Kiri

Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) SELETUSKIRI SISUKORD I ÜLDOSA ......................................................................................................................... 3 II SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 4 2.1 Töö eesmärk ..................................................................................................................... 4 2.2 Ülevaade projekteeritud ehitistest .................................................................................... 4 2.3 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................... 5 III ASENDIPLAAN ............................................................................................................. 6 IV ARHITEKTUUR ............................................................................................................ 7 4.1 Tanklahoone ja Ehitisregistris kajastamist vajavate rajatiste tehnilised näitajad ............. 7 4.2 Arhitektuurne üldlahendus ............................................................................................... 7 4.3 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid ............................................ 8 4.4 Hoone piirdekonstruktsioonid ja pinnakatted ................................................................... 8 4.5 Invanõuded ..................................................................................................................... 12 V KONSTRUKTSIOONID .............................................................................................. 12 5.1 Kasutatavad normdokumendid ....................................................................................... 12 5.2 Üldinfo ............................................................................................................................ 13 5.3 Ehitusgeoloogia .............................................................................................................. 13 5.4 Koormused...................................................................................................................... 13 5.5 Arvutusskeemid ja arvutusmetoodika ............................................................................ 14 5.6 Kandekonstruktsioonid ................................................................................................... 14 VI RAJATISED.................................................................................................................. 16 6.1 Käsipesula ....................................................................................................................... 16 6.2 Veokite tankurisaar ......................................................................................................... 17 6.3 Gaasimahuti ja tankurid .................................................................................................. 18 6.4 Hinnapost, lipumastid, reklaamplakatid ja viidad .......................................................... 18 6.5 Väikerajatised ja -seadmed ............................................................................................. 18 VII TULEOHUTUS ............................................................................................................ 18 7.1 Kasutatavad normdokumendid ....................................................................................... 18 7.2 Tuleohutusnäitajad.......................................................................................................... 19 7.3 Tuletõkkesektsioonid, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass.............. 19 7.4 Evakuatsioonilahendus ................................................................................................... 19 7.5 Tuleohutuspaigaldised .................................................................................................... 20 7.6 Tehnosüsteemide tuleohutus........................................................................................... 21 7.7 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ja väline tulekustutusvesi .................................. 21 VIII ENERGIATÕHUSUS ................................................................................................... 21 8.1 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................. 21 8.2 Üldinfo ............................................................................................................................ 22 Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 1 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) IX KÜTE, JAHUTUS JA VENTILATSIOON .................................................................. 22 9.1 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................. 22 9.2 Sise-ja väliskeskkonna arvutuslikud parameetrid........................................................... 23 9.3 Küte ................................................................................................................................ 23 9.4 Jahutus ............................................................................................................................ 23 9.5 Ventilatsioon ................................................................................................................... 24 X VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ................................................................ 24 10.1 Aluseks võetud normdokumendid ................................................................................ 24 10.2 Arvutuslikud vooluhulgad ............................................................................................ 24 10.3 Veevarustus .................................................................................................................. 25 10.4 Reoveekanalisatsioon ................................................................................................... 25 10.5 Sademeveekanalisatsioon ............................................................................................. 25 XI ELEKTER JA NÕRKVOOL ........................................................................................ 25 11.1 Tugevvool ..................................................................................................................... 26 11.2 Nõrkvoolupaigaldis ...................................................................................................... 30 XII TEHNOLOOGIA JA RISKIANALÜÜS ...................................................................... 33 XIII JÄÄTMEKÄITLUS ...................................................................................................... 33 Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 2 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) I ÜLDOSA Projekti nimetus Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt, töö nr 2020-09 Projekti staadium Eelprojekt Projekti eesmärk Anda alus tanklakaupluse ja sellega kaasnevate maapealsete rajatiste ehitamiseks Metsvindi tee 3 kinnistule Haljala alevikus Hoone nimetus kaubandushoone 12311 Kinnistu andmed Lähiaadress Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond Katastritunnus 19002:003:0167 Kinnistu omanik AS AQUA MARINA Tellija andmed Tellija AS AQUA MARINA E-kiri [email protected] Telefon +372 6 100 105 Aadress Võru tn 79, 50112 Tartu Peaprojekteerija andmed Ettevõte Weidenberg OÜ (registrikood 11500125) Telefon +372 508 2249 E-kiri [email protected] Juriidiline aadress Toome 3, 63303 Põlva Postiaadress Raekoja plats 1 / Ülikooli 7, 51003 Tartu Majandustegevusteated Projekteerimine (EEP001430) Omanikujärelevalve (EEO001982) Ehitise audit (EEK000638) Ehitusprojektide ekspertiiside tegemine (EPE000519) Ehitamine (EEH005934) Elektritööd (TEL001805) Vastutav spetsialist Jiri Tintera Projektijuht Mihkel Lember Projekteerijad Mihkel Lember, Grete Grünberg Telefon +372 5669 7013 E-kiri [email protected] Ehitusgeodeetiliste uurimistööde Metricus OÜ töö nr 20G8444 „Metsvindi tee 3, Olerexi andmed tankla projekteerimise geodeetiline alusplaan“. Koostatud juunis 2020. Ehitusgeoloogiliste uurimistööde - andmed Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 3 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) Käesolev projektiosa kirjeldab kavandatava tanklahoone, rajatava käsipesula ja muude maapealsete uute rajatiste arhitektuurset ilmet ja ehituspõhimõtteid. Ülejäänud teenindusjaam-tankla toimimiseks vajalikud hoonevälised ehitised tuleb lahendada eraldi projektidena (vertikaalplaneerimise osa, tehnoloogia osa, riskianalüüs, vedelgaasi tankla tehniline osa). II SISSEJUHATUS 2.1 Töö eesmärk Käesolev ehitusprojekt on koostatud Tallinn-Narva maantee ääres asuvale Metsvindi tee 3 kinnistule tankla-teenindushoone, käsipesula ja muude kaasnevate maapealsete rajatiste ehituseks. Projekteerimise käigus arvestati alal kehtiva detailplaneeringuga, kavandatava hoone kaugusega maanteest, krundi kujuga, tellija soovidega ja lähiümbruse olemasoleva olukorraga. Kavandatava hoone koosseisu kuuluvad kauplusehoone, hoonet teenindavad abiruumid ja autopesula. Projekteeritava hoone gabariitmõõdud on 27,4 x 11,7 x 5,4 m. Teenindusjaam-tankla koosseisu kuuluvad suuremad rajatised on hoonest eraldiseisev varikatus koos sõiduautode tankurisaartega (rajatise gabariitmõõdud 19,5 x 12,3 x 5,4 m), hoonest ja varikatusest lõunas asuv veokite tankurisaar koos satelliittankuriga, käsipesula nii sõiduautode kui veokite pesuks (rajatise gabariitmõõdud 8,4 x 6,5 x 4,6 m), maapealne 10 m3 vedelgaasimahuti tankuri ja varikatusega hoonest põhjas ning CNG seadmete konteinerid ning tankur koos varikatusega hoonest läänes. Projekteeritavate rajatisi on täpsemalt kirjeldatud peatükis 6. Lisaks on hoone idaküljele ette nähtud sillutiskividest terrass koos välimööbli ja päikesevarjuga. Välimööblikomplektid on kavandatud ka hoonest edelas asuvale sillutatud alale, mis eraldab veokite parkla osa ülejäänud platsist. Krundi serva hoonest läänes on ette nähtud ka jäätmekonteinerid. Hoone elueaks on planeeritud 50 aastat (klass D), hoonesisestel tehnosüsteemidel 20 aastat (klass E), välistrassided, platsidel ja teedel 20 aastat (klass E), käsipesulal 20 aastat (klass E). Käesoleva projekti seletuskiri, joonised jm projektiga seotud dokumendid moodustavad ühtse terviku ning neid tuleb käsitleda koos. Vastuolude esinemisel erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ning seejärel muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest. Kui need ei võimalda üheselt määratleda tööliigi ulatust, ehituslikku teostatavust või nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist pöörduma projekteerija või tellija poole täiendava informatsiooni hankimiseks 2.2 Ülevaade projekteeritud ehitistest Projekteeritav hoone:  Tanklakauplus koos autopesulaga (ehitisealune pindala 322,1 m2) – tanklakompleksi keskseks ehitiseks on krundi keskosas paiknev projekteeritud kauplusehoone, mis koosneb müügisaalist koos abiruumidega ja sellega külgnevast autopesulast. Hoone gabariitmõõdud on 27,4 x 11,7 x 5,4 m. Projekteeritud rajatised:  Sõiduautode tankurisaari kattev varikatus (ehitisealune pind 239,6 m2) – kauplusehoonest eraldiseisev varikatus katab kütusetankuritega tankimisplatsi sõiduautode tarbeks. Rajatise gabariitmõõdud on 19,5 x 12,3 x 5,4 m. Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 4 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)  Käsipesula (ehitisealune pind 54,6 m2) nii sõiduautode kui ka veokite tarbeks on projekteeritud hoonest põhja. Rajatise gabariitmõõdud on 8,4 x 6,5 x 4,6 m.  Veoautode tankurisaar (ehitisealune pind 9,3 m2, valgustiposti kõrgus 3,7 m) on projekteeritud hoonest lõunasse ning sisaldab betoonsaart koos veokite tankurite, kütuse laadimiskastide ja tuulutustorude ning valgustipostiga.  Gaasitankur ja LPG-mahuti (ehitisealune pind 30,0 m2, varikatuse kõrgus 3,2 m) – tanklahoonest põhjas asuva haljasala serva on projekteeritud betoonalusel gaasitankur koos maapealse 10 m3 LPG-mahutiga.  CNG seadmete konteinerid (ehitisealune pind 39,0 m2, kusjuures ühe konteineri gabariitmõõt ca 2,5 x 6,0 x 2,6 m) – krundi lääneservas asuva haljasala serva on projekteeritud betoonalusel CNG seadmete konteinerid. Lisaks asub konteineritest põhjas betoonalusel maksepost koos varikatusega (varikatuse kõrgus 3,2 m).  Sisse- ja väljasõiduviidad (kõrgus 1,4 m) – kinnistu mõlema juurdepääsu juurde paigutatakse valgustatud sisse- ja väljapääsuviidad.  Väliterrassid – betoonkividest väliterrassid asuvad hoonest idas ja edelas. Väliterrassidel asuvad puidust ja betoonist mööblikomplektid koos päikesevarjudega. Idapoolsel väliterrassil asuvad lisaks välimööblile ka metalltorudest jalgrattahoidjad (3 tk ehk 6 kohta).  Tolmuimeja ja rehvirõhuseade asuvad hoone lääneküljel, mõlema seadme alla on paigaldatud ümbritseva sillutiskiviga ühes tasapinnas olev betoonsaar.  Elektriautode laadimispunktid (2 laadimisseadet, 4 parkimiskohta) rajatakse krundi kaguossa.  Valgustimastid (kõrgus 10 m) paigutatakse kogu krundi perimeetrile, täiendava valgustuse tagavad hoone fassaadidele ja kõigi varikatuste alla paigutatavad valgustid.  Lipumastid (kõrgus 8 m) – lipumastid paigaldatakse hoonest lõunas asuva haljasala serva (varikatuse tsentrisse).  Gaasiballoonide kapp – gaasiballoonide kapp paigaldatakse hoonest põhja, vedelgaasimahuti kõrvale.  Hinnapost (kõrgus 12 m) – hinnapost paigaldatakse krundi kagunurka.  Reklaamplakatid (6,0 x 2,5 m) – reklaamplakat paigaldatakse krundi teravatipulisse läänenurka. Täpsemad rajatiste asukohad ja krundi plaaniline lahendus (sh juurdepääsuteede, parkimiskohtade, inforajatiste ning autode korrastamisteenuste asukohad; haljastus; vajalikud krundisisesed ja -välised ühendused tehnovõrkudega; kaitse- ja piiranguvööndid) on näidatud asendiplaanil (joonis 4.1). 2.3 Aluseks võetud normdokumendid • Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015. a • Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ • Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 a määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ • Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ • EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ • EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ • EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest“ Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 5 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) III ASENDIPLAAN Projekteeritud hoone asub Haljala alevikus Haljala vallas Lääne-Viru maakonnas Tallinn-Narva maantee põhjaservas. Projekteeritud ristkülikukujuline hoone asetseb krundi keskosas; krundile juurdepääsuks ja tankla-teenindusjaama toimimiseks rajatakse krundi põhjaküljele kaks juurdepääsuteed. Nii sõidu- kui ka veoautode tankimine hakkab toimuma kauplusehoone esisel platsil ehk hoone lõunaküljel. Käsipesula on kavandatud hoonest põhja nii, et sisse- ja väljasõit käsipesulasse saaks toimuda ringliiklusena ning tekiks ka piisav ooteala pesula järjekorras ootavatele autodele. Tankla toimimiseks ja sõidukite liiklemiseks kaetakse olemasolev haljasala vajalikus mahus asfaltkattega. Krundil puuduvad olemasolevad katendid. Asfaltkatendi rajamiseks likvideeritakse krundil asuvad olemasolevad puud. Hoone ümber rajatakse betoonkivist sillutisriba, betoonkiviga sillutatakse ka sõiduautode ja veokite tankimisalad, mis piiratakse betoonist äärekividega. Hoonest edelasse on liikluse reguleerimiseks kavandatud betoonist äärekiviga piiratud pooleldi sillutatud ja pooleldi madalhaljastusega kaetud saar. Sillutatud alal asuvad välimööblikomplektid, haljastusega alale istutatakse põõsad (kurdlehine kibuvits ehk Rosa rugosa). Kauplusehoone idaküljele rajatakse betoonkivist sillutisele puitpiirdega väliterrass koos välimööbliga ning kolm terastorust mugavat jalgrattahoidjat, st 6 parkimiskohta ratastele. Väliterrass koos välimööbliga on kavandatud ka veokite parkimiskohtade äärsel haljastatud eraldussaarel. Hoonest põhjas asuva haljasala serva paigaldatakse eraldiseisev LPG tankur koos väikese varikatuse ja gaasimahutiga. Samasugune eraldiseisev betoonalusel varikatusega tankur paigaldatakse ka CNG tarbeks krundi lääneserva, CNG seadmete konteinerite lähedusse. Kauplusehoone idaküljele paigaldatakse vaibakloppimise rest, rehvirõhuseade ja tolmuimeja. Krundiga külgneva Tallinn-Narva maantee äärsele haljasalale on projekteeritud 3 lipumasti (kõrgus 8 m), mis paigutatakse rajatava varikatuse tsentrisse. Krundi kagunurka on projekteeritud hinnapost (kõrgus 12 m). Täiendavalt rajatakse krundi juurdepääsuteede juurde sisse- ja väljasõiduviidad. Krundi teravatipulisse läänenurka paigaldatakse reklaamplakat mõõtudega 6,0 x 2,5 m. Mitmed reklaampinnad on ette nähtud ka hoone fassaadidel. Paigaldatavad reklaamid peavad vastama reklaamiseaduses ja Haljala valla eeskirjades sätestatule. Kogu rajatava platsi perimeetrile rajatakse mastidel välisvalgustus. Hoone lähiümbruse valgustus tagatakse hoone fassaadidele ja varikatuste alla kinnitatavate valgustitega. Krundile on kavandatud kokku 30 sõiduautode parkimiskohta, sh 1 invaliidi parkimiskoht, mis on paigutatud võimalikult lähedale hoone sissepääsule. Mugav juurdepääs neist hooneni on tagatud madaldatud äärekivide ja sillutise kaldpindadega. Krundi lääneossa on veokitele kavandatud 14 parkimiskohta. Lisaks sõiduautode- ja veokite parkimiskohtadele, on krundil ette nähtud ka parkimiskoht bussile (1 koht) ja laadimispunktid elektriautodele (4 kohta). Lisaks tähistatakse hoone tagumisel küljel pesula järjekorra ala (4 kohta), hoone lääneküljel kohad tolmuimeja, vaibakloppimisstendi ja rehvirõhuseadme kasutamiseks (2 kohta) ning koht CNG tankuri kasutamiseks (1 koht). Jäätmekonteinerid paigutatakse rajatava asfaltplatsi lääneserva. Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 6 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) Ehitus on kavandatud üheetapilisena. Hoone kõrgus ±0.000 = 77,90 m abs. Asendiplaaniline ülevaade on antud asendiplaanil (joonis 4.1). IV ARHITEKTUUR 4.1 Tanklahoone ja Ehitisregistris kajastamist vajavate rajatiste tehnilised näitajad Tanklahoone Varikatus Gaasitankla Käsipesula Hinnapost Reklaamplakat (rajatis) (rajatis) (rajatis) (rajatis) (rajatis) Ehitisealune 322,1 m2 239,6 m 2 30,0 m 2 54,6 m 2 0,9 m 2 0,1 m2 pind Maapealse osa 322,1 m2 239,6 m2 30,0 m2 54,6 m2 0,9 m2 0,1 m2 alune pind Maapealsete 1 0 0 0 0 0 korruste arv Maa-aluste 0 0 0 0 0 0 korruste arv Absoluutne 83,3 m - 22,2 m 24,4 m - - kõrgus Kõrgus 5,4 m 5,4 m 3,2 m 4,6 m 12,0 m 2,5 m (maapinnast) Pikkus 27,4 m 19,5 m 10,0 m 8,4 m 2,9 m 6,0 m Laius 11,7 m 12,3 m 3,0 m 6,5 m 0,3 m - Sügavus 0 0 0 0 0 0 2 2 Suletud netopind 290,3 m - - 13,8 m - - (kasulik pind) Köetav pind 290,3 m2 - - - - - 3 3 Maapealse osa 1 453 m 187 m - - - - maht Maht 1 453 m3 187 m3 - - - - Üldkasutatav 0 m2 - - - - - pind Tehnopind 14,7 m2 - - 13,8 m2 - - 2 Mitteeluruumide 275,6 m - - - - - pind Eluruumide 0 m2 - - - - - pind Eluiga 50 aastat 20 aastat 20 aastat 20 aastat 20 aastat 20 aastat 4.2 Arhitektuurne üldlahendus Ühekorruseline lamekatusega tanklahoone koosneb suurest müügisaalist ja autopesulast ning neid teenindavatest abiruumidest nii klientide (inva- ja tava-WC), personali kui kauba jaoks. Hoone ette rajatakse 4 sõiduautode tankurisaart ja nende kohale eraldiseisev varikatus. Hoone ja rajatiste välimus lähtub Olerexi korporatiivimagost. Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 7 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) Hoone välispiirde moodustavad: • Kaupluse osas viimistlusplaatidega kaetud 120 mm kihtpaneelist seinad teraskarkassil, pesula osas viimistlusplaatidega kaetud 190 mm väikeplokist ja soojustusega seinad • Avatäited, sh alumiiniumraamidega klaasfassaad • SBS-kattega soojustatud lamekatus teraskarkassil Hoone välisviimistluse värvilahendused ja materjalid (täpsemalt vt jooniseid): • Hoone fassaadid kaetakse 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (pikisuunas pooleks lõigatud tehase standardmõõdus 6 x 1300 x 2800 mm plaat, toon 0027 „prado agate grey“) fassaadiplaatidega, vuuk 5 mm, plaatide aluspind mustaks värvida või katta musta teibiga, plaadid paigaldada plaatidega sama tooni võimalikult väikese peaga kinnitusvahenditega • Suurema osa kaupluse esiseinast (idafassaad) ja poole põhjafassaadist moodustab alumiiniumraamidega klaassein, osaliselt on klaasid taustvärvitud tumehalliks (RR23) Varikatuse välisviimistluse värvilahendused ja materjalid (täpsemalt vt jooniseid): • Varikatuse tugipostid – katteplekk, läikiv kollane (Pantone 109 / RAL 1021) • Varikatuse servamooduli metallist ülemine osa - kollane (Pantone 109 / RAL 1021), servamooduli alumine plastist osa – oranž. Kütusetankurite varikatusel on 780 mm kõrge moodul, gaasitankuril 600 mm serv. • Varikatuste alumine külg Ruukki CL20 metall-lamellidest – hõbedane (RR40) Kõik muud metallpinnad (plekkliistud, avatäidete raamid, ukselehed jms) ning võimalusel ka tehnoseadmed katusel – tervikuna tumehallid (RR23); erandina abiruumi tõstuks seest RAL 9002 ning pesula mõlemad uksed tehasetooni hõbedased. Reklaampindade ja viitade taustad on üldjuhul kollased (Pantone 109 / RAL 1021). Märkus: varikatuste postide katteplekid ja servamoodulid ning muud reklaamelemendid kuuluvad reklaami töövõttu, mitte ehituse alla. Hooneväliste teenindusjaam-tanklat teenindavate rajatiste arhitektuurse ilme lahendus on osa hoone arhitektuursest ehitusprojektist. 4.3 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid Hoone sisekliima vastavalt EVS-EN 16798-1:2009 "Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast". 4.4 Hoone piirdekonstruktsioonid ja pinnakatted 4.4.1 Vundament Hoone kaupluse osale ja tankurite varikatusele rajatakse postvundamendid, hoone pesula osa saab aga lintvundamendi. Sokkel soojustatakse EPS soojustusplaatidega ja kaetakse väljast tsementkiudplaadiga. 4.4.2 Põrand pinnasel ja pinnase kohal Põrand pinnasel kaupluse osas, U = 0,37 W/(m2·K): • Siseviimistluseks täismass-põrandaplaat • Monoliitne RB plaat 80 mm • Niiskustõkkekile 0,2 mm (ülekattega ja teibitult) • EPS 100 soojustusplaat 100 mm Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 8 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) • Tihendatud killustikalus 150 mm • Geotekstiil • Tihendatud liivalus 150 mm • Pinnas Põrand pinnasel pesula osas, U = 0,37 W/(m2·K): • Pinnakõvendi kiht hõõrdemassina • Monoliitne RB plaat 150 mm • Niiskustõkkekile 0,2 mm (ülekattega ja teibitult) • EPS 200 soojustusplaat 100 mm • Tihendatud killustikalus 150 mm • Geotekstiil • Tihendatud liivalus 150 mm • Pinnas Pesula põrandal on 1-2% kalded ruumi keskele, kus asub ühesuunalise pikikaldega tehnoloogiline kanal (vt joonised). Sokkel kaupluse osas, U = 0,45 W/(m2·K): • Tsementkiudplaat 8 mm • SPU AL soojustus 50 mm • RB soklipaneel teraskarkassi vahel vastavalt EK osale Sokkel pesula osas, U = 0,31 W/(m2·K): • Tsementkiudplaat 8 mm • EPS 120 perimeeter soojustusplaat 100 mm • Õõnesplokk 190 mm 4.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Hoone kaupluse osa ning tankurite varikatust kannavad teraspostid ning terasfermid ja –talad; hoone pesula osa seinad väikeplokist ning katusekandjaks RB-paneelid. 4.4.4 Trepid - 4.4.5 Vahelaed Hoone müügisaali rippvahelagi rajatakse terasfermidele kinnitatud viimistletud vahelaeplaatidest. 4.4.6 Katused, katuslaed, nende soojustehnilised näitajad Hoonele rajatakse soojustatud sisemise äravooluga lamekatused, katusekalle mitte laugem kui 1:50. Hoone katuslagi kaupluse osal, U = 0,15 W/(m2·K): • 2 x bituumenrullmaterjal, klass TL 2 • Tuulutussoonega kõvavill-soojustusplaat Isover OL-TOP 30 mm või analoog • EPS soojustusplaat 200 mm (kõik läbiviigud plaadist ümbritseda 200 mm tulekindla mineraalvillaga) • Kõvavill-soojustusplaat Isover OL-TOP 30 mm, Paroc ROS 30 või analoog • Aurutõke, kokku sulatatud ülekatetega bituumenrullmaterjal • OSB 8 mm (vastavalt EK-osale) • Ruukki kandev profiilplekk (vastavalt EK-osale) • Terasfermid või –talad (vastavalt EK-osale) Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 9 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) Hoone katuslagi pesula osal, U = 0,22 W/(m2·K): • 2 x bituumenrullmaterjal (klass TL2) • Tuulutussoonega jäikvill-soojustusplaat OL-TOP 30 mm või analoog • Põhisoojustus EPS 60 soojustusplaat 150 mm, katuse kalded antakse täiendava soojustusega (kõik läbiviigud ümbritseda 200 mm laiuselt tulekindla mineraalvillaga) • Aurutõke - kokku sulatatud ülekatetega bituumenrullmaterjal • 200 mm RB õõnespaneel (täpsem lahendus antakse EK osas) • Klaaskiud-kihtpaneelist valge kõrgläikega laeplaat 10 mm, kinnitus tootja juhendi järgi kas liimides või karkassil Katuse pealispinnale käivad välised tehnoseadmed (ventilatsiooniagregaadid jm) paigaldada 1000 x 1000 x 30 mm veekindlast vineerist plaatidele. 4.4.7 Välisseinad Hoone kaupluseosa seinad, v.a klaasfassaad, U = 0,13 W/(m2·K): • Välisviimistluseks 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (toon 0027) fassaadiplaat, vuuk 5 mm, plaatide aluspind mustaks (värv või spetsiaalne teip) • Vertikaalne terasroov 20 mm • Kihtpaneel 120 mm, näiteks Ruukki SP2E PIR / SP2E PU või analoog • Terasest nelikantpostid vastavalt EK-osale Välisseinale lisandub sisekihtidena müügisaalis ja WC-des kandva karkassi vahele katteks: • Teras- või puitkarkass 150 mm (vastavalt kandva terasposti läbimõõdule) ja kivivill-täide • OSB 12 mm (võimaldab seinale kinnitada riiuleid-kappe) • Kipsplaat 13 mm • Siseviimistluskiht Sama ehitusega sisekihid katavad müügisaalis ka klaasfassaadi taustvärvitud osa. Hoone pesula osa seinad, U = 0,30 W/(m2·K): • Välisviimistluseks 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (toon 0027) või Gentaş fassaadiplaat, vuuk 5 mm, plaatide aluspind mustaks (värv või spetsiaalne teip) • Vertikaalne terasroov 20 mm • Isover RKL-31 FACADE tuuletõkkeplaat 30 mm, kõik liited teipida • Mineraalvill karkassil/termoroovil 100 mm • Õõnesplokk 190 mm (vastavalt EK-osale) • Siseviimistluskiht (pesula seintel klaaskiud-kihtpaneelist valge kõrgläikega laeplaat 10 mm, kinnitus tootja juhendi järgi kas liimides või karkassil) 4.4.8 Siseseinad Siseseinad üldjuhul 115 mm, näiteks Gyproci tüüpsein või analoogne lahendus: • Alusvöö põrandal ja laes GypSteel SK 66/37 või SK 66/60 • Püstkarkass GypSteel LR 66/40, samm 600 mm • Kummalgi pool OSB 12 mm • Kummalgi pool Gyproc-kipsplaat 12,5 mm või Gyproc PROTECT F 15,4 mm (niisketes ruumides kasutada niiskuskindlat plaati) • Vähemalt 50 mm mineraalvill karkassi vahel Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 10 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) Külmkambri seinad rajatakse 80 mm ja sügavkülmal 100 mm kihtpaneelist, mis müügisaali poolelt viimistletakse kipsplaadi ja värvi ning mööbliplaadi ja roostevaba terasplekiga, mujalt jäetakse viimistlemata. Sügavkülma ja tehnoruumi vaheline sein rajatakse 120 mm kihtpaneelist, mis kaetakse tehnoruumi poolt 12 mm OSB plaadi ja 15 mm tuletõkke-kipsplaadiga. NB! Kõik kaupluse osa vaheseinad ehitada kandva profiilplekini müraleviku tõkestamiseks. 4.4.9 Avatäited Akendena kasutada vähemalt kahekordse klaaspaketiga aknaid: • klaaspakett U ≤ 1,1 W/(m2·K) (min. 2 x pakett, madala emissiivsuse ehk kiirgusvõimega, argoontäidis) • klaaspaketi vaheliist - "soe serv", SGG Swisspacer/TGI vaheprofiil • klaaspaketi g-väärtus ≥ 0,50 • raami/lengi profiil U = 1,2 W/(m2·K) Välisuksed, U ≤ 1,2 W/(m2·K) Välisusteks on müügisaali osas elektriliselt avanev klaaspaketiga liuguks (1500 x 2200 mm), abiruumil käsitsi avatav metallist tõstuks (1200 x 2200 mm), tehnoruumil metallist uks (900 x 2200 mm) ning personaliruumil, müügisaalis ja koridoris alumiiniumraamil klaasuks (900 x 2200 mm). Kõikide avatäidete metallosade toon tumehall (RR23), erandina pesula tõst- ja voldikuks, mis on hõbedased (tehase tooni). Müügisaalist nähtavad siledad siseuksed tervikuna mustad, ukse laiuselt värvida mustaks ka sein ukse kohal kuni ripplaeni. Muud siseuksed valged (tehase tooni). Abiruumide akende klaasid ning müügisaali klaasfassaadi alumised kaks klaasi on üldjuhul UV- kaitsekilega ja läbipaistvad, müügisaali klaasfassaadi ülemine klaasiring ning müügileti ulatus ja juhataja ruumi klaaside alumine osa on taustvärvitud tumehalliks (RR23), WC aken aga piimkiletatud. Avatäidete täpsem ülevaade on antud avatäidete spetsifikatsioonis (joonis 8.1 ja 8.2). 4.4.10 Varikatused, rõdud, terrassid, teised hoone välisperimeetril asuvad konstruktsioonid Hoone idaküljele ning hoonest läänes asuvale haljasalale rajatakse sillutiskivist terrassid. Hoone ümber rajatakse äärekiviga piiratud betoonkivist sillutisriba, selle katkestused on ainult pesula sisse- ja väljasõidu juures, kuhu rajatakse betoonist kaldpinnad ning rehvirõhuseadme ja tolmuimeja all, mille alla rajatakse samuti betoonist alusplaadid. Müügisaali välisuste ning abiruumi tõstukse juures on mugavama juurdepääsu huvides sillutisriba äärekivi madaldatud ja sillutis tõstetud ukseläve juures siseruumi tasapinda. Äärekivi on madaldatud ka jalgrattahoidjate ja inva parkimiskoha juures. Hooneesiste kütusetankurite kohale rajatakse soojustamata sisemise äravooluga lame varikatus, mille katusekalle ei või olla laugem kui 1:120. • 2 x bituumenrullmaterjal, klass TL 2 • Veekindel vineer või OSB (vastavalt EK-osale) • Puidust prussid • Kuumtsingitud terasest kandekonstruktsioon (vastavalt EK-osale) • Riputatud hõbedased fassaadilamellid CL20 • Välisserv 780 mm kõrgusest moodulist - ülaosa kollane (Pantone 109 / RAL 1021), alaosa oranž Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 11 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) Varikatuse metallpostid ümbritseda kollaseks värvitud katteplekiga (läikiv Pantone 109 / RAL 1021). Gaasitankurite (CNG, LPG) varikatuste ülesehitus on analoogne, kuid servamooduli kõrguseks on 600 mm. Varikatuste ülevaade on antud joonistel, täpsemalt vastavalt EK-osale. 4.5 Invanõuded Kogu hoone sise- ja välisosas on arvestatud liikumispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamisega ning hoone vastab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. Hoonesse on projekteeritud vastav tualettruum ning pääsud selleni. Hoonesse pääseb klient ja töötaja sillutisriba välisuste juures madaldatud äärekivide kaudu, mille serv ei või olla kõrgem kui 25 mm. Täiendavad nõuded, millega arvestada: • ilma astmeteta ja piisava laiusega liikumistee müügisaalist WC-ni, vaba ruumi peab tagama tellija sisseseade paigutamisel, • inva-WC-s ukse sulgemiseks seestpoolt täiendav käepide, • 2-3 nagi inva WC-s, • tualettpaberi kaugus inva WC potist 30 - 40 cm, peegli kõrgus põrandast 90 - 100 cm, • paanika tekkimise tõenäosuse vähendamiseks ja inimeste ohutu liikumise tagamiseks on inva WC-s ette nähtud paanikavastane valgustus. V KONSTRUKTSIOONID 5.1 Kasutatavad normdokumendid 5.1.1 Üldist • EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. 5.1.2 Koormused • EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. • Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused. • EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. • Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus. • EVS-EN 1991-1-4:2007 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. • Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus. 5.1.3 Raudbetoonkonstruktsioonid • EVS-EN 1992-1-1:2007+NA:2007 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. 5.1.4 Teraskonstruktsioonid • EVS-EN 1993-1-1:2006 Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. • Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. • EVS-EN 1993-1-8:2006+NA:2006 Eurokoodeks 3. • Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine. • EVS 1090-1:2009 + A1:2011 Teraskonstruktsioonide valmistamine. • Osa 1: Üldreeglid ja reeglid hoonekonstruktsioonidele. • EVS-EN ISO 5817:2007 Keevistööd Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 12 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) 5.1.5 Puitkonstruktsioonid • EVS-EN 1995-1-1:2007 Eurokoodeks 5. Puitkonstruktsioonide projekteerimine. • Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks 5.1.6 Vundamendid • EVS-EN 1997-1:2006+NA:2006 Eurokoodeks 7. Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad. 5.1.7 Kvaliteedinõuded • Maa RYL2010: Ehitustööde üldised kvaliteedinõud. Pinnasetööd ja alustarindid. • Tarindi RYL2010: Ehitustööde üldised kvaliteedinõud. Kande- ja piirdetarindid. • RIL 107-2012 • Toimivat katot 2012 5.2 Üldinfo 5.2.1 Tulepüsivus Kandekonstruktsioonide vähim tulepüsivus R30 5.2.2 Ehitise kavandatud eluiga ja kestvusklass • Ehitise kasutusea kategooria 4 (EVS-EN 1990:2002 punkt 2.3). • Ehitise elueaks on kavandatud 50 aastat • Hoone töökindlusklass RC2 • Tagajärgede klass CC2 • Betoonkonstruktsioonide klass S • Ehitamisaegne järelvalvetase IL2 • Teraskonstruktsioonide teostusklass EXC2 5.3 Ehitusgeoloogia - 5.4 Koormused 5.4.1 Kasuskoormus • Teenindussaali põrandal: 5,0 kN/m2 & 4,0 kN • Pesula põrandal: 5,0 kN/m2 & 20,0 kN 5.4.2 Lumekoormus • Lumekoormus maapinnal: 1,5 kN/m2 • Lumekoormuse kujutegur: 0,8…2,27 • Lumekoormus katustel: 1,2…3,4 kN/m2 5.4.3 Tuulekoormus • Tuulekiirus: 21 m/s • Maastikutüüp: III • Kiirusrõhk: 0,369 5.4.4 Muud koormused Kandekonstruktsioonide dimensioneerimisel on arvestatud järgmiste maksimumkoormustega: • Riputuskoormus hoone katuslael: 0,3 kN/m2 Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 13 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) • Riputuskoormus varikatusel: 0,2 kN/m2 • Soojustatud katuslae omakaal (plekita / RB paneelita): 0,3 kN/m2 • Varikatuse omakaal (plekita): 0,2 kN/m2 • Päikesepaneelide omakaal 0,3 kN/m2 5.4.5 Ülekoormustegurid Ülekoormustegurid kandepiirseisundis: • Kasuskoormus: 1,5 • Omakaalukoormus: 1,2 Ülekoormustegurid kasutuspiirseisundis: • Kasuskoormus: 1,0 • Omakaalukoormus: 1,0 5.5 Arvutusskeemid ja arvutusmetoodika Kandekonstruktsioonidele mõjuvad koormused ja ülekoormustegurid on antud punktides 5.4. Kandekonstruktsioonid on arvutatud seotud elementidena horisontaalsele tuulekoormusele ja vertikaalsele omakaalu- ning lumekoormusele. Arvutusskeemis on kaupluse osa vertikaalsed elemendid liigendühendusega, pesula osal jäiga ühendusega vundamendile. Horisontaalsete elementide kinnitus vertikaalsetele elementidele on kaupluse osal liigendühendus, pesula osal jäik ühendus. Kaupluse osa karkassi stabiilsus tagatakse jäikussidemetega karkassipostide vahel, horisontaalsed jõud kantakse raudbetoonvundamenti läbi sidemete. Raudbetoonvundamendi arvutamisel on võetud arvesse nii vertikaalseid kui ka horisontaalsed reaktsioone. Vundamendi talla suuruse määramisel on arvesse võetud halvimat olukorda tasakaalu püsimisel (tuul tõstab ja katusel puudub lumekoormus). Kandekonstruktsioonid on dimensioneeritud Eesti projekteerimisnormides ja -standardites antud nõuete ja juhiste järgi. 5.6 Kandekonstruktsioonid 5.6.1 Vundamendid Vundamendid on projekteeritud madalvundamentidena. Vundamenditalla alla rajada tihendatud killustikalus minimaalselt 200 mm. Varikatuse vundamendid rajatakse koos mahuti alusplaadiga. Tihendustegur minimaalselt 0,95. Betoon C25/30, keskkonnaklass XC2 Sarrus A500HW Rajatava hoone vundamendid on arvestatud toetuma piisavalt tugevale aluspinnasele, et neid saaks rajada madalvundamendile. Maa alune terasosa tuleb kaitsta ajas püsiva hüdroisolatsioooniga. 5.6.2 Sokkel Sokkel (teraskarkassi piirkonnas) on projekteeritud ühekihilistest soklipaneelidest. Betoon C25/30, keskkonnaklass XC2 Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 14 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) Sarrus A500HW 5.6.3 Põrandad Põrandate alla rajada tihendatud killustikalus min 150 mm. Tihendustegur min. 0,95. Teenindussaali põrand on projekteeritud kiudbetoonist. Teenindussaali põrand: Paksus 100 mm Betoon C25/30, keskkonnaklass XC1 Pesula põrand: Paksus 150 mm Betoon C25/30, keskkonnaklass XC1 5.6.4 Kandeseinad Kandeseinad telgedel A, A1, 1.1 ja 3.1 on projekteeritud betoonõõnesplokkidest. Betoonõõnesplokkidest seinad tuleb täis betoneerida ja armeerida. Sarrustatud plokiridades kasutada sarrusplokki. Mört M10 Täitebetoon C25/30 XC2 Sarrus A500HW Min. hor. sarrus: esimene plokirida 2 D10 iga neljas plokirida 2 D10 laepaneelide alune plokirida 2 D10 ava pealne plokirida 2 D10 ava alune plokirida 2 D10 Min. ver. sarrus: pilastrid 4 D12 seinte nurgad 4 D12 seina vaba serv 2 D12 5.6.5 Postid Postid on projekteeritud teraskonstruktsioonis. Teras S355J2 Keskkonnaklass sisetingimustes C1 Keskkonnaklass välistingimustes C3 Pinnases katta võõphüdroisolatsiooniga Kandekonstruktsioonidel nõutav vähim tulepüsivus – R30. 5.6.6 Sidemed Sidemed on projekteeritud teraskonstruktsioonis. Teras S355J2 Keskkonnaklass C1 5.6.7 Talad Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 15 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) Talad ja fermid on projekteeritud teraskonstruktsioonis. Teras S355J2 Keskkonnaklass sisetingimustes C1 Keskkonnaklass välistingimustes C3 Kandekonstruktsioonidel nõutav tulepüsivus – R30. 5.6.8 Katuslaed Katuslaed on projekteeritud RB õõnespaneelidest ja profiilplekist. Katuslaed on projekteeritud töötama ühtse jäigastava plaadina (seotud servataladega). Paneelid on seotud vuugi ja ringsarrusega. Kandekonstruktsioonidel nõutav tulepüsivus – R30. VI RAJATISED Rajatiste arhitektuurne välimust on näha rajatiste vaadetel (joonis 6.5 ja joonis 6.6) ning paiknemine krundil on kujutatud asendiplaanil (joonis 4.1). 6.1 Käsipesula 6.1.1 Arhitektuurne üldlahendus Kauplusehoonest põhja rajatakse veokite ja sõiduautode käsipesula. Pesula maapealne konstruktsioon koosneb valmismoodulitest, mis on projekteeritud ja valmistatud Aquarama S.R.L poolt. Projekteeritud käsipesula koosneb seintega piiratus ja katusega kaetud tehnoseadmete ruumist ning gaasikatla ruumist, tehnilistest ruumidest ühel pool asub kahest küljest avatud varikatusega sõiduautode pesuboks ning teisel pool varikatuseta pesuala veoautodele. Veoautode pesuplatsi servas asub metallist tõstetud käigutee. Käsipesula gabariitmõõdud on 8,4 x 6,5 x 4,6 m, ehitisealune pind 54,6 m2. Käsipesula alla rajatakse kandev betoonplaat (betooni mark C35/45, keskkonnaklass XC4+XD3+XF4) ning veokite pesuplatsi küljele rajatakse kaitseks tõstetud betoonkivist sillutisega saar. Käsipesula seinad koosnevad teraspostidest ja teras-kihtpaneelidest, katus koosneb teras- kihtpaneelidest. Käsipesula näol on tegu tarnijapoolse sertifitseeritud valmistootega, mis tõttu käesolevas projektis ei ole vajalik anda põhjalikumat ülevaadet pesula ehituslikest aspektidest. Enne ehitustööde algust tuleb vajadusel pesula paigaldamiseks koostada vajalikud tööjoonised. Rajatise, tehnosüsteemide, platside ja teede elueaks on planeeritud 20 aastat. Nii sõiduautode kui ka veokite liiklus käsipesulasse hakkab platsil toimuma ringliiklusena. Olemasolevat asfaltplatsi laiendatakse vajalikus mahus, et tekiks piisavalt ruumi sõiduautode ootealaks käsipesulasse pääsuks nii, et see ei takistaks teiste sõidukite liiklemist, parkimist või tanklat teenindavate masinate tööd. Käsipesula kõrgus +0.000=77.70 m. 6.1.2 Tuleohutus  Rajatise tulepüsivusklass – TP3 Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 16 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)  Tuleohutuskujad – käsipesula 8 m tuleohutuskuja hooneteni (sh naaberkinnistute hooneteni) on tagatud  Kandekonstruktsioonide tulepüsivused – ei seata nõudeid Rajatise pinnakihtide süttivustundlikkust, tuleohuklassi ja tulekaitsetaset ei ole seda tüüpi rajatisel otstarbekas määrata, sest kahju teke inimeste elule ja tervisele või varale on ebatõenäoline – evakueerumine on võimalik kiirelt ja kergelt. Sõiduautod peseval inimesel on varikatuse alt kahes suunas vaba väljapääs. Tehnoseadmete ja gaasikatla ruumi pääseb vaid tankla töötaja, kes tunneb neid ruume ning milledest evakuatsioonitee on kuni 5 m pikk. Eeltoodu tõkku ei ole ka evakuatsiooni tagamiseks vaja eraldi lahendusi. Käsipesula seinale, soovitatavalt tehnoruumi või gaasikatla ruumi külge, rajatise välispinnal tuleb paigaldada vähemalt üks ABC-tüüpi külmumiskindel 6 kg pulberkustuti. Tulekustutite paigaldus ja valik peab olema vastavuses siseministri määrusega nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“. Kohtkindlat pääsu ega piksekaitset varikatusele ei rajata. Käsipesula tehnoruuidest eemaldatakse vajadusel suitsu uste kaudu. 6.1.3 Energiatõhusus Projekteeritud tehnorajatis ei pea vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. 6.1.4 Tehnovõrgud Mõlemal pesuboksil on äravoolukanal ning rajatise tehnoruumide osa all asub maa-alune veevarustuse survepaak, et tagada vajalik surve ja veekogus. Veevarustus on lahendatud maa-aluse veetorustikuna, mis ühendatakse kavandatava hoone tehnoruumis. Käsipesulale rajatakse eraldi veearvesti. Reovee kogumiseks on mõlema pesuala keskel kanal, mis toimib esmase liivaeraldajana. Seejärel läbib reovesi rajatava õli-liiva ja mudapüüduri ning liidetakse olemasoleva kanalisatsioonitorustikuga. Käsipesula katuselt kogutav sademevesi juhitakse asfaltplatsile. Platsilt juhitakse sademevesi kallete abil haljasaladele omal krundil. Sideühendus käsipesulale rajatakse kavandatava hoone tehnoruumist. Ka elektriühendus (maa-aluse kaabli abil) rajatakse käsipesulale kavandatava hoone tehnoruumist. Käsipesula tehnoruumi ja gaasikatla ruumi köetakse sinna paigaldatava gaasikatlaga, gaasiühendus rajatakse maa-aluse toruna kavandatavast 10 m3 vedelgaasimahutist. Tehnovõrkude rajamise põhimõte on kajastatud asendiplaanil (joonis 4.1). Täpsemad tehnovõrkude lahendused antakse projekteerimise edasistes etappides. 6.2 Veokite tankurisaar Hoone esiküljele ehk hoonest lõunasse on kavandatud raudbetoonist veokite tankurisaar. Tankurisaare mõõdud on 9,5 x 1,0 x 0,15 m. Tankurisaarele on ette nähtud paigaldada tankur, valgustipost, prügikast, klaasipesuvedeliku tankur, rehvirõhuseade, kütuse laadimiskastid ning mahuti tuulutustorud. Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 17 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) 6.3 Gaasimahuti ja tankurid Krundile on ette nähtud paigaldada maapealne 10 m3 LPG gaasimahuti koos varikatuse ja tankuriga. Gaasimahutit kasutatakse nii sõiduautode tankimise tarbeks kui ka käsipesula kütteallikana, mistõttu rajatakse mahutist maa-alune gaasitrass ka käsipesula tehnoruumini. LPG gaasimahuti paigaldatakse raudbetoonist alusplaadile, alusplaadi pealispinna paigalduskõrgus on ühel tasapinnal kõrvalasuva betoonist äärekiviga. Betoonalusel varikatus koos tankuriga on kavandatud ka CNG tankimise tarbeks. CNG toimimiseks vajalikud seadmed asuvad betoonalusele paigaldatavates konteinerites (2 konteinerit, ühe konteineri gabariitmõõt ca 6,0 x 2,5 x 2,6 m, ehitisealune pind 39,0 m2). 6.4 Hinnapost, lipumastid, reklaamplakatid ja viidad Krundi Tallinn–Narva maantee poolsesse serva on kavas paigaldada 6,0 x 2,5 m reklaamplakat ja 12 m kõrgune hinnapost. Hinnaposti kaugus maanteest on ca 15 m. Lisaks on ette nähtud kolm 8 m kõrgust lipumasti, mis paigaldatakse samuti maantee äärsele haljasalale varikatuse tsentrisse. Krundi sisse- ja väljapääsude juurde rajatakse valgustusega teeviidad. Vastavalt Olerexi korporatiivimagole on viidad on kaetud kollase (Pantone 109/RAL 1021) ja punase (Pantone 166/RAL 2000) katteplekkiga. Viitade kõrgus maapinnast on 1,4 m. 6.5 Väikerajatised ja -seadmed Krundi põhjaküljel asuvale haljasalale, LPG gaasimahuti kõrvale, paigaldatakse gaasiballoonide kapp. Hoone lääneküljele paigaldatakse rehvirõhuseade, vaibakloppimisstend ja tolmuimeja, seadmete alla rajatakse betoonist sillutiskiviga ühes tasapinnas olev betoonist alusplaat. Elektriautode laadimispunkti juurde krundi kagunurgas rajatakse kaks betoonalusel elektriautode kiirlaadijat. Kiirlaadija võimsus ca 100 kW. Betoonsillutisest väliterrassidele paigaldatakse betoonist ja puidust välimööbel koos päikesevarjuga. Hoone idaküljel asuvale väliterrassile lisaks ka 0,9 m kõrgune puidust piire ning kolm terastorust jalgrattahoidjat (st parkimisvõimalus kuuele jalgrattale). VII TULEOHUTUS 7.1 Kasutatavad normdokumendid • Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ • Siseministri 30.08.2010. a määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ • Siseministri 07.01.2013. a määrus nr 1 "Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse" • EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“ • EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“ • EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ • EVS 812-5:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ • EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ • EVS-EN 1838:2013 „Valgustehnika“ Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 18 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) • EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“ • EVS-EN 62305-1:2011 „Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted“ • EVS-EN 62305-2:2011 „Piksekaitse. Osa 2: Riskianalüüs“ • EVS-EN 62305-3:2011 „Piksekaitse. Osa 3: Ehitistele tekitatavad füüsikalised kahjustused ja oht elule“ • EVS-EN 62305-4:2011 „Piksekaitse. Osa 4: Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid“ • EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“ 7.2 Tuleohutusnäitajad  hoone liigitus tuleohutuse järgi: o IV kasutusviis (kasutusotstarve „kaubandushoone“ ehk kaupluse ja selle abiruumide osa) o VI kasutusviis (kasutusotstarve „kütusetankla“ ehk hoone varikatuse alune osa) o VI kasutusviis (kasutusotstarve „sõidukite teenindushoone“ ehk autopesula osa)  hoone tulepüsivusklass – TP2  arvestuslik inimeste arv – arvutuslik hoones viibijate arv on 46 inimest, arvestades iga inimese kohta 3 m2 müügisaali pinda  tuleohuklass – ei määrata  tulekaitsetase – ei määrata  tuleohutuskujad – hoonete vaheline tuleohutuskuja (8 m) nõue on tagatud.  põlemiskoormus hoones – 600-1200 MJ/m2  kandekonstruktsioonide tulepüsivused – R30 (nii hoone kui varikatused)  korruste arv – 1 korrus  põrandate klass – B-s1,d0  siseseinte ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse ja tulelevikuklass – B-s1,d0 (B-s2,d0, kui kõik läbiviigud tihendatakse tulekindla mastiksiga).  katusekatte klass – katuse pealispinna kate peab olema klassist BROOF  välisseinte pinnakihi nõutud tuletundlikkus D,d2  välisseina õhutuspilu välispinna nõutud tuletundlikkus D,d2; õhutuspilu sisepinnal D-s2,d2  soojustussüsteemi nõutud tuletundlikkus D,d0  tankimisplatsi varikatuse kattekonstruktsioon peab olema mittepõlevast materjalist  hoonele ja gaasimahutile projekteeritakse III kaitseklassi piksekaitse võrkkontuur vastavalt standarditele  gaasimahuti on kavandatud 9,15 m3 mahuga ja mahutab kuni ca 4,1 tonni vedelgaasi 7.3 Tuletõkkesektsioonid, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass Hoone on jagatud kolmeks tuletõkkesektsiooniks – ühe moodustab tehnoruum, teise pesula ja kolmanda ülejäänud ruumid. Sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass on EI30. 7.4 Evakuatsioonilahendus Hoones viibivate inimeste arv on arvutuslikult kuni 48 inimest, analoogsete tanklate tavapraktikast lähtudes on külastajate ja töötajate arv sellises mõõdus hoones tegelikkuses kuni 30. Hoonel on 2 evakuatsiooniväljapääsu – müügisaali peauks (liuguks, 1500 x 2200 mm) ja müügisaali külguks (900 x 2200 mm). Lisaks pääseb hädapääsuna otse välja tehnoruumist (900 x 2200 mm) ning personaliruumist (900 x 2200 mm) ning abiruumi tõstukse (1200 x 2200 mm) kaudu, sama võimaldab pesula tõstukse sisse ehitatud käiguuks (900 x 2100 mm). Müügisaali liuguks U-1 tuleb varustada Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 19 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) automaatse avanemisega automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) poolt häire korral (sh akuga elektrikatkestuse puhuks) ja müügisaali uks U-2 seestpoolt avariilingiga ning evakuatsiooniteele jääv personaliruumi uks SU-1 võtmevaba lingiga. Kõik ülejäänud uksed peale abiruumi tõstukse, pesula voldikukse ja külmkambrite uste (st kõik väljapääsemiseks olulised sise- ja välisuksed) varustada väljumise suunal kergesti käsitsetava libliklukuga, et hõlbustada võtmevaba läbipääsu hädaolukorras. Evakuatsiooniteede pikkus ei ületa 30 m. Turvavalgustuse kestus peab olema minimaalselt 1 h, selleks paigaldada evakuatsiooniteedele ja väljapääsude juurde suunava kleebisega varustatud valgustid, millistel on 1h vastupidavusega akumulaatorid. Nimetatud valgustid ühendada tööle pidevrežiimis ning selliselt, et oleks tagatud nende pidev toide. Turvavalgustus peab hakkama tööle põhitoite katkemisel. Täpsemad lahendused on antud peatükis XI. 7.5 Tuleohutuspaigaldised Hoones on ette nähtud esmased tulekustutusvahendid, paigaldada tuleb vähemalt kaks 6 kg tulekustutit (üks kaupluse peaukse juurde, teine tehnoruumi). Kõik tankimiskohad tuleb varustada ABC-tüüpi külmumiskindlate 6 kg pulberkustutitega. Tulekustutite paigaldus ja valik peab olema vastavuses siseministri määrusega nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“. Hoonesse paigaldatakse ATS, mille keskseade paigaldada müügisaali leti taha ning varustada reservtoite akudega, mis peavad tagama süsteemi töö põhitoite katkestuse korral 72 tunni jooksul normaalolukorras ja lisaks 30 minuti jooksul häireolukorras. Anduritena kasutada optilisi suitsuandureid, DM temperatuuriandureid ning tulekahjuteatenuppe. Andurid paigaldada selliselt, et nende tundlikud elemendid paikneksid ruumi 10%-lises kõrgemas osas. Andurite paigaldamisel arvestada vahekaugusi ventilatsiooni sissepuhke ja väljatõmbeavadest, valgustitest, mööblist ning muudest suitsu võimalikku levikut mõjutavatest elementidest. Andurite paigaldamisel ripplagede taha vm varjatud kohtadesse tuleb tagada ligipääs anduriteni ja kaabliühendusteni nende hooldamiseks. Varjatult ripplagede taha paigaldatud andurid tähistada anduri asukohta näitava distantsindikaatoriga. Tulekahjuteatenupud paigaldada nähtavale ja hästi ligipääsetavatele kohtadele põrandast 1,2 m kõrgusele. Seadmete paigaldamisel ja ühendamisel lähtuda valmistaja installatsioonijuhenditest ja EN54 nõuetest. Täpsemad lahendused on antud peatükis XI. Ventilatsiooniseadmete juhtahelad on ühendatud ATS keskseadmega nii, et alarmi rakendumisel lülitatakse ventilatsioon välja. Ventilatsiooni taaskäivitamine peale häireolukorra lõppemist toimub manuaalselt. Hoonesse eraldi kütteseadet ei rajata, kütmine toimub elektriga. Hoone katusele ja/või eraldiseisvale varikatusele paigaldatakse elektrienergia tootmiseks päikesepaneelid, mis peavad olema selgelt tähistatud pinge alt lahtilülitamise võimalusega. Hoonesisest pääsu katustele ei rajata. Kahe katusetasapinna ühenduseks on kohtkindel redel. Eraldi suitsueemaldusseadmeid hoonesse ei rajata, suits eemaldatakse hoone uste kaudu. Tanklas peab olema õlireostuse esmatõrjeks vähemalt 50 kg absorbeerivat ainet, plastkotte ja kilet. Tulekustutite paigaldus ja valik peab olema vastavuses siseministri määrusega nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“. Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 20 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) Tankurid varustatakse Eesti standardis EVS 620-2 “Tuleohutus. Ohutusmärgid” kehtestatud lahtise tule tegemist ja suitsetamist keelavate ohutusmärkidega ning lisatahvliga “Tankimise ajaks seisata mootor!”. EVS-ile 812-5:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ tuginedes on määratud järgnevad kujad erinevate rajatiste vahel ning muud tehnilised nõuded: • Projekteeritavast kauplusehoonest asub lähim tankur ca 7 m kaugusel (nõutav kuja 3 m) – tagatud. • Tankurite kuja tänavast (maanteest) peab olema vähemalt 10 m – tagatud. • Mahutite tuulutuspüstiku suudme kuja hoonest ja tänavast on vähemalt 6 m, mahutite täitmiskohast vähemalt 5 m – tagatud. • Maa-aluseid kütusemahuteid ümbritsev ala peab olema varustatud õlipüüduriga sademeveekanalisatsiooniga, mis peab arvestama tulekustutusvee ärajuhtimise võimalusi. • Maa-aluste kütusemahutite kuja naaberkrundi piirist peab olema vähemalt 5 m – tagatud. • Mahutite täitetorustiku ühenduskoha otsik peab olema varustatud tihedalt suletava korgiga. Täitmistorustiku kaev peab olema lukustatava kaanega. Kuni 5 tonni mahutava gaasimahuti kujad vastavalt MTM määrusele nr 87: • Elamutest ja liikluse sõlmpunktist vähemalt 15 m – tagatud. • Naaberkinnistu piirist (välja arvatud naaberkinnisasja omaniku nõusolekul), üldkasutatavast liiklusmagistraalist, gaasi ladustamisega mitteseotud hoonetest 5 m – tagatud. 7.6 Tehnosüsteemide tuleohutus Tuletõkkekonstruktsioone läbivate kommunikatsioonide tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast. Ventilatsiooni keskseade paigaldatakse tehnoruumi. Ventilatsiooni-, elektri- ja VK-süsteemil on tuletõkketarindist läbimineku kohtades tulekaitseklapid, tihendatud villaga. 7.7 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ja väline tulekustutusvesi Juurdepääsuteed tanklahooneni on ca 8-11 m laiused (nõutav vähemalt 3,5 m) ja hoone juurde pääseb päästemasinaga igast küljest, on ka ümberkeeramise võimalus. Territooriumi sõidutee ja juurdepääs hoonele hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Tulekustutusvett väliseks kustutamiseks on vaja antud objektil minimaalselt 5 l/s 3 tunni jooksul. Olemasolev hüdrant asub kavandatavast hoonest ca 70 m kaugusel kirdesuunas (tähistatud joonisel 4.1). VIII ENERGIATÕHUSUS 8.1 Aluseks võetud normdokumendid • Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ • Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika" • Majandus- ja taristuministri 30.04.2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele" Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 21 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) 8.2 Üldinfo Tanklahoone energiatõhusus on kooskõlas kehtivate hoone energiatõhususe miinimumnõuetega. Hoone projekteeritud energiatõhusus on kombinatsioon järgnevast:  Hoone arhitektuurse ilme eesmärgid ja kasutusmugavus (külastama kutsuvad avarad ning avatuna mõjuvad klaasfassaadid, mille puhul kasutatakse energiasäästlikke kolmekordseid klaaspakette; dekoratiivne varikatus, mis mõjub nii reklaampinnana, sademete eest kaitsvana kui ka suvisel ajal siseruume liigse päikesekiirguse eest varjutajana).  Mõistlikud hoone piirdekonstruktsioonide rajamis- ja ülalpidamiskulud (piisava soojapidavuse, lihtsa ülesehituse ja ajas hea püsivusega klaasfassaadid, kihtpaneel-seinad ja katuslagi).  Mõistlikud hoone kütte-jahutussüsteemi rajamis- ja ülalpidamiskulud, arvestades hoone kasutusviisi eripäradega: kaupluses tekib seadmetest (nt külmikud), valgustusest ning hoones viibivatest inimestest palju vabasoojust, mis osaleb hoone kütmisel; suvisel ajal palavate ilmade korral vajab hoone rohkelt jahutust, mistõttu täiendav küttevajadus on väike – sellest tulenevalt keerukaid ja mahukaid küttesüsteeme ei ole otstarbekas rajada ning praktikas on otstarbekaim tagada vajalik lisaküte välisuste esiste õhkkardinate ja lakke paigaldatavate õhk- õhk tüüpi soojuspumpadega, mis võimaldavad tänu heale kasutegurile mõistliku kuluga hoonet nii kütta kui jahutada.  Suviste palavate ilmade korral kompenseerib jahutusele kuluvat elektritarbimist arvestataval määral ka hoone katusele ja/või eraldiseisvale varikatusele rajatav päikesepaneelistik, mida on perspektiivis võimalik vajaduse korral ka laiendada. Projekteeritud hoone energiatõhusus on kooskõlas Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Hoone energiatõhususarv (ET) vastab kehtivale kaubandushoonetele esitatud piirväärtusele – kuni 160 kWh aastas ruutmeetri kohta. Energiaarvutustel põhinev energiamärgis on kantud Ehitisregistrisse. Kõik energiamärgise arvutamiseks vajalikud andmed on kirjeldatud lisalehtedel Ehitisregistris. IX KÜTE, JAHUTUS JA VENTILATSIOON 9.1 Aluseks võetud normdokumendid • Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ • Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ • EVS-EN 16798-1:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast.“ • Veeseadus • EVS 844:2016 „Hoonete kütte projekteerimine“ • EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“ • EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“ • EVS-EN 16798-3:2017 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3: Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimise süsteemidele“ Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 22 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) 9.2 Sise-ja väliskeskkonna arvutuslikud parameetrid Käesolev peatükk käsitleb ainult hoonesiseseid lahendusi. 9.2.1 Arvutuslikuks välisõhu temperatuur ja suhteline õhuniiskus • talv -20,5 ºC 80% • suvi +27,0 ºC 50% 9.2.2 Ruumide õhutemperatuur (kütteperioodil) • Müügisaal 21°C • Kontor 21°C • WC 21°C • Tehniline ruum 12°C • Abiruum, pesula 15°C 9.2.3 Maksimaalne lubatud tehnosüsteemide poolt tekitatav müratase ruumides • Kontor 35 dB(A) • WC, abiruumid 40 dB(A) • Müügisaal 45 dB(A) 9.2.4 Välispiirete soojusjuhtivus Hoone soojuskadude arvutamisel on arvestatud p. 4.4 kirjeldatud soojusülekande teguritega. 9.2.5 Arvutuslikud soojuskoormused süsteemide lõikes • Ruumide küte 12 kW • Õhkkardin (müügisaali peauks) 10 kW Hoone soojuskadu kokku on 22 kW Sooja tarbevee valmistamine toimub elektriboileriga, mis tuleb paigaldada tehnilisse ruumi. Sooja tarbevee vajalik temperatuur on +55°C. Sooja tarbeveeboileri mahuks on 100 l. 9.3 Küte Hoone peamiseks soojusenergia allikaks on õhk-õhk tüüpi soojuspumbad. Siseosadena tuleb kasutada laekassette, välisosa on ette nähtud paigaldada katusele. Kaugkütte rajamise võimalust antud piirkonnas ei ole. Lisaks tuleb varustada peasissepääs õhkkardinaga, märjad ruumid elektripõrandaküttega ning kõik ruumid ekstreemsemate temperatuuride jaoks elektriküttega. Küte peab kindlustama vajaliku temperatuuri kõikides ruumides. Kütte töötamine peab olema ökonoomne: reguleerimisautomaatika peab kindlustama soojusvarustuse reguleeritavuse sõltuvalt ruumi- ja välis- temperatuurist. 9.4 Jahutus Müügisaali jahutamiseks on ette nähtud paigaldada õhk-õhk tüüpi soojuspumbad ja split jahutuse süsteem. Siseosadena tuleb kasutada laekassette, väliosa on ette nähtud paigaldada katusele. Torustikuna tuleb kasutada eelisoleeritud vasktorusid, süsteemid täida R410A külmaainega. Jahutuse termostaadid tuleb seostada küttesüsteemiga, vältimaks küttesüsteemi ja jahutussüsteemi üheaegset töötamist. Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 23 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) 9.5 Ventilatsioon 9.5.1 Ventilatsiooniõhu hulkade arvutamisel on lähtutud järgmistest normatiivarvudest: • Müügisaal 2 l/(s*m2) • Kontor 2 l/(s*m2) • Abiruum 0,35 l/(s*m2) • Tehniline ruum 1 l/(s*m2) • Kliendi WC -30 l/s koht • Personali WC -20 l/s koht Pesula ventilatsioon on eraldiseisev ülejäänud hoonest. 9.5.2 Süsteemide kirjeldus Hoone üldventilatsiooniks on ette nähtud soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem; pesulal on eraldi kohtväljatõmme. Ventilatsiooniseade varustatakse vastuvoolu plaatsoojusvahetiga (ɳ≥70%), sissepuhkeventilaatoriga, väljatõmbeventilaatoriga, filtritega (EU5 väljatõmbel, EU7 sissepuhkel) ning tehasepoolse juhtimisautomaatikaga. Lisaks on ette nähtud projekteerida köögiseadmete kohtväljatõmbed, süsteemi õhuhulgad täpsustatakse kütte- jahutuse-ventilatsiooni põhiprojekti faasis vastavalt köögi tehnoloogiale. Õhukanalitena kasutatakse tsingitud terasplekist valmistatud ümararistlõikelisi ja ristkülikulisi kanaleid. Tuletõkkepiirdeid läbivad õhukanalid varustatakse tuletõkkeklappidega. X VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 10.1 Aluseks võetud normdokumendid • Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ • EVS 932:2017 "Ehitusprojekt" • EVS 835:2014 „Hoone veevärk“ • EVS 846:2013 „Hoone kanalisatsioon“ • EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“ 10.2 Arvutuslikud vooluhulgad Käesolev peatükk käsitleb ainult hoonesiseseid lahendusi, veevarustuse krundile toomine ning reovee krundilt ära juhtimine lahendada eraldi projektiga. Projekteeritava hoone kaupluse osa arvutuslikud vooluhulgad: • Tarbevee ööpäevane arvutusvooluhulk 2,0 m³/d • Tarbevee arvutusvooluhulk 0,65 l/s • Sooja tarbevee arvutusvooluhulk 0,28 l/s • Sooja ringlusvee arvutusvooluhulk 0,12 l/s • Olmereovee ööpäevane arvutusvooluhulk 2,0 m³/d • Olmereovee arvutusvooluhulk 2,0 l/s Projekteeritava hoone pesula osa arvutuslikud vooluhulgad: • Pesula osa tarbevee ööpäevane arvutusvooluhulk 10 m3/d Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 24 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) • Pesula osa reovee ööpäevane arvutusvooluhulk 10 m3/d 10.3 Veevarustus Krundist põhjas on olemasolev toimiv veetorustik. Kavandatava hoone veevarustuse tagamiseks rajatakse uus veetoru kavandatava hoone tehnoruumist olemasoleva toimiva ühenduseni. Majandus-joogivee vooluhulkade mõõtmiseks on ette nähtud paigaldada köetava tehnoruumi veemõõdusõlm veemõõtjaga DN20. Veemõõdusõlm paigaldada vastavalt kohaliku veevärgi tehnilistele tingimustele. Veemõõdusõlme paigaldamine kuulub sisevõrkude töövõttu. Veega varustatakse kõik hoone sanitaartehnilised seadmed. Torustik paigaldatakse šahtidesse, lae alla ripplae taha ja/või põranda soojustuse sisse. Torustikuks kasutatakse komposiittorusid. Tuletõkketarinditest läbimisel paigaldatakse toru ümber tuletõkkesegu. Hoonesse paigaldatakse sooja tarbevee ringlus. 10.4 Reoveekanalisatsioon Kavandatava hoone tarbeks rajatakse uus reoveekanalisatsioon, mis ühendatakse olemasoleva toimiva reoveekanalisatsiooniga krundi põhjaküljel. Hoonesisene reovete süsteem lahendada õhustatud püstiku ja isevoolsete kogumistorudega. Torustikule paigaldada puhastuskorgid/puhastusluugid. Põrandas olevad trapid peavad olema lihtsalt lahtivõetavad ja puhastatavad. Kanalisatsioonitorustik ehitatakse põranda alla. Isolatsioon peab vastama pinnakatte süttimistundlikkus – tulelevikuklass on B-s1,d0. Tuletõkketarinditest läbimisel paigaldatakse torustikele tuldtõkestavad mansetid. 10.5 Sademeveekanalisatsioon Tankimisplatsidelt ning hoone ja varikatuse katustelt kogutakse sademevesi kokku ning juhitakse vastavalt krundil kehtivale detailplaneeringule maa-aluse sademeveekanalisatsiooni abil krundist lõunas asuva maantee äärsesse kraavi. Enne kraavi juhtimist läbib sademevesi vajalikud puhastusetapid (õli- ja liivapüüdur). Ülejäänud kõvakattega platsilt ja varikatustelt juhitakse sademevesi isevoolselt kallete abil krundi lõunapoolsele haljasalale (äärekivita lahendus), kus see saab pinasesse imbuda. XI ELEKTER JA NÕRKVOOL Hoonest kirdes asuvast olemasolevast alajaamast rajatakse uus maa-alune ühendus krundi põhjaservas asuva liitumispunktini. Liitumispunktist rajatakse omakorda uued elektrikaablid hoone tehnoruumini, elektriautode laadijateni, krundi perimeetri valgustimastide ja hinnaposti toimimiseks vastavalt Elektrilevi OÜ väljastatud tehnilistele tingimustele nr 348083 (maksimaalne ühendus 500 A). Hoone tehnoruumist rajatakse elektriühendus veokite tankurisaare, käsipesula ning gaasitankurite toimimiseks. Sideühendus rajatakse Eleks Telefon OÜ sidevõrguga samuti kavandatavast hoonest kirdes asuvast kaevust ELE035C. Sidekanalisatsioon ehitatakse mainitud kaevust kavandatava hoone tehnoruumini. Tehnoruumist ehitatakse ühendused käsipesula, gaasitankurite ja hinnaposti tarbeks. Kõik tööd tehakse vastavalt Eleks Telefon OÜ väljastatud tehnilistele tingimustele. Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 25 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) Hoone katusele ja/või eraldiseisvale variaktusele rajatakse oma tarbeks päikesepaneelide grupp, mis paigaldatakse vastavalt tootja juhistele. Käesoleva projektiga on antud vaid päikesepaneelide põhimõtteline paiknemine (joonistel on näidatud maksimaalne võimalik paneelide kogus), täpne lahendus (sh paigutus, kogus, vajalikud tehnovõrgud jms) antakse eraldi projektiga. Toodud lahendusi täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. 11.1 Tugevvool 11.1.1. Üldosa Projektiga antakse lahendus rajatava teenindusjaam-tankla elektripaigaldise järgmistele osadele: elektrivarustus, üldvalgustus, jõuseadmete toide, pistikupesade toide, jaotuskilpide primaarskeemid, maandus- ja potentsiaaliühtlus, piksekaitse. Elektripaigaldise tehnilised näitajad: • Max. tarbimisvõimsus 300 kW • Arvutuslik vool 3x500 A • Maandamisviis TN-S • Juhistikusüsteem paigaldises L1L2L3 N PE • Pingesüsteem 3*400/230 V, ~50 Hz • Eeldatav võimsustegur cos φ ≥ 0,95 11.1.2. Normdokumendid Hoone elektrivarustuse projekteerimisel ja ehitamisel on aluseks EV-s kehtivad normdokumendid, standardid: • Ehitusseadustik • Seadme ohutuse seadus • Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ • Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ • EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ • EVS-HD 60364/384 „Ehitiste elektripaigaldised“ • EVS-EN 61140 „Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele“ • EVS-EN 12464-1 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad“ • EVS-EN 50172 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“ • EVS-EN 1838 „Valgustustehnika. Hädavalgustus“ • EVS-EN 50272 „Ohutusnõuded tagavaraakudele ja akupaigaldistele“ • EVS-EN 50110 „Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded“ • EVS-EN 50525 „Juhtmed ja kaablid. Tugevvoolujuhtmed ja -kaablid nimipingega kuni 450/750 V“ • EVS 720:2015 „Paigalduskaablid. Polüvinüülkloriidmantliga paigalduskaabel“ • EVS-EN 62040 „Katkematu toite süsteemid“ • EVS-EN 61000 „Elektromagnetilise ühilduvuse standard“ • Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 Normdokumentide pädevusjärjekord on järgmine: • Eesti Vabariigi seadused; • Eesti Vabariigi valitsuse määrused; Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 26 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) • Eesti standardid EVS ja siseriiklikud eeskirjad; • Eesti standardite puudumisel Euroopa standardid EN-HD, EN jt; • nende puudumisel rahvusvahelised standardid IEC, viimaste puudumisel muud rahvuslikud standardid; • juhendid. Paigaldatavad elektriseadmed peavad vastama EL madalpingeseadmetele ja elektromagnetilise üheldatavuse direktiivide (2004/108/EÜ ja 2006/95/EÜ) alusel kehtestatud tootestandarditele ning omama CE vastavusmärki, lähtudes „Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses” toodud nõuetele. Kasutada Eestis laialt levinud seadmeid, milledel on tagatud tehniline tugi. 11.1.3 Jaotuskeskused Paigaldada tanklahoone peajaotuskilp PJK ja rühmakilbid vastavalt tehnoloogilistele vajadustele. Jaotuskilbid komplekteerida pealülitiga ja väljuvad liinid 1- ja 3-faasiliste lühis- ja ülekoormus- kaitsmetega varustatud automaat-kaitselülititega. Latistus ja aparatuur kilpides peab olema vastupidav ruutkeskmisele lühisvoolule vähemalt 6 kA, peajaotuskilbis vähemalt 10 kA. Kassade, arvutivõrgu seadmete, videovalve jms. jaoks paigaldada tsentraalne UPS seade. UPS seadme parameetrid määrata peale seadmete valikut. UPS toitevõrgu kaitseseadmed paigaldada kilbi PJK UPS sektsiooni. 11.1.4 Kaablid ja juhtmed, kaabliteed Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada plastisolatsiooniga halogeenivabade vaskkaablitega, tuletundlikkusega vähemalt Dca-s2,d2,a2. Hoonest väljapoole jääv juhistik peab olema UV-kiirguse ning ilmastikukindel. Kaablite installatsioon teostatakse valdavalt varjatult hoone konstruktsioonides, kinnitatult ripplagede taga, süvistatult seintes, põrandasse süvistatud PVC torudes, kaabliredelitel. Kohtades, kus on kaabli vigastamise oht, kaitsta kaablid PVC toru või kaablikarbikuga. Tehnilises ruumis paigaldada kaablid pinnapealselt. Kaabliredelid kinnitada lakke 8 mm keermelattide abil, seintele spetsiaalsete seinakanduritega. Kaabliredelid peavad olema kuumtsingitud, kandevõimega vähemalt 100 kg/m. Elektritööde ettevõtja teha jäävad kaablite läbiviikude avad läbimõõduga kuni 100 mm. Suuremad avad teeb kooskõlastatuna arhitektiga üldehituse töövõtja. Kõik kaabliläbiviigud tihendada. Erinevate tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel peab tihenduse tulekindlusaste vastama seina tulekindlusastmele. Tugev- ja nõrkvoolukaablid paigaldada teineteisest eraldatuna. Pikematel rööpkulgemistel (üle 0,5 m) peab vahe olema min 100 mm. Kaabliredelitel kasutada tugev- ja nõrkvoolukaablite eraldamiseks kaitseekraane. Kaablite kaugused torustikest paralleelsel kulgemisel vähemalt 100 mm, ristumisel 50 mm. 11.1.5 Valgustus Üldvalgustuseks kasutada ruumidele või välitingimustele vastava kaitseastmega peamiselt LED tehnoloogial põhinevaid valgusteid. Valgustite tüüp, võimsus, kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele. Kasutatavad valgustid peavad olema heaks kiidetud müügiks Euroopa Liidu maades ning omama vastavusmärki (CE). Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 27 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) Valgustite juhtimiseks kasutada lüliteid ja infrapuna-liikumisandureid, välisvalgustuse ja reklaamvalgustuse juhtimiseks kasutada hämaralülitit, juhtimine hoone automaatikast. Välisvalgustuslahenduse lubatud maksimaalne valgusvärvus on 3000 K. Välisvalgustid paigaldada kas hoone fassaadidele, tankurite varikatuse alaküljele või platsi servades R/B jalandiga 8 m metallmastil 1 m konsooliga, kaitseaste ip66, mastide ja kaablite paigaldus vastavalt EVS:843 „Linnatänavad“. Keskmised valgustustiheduse normid võtta vastavalt standardile EVS-EN 12464- 1:2011. Teenindushoonesse näha ette vähemalt 1 h toimeajaga hädavalgustus. Evakuatsiooniteedele ja väljapääsude juurde paigaldada suunava kleebisega varustatud valgustid. Evakuatsiooniteede märkvalgustid ühendada tööle pidevrežiimis. Hädavalgustitena kasutatavate üldvalgustite akuseadmete toiteliinid ühendada selliselt, et oleks tagatud nende pidev toide. Turvavalgustus peab hakkama tööle põhitoite katkemisel. 11.1.6 Installatsioonimaterjalid Pistikupesade ja lülitite kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele, kuivades ruumides kaitseastmega IP20, tolmustes ja niisketes ruumides vähemalt IP44. Kasutada keskkonnale vastava paigaldusviisiga lüliteid, pistikupesi ja harutoose. Harutoosid peavad asuma nähtaval kohal ning peab olema tagatud nende teenindamise võimalus. Ühendused harutoosides ja karbikutes teostatakse spetsiaalsete ühenduskübaratega. Juhtmete ja kaablite paigaldamisel jälgida soonte värve: L1 – pruun, L2 – must, L3 – hall, N – sinine, PE – kollaroheline. Pistikupesad paigaldada üldjuhul 0,3 m kõrgusele, töökohtadel tööpinnast kõrgemale. Kasutada kaabeldusele vastava paigaldusviisiga (pinnapealne, süvis) lüliteid, pistikupesi ja harutoose. 11.1.7 Elekterkütte- ja kuumutusseadmed Elekterkütte ja kuumutusseadmed määratakse projekti KVVK osas. Müügisaali ja laadimisala uste kohale näha ette õhkküttekardinad, mida juhitakse termostaadi ja juhtplokiga. Müügisaali ning pesula sissepääsude aladele paigaldada sillutise alune küttekaabel jää sulatamiseks. Katusel paiknevatesse vihmavee lehtritesse ja varikatuse vihmaveetorudesse paigaldada küttekaablid. Küttekaablite juhtimine toimub temperatuuri- ja niiskuseanduritega varustatud temperatuuri- regulaatoriga. 11.1.8 Tehnoloogiliste seadmete ning ventilatsiooni- ja kütteseadmete elektripaigaldis Tehnoloogiliste seadmete, ventilatsiooniagregaatide, küttesüsteemi ja veevarustuse süsteemide automaatika- ja reguleerimisseadmed, reguleerimise alakeskused, trafod, termostaadid, releed, kaablid jms. hangib vastava osa töövõtja, kes paigaldab, ühendab ja reguleerib seadmed. Elektritöövõtjale kuulub eelnimetatud seadmete vajalike toitejuhtmestike paigaldamine. Kohtkindlate seadmete, millel pole komplektis oma juhtimiskilpi, ühenduskohta nähakse ette ühenduskarp, ülejäänud seadmete tarvis paigaldatakse pistikupesad. KVVK süsteemi mootorid ja ventilaatorid tuleb varustada turvalülitiga, kui need ei asetse keskusest nähtaval kaugusel. Tehnoloogiliste seadmete ühendusskeemid töötab välja ja tarnib vastava osa töövõtja. Eriosade töövõtjatel tuleb teha koostööd, et skeemide tunnused, markeeringud jne oleksid vastavad. Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 28 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) Ventilatsiooniseadmete juhtahelad ühendada ATS keskseadme alarmiväljundiga nii, et alarmi rakendumisel lülitatakse ventilatsioon välja. Ventilatsooni taaskäivitamine peale häireolukorra lõppemist peab toimuma manuaalselt. 11.1.9 Elektriautode laadimine Elektriautode laadimiseks on ette nähtud paigaldada kaks kiirlaadimisjaama. Laadijad peavad sobima nii Euroopa kui ka Jaapani laadimisstandardile vastavatele elektriautodele. Ühe laadimisjaama arvutuslik vool on 3 x 160 A. Elektriautode laadijate toiteks paigaldada kaabelliin(id) otse tankla liitumispunktist. Elektriautode laadijatele tuua hoone sidejaotlast kaablid Cat 6, igale laadijale oma kaabel. Kaablid paigaldada pinnases PVC kaitsetorudes haljasaladel vähemalt 0,7 m, sõidualadel vähemalt 1,0 m sügavusel. Sõidualadel kasutada A-tugevusklassi kaablikaitsetorusid. 11.1.10 Potentsiaaliühtlustus Hoone ehitada maandamisviisilt TN-S süsteemi, kus neutraaljuht (N) ja kaitsejuht (PE) on paigaldises eraldatud alates peajaotuskilbi PJK juurde paigaldatavast peapotentsiaali-ühtlustuslatist. Kõik hoones paiknevad kõrvalised juhtivad osad kuuluvad ühendamisele potentsiaaliühtlustusvõrguga. Potentsiaalide ühtlustamiseks hoones ühendada kõik hoonesse sisenevad torustikud sisestustel kokku peamaanduslatiga vaskjuhtme abil. Elektriseadmete ja valgustite maandamiseks kasutada toitekaabli kollarohelist soont, mis ühendatakse kilbi maandusega. Metallkonstruktsioonid (torustikud jms.) ühendada kilbi maanduslatiga isoleeritud vaskjuhtmega. Duširuumidesse paigaldada lisa- potentsiaaliühtlustus, milles kaitsejuht ühendada kõigi pingealdiste kõrvaliste juhtivate osadega. Peajaotuskilbile ehitada korduvmaandus. Maandatud potentsiaaliühtlustussüsteem peab tagama, et paigaldise pingealtide juhtivate osade puutepinge jääb alla 50 V. 11.1.11 Piksekaitsepaigaldis Tanklale ehitada piksekaitse. Hoonele ja sellega seotud tankurite varikatusele ehitada 8 mm kuumtsingitud terasest piksepüüdur võrgu silmaga maksimaalselt 15 x 15 m. Mahutite tuulutustorude kõrvale paigaldada piksepüüduri mast. Piksepüüduritega ühendada kõik katusel paiknevad metalltarindid (antennid, redelid, trepid, vihmaveetorud, korstnad jms.). Katusekattest kõrgemal paiknevad mittemetallelemendid (ventilatsioonikorstnad jms) varustada välgupüüduritega. Välgupüüduriteks võivad olla metallvardad ristlõikepindalaga vähemalt 50 mm2, mis ulatuvad 0,2..0,5 m üle mittemetallelemendi ülemise tasapinna. Välgupüüdurid ja piksekaitsejuhid ühendada katusekattega poltühenduste abil. Kasutada spetsiaalseid poltühendusklemme, milliste ühenduskoha üleminekutakistus ei tohi olla suurem kui 0,05 oomi. Piksekaitsemaandurite maandustakistus peab olema alla 10 oomi. Piksepüüduri ja maandurite vahele paigaldada mitte harvemini kui iga 15 m tagant kuumtsingitud ümarjuhtmest Rd8 maandusjuhid. Maandusjuhid paigaldada hoone välisseinale kõige lühemat teed, ilma teravate käänakute ja silmusteta. Maandusjuhid ühendada maanduskontuuriga klemmühendustega, millist on võimalik lahti võtta ainult spetsiaaltööriista abil. Ühenduskoht peab jääma maapinnast kõrgemale, et võimaldada maanduri maandustakistuse mõõtmist. Ühenduskoha üleminekutakistus ei tohi olla suurem kui 0,05 oomi. Maandusjuhid seinal paigaldada kaitsetorus, mis ulatub vähemalt 1,5 m kõrguseni maapinnast ja 0,5 m sügavusele maa sees. Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 29 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) 11.1.12 Päikesepaneelid Hoone katusele ja/või eraldiseisvale varikatusele on kavandatud päikesepaneelid elektrienergia tootmiseks. Käesoleva projekti joonistel on näidatud maksimaalne võimalik paneelide arv ja nende põhimõtteline paigutus. Täpne päikesepaneelide kogus, võimsus, vajalikud tehnovõrgud jms täpsustatakse eraldi projektiga. Minimaalselt on ette nähtud paigaldada vähemalt 30 paneeli koguvõimsusega ca 30 kW. Paneelid tuleb paigaldada spetsiaalsetele lamekatustele paigaldamiseks mõeldud raamidele. Raamid tuleb paigaldada katusekatet vigastamata ja nõutud ohutuskaugsega katuse servadest ning vajalike käiguteede tagamisega. Töövõtja peab garanteerima töödejärgse katuse veepidavuse. Käesoleva projekti raames on näidatud põhimõtteline paigutusskeem. Päikesepaneelide inverter paigaldatakse hoone kilbiruumi ja ühendatakse peajaotuskilpi. Elektrienergia arvestamiseks näha ette kahesuunaline kauglugemisega arvesti. Peajaotuskilpi ning teistesse jaotuskappidesse paigaldada nõuetekohased kahepoolse toite hoiatussildid. Inverter peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2014/35 EL ja 2014/30/EL ning omama vastavusmärgist vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008 ja olema Elektrilevi OÜ poolt aktsepteeritud inverterite nimekirjas. Välitingimustes asuvad kaablid peavad olema UV- ja ilmastikukindlad või kaitstud vastavalt. Päikesepaneelid koos kinnituste, kaabelduse ja paigaldusega on soovitatav tellida ühelt tarnijalt kompaktsena ning paigaldada vastavalt tootjapoolsetele juhistele. 11.2 Nõrkvoolupaigaldis 11.2.1 Üldist Projektiga lahendatakse nõrkvoolu osas järgmised eriosad: • Andmeside- ja telefonisüsteemid • Automaatne tulekahjusiganalisatsioon • Valvesignalisatsioon • Läbipääsusüsteem • Videovalve • Inva-WC väljakutsesüsteem Projekteerimisel ja ehitamisel võtta aluseks järgmised dokumendid: • Siseministri 07.01.2013. a määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ • ETEL ja EKsL poolt välja töötatud "Sissetungimishäire süsteemide projekteerimise, paigaldamise ja hoolduse eeskiri" • EVS-EN 50173 „Üldkaabelduse standard“ • EVS-EN 50174 „Üldkaabelduse standard“ • EVS-EN 50310 „Andmetöötluspaikade potentsiaaliühtlustus“ • EVS-EN 50346 „Paigaldatud juhistike testimine“ • EVS-EN 61000 „Elektromagnetilise ühilduvuse standard“ • EVS-EN 50130-4 „Häiresüsteemid. Osa 4: Elektromagnetiline ühilduvus. Tooteperekonna standard: Häiringukindluse nõuded tulekahju-, sissemurde- ja kallaletungialarmisüsteemide, videovalvesüsteemide, juurdepääsukontrollisüsteemide ja personaalappikutsesüsteemide komponentidele“ Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 30 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) • EVS-EN 50131 „Häiresüsteemid. Sissetungimishäire süsteemid“ • EVS-EN 62676-1 „Häiresüsteemid. Turvarakendustes kasutatavad sisetelevisioon- jälgimissüsteemid“ • EVS-EN 50134 „Häiresüsteemid. Sotsiaalsfääri alarmsüsteemid“ • EVS-EN 50136 „Häiresüsteemid. Häireedastussüsteemid ja –seadmed“ • EVS-EN 54 „Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem“ • ETEL ja EKsL "Sissetungimishäire süsteemide projekteerimise, paigaldamise ja hoolduse eeskiri”. 11.2.2 Kaabeldus ja seadmed Nõrkvoolupaigaldises kasutada halogeenivabu kaableid tuletundlikkusega vähemalt Dca-s2,d2,a2. Nõrkvoolu kaablid paigaldada peamiselt varjatult, kinnitatuna ripplagede taga, hoone konstruktsioonides ning süvistatuna seintes, tehnilistes ruumides pinnapealselt. Kaablite paigaldamisel kasutatavad kaabliredelid ja -karbikud kirjeldatakse projekti tugevvoolu osas. Vajadusel paigaldatakse nõrkvoolu kaablite jaoks täiendavad kaabliredelid ja -karbikud. Ühistele kaabliteedele paigaldamisel tuleb tugev- ja nõrkvoolu juhistikud paigaldada üksteisest eraldatud rühmadena. Kaablikarbikutes kasutada nõrkvoolu kaablite eraldamiseks vaheriiuleid. Kaablikaitse- torude kasutamisel paigaldada nõrkvoolukaablid eraldi torudesse. Kaabliredelitel paigaldada nõrkvoolukaablid vähemalt 100 mm kaugusele tugevvoolukaablitest; kui see pole võimalik, kasutada kaablite eraldamiseks kaitseekraane. Süvistatuna (seina, lakke, põrandasse) paigaldatavad kaablid kaitsta montaažitorudega. Erinevate tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel tuleb avad peale kaablite paigaldust tihendada, tihenduse tulekindlusaste peab vastama seina tulekindlusastmele. Kõik kasutatavad nõrkvooluseadmed peavad vastama antud valdkonnas kehtivate EL direktiivide alusel kehtestatud tootestandardite nõuetele ning omama CE vastavusmärki, lähtudes “Toote nõuetele vastavuse seaduse” nõuetest. Nõrkvoolupaigaldises tuleb kasutada Eestis laialt levinud seadmeid (rohkem kui üks tarnija ja paigaldaja), milledele on tehniline tugi kättesaadav. Kõik nõrkvoolu kaablid, pistikupesad, otsastuspaneelid, ühenduskarbid jms komponendid tuleb tähistada arusaadavalt, kulumis- ja veekindlalt. Tugev- ja nõrkvoolu paigaldustarvikud valida üldjuhul sama tootja samast tootesarjast, kasutatavate tarvikute tüübid kooskõlastada enne tööde algust tugevvoolu töövõtjaga. Erandid kooskõlastada tellijaga. Ohutuse ja häirekindluse huvides tuleb kõikide seadmete metallkarkassid ja varjestused ühendada hoone potentsiaaliühtlustusseadmega (PE). Hanke mahus peab töövõtja ostma kõikide ehitatud süsteemide tarkvarale piiramatu kasutusajaga litsentsid. 11.2.3 Andmesidesüsteemid Hoonesisese andmesidevõrgu kaabeldussüsteemi projekteerimise aluseks on standard EN50173-1 (avatud kaabelduste üldpõhimõtted). Installatsioon ja testimine vastavalt standardile EN 50174. Ehitada vähemalt Cat6 kaablite ja komponentidega arvutivõrk (klass E). Side- ja arvutivõrgu kaabelduse liidesed tulevad paigaldatavasse andmesidekappi. Seadmekappi monteeritavatelt RJ45 liidestega ristlülituspaneelidelt vedada töökohtade juurde kaablid u/UTP 4*2*0,5 Cat6. Töökohtadele monteerida RJ45 Cat6 liitmikega pistikupesad. Sobivasse kohta nähakse ette pistikupesa(d) wifi võrgu seadmete jaoks. Pistikupesad paigaldada elektritoite pesade vahetusse lähedusse, asukohad Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 31 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) täpsustada tellijaga enne tööde algust. Pistikupesad markeerida siltidega ja paigutada pesade markeeringuaknasse või kleebisega pesa korpusele. Andmesidevõrgu testimise peab teostama konkreetsest ehitusobjektist mittesõltuv ettevõte ja testimise juures peab viibima paigaldaja esindaja. Lingid tuleb testida kaabeldussüsteemile ettenähtud üldtunnustatud taadeldud testriga, millele on installeeritud kõige viimane saadaolev tarkvara versioon. Testida tuleb kõik paigaldatud lingid ning testimine peab vastama tootja poolt välja töötatud protseduurile. Lingi testimistulemuse salvestamisel tuleb kasutada portide markeerimisel käibelolevaid linkide markeeringuid. Testimine toimub kooskõlas standardi EVS EN 50346 nõuetega. Testimise protokollid esitatakse digitaalselt koos teostusdokumentatsiooniga. 11.2.4 Telefonisüsteemid Ehitatakse ühtne võrk andmesidevõrguga. Arvestada VOIP telefonide kasutamisega. 11.2.5 Automaatne tulekahjusiganalisatsioon (ATS) Paigaldada vajalikumahuline ATS keskseade. Peale paigaldustööde lõppu tuleb kontrollida reservtoite akude mahtuvust arvestusega, et need kindlustaksid süsteemi töö põhitoite katkestuse korral 72 tunni jooksul normaalolukorras ja lisaks 30 minuti jooksul häireolukorras. Anduritena kasutada optilisi suitsuandureid, DM temperatuuriandureid ning tulekahjuteatenuppe. Andurid paigaldada selliselt, et nende tundlikud elemendid paikneksid ruumi 10%-lises kõrgemas osas. Andurite paigaldamisel arvestada vahekaugusi ventilatsiooni sissepuhke ja väljatõmbeavadest, valgustitest, mööblist ning muudest suitsu võimalikku levikut mõjutavatest elementidest. Andurite paigaldamisel ripplagede taha vm varjatud kohtadesse tuleb tagada ligipääs anduriteni ja kaabliühendusteni nende hooldamiseks. Varjatult ripplagede taha paigaldatud andurid tähistada anduri asukohta näitava distantsindikaatoriga. Tulekahjuteatenupud paigaldada nähtavale ja hästi ligipääsetavatele kohtadele põrandast 1,2 m kõrgusele. Seadmete paigaldamisel ja ühendamisel lähtuda valmistaja installatsioonijuhenditest ja EN54 nõuetest. Tuleohu alarmi väljunditeks on alarmkellad. ATS keskseadme väljundrelee ühendada sundventilatsiooni juhtimisahelaga nii, et häire rakendumisel lülitatakse ventilatsioon välja. Ventilatsoonisüsteem ei tohi uuesti tööle rakenduda enne, kui tulekahjuoht on likvideeritud. Signaali edastamine turvafirma keskvalvepulti lahendatakse vastavalt tehnilise valveteenuse lepingule. Signaali edastamiseks vajalikud seadmed hangib ja paigaldab teenuse pakkuja. 11.2.6 Valvesignalisatsioon Tehnilisse ruumi paigaldada vajalikumahuline keskseade. Keskseade peab võimaldama vähemalt 2 eraldi valvestatava grupi moodustamist. Keskseade paigaldada metallist seadmeboksi, mis on varustatud kaanekontaktiga. Süsteem varustada reservtoite akuga, mis tagab süsteemi töö voolukatkestuse korral vähemalt 12 tunni jooksul. Reservtoite aku(de) vajalik mahtuvus arvutada peale paigaldustööde lõppu vastavalt tegelikele mõõdetud vooludele. Sissepääsu juurde tehnilisse ruumi paigaldada LCD sõrmistik. Valvesüsteemi anduritena kasutada infrapuna-liikumisandureid, klaasipurunemisandureid ning magnetkontakte. Kassadesse paigaldada paanikanupud. Andurite kaablina kasutada valvekaableid AWG n*0,22, magistraalliinid ja sõrmistike liinid ehitada välja kaabliga U/UTP 4*2*0,5 Cat5e. Valvesignalisatsiooni väljaehitamisel võib kasutada ainult tootjafirmade originaalsüsteeme ja süsteemiosi, millele on väljastatud tootjapoolne garantii. Lokaalne häire antakse sireenidega. Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 32 | 34  Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) Signaali edastamine turvafirma keskvalvepulti lahendatakse vastavalt tehnilise valveteenuse lepingule. Signaali edastamiseks vajalikud seadmed hangib ja paigaldab teenuse pakkuja. 11.2.7 Läbipääsusüsteem Pääsud müügisaalist personali- ja abiruumidesse varustada puutevabade kaardilugejatega läbipääsusüsteemiga. Läbipääsusüsteem varustada reservtoitega. Uste kontrollerid peavad omama sündmuste ja logi mälu, mis võimaldab neil töötada ka juhtarvuti rikke korral. Uksed varustada ühepoolsete kaardilugejatega, seestpoolt avamine avamisnupuga. Kontrolleritevaheline magistraalvõrk teostada kaablitega UTP 4*2*0,5 Cat5e. Kaardilugejatega varustatud ustele paigaldada elektrilised vasturauad. Vasturauad, kaablikaitsed ja - üleviigud ning uksesulgurid hangib ja paigaldab uste tarnija kooskõlastatult läbipääsusüsteemi paigaldajaga. Uksed varustada ukse lahti/kinni olekut fikseeriva anduriga. Uksi peab olema võimalik avada ka võtmega. Kaartide kogused täpsustada tellijaga. 11.2.8 Inva WC hädakutsesüsteem Hoone inva WC-d varustada teavitussüsteemiga, mis võimaldab ruumis hättasattunud isikul sellest märku anda müügisaalis viibijaile. XII TEHNOLOOGIA JA RISKIANALÜÜS Lahendatakse vajalikus mahus eraldiseisvate projektidena. XIII JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmekäitlus kinnistul (sh ehitusaegne jäätmekäitlus) peab vastama Haljala valla jäätmehoolduseeskirjale (Haljala Vallavolikogu määrus nr 67 „Haljala valla jäätmehoolduseeskiri“). Tagada tuleb ka kinnistu ja/või ehitiste puhtus ning korrashoid ehk vastavus Haljala valla heakorraeeskirjale (Haljala Vallavolikogu määrus nr 36 „Haljala valla heakorraeeskiri“). Objekt tuleb hoida heas korras ja nõuetele vastavuses ka ehitustööde käigus. Ehitaja on kohustatud vältima objektilt jäätmete, ehitusmaterjalide, pori, tolmu jms kandumist avalikult kasutatavatele sõidu- ja kõnniteele ning naaberkinnistule, mistõttu tuleb juurdepääsuteed hoida heas korras ning vajadusel tagada ehitusobjekti territooriumilt väljuvate sõidukite rehvide puhtus; lisaks tuleb alates ehitamise alustamise teatise esitamisest piirata ehitusplats piiretega. Hoone kliendisissepääsude juurde paigaldatakse prügikastid, samuti ka rajatavatele tankurisaartele. Jäätmed koguda sorteeritult krundi serva paigutatud konteineritesse ja utiliseerida vastavalt Haljala valla jäätmehoolduseeskirjale ning piirkondlikus jäätmekäitlusjaamas vastavalt kehtestatud jäätmekavale. Ehitusjäätmeid tohib üle anda käitlemiseks ainult isikule, kellel on olemas vastavate jäätmete käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete litsents või on isik registreeritud jäätmeregistris. Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, s.h nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms, naftaprodukte sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja anda üle ettevõttele, kellel on olemas vastav luba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 33 | 34 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) Seletuskirja koostasid: Mihkel Lember, Weidenberg OÜ projektijuht Grete Grünberg, Weidenberg OÜ projekteerija /allkirjastatud digitaalselt/ Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 11.09.2020 34 | 34  Gaasivõrgu liitumispunkt kinnistu piiril RAJATIS: maapealne 10 m3 LPG vedelgaasimahuti ja tankur koos varikatusega 8 RAJATIS: käsipesula 7. olemasoleva hüdrandi 6 ühepoolse varikatusega Perspektiivne asukoht + gaasitrass RAJATIS: CNG tankur + Elektri-, side-, veevarustuse (vt lisa 9.1) koos varikatusega + + ning reoveevõrgu SJ SJ olemasolevad liitumispunktid SJ + 5.0 SJ 7 + RAJATIS: CNG seadmed + 4.0 2 konteinerit 2,5 x 6 m + 5.0 + 18 + + 6 10.6 8 + 3.0 + 5.0 + + + + 6.1 + + + + + 1.0 8.5 + 3 + ±0.000=77.70 + + 19.0 + 6.2 + + + 15 5.0 2.5 + + 1 + 13 2 + E 3 + 4 + 5 6 + + + E + + D + 10 1 21.0 + + 9 11.7 + ±0.000=77.90 12 + + + D C + 12 13 + + + + + + + 27.4 C + + 17 + + + + SK1 9.9 + B 11 2 B SK1 19.5 SK1 A HOONE: kauplus koos SK1 16.0 5 A autopesulaga 4.0 6 1 2 SM5533SC 12.3 16 14 3 SM5533SC 4 RAJATIS: varikatus koos 10.0 sõiduautode tankurisaartega 10.2 SM5533SC SM5533SC 4 17.8 12 RAJATIS: veokite tankurisaar koos satelliittankuri ja kahe 5 maa-aluse 60 m³ kütusemahutiga SK1 19 ´ 23.1 28.2 16.1 RAJATIS: 12 m hinnapost 15.2 TINGMÄRGID EKSPLIKATSIOON + Detailplaneeringu järgne ehitusala 1 Projekteeritud hoone - tanklakauplus autopesulaga Projekteeritud rajatis - hoonest eraldiseisev Tee kaitsevöönd 50 m 2 varikatus sõiduautode tankurisaartega Haljala-Käsmu maantee sanitaarkaitsevöönd 200 m 3 Projekteeritud rajatis - autode käsipesula Projekteeritud maapealse gaasimahuti Projekteeritud rajatis - veokite tankurisaar koos 2 x 60 m3 4 maa-aluste ohuala 5 m kütusemahutitega 5 Projekteeritud rajatis - 12 m hinnapost Rajatav hoone 6 Projekteeritud rajatis - 10 m³ LPG mahuti ja gaasitankur varikatusega Rajatav hoonest eraldiseisev varikatus 7 Projekteeritud rajatis - CNG seadmed (konteineri mõõt 2,5 x 6 m) Rajatava käsipesula varikatusega kaetud osa 8 Projekteeritud rajatis - sisse- ja väljasõiduviit 9 Projekteeritud rajatised - tolmuimeja, rehvirõhuseade Rajatava käsipesula tehnilised ruumid 10 Projekteeritud rajatised - puhkealad välimööbli ja päikesevarjuga Rajatav asfaltkate 11 Projekteeritud jalgrattahoidjad, 3 tk ehk 6 kohta 12 Projekteeritud sõiduautode parklad, kokku 23 kohta (sh 1 invakoht) KASUTATUD GEODEETILINE ALUSPLAAN: Rajatav murukate 13 Projekteeritud veoautode parkla, 14 kohta 1. Metricus OÜ töö nr 20G8444 "Metsvindi tee 3, Olerexi tankla projekteerimise geodeetiline alusplaan". Rajatav asfaltkattest kõrgem Koordinaadid L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Koostatud juunis 2020. 14 Projekteeritud bussi parkimiskoht sillutiskivi Rajatav asfaltkattega ühes tasapinnas 15 Projekteeritud pesula järjekorra ala, 4 kohta TEHNILINE INFO: sillutiskivi 16 Projekteeritud elektriautode laadimispunkt, 4 kohta 1. Rajatavate hoonete arv: 1 (tankla-kauplus, joonisel nr 1, ehitisealune pind 322,1 m2, kõrgus 5,4 m) Rajatav betoonplaat / betoonkate 17 Projekteeritud 6 x 2 m reklaamplakat 2. Rajatavate oluliste maapealsete rajatiste arv: 6 2.1. varikatus koos sõiduautode tankurisaartega (nr 2, ehitisealune pind 239,6 m2, kõrgus 5,4 m) 18 Projekteeritud gaasiballoonide kapp SJ SJ SJ SJ Projekteeritud jäätmekonteinerite 2.2. käsipesula (nr 3, ehitisealune pind 54,6 m2, kõrgus 4,6 m) asukoht 19 Projekteeritud ´ 8 m lipumastid 2.3. veoautode tankurisaar (nr 4, ehitisealune pind 9,3 m2, valgustiposti kõrgus 3,7 m) Projekteeritud sissesõiduviit / 2.4. hinnapost (nr 5, kõrgus 12 m) + + + TEHNOVÕRGUD 12 m hinnapost / 6 x 2 m reklaamplakat 2.5. 10 m3 LPG vedelgaasimahuti tankuri ja varikatusega (nr 6, ehitisealune pind 30,0 m2, varikatuse Projekteeritud elektrikaablid kanalisatsioonis kõrgus 3,2 m) Projekteeritud 8 m lipumastid 2.6. CNG seadmete konteinerid tankuri ja varikatusega (nr 7, ehitisealune pind 39,0 m2, varikatuse kõrgus valgustitega Projekteeritud sidekaablid kanalisatsioonis 3,2 m) Projekteeritud välisvalgusti mastil Projekteeritud gaasitoru 3. Krundi pindala: 9 726 m2 Projekteeritud kütusetoru 4. Krundi täisehitusprotsent: 3,3% ehk 322,1 m2 (DP järgi lubatud 40% ehk 3785 m2) Tellija Asukoht Metsvindi tee 3, Haljala alevik, Likvideeritav või kasutusest välja langev objekt Projekteeritud veetoru Registrinumber 11500125 AS Aqua Marina MÄRKUSED: e-post : [email protected] tel: +372 508 2249 / +372 73 119 70 Projekteeritud betoonist äärekivi Projekteeritud kanalisatsioonitoru ja -kaev 1. Vastavalt detailplaneeringule kogutakse tankimisalade sademevesi kokku, juhitakse läbi õli-liivapüüduri ja MTR reg. nr. EEP001430 EPE000519 EEK000638 EEO001982 EHA000076 EHM000129 Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt Istutatav põõsas - kurdlehine SK1 Projekteeritud sademeveetoru ja -kaevud suunatakse seejärel maanteeäärsesse kraavi. Samasse sademeveekanalisatsiooni juhitakse ka hoone Projekt Vastutav spetsialist Joonise nimi kibuvits (Rosa rugosa) Projekteeritud reovee/sademevee lokaalne eelpuhastus katuselt ja varikatuselt kokku kogutud sademevesi. (õlipüüdur koos liiva-mudapüüduriga ning proovivõtukaev) Mihkel Lember Jiri Tintera 2. Ülejäänud platsidelt ja rajatiste katustelt kogutakse sademevesi kokku ning juhitakse isevoolselt kallete (volitatud arhitekt, tase 7) Projekteeritud nõva/kraav abil kõvakattega platsi maanteepoolsesse serva (äärekivita lahendus), kus see saab kraavi valguda või Joonis Projektijuht Tartu Eriala Staadium Skaala Nr / formaat pinnasesse imbuda. Mihkel Lember 11.08.2020 2020-09 AE EP 1:500 4.1 / A2  Heldur Veidenbaum Haljala Vallavalitsus Teie 17.09.2020 [email protected] Mere 6 Meie 09.10.2020 nr 15-2/20/43031-2 Võsu alevik, Haljala vald, 45501, Lääne-Viru maakond Metsvindi tee 3 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Lääne-Viru maakonna Haljala valla Haljala aleviku Metsvindi tee 3 kinnistu (katastritunnus 19002:003:0167) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 229577). Kinnistu asub riigitee nr 1 Tallinn – Narva (edaspidi riigitee) km 88,47-88,65 kaitsevööndis. Ehitusluba soovitakse välja anda teenindusjaam-tankla, sõiduautode tankurisaarte varikatuse, iseteenindusliku käsipesula, CNG konteinerite ja tankuri ning LPG mahuti ja tankuri ehitamiseks. Lisaks kavatsetakse rajada veokite tankurisaar ning elektriautode laadimispunkt ning paigaldada tanklasse sisse- ja väljasõiduviidad, hinnapost, reklaamplakat ning lipumastid. Ehitusloa aluseks on Weidenberg OÜ töö nr 2020-09 „Haljala teenindusjaam-tankla ehitusprojekt. Eelprojekt“. Kinnistul on kehtiv detailplaneering – OÜ MHV Consult töö nr 48-0112 „Vasta (19002:003:0210) kinnistu, Jaani-Mardi (19002:003:0117) kinnistu ja Aasa (19002:003:0119) kinnistu detailplaneering“, kehtestatud 13.03.2013. Projekteerija on küsinud meie arvamust eskiislahenduse alusel 06.06.2018, millele vastasime 05.07.2018 kirjaga nr 15-2/18/27692-2. Ehitusloa aluseks olev projekt ei vasta kehtivale detailplaneeringule, mille alusel on Metsvindi tee 3 kinnistule (detailplaneeringu seletuskiri Tabel 3 „Kruntide ehitusõigus“, POS 9) rajatisi (välja arvatud parklad ja tehnovõrgud) lubatud ehitada vaid krundile määratud hoonestusala piiridesse. 05.07.2018 kirjaga põhjendasime oma seisukohta, et Metsvindi tee 3 kinnistu ehitiste ja rajatiste asukoht tuleb kavandada lähtudes kehtestatud detailplaneeringust. Projekti korrigeerimisel palume likvideerida ka järgmised puudused: 1. Liiklusväliste teabevahendite paiknemisel lähtuda liiklusseaduse § 5³ lg 1, 5 ja 6. Korrigeerida vastavalt projektiga kavandatava 6*2 m reklaamplakati paiknemine (nr 17, joonis nr 4.1 „Asendiplaan tehnovõrkudega“) kandes asendiplaanile plakati kauguse riigitee äärmise sõiduraja servast ning lisades projektile kas plakati kujunduse või märkuse (seletuskirja ning asendiplaanile), et reklaamplakati paigaldamisel tuleb meie käest taotleda nõusolek liiklusvälise teabevahendi teekaitsevööndisse paigaldamiseks. 2. Palume korrigeerida projekti sademevee kogumise ning ärajuhtimise lahendusi, võttes Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  aluseks Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ Lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ pt 7.6 „Teenindusjaamad ja tanklad“ p (10): Teenindusjaama sademe- ja lumesulamisvesi ei tohi valguda maanteele. Oma praktikas lähtume eeldusest, et sademevett ei tohi juhtida riigiteele ega riigitee alusele maale. Palume esitada projekti koosseisus tankla välialade vertikaalplaneeringu joonis, millel on näidatud tankla välialade sademevee kogumise lahendused, mis välistavad sademevee valgumise riigitee alusele maale. 3. Tankla väliala valgustuse osas palume esitada valgusarvutused, kus muuhulgas on näidatud valgustite paigaldusnurk, et saaksime veenduda, et tankla valgustus ei häiri maanteel liiklejaid. Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 44 p-d 1, § 70 lg 2 p 2 ja lg 3 ning § 71 lg-d 1 ja 2 alusel jätame ehitusloa kooskõlastamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. HALJALAOLEREX_EP_AR-3-01_seletus_2020-09-11 2. HALJALAOLEREX_EP_AR-4-01_asend_2020-08-25 Tuuli Tsahkna 58073001 [email protected] 2 (2)