Lääne-Virumaa Tapa vald Tapa linn Liblika kinnistu detailplaneering

Tapa Vallavalitsus Teie 14.02.2020 nr 7-1/20/15-1 [email protected] Pikk 15 Meie 16.03.2020 nr 15-2/20/8836-3 Tapa vald, 45106, Tapa, Lääne-Viru maakond Tapa linnas asuva Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamisest Olete taotlenud Maanteeametilt seisukohti Tapa vallas Tapa linnas Liblika maaüksuse (katastritunnus 79101:015:0562) ja Liblika maaüksusega põhjaosas piirneva Vilgumetsa maaüksuse (katastritunnus 79201:001:0127) osale detailplaneeringu (edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringu koostamise eesmärk on Liblika maaüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine, sellele ehitustingimuste määramine kaubandus-, toitlustus-, teenindushoone(te) rajamiseks, mille mahus on ka kontori ja büroopinnad ning tankla ja seda teenindavate rajatiste ehitamiseks. Aqua Marina AS esitatud planeeringu algatamise taotluse juures on toodud eskiislahendus, kus on näidatud võimalik hoonestusala paiknemine, kinnistu sisesed liikluskorralduslikud põhimõtted ja juurdepääsud planeeritavale alale. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud nii riigiteelt 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru (edaspidi riigitee 5) km 145,10 kui ka Tapa linnale kuuluvalt Pikk tänav L4. Ristumine riigiteega on kavandatud läbi riigile kuuluva Vilgumetsa maaüksuse. Riigitee 5 on põhimaantee, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus teeregistri 2019 a. andmetel nimetatud lõigus on 3405 autot/ööpäevas. Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maantee projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) järgi kavandatav mahasõit riigiteelt planeeringualale on vastuolus projekteerimisnormide mitme olulise punktiga, nagu näiteks p 5.2.1. jaotisega 2. Tuginedes normidele ei ole võimalik planeeringuala lõikes kavandada riigiteele 5 täiendavat ristumist. Maa-amet on 05.03.2020 nr 6-3/20/2489-2 kirjaga planeeringu algatamise ja edasise koostamise kohta esitanud seisukoha, kus ei nõustuta Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamisega piirides, mis hõlmab Vilgumetsa kinnisasja osa. Planeeringu algatamise otsuse eelnõud palutakse korrigeerida selliselt, et planeeringuala ei hõlmaks Vilgumetsa maaüksust. Kuna riigiteega 5 seotud piirangud hõlmavad Vilgumetsa maaüksust ning need ei laiene Liblika maaüksusele, siis peale planeeringuala piiride korrigeerimist ja vastavusse viimist Maa-ameti esitatud nõuetega, ei pea me vajalikuks planeeringu koostamisele seisukohtade väljastamist põhjusel, et planeeringuala paikneb edaspidi väljaspool teekaitsevööndit ning juurdepääs alale hakkab toimuma linnale kuuluvalt Pikalt tänavalt. Küll aga peame vajalikuks liiklusanalüüsi koostamist riigitee 5 ja Pika tänava ristmiku kohta. Liiklusanalüüsi alusel saame hinnata kavandatava liikluse mõju riigiteele. Vajadusel tuleb planeeringus ette näha riigitee rekonstrueerimine mahus, mis tagab liiklusohutuse suureneva pöördeliikluse tingimustes. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Lisa 1. Tapa Vallavalitsuse korraldus Lisa 2. Eskiislahendus planeeringu algatamise juurde Herkki Rõõm 5219446 [email protected] 2 (2) Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 09.10.2020 11:33 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Tapa linnas asuva Liblika maaüksuse ja lähiala DP Manused: image001.png; Tapa linnas asuva Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamisest.pdf; Liblika DP_liiklusuuring_ERC-18-2020.asice From: Marek Lind <[email protected]> Sent: Monday, October 05, 2020 10:02 AM To: MNT Teed <[email protected]> Cc: Herkki Rõõm <[email protected]> Subject: FW: Tapa linnas asuva Liblika maaüksuse ja lähiala DP Palun registreerida kiri ja omistada Herkki Rõõmule. Tervitades Marek Lind From: Jaana Veskimeister [mailto:[email protected]] Sent: Monday, October 5, 2020 9:23 AM To: Marek Lind <[email protected]> Cc: 'Urmas Koch' <[email protected]> Subject: Tapa linnas asuva Liblika maaüksuse ja lähiala DP Tere, Marek! Saadan Sulle, sest minu teada Herkki planeeringutega enam ei tegele. Saada palun õigele inimesele edasi ja anna teada, kellega edaspidi selle planeeringu teemal suhelda. Teemaks on Tapa linnas Liblika maaüksuse detailplaneering. Kevadel on Maanteeamet andnud oma seisukoha, et tuleb läbi viia liiklusanalüüs (vt lisatud kiri), et hinnata kavandatava liikluse mõju riigiteele (kas on riigitee rekonstrueerimise vajadus). Liiklusuuring on nüüd valmis ja kirjale lisatud. Palun tagasisidet, kas sellest võib järeldada, et riigitee ristmiku rek. vajadus puudub. Parimaga Jaana Veskimeister Detailplaneeringute koordinaator, Tartu meeskonna juht Planeerija-projektijuht (ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutse nr 105737) Mob +372 5698 3956 E-post: [email protected] Aadress: Raekoja plats 8, 51004 Tartu www.hendrikson.ee Tapa linnas asuva Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneering Liiklusuuring 2020  Tapa linnas asuva Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneering Liiklusuuring Tellija Aqua Marina AS Tellija esindaja ja Urmas Koch kontaktandmed [email protected] Võru 176 50112 Tartu Lepingu nr e-mail 09.09.2020 Aruande kuupäev 03.10.2020 Aruande nr ERC/18/2020 Märksõnad Liiklusuuring, liiklussagedus, AKÖL, liikluse prognoos Keywords Traffic survey, traffic volume, AADT, traffic forecast Töös osalesid Luule Kaal konsultant, ERC Konsultatsiooni OÜ Tiit Kaal konsultant, ERC Konsultatsiooni OÜ ERC Konsultatsiooni OÜ Väike-Ameerika 15-9 10129 Tallinn, Eesti e-post: [email protected] tel: +372526984 www.ercc.ee Liblika DP – liiklusuuring 1 SISUKORD 1. Olemasolev olukord ........................................................................................................... 2 2. Liiklussagedus .................................................................................................................... 3 2.1. Liiklussagedus mnt nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ....................................................... 3 2.2. Ristmike pöördeliiklus ............................................................................................... 5 2.3. Lisanduv liiklus detailplaneeringu alalt ...................................................................... 5 3. Liiklusprognoos .................................................................................................................. 6 3.1. Liiklusprognoosi mõjutavad tegurid .......................................................................... 6 3.1.1. Elanike arv ......................................................................................................... 6 3.1.2. Sõidukite arv ...................................................................................................... 6 3.1.3. Läbisõit............................................................................................................... 7 3.2. Liiklussageduse prognoos .......................................................................................... 7 4. Liiklusvoogude jagunemine ristmikul .............................................................................. 10 5. Kokkuvõte ........................................................................................................................ 12 Kasutatud lühendid SAPA – sõidu- ja pakiautod (< 6 m pikkused sõidukid); VAAB – veoautod ja autobussid (6-12 m pikkused sõidukid); AR – autorongid (> 12 m pikkused sõidukid); AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (autot/ööpäevas); NKÖL – nädala keskmine ööpäevane liiklussagedus (a/ööp); PLP – püsiloenduspunkt (statsionaarne loenduspunkt, mis töötab kogu aasta); Suund 1 – tee suund maantee algusest lõpu poole (nt Pärnu → Rakvere → Sõmeru) Suund 2 – tee suund maantee lõpust alguse poole (nt Sõmeru → Rakvere → Pärnu) Liblika DP – liiklusuuring 2 1. OLEMASOLEV OLUKORD Planeeringu koostamise eesmärk on Liblika maaüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine, sellele ehitustingimuste määramine kaubandus-, toitlustus-, teenindushoone(te) rajamiseks, mille mahus on ka kontori ja büroopinnad ning tankla ja seda teenindavate rajatiste ehitamiseks. Planeeritava Liblika maaüksuse juurdepääs on kavandatud Tapa linnale kuuluvalt Pikk tänavalt (mnt nr 17148 Tapa-Koigi), mis lõikub km 144,79 põhimaanteega nr 5 Pärnu- Rakvere-Sõmeru. Joonis 1.1. Planeeritav ala ja juurdepääs Pikk tn-le Liblika DP – liiklusuuring 3 2. LIIKLUSSAGEDUS 2.1. Liiklussagedus mnt nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru Põhimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru liiklussageduse andmed aastate lõikes on toodud järgnevatel joonistel. 2019.a. andmete põhjal oli liiklussagedus 3405 a/ööp, millest 7% raskeliiklus. Liiklussagedus on sel teelõigul viimase 10 aasta jooksul kasvanud ca 2 korda. mnt nr 5 km 140,634-146,598 4000 3500 3000 AKÖL, a/ööp 2500 AR 2000 VAAB 1500 SAPA 1000 500 0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Joonis 2.1. Teelõigu liiklussagedus aastatel 2009-2019 Kõrvalmaantee nr 17148 Tapa-Koigi esimesed 729 m kuuluvad Tapa linna haldusalasse ning selle osa kohta liiklussageduse andmed Teeregistris puuduvad. Teelõigul 0,729-10,003 oli liiklussagedus 60 a/ööp. Lähim püsiloenduspunkt (PLP), mille andmeid saab liiklusvoogude analüüsimiseks kasutada, on Kadrina PLP (mnt nr 5 km 155,7). 3500 3000 2500 AKÖL16 NKÖL, a/ööp 2000 AKÖL17 AKÖL18 1500 AKÖL19 1000 AKÖL20 500 0 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 51 Joonis 2.2. PLP 5-155,7 Kadrina PLP NKÖL aastatel 2016-2020 Nagu eelpool toodud jooniselt näha, siis 2020. aasta esimesel kümnel nädalal oli liiklussagedus eelmise aastaga üsna sarnasel tasemel (kasv 3%), kuid alates 11.nädalast liiklussagedus vähenes oluliselt – nädalate 11…20 liiklussagedus oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 23% väiksem. Alates 21.nädalast on näha tavapärase liikluse Liblika DP – liiklusuuring 4 taastumist. Kui eeldada, et käesoleva aasta teine pool on eelmise aastaga sarnane, siis vahepealse eriolukorra tõttu tähendab see aastate kokkuvõtlikus võrdluses ca 4% langust (2020 vs 2019). Liiklussagedus Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel on mõnevõrra kõrgem hommikusel (kl 7-8) ja õhtusel tipptunnil (kl 16-18). Suundade vaheline ebaühtlus pole eriti märkimisväärne – nii hommikusel kui õhtusel tipptunnil jaguneb see üsna võrdselt. 250 200 Sõidukite arv, a/h 150 Suund 1 Suund 2 100 Kokku 50 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 tund Joonis 2.3. Suuna 1 ja 2 liiklussagedus ööpäeva lõikes Nädalapäevade lõikes on näha, et tööpäeviti (E-N) on sarnased liiklussagedused, reedeti hakkab liiklus keskpäevast tasapisi kasvama ning tavapäraselt ongi just reede suurima liiklussagedusega päev. Puhkepäeviti (L-P) on liikluse muster mõnevõrra teine – siis on suurim liiklus päevasel perioodil kl 10-17 vahel. 300 250 E Sõidukite arv, a/h 200 T K 150 N 100 R L 50 P 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 tund Joonis 2.4. Liiklussageduse jaotus nädalapäevade lõikes Esimesed 200 tipptundi on peamiselt õhtusel perioodil (kl 16-18), mõnevõrra jääb neid ka hommikusele perioodile (kl 7-8) ning selgelt on näha ka üksikud tipptunnid, mis esinevad mingil konkreetsel päeval mitmete tundide jooksul. Enamasti on need seotud kas pühade või lähipiirkonnas toimuvate üritustega. Liblika DP – liiklusuuring 5 24 20 16 tund 12 8 101-200 tt 4 31-100 tt 1-30 tt 0 05.01.2019 04.02.2019 06.03.2019 05.04.2019 05.05.2019 04.06.2019 04.07.2019 03.08.2019 02.09.2019 02.10.2019 01.11.2019 01.12.2019 31.12.2019 Joonis 2.5. Esimesed 200 tipptundi aasta ja ööpäeva lõikes Kadrina PLP 2019. aasta 30-s tipptund 299 a/h on aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest 11,4% ning 200-s tipptund 10,1%. 2.2. Ristmike pöördeliiklus Mnt nr 5 ja mnt nr 17148 (Pikk tn) pöördeliikluse loendus tehti neljapäeval 10.09.2020 õhtusel perioodil (kl 16-17). kuhu 1 2 3 4 1 169 23 10 203 2 142 9 8 159 kust 3 20 12 1 32 4 9 8 1 18 170 189 33 20 412 Joonis 2.6. Loendusskeem ja pöördeliikluse maatriks (arvutusliku tipptunni liiklussagedus) Kui läbivat liiklust mitte arvestada, siis peamised liikumissuunad olid Tapa poolt Olerex tanklasse ja tagasi. Kadrina poolt oli pööramisi nii Olerex tanklasse kui Pikk tn-le üsna võrdselt. Pikk tn-lt välja keerati nii Tapa kui Kadrina poole samuti samas suurusjärgus. 2.3. Lisanduv liiklus detailplaneeringu alalt Liblika DP-ga on kavandatud kaasaegse teenindusjaama rajamine (tankla/pood/kohvik), millele juurdepääs põhimaanteelt on Pikk tn kaudu. Eeldatavalt valmib teenindusjaam aastaks 2025. Praeguses Olerex tanklas Pikk 70 on ca 12000 tankimist kuus (ehk ca 400 a/ööp). Lõpliku realiseerumise korral eeldatakse teenindusjaama külastuste arvu kasvu ca 1,5 korda (ehk ca 600 a/ööp). Liblika DP – liiklusuuring 6 3. LIIKLUSPROGNOOS 3.1. Liiklusprognoosi mõjutavad tegurid 3.1.1. Elanike arv Statistikaamet avaldas 20.06.2019 uue rahvastikuprognoosi, mille aluseks on 01.01.2019 rahvaarv. Kogu Eesti kohta on koostatud aastaks 2080 neli rahvastikuprognoosi (erinevad stsenaariumid), maakondade lõikes on olemas rahvastikuprognoos kuni aastani 2045. Elanike arv kogu Eestis on langustrendis, kuid see kahanemine on ligi viis korda väiksem, kui 2014. aastal tehtud prognoosi alusel eeldati. Sarnaselt varasema prognoosiga eeldatakse rahvaarvu kasvu vaid Harju ja Tartu maakonnas, teistes maakondades prognoositakse rahvaarvu edasist kahanemist. 1.10 1.00 0.90 Kogu Eesti 0.80 Kogu Eesti (progn) 0.70 Lääne-Viru mk 0.60 Lääne-Viru mk (progn) 0.50 0.40 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 2028 2030 2032 2034 2036 2038 2040 2042 2044 2046 2048 2050 Joonis 3.1. Elanike arvu muutus ja prognoos 3.1.2. Sõidukite arv Sõidukite arv põhineb Statistikaameti andmetel, autostumise tase on töö autorite poolt arvutatud. Eestis tervikuna on sõiduautode arv 1000 elaniku kohta perioodil 2000-2019 kasvanud 1,81 korda. Veoautode arv on kasvanud 1,69 korda, kuid busside arv on vähenenud. 2.00 1.80 1.60 1.40 1.20 1.00 0.80 0.60 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Sõiduautod Bussid Veoautod Joonis 3.2. Sõidukite arvu muutus perioodil 2000-2019 Liblika DP – liiklusuuring 7 3.1.3. Läbisõit Vastavalt teeregistris olevatele andmetele on arvutatud mnt nr 5 läbisõit ja muutus 2008.a. suhtes. 1.6 1.4 1.2 SAPA 1.0 VAAB 0.8 AR 0.6 0.4 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Joonis 3.3. Läbisõidu muutus perioodil 2008-2019 Tegeliku läbisõidu muutusi on võrreldud baasprognoosis toodud erinevate prognoosi- tasemete (keskmine, kõrge, madal) väärtustega ning prognoosi koostamisel on iga sõidukiklassi jaoks valitud sobivaim läbisõidu muutust arvestav tegur. 3.2. Liiklussageduse prognoos Liiklussageduse prognoos on koostatud vastavalt baasprognoosis toodud metoodikale. 1 Maakonna tasandil leitakse aasta keskmine ööpäeva liiklussagedus (AKÖL) valemiga: 3 N   N i0 K ij P j i 1 Maakonna keskmise liiklussageduse muutumise tegur Kij avaldub kujul: Kij = (KESTij – 1) KR + 1 Eesti summaarse liiklussageduse muutumise tegur KESTij avaldub kujul: KESTij = KEj KAij KLij KMj NjP – perspektiivne summaarne aasta keskmine liiklussagedus kahes suunas kokku kõigi sõidukiliikide osas j-ndal aastal Ni0 – i-nda sõidukiliigi aasta keskmine liiklussagedus lähteaastal i=1 – SAPA i=2 – VAAB i=3 – AR 1 Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedel aastaks 2040. TTÜ Teedeinstituut. Tallinn, 2007 Liblika DP – liiklusuuring 8 KEj – elanike arvu muutumist arvestav tegur KAij – i-nda sõidukiliigi autostumistaseme muutumist arvestav tegur KLij – i-nda sõidukiliigi aasta keskmise läbisõidu muutumist arvestav tegur KMj – maantee liiki arvestav tegur KR – regiooni arengu iseärasusi arvestav tegur Elanike arvu muutumist arvestav tegur on arvutatud vastavalt Statistikaameti poolt toodud rahvastikuprognoosile. Analüüsides nii senist autostumise taseme muutust kui ka läbisõidu muutust, võib öelda, et igale sõidukiklassile tuleb valida erinev prognoositase ning sellele vastavad koefitsiendid. Prognoositase Prognoositase Autostumine Läbisõit keskmine kõrge madal keskmine kõrge madal SAPA x x x SAPA x x x VAAB x x x VAAB x x x AR x x x AR x x x Arvestades eelpool toodut võib öelda, et Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel kasvab liiklussagedus eeldatavalt 1,27 korda, mis teeb aasta keskmiseks kasvuks 1,2% (2040 vs 2020). Tabel 3.1. Liiklussageduse prognoos Teelõik mnt 5 km 140.6-146.6 Aasta AKÖL SAPA VAAB AR 2019 3405 3113 97 195 2020 3504 3208 98 199 2021 3559 3259 98 202 2022 3612 3309 98 205 2023 3666 3360 98 208 2024 3717 3408 98 211 2025 3990 3672 99 219 2026 4042 3721 99 222 2027 4092 3768 99 225 2028 4141 3814 99 227 2029 4188 3859 99 230 2030 4233 3902 99 232 2031 4270 3938 98 234 2032 4305 3973 98 235 2033 4338 4005 97 236 2034 4369 4036 96 237 2035 4399 4065 95 238 2036 4417 4084 94 238 2037 4432 4100 94 239 2038 4446 4115 93 239 2039 4458 4128 92 239 2040 4469 4139 91 239 Liblika DP – liiklusuuring 9 5000 4500 4000 3500 AKÖL, a/ööp 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 2039 2040 SAPA VAAB AR AKÖL Joonis 3.4. Liiklussageduse prognoos mnt nr 5 km 140,6-146,6 Liblika DP – liiklusuuring 10 4. LIIKLUSVOOGUDE JAGUNEMINE RISTMIKUL Läbilaskvusarvutused on tehtud vastavalt 2001.a. koostatud juhendile.2 Tabel 4.1. Mnt nr 5 km 144,79 ristmiku läbilaskvusarvutus – õhtune tipptund 2020 T - KUJULINE RISTMIK Ristmik: mnt nr 5 km 144.79 Kuupäev: 29.09.2020 Analüüsi teostas: Luule Kaal Analüüsitav periood: 2040 Projekt nr: Linn: Voogude jagunemine ÕTT 2020 Peatee mnt 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru Tapa n5 Rakvere Kalle 0% n2 n4 Kalle 0% 0 n3 n7 n9 Peatu ja anna teed V= 50 km/h X Anna teed Kalle 0% Kõrvaltee 17148 Pikk tn Voogude jagunemine Suund nr 2 3 4 5 7 9 Liiklussagedus a/h 181 12 8 151 9 9 Taandatud liiklussagedus sa/h XXXXXX XXXXXX 18 XXXXXX 11 19 1. PP kõrvalteelt n9 Segav voog nc 1/2n3+n2= 186.5 a/h Kriitiline tühik Tc Tc = 5s Võimalik sagedus Cp Cp9= 1185 sa/h Läbilaskvus Cm Cm9=Cp9= 1185 sa/h 2. VP peateelt n4 Segav voog nc n3+n2= 192.2 a/h Kriitiline tühik Tc Tc = 5s Võimalik sagedus Cp Cp4= 1174 sa/h Kasutustase z; jääktegur P (m4/Cp4)*100= 1.5 P4= 0.986 Läbilaskvus Cm Cm4=Cp4= 1174 sa/h 3.VP kõrvalteelt n7 Segav voog nc 1/2n3+n2+n5+n4= 345.35 a/h Kriitiline tühik Tc Tc = 6.0 s Võimalik sagedus Cp Cp7= 626 sa/h Läbilaskvus Cm Cm7=Cp7*P4= 617 sa/h CSH = (m7+m9)/(m7/Cm7+m9/Cm9) Suund mi (sa/h) Cm (sa/h) CSH (sa/h) CR =Cm -mi CR =CSH -m (sa/h) TT 7 10.9 617 606 A 9 19.4 1185 890 1166 860 A 4 18.1 1174 1156 A 2 Metsvahi, T. (2001) Ristmike läbilaskvuse arvutamise metoodiline juhend. TTÜ Teedeinstituut Liblika DP – liiklusuuring 11 Tabel 4.2. Mnt nr 5 km 144,79 ristmiku läbilaskvusarvutus – õhtune tipptund 2040 T - KUJULINE RISTMIK Ristmik: mnt nr 5 km 144.79 Kuupäev: 29.09.2020 Analüüsi teostas: Luule Kaal Analüüsitav periood: 2040 Projekt nr: Linn: Voogude jagunemine ÕTT 2040 Peatee mnt 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru Tapa n5 Rakvere Kalle 0% n2 n4 Kalle 0% 0 n3 n7 n9 Peatu ja anna teed V= 50 km/h X Anna teed Kalle 0% Kõrvaltee 17148 Pikk tn Voogude jagunemine Suund nr 2 3 4 5 7 9 Liiklussagedus a/h 216 43 22 180 37 25 Taandatud liiklussagedus sa/h XXXXXX XXXXXX 39 XXXXXX 45 39 1. PP kõrvalteelt n9 Segav voog nc 1/2n3+n2= 237.5 a/h Kriitiline tühik Tc Tc = 5s Võimalik sagedus Cp Cp9= 1094 sa/h Läbilaskvus Cm Cm9=Cp9= 1094 sa/h 2. VP peateelt n4 Segav voog nc n3+n2= 259 a/h Kriitiline tühik Tc Tc = 5s Võimalik sagedus Cp Cp4= 1059 sa/h Kasutustase z; jääktegur P (m4/Cp4)*100= 3.7 P4= 0.971 Läbilaskvus Cm Cm4=Cp4= 1059 sa/h 3.VP kõrvalteelt n7 Segav voog nc 1/2n3+n2+n5+n4= 439.5 a/h Kriitiline tühik Tc Tc = 6.0 s Võimalik sagedus Cp Cp7= 517 sa/h Läbilaskvus Cm Cm7=Cp7*P4= 502 sa/h CSH = (m7+m9)/(m7/Cm7+m9/Cm9) Suund mi (sa/h) Cm (sa/h) CSH (sa/h) CR =Cm -mi CR =CSH -m (sa/h) TT 7 45 502 457 A 9 39 1094 671 1055 587 A 4 39 1059 1020 A Liblika DP – liiklusuuring 12 5. KOKKUVÕTE Liiklussageduse prognoosi koostamisel on kasutatud baasprognoosis toodud metoodikat, kuid kõik kasvutegurid on vastavalt analüüsitud olukorrale ümber arvutatud. Lähteaastaks on võetud 2019, kuna käesoleva aasta loendustulemused ei pruugi anda piisavalt täpset informatsiooni (eriolukorrast taastumine). Põhimaanteel nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru kasvab liiklussagedus 20 a jooksul eeldatavalt 1,27 korda, mis teeb aasta keskmiseks kasvuks 1,2%. Liblika DP juurdepääs riigiteelt nr 5 on kavandatud Pikk tänava (mnt 17148 Tapa-Koigi) kaudu. Eeldusel, et aastaks 2025 on planeeritud teenindusjaam rajatud, lisandub riigiteele ca 200 a/ööp täiendavat liiklust. Ristmiku läbilaskvusarvutused näitasid, et 2020.a. ja 2040.aastal on teenindustasemed järgmised: Suund ÕTT - 2020 ÕTT - 2040 Vasakpööre kõrvalteelt peateele A A Parempööre kõrvalteelt peateele A A Vasakpööre peateelt kõrvalteele A A Märkus: ÕTT – õhtune tipptund Teenindustasemed: A – ooteaeg puudub või on väga lühike B – ooteaeg lühike C – ooteaeg keskmine D – ooteaeg pikk E – ooteaeg väga pikk F – ristmiku läbilaskvus on ammendunud (ummik) Ristmiku läbilaskvusega praegu probleeme ei ole (ooteaeg puudub või on väga lühike) ning detailplaneeringu realiseerumisest tuleneva täiendava liikluse lisandumisega pole eeldatavalt probleeme ka 2040. aastal.