Ehitisregister- Tartumaa Elva vald Rõngu alevik Viljandi mnt 1 kinnistu ehitusloa taotlus, menetlus nr 232480

Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000037 20.05.2016 MAASOOJUSPUURAUKUDE EHITUSPROJEKT nr PT332 Omanik: Vahur Vuks Puuraukude asukoht: Tartu maakond, Elva vald, Rõngu alev Viljandi mnt 1 Katastri tunnus 69402:002:0286 Projekteerija: A. Sedman Tallinn, 2020 Puurtööde OÜ Tel: +372 51912748 a/a EE852200221037844720 Härgmäe 9 [email protected] Swedbank Tallinn 76902 www.puurkaevud.ee Äriregistrikood: 11416100  2 SISUKORD Lk 1. Üldandmed 3 1.1 Puuraukude rajamise eesmärk 3 1.2 Tellija ja omanik 3 1.3 Projekteerija 3 1.4 Soojuspuuraukude projekteerimise ja rajamise õiguslik alus 3 2. Puuraukude rajamine 4 2.1 Maasoojuspuuraukude asukoht ja koordinaadid 4 2.2 Asukohavaliku põhjendus 4 2.3 Geoloogiline läbilõige ja hüdrogeoloogilised tinmgimused 5 2.4 Maasoojuspuuraukude konstruktsioon, puurimine ja tsementeerimine 5 2.5 Puuraukude katsetamine ja veeproovide võtmine 6 2.6 Kasutatavad materjalid 6 3. Soojustehniline arvutus 6 Kinnise soojussüsteemi põhimõtteskeem 7 LISAD JA JOONISED Puuraukude asukoha kooskõlastusdokumentarsioon Puuraukude asukohaplaan Puuraukude asukohad lähiala (R=200m) reostusallikatega Puuraukude asukohad ümbruskonna (R=1km) puurkaevudega Soojuspuuraukude lõige Kemikaali ohutuskaart Puurtööde OÜ maasoojuspuuraukude projekt PT332 Tartu maakond, Elva vald, Rõngu alev Viljandi mnt 1  3 1. ÜLDANDMED 1.1 Puuraukude rajamise eesmärk Projekteeritavate kinnise süsteemi maasoojuspuuraukude rajamise eesmärk on ammutada maast geoenergiat kinnistul paikneva hoone kütmiseks (aastane soojusenergia vajadus kokku ca 23000 kWh/a). Arvestades geoloogilise ehituse eripära ja tehnilisi tingimusi projekteeritakse 2 maasoojuspuurauku (MSPA-1... MSPA-2) sügavusega a`130 m (kogumetraaž 260 m). 1.2 Tellija ja omanik: Maasoojuspuuraukude tellija ja omanik: Vahur Vuks Viljandi mnt 1, Rõngu, Elva vald Tartumaa tel 5174059 e-post: [email protected] 1.3 Projekteerija: Puurtööde OÜ Reg 11416100 Härgmäe 9, Tallinn 76902 Harjumaa Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000037 (välja antud 20.05.2016); Vastutav spetsialist Aadu Sedman Tel 5112480. 1.4 Soojuspuuraukude projekteerimise ja rajamise õiguslik alus Ehitusprojekti koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest: • Veeseadus • Ehitusseadustik • Keskkonnaministri määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või –augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluse, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või –augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või –augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ (RT I, 14.07.2015, 1). Maasoojuspuuraukude projekteerimisel ja rajamisel toimitakse vastavalt Elva Vallavalitsuse kooskõlastusele 06.05.2020 nr 4-17/30-1, vt lisa 1. Puurtööde OÜ maasoojuspuuraukude projekt PT332 Tartu maakond, Elva vald, Rõngu alev Viljandi mnt 1  4 2. PUURAUKUDE RAJAMINE 2.1 Maasoojuspuuraukude asukoht ja koordinaadid Projekteeritavate maasoojuspuuraukude asukoht (vt joonis 1) on: Tartu maakond, Elva vald, Rõngu alev Viljandi mnt 1 Katastri tunnus 69402:002:0286 Puuraukude koordinaadid L-EST 97 süsteemis on: MSPA-1: X= 6446857,5 Y= 632286,5 MSPA-2: X= 6446845,0 Y= 632291,0 Maapinna keskmine absoluutkõrgus puuraugusuudmete asukohas on Habs= 76,5m 2.2 Asukohavaliku põhjendus Maasoojuspuuraukude asukohavalikul on arvestatud olevate ja kavandatavate hoonete ja rajatiste paiknemisega kinnistul ja lähikonnas. Vähim kaugus kinnistu piirist on ca 5 m, kaugus lähima hooneni 7 m. Maasoojuspuuraukude vahekauguseks on projekteeritud üle10 m (see on kogemuslikult Eesti kliimaoludes optimaalne ning peaks vältima puuraukude grupi efektiivsuse olulist vähenemist aastate jooksul). Lähim puurkaev (katastri nr 6855 jääb ca 170m kaugusele (vt joonis 2). Piirkonnas (R1km) paiknevatest puurkaevudest annab ülevaate joonis 3. Kuivõrd suletud süsteemi soojuspuuraugud tampoonitakse peale kollektorite paigaldamist ning põhjavee tarbimist neist ei toimu, pole neil ka negatiivset mõju piirkonna salv- ja puurkaevudele ega põhjaveele, maakasutusele ega ökosüsteemidele. Maasoojuspuuraukude rajamine ei mõjuta naaberkinnistute sihipärast kasutamist. Suletud süsteemiga soojuspuuraukudele veehaardepuurkaevude hooldus- ega sanitaar-kaitseala moodustamise nõuded ei laiene. Siiski on otstarbekas arvestada võimalike hooldus- ja remonttööde tegemise vajadusega tulevikus (kerge ligipääsetavuse tagamine jne). Soojuspuuraukude ja nende ümbruse sanitaarse seisundi korrasoleku eest vastutab puuraukude omanik (valdaja). Puurtööde OÜ maasoojuspuuraukude projekt PT332 Tartu maakond, Elva vald, Rõngu alev Viljandi mnt 1  5 2.3 Geoloogiline läbilõige ja hüdrogeoloogilised tingimused Projekteeritavad maasoojuspuuraugud paiknevad Kesk-Devoni terrigeensete setendite avamusalal. Vahetult peamiselt saviliivmoreenist koosneva ca 40 m paksuse pinnakatte all avanevad Aruküla lademe savid ja aleuroliidid, mis sügavamal lähevad üle liivakiviks. Eeldatav geoloogiline lõige võib osutuda joonisel 4 esitatust erinevaks, kuivõrd tehgemist on mattunud ürgoru servaalaga. Geoloogilist läbilõiget täpsustatakse puurtööde käigus, millele vastavalt korrigeeritakse vajadusel ka rajatavate puuraukude konstruktsiooni. Projekteeritavad puuraugud avavad puurimise ajal Kesk-Devoni põhjaveekogumit Ida-Eesti vesikonnas (D2ar veekiht). Peale soojakandekollektorite paigaldamist maasoojuspuuraugud tampoonitakse kogu läbilõike ulatuses. Põhjavee kaitstuse kaardi järgi on siin tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega piirikonnaga. 2.4 Maasoojuspuuraukude konstruktsioon, puurimine ja tsementeerimine Rajatavate maasoojuspuuraukude konstruktsioon on valitud vastavalt eeldatavale geoloogilisele läbilõikele, arvestades piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi ning keskkonnanõudeid. Maasoojuspuuraugud (vt joonis 4) puuritakse keerd-löökpuurimismeetodil, kasutades suruõhku. Manteltorudega D=140mm takistastakse pudedate kvaternaarisetete puurauku tagasivarisemist, samuti välditakse pinnavee valgumine avatavasse põhjaveekihti, kuna torutagene ruum tsementeeritakse kogu ulatuses (0-65m). Tsemendi kivinemise kiirendamiseks võib kasutada vastavaid lisandeid. Rajatavate kinnise süsteemi maasoojuspuuarukude puhul põhjavett ei tarbita ning need täidetakse (tampoonitakse) pärast külmakandetorustike paigaldamist tsemendi- või savipõhise täiteseguga. Puurimistööde kohta täidetakse nõuetekohast puurpäevikut, kuhu kantakse ka tegelikust geoloogilisest läbilõikest tingitud muudatused käesolevast projektist. 2.5 Puuraukude katsetamine ja veeproovide võtmine Maasoojuspuuraugkude rajamisel (neid ei kasutata põhjavee ammutamiseks) piisab puurimisjärgsest puhastuspumpamisest air-lift meetodil. Proovipumpamist süvaveepumbaga vee täieliku selginemiseni ja veeproovide võtmist pole vaja teostada. Vahetult peale puhastuspumpamist paigaldab puurauke rajav ettevõte soojuspuuraukudesse kollektortorustikud, teostab ning dokumenteerib nende surveproovi (määrus nr 43 §21) ning täidab kollektorid külmakandevedelikuga. Seejärel puuraugud tampoonitakse betooni või savipõhise seguga. Pärast ehitustööde lõpetamist täidab puuraugud rajanud isik puurpäeviku andmete alusel puurkaevu keskkonnaregistrisse kandmise vormi, mis tuleb 10 tööpäeva jooksul esitada Keskkonnaametile. Puurtööde OÜ maasoojuspuuraukude projekt PT332 Tartu maakond, Elva vald, Rõngu alev Viljandi mnt 1  6 2.6 Kasutatavad materjalid Süsteemis kasutatakse külmakandevedelikuna Estonian Spirit OÜ poolt valmistatavat ja turustatavat esteraldehüüdfraktsiooni. See on kääritatud teraviljameski rektifitseerimisprotsessi jääkprodukt, mis sisaldab etanooli >92%, metanooli 1,5-3%, atseetaldehüüdi 0,06-1%, etüülatsetaati 0,06-1% ja puskariõlisid 0,003-1%. Toote ohutuskaart on projektile lisatud. Puuraukudesse paigaldatakse külmakande paariskollektorid PE-torust Ø40, mis on alt ühendatud U-aasaga ning varustatud spetsiaalse põhjaraskusega. Peale kollektori paigaldamist tampoonib puurimisettevõte puuraugud põhjast maapinnani . Materjalide spetsifikatsioon (2 maasoojuspuuraugu tarvis kokku): 1. Manteltoru D=140mm- 130m 2. Tsemendilahus- 1,7 m3 3. Täitesegu- 1,3 m3 4. Soojuskandevedelik- 0,44 m3 5. PEM toru Ø40mm- 520 m. 3. SOOJUSTEHNILINE ARVUTUS Lähteandmed Soojuspumba PSP= 10 kW Aastane küttevajadus: ca23000 kWh Töötunde täiskoormusel: 230 h/a Kütteperioodi arvestav hooajaline soojustegur: SCOP=4,9 Savikate liivakivide arvestuslik erivõimsus: 45 W/m Savi ja aleuroliidi erivõimsus: 25 W/m Pinnakatte arvestuslik erivõimsus: 15 W/m Keskmine arvestuslik erivõimsus: 31,9 W/m Arvutus Aurusti võimsus (maa seest võetav): Paurusti-PSP*(SCOP-1)/SCOP 10*(4,9-1)/4,9=7,96kW Maasoojuspuuraukude kogusügavus L=7690/31,9W/m= ~241 m Puuraukude kogumetraažiks on projekteeritud (varuga) 2x130=260 m. Projekti koostas: Aadu Sedman Puurtööde OÜ maasoojuspuuraukude projekt PT332 Tartu maakond, Elva vald, Rõngu alev Viljandi mnt 1  7 KINNISE SOOJUSSÜSTEEMI PÕHIMÕTTESKEEM Soojuspump Lahuse voolamine KINNINE SOOJUSSÜSTEEM Puurtööde OÜ maasoojuspuuraukude projekt PT332 Tartu maakond, Elva vald, Rõngu alev Viljandi mnt 1  ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Vahur Vuks Teie 28.04.2020 [email protected] Meie 06.05.2020 nr 4-17/30-1 Puurkaevu asukoha kooskõlastamine Esitasite 28.04.2020 Elva Vallavalitsusele taotluse energiapuurkaevu asukoha kooskõlastamiseks Viljandi mnt 1, Rõngu alevik, Elva vald kinnistul (KÜ 69402:002:0286) tarbevee kasutusega 0. Elva Vallavalitsus annab nõusoleku rajada energiapuurkaev Viljandi mnt 1 maaüksusel (KÜ 69402:002:0286). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Hegri Narusk vallamajandusosakonna juhataja Terje Raadom [email protected] 7309898; 5305 2500 Volikiri 18.08.2020 Käesolevaga volitan mina, Vahur Vuks Viljandi mnt.1 kinnistu omanik Puurtööde OÜ (reg. nr. 11416100) juhatatuse liiget Antti Asu vormistama Viljandi mnt. 1, Rõngu alevik, Elva vald, Tartumaa, kat. tunnus 69402:002:0286 kinnistule rajatavate maasoojuspuuraukudega seotud dokumente. Tellija ................................................. /allkirjastatud digitaalselt/  JOONIS 1 PUURAUKUDE ASUKOHAD TINGMÕJUALAGA (R=5M) M1:650 Puuraukude koordinaadid: MSPA-1 X=6446857,5 Y=632286,5 MSPA-2 X=6446845,0 Y=632291,0 PUURTÖÖDE OÜ projekt nr PT332 Tartu maakond, Elva vald, Rõngu alevik, Viljandi mnt 1  JOONIS 2 PUURAUKUDE ASUKOHAD LÄHIALA (R=200M) REOSTUSALLIKATEGA M1:5000 PUURTÖÖDE OÜ projekt nr PT332 Tartu maakond, Elva vald, Rõngu alevik, Viljandi mnt 1  JOONIS 3 PUURAUKUDE ASUKOHAD ÜMBRUSKONNA (R=1KM) PUURKAEVUDEGA M1:20000 PUURTÖÖDE OÜ projekt nr PT332 Tartu maakond, Elva vald, Rõngu alevik, Viljandi mnt 1 PUURTÖÖDE OÜ MAASOOJUSPUURAUKUDE LÕIGE PT332 Tegevusluba KHY000037 Omanik Vahur Vuks JOONIS 4 Projekteeris Aadu Sedman Asukoht: Tartu maakond, Elva vald 2020 Rõngu alevik, Viljandi mnt 1  Esteraldehüüdfraktsioon Ohutuskaart vastavalt määrusele (EL) nr 453/2010 Koostatud: 10.05.2010 Muudetud: 29.05.2014 Version: 1 1. Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1. Toote tähis Kemikaali tüüp Aine Aine nimetus Esteraldehüüdfraktsioon Indeksinumber 603-002-00-5 EÜ number 200-578-6 CAS number 64-17-5 Sünonüümid EAF, etanool 1.2. Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei soovitata Aine kasutamine Keemiatööstuses Mitte soovitatav Ei oma teavat 1.3. Andmed ohutuskaardi tarnija kohta Valmistaja või importija OÜ Estonian Spirit, Rakvere Piiritustehas Aadress, postiindeks Kalda 3, Rakvere, 44311 Telefon +3723245983 Fax +3726300981 E-mail [email protected] 1.4. Hädaabitelefoni number Hädaabitelefoni number 112 Päästeteenistuse nimi ja Ida - Eesti Päästekeskus, tööaeg 24 h / 7 päeva nädalas aadress Lai 7, 30328 Kohtla- Järve 3 391 900 2. Ohtude identifitseerimine 2.1. Aine või segu klassifitseerimine Klassifikatsioon vastavalt määrusele (EÜ) nr. 1272/2008 Flam.Lig.2 H225 Eye Irrit.2 H319 H lausete täistekst punktis 16 Klassifikatsioon vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ-1999/45/EÜ F R11 Xi R36 R lauste täistekst punktis 16 2.2. Märgistuselemendid Märgistamine vastavalt määrusele (EÜ) nr. 1272/2008 GHS02 GHS07  Tunnussõnad Ettevaatust Ohulaused H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur H301 - Allaneelamisel mürgine H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H331 - Sissehingamisel mürgine Hoiatuslaused P102 - Hoida lastele kättesaamatus kohas. Ennetamine P210 - Hoida eemal soojusallikast/sädemetest/leekidest/kuumadest pindadest. Mitte suitsetada. P233 - Hoida pakend tihedalt suletuna P262 - Vältida silma, nahale või rõivastele sattumist P280 - Kanda kaitsekindaid/kaitserõivastust/kaitseprille/maski Reageerimine P305+P351+P338 - Silma sattumise korral - loputa mitme minuti jooksul ettevaatlikult veega. Eemalda kontaktläätsed, kui neid kasutatakse ja kui neid on kerge eemaldada. Loputada veel kord. P337+P313 - Kui silmade ärritus ei möödu - pöörduda arsti poole Säilitamine P403+P235 - Hoida hästi ventileeritavas kohas. Hoida jahedas Tulekahju korral P374 - Kustutustöid teha tavaliste ettevaatusabinõudega ja mõistlikust kaugusest. P376 - Leke peatada, kui seda on võimalik teha ohutult. P378 - Kustutamiseks kasutada süsinikdioksiidi. P391 - Mahavoolanud toode kokku koguda. 2.3. Muud ohud Informatsioon ei ole kättesaadav. 3. Koostis/ teave koostisainete kohta 3.1. Sisaldus 1l abs.alk. kohta min 90% min1,5% min 0,06% min 0,06% min 0,002 % Aine nimetus etanool metanool atseetaldehüüd etüülatsetaat puskariõli Indeksinumber 603-002-00-5 603-001-00-X 605-003-00-6 607-022-00-5 EÜ number 200-578-6 200-659-6 200-836-8 205-500-4 232-395-2 CAS nr 64-17-5 67-56-1 75-07-0 141-78-6 8013-75-0 Ohuklassi ja Flam.Lig.2 Flam. Lig. 2 Flam. Lig. 1 Flam.Lig.2 Flam.Lig.2 kategooria kood (H225) (H225) (H224) (H225) (H225) ning ohulause Acute Tox. 3 Eye Irrit. 2 Eye Irrit. 2 Eye Irrit.2 koodid (H301) (H319) (H319) (H319) Acute Tox. 3 Carc. 2 STOT SE 3 (H311) (H351) (H336) Acute Tox. 3 STOT SE 3 (H331) (H335) STOT SE 1 (H370) Hoiatuslause P210, P233, P210, P281 P210, P281 P210, P281 P210, P281 koodid P280, P305+ P102, P233 P102, P233 P102, P233 P102, P233 P351+ P338 P240, P262 P240, P262 P240, P262 P240, P262 P337+P313 P403+P235 P403+P235 P403+P235 P403+P235 P403+P235 H ja P lausete täistekst punktis 16 3.2. Segud Ei kohaldata 4. Esmaabimeetmed 4.1. Esmaabimeetmete kirjeldus Esmaabi üldinformatsioon Kannatanu viia värske õhu kätte ja asetada mugavalt lamavasse asendisse. Sattumine nahale Nahale sattumisel võta koheselt seljast saastunud riietus ja pese rohke vee ja seebiga. Vajadusel pöörduda arsti poole.  Sissehingamine Hingamisraskuste korral pöörduda arsti poole. Juhul, kui hingamine on ebaregulaarne või seiskunud, siis teha kunstlikku hingamist ja vajadusel pöörduda arsti poole. Silma sattumisel Kontakti korral silmadega, loputage kohe rohke voolava veega 10-15 minutit. Pöörduda silmaarsti poole. Allaneelamine Ohtlik ainult suurtes kogustes. Allaneelamise korral mitte kutsuda esile oksendamist. Loputada suud rohke veega. Vajadusel pöörduda arsti poole. 4.2. Olulisemad akuutsed ja hilisemad sümptomid ning mõju Üldine sümptom Sümptomiteks võib olla pearinglus, peavalu, iiveldus ja koordineerimise kaotus. Sissehingamisel Kergelt ärritav. Sissehingamine võib mõjutada närvisüsteemi, põhjustada peavalu, võib esineda peapööritus, iiveldus, nõrkus, isutus, koordineerimine ja teadvusetus. Nahaga kokkupuutel Kerge nahaärritus Silma sattumisel Silma sisekesta punetus. Otsene kokkupuude võib põhjustada sarvkesta vigastusi. Allaneelamisel Iiveldus 4.3. Vältimatu meditsiiniabi ja erikohtlemise vajalikkus. Sümptomaatiline ravi. 5. Tulekustutusmeetmed 5.1. Tulekustutusvahendid Süsinikdioksiid, kustutusvaht, pulber, vesi 5.2. Ainega seotud erilised ohud Tuleohtlik vedelik. Hoida eemal süüteallikatest - mitte suitsetada. Tekkivad aurud võivad levida süüteallikani ja plahvatada. Plahvatusohtlik kuumutamisel kinnises mahutis. Süüteallika olemasolul võivad aurud tekitada plahvatust/tulekahju. 5.3. Nõuanded tuletõrjujatele Juhised Jahutage mahuteid veega Isikukaitsevahendid Kasutada hingamisaparaati (MSHA/NIOSH või mõne teise sarnase organisatsiooni poolt heakskiidetud) ning täielikku kaitseülikonda. Termilisel lagunemisel võivad tekkida ärritavad gaasid ja aurud. 6. Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda 6.1. Isikukaitsemeetmed, kaitsevahendid ja toimimine hädaolukorras Üldmeetmed Hoida eemal sädemetest /leekidest /kuumadest pindadest. Mitte suitsetada. Hoida eemal süüteallikatest. Vajadusel kasutada jahutamiseks vett. Kõrvaldada kõik võimalikud süttimisallikad. Vältida aurude sissehingamist ja kokkupuudet silmadega. Tavapersonali isikukaitsevahendid Kaitsevarustus Kanda sobivat kaitseriietust, kaitsekindaid ja näomaski. Avarii olukord Peatada leke, kui see on ohutu. Võimaluse korral eemaldada kõik süttimisallikad. Päästetöötajatele Kanda sobivat kaitseriietust, kaitsekindaid ja näomaski. Kaitsevarustus Tulekahju korral kanda hingamisaparaati. Avarii olukord Evakueerida personal. Kõrvaldada kõik süttimisallikad. Peatada leke, kui see on ohutu. Kõrvaldada koheselt leke. 6.2. Keskkonnakaitse meetmed Peatada leke, kui see on ohutu. Vältida aine sattumist pinnasesse, veekogudesse ja kanalisatsiooni 6.3. Tõkestamis - ning puhastamismeetodid ja - vahendid Puhastusmeetodid Mahavalgunud toode adsorbeerida kokku saepuru, liiva või mõne muu imava materjaliga. Koguda kokku suletavasse anumasse. Mitte valada kanalisatsiooni või veekogusse. Aine ei tohi sattuda pinnasesse. Eemaldada ohutult kõik süüteallikad, kui seda on võimalik teha. Hoia eemale kuumusest/ sädemetest/ leekidest. Muu teave Mitte suitsetada. 6.4. Viited muudele jagudele Vaata punkte 8 ja 13 7. Käitlemine ja ladustamine 7.1. Ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud Käitlemine Käideldakse vastavalt töö- ja ohutusjuhenditele. Kasutada ainult sädemetevabu tööriistu. Tagada töökohtade tõhus ventilatsioon. Kasutada sobivaid isikukaitsevahendeid. Mitte süüa, juua ja suitsetada töökohal. 7.2. Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused Tehnilised meetmed Põrand peab olema lekkekindel, vuugivaba ja mitte imav. Piisav ventilatsioon. Kokkusobimatud materjalid Oksüdeerivad ained. Laoruum Hoida tuleohtlikele ainetele ettenähtud kuivas ja jahedas, ventileeritud kohas tihedalt suletuna. Hoida eraldi hapetest ja süttimisallikatest. 7.3. Erikasutus Andmed puuduvad. 8. Kokkupuute ohjamine/ isikukaitse 8.1. Kontrolliparameetrid Riik Piirnorm töökoha õhus Austria 1000 ppm 1900 mg/m³ MAK Belgia 1000 ppm 1907 mg/m³ Bulgaaria 1000 mg/m³ TWA Eesti 1000 ppm 1900 mg/m³ HTP Hispaania 1000 ppm 1910 mg/m³ Iirimaa 1000 ppm 1900 mg/m³ Itaalia 1000 ppm 1884 mg/m³ TWA Kreeka 500 ppm Leedu 1000 ppm 1900 mg/m³ NRV Läti 1000 ppm 1900 mg/m³ Poola 1900 mg/m³ NDS Portugal 1000 ppm 1884 mg/m³ TWA Prantsusmaa 1000 ppm 1900 mg/m³ VME Rootsi 500 ppm 1000 mg/m³ Rumeenia 1000 ppm 1900 mg/m³ TWA Saksamaa 500 ppm 960 mg/m³ TRGS 900 Slovakkia 500 ppm 960 mg/m³ TWA Sloveenia 500 ppm 960 mg/m³ TWA Soome 1000 ppm 1900 mg/m³ HTP Taani 1000 ppm 1900 mg/m³ Tšehhi Vabariik 530 ppm 1000 mg/m³ PEL Ungari 1900 mg/m³ Ühendkuningriik 1000 ppm 1920 mg/m³ 8.2. Kokkupuute ohjamine Asjakohane tehniline kontroll Piisav ventilatsioon. Kasutada plahvatuskindlaid töövahendeid. Isikukaitsevahendid Respiraator, kaitseprillid, kaitsekindad, sobiv riietus Järgida OSHA respiraatori eeskirju, mis leiduvad Standard 29 CFR 1910.134 või Euroopa standardit EN 149. Kaitseriietuse materjal Neopreenist/butüülkummist Kätekaitse Kaitsekindad. (polüvinüülkloriid) Silmade kaitse Vajadusel: tihedalt ees olevaid kaitseprille või näomaski Naha- ja kehakaitse Kanda sobivat kaitseriietust. 9. Füüsikalised ja keemilised omadused 9.1. Teave üldiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta Välimus Läbipaistev sademeteta vedelik. Kollaka värvusega. Lõhn Omane esteraldehüüdfraktsioonile pH 6-8 Sulamispunkt/külmumispunkt -114°C Keemispunkt 78°C Leekpunkt 12°C Aurustumiskiirus Andmed puuduvad Süttivus Väga tuleohtlik Aururõhk 5,8 kPa Suhteline tihedus 0,8 g/cm³ Lahustuvus Lahustub vees ja rasvas Jaotustegur; oktanool/vesi log Pow -0,32 Isesüttimispunkt 404°C Viskoossus 1,19 mPa/s Plahvatusohtlikkus Plahvatuspiir 3,3-19 Oksüdeerivad omadused Andmed puuduvad Tahkestumise punkt Andmed puuduvad 9.2. Muu teave Andmed puuduvad 10. Püsivus ja reaktsioonivõime 10.1. Reaktsioonivõime Põlemisel tekivad: süsinikoksiidid (CO ja CO2) 10.2. Keemiline stabiilsus Stabiilne normaaltingimustes 10.3. Ohtlike reaktsioonide Ei ole teada võimalikkus 10.4. Tingimused, mida tuleb vältida Hoida eemal tugevatest oksüdeerijatest ja - hapetest 10.5. Kokkusobimatud materjalid Hoida eraldi tugevatest oksüdeerivatest ainetest ja - hapetest. 10.6. Ohtlikud lagusaadused Ei ole teada 11. Teave toksilisuse kohta 11.1. Teave toksikoloogiliste mõjude kohta Etanool (64-17-5) Akuutne mürgisus manustamisel suu kaudu - rott LD50=8300 mg/kg Akuutne mürgisus manustamisel suu kaudu - küülik LD50=6300 mg/kg Lco=16000ppm Akuutne mürgisus sissehingamisel - rott 13,3ppm 1,3h - atakk 23,94ppm 1,25h - esineb narkoos 29,3ppm 7h - surm Narkootilise ja ärritava toimega Akuutne mürgisus manustamisel naha kaudu - küülik LDLo 20000 mg/kg  Akuutne toksilisus Ei ole klassifitseeritud Nahka söövitav /ärritav Ärritab nahka Rasket silmade kahjustust/ Ärritab silmi, vältida silmasattumist ärritust põhjustav Hingamiskahjustus Ärritab hingamiselundeid Hingamisteede või naha Ei põhjusta ülitundlikust ülitundlikust põhjustav Mutageensus sugurakkudele Ei ole klassifitseeritud Kantserogeensus Ei ole klassifitseeritud Reproduktiivtoksilisus Ei ole klassifitseeritud Sihtorgani suhtes tokisilised - ühekordne kokkupuude Ei ole klassifitseeritud Sihtorgani suhtes tokisilised - korduv kokkupuude Ei ole klassifitseeritud 12. Ökoloogiline teava 12.1. Toksilisus Aurud on narkootilise toimega. 12.2. Püsivus ja lagunduvus Aine on väike bioakumuleerija, laguneb kiiresti ja ei jää püsima. 12.3. Bioakumulatsioon Madal bioakumuleerumisvõime. Töökohas vajalik ventilatsioon. 12.4. Liikuvus pinnases Lahustub vees 12.5. Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleerivate omaduste hindamine Andmed puuduvad 12.6. Muud kahjulikud mõjud Andmed puuduvad 13. Jäätmekäitlus Jäätmekäitlusmeetodid Utiliseerimine vastavalt kehtivale seadusandlusele. Mitte valada kanalisatsiooni. Vajadusel võib tootmisjääke põletada töötavas aurukatlas. 14. Veonõuded 14.1. ÜRO number (UN number) 1170 14.2. ÜRO veose tunnusnimetus Etüül Alkohol 14.3. Transpordi ohuklass (-id) 14.3.1. Transpordiklass 3 Ohu tunnusnumber 33 14.3.2. Meretransport IMDG-code IMO 3.3 14.3.3. Õhutransport ICAO/IATA-code Ei ole täiendavat teavet 14.4. Pakendirühm II 14.5. Keskkonnaohud Ei ole täiendavat teavet 14.6. Eriettevaatusabinõud Andmed puuduvad 14.7. Transportimine mahtlastina kooskõlas MARPOL 73/78 II lisaga ja IBC koodeksiga IBC kood Andmed puuduvad 15. Reguleerivad õigusaktid 15.1. Ainete ja segude suhtes kohaldatavad ohutuse-, tervise- ja keskkonnaalased eeskirjad/ õigusaktid. EL-i määrused, eeskirjad Komisjoni määrus (EL) nr 453/2010 Nõukogu direktiiv 67/548/EMÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 110/2008 15.2. Kemikaaliohutuse hindamine Ei ole täiendavat informatsiooni 16. Muu teave 16.1. Muudetud 29.05.2014 Koostatud 10.05.2010 Lisainfo OÜ Estonian Spirit Merivälja tee 5 - W409, 11911, Tallinn, Harju maakond [email protected] +3726300981 +3726300980 16.2. Viited kirjandusele Nõukogu direktiiv 67/548/EMÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008 16.3. Muu teave, H ja P laused H224 Eriti tuleohtlik vedelik ja aur H225 Väga tuleohtlik vedelik ja aur. H301 Allaneelamisel mürgine H311 Nahale sattumisel mürgine H319 Põhjustab tugevat silmade ärritust. H331 Sissehingamisel mürgine Flam.Lig.2 Tuleohtlike vedelike kategooria nr 2 Eye Irrit.2 Tõsised nägemiskahjustused, kategooria nr 2 P102 - Hoida lastele kättesaamatus kohas P210 - Hoida eemal soojusallikast/sädemetest/leekidest/ kuumadest pindadest. Mitte suitsetada. P233 - Hoida pakend tihedalt suletuna. P240 - Mahuti ja vastuvõtuseade maandada/ühendada. P262 - Vältida silma, nahale või rõivastele sattumist. P280 - Kanda kaitsekindaid/kaitserõivastust/kaitseprille/maski P305+P351+P338 - Silma sattumise korral - loputa mitme minuti jooksul ettevaatlikult veega. Eemalda kontaktläätsed, kui neid kasutatakse ja kui neid on kerge eemaldada. Loputa veel kord. eemaldada. Loputada veel kord. P337+P313 - Kui silmade ärritus ei möödu - pöörduda arsti poole P403+P235 - Hoida hästi ventileeritavas kohas. Hoida jahedas. Antud lehel esitatud andmed toote ohutuse kohta vastavad meile teadaolevale informatsioonile ning on ettenähtud toote iseloomustamiseks lähtuvalt turvalisusest ja tervisekaitsest tema kasutamisel. Toodud informatsioon on ainult toote ohutuks käitlemiseks, kasutamiseks, töötlemiseks,säilitamiseks, transpordiks. Uute andmete saamisel täiendatakse käesolevat infolehte vastava informatsiooniga. Ülalmainitud tarnija ei kanna mingisugust vastutust andmete täpsususe või täielikkuse eest.  Riina Sirel Elva Vallavalitsus Teie 08.10.2020 [email protected] Kesk 32 Meie 14.10.2020 nr 15-2/20/46573-2 Elva vald, 61507, Elva, Tartu maakond Maasoojus puuraukude projekti kooskõlastamine riigitee nr 52 kaitsevööndis Olete taotlenud Maanteeameti ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 3 kohast nõusolekut tehnovõrkude ehitusprojektile riigitee nr 52 kaitsevööndisse km 61,06. Projektiga kavandatakse maasoojus- puuraukude rajamist. Riigitee alusele maale rajatisi ei kavandata. Võttes aluseks EhS § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97 ning Maanteeameti põhimääruse, anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt Puurtööde OÜ tööle nr PT332 „Maasoojuspuuraukude ehitusprojekt“. Nõusolek tugineb asjaolule, et projekti realiseerimisest huvitatud isik ja rajatise omanik on nõus arvestama Maanteeameti poolt esitatud ettepanekute ja järgmiste nõuetega: 1. Ehitatav rajatis peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 2. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed ega selle korrakohast kasutamist. Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek. 3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 5. Töövõtjal näha ette paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud teerajatiste taastamine. Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet ehitusseadustikus kehtestatud korras. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Käesolev nõusolek kehtib kaks aastat. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisa: PT332_EP_AA-3-01_ViljandiMnt1Maasoojuspuuraugud.pdf Peeter Uibo 5159766 [email protected] 2 (2)