Riigitee nr 12 Kose-Jägala km 4,96-7,92 kaitsevööndis Kose-Viskla valgustatud jalgratta- ja jalgtee projekti koostamise nõuded

EELNÕU 05.10.2020 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED xx . xx . 2020 a.1 1. Ehitustegevuse liik – Kose-Viskla valgustatud jalgratta- ja jalgtee rajamine vastavalt Kose valla üldplaneeringus kajastatule riigitee 12 Kose-Jägala äärde. 2. Projekteerimistingimuste andja Asutus Kose Vallavalitsus Asutuse registrikood 75011547 Ametniku nimi Enelin Alter Ametniku ametinimetus arhitekt 3. Taotluse andmed Liik detailplaneeringu kohustuse puudumisel Taotleja Kose Vallavalitsus 4. Ehitamisega esialgselt hõlmatava kinnisasja andmed, sh katastritunnus, koha- aadress 4.1. 12 Kose-Jägala tee (33701:002:0324, Kose alevik); 4.2. 12 Kose-Jägala tee (33702:001:0174, Nõmbra küla); 4.3.Sillaotsa (33702:001:0462, Võlle küla); 4.4. Soone tänav L2 (33801:001:0380, Võlle küla); 4.5. Soone tänav (33801:001:0264, Kose alevik); 4.6. Kiriku (33702:001:0226, Kose alevik); 4.7. Kevade tänav (33702:001:0614, Kose alevik); 4.8. Kevade tänav L1 (33702:001:0615, Kose alevik); 4.9. Väikeoja tee (33801:001:0363, Ahisilla küla); 4.10. Kasetuka (33801:001:1326, Ahisilla küla); 4.11. Viluallika (33702:001:0411, Ahisilla küla); 4.12. Liivaku (33801:001:0378, Ahisilla küla); 4.13. Virtsjärve (33702:001:0399, Ahisilla küla); 4.14. 11124 Viskla-Pikavere tee (33702:001:0311, Ahisilla küla); 4.15. Paunküla metskond 389 (33702:001:0629, Viskla küla); 4.16. Paunküla metskond 58 (33702:001:0417, Viskla küla); 4.17. Soepõllu (33801:001:0128, Viskla küla); 4.18. Uus-Kõrtsi (33702:001:0218, Viskla küla); 4.19. Kõrtsi (33702:001:0206, Viskla küla); 4.20. Vana tee (33801:001:0106, Viskla küla); 4.21. Tamme (33702:001:0076, Viskla küla); 4.22. Keldrisauna (33702:001:0201, Viskla küla); 4.23. Keele (33702:001:0115, Viskla küla); 4.24. Viskla-Kõrtsi (33702:001:0128, Viskla küla); Kui projekteerimise käigus selgub vajadus muude kinnisasjade hõlmamiseks projektalasse, siis tuleb esimesel võimalusel teavitada sellest Kose Vallavalitsuse majandusosakonda. 1 Projekteerimistingimuste andmise päev, kuu ja aasta. Projekteerimistingimuste sisustamisel lähtutakse detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel ehitusseadustiku § 26 lõikest 4 ja detailplaneeringu olemasolul ehitusseadustiku § 27 lõikest 4.  EELNÕU 05.10.2020 Joonis 1. Perspektiivse kergliiklustee kulgemine, pikkus ca 3 km. Valgustatud JJT on kavandatud ühendama Kose alevikku Viskla külaga (JJT jätkamine Kiriku maaüksuselt Viskla bussipeatuseni, peatuse ID: 22155-1). 5. Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused 5.1. Vajalikud uuringud 5.1.1. geodeetilised uuringud ja geodeetiline alusplaan; 5.1.2. vajalikus mahus ehitusgeoloogiline uuring; 5.1.3. ristuvate tehnovõrkude ja rajatiste asukohtade väljaselgitamine. 5.2. Arhitektuur-ehituslikud tingimused 5.2.1. Tee-ehitusprojektiga lahendada valgustatud jalgratta- ja jalgtee, mis kulgeb paralleelselt riigitee 12 Kose-Jägala ja asub riigitee kaitsevööndis. Kui projektlahendus seda tingib, võib projekteeritavat ala suurendada. 5.2.2. Tee pikkus - ca 3 kilomeetrit. 5.2.3. Tee laius – katendi laius kolm (3) meetrit + teepeenar +eraldus-haljasriba. Puhkekoha (istepink, prügikast, jms) juures näha ette teekatendi laiendus, et puhkajad ei segaks kergliiklusteel liiklejaid. Puhkekohti planeerida minimaalselt kolm (3). 5.2.4. Tee peab olema seotud olemasolevate kergliiklusteedega. Juurdepääsuteede asukohas tagada jalgratta- ja jalgtee pikiprofiili säilimine ühtlase joonena. Juurdepääsuteedel projekteerida jalgratta- ja jalgtee sõidutee konstruktsiooniga. 5.2.5. Tee peab omama nõuetekohast tolmuvaba katet (asfalt), teemärgistust, viitasid, ohutusmeetmeid, sõiduteedest ülekäigukohti, truupe või sildasid (või olemasoleva teetruubi pikendusi). Sõidukijuhtidele tagada ristmikel ja juurdepääsuteedel projekteeritavale jalgratta- ja jalgteele normikohane nähtavus, projekteerida vastavad meetmed. Näidata asendiplaanil nähtavuskolmnurgad. 5.2.6. Tee peab olema mugav ja võimaldama ka liikumispuudega isikutel seda kasutada. 5.2.7. Tee peab olema kavandatud nii, et seda on võimalik tehnikaga hooldada (sh lumest puhastamine). Projekteeritav tee ei tohi põhjustada sademe- ja lume sulamisvee kogunemist. Samuti ei tohi esineda vee ülevoolamist teest. Lahendada projekteeritavalt alalt sademe- ja sulamisvee ärajuhtimine (vajadusel eesvooluni).  EELNÕU 05.10.2020 Vertikaalplaneerimise ja vee ärajuhtimise projekteerimisel leida lahendused, mis väldiksid vee valgumise ja/või kogunemise teelt naaberkruntidele ja riigiteele. 5.2.8. Projektiga näha ette jalgratta- ja jalgtee valgustus. Valgustuse projekteerimisel näidata tänavavalgustuse toitekaablite ja mastide asukohad. Projekteerida täiendav valgustus jalakäijate ülekäikudel. Näidata ära valgustuse liitumispunktide võimalikud asukohad. 5.2.9. Projektiga näha ette tee ümbruse haljastamine (sh puude/põõsaste likvideerimine ja uute istutamine, okste piiramine) ja olemasoleva haljastuse taastamine. 6. Projekti vormistus 6.1. Ehitusprojekt koostada vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrusele nr 106 „Tee projekteerimise normid”, majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrusele nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded”, majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusele nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“. 6.2. Projekteerida vastavalt järgmistele Eesti Standarditele 6.2.1. EVS 843:2016 „Linnatänavad”; 6.2.2. EVS 613:2001 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine” (+A1+A2); 6.2.3. EVS 614:2008 „Teemärgised ja nende kasutamine“ (+A1). 6.3. Ehitusprojekti koostamisel võtta aluseks Maanteeameti väljastatud nõuded (kiri xxxx) jalgratta- ja jalgtee projekteerimiseks. 6.4. Ehitusprojekti koostamisel võtta aluseks Põllumajandusameti nõuded (kiri xxxxx) jalgratta- ja jalgtee projekteerimiseks. 6.5. Ehitusprojekti koostamisel võtta aluseks Keskkonnaameti nõuded (kiri xxxxx) jalgratta- ja jalgtee projekteerimiseks. 6.6. Kui projekteerimise käigus selgub vajadus muude kinnisasjade hõlmamiseks projektalasse, siis tuleb esimesel võimalusel teavitada sellest Kose Vallavalitsuse majandusosakonda ning kaasata kinnisasja omanik projekti koostamisse. 6.7. Arvestada Karla kinnistu detailplaneeringuga. 6.8. Projektdokumentatsioon peab olema koostatud või kontrollitud projekteerimises pädevate ja vastavat kutsetunnistust omavate spetsialistide poolt ning koostatud vastavalt tehnilistele tingimustele mõõdus 1 : 100 ja 1 : 50. 6.9. Projekteerijal on kohustus ehitusprojekti lisana esitada krundijaotuskava. Krundijaotuskava on kinnisasjast tee ehitusprojekti realiseerimiseks vajaliku äralõike plaan. 6.10. Ehitusprojektis esitada konstruktiivsed ristlõiked. 6.11. Asendiplaani koostamisel võtta aluseks ajakohane topo - geodeetiline alusplaan koos tehnovõrkudega M 1:500, kus on esitatud andmed koostaja kohta (ettevõtja nimi, litsentsi nr, töö nr), mõõdistamise aeg. Alusele peavad olema kantud kõik puud. 6.12. Ehitusprojekti koosseisu lisada võrguettevõtete tehnilised tingimused ja muu projektiga seonduv informatsioon. Esitada ehitusest tulenev tehnovõrkude rajamise, rekonstrueerimise, kaitsmise ja ümbertõstmise lahendus. Tehnovõrgud projekteerida vastavalt võrguettevõtete poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Projektiga hõlmatud alal võtta nõusolek olemasolevate ja projekteeritavate tehnovõrkude valdajatelt. 6.13. Esitada töömahtude koondtabel tööliikide lõikes koos arvestuslike hindadega. 6.14. Ehitusprojekti koosseisu lisada väljastatud projekteerimistingimused ja korraldus projekteerimistingimuste väljastamise kohta. 6.15. Eelprojekti peab kooskõlastama Kose Vallavalitsuse majandusosakonnaga enne tööprojekti koostamist.  EELNÕU 05.10.2020 7. Projekti kooskõlastamine ja koostöö 7.1. Maanteeametiga; 7.2. Põllumajandusametiga; 7.3. Keskkonnaametiga; 7.4. Kinnistul olevate kommunikatsioonide valdajatega juhul kui tehnorajatise kaitsevööndisse kavandatakse ehitustegevust. 7.5. Eramaa omanikega tuleb teha koostööd. Maaomanike heakskiit kanda asendiplaanile ja kajastada kooskõlastuste koondtabelis. 7.6. Seisukohad ja arvamused projekti kohta esitada ehitusprojekti koosseisus. Seisukohtade ja arvamuste kohta koostada koondtabel ja lisada see ehitusprojekti koosseisu. Projekt esitada elektrooniliselt [projektdokumentatsiooni tervikkaust digitaalselt (kõik joonised, tiitelleht, seletuskiri koos lisadega PDF failidena, lisaks asendiplaan ja topo- geodeetiline alusplaan DWG-failina, exceli failina mahud ja eelarve)] ja 4 eksemplari paberkandjal Kose Vallavalitsusele. Elektrooniliselt esitatav projekt peab olema digitaalselt allkirjastatud projekteerija/vastutava spetsialisti poolt. Projekteerimistingimused kehtivad viis (5) aastat. Projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamise alustamiseks.  Kose Vallavalitsus Teie 06.10.2020 nr 8-6/1455 [email protected] Hariduse 1 Meie 13.10.2020 nr 15-2/20/46441-2 Kose alevik, Kose vald, 75101, Harju maakond Riigitee nr 12 Kose-Jägala km 4,96-7,92 kaitsevööndis Kose-Viskla valgustatud jalgratta- ja jalgtee projekti koostamise nõuded Olete taotlenud Maanteeametilt nõuded Harju maakonnas Kose vallas riigitee nr 12 Kose-Jägala km 4,96-7,92 kaitsevööndisse valgustatud jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti (edaspidi projekt) koostamiseks. Taotlusele on lisatud projekteerimistingimused ning JJT asukoha skeem (lisa). Käesolev JJT on kavandatud kohaliku teena ning ei kuulu riigitee koosseisu, mistõttu annab JJT ehituseks ehitusloa kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) EhS § 39 lg1 ja § 101 lg 1 alusel. Ehitusloa saab anda peale Maanteeameti poolset projekti kooskõlastust ja vajadusel riigitee aluse maa kasutusõiguse ja/või võõrandamise lepingute sõlmimist. Juhime tähelepanu, et vastavalt ehitusseadustiku (EhS § 99 lg 2) annab tee, välja arvatud riigitee, projekteerimistingimused koos liikluskorralduse nõuetega KOV. Arvestades avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamisega KOVile soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena või läbi detailplaneeringu protsessi. MA huvi on riigitee püsimine ja korrakohane kasutamine. Nendel erandjuhtudel, kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, tuleb vähemalt projekti sellele osale koostada ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ning majandus- ja taristuministri 5.08.2015 Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid), esitab Maanteeamet nõuded 12 km 4,96-7,92 Kose-Viskla JJT projekti koostamiseks: 1. JJT ehitamiseks koostada tee ehitusprojekt (edaspidi Projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 2. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti ja valgustuse projekti koostamise pädevus. 3. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee). 4. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljaspoole riigitee alust maaüksust. 5. Arvestada, et JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Maanteeameti igakordne kaalutlusotsus ja vajab eelnevat kokkulepet. Saame erandkorras nõustuda (EhS § 99 lg 3 alusel) JJT projekteerimisega sõidutee muldesse lühikestel lõikudel (äärekivi/piirdega lahend) põhjendatud vajaduse korral (füüsiline takistus so olemasolev hoonestus), kui selleks on olemas vajalik maa ja lahendust on võimalik liiklusohutuna realiseerida. 6. JJT projekteerimisel riigitee alusele maale tuleb projekti koosseisus esitada kasutusõiguse plaanid (IKÕ plaanid) isikliku kasutusõiguse seadmiseks või krundijaotuskavad riigitee aluse maa võõrandamiseks. IKÕ plaanide koostamine vt juhis MA kodulehelt. Plaanidel tuua eraldi välja riigitee aluse maa kasutusse andmine tehnovõrgu teenindamiseks (teevalgustus, side- ja elektripaigaldised, sademeveekanalisatsioon vms). 7. Peale projekti kooskõlastust esitada taotlus Maanteeameti teemaa osakonnale [email protected] riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks või võõrandamiseks. 7.1. Isikliku kasutusõiguse seadmiseks riigitee alusele maale tuleb peale projekti kooskõlastust esitada taotlus Maanteeameti teemaa osakonnale [email protected] blanketil „Riigivara kasutamiseks andmise taotlus“. 7.2. Võõrandamiseks esitada põhjendatud taotlus teemaa osakonnale. Riigitee aluse maa võõrandamine on riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsuse pädevuses vastavalt riigivaraseadusele (edaspidi RVS). 8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga: 8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ 8.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses. Mõõdistada ala piki riigiteed ja ristuvad teed, kraavid, vooluveekogud vähemalt 50 m projekteeritava trassi asukohast mõlemas suunas. 8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 8.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid sh truubid mahus, mis on vajalik veeviimaritele eelvoolu tagamiseks. Anda seletuskirjas hinnang veeviimarite sh truupide seisukorrast (vaatlus, pildistamine). 8.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 9. Juhul kui JJT projekteerimisega kaasneb riigitee mulde laiendamise vajadus (näiteks äärekiviga/piirdega lahend sõidutee muldes), tuleb teostada geoloogilised uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. 10. Selgitada välja ning arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel 2 (5)  olevate tee- ja valgustusprojektidega. 11. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. Projekti seletuskirjas kirjeldada projekteeritud rajatiste paigutus riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km). 12. Projektis käsitleda JJT seotud riigitee liikluskorraldust, liiklussagedust, kiirusrežiimi ning teised vajalikke näitajaid, mis on avalikult kättesaadavad riiklikus teeregistris. Arvestada projekteerimise lähtetasemega rahuldav. 13. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et moodustuks katkestusteta teedevõrk. 14. JJT eraldada riigiteest eraldusribaga vastavalt normide tabelis 7.5 toodule. Eraldusriba on vajalik teehoiutööde teostamiseks sh lume kogumiseks, sademevete ärajuhtimiseks ning liiklusest tuleneva ohu vähendamiseks. Üksnes põhjendatult (näiteks olev hoonestus) ja Maanteeametiga eelnevalt kooskõlastatult (EhS § 99 lg 3 alusel) võib kasutada lühikestel lõikudel madalamat projekteerimise taset või äärekivi/piirdega lahendit. 15. NB! Arvestada lahenduse koostamisel ja lisada seletuskirja, et äärekiviga ristlõike vms puhul võib riigitee muldkeha nõlva lahti kaevata maksimaalselt 30 päevaks. 16. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses ühele poole riigiteed ning vältida põhjendamatuid ristumisi riigiteega. JJT üleviimine teisele poole riigiteed peab olema analüüsitud ja seletuskirjas põhjendatud. JJT lõikumisel riigiteega tuleb projekteerida ohutud teeületuse võimalused. 17. Riigiteega ristumisel tagada Normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel 7.10) ja riigitee külgnähtavus (tabel 2.14). Projekteerida nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vm likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 18. Üksnes põhjendatult võib projektis näha ette uusi Normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti. Uusi ristumiskohti saab kavandada ainult läbi KOVi poolt väljastatavate jalgratta- ja jalgtee projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. Olevad ja uued ristumiskohad tähistada eri värvi tingmärkidega. Ristumiskohtade rajamise ja ümberehitamise lahendused koos põhjendusega käsitleda projektis. 19. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine. 20. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele. 21. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva riigiteega (kinnistu piirid, katted, muldkeha, veeviimarid, valgustus, tehnovõrgud jms). Joonistel esitada projekteeritud tee-elementide kaugused sõidutee välimisest servast, lahendus siduda riigitee teljega. 22. Koostada JJT ja vajadusel riigitee liikluskorraldus vastavalt projekteeritud lahendusele. Riigiteele paigaldatavad liiklusmärgid projekteerida vastavalt standardile EVS 613. Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud tsingitud postidel (Tuulerõhk – WL4 (EVS-EN 12899-1 tabel 8, lumekoormus sahkamisest - DSL1-DSL3)). Projektis näidata olemasolevad, likvideeritavad ja projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 23. Projekteerida sademevete ärajuhtimise lahendus teede katetelt, muldkehast, vaheribast/veeviimaritest ja riigitee aluselt maalt. Projekteeritud vertikaallahendus viia kokku riigitee oleva vertikaallahendusega. Vajadusel projekteerida sademevete ärajuhtimiseks truubid ja rajada kraavid eelvoolu tagamiseks. Truupide vajadust või vajaduse puudumist tuleb põhjendada seletuskirjas. 24. Seletuskirjas märkida, et enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse liikluskorralduse projekt, mis tuleb Maanteeametiga eelnevalt kooskõlastada. 25. Lahendada projekti maastikukujunduse osa, milles määrata ootekodade, puhkekoha, pingi, aia, heki vm haljastuse asukoht ja rajamise nõuded. 26. JJT valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju. Koostatud JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui: Lm=0,04 cd/m2 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m2 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavat maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee valgustamine teevalgustusega või kombineeritult. 3 (5) 27. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks , et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015. 28. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi. 29. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi. Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel Normide tabelist 2.17 ja EVS 843 joonistest 5.2-5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid). 30. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse parandamisega tuginedes Normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus. 31. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). 32. Projektis esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus: 32.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi); 32.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli pikkus. 33. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast; toitekaablite iseloomulikud näitajad. 34. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Põhjendatud juhul ja eelneva kokkuleppe alusel lähtuda tehnovõrkude projekteerimisel riigitee alusele maale Normidest ptk 8 „Tehnovõrgud“ ja Maanteeameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest. 35. Projektis näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, muldkeha, veeviimarid vm) taastamine või korrastamine. 36. JJT projekteerimine era- või riigi omandis olevatele maaüksustele kooskõlastada maaomanikega isikliku kasutusõiguse plaani (IKÕ plaan) või krundijaotuskava alusel. 37. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja ametkondadega. 38. Projekt esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks. 39. Koostada kululoend vastavalt „Teetööde tehnilised kirjeldused“ kehtivale kirjeldusele. Palume arvestada, et kohaliku omavalitsuse (KOV) tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV omandiks ja hooldamisele sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT ja valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab KOV. Maanteeamet ei teosta põhiprojektide ekspertiisi ja ei vastuta projekti võimalike puuduste eest. Seetõttu palume huvitatud isikul tellida tee ehituse põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ vähemalt osas, kus JJT on erandkorras projekteeritud riigitee muldkeha külge. Ekspertiis tellida Maanteeameti poolt heakskiidetud projektlahendusele enne projekti kooskõlastamist/projektile nõusoleku andmist. Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused – 4 (5) pdf või ddoc) esitada Maanteeametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99 lg 3 alusel kooskõlastamiseks e-posti aadressil [email protected] Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat allkirjastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisa: PT eelnõu Kose-Viskla JJT Merike Joonsaar 58627078 [email protected] 5 (5)