Kiri

KORRALDUS 14.10.2020 nr DM-110276-9 Keskkonnaloa nr VILM-025 muutmine I. ASJAOLUD Aktsiaselts Ramsi Turvas (registrikood: 10276571, aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Ramsi alevik, Turba tee 12, 71101) esitas maavara kaevandamise keskkonnaloa nr VILM-025 muutmise taotluse, milles taotletakse keskkonnaloale nr VILM-025 Parika II turbatootmisalalt sademevee suublasse juhtimise vee erikasutusõiguse lisamist. Maavara kaevandamist puudutava keskkonnaloa osas muudatusi ei taotleta. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 187 lõike 6 kohaselt on veeluba kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse turbatööstusmaalt. Parika II turbatootmisalalt sademevee suublasse juhtimine oli siiani reguleeritud vee erikasutusloaga nr L.VV/327037. Tähtajaline vee erikasutusõigus Parika II turbatootmisalal kehtis vee erikasutusloa nr L.VV/327037 kohaselt kuni 2019.a lõpuni. Ettevõte omab Viljandimaal Viljandi vallas Parika külas asuval Parika turbatootmisala maaüksusel (registriosa nr 744739, katastritunnus 32801:003:0262) kaevandamiseks maavara kaevandamise keskkonnaluba nr VILM-025, kehtivusega kuni 27.12.2049. Keskkonnaloa muutmise esmataotlus (nr T-KL/1003838-2) on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 10.06.2020 (menetluse nr M-110276, dokument nr DM-110276-1). 12.06.2020 on esitatud täiendustega keskkonnaloa muutmise taotlus (nr T/KL-1004107) (menetluse nr M-110276, dokument nr DM-110276-2). Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa parandustaotluse (dokument nr DM-110276-2) vastavust keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 42 ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 8-9 ja § 11 nõuetele ning hindas esitatud teavet piisavaks keskkonnaloa muutmise taotluse menetluse algatamiseks. II. KAALUTLUSED Keskkonnaamet võttis keskkonnaloa andmise menetlemisel aluseks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lõiked 2 ja 4, mis sätestavad haldusmenetluse eesmärgid, viies läbi menetluse võimalikult efektiivselt, lihtsalt, kiirelt ja vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikule. Selleks, et hinnata taotletud tegevuse võimalikku keskkonnamõju ning vajalike meetmete tagamise võimalikkust, võttis Keskkonnaamet menetluse läbiviimisel aluseks ettevõtte esitatud keskkonnaloa taotluse, Parika ja Parika II turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande (Töö nr 18/2334) edaspidi Parika KMH) ning muud teadaolevad materjalid. KeÜS § 41 lõike 1 kohaselt annab keskkonnaluba õiguse teha ühte või üheaegselt mitut tegevust (vee erikasutus, maavara kaevandamine), KeÜS § 41 lõige 4 sätestab, et kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, antakse nendeks tegevusteks üks keskkonnaluba. HMS § 64 lõike 1 ja § 68 lõike 2 kohaselt otsustab haldusakti muutmise haldusorgan, kelle pädevuses on haldusakti andmine muutmise ajal. KeÜS § 41 lõike 1 punkti 5 alusel on annab keskkonnaloa Keskkonnaamet, kui seadus ei sätesta teisiti, seega on Keskkonnaameti pädevuses ka keskkonnaloa muutmine. VeeS § 187 punkti 6 alusel on veeluba (vee erikasutuse keskkonnaluba) kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse turbatööstusmaalt. Nõuetekohane vee erikasutuse keskkonnaloa taotlus esitati 12.06.2020. Arvestades, et ettevõte omab juba maavara kaevandamise keskkonnaluba nr VILM-025 ning taotletav vee erikasutustegevus on nii ruumiliselt kui tehnoloogiliselt maavara kaevandamisega seotud, lisab Keskkonnaamet vee erikasutuse valdkonna tegevused maavara kaevandamise keskkonnaloale nr VILM-025 ning ettevõttele antakse ühtne keskkonnaluba. 2.1 Avalikustamine, kaasamine Keskkonnaloa muutmisel rakendatakse avatud menetlust. KeÜS § 46 lõige 1 kohaselt saatis Keskkonnaamet teavituse keskkonnaloa taotluse menetluse kohta koos loa muutmise eelnõudega 09.09.2020 ettevõttele (kiri nr DM-110276-3) ning menetlusosalistele tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks. KeÜS § 43 lõike 3 alusel küsis Keskkonnaamet 09.09.2020 kirjas nr DM-110276-5 kohaliku omavalitsuse arvamust keskkonnaloa muutmise taotlusele ja eelnõudele. Lisaks küsis Keskkonnaamet 09.09.2020 kirjas nr DM-110276-6 Põllumajanduameti seisukohta eelnõudele. KeÜS § 47 lõike 1 ja 2 järgi avaldas Keskkonnaamet 09.09.2020 keskkonnaloa taotluse menetluse algatamise ja loa muutmise eelnõude avalikustamise teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt võib teate jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet ei pidanud teate avaldamist kohalikus või maakondlikus ajalehes vajalikuks, kuna vee erikasutus (kuivendusvee ärajuhtimine) on kaasnev tegevus kasutuses oleval turbatootmisalal ettevõttele väljastatud maavara kaevandamise loa nr VILM-025 alusel tegevuse läbi viimisel. Seega ei põhjusta olemasolevat kraavidevõrku mööda kuivendusvee ärajuhtimine uusi keskkonnahäiringuid ja keskkonnariski ning puudub eeldatavalt avalik huvi. KeÜS § 48 lõike 1 kohaselt paneb loa andja keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu avalikkusele tutvumiseks välja haldusmenetluse seaduse §-s 48 sätestatud korras kavandatava tegevuse asukoha järgse valla, linna või muu asula vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas, keskkonnaloa andja asukohas või kavandatava tegevuse asukohas. Loa andja määrab väljapaneku asukoha, arvestades kavandatava tegevuse keskkonnahäiringu võimalikku ulatust ja suurust. Loa eelnõu avalik väljapanek toimus Keskkonnaameti Võru kontoris ning eelnõu oli elektrooniliselt kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS (menetluse nr 110276 dokument nr DM-110276-3). Põllumajandusamet esitas vee erikasutusele on tingimusliku kooskõlastuse 06.10.2020. Keskkonnaamet edastas Põllumajandusamet kooskõlastuse loa taotlejale 06.10.2020 kirjaga nr DM-110276-8. Põllumajandusameti kirjas nr 14.5-1/1423-1 toodud tingimused märgiti loa vormile V16. Kohalik omavalitsus seisukohti ega arvamust eelnõude osas määratud tähtaja jooksul ei edastanud. HMS § 16 lõike 2 alusel lahendatakse taotlus kohaliku omavalitsuse arvamuseta. Keskkonnaloa muutmisest teavitatakse vastavalt KeÜS § 58 lõigetele 1 ja 3 taotlejale ning menetlusosalistele, keskkonnaluba tehakse avalikkusele teatavaks teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadet kohalikku või maakondlikku ajalehte ei panda, kuna kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ja selle vastu puudub piisav avalik huvi. 2.2 Sademevee (kuivendusvee) juhtimine suublasse Vee erikasutusõigust kuivendusvee ärajuhtimiseks taotletakse Viljandimaal Viljandi vallas Parika külas asuvalt Parika II turbatootmisalalt, mis asub Parika turbatootmisala maaüksusel (registriosa nr 744739, katastritunnus 32801:003:0262). Parika turbatootmisala mäeeraldise pindala on 175,5 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 216,81 ha. Kuivendusvett juhitakse turbatootmisalalt ära kolme väljalaskmega Väljalaskme nimetus Kood Koordinaadid Suubla Suublasse juhitav arvutuslik vooluhulk (m3/a) Parika kuivendusvee VI205 X: 6482334 Jamsu oja 195 997 väljalask 1 Y: 605200 VEE1019900 Parika kuivendusvee VI206 X: 6480569 Samblakraav 194 794 väljalask 2 Y: 605188 VEE1020001 Parika kuivendusvee VI207 X: 6481054 Tirdikraav 56 066 väljalask 3 Y: 605936 VEE1020003 2(7) Veeseaduse § 186 lõike 2 kohaselt peab vee erikasutuseks võõral maatükil kasutajal olema maaomaniku nõusolek. Parika kuivendusvee väljalask 1 asub Aimla metskond 153 maaüksusel (registriosa nr 12457750, katastritunnus 32801:003:0147). Riigimetsa Majandamise Keskus eelnimetatud valduse valitsejana on 10.06.2020 kirjas nr 3- 1.1/1994 andnud nõusoleku vee erikasutuseks. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 "Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ (edaspidi määrus nr 61) § 7 lõike 6 kohaselt on sademevee juhtimiseks maaparandussüsteemi vajalik Põllumajandusameti kooskõlastus. Parika kuivendusvee väljalaskmest nr 1 juhitakse kuivendusvesi Jamsu ojja (VEE1019900). Jamsu oja on väljalaskmest nr 1 u 2,7 km allavoolu (1,1 km enne suubumist Adula ojja) määratud maaparandussüsteemi eesvooluks ADULA(TTP-92) (Jamsu oja) (MPS kood 3101980010041). Väljalaskmetest nr 2 ja nr 3 juhitakse vesi Samblakraavi, Tirdikraavi ja Tammissaare kraaviga Lokuta kraavi, mis on ühtlasi maaparandusehitise PUUJALA(TPP-226) MPS kood 3101980010041 avatud eesvool. Parika II turbatootmisala on pikaajaliselt töötav turbatootmisala, kus turbatootmisega tegeletakse juba 47 aastat. Sademevee ärajuhtimise vee erikasutusõigusega ei kaasne võrreldes varasemaga täiendavate vooluhulkade lisandumist maaparandussüsteemi. Põllumajandusamet on 22.08.2019 kirjas nr 14.5-1/1423-1 kooskõlastanud Parika ja Parika II turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande (Töö nr 18/2334), kus on käsitletud Parika II turbatootmisalalt suublasse juhitavaid vooluhulkasid. Arvestades eelnevat edastas Keskkonnaamet loa muutmise eelnõu Põllumajandusametile seisukoha küsimiseks. Põllumajandusameti kooskõlastus vee erikasutuse osas esitati 06.10.2020 kirjas nr 14.2-1/26987. Põllumajandusamet teavitas, et 30.09.2020 ülevaatuse käigus on tuvastatud, et Lokuta kraav, Tammissaare kraav ja Sambla kraav on mõjutatud kobraste tegevusest.Kovali-Märdi (32801:003:0180) katastriüksusel on koprapais. Turbatootmisalalt suubuvate kraavide läheduses on voolutakistused. Arvestades, et Puujala (TTP-226) maaparandusehitis on valminud peale turbatootmisala kasutuselevõttu ei mõjuta kuivendusvee juhtimine maaparandussüsteemi oluliselt eesvoolu veerežiimi, kuid ümbritsevate maade kuivendusseisundi parandamiseks vajab eesvool (Lokuta kraav) hooldustöid. Põllumajandusamet kooskõlastas vee erikasutuse tingimustega: 1. Jälgida maaparandussüsteemil paiknevate Samblakraavi ja Tammissaare kraavi seisundit ning vajadusel leppida kokku maaparandussüsteemi omanikuga hoiutööde hüvitamine. 2. Jälgida maaparandussüsteemi eesvoolu Lokuta kraav seisundit ning vajadusel leppida kokku maaparandussüsteemi omanikuga hoiutööde hüvitamine. VeeS § 117 lõike 2 kohaselt peab maaomanik, maavaldaja või veekasutaja võtma meetmed, millega vähendada või vältida tegevuse mõju pinnaveekogumile, põhjaveekogumile või isiku varale. Arvestades eelnevat, määruse nr 61 § 7 lõiget 6 ja Põllumajandusameti kooskõlastust, määrab Keskkonnaamet loas tabelis V16 (Meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile, põhjaveekogumile või isiku varale): 1. Jälgida maaparandussüsteemil paiknevate Samblakraavi ja Tammissaare kraavi seisundit ning vajadusel leppida kokku maaparandussüsteemi omanikuga hoiutööde hüvitamine. 2. Jälgida maaparandussüsteemi eesvoolu Lokuta kraav seisundit ning vajadusel leppida kokku maaparandussüsteemi omanikuga hoiutööde hüvitamine. Turba pinnakihiline kaevandamine toimub turbatootmisalal suvisel perioodil (tavapäraselt mai - august). Tootmisväljakutelt kuivendusvee kogumiseks on ümber tootmisala rajatud kogujakraavid, kust vesi juhitakse isevoolselt eesvooludesse. Kuivendusvesi juhitakse väljalaskmest nr 1 Jamsu ojja, väljalaskmest nr 2 Samblakraavi ja väljalaskmest nr 3 Tirdikraavi. Parika KMH aruandes on arvutatud Parika II turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee kogused valgala pindala, valgalale langeva pikaajalise keskmise sademete hulga ja aurumise põhjal. Arvutuse põhjal juhitakse aastas kokku Parika II turbatootmisalalt ära u 446 857 m3 vett. Turbatootmisaladelt suublasse juhitav sademevesi peab vastama määruse nr 61 nõuetele. Määruse nr 61 § 5 lõike 1 kohaselt tuleb heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimisel tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks, § 7 lõike 1 kohaselt tohib lahkvoolsest sademeveekanalisatsioonist sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida sademevett, mille saastenäitajad ei ületa määruse lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 ie, välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l, ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l, sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohalduvad turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele määruse nr 61 § 7 3(7) lõike 1 toodud nõuded. Määruse nr 61 § 7 lõigete 7 ja 8 kohaselt on turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele kohustuslik loaga määrata heljumi- ja naftasaaduste sisalduse, biokeemilise hapnikutarbe, üldlämmastiku ja üldfosfori piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Vastavalt eeltoodule tulenevad turbatootmisalalt suublasse juhitava sademevee saastenäitajate piirväärtused määruse nr 61 lisa 1 veerust, mis vastab reoveekogumisala koormusele 2000-9999 ie (välja arvatud heljumi sisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l, ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l). Kõikidele väljalaskudele määratavad saastenäitajate piirväärtused on seega järgnevad: biokeemiline hapnikutarve (BHT7 )=15 mg/l, heljuvaine=40 mg/l, naftasaadused=5 mg/l, üldfosfor=1 mg/l, üldlämmastik=45 mg/l. Keskkonnaamet ei määra loas kuivendusveele lubatud kvartaalseid vooluhulga koguseid vastavalt loa taotlusele, sest kuivendusvee kogus sõltub sademetest ning lumesulamisveest, mille tekkimise koguse üle puudub ettevõttel kontroll. Loale kantakse lubatud aastane suublasse juhitav arvutuslikult leitud sademevee hulk. Vastavalt määruse nr 61 § 14 lõikele 1 peab heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee saasteainete ning ohtlike ainete sisalduse ja heitvee pH määramiseks vee erikasutaja tagama loaga määratud kohtadest proovide võtmise ning korraldama proovide analüüsi, lõike 6 kohaselt tuleb proovi võtmisel tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama veeseaduse § 236 lõike 7 alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele. Loa omaja peab tagama esindusliku proovivõtukoha olemaolu. Analüüsi teostav katselabor peab vastama katselaborite pädevuse üldnõuetele (olema akrediteeritud ja sooritanud katselaborite vahelised võrdluskatsed). Määruse nr 61 § 16 lõike 5 kohaselt täpsustatakse proovivõtu sagedus ja koht sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee ning muu saasteallika korral saastenäitajate määramiseks loas. Sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee ning muu saasteallika proove tuleb võtta vähemalt üks kord aastas, kuid loa andja ei tohi loaga määrata proovivõtu sageduseks rohkem kui üks kord kvartalis. Loa omaja võib vajaduse korral võtta proove sagedamini, kui on loaga nõutud, ja arvestada kvartali jooksul võetud proovide keskmist tulemust. Arvestades eelnevat ja loa taotlust määratakse keskkonnaloas kõikide väljalaskude seire kohustus kaks korda aastas (II ja III kvartalis). Kaks korda aastas tuleb seirata BHT 7 , heljumit, üldfosforit, üldlämmastikku. Kuna turbatootmisaladelt suublasse juhitavas vees võib pH olla tavapärasest sademeveest happelisem, määrab Keskkonnaamet loas väljalaskudel ka pH seire. Turba tootmisel ei kasutata keskkonnaohtlikke ega mürgiseid aineid. Turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademetest ja lumesulamisveest. Kuna Keskkonnaametile ei ole seni teada juhtumeid turbakaevandamisel toimunud naftareostuste kohta, määratakse loas kõikide Parika II turbatootmisala väljalaskudel naftasaaduste seire kohustus üks kord aastas, III kvartalis. Omaseire tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt kahe nädala jooksul keskkonnaotsuste infosüsteemis. Suublaseire VeeS § 31 punkti 2 kohaselt tuleb vältida veeökosüsteemide, veeökosüsteemide, nendest sõltuvate maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemist ning parandada nende seisundit. VeeS § 32 lõike 1 järgi on pinnavee kaitse eesmärk on pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund. Määruse nr 61 § 10 lõike 1 kohaselt määratakse suubla seire keskkonnaloas. Määruse nr 61 § 10 lõike 1 järgi määrab loa andja loaga suubla seire kohustuse suublasse juhitavale heit-, kaevandus- ja karjääriveele. Sademeveele määrab loa andja suubla seire nõude üksnes juhul, kui on alust arvata, et ärajuhitav vesi omab mõju suublaks oleva vee ökosüsteemile. Parika II turbatootmisala kuivendusvee väljalask nr 1 suubub Jamsu ojja (VEE1019900). Jamsu oja pinnaveekogumina määratud ei ole. Väljalask nr 2 suubub Samblakraavi (VEE1020001), mis suubub Lokuta kraavi (VEE102000) ning see suubub Jamsu ojja. Väljalask nr 3 on Tirdikraavi (VEE1020003), mis suubub Tammissaare kraavi (VEE1020002), mille suublaks on Lokuta kraav (VEE102000). Ka väljalaskmete nr 2 ja nr 3 suublad (kraavid) ei ole pinnaveekogumiteks määratud. Jamsu oja suubub Adula ojja (VEE1019800). Keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ kohaselt on Adula oja pinnaveekogum: Adula (veekogumi kood 1019800_1). Varasemalt oli 4(7) veekogumi nimetus Piduli (1019800_1). Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016 kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2015-2021) kohaselt on veekogumi Piduli (kood 1019800_1) koondseisund hea. Keskkonnagentuuri veebilehelt https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-seisundiinfo kättesaadava veekogumite seisundi info 2019 kohaselt on Adula veekogumi (1019800_1) koondseisund jätkuvalt hea. Parika II turbatootmisala kuivendusvee lähim väljalask paikneb Adula veekogumist u 5 km kaugusel. Paika II turbatootmisalale settebasseine seni rajatud ei ole. Tegemist on ammu väljaehitatud ja toimiva turbatootmisalaga. Täiendavad vooluhulkasid võrreldes seni toimunud tegevusega ei kaasne. Vee erikasutusloa nr L.VV/327037 alusel 2016-2019 teostatud Parika II turbatootmisala väljalaskude 1-3 omaseire põhjal ei ole ületanud suublasse juhitav kuivendusvesi loas määratud piirväärtusi. Parika KMH aruandes on jõutud järeldusele, et Parika turbatootmisala kuivendusvee juhtimine eesvooludesse ei mõjuta oluliselt eesvooludeks olevate pinnaveekogude vee kvaliteeti või režiimi. Arvestades, et tegemist on kasutusesoleval turbatootmisalal tegevuse jätkamisega, kus vajalik infrastruktuur on välja ehitatud, 2016-2019 omaseire tulemustel väljalaskude vastavust nõuetele, kuivendusvee väljalaskude kaugust pinnaveekogumist, Parika KMH järeldusi, otsustab Keskkonnaamet mitte määrata Adula oja (Adula veekogumi) suublaseiret. Vee§ 33 lõike 5 kohaselt tuleb pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudes vältida prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete, teatavate muude saasteainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete piirväärtuste ületamist ning vee kasutamiseks ja elustiku kaitseks vajalike kvaliteedinäitajate halvenemist. Kui edaspidi peaks täiendavate uuringute käigus selguma, et kuivendusvee ärajuhtimisega halveneb suublaks olevate kraavide seisund, on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete või seire kasutusele võtmist. Keskkonnatasu deklareerimine Keskkonnatasude seaduse (edaspidi kui KeTS) § 17 lõike 3 kohaselt ei nõuta saastetasu, kui KeTS § 17 lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademeveega sademeveekanalisatsiooni kaudu ning see vesi vastab VeeS alusel KeTS § 17 lõikes 1 punktides 1–7 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas kehtestatud keskmistele piirväärtustele. KeTS § 17 lõikes 5 on sätestatud, et kui KeTS § 17 lõikes 3 nimetatud sademevee kvaliteedinäitajad ei vasta VeeS alusel KeTS § 17 lõike 1 punktides 1-7 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas sademevee kohta kehtestatud keskmistele piirväärtustele, tasutakse saastetasu saasteainete piirväärtusi ületava koguse eest KeTS §-s 20 sätestatu järgi. Kuna turbatootmisalalt suublasse juhitavat kuivendusvett käsitletakse sademeveena, ei nõuta KeTS § 17 lõike 3 kohaselt saastetasu, kui on täidetud samas lõikes toodud nõuded. Keskkonnatasu deklaratsioon tuleb lähtuvalt KeTS §-st 334 Keskkonnaametile esitada posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või keskkonnaotsuste infosüsteemi või muu infosüsteemi kaudu või anda üle Keskkonnaametile hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Keskkonnaameti eelistus on saada deklaratsioone keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. Väljalaskmete omaseire analüüsid on saastetasu arvutuse aluseks ja tuleb esitada keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. Keskkonnatasu tuleb maksta Maksu- ja Tolliameti poolt avatud ettemaksukontole. Ettemaksukontolt mahaarvestamine toimub automaatselt kohustuse tähtaja saabudes. Keskkonnatasu arvutus tuleb esitada ka juhul, kui reaalset keskkonnakasutust pole toimunud. 2.3. Keskkonnaloa täpsustus maavara kaevandamise valdkonna osas Maavara kaevandamise keskkonnaloa nr VILM-025 kõrvaltingimuses nr 1 on määratud, et „Juhul kui veeseire näitab, et turbatootmisalalt ärajuhitavas vees suureneb heljumi sisaldus üle piirmäära, tuleb rajada turbatootmisalalt ärajuhitavas vees heljumi setitamiseks settebasseinid enne eesvooludesse juhtimist. Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas.“ Arvestades, et keskkonnaloa muutmise menetluse käigus väljastatakse ettevõttele ühtne keskkonnaluba nii vee erikasutuseks kui maavara kaevandamiseks, siis kustutatakse selguse huvides keskkonnaloa vormi M1. (Maavara kaevandamine) kõrvaltingimustest vee erikasutuse valdkonnaga seotud tingimus nr 1 ja kantakse see vee erikasutuse valdkonna osa vormile V16 (Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad) järgmises sõnastuses: 1.Kui seire näitab, et turbatootmisalalt ärajuhitavas vees on heljumi sisaldus üle loas määratud piirmäära, tuleb rajada heljumi setitamiseks settebasseinid. 2.Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas. 5(7) 2.4 Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõige 1 punkt 1 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Vee erikasutustegevus kuulub KeHJS seaduse § 6 lõike 2 punktis 18 nimetatud tegevusvaldkonda (vee erikasutus), mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 ”Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu”(edaspidi määrus nr 224). Antud määruse §-des 11 ja 15 ei ole sademevee (kuivendusvee) juhtimist suublasse eraldi nimetatud. Seega ei kuulu taotletav tegevus (sademevee juhtimine suublasse) tegevusvaldkondade hulka, mille puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise vajalikkust, kuid maavara kaevandamise keskkkonnaloa VILM-025 muutmisel on keskkonnamõju hindamine läbi viidud. Parika turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruandes (Töö nr 18/2334) on käsitletud ka kuivendamisega ja liigvee ärajuhtimisega seotud mõjusid. Keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt, et ei ole oodata, et turbatootmisaladelt leostuvate toitainete kontsentratsioonid ning heljumi ja orgaanilise aine kogus hakkavad mõjutama oluliselt pinnavee veekvaliteeti või -režiimi. Parika ja Parika II turbatootmisalade kuivendamise mõju ulatub piirdekraavidest maksimaalselt 100 – 150 meetri kaugusele, olles intensiivsem 20 – 30 m kauguseni. Tulenevalt turbatootmise pikaajalisusest on turbatootmisalaga piirnevatel aladel peamised veerežiimi muutuse mõjud juba ilmnenud. Kui suublasse juhitavas kuivendusvees ületab heljum loaga seadusandluses määratud piirväärtusi, on leevendava meetmena ette nähtud settebasseinide rajamise nõude seadmine. Parika loodus- ja linnuala asub Parika II turbatootmisala vahetus läheduses põhja suunas. Parika mäeeraldist eraldab Parika loodus- ja linnualast maantee nr 51 (Viljandi-Põltsamaa). Parika KMH Natura asjakohasel hindamisel on jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus ei kahjusta Parika linnuala ja loodusala (EE0080573) kaitse-eesmärke ning leevendavate meetmete vajadus puudub. Loa omajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud nõuded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel valdkonna „Eesmärgid, tegevused“ alajaotuse „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“ all (https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid- tegevused/keskkonnakaitseloa-omaja-meelespea). III. OTSUSTUS Lähtudes eeltoodust ja tuginedes KeÜS § 41 lõike 1 punktile 5, KeÜS § 41 lõike 1 punktidele 1 ja 4 ja Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 punktile 2.5.1. otsustab Keskkonnaamet: 3.1. muuta aktsiaselts Ramsi Turvas (registrikood: 10276571, aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Ramsi alevik, Turba tee 12, 71101) keskkonnaluba nr VILM-025 ja lisada keskkonnaloasse vee erikasutusõigus Parika II turbatootmisalalt sademevee (kuivendusvee) juhtimiseks suublatesse väljalaskmetega Parika kuivendusvee väljalask 1-3 (kood VI205-207); 3.2.kanda keskkonnaloa vormilt M1. (Maavara kaevandamine) kõrvaltingimustest vee erikasutuse valdkonnaga seotud tingimus nr 1 vee erikasutuse valdkonna osa vormile V16. (Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad) sõnastuses: Kui seire näitab, et turbatootmisalalt ärajuhitavas vees on heljumi sisaldus üle loas määratud piirmäära, tuleb rajada heljumi setitamiseks settebasseinid. Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas; 3.3. avalikustada muudetud keskkonnaluba ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kanda keskkonnaluba keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/); 3.4. teha haldusaktid teatavaks aktsiaselts Ramsi Turvas, Viljandi Vallavalitsusele, Keskkonnainspektsioonile ning menetlusosalistele. VAIDLUSTAMISVIIDE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 6(7) (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Keskkonnaluba Teadmiseks: Maanteeamet, Põllumajandusamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Viljandi Vallavalitsus Anu Holvandus veespetsialist Lõuna regioon 7(7)  Keskkonnaluba Keskkonnaloa registrinumber VILM-025 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi AS Ramsi Turvas Registrikood / Isikukood 10276571 Tegevuskoha Tegevuskoha nimetus Parika turbamaardla Parika II andmed turbatootmisala Tegevuskoha aadress Ramsi alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond Katastritunnus Territoriaalkood EHAK 6789 Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga reguleeritavad Vee erikasutus; tegevused Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Narva mnt 7a, 15172, Tallinn Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 14.10.2020 periood kuupäev Lõppemise kuupäev 27.12.2049 Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Parika kuivendusvee väljalask 1 Väljalaskme kood VI205 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Jamsu oja Suubla kood VEE1019900 Veekogumi nimetus Adula Veekogumi kood 1019800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6482334, Y: 605200 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) 2/11 Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2020 2049 195 997 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr saastetasu arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr saastetasu ei arvutata Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused algus lõpp nimetus nr (mg/l) % tonnides I kv II kv III kv IV kv 2020 2049 BHT7 BHT7 15 2020 2049 Heljum HEL 40 2020 2049 Nafta NAF 5 2020 2049 Üldfosfor (Püld) P 1 2020 2049 Üldlämmastik Nyld 45 (Nüld) Väljalaskme jrk nr 2. Väljalaskme nimetus Parika kuivendusvee väljalask 2 Väljalaskme kood VI206 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Samblakraav Suubla kood VEE1020001 Veekogumi nimetus Adula Veekogumi kood 1019800_1 3/11 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6480569, Y: 605188 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2020 2049 194 794 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr saastetasu arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr saastetasu ei arvutata Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused algus lõpp nimetus nr (mg/l) % tonnides I kv II kv III kv IV kv 2020 2049 BHT7 BHT7 15 2020 2049 Heljum HEL 40 2020 2049 Nafta NAF 5 2020 2049 Üldfosfor (Püld) P 1 2020 2049 Üldlämmastik Nyld 45 (Nüld) Väljalaskme jrk nr 3. Väljalaskme nimetus Parika kuivendusvee väljalask 3 Väljalaskme kood VI207 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Tirdikraav Suubla kood VEE1020003 4/11  Veekogumi nimetus Adula Veekogumi kood 1019800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6481054, Y: 605936 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2020 2049 56 066 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr saastetasu arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr saastetasu ei arvutata Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused algus lõpp nimetus nr (mg/l) % tonnides I kv II kv III kv IV kv 2020 2049 BHT7 BHT7 15 2020 2049 Heljum HEL 40 2020 2049 Nafta NAF 5 2020 2049 Üldfosfor (Püld) P 1 2020 2049 Üldlämmastik Nyld 45 (Nüld) V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded 5/11 V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast. Proovivõtmine peab vastama kehtivale seadusandlusele. Ärajuhitavast sademeveest peab olema võimalik võtta esinduslikku proovi. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsida akrediteeritud laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas. Väljalaskme nimetus Väljalaskme Väljalaskme koordinaadid Pinnaveekogumi Pinnaveekogumi Seire kood (L‑Est) nimetus kood Seiratav näitaja Proovi võtmise Proovi võtmise liik sagedus Parika kuivendusvee VI205 X: 6482334, Y: 605200 Adula 1019800_1 BHT7 Üksikproov Üks kord poolaastas väljalask 1 Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Nafta Üksikproov Üks kord aastas Parika kuivendusvee VI206 X: 6480569, Y: 605188 Adula 1019800_1 BHT7 Üksikproov Üks kord poolaastas väljalask 2 Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Nafta Üksikproov Üks kord aastas Parika kuivendusvee VI207 X: 6481054, Y: 605936 Adula 1019800_1 BHT7 Üksikproov Üks kord poolaastas väljalask 3 Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Nafta Üksikproov Üks kord aastas Täiendavad nõuded väljalaskme seire Väljalaskude seiret teostada kaks korda aastas (II ja III kvartalis), läbiviimiseks naftasaaduste sisaldust seirata üks kord aastas III kvartalis. V8. Veekogu sh suubla seire 6/11 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju 7/11 ja nende täitmise tähtajad V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg nr 1. Sademevee käitluse nõuded Kui seire näitab, et turbatootmisalalt ärajuhitavas vees on heljumi sisaldus üle loas Vajadusel määratud piirmäära, tuleb rajada heljumi setitamiseks settebasseinid. 2. Sademevee käitluse nõuded Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas. Settebasseinide olemasolul vähemalt üks kord aastas 3. Toimingud avarii korral Koheselt võtta kasutusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Teavitada Olukorra ilmnemisel koheselt tekkinud olukorrast Päästeametit, kohalikku omavalitsust, Keskkonnaametit ja Keskkonnainspektsiooni. 4. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kasutatav tehnika peab olema töökorras ega tohi põhjustada täiendavat reostust. Pidevalt 5. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju 1. Jälgida maaparandussüsteemil paiknevate Samblakraavi ja Tammissaare kraavi Pidevalt pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale seisundit ning vajadusel leppida kokku maaparandussüsteemi omanikuga hoiutööde hüvitamine. 2. Jälgida maaparandussüsteemi eesvoolu Lokuta kraav seisundit ning vajadusel leppida kokku maaparandussüsteemi omanikuga hoiutööde hüvitamine. 6. Muud asjakohased meetmed 1. Vee erikasutusega seotud andmete muutmisel teavitada kirjalikult Keskkonnaametit. Vajadusel 2.Loas määramata juhtudel lähtuda kehtivatest õigusaktidest. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Heitvee arvestus Suublasse juhitava kuivendusvee kogused määrata arvutuslikult. Üks kord kvartalis, vastavalt kehtivatele nõuetele 2. Väljalaskme omaseire Omaseire tulemused esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS Kaks korda aastas tulemused 3. Suublasse juhitavate Arvutada ärajuhitud kuivendusvee koguste ja analüüsitulemuste põhjal kvartali jooksul suublasse juhitud saasteainete kogused. Üks kord kvartalis, vastavalt saasteainete sisaldus (mg/l) ja Andmed esitada veesaastetasu deklaratsioonides ja veekasutuse aastaaruandes. seadusandluses sätestatud kogused (t) korrale 4. Saastetasu ja vee Veesaastetasu arvestus tuleb esitada kvartaalselt keskkonnaotsuste infosüsteemis vastavalt kehtivale korrale. Üks kord kvartalis, vastavalt erikasutusõiguse tasu teave kehtivatele nõuetele 5. Teave meetmete rakendamise 1. Kui loas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest kirjalikult teavitada Keskkonnaametit. Vajadusel kohta 2. Koos aastaaruandega esitada ülevaade eelneval aastal veekeskkonna kaitseks rakendatud meetmetest ja järgneval aastal kavandatavate meetmete kohta. 3. Meetmetest, mida kavatsetakse rakendada reostuse vähendamiseks (s.h settebasseinide rajamine) ja muudatustest võrreldes loa taotluses esitatud informatsiooniga (väljalaskmete sulgemine), teavitada Keskkonnaametit ja vajadusel taotleda loa muutmist. 6. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 7. Muu vajalik informatsioon Keskkonnaamet jätab endale õiguse vajadusel loa nõuded ülevaadata ning nõuda täiendavaid uuringuid ja meetmeid. Vajadusel Õigusaktide muutumisel loa kehtivuse ajal järgida kehtivat seadusandlust. 8/11 V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Eriosa - Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 246 Maardla nimetus Parika Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara hästilagunenud turvas Mäeeraldise nimetus Parika II turbatootmisala Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 175.50 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 216.81 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve aiandus- ja kütteturvas Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 9/11 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 25 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub Kaevandamine lubatud allpool Liik Varu eraomanikule? põhjaveetaset Kogus Ühik Kuupäev 13 vähelagunenud Turvas, Ei aT - aktiivne 180.511 tuh t 31.12.2019 plokk turvas vähelagunenud tarbevaru 14 hästilagunenud Turvas, Ei aT - aktiivne 879.638 tuh t 31.12.2019 plokk turvas hästilagunenud tarbevaru Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Turvas, vähelagunenud 2005 2049 25 tuh t 156.511 tuh t Turvas, hästilagunenud 2005 2049 25 tuh t 721.638 tuh t Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Turvas, vähelagunenud 2005 2049 0899 Viljandi vald Turvas, hästilagunenud 2005 2049 0899 Viljandi vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Parika turbamaardla aktiivse tarbevaru 13. ja 14. ploki jääkvaru arvutus seisuga 01.03.2017 Geoloogiafondi number 8795 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-1/17/457 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 12.05.2017 Kõrvaltingimused 10/11 1. Turbatootmisalalt leviva müra vähendamiseks tuleb valida tootmiseks kaasaegne tehnika, mis tekitab vähem müra, vibratsiooni ja on kütusesäästlikum. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras. 2. Peatada turba tootmine ja laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s). Võimalikku peenosakeste levimist teedele vältimiseks tuleb kasutada koormakatteid väljaveoks kasutatavate veoautode poolhaagistel. 3. Reostuse vältimiseks tuleb masinaid ja seadmeid tankida, remontida ja hooldada selleks ettenähtud hooldusplatsil. Enne masinatega tööle asumist tuleb veenduda nende korrasolekus. 4. Säilitada riigitee nr 51 Viljandi-Põltsamaa ja turbaväljade vahel kasvav metsa riba koos alustaimestikuga. Uusi mahasõite Viljandi-Põltsamaa maanteelt mäeeraldise teenindamiseks mitte rajata. 5. Kaevandatud ala korrastamise tingimused kooskõlastada Maanteeametiga. Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa ja soo taastamine 11/11 Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 14.10.2020 14:01 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Manused: DM-110276-9.pdf.bdoc From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, October 14, 2020 1:50 PM To: [email protected] Subject: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-110276-9 Keskkonnaloa nr VILM-025 muutmine. Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/36464- 8fb1315eda567f1e9090b24c7114003b7ab59974e06b2f124de2e2e481cf1736 KOTKAS automaatteavitus Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaametist