teostada vahetult ja püsivalt järelevalvet iseenda või endaga seotud isiku üle; 14.3.2 saada tulu kõrvaltegevuse (sh koolitustel või konverentsidel esinemise) eest, kui sama tegevus kuulub tema teenistusülesannete hulka.  12 15. Isikuandmete töötlemine 15.1 Teenistuja isikuandmete vastutavaks töötlejaks on Amet. Isikuandmetele võivad juurdepääsu saada ameti personalitöö eest vastutav isik, samuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töötajad, kellel on selleks info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooni ning hoolduse korraldamise ja teostamisega seotud tööülesannete täitmisest tulenev otsene vajadus. 15.2 Teenistuja isikuandmed edastatakse riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse. Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu vastutavaks töötlejaks on Riigi Tugiteenuse Keskus. Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogust edastatakse vastavalt seaduses sätestatule andmed töötamise registrisse, mille vastutavaks töötlejaks on Maksu- ja Tolliamet. 15.3 Muudele isikutele/asutustele võidakse teenistuja isikuandmeid edastada üksnes juhul, kui neil on selleks otsene seadusest tulenev õigus (näiteks uurimisasutus või kohus) ja põhjendatud vajadus. 15.4 Teenistujal on õigus tutvuda tema kohta kogutud isikuandmetega, nõuda tegelikkusele mittevastavate isikuandmete parandamist, esitada vastuväiteid ning juhul, kui isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud, nõuda kogutud isikuandmete töötlemise lõpetamist ning piiramist. 15.5 Isikuandmete ja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmete õigusaktidega vastuolus olev kasutamine teenistussuhte ajal on käsitletav teenistuskohustuste sellise rikkumisena, mis võib kaasa tuua teenistussuhte lõpetamise. 16. Lõppsätted Töökorralduse reeglid ja teised juhendid tehakse kõigile teenistujatele teatavaks DHS-s ja avaldatakse Ameti siseveebis. Teenistujatel on kohustus nendega tutvuda ning oma tegevuses nendest lähtuda.  13 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti töökorralduse reeglite Lisa 1. TTJA turvajuhend 1. Valvesüsteem 1.1. Ameti kontorihoone on valvestatud esmaspäevast reedeni kell 22.00-6.30 ja puhkepäevadel ning rahvus- ja riigipühadel ööpäevaringselt. 1.2. Hoone valvestamisel blokeeritakse ka kõik koridori uksed. Välja saab tuletõrje liblikate kasutamisega. Ustest sisenemiseks võimalus blokeeritakse. 1.3. Ametiruumidesse sisenemiseks ajal, mil kontorihoone on valvestatud, antakse teenistujale personaalne kood, millega saab hoone valvest ära võtta. Hoonest lahkuja peab veenduma, et ta on viimane isik hoones ning valvestama väljudes kogu hoone oma personaalse koodiga. 1.4. Valvestatud kontorihoonesse sisenemisel annab valvepult helisignaaliga märku, et hoone on valvestatud. 1.5. Valvesüsteem valvestab töövälisel ajal hoone igal täistunnil kolmel järjestikusel korral, kell 22.00, 23.00 ja 00.00, millest annab märku valvepuldi signaal. Väljumisaeg on 5 minutit, mille jooksul peab hoones viibija kas valve maha võtma või hoonest lahkuma. 1.6. Valvesüsteemi õiguseid haldab ja kontaktisikuks on juhiabi-büroojuht. 0-korruse õigused kooskõlastatakse riigisaladuse kaitsest korraldava isikuga (RSKKI). 1.7. RSKKI-l on juurdepääs valvesüsteemile ja videosalvestajale. 2. Häiretele reageerimine 2.1. Tavahäirele reageerib turvafirma 10 minuti jooksul ja informeerib häirest RKAS kliendihaldurit. Kliendihaldur otsustab edasised tegevused ning teavitab häirest kontaktisikut. 2.2. Turvaala häireteatele reageerib turvafirma 10 minuti jooksul ja informeerib häirest Ameti RSKKI-d või tema asendajat. Turvafirma esindaja ootab ära Ameti RSKKI, kellega koos sisenetakse hoonesse ja Ameti RSKKI otsustab edasised tegevused. 3. Võtmed 3.1. Ameti kasutusse antud ruumide võtmeid säilitatakse kantseleis. 3.2. Ameti kasutuses olevate kabinettide uksi reeglina ei lukustata. 4. Liikumispiirangud 4.1. 0-korrusele on tagatrepi kaudu sisenemine piiratud ja kooskõlastatakse RSKKI-ga. 4.2. 0-korrusele mitmekesi sisenedes peab iga siseneja sisenemise registreerima kaardilugejas. 4.3. Teenindav personal, välja arvatud koristaja, kasutab tööajal hoonesse sisenemiseks peaust.