Pöördumine

Meie 03.09.2021 nr 1.2-2/115-1 Haridus- ja Teadusministeerium Rahandusministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (nn MEDRE pakett). Eelnõu peamine eesmärk on ühildada senised killustunud andmekogud ja tagada läbi uue infosüsteemi senise tervishoiutöötajate riikliku registri, proviisorite ja farmatseutide registri ning tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri andmete ühtne haldamine. Eelnõu on kiireloomuline, sest tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi arendamiseks taotleti raha Euroopa Sotsiaalfondist ja abikõlbulikkuse rakendamise tähtaeg on veebruar 2022. Arendustööde kasutusele võtmiseks tuleb teha muudatused õigusruumis. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamus esitada hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisad: 1. Seaduse eelnõu 2. Seaduse eelnõu seletuskiri 3. Seletuskirja lisa TTKS-MEDRE Rakendusaktide kavandid Lisaadressaadid: Terviseamet Ravimiamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tartu Ülikool Tartu Tervishoiu Kõrgkool Eesti Nooremarstide Ühendus Eesti Arstide Liit Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts Eesti Haigekassa Eesti Õdede Liit Eesti Haiglate Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Katre Trofimov [email protected]  EELNÕU 30.08.2021 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(23) Käesolevat seadust kohaldatakse proviisori ja farmatseudi registreerimisele Terviseametis ning nende kutsetegevusele apteegiteenuse osutamisel käesoleva seaduse § 2 lõikes 11, § 3 lõigetes 4 ja 5, §-s 264 ning §-des 27–33 sätestatud ulatuses.“; 2) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid selle omandatud kutse või eriala piirides, mille alusel ta on registreeritud Terviseametis tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemis.“; 3) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 3 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Proviisor ja farmatseut on tervishoiutöötajad üksnes ravimiseaduse tähenduses, kui nad on registreeritud Terviseametis tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemis ja osutavad üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust. (5) Proviisor ja farmatseut võivad osutada apteegiteenust omandatud kutse piirides.“; 5) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Tervishoiuteenuse osutaja tagab isikuandmete töötlemise jälgitavuse teenuseosutaja infosüsteemis.“; 6) paragrahv 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 43. Tervishoiuteenuse osutamisel osalemine (1) Tervishoiuteenuse osutamisel osaleb: 1) arst, kes ei ole omandanud eriala; 2) arst-resident; 3) isik, kes tegutseb tulenevalt tema kutse- või erialasest pädevusest tervishoiuspetsialisti või isikuhooldustöötajana; 4) õppur, kes sooritab kutse omandamise eesmärgil vastavalt õppekavale praktikat; 5) isik, kes sooritab käesoleva seaduse § 30 lõikes 11 nimetatud tööpraktikat; 6) isik, kes vahetult müüb meditsiiniseadmeid meditsiiniseadme kaardi alusel. 1 (2) Arst, kes ei ole omandanud eriala või õpib residentuuris, võib osaleda üld- ja eriarstiabi osutamisel ning tema rakendamise ulatuse tervishoiuteenuse osutamisel määrab tervishoiuteenuse osutaja või residentuuri juhendaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning arsti pädevusest ja kogemusest. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud isiku tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 6 nimetatud isiku tegevus tervishoiuteenuse osutamisel on piiratud isiku omandatud kvalifikatsiooniga. (5) Isikud, kellele võimaldatakse juurdepääs tervise infosüsteemi või kes on seotud tervishoiuteenuse osutaja tegevusloaga, registreeritakse Terviseametis tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemis.“; 7) paragrahvi 8 lõike 49 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(49) Üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja esitab Terviseametile digitaalselt allkirjastatud teate, märkides perearsti nime ja tegevuskoha aadressi ning selle füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ärinime, mille kaudu perearst üldarstiabi osutab, muudatuse jõustumise kuupäeva ja käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud isikute koosseisu. Andmed edastatakse muudatuste korral viivitamata. Üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja esitab Terviseametile järgmised andmed:“; 8) seaduse 3. peatüki 1. jagu loetakse 11. jaoks ning seadust täiendatakse 1. jaoga järgmises sõnastuses: „1. jagu Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteem § 264. Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteem (1) Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi eesmärk on: 1) tagada tervishoiuteenuste ja apteegiteenuse osutamine nõutava kvalifikatsiooniga isikute poolt, et kaitsta teenusesaajate tervist; 2) tagada vajalikud andmed valitsusasutustele, Eesti Haigekassale ja valdkonna eest vastutava ministri määratud asutustele, et täita õigusaktidest tulenevaid ülesandeid; 3) teha tervisestatistikat ja tervishoiupoliitikat. (2) Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) infosüsteemi volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) infosüsteemi kogutavate andmete koosseis ja infosüsteemi kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed, kui andmeid saadakse teistest andmekogudest; 5) muud korraldusküsimused. (3) Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid: 1) tervishoiutöötajate eluloolised andmed; 2) tervishoiutöötajate ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute kvalifikatsiooni tõendavad andmed; 2 3) tervishoiutöötajate ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute töökohaandmed; 4) tervishoiutöötajate registreerimismenetluse andmed; 5) tegevusloa ja selle menetluse andmed; 6) tervishoiuteenuse osutaja majandustegevuse üldandmed; 7) tervishoiuteenuse osutaja töötajate andmed. (4) Tervishoiutöötaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osaleva isiku andmeid säilitatakse 30 aastat pärast isiku surma. (5) Tervishoiuteenuse osutaja andmeid säilitatakse 30 aastat tegevusloa taotlemisest või tegevusloa kehtivuse või majandustegevuse lõppemisest. (6) Logisid ja alusandmeid hoitakse vastavalt tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi põhimääruses sätestatule. (7) Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi vastutav töötleja on Terviseamet. (8) Tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa omaja ja apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja on kohustatud teavitama Terviseametit tegevusloaga seotud andmete ning käesoleva seaduse § 593 lõikes 21 nimetatud isikute muutumisest. Andmete muutmine tagatakse elektroonilise kanali kaudu. Täpsem andmete esitamise kord sätestatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud põhimääruses. (9) Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (10) Terviseamet avaldab tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemis olevaid andmeid avalikuks kasutamiseks ulatuses, mis on sätestatud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud põhimäärusega.“; 9) seaduse 3. peatüki 1. jao pealkirjas, § 311 pealkirjas ja lõigetes 1–6 asendatakse sõna „kutsekvalifikatsioon“ sõnaga „kvalifikatsioon“ vastavas käändes; 10) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tervishoiutöötaja registreeritakse tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemis. Registreering annab tervishoiutöötajale õiguse osutada tervishoiuteenuseid selle omandatud kutse või eriala piirides, mille alusel ta on registreeritud.“; 11) paragrahv 271 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvid 28–30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 28. Registreerimismenetlus (1) Registreerimist taotlev isik esitab Terviseametile järgmised dokumendid: 1) registreerimistaotlus; 2) Euroopa kutsekaardi olemasolu korral andmed Euroopa kutsekaardi kohta; 3) kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ärakiri, kui isiku kvalifikatsiooni tõendavad andmed ei sisaldu Eesti hariduse infosüsteemis; 3 4) tervishoiutöötaja kvalifikatsioonieksami, vastavuseksami, teooria- ja praktikaeksami või sobivustesti sooritamist tõendav dokument, kui isik peab käesoleva seaduse alusel sooritama nimetatud eksamid või sobivustesti. (2) Registreerimistaotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (3) Registreerimistaotluses esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ja kvalifikatsiooni tõendamise korra, sealhulgas kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu, ning registreerimise täpsemad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Terviseamet kontrollib esitatud andmete ja dokumentide õigsust ning isik registreeritakse ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates, välja arvatud käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 ja § 30 lõikes 1 nimetatud isikute puhul. (5) Isikut ei registreerita tervishoiutöötajana vastaval kutse- või erialal järgmistel juhtudel: 1) isik esitas teadvalt valeandmeid; 2) isikult on ära võetud õigus töötada registreerimistaotluses nimetatud kutse- või erialal; 3) isiku kutse- või erialane kvalifikatsioon ei vasta Eestis nõutavale. (6) Kui isikut ei registreerita tervishoiutöötajana, teatatakse talle sellest kirjalikult kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. (7) Eestis arsti, hambaarsti, õe või ämmaemanda kvalifikatsiooni omandanud isik, kes esitab registreerimistaotluse enam kui viis aastat kvalifikatsiooni omandamisest arvates ja kelle kvalifikatsiooni ei ole tunnustanud Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik ega Šveits või kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud loetelus, registreeritakse tervishoiutöötajana, kui tema kvalifikatsioon vastab Eestis nõutavale ning ta sooritab tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami. (8) Eestis farmatseudi või proviisori kvalifikatsiooni omandanud isik, kes ei ole viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis märgitud kutsealal ja kelle kvalifikatsiooni ei ole tunnustanud Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik ega Šveits või kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud loetelus, registreeritakse tervishoiutöötajana, kui tema kvalifikatsioon vastab Eestis nõutavale ning ta sooritab omandatud kutsealal tervishoiutöötaja kvalifikatsioonieksami. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud viimase viie aasta jooksul vähemalt kolme järjestikuse aasta töötamise nõuet ei kohaldata juhul, kui registreerimist taotlev isik on proviisori või farmatseudi hariduse omandanud vähem kui kolm aastat tagasi. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teooria- ja praktikaeksamit ja lõikes 8 nimetatud kvalifikatsioonieksamit korraldab sõltuvalt kutsest või erialast Tartu Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool või Tartu Tervishoiu Kõrgkool (edaspidi kaks viimast koos tervishoiukõrgkool). Isikult eksami eest võetav tasu koos kõikide maksudega ei või ületada 1000 eurot. (11) Teooria- ja praktikaeksami koostamise, korraldamise ja hindamise korra ning tasu suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 4 (12) Kvalifikatsioonieksami korraldamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 29. Registreerimismenetlus Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni korral (1) Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis (edaspidi Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik) või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikeid 1–3, 5 ja 6. (2) Terviseamet annab registreerimist taotlevale isikule kinnituse registreerimistaotluse kättesaamise kohta ühe kuu jooksul käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates ja teavitab vajaduse korral isikut puuduvatest dokumentidest. Terviseamet kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust ja teeb registreerimisotsuse kahe kuu jooksul kõigi ettenähtud dokumentide esitamisest arvates. Kui registreerimismenetluse käigus tekib vajadus hinnata käesoleva seaduse § 29 lõikes 6 või 7 nimetatud asjaolusid, on Terviseametil õigus registreerimisotsuse tegemise tähtaega pikendada kolme kuuni, teatades registreerimist taotlevale isikule viivitamata tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. (3) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud arsti, hambaarsti, õe või ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendab dokument, mis annab tervishoiutöötajale õiguse osutada dokumendis märgitud kutse- või erialal tervishoiuteenuseid vastavas Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. (4) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandanud proviisori kvalifikatsiooni tõendab dokument, mis annab proviisorile õiguse töötada farmaatsia valdkonnas vastavas Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. (5) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Kui Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis arsti või hambaarsti omandatud eriarstiabi eriala ei ole nimetatud käesoleva seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestatud loetelus ja isiku omandatud eriala automaatselt ei tunnustata, otsustab Terviseamet vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või kohustuse sooritada sobivustest. (7) Kui Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis proviisori kvalifikatsiooni omandanud isiku kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud loetelus, otsustab Terviseamet vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või kohustuse sooritada sobivustest. (8) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis farmatseudi kvalifikatsiooni omandanud sellise isiku registreerimisel, kes soovib Eesti Vabariigis apteegiteenust osutada, kohaldatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatut. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Terviseamet. (9) Kui arsti, hambaarsti, õe, ämmaemanda või proviisori kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega 5 kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 211, 214 ja 215. § 30. Registreerimismenetlus muus välisriigis omandatud kvalifikatsiooni korral (1) Käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikeid 1–3, 5 ja 6. (2) Käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud arst, hambaarst, õde või ämmaemand registreeritakse tervishoiutöötajana, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) isiku dokumentide alusel tõendatav kvalifikatsioon vastab Eestis nõutavale; 2) isik on Eestis sooritanud omandatud kutse- või erialal tervishoiutöötaja vastavuseksami. (3) Käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud proviisor registreeritakse tervishoiutöötajana, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) isiku dokumentide alusel tõendatav kvalifikatsioon vastab Eestis nõutavale; 2) isik on Eestis sooritanud omandatud kutsealal sobivustesti, kui see on nõutud. (4) Kui käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku kvalifikatsiooni on eelnevalt tunnustanud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits ja isik on tema kvalifikatsiooni tunnustanud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis vastaval kutse- või erialal vähemalt kolm aastat töötanud, otsustab Terviseamet vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või kohustab isikut sooritama sobivustesti. Registreerimise taotlemisel esitab isik lisaks käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nõutavale dokumendi, mis tõendab isiku nõutavat töökogemust ja õigust osutada tervishoiuteenust Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. (5) Terviseamet võrdleb registreerimist taotleva arsti, hambaarsti, õe ja ämmaemanda kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga, kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust kolme kuu jooksul käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates ning teeb registreerimisotsuse ühe kuu jooksul pärast seda, kui registreerimist taotlev isik on sooritanud vastavuseksami. (6) Terviseamet võrdleb proviisori kvalifikatsiooni omandanud isiku kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga ja kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust. Kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks võib Terviseamet nõuda sobivustesti. Terviseamet teeb registreerimisotsuse kolme kuu jooksul nõutavate dokumentide esitamisest arvates. (7) Välisriigis omandatud arsti, hambaarsti, õe, ämmaemanda ja proviisori kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastavuseksamit korraldab sõltuvalt kutsest või erialast Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool. Isikult vastavuseksami eest võetav tasu koos kõikide maksudega ei või ületada 1000 eurot. 6 (9) Vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise korra ning tasu suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (10) Vastavuseksam koosneb tööpraktikast ja teooriaeksamist. Vastavuseksam sooritatakse eesti keeles. (11) Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool suunab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku tööpraktikale Tartu Ülikooli residentuuri baasasutusse või tervishoiukõrgkooli praktikabaasi. Tööpraktikale suunatud isiku tasu tööpraktika ajal, Tartu Ülikooli või tervishoiukõrgkooli korralduskulud ning tööpraktika juhendamistasu kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu. Tööpraktikale suunatud isik peab tööpraktika ajal olema registreeritud tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemis seotuna tegevusloaga. (12) Tööpraktika kestab üks kuni kuus kuud. Juhendaja taotlusel võib tööpraktikat pikendada kuni ühe aastani. (13) Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool korraldab tööpraktika sooritanud isikule teooriaeksami 12 kuu jooksul pärast tööpraktika lõppemist. Kui isikul jääb tööpraktika esimest korda sooritamata, võib ta esitada uue taotluse kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse hindamiseks kuue kuu pärast. (14) Kui isikul jääb tööpraktika teist korda sooritamata, on Terviseametil õigus nõuda isikult täiendavaid dokumente kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse kohta ja põhjendatud juhul keelduda kvalifikatsiooni hindamisest. (15) Kui isikul jääb teooriaeksam esimest korda sooritamata, saab ta seda teist korda teha kuue kuni 12 kuu pärast. Kui isikul jääb teooriaeksam teist korda sooritamata, võib ta esitada uue taotluse kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse hindamiseks. (16) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud sobivustesti korraldab Tartu Ülikool. Isikult sobivustesti eest võetav tasu koos kõikide maksudega ei või ületada 1000 eurot. (17) Sobivustesti koostamise, korraldamise ja tulemuste hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (18) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul, kui tervishoiutöötaja kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 211, 214 ja 215.“; 12) paragrahv 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 31. Tõend (1) Tervishoiutöötajale väljastatakse tema soovil tõend registreeringu kohta tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemis. (2) Tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“; 13) paragrahvi 311 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 7 „3) ülikooli, meditsiinikooli või tervishoiukõrgkooli immatrikuleerimise aasta;“; 14) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 32. Registreeringu kustutamine Terviseamet kustutab tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemist järgmistel juhtudel: 1) kui tervishoiutöötaja suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, millega temalt on ära võetud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis või registris märgitud kutse- või erialal tegutsemise õigus; 2) pärast isiku surma; 3) kui tervishoiutöötaja on registreeritud valeandmete alusel.“; 15) paragrahvis 321 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 271 lõike 1 alusel asutatud registris“ sõnadega „tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemis“; 16) paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 33. Tervishoiuteenuse ja apteegiteenuse ajutine osutamine (1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud arst, hambaarst, õde või ämmaemand võib välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. ja 31. peatükis sätestatu kohaselt Eestis ajutiselt tervishoiuteenuseid osutada ilma käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud registreerimiskohustuseta. (2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud proviisor võib välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. ja 31. peatükis sätestatu kohaselt Eestis ajutiselt apteegiteenust osutada ilma käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud registreerimiskohustuseta. (3) Pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. ja 31. peatüki tähenduses on Terviseamet.“; 17) paragrahvi 41 pealkirja täiendatakse pärast sõna „taotlemine“ sõnadega „ja menetlus“; 18) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Tegevusloa ja selle menetluse andmed kantakse tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi.“; 19) paragrahv 501 tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 508 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) tervishoiuteenuse osutajate infosüsteem;“ 21) paragrahvi 508 lõike 3 punktid 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 581 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõnad „tervishoiutöötajate riiklikus registris“ sõnadega „tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemis“; 8 23) paragrahvi 591 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) dokumendi koostaja andmed – nimi, registreerimiskood, tegevusluba, kutse või eriala ja kontaktandmed“; 24) paragrahvi 593 lõike 21 punktist 4 jäetakse välja sõna „kliinilisel“; 25) paragrahvi 593 lõike 21 punkti 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) käesoleva seaduse § 30 lõikes 11 nimetatud tööpraktikat läbival isikul.“; § 2. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduse § 28 lõikes 1, § 39 lõike 1 punktis 6 ja § 215 lõikes 2 asendatakse sõnad „tervishoiutöötajate riiklik register“ sõnadega „tervishoiuteenuse osutajate infosüsteem“ vastavas käändes. § 3. Lennundusseaduse muutmine Lennundusseaduse § 55 lõikes 61 asendatakse sõnad „tervishoiutöötajate registris“ sõnadega „tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemis“. § 4. Liiklusseaduse muutmine Liiklusseaduse §-s 119 asendatakse sõnad „tervishoiutöötajate riiklikus registris“ sõnadega „tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemis“. § 5. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 59 järgmises sõnastuses: „59) Terviseametile (isiku üldandmed, tööandja ja ametikoha andmed) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel tervishoiutöötaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osaleva isiku andmete kandmiseks Terviseameti tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi ning tervishoiuteenuse osutamise aluseks oleva tegevusloa nõuete kontrollimiseks ja tegevusloa andmiseks.“. § 6. Meresõiduohutuse seaduse muutmine Meresõiduohutuse seaduse § 261 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) on Terviseametis tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemis registreeritud eriarstina;“. § 7. Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 33 lõikes 15 asendatakse sõnad „tervishoiutöötajate riiklikus registris“ sõnadega „tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemis“; 2) seaduse 2. peatüki 8. jagu tunnistatakse kehtetuks. 9 § 8. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 289 pealkirja täiendatakse pärast sõna „tervishoiutöötajana“ tekstiosaga „, proviisorina või farmatseudina“; 2) paragrahvi 289 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „tervishoiutöötajana“ tekstiosaga „, proviisorina või farmatseudina“; 3) paragrahv 290 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 290. Tervishoiutöötaja või proviisori kvalifikatsiooni tunnustamine taotluse läbivaatamine Registreeritud tervishoiutöötaja või proviisori kvalifikatsiooni tunnustamise taotluse, sealhulgas Euroopa kutsekaardi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 195 eurot.“; 4) paragrahv 291 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt; „§ 291. Registreeringu tõendi ja kvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamine Terviseameti tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemis tervishoiutöötajana, proviisorina või farmatseudina registreeringu tõendi või tervishoiutöötaja või proviisori kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 7 eurot.“; 5) seaduse 12. peatüki 3. jao 2. jaotis tunnistatakse kehtetuks. § 9. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduse § 48 lõike 55 punktis 4 asendatakse sõnad „tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse“ sõnadega „tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi“. § 10. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 14. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn “....”.....................” 2021 _________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus “....”......................” 2021 10  Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) väljatöötamine lähtub tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (esmatasandi tervishoiu tugevdamise) eelnõu raames1 ja väljaspool seda sidusrühmade tehtud ettepanekutest. Eelnõu peamine eesmärk on ühildada senised killustunud andmekogud ja tagada läbi uue infosüsteemi senise tervishoiutöötajate riikliku registri, proviisorite ja farmatseutide registri ning tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri andmete ühtne haldamine. Sisuliselt liidetakse olemuslikult üksteisega põimunud registrid üheks tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemiks. Tehnilise muudatusena soovitakse üle minna tervishoiutöötajate digitaalsele registreerimisele alates 2022. aasta veebruarist. Tervishoiutöötajate digitaalne registreerimine hakkab toimuma Eesti isikukoodi alusel tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi iseteenindusportaali kaudu. Neil isikutel, kellel puudub Eesti isikukood, jääb registreerimisprotsess kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seadusega võrreldes samaks. Seoses Terviseameti registrite infotehnoloogiliste arendustega, mille eesmärk on vähendada Terviseameti ja tervishoiuteenuse osutajate halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ning kasutada riigi kogutavaid andmeid sihipäraselt, muudetakse õigustehniliselt Terviseameti registritega seotud õigusakte. Kuna tervishoiutöötajate riiklik register, proviisorite ja farmatseutide register ning tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register on IT-arhitektuuri mõttes ühendatud, ühendatakse registrid ka õiguslikult üheks registriks (tervishoiuteenuse osutajate infosüsteem). Muudatused toetavad ühekordset andmete küsimise põhimõtet (nn once-only põhimõte) ehk inimene ei pea dubleerivalt esitama omandatud kvalifikatsiooni andmeid, mis juba sisalduvad Eesti hariduse infosüsteemis. Maksukorralduse seaduses tehakse muudatus, mis võimaldab Terviseametil töödelda isiku töökohaga seotud andmeid, mis tuleb täna sisestada käsitsi. Muudatus on vajalik, et kontrollida töötamise registri toel tegevusloa nõuete täitmist ja tervishoiutöötajate õigust pääseda ligi tervise infosüsteemi isikuandmetele. Peale võimaluse läbi tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi iseteenindusportaali andmeid esitada ja muuta, võimaldavad teiste riiklike registritega loodud päringud ka regulaarseid automaatseid päringuid luua, et andmeid ja juurdepääse kontrollida. See on täiendav mehhanism, et välistada kehtiva töösuhteta isiku ligipääs tervise infosüsteemi andmetele ning tuvastada kiiremini need juhtumid, kus tervishoiuteenuse osutaja ei täida tegevusloa isikukoosseisu nõudeid. Muudatuste jõustumisel ei pea tööandjad esitama töölt lahkuvate töötajate andmeid, mis edastatakse töötamise registrist. Samuti parandatakse eelnõuga õigusselgust ja vähendatakse täiendavalt Terviseameti, tervishoiuteenuse osutajate, tervishoiutöötajate ja tervishoiutöötajaid koolitavate kõrgkoolide halduskoormust. Seadus on kavandatud jõustuma 14. jaanuaril 2022. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja 1 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (esmatasandi tervishoiu tugevdamise) eelnõu. Kättesaadav eelnõude infosüsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/54c5baa9-82fd-4323- 8353-215476838f39 1 Eelnõu ja seletuskirja on ettevalmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Katre Trofimov (e-post: [email protected]; telefon: 626 9308). Seadusmuudatuste väljatöötamisse on olnud kaasatud Terviseameti ja Ravimiameti esindajad. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Merilin Oldekop (e-post: [email protected]; telefon: 626 9165). Eelnõu keeletoimetatakse pärast esimest kooskõlastusringi. 1.3. Märkused Eelnõu on osaliselt seotud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (esmatasandi tervishoiu tugevdamise) eelnõuga2. Esmatasandi tervishoiu tugevdamise eelnõu sisaldab sätteid, milles on kasutusel tervishoiutöötajate riikliku registri nimetus, mida käesoleva eelnõuga muudetakse. Lisaks muudetakse mõlema eelnõuga tervishoiuteenuste osutamise seaduse § 8 lõiget 49 ja § 32 punkti 1 ning käesolevas eelnõus kavandatud tervishoiuteenuste osutamise seaduse § 43 lõike 3 muudatus on seotud esmatasandi tervishoiu tugevdamise eelnõus kavandatud muudatusega. Olenevalt eelnõude menetlemisest ja jõustumisest on vaja ühes või teises eelnõus sätteid täpsustada. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi: 1) tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) avaldamismärkega RT I, 18.06.2021, 10 2) kaitseväeteenistuse seadus (KVTS) avaldamismärkega RT I, 08.07.2021, 5; 3) lennundusseadus (LennS) avaldamismärkega RT I, 10.12.2020, 14; 4) liiklusseadus (LS) avaldamismärkega RT I, 28.05.2021, 15; 5) maksukorralduse seadus (MKS) avaldamismärkega RT I, 09.04.2021, 15; 6) meresõiduohutuse seadus (MSOS) avaldamismärkega RT I, 31.05.2021, 7; 7) ravimiseadus (RavS) avaldamismärkega RT I, 21.04.2021, 11; 8) riigilõivuseadus (RLS) avaldamismärkega RT I, 25.06.2021, 6; 9) tulumaksuseadus (TuMS) avaldamismärkega RT I, 26.03.2021, 5. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 6. punktis. 2. Seaduse eesmärk Seaduse esimene eesmärk on vähendada Terviseameti ja tervishoiutöötajate halduskoormust. Õiguslikud muudatused võimaldavad Terviseametil hakata rakendama ameti hallatavate registrite arendusi ning muuta Eestis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajate registreerimine täisdigitaalseks. Kehtiv seadus ei näe ette võimalust, mille kohaselt saaksid registreerimist sooviva tervishoiutöötaja omandatud kvalifikatsiooni andmed liikuda Terviseametisse Eesti hariduse infosüsteemist (edaspidi EHIS). Seetõttu peavad registreerimist taotlevad tervishoiutöötajad esitama Terviseametile taotluse ja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia jätkuvalt kas paberil või digitaalse fotokoopiana. Uuenev menetlusprotsess võimaldab kvalifikatsiooni kontrollimist automaatsemaks muuta ning edaspidi saab Eesti tervishoiusüsteemis tööle asuda sooviv 2 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (esmatasandi tervishoiu tugevdamise) eelnõu. Kättesaadav eelnõude infosüsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/54c5baa9-82fd-4323- 8353-215476838f39 2 tervishoiutöötaja registreerida end Terviseametis tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi iseteenindusportaali kaudu. Kirjeldatud muudatused hoiavad kokku tervishoiutöötajate ja Terviseameti töötajate tööaega. Seaduse teine eesmärk on tagada efektiivne andmevahetus isiku töökohaga seotud andmete osas - riiklikust töötamise registrist väljastatakse Terviseametile tervishoiuteenuse korraldamise seaduse alusel isiku üldandmed, tööandja ja ametikoha andmed. Õiguslik muudatus võimaldab vähendada Terviseameti halduskoormust ja vähendada võimalikku riski, mis võib tegevusloa omajal tekkida konkreetse tervishoiutöötaja töölt lahkumisel ning on otseses seoses tegevusloa nõuete täitmisega, tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendi ohutuse tagamisega. Muudatus vähendab ka tervishoiuteenuse osutajate halduskoormust, kuivõrd nemad ei pea edaspidi Terviseametile esitama töölt lahkuvate töötajate andmeid, sest need edastatakse automaatselt töötamise registrist. Seaduse kolmas eesmärk on TTKS-i ja RavSi alusel loodud kolm registrit, s.o tervishoiutöötajate riiklik register, proviisorite ja farmatseutide register ning tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register liita õiguslikult üheks registriks – TTKS-i alusel reguleeritavaks tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemiks. Kuna infotehnoloogiliselt on registrid juba arendatud samale arhitektuurile, on õiguslik eristus ebaotstarbekas. Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi kaudu soovitakse tagada rohkem automaatseid protsesse. RavS-is sisalduv TTKS-iga samalaadne apteekrite registreerimisprotsess tuuakse üle TTKS-i. Käesoleva seaduseelnõu väljatöötamiseks ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna kavandatud muudatused on kiireloomulised (HÕNTE § 1 lg 2 p 1). Eelnõu on kiireloomuline, sest tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi arendamiseks taotleti raha Euroopa Sotsiaalfondist ja arendustööde kasutusele võtmiseks tuleb teha muudatused õigusruumis. Kui seadus õigel ajal ei jõustu, on ministeeriumil kohustus tasuda arendusteks minevad kulud summas 600 000 eurot. Samuti on käesolev eelnõu osaliselt seotud tehniliste muudatustega. Enamik eelnõus sisalduvatest muudatustest on seotud Terviseameti kolme registri liitmisega või digitaalse registreerimisprotsessi võimaldamisega seotud muudatustega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest paragrahvist. Paragrahvidega 1–9 muudetakse vastavalt TTKS-i, KVTS- i, LennS-i, LS-i, MKS-i, MSOS-i, RavS-i, RLS-i ja TuMS-i. Paragrahvis 10 on esitatud seaduse jõustumissäte. Eelnõu §-ga 1 muudetakse ja täiendatakse TTKS-i. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TTKS § 1 lõiget 23. Proviisorite ja farmatseutide register liidetakse TTKS-i alusel reguleeritava tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemiga ning senine RavS-is sätestatud proviisorite ja farmatseutide registreerimise regulatsioon sätestatakse TTKS §- des 27–33. TTKS-i kavandatud §-s 264 sätestatakse uus tervishoiuteenuse osutajate infosüsteem, kuhu kantakse ka proviisorid ja farmatseudid. Seaduse teksti kohmakuse vältimiseks laiendatakse muudetava lõikega TTKS §-des 264 ja 27–33 tervishoiutöötaja mõistet ka farmatseutidele ja proviisoritele. Nimetatud sätteis sätestatakse tervishoiutöötajana registreerimise tähendus ning tervishoiutöötajana registreerimise ja registreeringu kustutamise tingimused. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse TTKS § 3 lõiget 2. Muudatus on seotud registrite arendusega ja registreerimisprotsessi muutmisega. Tavaolukorras ei väljastata enam registreerimisel pabertõendit registreeringu kohta. Registreering on praegu ja tulevikus avalikult nähtav aadressil https://mveeb.sm.ee/. Soovi korral väljastatakse isikule tõend registreeringu kohta (vt täpsemalt TTKS § 31 muudatus) 3 Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse TTKS § 3 lõige 3 kehtetuks. Sarnaselt eelmise punktiga – tavaolukorras ei väljastata enam registreerimisel pabertõendit registreeringu kohta. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse TTKS § 3 lõikeid 4 ja 5. Lõige 4 täpsustab proviisori ja farmatseudi kuulumist tervishoiutöötajate hulka üksnes RavS-i tähenduses, kui proviisor ja farmatseut on registreeritud Terviseametis tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemis ja osutatakse apteegiteenust üldapteegis või haiglaapteegis. Lõike 5 muudatus on vajalik, kuna tõendit tavaolukorras enam ei väljastata. Muudetava sätte kohaselt võivad proviisor ja farmatseut osutada apteegiteenust selle omandatud kutse piirides, mille alusel nad on Terviseametis registreeritud. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse TTKS § 42 lõikega 21. Muudatus on vajalik, kuna isikuandmete töötlemise läbipaistvuse tagamiseks on isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt kohustus tagada andmetöötluse jälgitavus ka teenuseosutaja enda infosüsteemis, et vältida isikuandmete kuritarvitamist ning ilma põhjuseta isikuandmetele ligipääsemist. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse TTKS § 43. See muudatus on vajalik õigusselguse parandamiseks. Muudatuste rohkusest tulenevalt sõnastatakse kogu paragrahv uuesti. Lõige 1 sätestab tervishoiuteenuse osutamisel osalevatest isikute ammendava loetelu, lisaks on loetelu võrreldes varasemaga mõneti teisiti struktureeritud. Lõike punktides 1 ja 2 nimetatud arst, kes ei ole omandanud eriala, ja arst-resident sisalduvad kehtiva lõike punktis 1. Lõike 1 punkt 3 sõnastatakse ümber. Kehtivas seaduses sisalduv „isik, kes tegutseb tulenevalt tema kutse või erialasest pädevusest spetsialisti või tehnikuna“ asendatakse tekstiosaga „isik, kes tegutseb tulenevalt tema kutse- või erialasest pädevusest tervishoiuspetsialistina“ ning lisatakse täiendus „või isikuhooldustöötajana“. Selline regulatsiooni täpsustus parandab õigusselgust ja ühtlustab seaduses kasutavat sõnastust ametialade klassifikaatoris ISCO-08 kasutatavate terminitega. Kuna kõik tervishoius tegutsevad tehnikud on olemuslikult juba hõlmatud tervishoiuspetsialistide rühma, ei ole tehnikute eraldi nimetamine seaduses põhjendatud. Tervishoiuspetsialistidena mõeldakse edaspidi sättes järgmisi ametirühmi: - tervishoiu tippspetsialistid (ISCO 22), kes ei ole tervishoiutöötajad TTKS-i tähenduses, sh abiarst (ISCO 22110101), füsioterapeut (ISCO 22640001), kliiniline dietoloog (ISCO 22650001), audioloog ja logopeed (ISCO 2266), optomeetria tippspetsialistid (ISCO 2267) jt mujal liigitamata tippspetsialistid (ISCO 2269), keda tervishoiuteenuse osutajad kaasavad teenuste osutamisse (nt kliiniline psühholoog, tegevusterapeut jt); - tervishoiu keskastme spetsialistid (ISCO 32), sh meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud (ISCO 3211), meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud (ISCO 3212), sh bioanalüütikud, meditsiiniliste ja hambaproteeside tehnikud (ISCO 3214), õenduse ja sünnitusabi keskastme spetsialistid (ISCO 322), kiirabitehnikud (ISCO 3258), sh erakorralise meditsiini tehnikud (ISCO 325810001) Tervishoiuspetsialistide piiritlemise kõrval hõlmatakse tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute hulka tervishoius töötavad isikuhooldustöötajad (ISCO 532). Hooldustöötajad osalevad eriarstiabis väga vahetult (st ka füüsilises kontaktis) patsiendi isikuhoolduses (sh nt haavaravi jmt toimingutes), kuid on jäänud seni tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute hulka sõnaselgelt hõlmamata. 4 Muudatus on vajalik, kuna TTKS § 43 lõike 1 kehtiv sõnastus jätab segaseks nende isikute õigusliku staatuse, keda õigusakti sõnastus üheselt ei hõlma. Seadust literaalselt tõlgendades on võimalik jõuda järeldusele, et tervishoiuteenuse osutamisse ei tohi kaasata tervishoiuspetsialiste, keda TTKS ja seaduse alusel kehtestatud määruses „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele“ otsesõnu ei nimeta. TTKS § 43 lõike 3 kohaselt võivad spetsialistid ja tehnikud tervishoiuteenuse osutamisel osaleda üksnes siis, kui nad on registreeritud Terviseameti vastavas registris. Seaduse alusel eespool nimetatud määrusega kehtestatud kord nimetab vaid piiratud hulga kutsealasid. Kirjeldatud muudatus lahendab õigusliku olukorra, kus osad tervishoiuteenuse osutamisel vahetult osalevad ametirühmad tegutsevad õiguslikult hallis alas. Muudatuse jõustumise järel liigituvad kõik tervishoiuteenuse osutamisse vahetult panustavate ametialade esindajad kas tervishoiutöötajateks või tervishoiuteenuse osutamisel osalevateks isikuteks ning tervishoiuteenuse osutajaile on sõnaselgelt antud vabad käed kaasata tervishoiuteenuse vahetusse osutamisse kõigi nende kutsealade esindajad, keda tervishoiuteenuse osutaja peab tervishoiuteenuse efektiivseks ja tulemuslikuks osutamiseks vajalikuks. Lõike 1 uuendatud punkti 4 kohaselt osaleb tervishoiuteenuse osutamisel „õppur, kes kutse omandamise eesmärgil sooritab vastavalt õppekavale praktikat“. See on õiguslikult täpsem kui kehtivas sättes nimetatud „kutse omandamise eesmärgil vastaval õppekaval õppiv üliõpilane“. Esiteks saab teenuse osutamisel osalemine toimuda üksnes praktika tingimustes. Teiseks on korrektne asendada sõna üliõpilane sõnaga õppur, et hõlmata osalejate hulka nii kutseõppe õppekava alusel õppivad tervishoiuspetsialistid (nt erakorralise meditsiini tehnikud) kui ka tasemeharidusejärgses õppevormis kutset omandavad kliinilised psühholoogid. Lõike 1 uuendatud punktis 5 lisatakse nn kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud ja tööpraktikat sooritavate isikud, kes sooritavad tööpraktikat. Punktis 5 täpsustatakse tehnilise muudatusena seoses TTKS § 30 muutumisega nimetatud paragrahvile viitavat sätet – viide TTKS § 30 lõikele 32, asendatakse viitega TTKS § 30 lõikele 11. Lõike 1 punkt 6 on identne kehtiva lõike 1 punktiga 5. Lõige 2 sätestab, et arst, kes ei ole omandanud eriala või õpib residentuuris, võib osaleda üld- ja eriarstiabi osutamisel ning tema rakendamise ulatuse tervishoiuteenuse osutamisel määrab tervishoiuteenuse osutaja või residentuuri juhendaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning arsti pädevusest ja kogemusest. Norm sisaldub ka kehtivas lõikes, kuid erialata arsti õigus osaleda teenuste osutamisel on laiendatud ka üldarstiabile, et tagada sätte kooskõla esmatasandi tervishoiu tugevdamiseks kavandatud muudatusega. Võrreldes kehtiva lõikega käsitletakse arst-residendi osalemist tervishoiuteenuse osutamisel samadel alustel arstiga, kes ei ole omandanud eriala. Kuni arst-resident pole lõpetanud residentuuri on tegemist tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemis registreeritud arstiga, kes ei ole omandanud eriala. Võlaõigusseaduse tähenduses on mõlemal juhul tegemist arstiga samas seaduses reguleeritud vastutuse ulatusega. Tervishoiuteenuse osutaja ehk tööandja ning residentuuri juhendaja vastutavad antud sätte kohaselt, et nii erialata arsti kui arst- residenti rakendatakse üldarstiabi ja eriarstiabi osutamisel lähtuvalt arsti pädevusest ja kogemusest. Lõige 3 sätestab, et kutse omandamise eesmärgil vastavalt õppekavale praktikat sooritava õppuri ning § 30 lõikes 11 nimetatud tööpraktikat sooritava isiku tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb. Norm on samasisuline kehtiva TTKS § 43 lõigetes 2 ja 21 sisalduva normiga üliõpilasi ehk õppureid puudutavas osas. Arst-residendi osalemine tervishoiuteenuse osutamisel osalemise regulatsioon viiakse lõikesse 2, kuna õiguslikult ja pädevuse tasemelt on tegemist registreeritud arstiga ning arsti vastutus tervishoiuteenuse osutamisel ei saa olla õiguslikult sama üliõpilasega. 5 Lõige 4 sätestab tegutsemispiirangu järgmistele tervishoiuteenuse osutamisel osalevatele isikutele: isik, kes tegutseb tulenevalt tema kutse- või erialasest pädevusest tervishoiuspetsialisti või isikuhooldustöötajana, ja isik, kes vahetult müüb meditsiiniseadmeid meditsiiniseadme kaardi alusel. Nimetatud isikud võivad tegutseda üksnes omandatud kvalifikatsiooni piires. Täpsustus on vajalik nimetatud spetsialistide tegutsemisruumi piiritlemiseks sarnaselt tervishoiutöötajatega. Lõikes 5 sätestatakse kohustus registreerida Terviseameti tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemis need tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud, kellele võimaldatakse juurdepääs tervise infosüsteemile või kes on seotud tervishoiuteenuse osutaja tegevusloaga. Lõige 5 asendab kehtiva TTKS § 43 lõikes 3 sätestatud kohustuse muudetud kujul, kuivõrd kõikide tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute registreerimine ei ole vajalik. Viidatud norm on põhjustanud tarbetut halduskoormust tervishoiuteenuste osutajatele ja Terviseametile. Registreerimine on üheselt põhjendatud nende kutsealade puhul, mille esindajatel on õigus pääseda ligi TIS-i andmetele või kelle seotus tegevusloaga on vajalik, et võimaldada Terviseameti järelevalvet tegevuslubade üle. Näiteks õppekavast tulenevalt praktikal osalevate õppurite ajutine registreerimine tegevuslubadel (sh nt üheks päevaks) ei loo lisandväärtust, vaid põhjustab õpetavatele haiglatele olulist andmete esitamise koormust ja Terviseametile koormust andmete ajakohastamisel (sh aegunud andmete kustutamisel). Paragrahvist jäetakse välja seni lõikes 21 sisaldunud detailne õigusnorm, mille kohaselt peab tööpraktikal osaleva isiku juhendajal olema sama või samaväärne kvalifikatsioon, mille tööpraktikal osaleja on välisriigis omandanud, ja vähemalt viieaastane erialane töökogemus – norm viiakse rakendusakti. Kehtiva TTKS § 30 lõike 37 alusel on kehtestatud sotsiaalministri 3. septembri 2019. a. määrus nr 53 „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajale vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus“. Sama määrus muudetud kujul kehtestatakse uueneva TTKS § 30 lõikes 9 esitatud volitusnormi alusel. Kuna RavS-is sätestatud proviisorite ja farmatseutide registreerimismenetluse regulatsioon tuuakse üle TTKS-i, siis on vajalik TTKS § 30 struktuuri muuta, mistõttu muutuvad ka volitusnormide asukohad. Eelnõu § 1 punktiga 7 sõnastatakse ümber TTKS § 8 lõike 49 sissejuhatav lauseosa. Tegemist on tehnilise muudatusega – kuna eelnõuga muudetakse TTKS § 43 lõiget 1, on vaja täpsustada ka TTKS § 8 lõike 49 sissejuhatavas lauseosas olevat viidet TTKS § 43 lõike 1 vastavatele punktidele. Lisaks eemaldatakse seaduse tasandilt portaali nimetus, mille kaudu tervishoiuteenuse osutaja oma andmed Terviseametile esitab. See nõue viiakse uude määrusesse „Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteem“ ning edaspidi edastatakse andmed Eesti teabevärava asemel tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi kaudu. Eelnõu § 1 punktiga 8 loetakse seaduse 3. peatüki 1. jagu 11. jaoks ning seadust täiendatakse 1. jaoga, mis kehtestab uue infosüsteemi alused. Nagu varem selgitatud, liidetakse omavahel tervishoiutöötajate riiklik register, tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register ning proviisorite ja farmatseutide register. Uue koondregistri nimetus on tervishoiuteenuse osutajate infosüsteem. Paragrahv koondab endas kolme varasema registri sätteid. Lõige 1 nimetab infosüsteemi eesmärgid. Lõikes sisalduvad kolm punkti koondavad senise kolme registri eesmärke. Lõige 2 sätestab infosüsteemi asutamise ja põhimääruse kehtestamise alused. Lõige 3 piiritleb andmed, mida infosüsteemis töödeldakse. Lõikes sisalduvad seitse punkti koondavad senise kolme registri andmekoosseisud. 6 Lõiked 4, 5 ja 6 sätestavad vastavalt tervishoiutöötajate, tegevuslubade ning logide ja alusandmete säilitamise nõuded. Sätted on samasisulised TTKS-is ja RavS-is sisalduvate normidega. Lõige 7 sätestab, et infosüsteemi vastutav töötleja on Terviseamet. Amet on ka senise kolme registri vastutav töötleja. Lõige 8 sätestab, et tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa omaja ja apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja peavad teavitama Terviseametit tegevusloaga seotud andmete ning käesoleva seaduse § 593 lõikes 21 nimetatud isikute muutumisest. Tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa muutmise all on mõeldud nii teenuste, asukoha kui ka isikulisi muudatusi. Ka majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 sätestab majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teavitamise kohustuse. Kuna praktikas on teavitamine problemaatiline (nt ei teavitada kui muutub tegevusloaga seotud isikukoosseis), siis on eelnõu koostajate hinnangul asjakohane sätestada vastav kohustus selgelt TTKS-is. Apteegiteenuse osutamise tegevusloa muutmise all on mõeldud isikulisi muudatusi (täpsem andmekoosseis sätestatakse tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi põhimääruses). RavS § 62 lõige 3 sätestab, et apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja on kohustatud esitama Terviseametile teate proviisori või farmatseudiga töölepingu sõlmimisest või töölepingu lõppemisest viivitamata alates teadasaamisest, näidates ära töösuhte tekkimise või lõppemise kuupäeva. Kuna käesoleva eelnõuga tunnistatakse RavS-i 2. peatüki 8. jagu kehtetuks, siis on vajalik seda reguleerida TTKS-is. Viide TTKS § 593 lõikes 21 nimetatud isikutele on vajalik kuna kõik tervishoiuteenusel osalevad isikud, kellel on juurdepääs TIS-i andmetele, ei pruugi olla seotud tegevusloaga (nt radioloogiatehnik on seotud tegevusloaga, aga nt IV kursuse arstitudeng ei ole). Täpsem andmete esitamise kord sätestatakse tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi põhimääruses. Lõige 9 sätestab, et infosüsteemile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades TTKS-is sätestatud erisusi. Säte on identne kehtiva TTKS § 501 lõikega 7. Lõige 10 täpsustab Terviseameti õigust avaldada tervishoiutöötajate ja tervishoiuteenuse osutajate andmeid avalikuks kasutamiseks ulatuses, mis on sätestatud lõike 2 alusel kehtestatud põhimäärusega. Säte parandab õigusselgust tervishoiutöötajate isikuandmete ja teenuseosutajate andmete avaldamiseks. Tervishoiutöötajate andmete avaldamine on otseses kooskõlas infosüsteemi eesmärgiga tagada tervishoiuteenuse kasutajate riiklik kaitse ja tervishoiuteenuste osutamine selleks nõutava kvalifikatsiooniga isikute poolt. Sätte alusel toimuv jätkuv andmete avaldamine võimaldab tervishoiuteenuse osutajatel ja patsientidel kontrollida Terviseametile ja tervishoiutöötajatele halduskoormust põhjustamata tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni ja teenuseosutaja tegevusloa kehtivust. Eelnõu § 1 punktiga 9 asendatakse seaduse 3. peatüki 1. jao pealkirjas, § 311 pealkirjas ja lõigetes 1–6 sõna „kutsekvalifikatsioon“ sõnaga „kvalifikatsioon“ vastavas käändes. Sellega viiakse TTKS- is kasutusel olev sõnastus vastavusse hetkel kehtiva kutseseadusega, kus enam ei kasutata terminit „kutsekvalifikatsioon“, vaid selle asemel on „kvalifikatsioon“. Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse TTKS § 27 lõiget 1. Lõikest jäetakse välja sõnad „ja registreerimisel väljastatavas registreerimistõendis“. Nagu eespool selgitatud, tulevikus tõendeid registreerimisel enam ei väljastata. Registreerimise asemel kasutatakse täpsemat terminit registreering, mis sisaldub näiteks ka kehtiva TTKS §-s 321. Lõikesse lisatakse viide uuele, tervishoiutöötajate riiklikku registrit asendavale tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemile ja täpsustatakse, et registreering annab tervishoiutöötajale õiguse osutada tervishoiuteenuseid selle 7 omandatud kutse või eriala piirides, mille alusel ta on tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemis registreeritud. Eelnõu § 1 punktiga 11 tunnistatakse TTKS § 271 kehtetuks. Kolme registrit asendava tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi alused sätestab eelnõuga kavandatud uus paragrahv - TTKS § 264. Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse TTKS §-d 28–30. Muudatus on seotud registrite liitmisega – sätted hakkavad edaspidi reguleerima lisaks arstide, õdede, hambaarstide ja ämmaemandate registreerimisele seni RavS-i alusel reguleeritud proviisorite ja farmatseutide registreerimist tervishoiutöötajana. Muudatuste rohkusest tulenevalt kehtestatakse paragrahvid uue terviktekstina ja kehtivaga võrreldes mõneti teisiti struktureerituna. Lisaks luuakse alused tervishoiutöötajate digitaalseks registreerimiseks.  § 28. Registreerimismenetlus Lõige 1 sätestab dokumendid, mida registreerimist taotlev isik peab Terviseametile esitama. Uuendatud lõige on regulatsiooni arusaadavuse eesmärgil struktureeritud neljaks alapunktiks. Lõikest kaotatakse kohustus esitada registreerimisel kvalifikatsiooni tõendav dokument, kui see sisaldub EHIS-es. Muutuv säte loob aluse Eestis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötaja automaatsemaks registreerimismenetluseks. Tavaolukorras (täpsemad detailid on rakendusaktis) esitab Eestis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud inimene, kelle andmed on EHIS-es, alates eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumisest tervishoiutöötajana registreerimiseks taotluse tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi iseteenindusportaalis ning taotluse esitamise järel kontrollib infosüsteem omandatud kvalifikatsiooni andmete olemasolu EHIS-es. Positiivse vastuse korral ja muude välistavate tegurite puudumisel salvestatakse omandatud kvalifikatsiooni andmed tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemis ning taotleja registreeritakse tervishoiutöötajana. Seega kaob Eestis värskelt kvalifikatsiooni omandanud isikul vajadus esitada Terviseametile ise kvalifikatsiooni tõendavaid andmeid ja dokumentide koopiaid. Muudel juhtudel, mida reguleerivad järgnevad sätted, võib taotleja olla jätkuvalt kohustatud esitama ametile täiendavad andmed ja dokumendid. Lõige 2 kohustab registreerimist taotlevat isikut tasuma enne registreerimistaotluse esitamist taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Säte on samasisuline kehtiva TTKS § 28 lõikega 11 ja RaVS § 56 lõikega 11. RavS § 56 lõikes 11 sätestab, et proviisorina või farmatseudina registreerimist või proviisori kutsekvalifikatsiooni tunnustamist taotlev isik on kohustatud enne taotluse esitamist tasuma taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Kuna kehtiva RaVS-i raames, kus kutsekvalifikatsiooni tunnustamine iseeneses ei anna taotlejale mingeid õiguseid (peale õiguse saada registreeritud), pole antud sättes tegelikult tarvis viidet kvalifikatsiooni tunnustamise taotlusele ja tekst ühtlustatakse kehtiva TTKS-i sõnastusega. Lõige 3 sisaldab volitusnormi kehtestada vastutava ministri määrusega registreerimistaotluses esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ja kvalifikatsiooni tõendamise kord, sh kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu, ning registreerimise tingimused. Seni eraldiseisvalt, lõigetes 2 ja 3 sätestatud volitusnormide alusel kehtestatud määrused tunnistatakse kehtetuks ja nende sisu koondatakse lõike 3 alusel kehtestatavasse uude määrusesse „Tervishoiutöötaja registreerimise kord“. Lisaks tunnistatakse kehtetuks järgmised määrused: 1) sotsiaalministri 21. detsembri 2001. a määrus nr 145 „Tervishoiutöötaja registreerimistõendi vorm“; 8 2)sotsiaalministri 15. juuni 2005. a määrus nr 78 „Välisriigis omandatud proviisori kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise kord“ (sisu koondatakse uude määrusesse „Tervishoiutöötaja registreerimise kord“); 3) sotsiaalministri 3. septembri 2019. a määrus nr 52 „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord“ (sisu koondatakse uude määrusesse „Tervishoiutöötaja registreerimise kord“); 4) sotsiaalministri 18. novembri 2020. a määrus nr 47 „Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord“ (sisu koondatakse uude määrusesse „Tervishoiutöötaja registreerimise kord“); 5) sotsiaalministri 15. juuni 2005. a määrus nr 77 „Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis proviisori kvalifikatsiooni omandamist tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord“ (sisu koondatakse uude määrusesse „Tervishoiutöötaja registreerimise kord“); 6) sotsiaalministri 15. juuni 2005. a määrus nr 79 „Proviisori või farmatseudina registreerimise ja proviisori kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluses esitatavate andmete loetelu“ (sisu koondatakse uude määrusesse „Tervishoiutöötaja registreerimise kord“); 7) sotsiaalministri 15. juuni 2005. a määrus nr 80 „Proviisori või farmatseudina registreerimise ja Eestis proviisori kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku kutsekvalifikatsiooni tunnustamise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ (sisu koondatakse uude määrusesse „Tervishoiutöötaja registreerimise kord“); 8) sotsiaalministri 29. juuni 2005. a määrus nr 88 „Proviisori või farmatseudina registreerimise või proviisori kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendite vormid“ Kuna RavS-is sätestatud proviisorite ja farmatseutide registreerimismenetluse regulatsioon tuuakse üle TTKS-i, siis on mõistlik ka eespool nimetatud rakendusaktid (v.a punktides 1 ja 8 nimetatud rakendusaktid) kehtestada ühe rakendusaktina. Seetõttu on põhjendatud ja vajalik laiendada ka volitusnormi sisu ning ühendada kehtiva TTKS § 28 lõigetes 2 ja 3 esitatud volitusnorm üheks volitusnormiks. Lõige 4 kehtestab Terviseametile kohustuse kontrollida esitatud andmete ja dokumentide õigsust ja teha registreerimisotsuse ühe kuu jooksul lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates. Säte on samatähenduslik kehtiva TTKS-i sama lõikega. Praktikas hakkab registreerimine toimuma tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi kaudu ning toimub takistavate tegurite puudumise korral kiiremini kui lõikes nimetatud tähtaeg. Piisava ajaperioodi sätestamine õigusaktis on siiski vajalik juhuks, kui võib esineda takistavaid ja aeganõudvamaid tegureid registreerimisotsuse tegemisel, nt kui inimene esitab hoolimata andmete sisaldumisest EHIS-es taotluse ja andmed paberil, samuti juhul, kui infovahetus registrite vahel on näiteks hooldustöödest või infoturbeintsidentidest tulenevalt häiritud või kõik omandatud kvalifikatsiooni andmed ei sisaldu EHIS-es. Lõikes 4 sätestatut ei kohaldata juhul, kui registreerimist taotleb Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis, Šveitsis või muus välisriigis (kolmandad riigid) kvalifikatsiooni omandanud isik. Nimetatud isikute registreerimisprotsess on sätestatud eelnõuga kavandatud TTKS §-des 29 ja 30. Lõige 5 sätestab sarnaselt kehtiva korraga juhud, mille puhul isikut ei registreerita tervishoiutöötajana. Lisaks seni nimetatud kahele juhule lisatakse õigusselguse parandamiseks regulatsiooni punkt, mille kohaselt ei registreerita isikut tervishoiutöötajana ka siis, kui isiku kutse- või erialane kvalifikatsioon ei vasta Eestis nõutavale. Lõige 6 sätestab tähtaja, mille jooksul tuleb isikut informeerida, kui teda tervishoiutöötajana ei registreerita. Identselt kehtiva lõikega peab see toimuma kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. 9 Lõige 7 kohustab Eestis arsti, hambaarsti, õe või ämmaemanda kvalifikatsiooni omandanud isikut, kes esitab registreerimistaotluse enam kui viis aastat kvalifikatsiooni omandamisest arvates ja kelle kvalifikatsiooni ei ole tunnustanud Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik ega Šveits või kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelus, sooritama enne tervishoiutöötajana registreerimist tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami. Kehtiva TTKS § 28 lõikes 8 nimetatud kohustus esitada Terviseametile registreerimise taotlus ja seotud dokumendid hiljemalt viie aasta jooksul kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmisest alates jäetakse seadusest välja. Eelnõu koostajate hinnangul ei ole tervishoiutöötajatele seatud kohustusliku registreerimise nõue proportsionaalne ega kooskõlas registreerimise eesmärgiga. Registreerimine on vajalik, kui tervishoiutöötaja soovib hakata osutama tervishoiuteenuseid, muul juhul mitte. Viidatud kohustuse asemel sätestatakse tingimused, milliste täitmise korral registreeritakse isik, kes esitab taotluse enam kui viis aastat kvalifikatsiooni omandamisest arvates ja kelle kvalifikatsiooni ei ole tunnustanud Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik ega Šveits või kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelus, tervishoiutöötajana. Tingimused on samasisulised kehtiva TTKS § 28 lõigetes 9 ja 10 sätestatuga. Lõige 8 sätestab, et Eestis farmatseudi või proviisori kvalifikatsiooni omandanud isik, kes ei ole viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis märgitud kutsealal ning kelle kvalifikatsiooni ei ole tunnustanud Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik ega Šveits või kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelus, registreeritakse tervishoiutöötajana, kui tema kvalifikatsioon vastab Eestis nõutavale ning ta sooritab omandatud kutsealal tervishoiutöötaja kvalifikatsioonieksami. Sätte sõnastamisel on aluseks võetud RavS § 57 lõiked 2 ja 4. Tegemist on tehnilise muudatusega (RavS-i sätted tuuakse TTKS-i), sisus muudatusi ei tehta. Lõige 9 sätestab, et erisuse lõikes 8 nimetatud viimase viie aasta jooksul vähemalt kolme järjestikuse aasta töötamise nõude osas. Nimelt kui registreerimist taotlev isik on proviisori või farmatseudi hariduse omandanud vähem kui kolm aastat tagasi, siis ei kohaldata nende isikute suhtes lõikes 8 nimetatud viimase viie aasta jooksul vähemalt kolme järjestikuse aasta töötamise nõuet. Säte on samasisuline RavS 57 lõikes 5 välja toodud erisusega. Lõige 10 sätestab lõikes 7 nimetatud teooria- ja praktikaeksami ja lõikes 8 nimetatud kvalifikatsioonieksami korraldaja ja eksami eest võetava tasu ülempiiri. Teooria- ja praktikaeksami korraldab sõltuvalt kutsest või erialast Tartu Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool või Tartu Tervishoiu Kõrgkool (edaspidi kaks viimast koos tervishoiukõrgkool). Samaväärse eksami korraldajana on koolid nimetatud kehtiva TTKS § 28 lõikes 11 sisalduva volitusnormi alusel kehtestatud määruses. Kõrgkoole, mis valmistavad ette mõnda lõikes 8 nimetatud kutsealadest, on Eestis kaks: Tartu Ülikool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool (vt RavS § 57 lõige 3). Lõikes 11 on esitatud volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega lõikes 7 nimetatud teooria- ja praktikaeksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning eksami eest võetava tasu suurus. Kehtivas TTKS-is on samasisuline volitusnorm sätestatud samuti lõikes 11, mille alusel on kehtestatud sotsiaalministri 28. augusti 2019. a määrus nr 50 10 „Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami korraldus“. Volitusnormi alusel kehtestatud määrus jääb kehtima muutmata kujul. Lõikes 12 on esitatud volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega lõikes 8 nimetatud kvalifikatsioonieksami korraldamise tingimused ja kord. Kuna RavS-is sätestatud proviisorite ja farmatseutide registreerimismenetluse regulatsioon tuuakse üle TTKS-i ja vastav osa RavS-is tunnistatakse kehtetuks, kehtestatakse RavS § 56 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri 16. juuni 2005. a määruse nr 82 „Proviisori ja farmatseudi kvalifikatsioonieksami korraldamise tingimused ja kord“ uuesti TTKS-is sätestatud volitusnormi alusel.  § 29. Registreerimismenetlus Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni korral Sarnaselt §-ga 28 kasutatakse paragrahvi pealkirjas edaspidi „registreerimismenetlus“, mis on paragrahvi sisu arvestades õiguslikult täpsem kui „registreerimine“. Lõikes 1 täpsustatakse tehnilise muudatusena seoses § 28 muutumisega nimetatud paragrahvile viitavaid sätteid. TTKS § 29 hakkab edaspidi reguleerima ka Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsis omandatud kvalifikatsiooniga proviisorite ja farmatseutide registreerimist ning RavS-i vastavad sätted tunnistatakse kehtetuks. RavS § 58 ja § 60 sätted vastavad TTKS § 29 sätetele. Lõikes 2 sätestatakse, et Terviseamet annab registreerimist taotlevale isikule kinnituse registreerimistaotluse kättesaamise kohta ühe kuu jooksul käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates ja teavitab vajaduse korral isikut puuduvatest dokumentidest. Terviseamet kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust ja teeb registreerimisotsuse kahe kuu jooksul kõigi ettenähtud dokumentide esitamisest arvates. Kui registreerimismenetluse käigus tekib vajadus hinnata käesoleva seaduse § 29 lõikes 6 või 7 nimetatud asjaolusid, on Terviseametil õigus registreerimisotsuse tegemise tähtaega pikendada kolme kuuni, teatades registreerimist taotlevale isikule viivitamata tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. Säte on samasisuline kehtiva TTKS § 29 lõikega 11 ja RavS § 58 lõikega 11. Säte kohaldub nii arsti, hambaarsti, õe ja ämmaemanda kui ka proviisorite registreerimismenetlusele Lõikega 3 sätestatakse, et Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud arsti, hambaarsti, õe või ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendab dokument, mis annab tervishoiutöötajale õiguse osutada dokumendis märgitud kutse- või erialal tervishoiuteenuseid vastavas Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Säte on samasisuline kehtiva TTKS § 29 lõikega 2. Lõikega 4 sätestatakse, et Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandanud proviisori kvalifikatsiooni tõendab dokument, mis annab proviisorile õiguse töötada farmaatsia valdkonnas vastavas Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Säte on samasisuline kehtiva RavS § 58 lõikega 1. Lõikes 5 sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord. Kehtivas TTKS-is sisaldub samasisuline säte § 29 lõikes 4, mille alusel on kehtestud sotsiaalministri 18. novembri 2020. a määrus nr 47 „Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord“. Samasisuline säte on ka kehtiva RavS § 58 lõikes 2, mille alusel on kehtestatud sotsiaalministri 15. juuni 2005. a määrus nr 77 „Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis proviisori kvalifikatsiooni omandamist tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni 11 vastavuse hindamise kord“. Viidatud rakendusaktid tunnistatakse kehtetuks ning nende sisu koondatakse uude määrusesse „Tervishoiutöötaja registreerimise kord“. Kuna RavS-is sätestatud proviisorite ja farmatseutide registreerimismenetluse regulatsioon tuuakse üle TTKS-i, on mõistlik ka eespool nimetatud rakendusaktid kehtestada ühe rakendusaktina. Lõige 6 sätestab, et kui Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis arsti või hambaarsti kvalifikatsiooni omandatud eriarstiabi eriala ei ole nimetatud käesoleva seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestatud loetelus ja isiku omandatud eriala automaatselt ei tunnustata, otsustab Terviseamet vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või kohustuse sooritada sobivustest. Säte on samasisuline kehtiva TTKS § 29 lõikega 3. Lõige 7 sätestab, et kui Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis proviisori kvalifikatsiooni omandanud isiku kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelus, otsustab Terviseamet vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või kohustuse sooritada sobivustest. Säte on samasisuline kehtiva RavS § 58 lõikega 3. Lõige 8 sätestab, et sellise isiku registreerimisel, kes on omandanud farmatseudi kvalifikatsiooni Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis ja kes soovib Eesti Vabariigis apteegiteenust osutada, kohaldatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatut. Säte täpsustab, et välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud pädev asutus on Terviseamet. Säte on samasisuline kehtiva RavS § 60 lõikega 2. Lõige 9 reguleerib erijuhtu, kui arsti, hambaarsti, õe, ämmaemanda või proviisori kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks. Säte on sisuliselt identne kehtiva TTKS § 29 lõikega 5 ja RavS § 58 lõikega 4.  § 30. Registreerimismenetlus muus välisriigis omandatud kvalifikatsiooni korral TTKS § 30 reguleerib nende tervishoiutöötajate registreerimist, kes on omandanud kvalifikatsiooni riigis, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik ega Šveits (edaspidi kolmandad riigid). TTKS § 30 hakkab edaspidi reguleerima ka nende proviisorite registreerimist, kes on omandanud kvalifikatsiooni kolmandas riigis ning RavS-i vastavad sätted tunnistatakse kehtetuks. Tulenevalt muudatuste rohkusest sõnastatakse selguse huvides kogu paragrahv uuesti. Sarnaselt §-ga 29 muudetakse ka paragrahvi pealkirja ja selles kasutatakse edaspidi registreerimise asemel registreerimismenetlust. Lõige 1 sätestab selliste isikute ringi, kelle puhul nimetatud paragrahvi rakendatakse, ja kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajate registreerimise üldised alused. Tehnilise muudatusena täpsustatakse seoses § 28 muutumisega nimetatud paragrahvile viitavaid sätteid. Lõige 2 loetleb tingimused, mis peavad olema täidetud kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud arsti, hambaarsti, õe või ämmaemanda registreerimiseks. Neil tervishoiutöötajatel on kohustuslik esitada kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikud dokumendid ning omandatud kutse- või erialal peab olema sooritatud vastavuseksam. Kehtivas TTKS § 30 lõikes 3 on samasugune vastavuseksami ja kvalifikatsiooni vastavuse nõue. Sisuliselt jääb kehtima sama kord, aga tingimused on loogilisemalt ja selgemalt lahti kirjutatud. 12 Lõige 3 loetleb tingimused, mis on vajalikud kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud proviisori registreerimiseks. Need nõuded on sisuliselt samad kehtivas RavS §-s 59 sisalduvate nõuetega: 1) isiku dokumentide alusel tõendatav kvalifikatsioon peab vastama Eestis nõutavale ja 2) isik on Eestis sooritanud omandatud kutsealal sobivustesti, kui see on nõutud. Seega, sisulisi muudatusi ei tehta, eesmärk on tuua üle RavS 8. jaos sätestatud nõuded, mis tunnistatakse eelnõuga kehtetuks. Lõige 4 sätestab sarnaselt kehtiva TTKS § 30 lõikega 11 ja RavS § 59 lõikega 2 erisuse juhul, kui kolmandas riigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni on eelnevalt tunnustanud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits ja isik on omandanud tema kvalifikatsiooni tunnustanud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis vastavalt kutse- või erialal vähemalt kolmeaastase töökogemuse. Sel juhul on Terviseametil õigus vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustada või kohustada isikut sooritama sobivustest. Lõige 5 sätestab, et Terviseamet võrdleb registreerimist taotleva arsti, hambaarsti, õe ja ämmaemanda kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga, kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust kolme kuu jooksul käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates ning teeb registreerimisotsuse ühe kuu jooksul pärast seda, kui registreerimist taotlev isik on sooritanud vastavuseksami. Säte on sisuliselt identne kehtiva TTKS § 30 lõikega 2. Lõige 6 sätestab, et Terviseamet võrdleb proviisori kvalifikatsiooni omandanud isiku kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga ja kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust. Kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks võib Terviseamet nõuda sobivustesti. Terviseamet teeb registreerimisotsuse kolme kuu jooksul nõutavate dokumentide esitamisest arvates. Säte on sisuliselt identne kehtiva RavS § 59 lõikes 3 sätestatuga. Lõikes 7 on sätestatud volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega välisriigis omandatud arsti, hambaarsti, õe, ämmaemanda ja proviisori kvalifikatsiooni Eestis nõutavale kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja hindamise kord. Kehtivas TTKS-is on samasisuline volitusnorm sätestatud § 30 lõikes 21, mille alusel on kehtestatud sotsiaalministri 3. septembri 2019. a määrus nr 52 „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord“. Viidatud määrus tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks. Eelnõuga kavandatud lõike 7 volitusnormi alusel kehtestatakse uus määrus „Tervishoiutöötaja registreerimise kord“. Uude määrusesse viiakse vajalike muudatustega eespool viidatud määruse nr 52 sisu. Kuna RavS-is sätestatud proviisorite registreerimismenetluse regulatsioon tuuakse üle TTKS-i, viiakse uude määrusesse vajalike muudatustega üle ka RavS § 59 lõike 3 alusel kehtestatud sotsiaalministri 15. juuni 2005. a määruse nr 78 „Välisriigis omandatud proviisori kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise kord“ sisu. Viidatud määrus nr 78 muutub kehtetuks, kuivõrd vastavad RavS-i sätted tunnistatakse eelnõuga kehtetuks. Lõige 8 sätestab, et vastavuseksamit korraldab sõltuvalt kutsest või erialast Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool (ehk Tallinna Tervishoiu Kõrgkool või Tartu Tervishoiu Kõrgkool). Isikult vastavuseksami eest võetav tasu koos kõikide maksudega ei või ületada 1000 eurot. Norm on samasisuline kehtiva TTKS § 30 lõikega 3. Lõikes 9 on sätestatud volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning eksami eest võetava tasu suurus. TTKS-is on samasisuline volitusnorm sätestatud § 30 lõikes 37, mille alusel on kehtestatud sotsiaalministri 3. septembri 2019. a määrus nr 53 „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajale vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus“. Viidatud määruse sisu vaadatakse eelnõuga kavandatud muudatuste valguses üle ning vajadusel 13 muudetakse (nt vajab muutmist määruse volitusnorm, sest RavS §-s 59 sätestatud proviisorite registreerimismenetluse regulatsioon tuuakse üle TTKS-i ning sellest tulenevalt muutub ka TTKS § 30 struktuur ning ka viidatud määruse volitusnormi asukoht). Lõige 10 sätestab, et vastavuseksam koosneb tööpraktikast ja teooriaeksamist ning vastavuseksam sooritatakse eesti keeles. Säte on samasisuline kehtiva TTKS § 30 lõikega 31. Lõige 11 sätestab, et Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool suunab kolmandas riigis kvalifikatsiooni omandanud arsti, hambaarsti, õe ja ämmaemanda tööpraktikale Tartu Ülikooli residentuuri baasasutusse või tervishoiukõrgkooli praktikabaasi. Tööpraktikale suunatud isiku tasu tööpraktika ajal, Tartu Ülikooli või tervishoiukõrgkooli korralduskulud ning tööpraktika juhendamistasu kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu. Tööpraktikale suunatud isik peab tööpraktika ajal olema registreeritud tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemis seotuna tegevusloaga. Säte on samasisuline kehtiva TTKS § 30 lõikega 32. Lõige 12 sätestab, et tööpraktika kestab üks kuni kuus kuud. Juhendaja taotlusel võib tööpraktikat pikendada kuni ühe aastani. Säte on samasisuline kehtiva TTKS § 30 lõikega 33. Lõige 13 sätestab, et Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool korraldab tööpraktika sooritanud isikule teooriaeksami 12 kuu jooksul pärast tööpraktika lõppemist. Kui isikul jääb tööpraktika esimest korda sooritamata, võib ta esitada uue taotluse kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse hindamiseks kuue kuu pärast. Säte on samasisuline kehtiva TTKS § 30 lõikega 34. Lõige 14 sätestab, et kui isikul jääb tööpraktika teist korda sooritamata, on Terviseametil õigus nõuda isikult täiendavaid dokumente kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse kohta ja põhjendatud juhul keelduda kvalifikatsiooni hindamisest. Säte on samasisuline kehtiva TTKS § 30 lõikega 35. Lõige 15 sätestab, et kui isikul jääb teooriaeksam esimest korda sooritamata, saab ta seda teist korda teha kuue kuni 12 kuu pärast. Kui isikul jääb teooriaeksam teist korda sooritamata, võib ta esitada uue taotluse kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse hindamiseks. Säte on samasisuline kehtiva TTKS § 30 lõikega 36. Lõige 16 sätestab, et proviisoritele mõeldud sobivustesti korraldab Tartu Ülikool. Koolis isikult sobivustesti eest võetav tasu koos kõikide maksudega ei või ületada 1000 eurot. Varem ei ole sobivustesti eest tasu võtmist seaduses reguleeritud, kuid praktikas tasu siiski võetakse. Lõikes 17 on sätestatud volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega sobivustesti koostamise, korraldamise ja tulemuste hindamise kord. Säte on samasisuline kehtiva RaVS § 59 lõikes 4 sisalduva volitusnormiga, mille alusel on kehtestatud sotsiaalministri määrus nr 91 „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud proviisori sobivustesti koostamise, korraldamise ja tulemuste hindamise kord“. Kuivõrd kolmandas riigis kvalifikatsiooni omandanud proviisori registreerimismenetlus sätestatakse TTKS-i §-s 30 ja vastavad sätted RavS-is (§ 59) tunnistatakse kehtetuks, on vaja sätestada määruse kehtestamiseks volitusnorm TTKS-is. Viidatud määruse sisu vaadatakse üle ning vajadusel muudetakse (nt vajab muutmist määruse volitusnorm). Lõige 18 reguleerib erijuhtu, kui tervishoiutöötaja kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks. Säte on sisuliselt identne TTKS kehtiva redaktsiooni § 30 lõikega 5 ja RavS § 59 lõikega 5. 14 Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse TTKS § 31. Tavaolukorras ei väljastata enam registreerimisel pabertõendit registreeringu kohta. Registreering on praegu ja tulevikus avalikult nähtav aadressil https://mveeb.sm.ee/. Soovi korral väljastatakse isikule tõend registreeringu kohta (vt täpsemalt TTKS § 31 muudatus). Tõendi saamiseks peab tervishoiutöötaja tasuma riigilõivu RLS § 291 alusel. Paragrahvist jäetakse välja lõiked 2 ja 3, kuna hetkel kehtival kujul tõendit edaspidi ei väljastata. Eelnõu § 1 punktiga 13 ajakohastatakse TTKS § 311 lõike 2 punkti 3 ja täpsustatakse sätet selliselt, et kvalifikatsiooni tunnustamist sooviva isiku esitatavate immatrikuleerimise andmetes võib ülikooli ja meditsiinikooli immatrikuleerimise kõrval olla võimalik immatrikuleerimine ka tervishoiukõrgkooli. Säte on praegusel kujul vananenud ja meditsiinikoolide ümbernimetamisel tervishoiukõrgkoolideks on õigusakt jäänud uuendamata. Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse TTKS § 32, muudatuste mahust tõttu sõnastatakse selguse huvides kogu paragrahv uuesti. Kehtiv säte on praegusel kujul eksitav, mistõttu täpsustatakse nii pealkirjas kui paragrahvi sisus, et kustutatakse registreering, mitte ei kustutata inimest registrist. Vastavalt uueneva TTKS §-le 264 on Terviseamet kohustatud säilitama tervishoiutöötaja andmeid 30 aastat pärast tervishoiutöötaja surma. Sisulise muudatusena lisatakse täiendav punkt, mille kohaselt kustutatakse registreering ka juhul, kui tervishoiutöötaja on registreeritud valeandmete alusel. Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse TTKS § 321 ning selles asendatakse viide tervishoiutöötajate registrile viitega uuele tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemile. Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse TTKS § 33. Muudatuste mahu tõttu sõnastatakse selguse huvides kogu paragrahv uuesti, sh struktureeritakse normid kolme lõikena. Muudatus tuleneb registrite liitmisega tõttu mitme praegu RavS-is sisalduva sätte ületoomisest TTKS-i. Paragrahvi laiendatakse ning edaspidi käsitleb see tervishoiuteenuste kõrval ka apteegiteenuse ajutise osutamise erijuhtu, st teenuse osutamine tervishoiutöötajana registreerimata. Seni kahes eri seaduses sisaldunud lauseehituslikult erinevate sätete lauseehitus muudetakse ühesuguseks. Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse TTKS § 41 pealkirja: sõna „taotlemine“ järele lisatakse sõnad „ja menetlus“. Muudatus on seotud järgmise punktiga, mis laiendab mõnevõrra paragrahvi sisu. Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse TTKS § 41 uue lõikega, mille kohaselt kantakse tegevusloa ja selle menetluse andmed TTKS § 264 alusel asutatud infosüsteemi. Nimetus tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register asendub nimetusega tervishoiuteenuse osutajate infosüsteem. Eelnõu § 1 punktiga 19 tunnistatakse TTKS § 501 kehtetuks. Seni paragrahvis sisaldunud tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri sätted on integreeritud TTKS §-i 264, mis kehtestab tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi alused. Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse TTKS § 508 lõike 3 punkti 1. Registrite liitmise tõttu asendatakse liidetava registri nimetus uue infosüsteemi nimetusega. Eelnõu § 1 punktiga 21 tunnistatakse TTKS § 508 lõike 3 punktid 7 ja 8 kehtetuks. Seegi muudatus on seotud kolme registri liitmisega üheks infosüsteemiks, mistõttu kaotatakse lõikest käibelt kaduvad nimetused. Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse TTKS § 581 lõike 4 punkti 2 ning kehtetuks muutuv registri nimetus asendatakse uue nimetusega. 15 Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse TTKS § 591 lõike 4 punkti 4 ning täpsustatakse TIS-is töödeldavaid dokumendi koostaja andmeid. Tervishoiutöötajale ei väljastata tulevikus enam registreerimistõendit ning tõendi numbrit hakkab asendama unikaalne registreerimiskood. Eriala asemel on täpsem kutse või eriala, kuna eriarstide kõrval edastavad andmeid nende kutsete esindajad, kellel võib eriala puududa, nt õed ja hambaarstid. Eelnõu § 1 punktiga 24 muudetakse TTKS § 593 lõike 21 punkti 4, kust jäetakse välja sõna „kliiniline“. Alates aastast 2019 ei anta enam kliinilise logopeedi kutset. Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetakse TTKS § 593 lõike 21 punkti 8, kus asendatakse olemasolev viide uute asjakohaste viidetega ning sättes tuuakse selgelt välja, et tegemist on tööpraktikat läbiva isikuga. Eelnõu §-s 2 sätestatakse KVTS-i muudatus. KVTS § 28 lõikes 1, § 39 lõike 1 punktis 6 ja § 215 lõikes 2 asendatakse tervishoiutöötajate riikliku registri nimetus uue registri nimetusega „tervishoiuteenuse osutajate infosüsteem“ vastavalt eelnõuga kavandatud muudatusele, millega liidetakse kolm Terviseameti registrit. Eelnõu §-s 3 sätestatakse LennS-i muudatus. LennS § 55 lõikes 61 asendatakse registri nimetus „tervishoiutöötajate register“ uue nimetusega „tervishoiuteenuse osutajate infosüsteem“ vastavalt eelnõuga kavandatud muudatusele, millega liidetakse kolm Terviseameti registrit. Eelnõu §-s 4 sätestatakse LS-i muudatus. LS §-s 119 asendatakse registri nimetus „tervishoiutöötajate riiklik register“ uue nimetusega „tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemis“ vastavalt eelnõuga kavandatud muudatusele, millega liidetakse kolm Terviseameti registrit. Eelnõu §-ga 5 täiendatakse MKS § 29 punktiga 59. MKS-i täiendamine on vajalik selleks, et tagada soovitud andmete töötlemise võimaldamine punktis sätestatud eesmärkidel. Punkti 59 kohaselt võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet ka Terviseametile TTKS-i alusel tervishoiutöötaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osaleva isiku andmete kandmiseks Terviseameti tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi ning tervishoiuteenuse osutamise aluseks oleva tegevusloa nõuete kontrollimiseks ja tegevusloa andmiseks. Õiguslik muudatus võimaldab liidestada Terviseameti registri MKS § 251 alusel reguleeritud töötamise registriga ja automatiseerida sel moel andmete liikumist. Vajadus on kontrollida n-ö kestvat töösuhet, et siduda tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutamisel osaleja tema tööandjaga. Andmed piirduksid järgmiste andmetega: isiku üldandmed (nimi, isikukood ja sünniaeg) ja tööandja andmed (nimi, registrikood, aadress, töötamise algus- ja lõpukuupäev, ametinimetus). Töödeldavad andmed lähtuvad tervishoiutöötajast või tervishoiuteenuse osutamisel osalevast isikust, kes töötavad mõne tervishoiuteenuse osutaja juures. Edastatavate andmete koosseis sätestatakse uues määruses „Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi põhimäärus“. Eelnõu §-s 6 sätestatakse MSOS-i muudatus. MSOS § 261 lõike 1 punkt 1 muudetakse arusaadavamaks vastavalt eelnõuga kavandatud muudatusele, millega liidetakse kolm Terviseameti registrit. Eelnõu §-ga 7 muudetakse RavS-i kolme registri liitmise tõttu ning viiakse RavS 2. peatüki 8. jao sätted TTKS-i. Punktiga 1 asendatakse RavS § 33 lõikes 15 registri nimetus „tervishoiutöötajate riiklik register“ uue nimetusega „tervishoiuteenuse osutajate infosüsteem“ vastavalt eelnõuga kavandatud muudatusele, millega liidetakse kolm Terviseameti registrit. 16 Punktiga 2 tunnistatakse RavS 2. peatüki 8. jagu ehk §-d 55–62 kehtetuks. Muudatus tuleneb kolme registri ehk tervishoiutöötajate riikliku registri, proviisorite ja farmatseutide registri ning tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri liitmisest, millega seotult viiakse proviisorite ja farmatseutide registreerimise protsess TTKS-i alla ning ühtlustatakse teiste tervishoiutöötajate registreerimise protsessiga. Enamik RavS 2. peatüki 8. jaos sisalduvatest kehtetuks tunnistatavatest sätetest integreeritakse TTKS-i. Muudatusi peegeldab järgmine tabel: Algne TTKS-i Märkus RavS-is säte § 55 § 29 lõike 1 norm sisaldub juba RavS § 29 lõikes 3; (osaliselt) lõike 2 punkti 1 norm on sellisel kujul õigustühi, kuna „töötada soovimine“ ei saa subjektile kaasa tuua õiguslikke tagajärgi; lõike 2 punkti 2 norm on hõlmatud TTKS §-s 29; lõige 3 on deklaratiivne ja on sisuliselt kaetud RavS-is täpsemates farmaatsiavaldkonnas tegutsemist reguleerivates juurdepääsutingimustes. § 56 § 28 Lõiked 1–5 integreeritud täielikult; lõikes 6 nimetatud tõendit enam tavaolukorras (osaliselt) ei väljastata. § 31 Tõend väljastatakse vaid tervishoiutöötaja soovi korral. (osaliselt) § 57 § 28 Lõiked 1 ja 2 ja 3–5 integreeritud täielikult; (osaliselt) § 311 Lõige 21 on samasisuline TTKS § 311 lõikega 7 ja edaspidi kohaldub lõige 7 ka proviisoritele. § 58 § 29 Integreeritud täielikult § 59 § 30 Integreeritud täielikult § 591 § 33 Integreeritud täielikult § 60 § 29 Integreeritud täielikult § 61 § 32 Integreeritud täielikult § 611 § 322 Integreeritud täielikult 4 § 62 § 26 Integreeritud täielikult Eelnõu §-ga 8 muudetakse tulenevalt Terviseameti registrite liitmisest ja ameti tööprotsesside ajakohastamisest RLS. Punktiga 1 täiendatakse RLS § 289 pealkirja ning lisatakse lisaks tervishoiutöötajatele juurde ka farmatseudid ja proviisorid. Muudatus on tingitud RLS 12. peatüki 3. jao 2. jaotise, sealhulgas § 292 kehtetuks tunnistamisest. Punktiga 2 täiendatakse RLS § 289 sissejuhatavat lauseosa ning lisatakse lisaks tervishoiutöötajatele juurde ka farmatseudid ja proviisorid. Muudatus on tingitud RLS 12. peatüki 3. jao 2. jaotise, sealhulgas § 292 kehtetuks tunnistamisest. Punktiga 3 täiendatakse RLS § 290 ja lisatakse tervishoiutöötajate juurde ka proviisorid. Seega hakkab säte edaspidi reguleerima riigilõivu tasumise kohustust ka proviisoritele. Muudatus on tingitud RLS 12. peatüki 3. jao 2. jaotise, sealhulgas § 292 kehtetuks tunnistamisest. Lisaks täpsustatakse sättes õigusselguse huvides, et kvalifikatsiooni tunnustamise taotluse esitaja on registreeritud tervishoiutöötaja või proviisor. Riigilõivu tasumise kohustus on seotud TTKS §-ga 311, mille lõige 1 viitab tervishoiutöötajana registreeritud isikule. Punktiga 4 täiendatakse RLS § 291 ja lisatakse tervishoiutöötajatele juurde ka proviisorid ja farmatseudid. Muudatus on tingitud RLS 12. peatüki 3. jao 2. jaotise, sealhulgas § 292 kehtetuks 17 tunnistamisest. Tavaolukorras ei väljastata enam registreerimisel tõendit registreeringu kohta. Soovi korral väljastatakse isikule tõend registreeringu kohta, mille väljastamise eest tasub isik riigilõivu 7 eurot. Punktiga 5 tunnistatakse RLS 12. peatüki 3. jao 2. jaotis kehtetuks. Proviisorite ja farmatseutide registreerimist reguleerivad normid on edaspidi hõlmatud TTKS-i alla ning nende registreerimise ja seotud toimingutega seotud riigilõive reguleerivad edaspidi RLS §-d 289–291. Riigilõivu summasid käesoleva eelnõuga ei muudeta ja need säilitatakse senisel tasemel. Pärast uute protsesside rakendumist ja IT-arenduste täielikku kasutuselevõttu vaadatakse riigilõivud üle ja Terviseameti toimingute eest võetavad riigilõivud viiakse kooskõlla Terviseameti koormusega uuenenud õigusruumis. Eelnõu §-s 9 sätestatakse TuMS-i muudatus. TuMS § 48 lõike 55 punktis 4 nimetatud sätestatud registri nimetus „tervishoiutöötajate riiklik register“ asendatakse uue nimetusega „tervishoiuteenuse osutajate infosüsteem“ vastavalt eelnõuga kavandatud muudatusele, millega liidetakse kolm Terviseameti registrit. Eelnõu §-s 10 on esitatud jõustumissäte. Seadus on kavandatud jõustuma 14.01.2022. Seaduse jõustumine nimetatud ajal on vajalik, sest tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi arendamiseks on raha taotletud Euroopa Sotsiaalfondist ning abikõlblikkuse rakendamise tähtaeg on 15.02.2022. Euroopa Sotsiaalfondi väljamaksete eelduseks on kõikide seatud eesmärkide täitmine. Arendustööde kasutusele võtmiseks on aga vajalikud muudatused õigusruumis. Seaduse õigeks ajaks mittejõustumise korral on ministeeriumil kohustus tasuda arendusteks minevad kulud, summas 600 000 eurot. Kui muudatused jõustuvad 14. jaanuaril 2022, on Terviseametil võimalik testida tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi funktsionaalsust ning seaduse jõustumise järel on võimalik rakendada üleminekuperioodi. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uut terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Eelnõu mõjud 6.1. Sotsiaalne ja demograafiline mõju Mõju sihtrühm I: registreerimist taotlevad tervishoiutöötajad. Aasta vältel taotleb tervishoiutöötajana registreerimist ligi 700 Eestis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajat ja mõnikümmend välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikut. Avalduv mõju Alates eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumisest hakkab toimuma tervishoiutöötajate digitaalne registreerimine Eesti isikukoodi alusel tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi iseteenindusportaali kaudu. Lisaks, kui isiku kvalifikatsiooni tõendavad andmed sisalduvad EHIS- es, ei pea tulevikus Eestis kvalifikatsiooni omandanud inimesed enam registreerimiseks esitama Terviseametile kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiaid. 18 Mõju ulatus ja sagedus Mõju avaldub kõikide taotlejate puhul, kellel on Eesti isikukood ja/või kes on omandanud kvalifikatsiooni Eestis. Kuigi mõju on üksikindiviidi tasandil väike, kannab see olulist kommunikatiivset väärtust – tervishoiutöötajatelt registreerimisel selliste andmete ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide nõudmine, mis sisalduvad riigi teistes registrites ei ole mõistlik. Muudatusega ei kaasne negatiivseid kõrvalmõjusid. Mõju sihtrühm II: tervishoiuteenuse osutajad Mõju ulatus ja sagedus Registritega seotud muudatused vähendavad tervishoiuteenuse osutajate personaliosakondade tööd poole võrra, kaotades vajaduse edastada andmeid tervishoiutöötajaga sõlmitud töölepingu lõpetamise korral. Muudatuse mõju varieerub teenuseosutajate lõikes oluliselt, kuna sõltub sellest, kui arvukas on töötajaskond, millisel määral töötajad vahetuvad ja kas tegu on praktikaasutusega. Kokkuvõttes võib muudatuse mõju tervishoiuteenuse osutajatele pidada pigem keskmiseks, mõju ulatust ja sagedust ei ole lihtne prognoosida. Muudatusega ei kaasne olulisi negatiivseid kõrvalmõjusid. 6.2. Mõju riigiasutuste korraldusele Mõju sihtrühm: Terviseamet. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub. Registrite liitmisega seotud muudatused avaldavad Terviseametile suurt mõju, sest varem inimressurssi nõudnud kvalifikatsiooni tõendite kontrollimine muutub automaatseks, kui isiku kvalifikatsiooni tõendavad andmed sisalduvad EHIS-es. Töötamise registriga loodud päringud võimaldavad regulaarseid automaatseid päringuid, et kontrollida tegevusloa nõuete täitmist ja tervishoiutöötajate õigust pääseda ligi tervise infosüsteemi isikuandmetele. See on oluline mehhanism, et välistada kehtiva töösuhteta isiku ligipääs tervise infosüsteemi andmetele ning tuvastada kiiremini need juhtumid, kus tervishoiuteenuse osutaja ei täida tegevusloa isikukoosseisu nõudeid. Kõigi kavandatud muudatuste edukas rakendamine võimaldab Terviseametil säästa alates muudatuste jõustumisest töötajate ressurssi ja rakendada seda muudeks ülesanneteks. Mõju ulatus ja sagedus Terviseametil kaob vajadus menetleda tervishoiutöötajate registreerimisel tavaolukorras nende taotlejate andmeid, kelle omandatud kvalifikatsiooni andmed sisalduvad Eesti hariduse infosüsteemis. Kokkuvõtteks võib muudatuse mõju Terviseametile pidada keskmiseks, oluliselt väheneb Terviseameti halduskoormus. Muudatusega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid. 6.3. Muud mõjud 19 Kavandatav muudatus ei avalda mõju riigi regionaalarengule, julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, loodus- ja elukeskkonnale ega kohaliku omavalitsuse korraldusele ja mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekaitsealane mõjuhinnang lähtub sellest, et juba praegu töödeldakse isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses isikuandmeid ning andmeesitajad rakendavad juba praegu kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid. Käesolev eelnõu täiendavalt isikuandmete töötlemist selles osas ei mõjuta. Terviseameti peetavate andmete ühildamine on pigem korrastav kui sisuline. Selles osas ei muutu andmed ega töötlejad. MKS §-i 29 lisatava punkti 59 rakendamisega seonduvalt riive ei suurene, kuna töökohaandmeid juba kogutakse. Andmete koosseis ja töötlejad sisuliselt ei muutu, mistõttu on ka mõju vähene. Ka praegu saab Terviseamet nimetatud andmeid, seda aga tööandjalt otse. Edaspidi on kavas vähendada osapoolte halduskoormust ja kui tööandja on töötajate registris vastavad muudatused teinud, kajastuvad need koheselt ka Terviseameti andmetes. Pigem võib muudatuse tagajärjel tõdeda positiivset mõju, sest andmed on seega ühtsed ja õiged mõlemas riiklikus andmekogus. Muudatusega tagatakse andmete parem kvaliteet (andmete õigsus, täielikkus ja ajakohasus) ja teenuse osutamisele kuluv aeg väheneb (isiku jaoks, kes taotleb tegevusluba). Tulenevalt sellest, et tegemist on riiklike andmekogudega ja kehtivad kõik seni rakendatud riskide maandamise meetmed, samuti tehakse riiklikele andmekogudele auditeid kooskõlas AvTS-is sätestatuga, ei suurene isikute eraelu riive oluliselt. Kuna andmed liiguvad kontrollitud andmevahetuskanalites, tagatud on riiklike andmekogude turvasüsteemide nõuded ja töötlemise logid, puudub oluline negatiivne mõju andmesubjektidele (riskide realiseerumise tõenäosus on väike). 7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Seaduse rakendamisega kulusid ei kaasne. Terviseameti infotehnoloogilised arendused on teostamisel juba muudest vahenditest. Õiguslikud muudatused hakkavad pärast jõustumist säästma Terviseameti tööaega (tõenäoliselt jääb sääst vahemikku 0,4–0,6 ametikohta), mis võimaldab Terviseametil rakendada vabanevat ressurssi muudeks ülesanneteks. MKS §-i 29 lisatava punkti 59 rakendamiseks vajalik arendus on töös ja lisaraha vajadus puudub (st kaetakse Terviseameti registrite arenduse eelarvest, raha on taotletud Euroopa Sotsiaalfondist). 8. Rakendusaktid Eelnõust tulenevalt on vaja kehtestada uued määrused: 1) „Tervishoiutöötaja registreerimise kord“ TTKS § 28 lõike 3, § 29 lõike 5 ja § 30 lõike 7 alusel; 2) „Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi põhimäärus“ TTKS § 264 lõike 2 alusel; 3) „Proviisori ja farmatseudi kvalifikatsioonieksami korraldamise tingimused ja kord“ TTKS § 28 lõike 12 alusel - kuna RaVS-i volitusnorm tunnistatakse kehtetuks, siis kehtestatakse määruse uus terviktekst TTKS-i volitusnormi alusel; 4) „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud proviisori sobivustesti koostamise, korraldamise ja tulemuste hindamise kord“ TTKS § 30 lõike 17 alusel - kuna RaVS-i volitusnorm tunnistatakse kehtetuks, siis kehtestatakse määruse uus terviktekst TTKS-i volitusnormi alusel. Muudetavad määrused: 1) Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrus nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“; 20 2) Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määrus nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“; 3) sotsiaalministri 03. septembril 2019. a määruse nr 53 „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajale vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus“ 4) tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele“; Kolme registri liitmise tõttu on vaja muuta järgmisi määruseid: - Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 2016. a määrus nr 112 „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“; - tervise- ja tööministri 06. märtsi 2019. a määrus nr 14 „Haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus“; - sotsiaalministri 06. novembri 2009. a määrus nr 82 „Terviseameti põhimäärus“; - tervise- ja tööministri 15. novembri 2018. a määrus nr 48 „Piiriülese andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavate andmete koosseis, andmevahetuse korraldus ja logide säilitamise tähtaeg“; - Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määrus nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“; - tervise- ja tööministri 07. märtsi 2019 määrus nr 19 „Vähi sõeluuringute registri põhimäärus“; - tervise- ja tööministri 06. märtsi 2019. a määrus nr 16 „Tuberkuloosiregistri põhimäärus“; - tervise- ja tööministri 22. novembri 2018. a määrus nr 50 „Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses“; - tervise- ja tööministri 06. märtsi 2019. a määrus nr 17 „Vähiregistri põhimäärus“; - tervise- ja tööministri 08. märtsi 2019. a määrus nr 20 „Narkomaaniaraviregistri põhimäärus“; - tervise- ja tööministri 06. märtsi 2019. a määrus nr 18 „Müokardiinfarktiregistri põhimäärus“; - tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määrus nr 28 „Raseduse infosüsteemi põhimäärus“; - tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määrus nr 52 „Retseptikeskuse asutamine ja retseptikeskuse pidamise põhimäärus“ Uute ja muudetavate rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa). Kehtetuks tunnistatavad määrused: 1) sotsiaalministri 21. detsembri 2001. a määrus nr 145 „Tervishoiutöötaja registreerimistõendi vorm“ – rakendusakti järele kaob vajadus tulenevalt registreerimisel väljastatava registreerimistõendi käibelt kadumisest; 2) sotsiaalministri 21. detsembri 2001. a määrus nr 146 „Tervishoiutöötaja registreerimistaotluses esitatavate andmete loetelu“ – asendatakse uue määrusega „Tervishoiutöötaja registreerimise kord“; 3) sotsiaalministri 15. juuni 2005. a määrus nr 77 „Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis proviisori kvalifikatsiooni omandamist tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord“ – asendatakse uue määrusega „Tervishoiutöötaja registreerimise kord“; 4) sotsiaalministri 15. juuni 2005. a määrus nr 78 „Välisriigis omandatud proviisori kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise kord“ – asendatakse uue määrusega „Tervishoiutöötaja registreerimise kord“; 5) sotsiaalministri 15. juuni 2005. a määrus nr 79 „Proviisori või farmatseudina registreerimise ja proviisori kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluses esitatavate andmete loetelu“ – asendatakse uue määrusega „Tervishoiutöötaja registreerimise kord“; 6) sotsiaalministri 15. juuni 2005. a määrus nr 80 „Proviisori või farmatseudina registreerimise ja Eestis proviisori kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku kutsekvalifikatsiooni tunnustamise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ – asendatakse uue määrusega „Tervishoiutöötaja registreerimise kord“; 7) sotsiaalministri 29. juuni 2005. a määrus nr 88 „Proviisori või farmatseudina registreerimise või proviisori kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendite vormid“ – rakendusakt tunnistatakse kehtetuks, kuna menetluse muutumisel täiselektrooniliseks kaob kutsekvalifikatsiooni tunnustamise 21 tõendi vorm käibelt. Välisriigi asutusele edastatava kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi vormi pole põhjendatud ministri määrusega kehtestada ning see jääb asutusesiseseks otsuseks; 8) sotsiaalministri 21. aprilli 2007. a määrus nr 42 „Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ – asendatakse uue määrusega „Tervishoiutöötaja registreerimise kord“; 9) tervise- ja tööministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 11 „Proviisorite ja farmatseutide registri põhimäärus“ – asendatakse kolme registri liitmise tõttu uue põhimäärusega „Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi põhimäärus“; 10) tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a määrus nr 23 „Tervishoiutöötajate riikliku registri põhimäärus“ – asendatakse kolme registri liitmise tõttu uue põhimäärusega „Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi põhimäärus“; 11) tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a määrus nr 21 „Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimäärus“ – asendatakse kolme registri liitmise tõttu uue põhimäärusega „Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi põhimäärus“; 12) sotsiaalministri 03. septembri 2019. a määrus nr 52 „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord“ – asendatakse uue määrusega „Tervishoiutöötaja registreerimise kord“; 13) sotsiaalministri 18. novembri 2020. a määrus nr 47 „Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord“ – asendatakse uue määrusega „Tervishoiutöötaja registreerimise kord“. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 14. jaanuaril 2022. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Ravimiametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Ülikoolile, Eesti Nooremarstide Ühendusele, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsile, Eesti Haigekassale, Eesti Õdede Liidule, Eesti Arstide Liidule, ja Eesti Haiglate Liidule. 22  Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Rakendusaktide kavandid RAKENDUSAKTI KAVAND nr 1 MÄÄRUS …. ….. 2022 nr … Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi vastutav töötleja edastab infosüsteemi: 1) tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni tõendavad andmed; 2) tervishoiutöötaja või tervishoiuteenusel osaleva isiku töökohta puudutavad andmed; 3) tervishoiutöötajana või tervishoiuteenusel osaleva isikuna registreerimise andmed; 4) tegevusloa omaja kontaktandmed; 5) tegevusloa andmed; 6) organisatsioonilised andmed.“; 2) paragrahvi 6 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määrus jõustub 14. jaanuaril 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Kaja Kallas Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär 1  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 2 MÄÄRUS …. ….. 2022 nr … Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse keeleseaduse § 23 lõike 4 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruses nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) õed, ämmaemandad ja teised määruses nimetamata tervishoiu tipp- ja keskastme spetsialistid ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lõikes 7 ja § 30 lõike 5 punktis 2 nimetatud tööpraktikat läbivad isikud;“ 2) paragrahvi 9 punktid 8 ja 9 sõnastatakse järgmiselt: „8) eriarstid, hambaarstid, veterinaararstid, farmatseudid ja proviisorid; 9) eripedagoogid ja psühholoogid (v.a need, kelle teenust tarbivad mitte-eesti emakeelega isikud);“. § 2. Määrus jõustub 14. jaanuaril 2022. aasta. (allkirjastatud digitaalselt) Kaja Kallas Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär 2  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 3 MÄÄRUS …. ….. 2022 nr … Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemi põhimäärus Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 264 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteem (1) Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteem (edaspidi infosüsteem) on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel asutatud riiklik andmekogu. (2) Infosüsteemi peetakse järgmistel eesmärkidel: 1) nõutava kvalifikatsiooniga isikute poolt tervishoiuteenuste ja apteegiteenuse osutamise tagamiseks, et kaitsta teenuste kasutajate tervist; 2) valitsusasutustele, Eesti Haigekassale ja valdkonna eest vastutava ministri määratud asutustele õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike andmete tagamiseks; 3) tervisestatistika ja tervishoiualase poliitika tegemiseks. (3) Infosüsteemi ingliskeelne nimetus on Health Care Providers’ Information System. § 2. Infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja (1) Infosüsteemi vastutav töötleja on Terviseamet. (2) Infosüsteemi volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. § 3. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded (1) Vastutav töötleja: 1) juhib infosüsteemi pidamist; 2) vastutab infosüsteemi haldamise seaduslikkuse ja arendamise eest; 3) kehtestab infosüsteemi andmetele juurdepääsu ja infosüsteemi andmete töötlemise korra ning tagab andmete töötlemise ainult selleks määratud isikutele; 4) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja infosüsteemi kantud andmete õigsuse eest; 5) tagab andmete kogumise, haldamise, säilitamise ja hävitamise; 6) korraldab elektroonset andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega; 7) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses; 8) vastutab infosüsteemi toimingute õiguspärasuse eest; 9) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses. (2) Volitatud töötleja: 3 1) teeb või hangib infosüsteemi pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustööd ning tööde testimise; 2) tagab infosüsteemi pidamise, haldamise ja majutamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt; 3) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks infosüsteemi turvanõuetele vastavaid turvameetmeid; 4) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat infosüsteemi pidamist või kasutamist takistavatest probleemidest; 5) kõrvaldab infosüsteemi kasutamise takistused ja tõrked ning taastab ja tagab infosüsteemi töö; 6) tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise; 7) teeb infosüsteemi vastutavale töötlejale ettepanekuid infosüsteemi arendamiseks. 2. peatükk Infosüsteemi ülesehitus ja andmete koosseis § 4. Infosüsteemi ülesehitus Infosüsteemi peetakse elektroonselt ja see koosneb: 1) elektroonsest andmebaasist; 2) alusdokumentidest; 3) arhiveeritud registriandmetest. § 5. Infosüsteemi andmete kaitse (1) Infosüsteemi andmete kaitse hõlmab järgmist: 1) käideldavus ehk andmete kaitse juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest (K); 2) terviklus ehk andmete kaitse juhusliku või tahtliku volitamata muutmise eest (T); 3) konfidentsiaalsus ehk andmete kaitse volitamata töötlemise eest (S). (2) Infosüsteemi kantud andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Infosüsteemi turvaklass on K2T2S1. Infosüsteemi turbeaste on keskmine (M). § 6. Andmete infosüsteemi kandmise alusdokumendid (1) Tervishoiutöötaja andmete infosüsteemi kandmisel on alusdokumendid: 1) registreerimistaotlus; 2) isikut tõendav dokument; 3) kvalifikatsiooni tõendav dokument; 4) erialast töökogemust tõendavad dokumendid; 5) registreerimisotsus; 6) otsus, millega on peatatud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis või registreerimistõendis märgitud erialal tegutsemise õigus; 7) tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutaja poolt esitatud infosüsteemi andmete muutumist tõendav dokument; 8) Tervisameti otsus tervishoiutöötaja kutsealasele tegevusele piirangu seadmise kohta; 4 9) Terviseameti otsus perearsti nimistu kinnitamise, teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse määramise või muutmise kohta; 10) täienduskoolituse läbimist tõendav tunnistus; 11) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi pädeva asutuse väljastatud tõend tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni tunnustamise kohta; 12) andmevahetuse kokkuleppel põhinev päring riigi infosüsteemi teise andmekogusse. (2) Tervishoiuteenust osutava juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja andmete infosüsteemi kandmisel on alusdokumendid: 1) taotlus tegevusloa saamiseks, muutmiseks või sellest ajutiselt loobumiseks; 2) majandustegevuse muutmise teade; 3) üldhuviteenuse osutamisest loobumise teade; 4) teatis tööle asuvate ja töölt lahkuvate tervishoiutöötajate ning tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute kohta; 5) otsus tegevusloa andmise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise kohta; 6) majandustegevuse peatamise või keelamisega seotud otsus; § 7. Infosüsteemi andmete koosseis (1) Tervishoiutöötaja kohta kantakse infosüsteemi järgmised eluloolised ja töökoha andmed: 1) eesnimi; 2) perekonnanimi; 3) eelmine või eelmised ees- ja perekonnanimi või -nimed; 4) kodakondsus; 5) isikukood, selle puudumisel korral sünniaasta, -kuu ja -päev; 6) sugu; 7) isikut tõendava dokumendi nimetus ja number; 8) tervishoiutöötaja kontaktandmed (telefon ja e-post, nende puudumisel elukoha aadress); 9) tervishoiutöötaja surma korral surma kuupäev; 10) eelmise töökoha riik; 11) töötamise algus- ja lõpukuupäev ning tööandja andmed (juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi või asutuse nimi ja registrikood); 12) arstiteaduse õppekaval ja residentuuris õppija kohta õppekava kood ja nimetus ning kursuse number. 13) registreerimistaotluse andmed; 15) erialast töökogemust tõendavad andmed; 17) tervishoiutöötaja kutsealasele tegevuse piirangu andmed. (2) Tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni kohta kantakse infosüsteemi järgmised andmed: 1) kutse; 2) eriala; 3) eriala lisapädevus; 4) täienduskoolituse läbimise andmed; 5) kvalifikatsiooni tõendava dokumendi andmed (nimetus, number, väljaandmise aeg, dokumendi väljastanud õppeasutuse nimetus ja asukohariik); 6) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi pädeva asutuse poolt tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni tunnustamise andmed. 5 (3) Perearsti nimistu alusel tegutseva perearsti kohta kantakse registrisse perearsti tegevuskoht, teeninduspiirkond, perearsti nimistu piirsuurus ning perearstina tegutsemise ja üldarstiabi osutamise õiguslik vorm. (4) Tervishoiutöötaja registreerimisel kantakse registrisse järgmised registreerimisandmed: 1) Terviseameti otsuse andmed tervishoiutöötaja registreerimise kohta; 2) Terviseameti otsuse andmed registreeringu peatamise või kustutamise kohta; 3) Terviseameti otsuse number ja otsuse tegemise kuupäev. (5) Terviseamet annab registrisse kandmisel tervishoiutöötajale tervishoiutöötaja registreerimiskoodi. (6) Tervishoiuteenust osutava juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) majandustegevuse üldandmed; 2) tegevusloa andmed; (7) Majandustegevuse üldandmed on: 1) juriidilisest isikust ettevõtja nimi ja registrikood, selle puudumisel asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus (registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon); 2) füüsilisest isikust ettevõtja nimi ja registrikood; 3) Kaitseväe, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse puhul asutuse nimi ja Kaitseväe või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registreerimise number; 4) kontaktandmed (telefoninumber, veebileht, elektronposti aadress ja postiaadress); 5) teise lepinguriigi või kolmanda riigi ettevõtja puhul ka asukoha aadress; 6) tegevusalad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 40 lõikes 1 sätestatud nimetusena ning äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud klassifikaatori kohane nimetus ja kood; 7) majandustegevuse alustamise, peatamise, jätkamise, lõpetamise ja sellest ajutise loobumise kuupäev; 8) loa taotluse esitanud isiku nimi ja kontaktandmed (telefoninumber ja elektronposti aadress), juriidilise isiku puhul ka esindusõiguse alus (juhatuse liige või volitus); 9) tegevuskoha aadress või teeninduspiirkond, tegevuskoha puudumise korral vastavasisuline teave; 10) tegevuskoha kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress, veebileht), kui need erinevad käesoleva lõike punktis 4 nimetatud kontaktandmetest; 11) nimistu alusel tegutseva üldarstiabi osutaja teatised tervishoiutöötajate koosseisu (tervishoiutöötaja tööle asumise ja töölt lahkumise aeg, ametikoht ja koormus), tegevuskoha, perearstina tegutsemise ja üldarstiabi osutamise õigusliku vormi ning nimetatud andmete muudatuste kohta. (8) Tegevusloa andmed on: 1) tegevusloa allkirjastanud isiku nimi; 2) tegevusloa andmise kuupäev ja number; 3) tegevusloa õiguslik alus; 4) tegevusloa kehtima hakkamise aeg; 5) tegevusloa tähtaeg; 6) osutada lubatavad tervishoiuteenused, sealhulgas haigla liik ja voodikohtade arv osutatavate teenuste kaupa, kiirabi osutamisel kiirabibrigaadide arv ja liik; 6 7) tegevusloa alusel tervishoiuteenuseid osutava tervishoiutöötaja, sealhulgas iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamisel konsulteeriva arsti ees- ja perekonnanimi, kutse- või eriala ja tervishoiutöötaja registreerimiskoodi ja tööle asumise ja töölt lahkumise kuupäev; 8) kiirabi tegevusloa korral tegevusloa alusel teenuseid osutava tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, kutse- või eriala ja tervishoiutöötaja registreerimiskood ning kiirabi- või erakorralise meditsiini tehniku ees- ja perekonnanimi ning kõigi eelnimetatud töötajate tööle asumise ja töölt lahkumise kuupäev; 9) üld- ja eriarstiabi tegevusloa korral tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud isiku, kellel on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele, ees- ja perekonnanimi, unikaalne identifikaator, kutseala nimetus ning isiku tööle asumise ja töölt lahkumise kuupäev; 10) tegevusloa kehtetuks tunnistamise aeg ja ulatus; 11) tegevusloa peatamise otsuse puhul või seadusest tuleneva tegevusloa peatumise korral majandustegevuse peatamise kehtima hakkamise ja lõppemise kuupäev; 12) tegevusloa üleandmisel adressaadi andmed käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1–4 sätestatud ulatuses; 13) esialgse tegevusloa andmed käesoleva lõike punktides 1–10 sätestatud ulatuses. (9) Ettevõtjale ja temaga seotud isikule kohaldatud majandustegevuse keelu andmed on: 1) keeluotsuse allkirjastanud isiku nimi; 2) keeluotsuse tegemise kuupäev ja number; 3) keelu ulatus ja õiguslik alus; 4) keelu põhjendus; 5) keelu kehtima hakkamise aeg; 6) keelu kehtivuse lõppemise aeg; 7) majandustegevuse peatamise otsuse puhul majandustegevuse peatamise kehtima hakkamise ja lõppemise aeg; 8) keelu kehtetuks tunnistamise aeg ja ulatus, kui keeld tunnistatakse kehtetuks enne keelu kehtivuse lõppemise aja saabumist; 9) keelu saaja andmed, kui selleks on ettevõtjaga seotud isik. (10) Seadusest või kohtulahendist tuleneva ärikeelu, tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu andmed on: 1) keeldu kohaldava või vastavalt seadusele keelu kaasa toova kohtulahendi kuupäev, number ja lahendi teinud kohtu nimetus; 2) keelu kehtima hakkamise aeg; 3) keelu kehtivuse lõppemise aeg; 4) keelu ulatus. (11) Terviseamet tähistab iga ettevõtja, Kaitseväe struktuuriüksuse ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse majandustegevusega seotud andmed ühe unikaalse majandustegevuse registreerimise numbriga. (12) Terviseamet kasutab infosüsteemi kandmisel andmete kodeerimisel järgmisi klassifikaatoreid: 1) rahvusvahelist ühtset hariduse liigituse koodi – tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni andmete puhul; 2) Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorit – tervishoiutöötaja elukoha ja tervishoiuteenuse osutaja tegevuskoha andmete puhul; 3) riikide ja territooriumide klassifikaatorit – tervishoiutöötaja elulooliste andmete puhul. 7 4) Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit – tegevusloal tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaldkonna puhul. § 8. Andmete õiguslik tähendus Infosüsteemi kantud andmetel on õiguslik tähendus tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ja ravimiseaduses sätestatud ulatuses. 3. peatükk Andmete töötlemine ja logimine § 9. Andmete esitamine ja infosüsteemi kandmine (1) Infosüsteemi esitavad andmeid: 1) tervishoiutöötajana registreerimist taotlev isik; 2) tegevusluba taotlev või omav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja; 3) infosüsteemi vastutav töötleja. (2) Andmed esitatakse infosüsteemi alusdokumentidel ühtse kontaktpunkti põhimõttel Eesti teabevärava kaudu, paberil või elektrooniliselt infosüsteemi veebilehel näidatud aadressil ning kehtestatud nõudeid järgides. (3) Terviseamet kannab tervishoiutöötajate registreerimise otsuste andmed, temale esitatud teadetes sisalduvad andmed ning tegevusloa ja majandustegevuse keelu andmed infosüsteemi hiljemalt andmete aluseks oleva otsuse tegemisele järgneval tööpäeval. (4) Terviseamet sisestab alusdokumentidelt infosüsteemi kantud andmete alusel käesoleva määruse § 8 lõikes 9 nimetatud klassifikaatorid, tunnuse ja koodi. § 10. Infosüsteemi andmeandjad (1) Tervishoiutöötaja registreerimisel on infosüsteemi vastutaval töötlejal õigus saada: 1) Rahvastikuregistrist käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktides 1–9 nimetatud andmeid; 2) Eesti Hariduse Infosüsteemist käesoleva määruse § 7 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud andmeid. (2) Tervise Infosüsteemi juurdepääsuõiguse kontrollimisel ja järelevalve teostamiseks on infosüsteemi vastutaval töötlejal õigus saada: 1) Eesti Hariduse Infosüsteemist käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 12 nimetatud andmeid; 2) Töötamise registrist käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 11 nimetatud andmeid; (3) Tegevusloa menetlemisel ja järelevalve teostamiseks on infosüsteemi vastutaval töötlejal õigus saada: 1) äriregistrist käesoleva määruse § 7 lõikes 6 nimetatud andmeid; 2) Ravimiameti tegevuslubade registrist infot Ravimiameti väljastatud tegevuslubade kohta; 3) aadressiandmete süsteemist tegevusloa taotleja aadressi ja asukohta puudutavaid andmeid. § 11. Andmevahetus Andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. § 12. Infosüsteemi andmete õigsuse tagamine ja andmete parandamine (1) Infosüsteemile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. 8 (2) Terviseametil on õigus esitada andmete esitajale ja kolmandatele isikutele järelepärimisi, kui on tekkinud kahtlus andmete terviklikkuses ja õigsuses. (3) Kui andmete esitaja, vastutav töötleja või volitatud töötleja tuvastab infosüsteemis ebaõigeid andmeid või kui talle on nendest teatatud, korraldab vastutav töötleja viivitama andmete parandamise, lisades võimaluse korral infosüsteemi kirje või selgituse andmete parandamise põhjuse kohta. § 13. Logiandmete pidamine Volitatud töötleja logib andmete töötlemise sisu, andmete töötleja ja töötlemise aja. 4. peatükk Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine § 14. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine (1) Vastutav töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu järgmistele tervishoiutöötaja või tervishoiuteenusel osaleva isiku andmetele: 1) registreerimiskood; 2) eesnimi; 3) perekonnanimi; 4) tööandja nimi (juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi); 5) kutse; 6) eriala ja lisapädevus, kui need on asjakohased. (2) Andmete väljastamine infosüsteemist teise andmekogusse või teisele isikule toimub õigusaktides sätestatud korras. Infosüsteemist andmete väljastamise aja, andmesaajate ja andmete väljastamise viisi üle peetakse arvestust. (3) Andmete väljastamine infosüsteemist teise andmekogusse või teisele asutusele õigusaktiga ettenähtud ülesannete täitmiseks toimub asutustevahelise andmevahetuse kokkuleppe alusel, mis hõlmab väljastatavate andmete koosseisu ning andmete väljastamise tingimusi, korda ja viisi. 5. peatükk Andmete säilitamine § 15. Infosüsteemi kantavate andmete säilitamine (1) Infosüsteemi kantud andmeid säilitatakse 30 aastat pärast füüsilise isiku surma või juriidilise isiku tegevusloa kehtivuse või majandustegevuse lõppemisest arvates. (2) Registri alusdokumente säilitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajani. (3) Logiandmeid säilitatakse infosüsteemi seitse aastat töötlemistoimingu tegemisest. (4) Tervishoiutöötaja registreerimise eesmärgil esitatud dokumente, mis on väljastatud kutse- või erialal registreerimata jätmise otsuse tegemise aluseks, säilitatakse kuus kuud otsuse tegemisest. 6. peatükk 9  Infosüsteemi järelevalve, rahastamine ja lõpetamine § 16. Järelevalve tegemine Järelevalvet infosüsteemi pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras. § 17. Infosüsteemi rahastamine Infosüsteemi arendus- ja hooldustööde tegemist rahastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse eelarvest. § 18. Infosüsteemi lõpetamine (1) Infosüsteemi lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Infosüsteemi lõpetamisel antakse andmed avalikku arhiivi või otsustatakse andmete üleandmine teise infosüsteemi või hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg. 7. peatükk Jõustumine § 19. Määruse jõustumine Määrus jõustub 14. jaanuaril 2022. aasta. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa Kantsler 10  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 4 MÄÄRUS …. ….. 2022 nr … Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 593 lõike 22 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 593 lõikes 21 nimetatud isikute juurdepääsu ulatus ja tingimused tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele. (2) Määrust kohaldatakse tervishoiuteenuse osutaja juures töötavatele isikutele, kes osalevad tervishoiuteenuse osutamisel. § 2. Juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele (1) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 593 lõike 21 punktides 1 ja 8 nimetaud isikutele võimaldatakse juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi isikuandmetele, sealhulgas eriliiki isikuandmetele. (2) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 593 lõike 21 punktides 2–7 nimetatud isikutele võimaldatakse juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi isikuandmetele, sealhulgas eriliiki isikuandmetele, välja arvatud järgmiste tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmetele: 1) tervisetõend; 2) surmateatis; 3) surma põhjuse teatis; 4) perinataalsurma põhjuse teatis. § 3. Juurdepääsu tingimused tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele (1) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 593 lõikes 21 nimetatud isikutele võimaldatakse ligipääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi isikuandmetele, kui isik on registreeritud tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemis. (2) Tervise infosüsteemis olevate isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise põhjus ja eesmärk dokumenteeritakse tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis, et võimaldada hinnata andmetöötlemise eesmärgipärasust. (3) Tervishoiuteenuse osutaja, kelle juures tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 593 lõikes 21 nimetatud isik tervishoiuteenuse osutamisel osaleb, tagab isikuandmete töötlemise jälgitavuse teenuse osutaja infosüsteemis. § 4. Määruse jõustumine 11 Määrus jõustub 14. jaanuaril 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa Kantsler 12  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 5 MÄÄRUS …. ….. 2022 nr … Tervishoiutöötaja registreerimise kord Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lõike 3, § 29 lõike 5 ja § 30 lõike 7 alusel. [Määrus koostatakse järgmiste rakendusaktide alusel: Määruse Määruse nimetus Alus nr 146 Tervishoiutöötaja registreerimistaotluses esitatavate andmete TTKS § 28 lg 2 loetelu 79 Proviisori või farmatseudina registreerimise ja proviisori RavS § 56 lg 2 kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluses esitatavate andmete loetelu 47 Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna TTKS § 29 lg 4 liikmesriigis või Šveitsis omandatud tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord 77 Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis proviisori RavS § 58 lg 2 kvalifikatsiooni omandamist tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord 52 Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava TTKS § 30 lg kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord 21 78 Välisriigis omandatud proviisori kvalifikatsiooni Eestis nõutava RavS § 59 lg 3 kvalifikatsiooniga võrdlemise kord 42 Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate TTKS § 28 lg 3 kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu 80 Proviisori või farmatseudina registreerimise ja Eestis proviisori RavS § 57 lg 1 kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku kutsekvalifikatsiooni tunnustamise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu 88 Proviisori või farmatseudina registreerimise või proviisori RavS § 57 lg 2 kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendite vormid (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa Kantsler 13  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 6 MÄÄRUS …. ….. 2022 nr … Proviisori ja farmatseudi kvalifikatsioonieksami korraldamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lõike 12 alusel. [Määrus koostatakse järgmiste rakendusaktide alusel: Määruse Määruse nimetus Senine alus nr 82 Proviisori ja farmatseudi kvalifikatsioonieksami korraldamise RavS § 57 lg 2 tingimused ja kord (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa Kantsler 14  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 7 MÄÄRUS …. ….. 2022 nr … Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud proviisori sobivustesti koostamise, korraldamise ja tulemuste hindamise kord Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 30 lõike 17 alusel. [Määrus koostatakse järgmiste rakendusaktide alusel: Määruse Määruse nimetus Senine alus nr 91 Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud proviisori sobivustesti RavS § 59 lg 4 koostamise, korraldamise ja tulemuste hindamise kord (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa Kantsler 15  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 8 MÄÄRUS …. ….. 2022 nr … Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajale vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 30 lõike 9 alusel. [Määrus koostatakse järgmiste rakendusaktide alusel: Määruse Määruse nimetus Senine alus nr 91 Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajale TTKS § 30 lg 37 vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa Kantsler 16