Sotsiaalministri määruste muutmise eelnõu

EELNÕU 16.08.2021 MINISTRI MÄÄRUS nr Sotsiaalministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 25 lõike 3, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 22 lõike 3 ja § 27 lõike 4 alusel ning kooskõlas § 28 lõikega 8. § 1. Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 55 „Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning õendusabiteenuste osutamise tingimused“ muutmine Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruses nr 55 „Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning õendusabiteenuste osutamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Koolitervishoiuteenust osutatakse õpilasele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 43 lõike 1 alusel.“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks võib koolitervishoiuteenuse osutaja õpilastele ohutu keskkonna tagamiseks viia läbi immuniseerimisi ja testimisi tervishoiuteenuste korraldamise seaduses, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses ning põhikooli- ja gümnaasiumseaduses ning nende alustel antud õigusaktides sätestatud korras lisaks õpilastele ka koolitöötajate suhtes.“. § 2. Sotsiaalministri 14. septembri 2020. a määruse nr 43 „Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord“ muutmine Sotsiaalministri 14. septembri 2020. a määruses nr 43 „Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 5 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) haigestunud isikuga vahetus kaitsmata kontaktis olnud, aga ilma haigustunnusteta isikud peavad viibima eneseisolatsioonis kui ei ole sätestatud teisiti;“; 2) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:  2 „(1) Käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Terviseamet, kaasates vajaduse korral ametiabi korras või muul seaduses sätestatud viisil teisi haldusorganeid.“. § 3. Sotsiaalministri 31.oktoobri 2003 määruse nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“ muutmine Sotsiaalministri 31.oktoobri 2003 määruse nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“ lisas tehakse järgmised muudatused: 1) määruse lisa punkti 31 alapunkt 31.2 sõnastatakse järgmiselt: „31.2. Tõrjeüritused nakkuskoldes, desinfektsioon. COVID-19 nakkuse tõrjel nakkuskoldes lähtutakse Terviseameti juhistest. Kui isikul avalduvad COVID-19 nakkusele iseloomulikud haigussümptomid (näiteks kurguvalu, kuiv köha, palavik) töökohal või (laste)kollektiivis, eraldab tööandja või kollektiivi eest vastutav isik haigestunu kohe teistest. Vastavalt terviseseisundile saadetakse haigestunu koju ja raskemate sümptomite korral kutsutakse kiirabi. COVID-19 kahtlusega isik peab jääma arsti otsusel eneseisolatsiooni, vältides kontakte teiste inimestega ja pidades rangelt kinni hügieeninõuetest. COVID-19 kahtlusega lapse puhul võtab lastekollektiivi eest vastutav isik ühendust lapsevanema või muu lapse seadusliku esindajaga lapse koju viimiseks. COVID-19 kahtlusega laps peab püsima kodus ja teda ei tohi viia lasteasutusse, sealhulgas kooli ega lastele mängimiseks mõeldud avalikku ruumi või alale. COVID-19 nakkusesse haigestunud laps võib lastekollektiivi naasta arsti otsusel. COVID-19 nakkusesse haigestunu tuvastamise korral peavad haigestunuga lähikontaktis olnud isikud jääma koju eneseisolatsiooni vastavalt Terviseameti või Vabariigi Valitsuse otsustele ning lähtudes Terviseameti juhistest kui ei ole ette nähtud teisiti. Kõik haigestunuga kokkupuutunud ruumid ja pinnad tuleb puhastada ja desinfitseerida. Haigestunuga lähikontaktis olnud isiku puhul ei loeta eneseisolatsiooni nõuete rikkumiseks seda, kui ta lahkub oma viibimiskohast, et hankida igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku ja kui muul viisil ei ole see võimalik või kui ei ole ette nähtud muid erisusi. Sel juhul tuleb isikul võtta kasutusele kõik meetmed nakkushaiguse võimaliku leviku tõkestamiseks. Kui sotsiaalteenuseid osutava asutuse kliendil avalduvad COVID-19 nakkusele iseloomulikud haigussümptomid, tagab asutus haigustunnustega isiku viivitamata isoleerimise ja võtab ühendust isiku arstiga, raskemate sümptomite korral kutsub kiirabi. Haigustekitaja tuvastamiseks vajalik laboratoorne analüüs korraldatakse vastavalt Terviseameti juhistele. Sotsiaalteenuseid osutavas asutuses toimub vajaduse korral asutuse töö ümberkorraldamine, et tagada haigestunute ja nendega kontaktis olnud klientide ja personali isoleerimine ülejäänud asutuse klientidest ja personalist. Vajaduse korral suunatakse personal ja kliendid tervisekontrolli. Personal kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Haigestunuga kokkupuutunud ruumid ja pinnad tuleb puhastada ja desinfitseerida. Tervishoiuasutustes toimub samuti vajaduse korral töö ümberkorraldamine ning personali ja patsientide tervisekontroll. Tervishoiuasutuste personal peab kasutama isikukaitsevahendeid vastavalt töökoha riskianalüüsile ja Terviseameti juhenditele.“; 2) määruse lisa punkti 31 alapunkt 31.3 sõnastatakse järgmiselt:  3 „31.3. Immuniseerimine. Oluline ennetusmeede on vaktsineerimine lähtudes vaktsiinitootja näidustustest ning Eestis kehtivatest õigusaktidest ja juhenditest.“. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler  Sotsiaalministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on suurendada immuniseerimisalast võimekust ja arvestades COVID-19 pandeemiaga seonduvat suurenenud vajadust kaitsta kõige haavatavamaid sihtrühmi. Eelnõuga täpsustatakse sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määrust nr 55 „Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning õendusabiteenuste osutamise tingimused“ (edaspidi määrus nr 55), et võimaldada koolitervishoiuteenuse osutajatel õpilastele ohutu keskkonna tagamiseks viia läbi immuniseerimisi ja testimisi lisaks õpilastele ka koolitöötajate suhtes. Samuti tehakse tehnilisi täpsustusi sotsiaalministri 14. septembri 2020. a määruses nr 43 „Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord“ (edaspidi määrus nr 43) ning sotsiaalministri 31.oktoobri 2003 määruses nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded (edaspidi määrus nr 123)“. Määruse muudatusega kulusid ei kaasne. Määrus on kavandatud jõustuma 1. septembrist 2021. a. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna, tervisesüsteemi arendamise osakonna, nutika arengu toetamise osakonna nõunikud ja spetsialistid. Määruse eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakond. Eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Eesti Haigekassa ning Terviseamet. Määruse eelnõu ja seletuskiri keeletoimetatakse peale kooskõlastusringi. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga muudetakse järgmisi määruste redaktsioone (vastavalt muudetavate määruste järjestusele): 1) sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määrus nr 55 „Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning õendusabiteenuste osutamise tingimused“ (RT I, 06.01.2021, 11); 2) sotsiaalministri 14. septembri 2020. a määrus nr 43 „Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord“ (RT I, 22.09.2020, 2); 3) sotsiaalministri 31.oktoobri 2003 määruse nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“ (RT I, 15.05.2020, 21). Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ja on täpsemalt kajastatud mõjude all. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määrust nr 55. Eelnõu § 1 punkti 1 muudatuse näol on tegemist tehnilise muudatusega. Täpsustatakse määruse sõnastust, viies selle kooskõlla põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) paragrahv 43 sõnastusega, mille kohaselt koolitervishoiuteenust osutatakse ainult õpilasele. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 uue lõikega 3 selliselt, et nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamisel võib koolitervishoiuteenuse osutaja õpilastele ohutu keskkonna tagamiseks viia läbi immuniseerimisi ja testimisi nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses, tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras lisaks õpilastele ka koolitöötajate suhtes. Muudatuse tulemusel saab koolitervishoiuteenuse osutaja osutada teenust ka laiemalt nakkushaiguste epideemia korral ja sel juhul lähtub koolitervishoiuteenuse osutaja NETS-i regulatsioonist (eelkõige NETS § 6, 8 ja 9, mis sätestavad tervishoiuteenuse osutaja ülesanded epideemia korral). Samas on välja toodud ka tervishoiuteenuste korraldamise seadus ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadus kuna koolitervishoiuteenuse osutaja lähtub oma tegevuses kõigist nimetatud seadustest nii teenuse osutamisel kui ka selle dokumenteerimisel. Eelnõu §-ga 2 muudetakse sotsiaalministri 14. septembri 2020. a määrust nr 43. Eelnõu § 2 punkti 1 näol on tegemist tehnilise muudatusega, mille kohaselt täpsustakse määruse 2 lõike 5 punkti 1 ning sätestatakse, et eneseisolatsiooni reeglitest võib ette näha erisusi. Tegemist on pigem õigusselgust tagava täiendusega, sest määruse § 1 lõige 3 juba sätestab, et määruses eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud nõudeid rakendatakse ka uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, kui määruses ei ole sätestatud teisiti või ei ole kehtestatud erisusi kooskõlas seaduse või selle alusel antud õigusaktiga. Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a. korralduse nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ punktides 4 ja 5 on vastavad erisused COVID-19 epideemia vaates karantiinireeglitest juba ette nähtud. Eelnõu § 2 punkti 2 muudatuse kohaselt täpsustatakse määruse § 4 lõike 1 sõnastust nii, et lisaks ametiabi korras teiste haldusorganite kaasamisele võib teisi haldusorganeid kaasata Terviseameti ülesannete täitmisesse ka muul seaduses sätestatud viisil. Muu seaduses sätestatud viisi all mõeldakse eelkõige teiste korrakaitseorganite kaasamise võimalust lähtuvalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse §-st 452. Eelnõu §-ga 3 muudetakse sotsiaalministri 31. oktoobri 2003 määrust nr 123. Eelnõu § 3 punktis 1 tehakse tehnilised täpsustused määruse lisas ning sätestatakse, et eneseisolatsiooni reeglitest võib teha erisusi. Tegemist on pigem õigusselgust tagava täiendusega, sest määruse lisa punkt 31 alapunkt 31.5 sätestab, et COVID-19 kahtlusega isiku, nakkusesse haigestunu või haigestunuga lähikontaktis olnud isiku isoleerimisel ning COVID-19 nakkuse tõrjel võib kehtestada erisusi kooskõlas seaduse või selle alusel antud õigusaktidega. Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a. korralduse nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse 2 diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ punktides 4 ja 5 on vastavad erisused COVID-19 epideemia vaates karantiinireeglitest juba ette nähtud. Eelnõu § 3 punktis 2 muudetakse COVID-19 vastu immuniseerimise andmeid. Enam ei ole asjakohane määruse sõnastus, mille kohaselt COVID-19 haiguse vastane vaktsiin puudub. Eestis alustati COVID-19 vastast vaktsineerimist 27. detsembril 2020. aastal esimesena Euroopa Liidus müügiloa saanud Pfizer/BioNTech vaktsiiniga Comirnaty. Esmalt võimaldati vaktsineerimist tervishoiuasutuste töötajatele, hoolekandeasutuste elanikele ja töötajatele, üle 70-aastastele ja teatud haigusseisundiga inimestele. Alates maist on COVID-19 vastane vaktsineerimine võimalik kõigile Eesti elanikele. Hetkel on Eestis COVID-19 vastaseks vaktsineerimiseks kasutusel 4 tootja vaktsiinid - Pfizer/BioNTech vaktsiin Comirnaty, Moderna vaktsiin Spikevax, Janssen-Cilag COVID-19 vaktsiin Janssen ja AstraZeneca vaktsiin Vaxzevria. Lähiajal on Euroopa Ravimiameti müügiloa taotlusprotsessi sisenemas ka teiste tootjate COVID-19 vastaseid vaktsiine, nt Novavax, mille eelostulepinguga Eesti samuti ühinenud on. Eestis vaktsineeritakse praegu üle 12-aastaseid inimesi, kuid peamiseks eesmärgiks on suurendada hõlmatust eelkõige vanemates vanuserühmades, kus on COVID-19 riskirühma kuuluvaid inimesi enim. Vaktsineerimisega hõlmatuse tõstmine on oluline eeskätt selleks, et tõkestada SARS-CoV-2 viiruse levikut, ära hoida rasket haigestumist ja surma ning samuti aitab see kaasa tervishoiusüsteemi ja ühiskonna toimepidevuse tagamisele. 16.08.2021 seisuga on Eestis vaktsineeritud COVID-19 vastu vähemalt ühe doosiga 51,91% Eesti elanikest – täiskasvanute seas on vähemalt ühe doosiga vaktsineerimise hõlmatus 61,33% ning üle 12- aastaste laste seas vastavalt 39,49%. 12–18 aastaseid noori on hetkel võimalik vaktsineerida vaid Comirnaty ja Spikevax vaktsiinidega. Läbipõdenute korduvhaigestumine esimese kuue kuu jooksul on harv, kuid edasise piisava kaitse tagamiseks on Eestis immunoprofülaktika ekspertkomisjon andnud soovituse COVID-19 haiguse läbipõdenutel end kuuendal kuul peale tervenemist vaktsineerida lasta ühe vaktsiinidoosiga. Käesoleval momendil ei ole veel täpselt teada vaktsineerimiskuuri järgne immuunsuse kestuse pikkus ning samuti ei ole teada revaktsineerimise vajadus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatused mõjutavad eelkõige õpilasi, koolitöötajaid ja tervishoiuteenuse osutajaid, kuid laiemalt ka elanikkonda. Muudatuste tulemusel paraneb lisaks õpilastele ka koolitöötajate vaktsineerimisega hõlmatus. Samuti laienevad koolitervishoiuteenuse osutajate õigused lisaks õpilastele vaktsineerida ja testida koolitöötajaid. See omakorda võimaldab senisest suuremal hulgal tervishoiutöötajatel teha immuniseerimisi suuremale hulgale inimestele ja aitab pakkuda ja planeerida elanikkonnale vajalikku immuniseerimist ja testimist senisest tõhusamalt. Määruse mõjud seoses Terviseameti ülesannetesse teiste korrakaitseorganite kaasamisega seisnevad hetkel eelkõige Politsei- ja Piirivalveameti kaasamisega. Täpsem kaasamise regulatsioon on toodud välja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses, Vabariigi Valitsuse 27.05.2021 määruses nr 54 „Terviseameti ülesannete täitmisse korrakaitseorgani kaasamise tingimused ja kord“ ning Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2021. a. korralduses nr 294 „Politsei- ja 3 Piirivalveameti kaasamine Terviseameti ülesannete täitmisesse, mis on seotud nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku tõkestamisega“ (seletuskirjaga võimalik tutvuda kriis,ee veebilehel https://www.kriis.ee/sites/default/files/eriolukord/2021.08.13_k294_vv_sel.pdf). Määruse muudatuste kaudne mõju on seotud eesmärgiga pikendada elanikkonna tervena elatud aastaid ja eluiga ning suurendada rahulolu tervisesüsteemiga. Andmekaitsealane mõjuhinnang Seoses andmekaitselise mõjuga võib tõdeda, et eelnõu muudatusega laieneb tervishoiuteenuse osutajal andmesubjektide ring, kelle osas ta tervishoiuteenuseid osutab. Nimelt lisaks õpilastele, lisanduvad ka koolitöötajad. Samas võib riski hinnata madalaks, sest muudatusega ei muutu teenuse enda sisu, töödeldavate andmete koosseis ega teenuse raames andmetöötlusele tulevad riskid. Tervishoiuteenuse osutaja töötleb eriliigilisi isikuandmeid täna, tagades nende konfidentsiaalsuse ja eesmärgipärase kasutuse. Seni õpilasi vaktsineerinud õde saab edaspidi vaktsineerida näiteks ka sama kooli tööpere. Andmete koosseis ja nende delikaatsus muudatuse järel ei suurene. Seega peab tagama andmete turvalise hoidmise ja kaitstuse samaväärselt senisega. Seega võib kokkuvõtteks tõdeda, et andmetöötlusriskid ja mõju võib pidada väheseks. Samaväärselt õpilaste terviseandmetega, tuleb tagada ka koolipere terviseandmete kaitstus, rakendada samu meetmeid ja vähendada volitamata töötlemise riske. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Isikutele käesoleva määruse muudatustega seonduvalt kulu ei kaasne. Tervishoiuteenuse osutajale kulusid ei kaasne, kuna õpilaste ja koolitöötajate vaktsineerimisega seonduvad kulud kaetakse REACT-EU vahenditest Eesti Haigekassa kaudu. Koolitöötajate ja õpilaste testimise teenuse osutamisega seonduv kulu kaetakse Haigekassa vahenditest. Õpilaste testimise jaoks vajalike kiirtestide soetamiseks eraldab vahendid koolidele Haridus- ja Teadusministeerium ning õpetajate testimiseks jagatakse kiirtestid vastavalt asutuse tüübile kas koolipidajale või otse koolile. Kui tervihoiuteenuse osutaja on seni osutanud ainult koolitervishoiuteenuseid, võivad olla vajalikud TTO-de infosüsteemi arendused täiskasvanute terviseandmete töötlemiseks, mis võib tuua kulu. Samas on TEHIK-u kinnitusel täna õpilaste osas koolitervishoiuteenuse osutajatel immuniseerimise teatiste saatmise võimalus juba olemas. Koolitöötajate puhul saab tehnilise lahendusena kasutada Arstiportaali ning testidega seonduvalt saab kasutada veebiportaali MISP (Mini Information System Portal), nende kasutamine ei too tervishoiuteenuse osutajatele kulu ega eelda täiendavaid arendusi. Eesti Haigekassale ei ole hetkel planeeritavate muudatustega seonduvalt lisanduvaid kulusid ette näha riigieelarvest kuna võetakse REACT-EU vahendid kasutusele ja need on juba olemas. Küll aga tuleb Eesti Haigekassal muuta lepinguid Haigekassa ja koolitervishoiuteenuste osutajate vahel, et vaktsineerimis- ja testimisteenust saaksid kasutada ka koolitöötajad ja täiskasvanud õppijad, kellele teenuseosutamine praegu lepingutega kaetud ei ole. Samuti tagab Eesti Haigekassa kui volitatud isik vaktsineerimise korraldamisel, vaktsineerimise ja testimisega seotud osapoolte teavitamise dokumenteerimise, nõusolekute jm korralduse poolt hõlmavate teemaga 4 seonduvalt (dokumenteerimise juhendid on Eesti Haigekassale edastatud, kes omakorda korraldab teenuseosutajate informeerimise). 6. Määruse jõustumine Määrus on planeeritud jõustada 1. septembril. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Justiitsministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Terviseametile, Ravimiametile, TEHIK-ule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Kooliõdede Ühendusele ja Andmekaitse Inspektsioonile. 5  Haridus- ja Teadusministeerium Meie 18.08.2021 nr 1.2-2/108-1 Justiitsministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri määruste muutmise määruse eelnõu. Tegemist on kiireloomulise eelnõuga, mis on seotud COVID-19 pandeemia leviku tõkestamisega. Kooskõlastusi ja arvamusi käesolevale eelnõule ootame hiljemalt 23. augustiks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisad: 1) Eelnõu 2) Seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Haigekassa Terviseamet Ravimiamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Õdede Liit Eesti Kooliõdede Ühendus Andmekaitse Inspektsioon Sille Pihlak 626 9125 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952