Lääne-Virumaa Haljala vald Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistute detailplaneering ja KSH algatamata jätmise eelnõu - Maanteeamet

Failid

Sisu (failidest)

Vaated planeeringualale Foto 1. Vaade olemasolevatele hoonetele Varangu-Essu teelt. Foto 2. Tulekustutusvee võtukoht Foto 3. Planeeringuala hoov, Pahla alajaam Foto 4. Vaade planeeringualalt Lepa kinnistule Foto 5. Planeeringuala lõunaosa, planeeritava noorkarjalauda persp. asukoht vasakul. Foto 6. Olemasolevad lägahoidlad, planeeritava lägahoidla persp. asukoht vasakul. Väljavõte Haljala valla üldplaneeringust Planeeringuala Koostas: Riiu Efert 15.05.2020 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA KOOSTAJA Käesolevaga koostatakse detailplaneering Madismäe ja Visuoja kinnistutele asukohaga Haljala vald Essu küla. Detailplaneeringu koostamise aluseks on maaomaniku Osaühingu Õitseng tegevjuhi Kristjan Mitt avaldus Haljala Vallavalitsusele ja Haljala Vallaolikogu poolt 24. aprillil 2019. a välja antud otsus nr 94 “Detailplaneeringu koostamise algatamine Essu külas Visuoja ja Madismäe maaüksusele”. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on:  Haljala valla üldplaneeringu muutmine:  ehitusõiguse määramine noorkarjalauda ja lägahoidla rajamiseks;  ehitusõiguse määramine tehnilise taristu rajamiseks;  ehitise olulisemate arhitektuur-ehituslike tingimuste seadmine;  juurdepääsude, parkimise ja liikluskorralduse lahendamine;  haljastuse, heakorrastuse ja keskkonnakaitseliste põhimõtete seadmine;  muude seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine. Detailplaneeeringu koostaja on Osaühingu Projekteerimiskeskus maastikuarhitekt- planeerija Riiu Efert, maastikuarhitektuuri magistrikraadi diplom MD 001277. 2. LÄHTEOLUKORD 2.1. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed Planeeritava ala pindala on ligikaudu 11,7 hektarit. Madismäe maaüksuse (katastritunnus 19003:002:0011) pindala on 50,0 ha, Visuoja maaüksuse (katastritunnus 19003:002:0028) pindala on 49,99 ha. Mõlema maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa. 3 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 2.2 Olemasolevad sihtotstarbed Planeeringualaga piirnevad peamiselt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud. Kinnistutest lääne pool paikneb riigimaantee 17167 Varangu-Essu tee (katastritunnus 19003:002:1480). Visuoja maaüksuse ning riigitee katastriüksuse vahel paikneb maatulundusmaa sihtotstarbega Ritsika (katastritunnus 19003:002:0119) maaüksus, mille maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Visuoja ja Madismäe maaüksuste sees paikneb Lepa kinnistu (katastritunnus 19003:002:0060), mille maakasutuse sihtotstarve on elamumaa. Visuoja maaüksuse sees paikneb Pahla alajaama kinnistu (katastritunnus 19003:002:1130), mille maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa. Visuoja maaüksusest põhja pool paikneb Vendla kinnistu (katastritunnus 19003:002:0072), mille maakasutuse sihtotstarve on elamumaa. 2.3. Ehituslik ja looduslik situatsioon Olemasolevat situatsiooni kajastavad joonised “Situatsiooniskeem” (leht 1/4) ja “Olemasolev olukord” (leht 2/4). Joonistel on näidatud olemasolevad ehitised ja tehnovõrgud, samuti kitsendustega kaetud alad. Madismäe ja Visuoja maaüksused asuvad Essu küla keskusest linnulennul umbes 1,6 kilomeetri kaugusel. Maaüksused on hoonestatud. Madismäe maaüksusel paiknevad sõnnikuhoidla, laguun-tüüpi lägahoidla, küün, sõnnikuhoidla, veiselaut ja Madismäe päikeseelektrijaam. Madismäe kinnistul paiknev biotiik on Ehitisregistri andmetel lammutatud. Visuoja maaüksusel paiknevad kaks silohoidlat, Tammispea lüpsikarjafarm I, küün, praagahoidla, tuletõrje veehoidla, tahkesõnnikuhoidla, puurkaev ja kütusehoidla. Lepa on lähim hoonestatud elamumaa sihtotstarbega kinnistu, mille lõunapiir paikneb 158 meetri kaugusel Madismäe kinnistul asuvast farmihoonest. Madismäe ja Visuoja maaüksusi läbib ida lääne suunas 17167 Varangu-Essu teelt algav 4 meetri laiune kruusakattega tee. Tegemist on avalikus kasutuses oleva teega. Hoonetest põhja pool on algusega riigiteelt olemas teine 5,2 meetri laiune kruusakattega tee, mis viib olemasolevate ehitisteni. Juurdepääsud planeeringualale on tagatud neid teid mööda. Teede katendid on heas seisukorras ning liiklusintensiivsus on madal. Teid kasutavad peamiselt põlluharijad, kohalikud 4 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. elanikud ja nende külalised. Liiklusvahenditeks on põhiliselt sõiduautod ja põllutöömasinad. Kõnniteed puuduvad. Kõlvikuliselt on mõlemal maaüksusel tegemist peamiselt haritava maaga, väikese osa moodustavad looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa (teed, kraavid jne). Kraavid kulgevad paralleelselt teedega. Maaüksustele on välja ehitatud kuivendussüsteemid koos niisutussüsteemiga. Kuna niisutussüsteemi pole kaua kasutatud, on see ilmselt amortiseerunud ja kasutuskõlbmatu. Visuoja maaüksustel paiknevad madalpinge elektrimaakaablid ja madal- ning keskpinge elektriõhukaablid. Madismäe maaüksusel paiknevad madalpinge elektrimaakaablid, mis varustavad lägahoidlaid elektriga ning lauda ja lägahoidlate vahelised kanalisatsioonitorud. Visuoja maaüksusel paiknevad tehnovõrkudest veel puurkaev ja tulekustutusveehoidla. 2.4. Planeeringulahenduse põhjendus ja ruumilise arengu eesmärgid Planeerija lähtub planeeringulahenduse koostamisel planeeringu vastavusest kohaliku omavalitsuse nõudmistele ning kinnistu omaniku soovidele ning vajadustele. Ehituslikust seisukohast on tegemist loomakasvatushoonete rajamisega selleks sobival maa-alal olemasoleva sama kasutusotstarbega hoonete kõrvale. Planeeringulahenduse elluviimisel on võimalik arendada loomakasvatust ilma uut tehnilist taristut rajamata. Piisab tehnovõrkude laiendamisest uude hoonesse ja lägahoidlasse. Planeeritav krunt on piisavalt avar, et mahutada sellele veel üks laut ja lägahoidla. Tegemist on loomakasvatuseks ja põllumajandustoodete tootmiseks sobiva piirkonnaga. Loodav hoonestus peab sobima antud keskkonda. 2.5. Vastavus üldplaneeringule, kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja kehtivad detailplaneeringud Detailplaneeringuga käsitletava maa-ala kohta kehtib Haljala valla üldplaneering. Haljala valla volikogu kehtestas Haljala valla üldplaneeringu 18. mail 2010. a määrusega nr 10. Detailplaneering koostatakse üldjuhul üldplaneeringuga kavandatu elluviimiseks, kuid sellega võib ka põhjendatud vajadusel taotleda üldplaneeringu põhilahenduse muutmist. 5 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks reserveeritud tootmisala. Rohelise värviga on üldplaneeringus tähistatud kultuur- rohumaa. Kehtiv üldplaneering näeb ette, et kui soovitakse projekteerida põllumajandushoonet, mille ehitusalune pindala on suurem kui 1000m², tuleb koostada detailplaneering. Lähtudes üldplaneeringust tuleb loomapidamishoonete rajamisel arvestada üldplaneeringu tabelis 4 toodud kujadega. Tabelist 4 lähtuvalt on planeeritava veiste noorkarjalauda kuja 700 meetrit. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Haljala valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks üldplaneeringu punkt 2.7 tabelis 4 sätestatud loomapidamishoone kuja osas. Kuna lähemal kui 700 meetrit asub elamuid, siis on detailplaneeringu algatamisel sellega arvestatud ja tehakse ettepanek vähendada üldplaneeringus kehtestatud kuja 250 meetrini. Uue loomapidamishoone kuja 700 meetrit arvestatakse: 1. maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel paiknevad elamud, 2. elamumaa sihtotstarbega kinnistud (elamutega või ilma elamuteta). Detailplaneeringu lahenduse kohaselt jäävad 700 meetri raadiusesse uue loomapidamishoone hoonestusalast: 1. Lepa kinnistu (katastritunnus 19003:002:0060), maakasutuse sihtotstarve elamumaa; 2. Ritsika kinnistu (katastritunnus 19003:002:0119), maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa; 3. Kalju kinnistu (katastritunnus 19003:002:1161), maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa; 6 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 4. Kruusamäe kinnistu (katastritunnus 19003:002:0851), maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa; 5. Kaasiku kinnistu (katastritunnus 19003:002:0009), maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa; 6. Tammispea tee 18 kinnistu (katastritunnus 19003:002:0079), maakasutuse sihtotstarve elamumaa; 7. Tammispea tee 17 kinnistu (katastritunnus 19003:002:0254), maakasutuse sihtotstarve elamumaa; 8. Tammispea tee 13 kinnistu (katastritunnus 19003:002:0109), maakasutuse sihtotstarve elamumaa; 9. Tammispea tee 15b kinnistu (katastritunnus 19003:002:0253), maakasutuse sihtotstarve elamumaa; 10. Tammispea tee 13b kinnistu (katastritunnus 19003:002:0117), maakasutuse sihtotstarve elamumaa. Lähim olemasolev elamu Kalju kinnistul jääb kaugemale kui 210 meetrit, teised elamud jäävad kaugemale kui 250 meetrit planeeritavast põllumajandushoone hoonestusalast. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Haljala valla üldplaneeringu põhilahendust. Planeeritakse vähendada Haljala valla üldplaneeringuga kehtestatud loomapidamishoone kuja Madismäe ja Visuoja maaüksustel. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtestada loomapidamishoone kujaks 250 meetrit (noorkarjalauda hoonestusalast), sealhulgas Kalju katastriüksusel (katastritunnus 19003:002:1161) 210 meetrit. Planeeringulahenduse muudatusettepanek on kajastatud joonisel 4/4 “Maakasutuse sihtotstarbed, kujad”. Kehtivad detailplaneeringud planeeringualal ja lähiümbruses puuduvad. 3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMIS LAHENDUS 3.1. Planeeringuala kruntimine ja maakasutuse sihtotstarve Koostatud detailplaneering ei tee ettepanekut kruntide jagamiseks. Koostatav detailplaneering teeb ettepaneku säilitada olemasolevad maakasutuse sihtotstarbed: Madismäe ja Visuoja maaüksustel jätta maakasutuse sihtotstarbeks 100% põllumajandusmaa, katastris 100% maatulundusmaa. Põhjuseks on asjaolu, et Madismäe maaüksusel saaks määrata ainult 7% ja Visuoja maaüksusel ainult 2% 7 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. maast põllumajandusliku tootmisehitise maaks. Maaüksusele ei ole proprtsionaalne määrata eraldi nii väikest maakasutuse sihtotstarvet. 3.2. Ehitusõigus Joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud planeeritav hoonestusala, mis paikneb vähemalt 4 meetri kaugusel maaüksuste piiridest. Ehitustegevus on planeeritud olemasoleva farmikompleksi territooriumile. Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi, millel puudub oluline keskkonnamõju, võib vajadusel ehitada ka väljapoole hoonestusala. Pos 1 maksimaalne täisehitusprotsent on 31%, Pos 2 maksimaalne täisehitusprotsent on 14%. Detailplaneeringu lahenduse kohaselt määratakse Madismäe ja Visuoja kinnistutele ehitusõigus loomapidamishoonete kompleksi laiendamiseks. Kummalegi maaüksusele on planeeringulahenduse kohaselt lubatud ehitada kokku 4 hoonet, kokku võib kahel maaüksusl olla kuni 8 hoonet. Üldplaneeringu punkt 1.10 käsitleb põllumajanduslikku reostust. Haritava maa ühe hektari kohta tohib pidada kuni 1,5 loomühikule vastaval hulgal loomi. Pos 1 võib lisaks olemasolevatele hoonetele ehitada kuni 2800m² hooneid ja lisaks olemasolevatele rajatistele kuni 1000 m² rajatisi. Pos 2 võib lisaks olemasolevatele hoonetele ehitada kuni 2800m² hooneid. Rajatisi juurde ei planeerita. Maaüksustele võib ehitada kuni kahekorruseliseid hooneid kõrgusega kuni 10,0 meetrit ja rajatisi kõrgusega kuni 5 meetrit. Hooned projekteeritakse minimaalselt TP2 klassi nõuetele. Lähtudes tuleohutusest tulenevast ehitiste liigitusest on tegemist VI kasutusviisiga hoonega (tööstus- ja laohooned). Planeeringulahenduses on näidatud ehitiste soovituslikud asukohad. Tähtis on hoonete funktsionaalsus. Kaasaegsed hooned projekteeritakse optimaalse pindalaga ja lihtsate vormidega. Suuremate hoonemahtude puhul on soovitav fassaade liigendada. Hoonete välisviimistlus ja selleks kasutatavad materjalid peavad olema kergelt hooldatavad, praktilised, vastupidavad ning sobima kinnistu ning seda ümbritseva keskkonnaga. Hoonete värvilahendused määratakse projektiga. Välisviimistluses on 8 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. valikuvariantideks puit-, klaas-, metall- või kivimaterjalid. Hoonete ehitamiseks ja viimistlemiseks kasutatakse tootmishoonetele sobivaid ehitustooteid ja materjale. Hoone katuse kuju ja täpne katusekalle lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus lähtudes konkreetsetest vajadustest. Kitsendusi põhjustavate objektide seadustega määratud kitsendusaladest lähtudes võib uusi hooneid ehitada maa-alustest tehnovõrkudest kaugemale kui 1 meeter, elektri madalpingeliinidest kaugemale kui 2 meetrit ja elektri keskpingeliinidest kaugemale kui 10 meetrit. Ehitatavad hooned tuleb (vt siseministri 07.04.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ §12) vajadusel sektsioneerida eraldi tuletõkkesektsioonideks. Arhitektuurne ehitusprojekt tuleb koostada kooskõlas seadusandluse ja hea ehitustavaga ning arvestades tellija vajadusi. Ehitamise üldisemad reeglid on määratletud Haljala valla üldplaneeringus. Ehitusprojektid koostada Ehitusseadustiku alusel ja kooskõlastada Haljala Vallavalitsusega. Planeeringuala illustreeriv joonis asub detailplaneeringu toimikus. 4. LIIKLUSKORRALDUS Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liikluse korraldamine planeeringualal toimub vastavalt Ehitusseadustikus ja Liiklusseaduses kehtestatud nõuetele. Liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Juurdepääsud planeeringualale on olemas riigimaanteelt 17167 Varangu-Essu tee. Planeeritavad hoonestusalad jäävad ca 121 m kaugusele maantee katendist. Planeeringualal pargivad peamiselt traktorid koos haakeriistadega ning mõned sõiduautod. Parkimiskohtade arv olemasolevatel platsidel on piisav. 9 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 5. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID Detailplaneeringu koostamisel lähtuti tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel Majandus- ja taristuministri määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, mis jõustus 01.07.2015 a. Joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud olemasoleva keskpinge elektriõhuliinist, madalpinge elektriõhuliinist ja sidekaablist tulenevad kitsendusalad. Keskpinge õhuliini kaitsevöönd on 10 m liini teljest, madalpinge õhuliini kaitsevöönd on 2 m liini teljest ning maakaabli kaitsevöönd on 1 m maakaabli teljest. Avalikult kasutatava riigimaantee 17167 Varangu-Essu tee kaitsevöönd on 30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Külgnähtavuse ala on 20 meetrit tase rahuldav V=100 km/h juures ja nähtavuskolmnurkade ulatus 320 m V=90 km/h juures. Visuoja kinnistu idaservas on Kunda lubjakivi maardlast tulenev kitsendusala. Haljala valla üldplaneeringuga on määratud uuteloomapidamishoonete kuja 700 meetrit. Kuja vähendamise ettepanekut vaata pt. 2.5. Maaüksustel paikneb maaparandusehitise reguleeriv võrk Liivaaru 1 (MPS kood 1107570020030), milleks on kuivenduskraavid ja drenaažitorustikud. Maaüksuste hoonestamisel tuleb jälgida, et olemasolevat süsteemi ei jagataks mittetöötavateks osadeks. Süsteemi idapoolsesse ossa rajatavate ehitiste ümber tuleb rajada drenaaž, mis ühendatakse olemasoleva drenaažisüsteemiga. Visuoja maaüksusel paikneb puurkaev, mille sanitaarkaitseala on lähtudes Veeseaduse §149 50 m puurkaevu tsentrist. Olemasolevatel kraavidel on veekaitsevööd lähtudes Veeseaduse §118 1 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist. 6. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD 6.1. Heakorrastus Planeeringuala asub kõlvikuliselt rohumaal. Maaüksustel kasvavad üksikud puud. Haljastuse eesmärk on mitmekesistada ning parandada inimeste töö-ja elukeskkonda. 10 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. Haljastuse rajamisel arvestada kaitsevöönditega. Lepa kinnistu lõunapiirile istutada kõrghaljastus, vähendamaks loomapidamisest tulenevaid mõjusid (vt ptk 5), milleks on näiteks lõhnad, müra jne. Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust. Soovitatav on paigaldada valgustid sissesõidutee äärde või hoonete sissepääsude kohale. 6.2. Kattega alad Ümber rajatava noorkarjalauda planeeritakse katendiga ala. Katendiga alalt on kergem juhtida sademevett selleks mõeldud kohta. 6.3. Piirded Loomapidamises kasutatakse maa-alade piiramiseks elektrikarjuseid, hoonete ümbruse ning alajaama võib ümbritseda piirdega. Piirded võib rajada kuni 2 meetri kõrgused. Piirded peavad olema läbipaistvad. Piirded võib vajadusel rajada ööseks suletavatena. Piirete rajamine ei tohi raskendada päästetehnika juurdepääsu kruntidele, takistada talvel lumekoristustöid või piirata liiklejate nähtavust. 7. KESKKONNAKAITSE Lähtudes Haljala Vallavalitsuse 24. aprill 2019 korraldusest nr 94, ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõjude hindamine ei ole vajalik, detailplaneeringule koostatakse eelhinnang. Põhjavee kaitstuse seisukohalt on tegemist on kaitsmata või nõrgalt kaitstud alaga ning keskkonna reostustaluvus on madal. Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad ehitised ning uued tehnovõrgud peavad vastama keskkonnanõuetele. Looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid objekte planeeritaval alal ja selle ümbruses ei paikne. Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida korraldatud jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse ning korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse 11 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. § 69 on kõik korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest, kui hanke võitnud jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema korraldatud jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping. Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud peamiselt olmejäätmete hoidmisega. Prügikonteineri paiknemine lahendatakse koos arhitektuurse projektiga. Konteiner peab olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Seetõttu on soovitatav rajada konteinerile eraldi ehitis või paigutada ta haljastuse varju. Prügikonteineri tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto juurdepääs planeeringualale on tagatud sisse(välja)sõiduteede kaudu. Planeeringualal ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada krundile ehitusjäätmete konteiner. Vinni vallas Piira külas tegutseb Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus MTÜ, mille ülesanne on teenindada Lääne-Viru maakonda ning kus võetakse vastu olme- ja ohtlikke jäätmeid, seal järelsorditakse liigiti kogutud jäätmeid, pressitakse kokku jäätmeid ja suunatakse neid pakendamisele, taaskasutusse, ladestamisele või põletamisele. 8. TEHNOVÕRGUD Tehnovõrkudest paiknevad planeeringualal Pahla alajaama kinnistul alajaam ning maaüksusi läbivad elektri keskpinge ja madalpinge õhuliinid. Visuoja kinnistul paiknevad puurkaev ja sidekaabel. Madismäe kinnistul on kaks lägahoidlat, kumbki mahuga 6000m3. Uute tehnovõrkude lahendused on näidatud detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis. Tehnovõrgud“. Projekteerimistingimustes kehtestatakse konkreetsed nõuded tehnovõrkude väljaehitamiseks. 8.1. Elektrivarustus Planeeringujoonisele „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on kantud olemasolevad ja planeeritavad elektrikaablid. Planeeringualal paikneb Pahla alajaam (katastritunnus 19003:002:1130). Kompleksil on olemas elektriliitumine 3x200 A. Madismäe kinnistul paikneb päikese-elektrijaam. Loomakasvatuse laiendamiseks lisavõimsust ei vajata. 12 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. Uued trassid, sealhulgas elektrikaablid projekteeritava lauda ja lägahoidlani, rajatakse tellija kulul. Selleks esitada Elektrilevi Osaühingule kirjalik taotlus. Kaablitevõrgu ümberehitus toimub samuti tellija kulul. Liitumis- ja transiitkilpide asukohad on näidatud joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. Paigaldatavate kaablite margid täpsustatakse tööprojektis. Liitumis- ja jaotuskilbid peavad olema paigaldatud nii, et oleks tagatud Elektrilevi OÜ töötajate juurdepääs kilpidele. Kaitsevööndid on näidatud joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. 8.2. Side Sidevarustus on lahendatud maakaabli baasil. 8.3. Veevarustus Visuoja maaüksusel on olemas puurkaev ja veetoru kuni laudani. Uue lauda juurde ehitatava veetrassi sisestustorustiku läbimõõt valitakse vastavalt veetarbimis- arvutustele. Veevärgi torustiku peab projekteerima ja ehitama PE(H) torudest surveklassiga PN≥10. Veevarustuse torustiku minimaalne läbimõõt hooneteni võib olla 110 mm, minimaalne paigaldamissügavus on 180 cm. Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 31.07.2001.a välja antud määruse nr 82 “Joogiveekvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” kõikidele nõuetele, sealhulgas ka radioloogiliste näitajate osas. Puurkaevu hooldusalas asuva maa-ala kasutamisel tuleb lähtuda Veeseadusest ja Keskkonnaministri 15.04.2011. a määrusest nr 61 “Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks”. 8.4 Kanalisatsioon Reoveed kogutakse olemasolevatest ja projekteeritavatest hoonetest kokku isevoolselt ning suunatakse lägahoidlatesse. Ehitatavate kanalisatsioonitorustike materjalidena on soovitatav kasutada plastmaterjale. Heitvee pinnasesse juhtimisel tuleb kinni pidada Vabariigi valitsuse määrusest nr 99 “Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad 13 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” ja nr 261 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”. Enne hoone(te)le kasutusloa taotlemist peab kanalisatsioonisüsteem olema välja ehitatud. 8.5. Sademevete kanalisatsioon Territooriumi sademeveed ei ole reostunud ning need hajutatakse pinnasesse. Katendiga aladelt peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle. 8.6. Küte Loomapidamisruume tavaliselt ei köeta. Kui uude lauta ehitatakse köetavaid ruume, siis küttesüsteemid rajatakse elektri, alternatiivsete energiaallikate või lokaalse kütte baasil. 8.7. Tervisekaitse Valgustus territooriumil ja hoonetes peab olema piisav ning peasissepääsud kaetud varikatustega. 8.8. Maaparandussüsteemid Maaparandussüsteemiga alale projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada olemasoleva kuivendussüsteemi torustikega (vt ptk 5. Kaitsevööndid, piirangud, servituudid). Vajadusel rajada uus maaparandussüsteemi torustik. Uue maaparandussüsteemitorustiku rajamine on arendaja kohustus. 9. TULEOHUTUS Detailplaneeringu koostamise peamisteks eesmärkideks on noorkarjalauda ehitamine umbes 350–le veisele ning lägahoidla ehitamine Madismäe ja Visuoja maaüksustele. 9.1. Normdokumendid Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele normdokumentidele: - “Tuleohutuse seadus” 14 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. - Siseministri 07.04.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; - EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; - EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“; - EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“; - Eesti Ehitusteave ET-2 0404-1010 Soojusisolatsiooni liitsüsteemid - EVS 812-4:2018 „Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“; - EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“; - Siseministri 30.08.2010 määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“; - Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“; - CEN/TS 54-14:2018, Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Osa 14: Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri; - EVS-EN 62305-1:2011 Piksekaitse. Osa 1 ja EVS-EN 62305-3:2011 ja Piksekaitse. Osa 3; - EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni- ja hädavalgustussüsteemid“. 9.2. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala Ehitise tuleohutusklass: TP1-TP2 Ehitise tuleohuklass: 1. tuleohuklass Ehitise kasutusviisi klass: VI, tööstus- ja laohooned (põllumajandushoone) Max hoone kõrgus: 10,0 m Max hoonetealune pind Madismäe maaüksusel olemasolev (ca 12000 m²)+2800 m2; Max rajatistealune pind Madismäe maaüksusel olemasolev+1000m² rajatisi; Max hoonetealune pind Visuoja maaüksusel olemasolev (ca 5000 m²)+2800 m2. 15 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 9.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted Tule leviku tõkestamiseks ühelt hoonelt teisele eraldatakse rajatavad ehitised teineteisest tuleohutuskujadega, mis on 8 meetrit. Tuletõkkesektsiooni nõuet ei kohaldata hoonestusalasid läbival piirijoonel, see tähendab, et erinevatele kinnistutele aga samale hoonestualale planeeritavaid hooneid ei pea piiril eraldama tuletõkkemüüri ega muu ehitusliku võttega. Planeeringualast asuvad kõik olemasolevad naaberkinnistutehooned kaugemal kui 8 meetrit. Lähim hoone Lepa kinnistul paikneb põhja pool, 188 m kaugusel planeeringualal paiknevatest hoonetest. Uute hoonete ehitamiseks kasutatavad ehitusmaterjalid peavad vastama tuleohutusnõuetele. 9.4. Põlemiskoormus Kustutamiseks vajalik veevooluhulk määratakse VI kasutusviisiga ehitistel lähtudes tuleohuklassist, sõltuvalt põlemiskoormusest, tuletõkkesektsiooni piirpindalast, AKS-i olemasolust ja tulekahju arvestuslikust kestvusest standardi EVS 812-6:2012 kohaselt. Kustutusvee normvooluhulgad määratakse vastavalt suurimast või enim kustutusvett nõudvast tuletõkkesektsioonist. Tulekustutusvee normvooluhulk VI kasutusviisiga ehitisele, mille piirpindala on kuni 12 000 m² või kui ehitis on kaitstud AKS-ga ja selle põlemiskoormus on alla 600 MJ/m², peab olema 10 Qo l/s kahe tunni kestel. 9.5. Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele Farmi juurde pääseb mööda kohalikke killustikkattega teid. Kustutustöid on võimalik teostada hoonete ümber paiknevatelt katendiga aladelt. Planeeringualal asuvatele hoonetele tagatakse juurdepääs päästevahenditega. Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine kruntidel ja haljastus võimaldavad juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist maa-alal. Keelatud on autode parkimine liikumisteedel. Juurdepääsud planeeringualale ning sellel paiknevatele ehitistele tulekustutustehnikaga on tagatud sissesõiduteelt, samuti on kustutustöid võimalik teostada vajaduse korral naaberkruntidelt. Hoonete kõikidele sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega. 16 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse lahendatakse ehituslike võtetega (trepid, redelid, ühendatud rõdud, põrandaluugid ja korrustevahelised redelid rõdudel jne). 9.6. Väline tulekustutusvesi Visuoja maaüksusel on olemas tulekustutusvee võtukoht mahuga 300m³. Lähim Päästeameti komando asub Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi tänav 5a. 10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub planeeritav ala tüüpi tööstusalad. Kuritegevuse riske saab vähendada:  naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;  sissepääsude turvamisega;  riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;  piirete rajamisega;  selgete liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteemi kujundamisega;  territooriumi jälgitavuse tagamisega;  hoonetevaheline hea nähtavuse ja valgustatuse väljaehitamisega;  konkreetsete ja selgelt eristatavatejuurdepääsude ning liikumisteede rajamisega;  vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamisega (uksed, aknad, lukud, pingid, prügikastid, märgid);  maa-alade korras hoidmisega (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud kohtadesse). 11. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA, VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal koostatavatele ehitusprojektidele. Maaüksuse ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega. 17 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. Kõik hoonete ehitamise ja planeeringuala haldamisega seotud kulud ja riskid kannab kinnistu omanik ehk Osaühing Õitseng. Kehtestatud detailplaneeringut on võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus §141. 12. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA SEADUSANDLIKE AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU 1. Planeerimisseadus; 2. Ehitusseadustik; 3. Jäätmeseadus; 4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus; 5. Veeseadus; 6. Eesti projekteerimisnormid ja standardid; 7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestati 27.02.2019 Riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/30; 8. Haljala valla üldplaneering, kehtestati Haljala Vallavolikogu määrusega nr 10, 19. mai 2010. a.; Koostas: Riiu Efert 12. juuni 2020 a. 18 Sisukord Detailplaneeringu seletuskirja koosseis: 1. Detailplaneeringu koostamise alus ja koostaja ............................................................ 3 2. Lähteolukord ................................................................................................................ 3 2.1 Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed ................................................................. 3 2.2 Olemasolevad sihtotstarbed .................................................................................. 4 2.3 Ehituslik ja looduslik situatsioon .......................................................................... 4 2.4 Planeeringulahenduse põhjendus ja ruumilise arengu eesmärgid ......................... 5 2.5 Vastavus üldplaneeringule, kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja kehtivad detailplaneeringud ........................................................................................ 5 3. Arhitektuur-planeerimislahendus ................................................................................. 7 3.1 Planeeringuala kruntimine ja maakasutuse sihtotstarve ....................................... 7 3.2 Ehitusõigus ............................................................................................................ 8 4. Liikluskorraldus ........................................................................................................... 9 5. Kaitsevööndid, piirangud, servituudid.......................................................................... 10 6. Heakorrastus, kattega alad ........................................................................................... 10 6.1 Heakorrastus ......................................................................................................... 10 6.2 Kattega alad .......................................................................................................... 11 6.3 Piirded ................................................................................................................... 11 7. Keskkonnakaitse .......................................................................................................... 11 8. Tehnovõrgud ................................................................................................................ 12 8.1 Elektrivarustus ...................................................................................................... 12 8.2 Side ....................................................................................................................... 13 8.3 Veevarustus ........................................................................................................... 13 8.4 Kanalisatsioon ....................................................................................................... 13 8.5 Sademevete kanalisatsioon ................................................................................... 14 8.6 Küte ...................................................................................................................... 14 8.7 Tervisekaitse ......................................................................................................... 14 8.8 Maaparandussüsteemid ......................................................................................... 14 9. Tuleohutus .................................................................................................................... 14 9.1 Normdokumendid ................................................................................................. 14 9.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala .............................. 15 9.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted ........................................................................ 16 9.4 Põlemiskoormus .................................................................................................... 16 9.5 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele ................................................ 16 9.6 Väline tulekustutusvesi ......................................................................................... 17 10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................ 17 11. Kehtestatud detailplaneeringu realiseerimise kava. Vaidlustamise võimalused ja riskide maandamine ........................................................................................................... 17 12. Detailplaneeringu koostamise aluseks oleva seadusandlike aktide ja dokumentide loetelu ................................................................................................................................. 18 Lisad: 1. Haljala Vallavolikogu otsus detailplaneeringu koostamise algatamiseks ................... 1 2. Detaiplaneeringu algatamise kuulutus ajalehes Virumaa Teataja ............................... 3 3. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Madismäe maaüksus ........................................ 4 4. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Visuoja maaüksus ............................................ 5 5. Väljavõte Haljala valla üldplaneeringu joonisest .................................................... 6 6. Vaated planeeringualale ........................................................................................... 7 7. Detailplaneeringu illustratsioon ................................................................................ 9 Detailplaneeringu joonised: 1. Situatsiooniskeem M 1:15000 2. Olemasolev olukord M 1:1000 3. Põhijoonis. Tehnovõrgud M 1:1000 4. Maakasutuse sihtotstarbed, kujad M 1:7500 Haljala vallas, Essu külas asuva Madismäe ja Visuoja maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhinnang TELLIJA: OÜ PROJEKTEERIMISKESKUS Reg.nr. 11003881 Oja 1, Rakvere 44306 TEOSTUS: OÜ VIRU HALJASTUS Reg. nr. 11131449 Ulvi, Lääne-Viru makond [email protected] HINDAJA: Sven Valler. TÖÖD TEOSTATUD: oktoober 2020 SISUKORD 1. Kavandatav tegevus ja detailplaneeringu üldandmed 3 1.1. Detailplaneeringu ala asukoht 3 1.2. Detailplaneeringu eesmärk 3 1.3. Olemasolev olukord planeeritaval alal 3 1.4. Detailplaneeringu seotus teiste strateegiliste dokumentidega 4 2. Eelhinnangu õiguslik alus 4 3. Eelhinnang 5 3.1. Eelhinnangu raamistik 5 3.2. Mõjurite esinemine detailplaneeringus 5 3.3. Mõjutatav keskkond 8 4. Eelhinnangu järeldus 11 Lisa.1. Visuoja ja Madismäe maaüksuste asendiplaan 12 Fotod 1-5 13-15 2 1. KAVANDATAV TEGEVUS JA DETAILPLANEERINGU ALA ÜLDANDMED. 1.1.Detailplaneeringu ala asukoht Detailplaneeringu ala paikneb Lääne- Virumaal Haljala vallas Essu külas Madismäe (19003:002:0011) ja Visuoja (19003:002:0028) maaüksustel. Maaüksuste sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Lisaks eelpool mainitud maaüksustele on planeeringuala piiritletud alljärgnevate katastriüksustega. Kinnistutest lääne pool paikneb riigimaantee 17167 Varangu-Essu tee (katastritunnus 19003:002:1480). Visuoja maaüksuse ning riigitee katastriüksuse vahel paikneb maatulundusmaa sihtotstarbega Ritsika maaüksus (katastritunnus 19003:002:0119). Visuoja ja Madismäe maaüksuste sees paikneb Lepa kinnistu (katastritunnus 19003:002:0060), mille maakasutuse sihtotstarve on elamumaa. Visuoja maaüksuse sees paikneb Pahla alajaama kinnistu (katastritunnus 19003:002:1130), mille maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa. Visuoja maaüksusest põhja pool paikneb Vendla kinnistu (katastritunnus 19003:002:0072), mille maakasutuse sihtotstarve on elamumaa. Planeeringualast kagusse jääb Kalju maaüksus (19003:002:1161), mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. 1.2 . Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kinnistule hoonestusala määramine ehitusõiguse seadmiseks, eesmärgiga ehitada kinnistule noorkarjalaut 350 noorloomale ja lägahoidla. Kavandatava planeeringuala pindala on 11,7 ha. 1.3. Olemasolev olukord planeeritaval alal Planeeringuala kohapealne ülevaatus on teostatud 03.10.2020. Madismäe ja Visuoja maaüksused asuvad Essu küla keskusest linnulennul umbes 1,6 km kaugusel. Maaüksused on hoonestatud. Madismäe maaüksusel paiknevad sõnnikuhoidla, laguun-tüüpi lägahoidla, küün, veiselaut ja Madismäe päikeseenergia jaam. Madismäe kinnistul paiknev biotiik on Ehitisregistri andmetel lammutatud. Visuoja maaüksusel paiknevad kaks silohoidlat, Tammispea lüpsikarjafarm I, küün, praagahoidla, tuletõrje veehoidla, tahkesõnnikuhoidla, puurkaev ja kütusehoidla. Lepa kinnistu on lähim hoonestatud elamumaa sihtotstarbega kinnistu, mille lõunapiir paikneb 158 meetri kaugusel Madismäe kinnistul asuvast farmihoonest. 3 Madismäe ja Visuoja maaüksusi läbib ida lääne suunas 17167 Varangu-Essu teelt algav 4 meetri laiune kruusakattega tee. Tegemist on avalikus kasutuses oleva teega. Hoonetest põhja pool on olemas teine 5,2 meetri laiune kruusakattega tee, mis viib olemasolevate ehitisteni ja algab riigiteelt. Juurdepääsud planeeringualale on tagatud neid teid mööda. Teede katendid on heas seisukorras ning liiklusintensiivsus on madal. Teid kasutavad peamiselt põlluharijad, kohalikud elanikud ja nende külalised. Liiklusvahenditeks on põhiliselt sõiduautod ja põllutöömasinad. Kõnniteed puuduvad. Kõlvikuliselt on mõlemal maaüksusel tegemist peamiselt haritava maaga, väikese osa moodustavad looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa (teed, kraavid jne). Kraavid kulgevad paralleelselt teedega. Maaüksustele on välja ehitatud kuivendussüsteemid koos niisutussüsteemiga. Kuna niisutussüsteemi pole kaua kasutatud, on see ilmselt amortiseerunud ja kasutuskõlbmatu. Maaparandussüsteemide registri andmetel asuvad maaüksustel Liivaru-1 (1107570020030001) ja Ühenduse-1 (1107460020020001) maaparandussüsteemid. Visuoja maaüksustel paiknevad madalpinge elektri maakaablid ja madal- ning keskpinge elektri õhukaablid. Madismäe maaüksusel paiknevad madalpinge elektri maakaablid, mis varustavad lägahoidlaid elektriga, ning lauda ja lägahoidlate vahelised kanalisatsioonitorud. Visuoja maaüksusel paiknevad tehnovõrkudest ka puurkaev ja veehoidla tulekustutusvee jaoks. Maa- ameti kaardirakenduste, Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) ja Kultuurimälestiste registri ning Keskkonnaametisse tehtud päringu alusel puuduvad alal riikliku kaitse all olevad loodusobjektid ja mälestised ning kinnistutel ei ole kaitsealuste liikide elupaiku. Maaüksustel ei ole pinnaveekogusid. Planeeringuala asub kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kuigi kõik senised kasutusolevad tootmishooned asuvad sama kaitstusega alal, tuleb teostada hüdrogeoloogiline uuring. 1.4. Detailplaneeringu seotus teiste strateegiliste dokumentidega Detailplaneeringuga käsitletava maa-ala kohta kehtib Haljala valla üldplaneering. Haljala valla volikogu kehtestas Haljala valla üldplaneeringu 18. mail 2010. a määrusega nr 10. Detailplaneering koostatakse üldjuhul üldplaneeringuga kavandatu elluviimiseks, kuid sellega võib ka põhjendatud vajadusel taotleda üldplaneeringu põhilahenduse muutmist. Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks reserveeritud tootmisala. Rohelise värviga on üldplaneeringus tähistatud kultuur-rohumaa. Kehtiv üldplaneering näeb ette, et kui soovitakse projekteerida põllumajandushoonet, mille ehitusalune pindala on suurem kui 1000m², tuleb koostada detailplaneering. 4 Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Haljala valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks üldplaneeringu punkt 2.7 tabelis 4 sätestatud loomapidamishoone kuja osas. Kuna lähemal kui 700 meetrit asub elamuid, siis on detailplaneeringu algatamisel sellega arvestatud ja tehakse ettepanek vähendada üldplaneeringus kehtestatud kuja 250 meetrini ning Kalju katastriüksusel (19003:002:1161) 210 meetrini. 2. EELHINNANGU ÕIGUSLIK ALUS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §6 (2) 27) alusel peab andma eelhinnangu selle kohta, kas planeeritaval alal rajataval veisefarmil on oluline keskkonnamõju. Üle 1200 noorloomaga lauda puhul tuleb keskkonnamõju hindamine algatada. Planeerimisseaduse (PlanS) § 124 (6) alusel tuleb anda eelhinnang, kui on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Detailplaneering teeb ettepaneku muuta kehtivat Haljala valla üldplaneeringut loomapidamishoonete kuja osas. Seetõttu analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS §6¹ (1) toodud kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust. 3. EELHINNANG 3.1 Eelhinnangu raamistik Eelhinnangu koostamisel on aluseks võetud Keskkonnaameti tellimisel 2010 a. AS Maves koostatud juhendmaterjal „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine.”. Detailplaneeringu taotluses kavandatavast lähtuvalt analüüsitakse käesolevas dokumendis võimalikke keemilisi, füüsikalisi ja bioloogilisi mõjureid, mis võivad sihtobjektis esile kutsuda negatiivset mõju. Igat mõjurit on iseloomustatud järgnevate näitajatega: maht, tõenäosus, kestus ja sagedus, muutus ajas ja asukoht. Eelhinnang vastab järgmistele raamseadustele:  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus- KeHJS  Looduskaitseseadus- LkS  Planeerimisseadus- PlanS  Veeseadus- VeeS  Jäätmeseadus- JäätS  Välisõhu kaitse seadus- VÕKS 5 3.2.Mõjurite esinemine detailplaneeringus Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering puudutab järgnevaid mõjureid a. Ressursid: Mõjur Kirjeldus Maakasutus Kavandatav tegevus maakasutust ei muuda, sest piirkond on kasutusel tootmismaana ka praegusel hetkel ja hoonete kasutuseesmärk on sama. Veekasutus Veekasutus lahendatakse olemasoleva puurkaevu abil. Vee kasutus suureneb noorloomalauda veevarustuse tõttu. Muude Kavandatava tegevusega ei kaasne muutusi maavarade, puistu, loodusressursside kalavarude, ulukite jmt. kasutuses. kasutus Muude ressursside Kavandatava arendusala ehitamiseks kasutatakse täiendavaid kasutus ehitusmaterjale ja energiat, mis tarnitakse kohale mujalt. Tehnovõrkude kasutamiseks on võimalik kasutada olemasolevaid trasse, neid vajadusel uuendades. b. Ruumi ja otstarbe muutused: Maastik Üldiselt ei toimu muutusi pinnamoes, st. ei rajata tehismägesid jmt. Pinnase ümberpaigutumine toimub rajatiste ja teede rajamise käigus. Hajumistingimused Kavandatav tegevus toob kaasa nõrga lahjenemistingimuste halvenemise. Hüdroloogilised Olemasolevat olukorda arvestades hüdroloogilised tingimused ei tingimused muutu, kui detailplaneeringu, projekteerimise ja ehitustegevuse käigus jälgitakse kehtestatud nõudeid. Liiklus Kavandatav tegevus toob kaasa liiklusintensiivsuse suurenemise ehitistegevuse perioodil. Pärast ehitustegevuse lõppemist liikluse intensiivsus suureneb tootmishooneid teenindava transpordi arvel. c. Hädaolukordade esinemine: Õnnetuste Kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlike ainete transporti, hoiustamist tõenäosus jmt. 6 Tõrgete tõenäosus Kavandatav tegevus ei muuda elektrivarustuse, veevarustuse, sidevarustuse, vedelkütusega varustatuse, lennuväljade, sadamate, põhi- ja tugimaanteede, telefonivõrgu, päästetööde jmt. toimekindlust d. Heited: Müra, vibratsioon Kavandatav tegevus toob kaasa liiklusmüra ja -vibratsiooni suurenemise ehitustegevuse käigus. Samuti lisandub ehitustegevusega seonduv müra ja vibratsioon. Pärast ehitustegevuse lõppu müra ja vibratsiooni tase ümbritsevatest tootmishoonetest kõrgemaks ei jää. Õhusaaste Ehitusperioodil kaasneb liikluskoormuse tõusuga ning ehitustegevusega tahkete saasteainete paiskumine õhku. Pärast ehitustegevuse lõppu suureneb õhusaaste kavandatava noorloomalauda arvelt. Nõrgvesi Vastavalt Maa- ameti kaardile on põhjavesi Essu külas Madismäe ja Visuoja maaüksustel kaitsmata ja nõrgalt kaitstud alal ning seetõttu tuleb planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgida kõikide nõuete täitmist. Noorloomalauda reovesi suunatakse torustikuga lägahoidlasse. Planeeringualale on vajalik tellida hüdrogeoloogiline uuring. Jäätmed Kavandatava tegevusega kaasneb jäätmete teke. Olmejäätmed kogutakse vastavatesse suletavatesse prügikonteineritesse. Tagada tuleb taaskasutatavate jäätmete sorditi kogumine. Ehitatakse välja kõikidele keskkonnaõuetele vastav lägahoidla. Kuna ala asub kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, siis on vajalik eelnev hüdrogeoloogiline uuring. e. Muud mõjurid: Valgus Kavandatava tegevuste puhul kaasneb minimaalne valgusreostus, mis antud piirkonna tootmisalade üldist valgustatust arvestades ei ole tuntav mõjur. 7 3.3.Mõjutatav keskkond Mõjutatav Maht (nii Ulatus Tõe- Negatiivse Aeg Muutus Taastu- Asukoht Leevendus- Olulise objekt positiivse kui näosus mõju ajas mine Meetmed mõju negatiivse mõju kestus ja esinemine ulatuses) sagedus jah/ ei a. Elutu keskkond Pinnas Ehitustegevuse ja Lokaalne Pinnase reostus Kestus: Ootamatu Kahanev Taastuv Oluline Keskkonnanõuete Ei trasside rajamise ehitustegevuse lühiajaline range jälgimine nii käigus toimub käigus: väike. Sagedus: ehituse kui pinnase Pinnase reostus väga harv ekspluatatsiooni ajal. ümberpaigutamine. ehitiste ekspluatatsiooni käigus: väike Maavarad - - - - - - - - - Ei Põhjavesi Põhjavee reostuse Lokaalne ja Põhjavee Põhjavee Põhjavee Põhjavee Põhjavee Oluline Keskkonnanõuete Ei, kui on võimalus on piiriülene reostus: reostus: reostus: reostus: reostus: jälgimine nii ehituse tellitud keskmine. Vee keskmine Kestus: ootamatu kahanev taastuv kui rajatise kasutuse hüdrogeoloog- kasutust lühiajaline käigus. Eelnevalt on line uuring ja noorkarjalaudas Põhjavee Sagedus: Põhjavee Põhjavee Põhjavee vaja tellida selle planeeritakse alanduslehtri väga harv alandus- alandus- alandus- hüdrogeoloogilise tulemustega olemasoleva suurenemine: lehtri lehtri lehtri uuring. arvestamine puurkaevu abil keskmine Põhjavee suurenemi suurene- suurenemine: edasises alandus- ne: mine: taastuv planeeringus. lehtri keskmine pidev suurenemine Kestus: pidev Sagedus: keskmine 8 Pinnavesi Kui jälgitakse Lokaalne Pinnavee Kestus: Ootamatu Kahanev Taastuv Oluline Keskkonnanõuete Ei keskkonnanõudeid reostuse lühiajaline range jälgimine nii ehitustegevuse ja tõenäosus: Sagedus: ehituse kui kasutuse kasutamise käigus, Väike väga harv käigus. siis on pinnavee reostumine vähetõenäoline. Õhk Õhukvaliteedi Nii lokaalne Õhu kvaliteedi Ehitusetapis Ehitus- Prognoosi- Stabiliseeruv oluline Keskkonnanõuete Ei, kui on langus alates kui vahetult langus mõju etapis matu range jälgimine nii tagatud ehitusetapist. Hiljem piiriülene ehitusetapis: igapäevane, tööpäeviti ehituse kui kasutuse õhuseire õhukvaliteedi suur. edaspidi võimalik, käigus. Pideva meetmete seisund muutub Pärast keskmine edaspidi õhuseire tagamine. rakendamine. kavandatava ehitustegevuse väike noorloomafarmi lõppu muutub lisandumise kavandatava tulemusel noorloomafarmi lisandumise tulemusel keskmiselt. Kliima Planeeritavad - - - - - - - - Ei tegevused mõju ei avalda. b. Kaitstavad objektid ja elukeskkond Liigid Planeeringualal Lokaalne Mõju - - - - - - Ei puuduvad kaitstavad kaitstavatele liigid. liikidele: Olematu Elupaigad Planeeringualal Lokaalne Mõju - - - - - - Ei puuduvad kaitstavad kaitstavatele elupaigad. elupaikadele: Olematu 9 c. Inimese elukeskkond Ilme, Ala välimus ja Lokaalne, Ala ilme ja Kestus: Pidev Muutumatu Taastumatu Oluline Ehitusjärelevalve ja Ei olemus muutuvad. piiriülene ruumilise alatine ainult planeeringust ruumiline nägemispiiri struktuuri Sagedus: lähtuvad tegevused. ulatuses. muutumise pidev struktuur, tõenäosus: suur. Ala esteetiliste esteetika ebakõlade tekkimise võimalus: väga väike Teenused Kavandatav tegevus Ei mõjuta Elutähtsate - - - - - - Ei ei takista elutähtsate teenuste teenuste toimimist. toimimise takistamise tõenäosus: olematu 10 4. EELHINNANGU JÄRELDUS Nagu lähtub käesolevast eelhinnangust, ei avaldu Essu külas Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneeringu taotluses esitatud tegevusest olulist negatiivset keskkonnamõju, kui järgitakse kõiki keskkonnanõudeid. Kuna tegemist on kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga, siis tuleb eelnevalt kavandavate tegevuste mõju põhjaveele hinnata täiendava hüdrogeoloogilise uuringu käigus. Samuti tuleb tagada õhuseire meetmete rakendamine tegevuse kumuleeruva mõju hindamiseks. Kui detailplaneeringu täpsustumise käigus ilmnevad asjaolud, mis võivad kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb neid tegevusi eelnevalt hinnata. Tuginedes olemasolevatele materjalidele ja eelhinnangule ning võttes aluseks Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 (2) 27) 2) ja § 6 1 (5) ning Keskkonnaministri määruse 21.08. 2017 määruse nr. 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded”, teen otsustajale järgmised ettepanekud: 1) Kuna tegemist on kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga, tuleb arendajal eelnevalt tellida hüdrogeoloogiline uuring; 2) hoone kasutuse käigus tuleb eelnevalt tagada õhuseire meetmete rakendamine, et hinnata võimalikku kumuleeruvat mõju; 3) jälgida kõikide keskkonnanõuete ranget täitmist planeerimise, projekteerimise, ehitustegevuse ja kasutuse käigus; 4) eelpool toodud keskkonnameetmete rakendamisel, teen ettepaneku keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas. 11 LISA 1. MADISMÄE JA VISUOJA MAAÜKSUSTE ASENDIPLAAN 12 FOTOD. 13 14 15 EELNÕU O T S U S Võsu . november 20 20 nr Essu küla Visuoja ja Madismäe detailplaneeringu keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmine Essu küla Visuo ja ja Madismäe detailplaneering (edaspidi detailplaneering ) algatati Haljala Vallavolikogu 24.04.2019 otsusega nr 94 . Detailplanee ringu koostamise eesmärgiks on kinnistule hoon estusala määramine ehitusõiguse seadmiseks, eesmärgiga ehitada kinnistule noorkarjalaut 350 noorloomale ja lägahoidla. P laneeringuala pindala on 11,7 ha. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva Haljala valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks üldplaneeringu punkt 2.7 tabelis 4 sätestatud loomapidamishoone kuja osas. Detailplaneering teeb ettepaneku vähendada 700 meetrilist loomapidamishoonete kuja 250 meetrini ning Kalju katastriüksusel (19003:002:1161) 210 meetrini. Planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb ü ldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Detailplaneeringule koostas OÜ Viru Haljastus keskkonnamõjude eelhinnangu „ H aljala vallas, Essu külas asuva Madismäe ja Visuoja maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhinnang“ millest järeldub, et detailplaneeringu realiseerimisel ei avaldu Essu külas Madismäe ja Visuoja maaüksuste olulist negatiivse t keskkonnamõju, kui järgitakse kõiki keskkonnanõudeid. Lähtuvalt k eskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõi kele 6 esitati Essu küla Visuoja ja Madismäe detailplaneeringu keskkonnamõjude eelhinnang ja keskkonnamõj ude hindamise algatamata jätmise otsus seisukohtade võtmiseks Päästeameti le , M aanteeametile, Põllumajandusametile, Terviseameti le ja Maa-ametile. A sjaomaste asutuste seisukohtadest lähtuvalt ___________________. Tulenevalt eelnevast ja planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja k eskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 Haljala Vallav olikogu o t s u s t a b : Jätta algatamata Essu küla Visuoja ja Madismäe detailplaneeringu keskkonnamõjude hindami ne. Otsuse peale võib esitada Haldusmenetluse seaduse alusel vaide Haljala Vallav olikogu le (asukohaga Mere tn 6, Võsu alevik) või Halduskohtumenetluse seadustiku alusel kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajasse (Kooli tn 2, Jõhvi) 30 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Vello Väinsalu V olikogu esimees /allkirjastatud digitaalselt/ Maanteeamet E-kiri : [email protected] Meie 12 . 10 . 20 20 nr 7-1/20 -1 9 Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneering Tere Esitame Planeerimisseaduse § 85 lg 1 alusel Maanteeametile kooskõlastamiseks Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneeringu ja lähtuvalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus e § 33 lg 6 avamuse avaldamiseks keskkonnamõjude eelhinnangu ja keskkonnamõj ude hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu . Essu küla Visuoja ja Madismäe detailplaneering (edaspidi detailplaneering) algatati Haljala Vallavolikogu 24.04.2019 otsusega nr 94. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kinnistule hoonestusala määramine ehitusõiguse seadmiseks, eesmärgiga ehitada kinnistule noorkarjalaut 350 noorloomale ja lägahoidla. Kavandatava planeeringuala pindala on 11,7 ha. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva Haljala valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks üldplaneeringu punkt 2.7 tabelis 4 sätestatud loomapidamishoone kuja osas. Detailplaneering teeb ettepaneku vähendada 700 meetrilist loomapidamishoonete kuja vähendada 250 meetrini ning Kalju katastriüksusel (19003:002:1161) 210 meetrini. Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt / Ivar Lilleberg Vallavanem Kuldar Pärn 505 1127 HALJALA VALLAVALITSUS Maanteeamet E-kiri: [email protected] Meie 12.10.2020 nr 7-1/20-19 Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneering Tere Esitame Planeerimisseaduse § 85 lg 1 alusel Maanteeametile kooskõlastamiseks Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneeringu ja lähtuvalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 avamuse avaldamiseks keskkonnamõjude eelhinnangu ja keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Essu küla Visuoja ja Madismäe detailplaneering (edaspidi detailplaneering) algatati Haljala Vallavolikogu 24.04.2019 otsusega nr 94. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kinnistule hoonestusala määramine ehitusõiguse seadmiseks, eesmärgiga ehitada kinnistule noorkarjalaut 350 noorloomale ja lägahoidla. Kavandatava planeeringuala pindala on 11,7 ha. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva Haljala valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks üldplaneeringu punkt 2.7 tabelis 4 sätestatud loomapidamishoone kuja osas. Detailplaneering teeb ettepaneku vähendada 700 meetrilist loomapidamishoonete kuja vähendada 250 meetrini ning Kalju katastriüksusel (19003:002:1161) 210 meetrini. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ivar Lilleberg Vallavanem Kuldar Pärn 505 1127 _____________________________________________________________________________________________ Mere tn 6, Võsu alevik Telefon:+372 325 8630 Arvelduskonto EE291010502009480009 45501 Lääne-Virumaa +372 5106244 SEB Pank Registrikood 75013144 E-post: [email protected] Arvelduskonto EE492200221011363010 Internet: www.haljala.ee Swedbank Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 13.10.2020 14:12 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneering (Maanteeamet) Manused: Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneering (Maant.asice; Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneering (Maanteeamet).docx; Visuoja ja Madismäe DP.zip; Visuoja ja Madismäe eelhinnang.pdf; Essu küla Visuoja ja Madismäe detailplaneeringu keskkonnamõjude hindamise...docx From: [email protected] <[email protected]> Sent: Monday, October 12, 2020 2:41 PM To: [email protected] Subject: Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneering (Maanteeamet) Tere Esitame Planeerimisseaduse § 85 lg 1 Maanteeametile kooskõlastamiseks Essu küla Madismäe ja Visuoja kinnistute detailplaneeringu ja lähtuvalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 avamuse avaldamiseks keskkonnamõjude eelhinnangu ja keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Ametlik pöördumine, detailplaneeringu materjalid, keskkonnamõjude eelhinnang ja keskkonnamõjude hindamata jätmise otsuse eelnõu manuses. Lugupidamisega Kuldar Pärn Haljala Vallavalitsus E-kiri: [email protected]

Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →