Raamleping nr 3-9/2812-1
Videokonverentsi teenus ning seadmete ostmine ja rentimine
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770, aadress Uus-
Tatari 25, 10134 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Katrin Reinhold
ja ühispakkujad (edaspidi koos täija)
AKTSIASELTS TELEGRUPP, registrikood 10201478, aadress Töökoja tn 3, 11313 Tallinn, keda
esindab volikirja alusel Kari Lorvi,
ning
IZALL.COM OÜ, registrikood 11086660, aadress Mustamäe tee 16, 10616 Tallinn, keda esindab
juhatuse liige Tarmo Kaljumäe,
edaspidi nimetatud ka eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu (edaspidi nimetatud
raamleping ning koos hankelepinguga ka leping) alljärgnevas:
1. Raamlepingu eesmärk ja ese
1.1. Tellija poolt korraldatud riigihanke „Videokonverentsi teenus ning seadmete ostmine ja
rentimine“ (riigihanke viitenumber 238859) alusel sõlmitud raamlepingu eesmärk on kokku
leppida, kuidas toimub raamlepingu kehtivuse ajal raamlepingu esemeks olevate teenuse
tellimiseks ja asjade ostmiseks või rentimiseks hankelepingute sõlmimine tellijate ning
raamlepingu partnerite vahel.
1.2. Raamlepingu esemeks on Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste videokonverentsi
teenuse osutamine ja sellega seotud seadmete ostmine või rentimine (edaspidi kõik ühiselt
nimetatuna teenus), mida täitja kohustub osutama lähtudes raamlepingu alusel sõlmitud
hankelepingus kokku lepitud tingimustest. Osutatava teenuse sisu on toodud tehnilises
kirjelduses.
1.3. Raamleping ei kohusta tellijat teenust tellima.
1.4. Raamleping kehtib sõlmimisest alates 48 kuud või kuni kohustuste täitmiseni või
raamlepingu lõpetamiseni või raamlepingu mahu täitumisel.
2. Üldtingimused
2.1. Raamlepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja riigihanke
alusdokumendid ning täitja riigihankes esitatud pakkumus ja pooltevahelised kirjalikud
teated, mida raamlepingu lisadena eraldi ei allkirjastata.
2.2. Lepingu täitmisel lähtutakse lisaks raamlepingule hankelepingu tingimustest. Kui
hankelepingu tingimus erineb raamlepingu tingimusest, loetakse ülimuslikuks hankelepingu
tingimus.
2.3. Raamlepingu täitmise käigus võib kokku leppida täiendavaid tingimusi, kui need on vajalikud
välisvahendite rakendamisest tulenevate nõuete täitmiseks.
1
2.4. Kui hankelepingu alusel osutatavat teenust rahastatakse välisvahenditest, on täitjal
kohustus järgida hankelepingus teatavaks tehtud välisvahendite kasutamisest tulenevaid
nõudeid, sh kasutada programmi tingimustes nõutud sümboolikat.
2.5. Pooled teevad raamlepingu ja selle alusel sõlmitud hankelepingute täitmiseks ja nende
eesmärkide saavutamiseks koostööd. Pooled kohustuvad tegema kõik vajalikud pingutused,
et täita hankeleping õigeaegselt ja vastavalt kokkulepetele.
2.6. Pooled võivad kokkuleppel kaasata teenuse kvaliteedi hindamiseks mõlema poole poolt
aktsepteeritud sõltumatu eksperdi või audiitori. Kui tellija hinnang teenuse kvaliteedile või
teenuse vastuvõtmisele osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija
ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tellija hinnangut kvaliteedile, jäävad ekspertiisikulud
täitja kanda.
2.7. Kui lepingu täitmisel tekivad täitja ja tellija vahel erimeelsused, lähtutakse lepingu
eesmärkidest esmalt tellija seisukohalt, võttes arvesse hanke alusdokumentides
määratletud eesmärki ja sisu.
2.8. Poolel on õigus teha teisele poolele ettepanekuid lepingu täitmise kvaliteedi tõstmiseks. Kui
pool on esitanud teisele poolele hankelepingu täitmisega seotud küsimuses päringu, on pool
kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast tagasisidet andma) võimalikult kiiresti,
kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul, v.a juhul kui pöördumine nõuab täiendavat analüüsi või
info süstematiseerimist.
2.9. Pooltel on kohustus osa võtta töökoosolekutest teenuskäigus tekkinud probleemide
lahendamiseks ja infovahetuseks tellija juures kohapeal või virtuaalselt. Töökoosolekutel
osalemist tellija ei tasusta, v.a juhul, kui hankelepingus on kokku lepitud teisiti.
2.10. Lepingu täitmise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka hankelepingute sõlmimise,
töökoosolekute jm suhtluse ning teenuse dokumenteerimise keel.
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1. Täitja kohustub:
3.1.1. täitma lepingut kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh tagama teenuse õigeaegse
alustamise ja osutamise;
3.1.2. tagama hankelepingu täitmiseks vajalike ressursside olemasolu, teenuse teostajate
kõrge professionaalse taseme ning vajaliku tehnoloogia ja metoodikate väga hea
tundmise, omama lepingu täitmiseks sobivaid keskkondi, koos kõige sinna juurde
kuuluvaga, sh kasutatava tarkvara litsentsid, või kasutama tellija olemasolevaid
jagatud keskkondi;
3.1.3. tegema koostööd kolmandate osapooltega pidades silmas tellija vajadusi (nt
äritellijaga, teiste tellija arenduspartneritega jne);
3.1.4. teavitama viivitamatult tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest, mis
segavad lepingu nõuetekohast täitmist;
3.1.5. juhinduma tellija suunistest ja eeskirjadest lepingu eesmärkide saavutamisel,
pöördudes selleks vajadusel tellija poole;
3.1.6. kasutama vajadusel tellija tööajahalduse ja projektijuhtimiskeskkondi, mis on täitjale
kättesaadavaks tehtud;
3.1.7. osutama tellijale osutatud teenuse osas tuge, sh pakkuma konsultatsioone ja
koolitusi kuni garantiiaja lõpuni;
2
3.1.8. Täitja kohustub täitma lepingut kvaliteetselt ning vastavalt valdkonna headele tavadele
ja praktikale. Tellija eeldab, et täitja on vastava valdkonna professionaal, kes saab aru
ning võtab teadlikult enda kanda hankelepingu funktsionaalsete ja
mittefunktsionaalsete nõuete täidetavuse ja tulemuse saavutatavuse riski. Sellest
tulenevalt laieneb täitjale ka selliste teenuse osutamise kohustus, mida ei ole
hankelepingus kokku lepitud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad
hankelepinguga seotud teenuse hulka. Nimetatud teenuse tegemine ei kuulu eraldi
tasustamisele ning täitja osutab kirjeldatud teenust hankelepingu täitmise raames;
3.1.9. teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist, mis võib
põhjustada lepingu täitmisel huvide konflikti tekkimist.
3.2. Täitjal on õigus:
3.2.1. saada lepingu täitmise eest hankelepingus kokkulepitud ulatuses ja korras tasu;
3.2.2. kasutada lepingu täitmisel alltöövõtjaid, kooskõlastades selle eelnevalt kirjalikult
tellijaga. Alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest vastutab tellija ees täitja;
3.2.3. anda arve esitamise õiguse üle kolmandale isikule lepingu muudatust sõlmimata, kui
ta on tellijale esitanud sellekohase teate.
3.3. Tellija kohustub:
3.3.1. tasuma teenuse eest kokkulepitud ulatuses ja korras;
3.3.2. tagama lepingu täitmiseks täitjale ligipääsu vajalikule teabele ja keskkondadele;
3.3.3. tagama lepingu täitmiseks oluliste tellija hallatavate keskkondade olemasolu ja
toimimise.
3.4. Tellijal on õigus:
3.4.1. kontrollida igal ajal lepingu täitmist ja anda täitjale selleks kohustuslikke suuniseid;
3.4.2. keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei osutanud nõuetekohast
teenust kokku lepitud perioodil ja täitja rikkumine ei ole objektiivselt põhjendatud;
3.4.3. kaasata lepingu täitmiseks tellija teisi riigiasutusi informatsiooni andmisel, maksja ja/
või teenuskvaliteedi kontrollija rollis. Kolmanda osapoole kaasamine tellija poolt ei
ole käsitletav raamlepingu muutmisena riigihangete seaduse mõttes.
4. Raamlepingu hind
4.1. Raamlepingu maht summeeritakse kõikide täitjatega sõlmitud hankelepingute alusel.
4.2. Täitjal on õigus esitada e-arve kuupõhiselt, kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
Arvel tuleb märkida riigihanke nimetus, raamlepingu number, minikonkursi number, kui see
on võimalik ning kontaktisiku andmed.1
4.3. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva alates arve laekumisest.
5. Teenuse osutamine
5.1. Teenuse osutamise aluseks on sõlmitud hankeleping.
5.2. Tellija korraldab minikonkursse vastavalt tegelikule vajadusele ning raamlepingu partnerid
peavad olema valmis võimalike ajaliste pauside tekkimiseks teenuse tellimiste vahel.
Minikonkursse võivad iseseisvalt korraldada kõik Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse
1
Välisriigi pakkujad võivad esitada arve pdf-vormingus aadressil
[email protected], kui e-arve esitamine ei ole
võimalik.
3
kuuluvad asutused, täites kõik hankelepingust tulenevad kohustused iseseisvalt.
Hankelepinguid võivad koos sõlmida ka mitu tellijat, määratledes hankelepingus iga asutuse
konkreetsed rollid.
5.3. Lepingu sõlmimiseks esitab tellija raamlepingu partneritele kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis ettepaneku pakkumuse esitamiseks (korraldab minikonkursi) ja annab
mõistliku aja pakkumuse esitamiseks, arvestades teenuse keerukust ja pakkumuse
esitamiseks vajalikku aega.
5.4. Sõlmitava hankelepingu tehnilises kirjelduses määrab tellija teenuse sisu ja olulised
tingimused, milleks võivad mh olla raamhanke alusdokumentides teatavaks tehtud nõuded
meeskonnale, õigusele osutada müügi või hooldusteenust, kasutusjuhendile.
5.5. Minikonkursi läbiviimisel valib tellija majanduslikult soodsaima pakkumuse, hinnates
maksumust 100% ulatuses.
5.6. Minikonkursi tingimustes sätestatakse, kui mitme täitjaga sõlmitakse hankeleping.
5.7. Tellijal on õigus küsida vajadusel täiendavaid kinnitusi ja andmeid teenuse osutamiseks
vajalike eelduste olemasolu kohta.
5.8. Pakkumuse esitamisel tuleb järgida kõiki minikonkursi nõudeid ja tingimusi. Täitjal on õigus
minikonkursil seada osapooltele täiendavaid kvalifitseerimistingimusi ja/või esitada
raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihankest erinevaid tehnilise funktsionaalsuse
nõudeid teenuse osutamisele.
5.8.1. Tellijal on õigus seada minikonkursil täiendavaid kvalifitseerimisnõudeid kooskõlas RHS
§ 30 lõikega 10. Kvalifitseerimisnõudena võib hankija nõuda ISO 27001 sertifikaadi
olemasolu, mis tõendab, et pakkujal on sertifitseeritud infoturbesüsteem.
5.8.2. ISO 27001 sertifikaadiga samaväärseks loeb tellija ka ISKE turvaklassi K3T2S2
nõuetele vastavust, mille tõendamiseks peab täitja minikonkursil esitama vastava auditi
aruande.
5.8.3. Sertifikaadinõude minikonkursil täiendava kvalifitseerimisnõudena seadmisel on
hankijal õigus andmete turvalise töötlemise nõude täitmiseks nõuda, et hankelepingu
täidaks üks (ühis)pakkuja (vt RHS § 103) ning tuginemine ei ole lubatud.
5.9. Esitatud pakkumus peab olema jõus 4 kuud.
5.10. Täitjal on keelatud pakkumuse esitamisel kulusid ristsubsideerida ning esitatav
maksumus ei tohi olla eksitav.
5.11. Tellija avab pakkumused pärast minikonkursi kutses määratud tähtaega ja hindab kõiki
nõuetele vastavaid pakkumusi, milles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi minikonkursi
tingimustest, teatavaks tehtud hindamiskriteeriumite ja -metoodika alusel. Tellija ei hinda
pakkumusi, mis ei vasta minikonkursi tingimustele.
5.12. Kui pakkumus ei vasta minikonkursi tingimustele, lükatakse see tagasi.
5.13. Tellijal on õigus enne hankelepingu sõlmimist tunnistada minikonkurss omal algatusel
põhjendatud vajadusel kehtetuks, teavitades sellest raamlepingu partnereid.
5.14. Tellijal on õigus pakkumus tagasi lükata ja otsustada hankelepingut mitte sõlmida või
vastavalt raamlepingule minikonkurss kehtetuks tunnistada, kui:
5.14.1. pakkumus(ed) ei vasta tingimustele;
5.14.2. pakkumus(ed) ületavad eeldatavat maksumust;
5.14.3. tellija ei saa välisvahenditega seotud hankelepingu sõlmimiseks heakskiitu
täistaotlusele.
4
5.15.Tellija (või punktis 1.2 nimetatud asutus) sõlmib hankelepingu teenuse teostamiseks
vastavalt minikonkursi tingimustele ning teavitab minikonkursi tulemusest raamlepingu
partnereid. Täitja kohustub hankelepingu allkirjastama hiljemalt 3 tööpäeva jooksul
hankelepingu allkirjastamiseks saatmisest.
5.16. Täitjal on aega hankelepingu täimisega alustamiseks 30 päeva alates hankelepingu
allkirjastamisest, kui hankelepingu tehnilises kirjelduses ei sätestata teisiti.
6. Vigadest teavitamine ja veaparanduste teostamine
6.1. Tellija teavitab teenuse vigadest täitjat esimesel võimalusel, tehes kande teenuse
halduskeskkonda või muul kokkulepitud viisil. Tellija registreerib vea, märkides võimalusel
vea põhjuse, eeldatava vea parandamise tähtaja ning kriitilisuse ja suunab selle täitjale.
6.2. Täitja peab omalt poolt avastatud vigadest tellijat teavitada, tehes kande teenuse
halduskeskkonda või muul kokkulepitud viisil. Täitja registreerib vea, märkides võimalusel
vea põhjuse, eeldatava vea parandamise tähtaja ning kriitilisuse ning suunab selle tellijale.
Tellija määrab edasise lahenduse käigu.
6.3. Täitja garanteerib tellijale teenindusajal veakahtluste korral veaallika tuvastamiseks vajaliku
tasuta konsultatsiooni.
6.4. Täitja on kohustatud veaparanduse teostama vähima võimaliku aja jooksul.
6.5. Maksimaalsed lahendusajad ja vigade eristamise kriitilisuse astmed:
6.5.1. kriitiline viga –teenus või süsteem ei toimi ega ole kasutatav. Näiteks on andmed
rikutud; esineb kasutajasessioonide ebanormaalne katkemine; probleem mõjutab
süsteemi käideldavust ja andmete terviklikkust; mõjutatud on enamus tarkvara
kasutajatest; tõsine finantsmõju. Lahendusaeg 8 tundi;
6.5.2. häiriv viga – teenusega seotud probleem ei sega teatavate reservatsioonide järgimisel
igapäevast töötamist; mõjutatud ei ole kõik tarkvara kasutajad; väiksema tähtsusega
funktsionaalsused pole käideldavad, kasutatavad või süsteemi jõudlus on madalamal
maksimaalsest nõudest. Lahendusaeg 16 tundi;
6.5.3. pisiviga - väikesed puudused minimaalse mõjuga teenuse kasutajatele või klientidele;
kosmeetilised probleemid (ekraanikomponendid on nihkes, kuid see ei takista
komponendi eesmärgipärast kasutamist); pikaajaline vastukaalu kasutamine
kasutajatele vastuvõetav. Lahendusaeg 40 tundi.
6.5.4. Hankelepingus on võimalik vajadusel ette näha teistsugused kriitilisuse astmed ja
lahendusajad.
6.6. Kui veaparandus ei ole objektiivsetest asjaoludest tulenevalt võimalik maksimaalse
lahendusaja jooksul, kohustub täitja sellest tellijat informeerima kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis, näidates ära põhjused, miks veaparandus ei ole nimetatud aja jooksul
võimalik ning esitades tähtaja, mille jooksul täitja on reaalselt võimeline vea parandama.
6.7. Kui täitja poolt teenuse osutamisel esineb jätkuvalt vigu (teistkordne vigadega teenuse
osutamise alustamine), võib tellija otsustada, kas anda täitjale uus tähtaeg vigade
parandamiseks või kõrvaldada vead ise või kolmanda isiku kaasabil, vähendades täitjale
makstavat tasu võrdeliselt vigade parandamiseks tehtud kulutustega.
5
7. Intellektuaalne omand
7.1. Täitja kinnitab raamlepingu ja selle alusel sõlmitud hankelepingute allkirjastamisega, et talle
kuuluvad lepingu täitmiseks vajalikud autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse
omandi õigused, mis on vajalikud raamlepingu ja hankelepingute järgsete teenuse
teostamiseks ja õiguste loovutamiseks tellijale ning nende suhtes ei ole õigusi ega nõudeid
kolmandatel isikutel.
7.2. Tasu intellektuaalse omandi varaliste õiguste loovutamise ja litsentsi andmise eest sisaldub
hankelepingu hinnas.
7.3. Täitja loovutab tellijale lepingu täitmise käigus loodud kõik mistahes vormis teenuse tulemi
osad, mis puutuvad teenuse osutamisse, kõik autori varalised õigused ning annab lihtlitsentsi
autori isiklikele õigustele koos all-litsentsi andmise õigusega kogu autoriõiguste kehtivuse
ajaks ilma geograafiliste piiranguteta teenuse üleandmise hetkest, loobudes sellega
hankelepingu alusel üle antud originaalteoste osas õiguste kasutamisest.
7.4. Täitja tagab, et isiklikud õigused on ilma täitja nõusolekuta teostatavad muuhulgas
järgnevas ulatuses:
7.4.1. tellijal on õigus teenuse tulemit kasutada mis tahes eesmärgil ja viisil;
7.4.2. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teha üle antud teenuses
muudatusi ning neid täiendada;
7.4.3. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teenuse tulemit muuta või
teenusele lisada tellija või kolmandate isikute poolt loodud töid;
7.4.4. teenuse osutamisega tellijale kinnitab täitja, et teenus on üldsusele avaldamiseks
valmis.
7.5. Täitja tagab tellijale kõik vajalikud õigused hankelepingu täitmise käigus loodava
teenuskontrollimiseks, testimiseks ning süsteemi paigutamiseks ka ajal, mil teenuse
osutamist ette valmistatakse.
7.6. Täitja on kohustatud tagama intellektuaalse omandi õiguste (eeskätt autoriõiguste)
olemasolu ja kehtivuse, samuti nende ülemineku tellijale viisil, mis võimaldab tellijal
hankelepingu lõppedes üle võtta täitja funktsioonid.
7.7. Täitja kohustub lahendama kõikvõimalikud lepingujärgsete teenusega seotud
intellektuaalse omandi õigustest tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma töötajate
või koostööpartneritega, v.a. juhul, kui tarkvara või tarkvara osa litsentside soetamise
kohustus oli tellijal või kolmandal osapoolel. Juhul, kui eeltoodust tekib tellijale rahaline või
muu kohustus või juhul, kui tellija on kohustatud lõpetama hankelepingu alusel osutatud
teenuse kasutamise, on tellijal õigus nõuda täitjalt sellega kaasneva rahalise või muu
kohustuse täitmist ja/või samaväärse teenusloomist ilma täiendavat tasu nõudmata
võimalikult lühikese aja jooksul, hoidudes mistahes viivitustest tarkvara arendamises,
kasutuselevõtmises ja kasutamises tellija poolt.
7.8. Kõik tellijale kaasnevad otsesed ja kaudsed kahjud, mis tulenevad sellest, et kolmandal isikul
on või väidetavalt on varalisi või mittevaralisi intellektuaalsest omandist tulenevaid õigusi
hankelepingu alusel üle antavate intellektuaalse omandi objektide suhtes, kannab täitja.
7.9. Selles alapeatükis kirjeldatud õigused ja litsentsid loetakse tellijale lõplikult üle läinuks pärast
teenusvastuvõtmist.
6
8. Vastutus
8.1. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine
on vabandatav vääramatu jõu või muu objektiivse asjaolu tõttu. Nimetatud asjaolu esinemist
peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.
8.2. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, mis tuleneb tema poolt
hankelepingu täitmisse kaasatud isikute tegevusest.
8.3. Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole kohustuste
rikkumisest või kolmandate isikute tegevusest või tegemata jätmistest. Kui tellija viivitab
omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende kohustuste mittetähtaegne täitmine ei
võimalda täitjal omapoolseid kohustusi tähtaegselt täita, fikseeritakse teenuse üleandmise
tähtaja pikenemine vastava aja võrra. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes
sellele tugineda soovib.
8.4. Kohustuse rikkumisel on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid
õiguskaitsevahendeid vastavalt võlaõigusseadusele.
8.5. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud raamlepingu kogumaksumusega, kuid nimetatud
piirang ei kehti süülise rikkumise, intellektuaalomandiõiguse või andmekaitsealaste
kohustuste rikkumisel.
8.6. Tasu maksmisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud
määras konkreetse teenuse eest maksmisele kuuluvast tasust iga tasumisega viivitatud
kalendripäeva eest. Viivise maksimaalne määr on 25% konkreetse teenuse eest tasumisele
kuuluvast kogusummast. Viivise nõue tuleb esitada allkirjastatult.
8.7. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda, kus
osutatav teenus ei vasta osaliselt või täielikult lepingu tingimustele, sh kokkulepitud
veaparandusteenuse tingimustele või esineb muid täitja poolseid lepingu rikkumisi.
8.8. Kui täitja rikub lepingulist kohustust, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille
suuruseks on 200 eurot iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25%
hankelepingu kogumaksumusest.
8.9. Juhul kui täitja poolsetest viivitustest tingitult ei ole teenuse kasutuselevõtt enam realistlik
või vajalik, on tellijal õigus hankelepingust taganeda vastavalt võlaõigusseaduse § 116 lõikele
1 ning täitja on kohustatud tegema juba makstud osa eest tellijale tagasimakse.
8.10. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue 10
000 eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise hankelepingu rikkumise korral ei pea tellija
määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat
tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus hankeleping üles öelda või hankelepingust
taganeda.
8.11.Oluline rikkumine on lisaks võlaõigusseaduses sätestatule mh järgnev:
8.11.1. mõjuva põhjuseta hankelepingu sõlmimata jätmine või täitmisele mitte asumine;
8.11.2. teenuse katkestused;
8.11.3. valeinfo esitamine;
8.11.4. hankelepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid, intellektuaalse
omandi õigused) puudumine;
8.11.5. intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine;
8.11.6. korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei vasta
kokkulepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma tellija eelneva
vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta;
7
8.11.7. konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine;
8.11.8. lepingujärgsete kohustuste korduv (vähemalt kahel korral) täitmata jätmine;
8.11.9. tähtaegselt lepingu täitmata jätmine selliselt, et lepingu eesmärgi täitmine ei ole
enam tähtaegselt realistik ja/või täitja poolse tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole
võimalik enam kasutada hankelepingu rahastamiseks ettenähtud vahendeid;
8.11.10. lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule vastavat
lepingumuudatust sõlmimata.
8.12. Teenuse kasutamisega jätkamine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust
lepingu rikkumise eest.
8.13.Kui täitja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse
vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus täitjalt tagasi nõuda
mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
8.14. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui
3 kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude aluseks olevast
asjaolust. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat selle maksmise kohustusest
enne vastava kohtuotsuse jõustumist.
8.15. Täitja on kohustatud leppetrahvi tasuma 14 kalendripäeva jooksul alates tellija poolt
vastava nõude esitamisest, kui leppetrahvi nõudes ei ole määratud teisiti.
8.16. Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale lepingu täitmise eest
tasumisele kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata leppetrahvi tasumise
kohustust.
9. Konfidentsiaalsuskohustus
9.1. Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele isikutele
ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat informatsiooni, mis on saadud teiselt poolelt
lepingu täitmise käigus või muul viisil või juhuslikult.
9.2. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija infosüsteemide kaitseks
organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, lähtudes muuhulgas kehtivatest
õigusaktidest.
9.3. Juhul, kui lepingu täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine, lepivad
pooled isikuandmete töötlemise tingimused kokku isikuandmete töötlemise lepingus (lisa 3),
juhindudes isikuandmete kaitse üldmääruse2 artiklis 28 kirjeldatust.
9.4. Konfidentsiaalne informatsioon on igasugune teave (sh ärisaladus, isikuandmed, lepingute
andmed, infosüsteemid, turvasüsteemide kirjeldused, riistvara ja tarkvara kirjeldused,
pakkumused, kasutatavad tehnoloogiad, spetsifikatsioonid jms), mis on saadud seoses
lepingu täitmisega ja mille sattumine kolmandate isikute kätte võib pooltele põhjustada
turvariske või majanduslikku kahju või kolmandate isikute (eelkõige tellija klientide) eraelu
puutumatuse rikkumist. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust.
9.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei ole teave, mille avalikustamise kohustus tuleneb
õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled on andnud nõusoleku.
9.6. Täitjal ei tohi tegeleda lepingu osas avalike suhetega ning anda teateid pressile,
elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija
eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul.
2
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/679.
8
9.7. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on
lepingu täitmisega seotud ja tagavad, et need isikud oleksid konfidentsiaalsuskohustusest
teadlikud. Pooled nõuavad nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut
täitmist.
9.8. Pooled ei kasuta lepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni
oma huvides ega muul eesmärgil, kui lepingu täitmiseks.
9.9. Täitja on teadlik, et lepingud ja kokkulepped on avalikud, v.a osades, mis on avaliku teabe
seadusest tulenevatel alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või märgitud täitja
poolt ärisaladuseks.
9.10. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik kahjud,
mis sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid, sõltumata sellest, kas
rikkumine pandi toime lepingu kehtivuse ajal või lepinguliste kohustuste lõppemise järgselt.
9.11.Konfidentsiaalsuskohustus kehtib tähtajatult.
10. Raamlepingu kehtivus
10.1.Raamleping jõustub sõlmimisel.
10.2. Hankelepingud tuleb sõlmida raamlepingu kehtivuse ajal, kuid võivad kehtida kauem.
Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutele kohalduvad raamlepingu tingimused,
olenemata raamlepingu kehtivusest.
10.3.Tellija võib raamlepingu kehtivust pikendada kuni uue raamlepingu ja selle alusel
hankelepingu sõlmimiseni.
10.4. Raamlepingut muudetakse pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega raamlepinguga
samas vormis, arvestades riigihangete seaduses toodut.
10.5. Kui mõni lepingu tingimus peaks osutuma osaliselt või täielikult kehtetuks või
täitmisele mittepööratavaks, ei mõjuta see teiste lepingu tingimuste kehtivust ning lepingu
ülejäänud tingimused jäävad kehtima ja täitmisele pööratavaks. Sel juhul võimalusel
asendatakse kehtetu või täitmisele mittepööratav tingimus õiguslikult kehtiva tingimusega,
mis on sisult võimalikult lähedane poolte kavatsustele ja kehtetu tingimuse majanduslikule
mõjule.
10.6. Täitjal ei ole õigust raamlepingut või sellest tulenevaid kohustusi üle anda
kolmandatele isikutele, välja arvatud riigihangete seaduses ette nähtud alustel. Kolmas isik
on mistahes füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole selle raamlepingu pooleks.
10.7. Tellija võib raamlepingu igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades täitjale 60 päeva ette.
Raamlepingu ülesütlemine ei muuda automaatselt kehtetuks selle alusel varem sõlmitud
hankelepinguid.
10.8. Tellijal on õigus raamleping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda
riigihangete ja/ või võlaõigusseaduses sätestatud alustel või kui täitja on oluliselt
raamlepingut rikkunud või juhul, kui täitja
10.8.1. suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
10.8.2. pankrot on välja kuulutatud;
10.8.3. täitja varad arestitakse;
10.8.4. täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see muudab
hankelepingu nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks.
9
10.9. Lepingu lõppemisel mistahes alusel ja põhjusel on täitja kohustatud tellijale üle
andma kogu tööga seotud informatsiooni ja dokumentatsioon (nii digitaalselt kui
paberkandjal, samuti informatsiooni, mida ei ole salvestatud eelnimetatud infokandjatele).
Üleantav info ja dokumentatsioon peab olema süstematiseeritud. Täitja on kohustatud
andma ammendavad selgitused eelkirjeldatud informatsiooni haldamise ja kasutamise
kohta, tehes seda tellija nõudmisel kirjalikult.
11. Teadete edastamine ja kontaktisikud
11.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel, lähtudes kodukorra tingimustest selle
olemasolul. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse
teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise
kellaajal.
11.2.Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud
digiallkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt. Informatiivset teadet võib edastada ka
telefoni teel. Informatiivseks loetakse teade, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi.
11.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui
teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja
postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva.
11.4.Tellija kontaktisik(ud) on: Alo Roots, telefon 55643598, e-post:
[email protected] või
tema asendaja;
11.5. Täitja kontaktisik(ud) on: Karinee Hool, turundusspetisalist, telefon 56928524, e-post:
[email protected] või tema asendaja;
11.6.Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja juhiseid oma
pädevuse piires, anda nõusolek meeskonnaliikme vahetamiseks, kontrollida teostatud
lepingu kvaliteeti, anda lepingu ese üle ja võtta vastu ning allkirjastada akt.
11.7. Kontaktisiku muutumisest teavitab pool kirjalikult teist poolt viivitamatult.
12. Lõppsätted
12.1.Raamlepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,
antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.
12.2. Raamlepingule kohaldub Eesti õigus. Kuivõrd tegemist on segatüüpi lepinguga, siis
lisaks üldistele lepingulistele õiguskaitsevahenditele tuleb arvestada ka seadusest tulenevaid
õiguskaitsevahendeid, mida kasutatakse vastavalt rikkumise olemusele kas VÕS peatükk 35
või 36 alusel.
12.3.Raamlepinguga reguleerimata küsimustes või olukorras, kus mõni lepingu säte on vastuolus
seadusega, lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest.
13. Lisad (ei allkirjastata)
13.1. Lisa 1 – Hankelepingu projekt;
13.2.Lisa 2 – Tehniline kirjeldus;
13.3. Lisa 3 – Isikuandmete töötlemise tingimused;
13.4.Lisa 4 – Pakkumus.
10
14. Poolte allkirjad
Tellija: Täitja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
11