Põlvamaa Räpina vald Rahumäe küla Haavasaare kinnistu detailplaneeringu ja KSH avalikustamine

Versioon 25.09.2020 /// TÖÖ NR 20003564 Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus AVALIKUSTAMISELE Töö nr 20003564 Tartu 2020 Krista Lahtvee Juhtekspert (KMH litsents KMH0158)  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................. 3 1. DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ...................................................... 5 2. KSH EESMÄRK JA ULATUS ................................................................................ 7 3. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ............................................................ 9 3.1. Natura eelhindamine .................................................................................... 13 4. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA ...... 17 4.1. Räpina valla üldplaneering ........................................................................... 17 4.2. Räpina valla arengukava aastateks 2019 -2030 ............................................. 19 4.3. Põlva maakonnaplaneering 2030+ ................................................................ 20 4.4. Põlvamaa arengustrateegia 2035+ ............................................................... 22 5. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ................................................................................. 23 6. KSH KÄIGUS KASUTATAV HINDAMISMETOODIKA .......................................... 25 7. DP JA KSH PROTSESSI KAASATUD OSAPOOLED ........................................... 27 8. KSH EELDATAV AJAKAVA ............................................................................... 29 9. KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE KOOSTANUD EKSPERDID JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED ....................... 31 10. PLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTE JA ASUTUSTE ETTEPANEKUD 32 LISAD ....................................................................................................................... 59 Lisa 1. DP ja KSH algatamisotsus .......................................................................... 61 Lisa 2. DP ja KSH algatamisest teavitamine ........................................................... 62 Lisa 3. Maanteeameti seisukohad 26.11.2019 detailplaneeringu koostamiseks ........ 63 Lisa 4. DP eskiislahendus seisuga 08.04.20 20 ....................................................... 65 Lisa 5. KSH juhteksperdi vastavus seaduses toodud sätetele ................................. 67 Lisa 6. Keskkonnaameti kiri Kirmsi hoiuala piiride muutmise teemal ........................ 69 Lisa 7. Räpina vallas Rahumäe külas Haavasaare maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang ............................................................................................................. 70 Lisa 8. Ametite ja huvitatud isikute esitatud ettepanekud VTK sisu osas .................. 71  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 5 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Käesolevad lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamis e (KSH) väljatöötamise kavatsus (VTK) koostatakse Haavassaare katastriüksuse (KÜ 70801:001:0222, 100% maatulundusmaa) detailplaneeringule. Detailplaneering ja KSH algatati Räpina Vallavolikogu 16.10.2019 otsusega nr 1-3/43. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Haavasaare kinnistule (KÜ 70801:001:0222) rajada turbasubstraatide tootmise ja pakendamise tehas ning muuta maatulundusmaa sihtotstarve tootmismaaks. Detailplaneeringuga tehakse üldplaneeringu muutmise ettepanek. Detailplaneeringuala idapoolne osa plaanitakse kasutusele võtta Tuur apera turbamaardla mäeeraldiste teenindusmaana, millel asuvad masinate hoiuplatsid, masinate teenindamiseks vajalikud hooned (hoonete arv ja ehitusalane pind sisaldub üldistes numbrites), tuletõrje veevõtukohad, maakütte horisontaalne maakollektor ja ligipääsuteed. Joonisel 1 on toodud Tuurapera turbamaardla paiknemine planeeringuala vahetus läheduses. Detailplaneering kattub 62 m 2 ulatuses Tuurapera turbamaardla (keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr 0099) hästilagunenud turba aktiivse reservvaru 4. plokiga. Haavasaare kinnistu läänepoolsel kõrvalkinnistul Määrastesoo (KÜ 70801:001:0221) asuvad turbamaardla aktiivse reservvaru 3. ja 4. plokk. OÜ Van der Knaap Eesti toodanguprotsess (alates turba kaevandamisest ) ja OÜ Van der Knaap Substrates (kuni pakendatud tooteni ja tarneni) on reguleeritud rahvusvaheliselt tunnustatud RHP 1 kvaliteedi kontrolli nõuetega. Detailplaneeringu esialgses eskiislahenduses on kavandatud ehitisealuseks pinnaks 6 000 m², et ehitada sinna kuus hoonet kõrgusega kuni 14 meetrit. Tootmisalale kavandatakse lisaks tootmistsehhile järgnevaid kõrvalhooneid: kontor, tehase materjalide ladu, kütuse- ja määrdeainete ladu, tööliste olmeblokk ja masinate hooldus -töökoda. Pakendatav turvas (perspektiivne kogus kuni 250 000 m 3 /a) tuuakse tehasesse erinevatelt turbatootmisaladelt (Määrastu, Meelva, Meenikonna) ning otse Tuurapera turbatootmisalalt Haavasaare kinnistu lõunaküljel kulgeva tee kaudu. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse perspektiivsest maksimaalsest pakendatava turba kogusest, mistõttu pakendatavad kogused ei ühildu tänasel päeval kehtivate s kaevandamislubades kehtestatud kaevandatavate mahtudega. Tootmistsehh töötab aastaringselt – kõrghooaegadel (kevadel ja sügisel) kahes vahetuses ning hooajaväliselt väiksema koormusega. Planeeritava tootmisvõimsuse korral on arvestatud, et tööaeg kahes vahetuses oleks kuni 15% aastasest tööajast . Ettevõttes hakkab tööle umbes 20 inimest, kelle jaoks vajalik joogivesi saadakse rajatavast puurkaevust. Lisaks võetakse puurkaevust vett turba niisutamiseks vahetult enne pakkimist mahus 0,45 liitrit/m 3 kohta, mis teeb perspektiivse pakendatava turba koguse 250 000 m 3 juures 112,5 m 3 vett aastas. Olmereovesi juhitakse rajatavasse omapuhastisse (biopuhasti). Heitvesi juhitakse seejärel kinnistu lõunaserval kulgevasse kraavi. Samuti kogutakse tootmisalalt sademevesi, mis juhitakse läbi õlipüüduri kraavi. d 1 https://www.rhp.nl/en/home  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 6 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ruume planeeritakse kütta maaküttega või alternatiivina graanulküttel katlaga. Katla eeldatav võimsus on 0,5 MW, korstna kõrgus ligikaudu 15 meetrit. Korstna asukoht ja tegelik kõrgus täpsustub hoonete projekteerimise käigus. Tootmisprotsessis kasutatakse turbale lisatavaid NPK-väetiseid (PG-Mix, Osmocote jm), mida ladustatakse nõuetekohaselt tehasehoones. Veel lisatakse turbale vastavalt vajadusele keskkonnaohutuid lisandeid – lupja, vermikuliiti (savimineraal), perliiti (vulkaaniline kivim) ja vett. Lisatavad väetised ja lisandid tarnitakse pakendatult. Pakendatud toodangu väljaveo suunamisel läbi Tuurapera turbatootmisala kasvaksid oluliselt tulekahju- ja saasteriskid. Seetõttu on pakendatud toodangu väljavedu võimalik mööda kruusakattega Rahumäe-Kahkva kõrvalmaanteed nr 18206 ja mööda kõvakattega Võru-Räpina tugimaanteed nr 65. Joonis 1. Haavasaare katastriüksuse DP ala paiknemine Tuurapera turbamaardla 3. ja 4. ploki suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020 Detailplaneeringu eskiis seisuga 08.04.2020 on esitatud Lisas 4. Eskiisile on lisatud katlamaja korstna võimalik asukoht võrreldes detailplaneeringu ja KSH algatamise ajal aluseks olnud eskiisiga. Detailplaneeringu lähteseisukohad on toodud detailplaneeringu algatamisotsuses (vt Lisa 1) ja Maanteeameti poolt 26.11.2019 kirjaga nr 15-2/19/49034-2 edastatud kirjas (vt Lisa 3). Vajadusel on DP lähteseisukohti käesolevas dokumendis täpsustatud (eelkõige KSH-d puudutavate tingimuste osas). Kui algatamisotsuse ja käesoleva KSH väljatöötamise kavatsuse vahel esinevad erinevused, kehtivad käesolevas dokumendis esitatud tingimused ja täpsustused.  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 7 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2. KSH EESMÄRK JA ULATUS Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 31 1 on KSH eesmärk: arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; edendada säästvat arengut. Vastavalt KeHJS § 32 on keskkonnamõju strateegiline hindamine avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KeHJS § 33 lg 2 1 kohaselt korraldatakse planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) mõistes planeeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist PlanS sätestatud korras. PlanS § 142 lõige 1 punkt 1 kohaselt loetakse kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmiseks üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist. Lõige 3 sätestab, et k ui üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. PlanS § 124 lõike 7 alusel tuleb lähtuda detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest, kui detailplaneeringule on algatatud KSH. Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringule on algatatud KSH ning planeering on Räpina valla üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldav maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas, mistõttu kohalduvad detailplaneeringu menetlemisele PlanS § 124 lõikes 7 ja § 142 esitatud nõuded. PlanS § 80 lg 2 toob välja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ülesanded: Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. PlanS § 80 lõige 3 märgib, et KSH väljatöötamise kavatsus on aluseks KSH aruande koostamisele. Võttes arvesse kavandava tegevuse iseloomu ning ümbruskonna keskkonnatingimusi, määratletakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus alljärgnevalt: detailplaneeringu ala kui piirkond, kus kavandatava maakasutuse muutuse mõju otseselt avaldub; detailplaneeringu kontaktvöönd, millele planeeringuga kavandatav tegevus mõju avaldab;  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 8 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus arvestatakse ka teiste lähipiirkonnas kavandatavate arendustega /tegevustega ning võimalike koosmõjude avaldumisega 2. Erinevate KSH-s käsitletavate keskkonnamõjude osas on ruumiline ulatus, kus avalduv mõju võib olla oluline, erinev. Detailsemalt on mõju hindamise eesmärki ja ulatust täpsustatud peatükkides 5 ja 6 koos eeldatavate mõjude kirjelduse ja hindamismetoodikaga. 2 Vastav analüüs on käesoleva KSH käigus võimalik selles mahus, mil määral teave teiste arenduste kohta eksisteerib ja on kättesaadav. Käesoleva KSH käigus ei saa lahendada ega suunata te gevusi, mis käesoleva DP käsitlusalast väljuvad.  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 9 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 3. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE Planeeringuala asub Põlva maakonnas Räpina valla haldusterritooriumil Rahumäe külas. DP hõlmab Haavasaare kinnistut (vt joonis 2) pindalaga 8,25 ha (KÜ 70801:001:0222, 100% maatulundusmaa). Kehtiva Räpina valla ÜP teede, maakasutuse ja maaparanduse kaardi 3 kohaselt jääb planeeringuala metsamaa ja väärtusliku põllumaa alale . Planeeringualal puudub ala kuivendamiseks ettenähtud maaparandussüsteem . Planeeringualast põhjas paikneb Määrastemäe kinnistu (KÜ 70801:001:0220, 100 % maatulundusmaa), idas Määrastesoo kinnistu (KÜ 70801:001:0221, 100% maatulundusmaa), lõunas Hansi (KÜ 70701;001:0157, 100% maatulundusmaa) ja Mustoja (KÜ 70703:003:0221, 100% maatulundusmaa) kinnistud ning läänes külgneb planeeringuala Rahumäe-Kahvka kõrvalmaanteega nr 18206 (KÜ 70703:003:0340, 100% transpordimaa). Rahumäe-Kahvka kõrvalmaantee ööpäevakeskmine liikluskoormus on Maanteeameti andmetel 4 85 sõidukit (seisuga 2019. a), millest veoautod ja autorongid moodustavad 3%. Lähimad elamud paiknevad Määrastemäe kinnistul ca 175 ja 360 meetrit planeeringuala piirist põhjas, Hansi kinnistul ca 290 m ja Mustoja kinnistul ca 315 m planeeringuala piirist lõunas. Joonis 2. Haavasaare katastriüksuse DP ala paiknemine Räpina valla haldusalas (märgitud oranžiga). Aluskaart: Maa-amet 2020 3 Räpina valla teede, maakasutuse ja maaparanduse kaart http://www.rapina.ee/documents/378445/800376/maaparandus_print.pdf/5155f8ac -6007-4d28-80a2-80bd1e43ca39?version=1.0 4 Liiklusloenduse tulemused 2019. aastal. Teede Tehnokeskus, Tallinn 2020 https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Liiklusloendus/2019/2_ll2019_aruanne.pdf  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 10 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Maastikulised tingimused Planeeringuala, kogupindalaga 8,25 ha on enamuses kõrghaljastuseta rohumaa. Haavasaare kinnistul olev metsamaa on pindalaga 3,04 ha (Maa-ameti katastriüksuse andmete alusel). Kinnistu keskosas paiknev lehtmets, millest pool on lageraiutud, ei ole osa terviklikust metsamaa-alast. Kinnistu idapiiril paikneb samuti lehtmets, mis laieneb Määrastesoo kinnistule kuni 50 meetri ulatuses ning piirneb okasmetsaga . Kehtiva Räpina valla ÜP teede, maakasutuse ja maaparanduse kaardi 5 kohaselt jääb planeeringuala osaliselt metsamaa ja osaliselt väärtusliku põllumaa alale. Väljavõte Räpina valla ÜP teede, maakasutuse ja maaparanduse kaardist koos planeeringualaga on esitatud joonisel 7. Kinnistul olev haritav põllumaa pindalaga 4,64 ha (Maa-ameti katastriüksuse andmete alusel) on osa põhjapoolsest põllumassiivist registri numbriga 70243927559 (suurusega 8,64 ha). Haavasaare kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ala asub kehtiva Räpina valla ÜP väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku kaardi 6 kohaselt rohevõrgustiku koridori K8 alal. Väärtuslikku maastikku ei ole detailplaneeringu alale ja selle lähedusse määratud. Väljavõte Räpina valla ÜP väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku kaardist ko os planeeringualaga on esitatud joonisel 8. Geoloogilised tingimused ja pinnas Planeeringuala asub Kagu-Eesti lavamaal Ülem-Devoni Gauja lademe avamusalal. Vahetult aluspõhja kivimitel lasub kvaternaarisetete kompleks, kus on võimalik eristada glatsiaalseid (liustiku) ja limnoglatsiaalseid (jääjärvelisi) setteid. Glatsiaalsetest setetest lasub planeeringualal moreen, mis koosneb peamiselt punakas -pruunist liivsavist ja saviliivast kivide ning rähuga. Vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile 7 moodustab planeeringualal pinnakatte 20-50 m paksune moreenikiht või 5-10 m paksune savikiht (vt joonis 3). Räpina ümbruses paiknevad peamiselt põllumaad. Detailplaneeringu alal on maapinna reljeef tasane. Maapinna absoluutkõrgused jäävad planeeringualal 42 -45 meetri vahele. Planeeringualal on osaliselt väärtuslik põllumaa ning metsamaa, mille pinnas on reostumata. Põhjavesi, pinnavesi Planeeringuala asub Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonnas. Suuremaid voolu- või seisuveekogusid planeeringuala lähedusse ei jää. Planeeringualal lõunapiiril kulgeb 2-4 m laiune kraav, mis läbib kinnistu vahetus läheduses paiknevat Tuurapera turbamaardlat. Aluspõhjalise veekompleksi moodustavad poorsete kivimite põhjaveeki hid. Põhiliseks veevarustusallikaks Räpina valla territooriumil on Kesk -Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, mille kvaliteet on eeldatavalt hea. Detailplaneeringuala jääb tänu savipinnasele suhteliselt kaitstud põhjaveega alale (vt joonis 3), mistõttu on reostusohtlikkuse tase piirkonnas madal . 5 Räpina valla teede, maakasutuse ja maaparanduse kaart http://www.rapina.ee/documents/378445/800376/maaparandus_print.pdf/5155f8ac -6007-4d28-80a2-80bd1e43ca39?version=1.0 6 Räpina valla väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku kaart http://www.rapina.ee/documents/378445/800376/teemaplaneering_print.pdf/605b8724 -d1e8-4818-8eb5-e8d6533fd3c3 7 Eesti põhjavee kaitstuse kaart https://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 11 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 3. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardilt planeeringualal ja lähipiirkonnas Taimestik ja loomastik Planeeringuala, kogupindalaga 8,25 ha on enamuses kõrghaljastuseta rohumaa. Haavasaare kinnistul oleva metsamaa pindala on kokku 3,04 ha. Kinnistul keskosas paikneb lehtmets, millest pool on lageraiutud. Kinnistu idapiiril paikneb lehtmets, mis laieneb Määrastesoo kinnistule kuni 50 meetri ulatuses ning piirneb okasmetsaga . Kinnistu lõunapiiril asuvat juurdepääsuteed (Jõhvikasoo tee) ümbritsenud puud on käesolevaks hetkeks raiutud teehoolduse eesmärgil. Planeeritava ala lõunaosas paikneb rohevõrgustiku koridor K8 (joonis 4). Andmebaasi EELIS andmetel (seisuga aprill 2020) ei ole planeeringualal registreeritud kaitstavate taimeliikide kasvukohti ega loomaliikide leiukohti. Planeeringuala läheduses asuvad järgmised kaitstavad loodusobjektid 8: Kirmsi hoiuala (KLO2000123) – jääb planeeringualast vahetult läände, teisele poole Rahumäe-Kahvka kõrvalmaanteed. Kirmsi hoiuala kaitse -eesmärk 9 on loodusdirektiivi (EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ) I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140) ning siirdesoo- 8 Looduskaitseseaduse kohaselt on kaitstavad loodusobjektid: kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. 9 Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas. Vabariigi Valit suse määrus 14.07.2005 nr 183. https://www.riigiteataja.ee/akt/925335?leiaKehtiv  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 12 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ja rabametsade (91D0*) kaitse. Hoiuala kattub rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 Kirmsi loodusalaga ja hoiuala kaitse -eesmärgid on ka Natura ala kaitse-eesmärkideks; teder (Tetrao tetrix, KLO9106122) – III kaitsekategooriasse kuuluva liigi leiukoht Kirmsi hoiualal Inghara soos. Leiukoht on ca 37 ha suurune ja liigi vaatlus on viimati teostatud 2003. aastal. Leiukohana märgitud ala jääb planeeringualast kohati ca 60 m kaugusele lääne suunda. Joonis 4. Roheline võrgustik planeeritava ala piirkonnas. Keskkonnaametil on töös Kirmsi hoiualast Kirmsi looduskaitseala moodustamine ja koostamisel on kaitseala kaitse-eeskiri (seisuga aprill 2020). Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala esinevate väärtuste terviklik kaitse ning kitsendusi sätestada seal, kus need on põhjendatud. Hetkel on hoiuala pindala 218,7 ha, pärast alade liitmist suureneb kaitseala pindala ligikaudu 63 ha võrra ning uue planeeritava kaitseala pindala on ligikaudu 282 ha. Koostöös eramaa maaomanikega korrigeeritakse neile kuuluvatel maaüksustel kaitseala piiri ja kaitseala vähendatakse kaitseala idaküljel (vt joonis 5).  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 13 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 5. Kirmsi looduskaitseala piiride muutmine (joonis Keskkonnaameti 08.04.2020 kirjast nr 7- 9/20/4804-4) 3.1. NATURA EELHINDAMINE Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopa liselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD). Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 14 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" 10. KeHJS-e ning looduskaitseseaduse (LKS) alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse - eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on läbi alljärgnevate sammude kavandatava tegevuse võimalike mõjude progn oosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase hindamise etappi, kus selgitatakse välja ebasoodsa mõju teke ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Ka sutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse -eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info; kaitsekorralduskava; Keskkonnaregistri andmebaasid jms). Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Kavandatavaks tegevuseks on Räpina valda Rahumäe külla Haavasaare kinnistule turbasubstraadi tootmisüksuse rajamine. Tegevuse kirjeldus on täpsemalt esitatud ptk 1. Haavasaare kinnistu läänepiirist ca 10 m kaugusel asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Kirmsi loodusala. Planeeritavat ala eraldab loodusalast Rahumäe-Kahvka kõrvalmaantee. Natura ala paiknemine on näidatud joonisel 6. Tegevuse eeldatav mõjuala piirdub üldiselt detailplaneeringu alaga ning otseseid mõjusid (nt elupaikade kadu või füüsiline muutmine) Kirmsi loodusalale ei kaasne. Väljapoole planeeringuala (ka loodusalale) võivad ulatuda potentsiaalsed pinna- ja põhjaveega seotud muutused ning mürahäiringud. Mõju iseloom ja ulatus täpsustub detailplaneeringu ja KSH koostamise käigus. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Kavandatava turbasubstraadi tootmisüksuse rajamine ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitse korraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jääb üks Natura 2000 ala – Kirmsi loodusala (EE0080209), mis on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a 10 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/kemu_natura_hindamise_juhendi_uuendus_2020.pdf  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 15 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus korraldus nr 615-k). Loodusala pindala on ca 220 ha ning see on loodud 4 loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi kaitseks. Loodusala kattub Kirmsi hoiualaga (KLO2000123), mis tagab loodusala siseriikliku kaitse. Loodusala asukohta illustreerib joonis 6 ja kaitse-eesmärkidest annab ülevaate tabel 1. Joonis 6. Kirmsi loodusala paiknemine ja kaitse-eesmärgid Tabel 1 Kirmsi loodusala kaitse-eesmärkide ülevaade 11 loodus- kaitse- pindala kirjeldus12 kaitseline eesmärk (ha) väärtus13 Rabad ehk kõrgsood on soode arengu viimane aste, kus taimede surnud osadest ladestunud turvas on juba nii tüse, et taimede Rabad juured ei küüni enam toitainerikka veeni: toitaineid toovad 60 A (*7110) rabasse peamiselt sademed. Loodusalal määratud raba elupaikadest on planeeringualale lähimaks Inghara soo, mis on loodusala üks kahest looduslikus seisundis rabamassiivist. 11 Tärniga on märgitud loodusdirektiivi esmatähts ad elupaigatüübid. Need on hävimisohus olevad looduslikud elupaigatüübid, mille kaitsmise eest kannab Euroopa Liit erilist vastutust, silmas pidades seda kui suur osa nende elupaikade looduslikust le vilast jääb EL-i territooriumile 12 Kirmsi hoiuala kaitsekorralduskava 2013 -2022 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kirmsi_ha_kkk_2013 -2022.pdf 13 Natura standardandmebaasi järgi (A - väga kõrge, B-kõrge, C-keskmine)  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 16 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus loodus- kaitse- pindala kirjeldus12 kaitseline eesmärk (ha) väärtus13 Siirdesoo on vaheaste madalsoo arengus kõrgsooks ehk rabaks. Kui mätta- ja peenravahede taimed ammutavad siin enamiku toitaineid veel põhjaveest, siis mätastel ja peenardel kasvavad siirde- ja taimed oma juurtega enam põhjaveeni ei küüni ning toituvad õõtsiksood peamiselt sademeveega toodavast ainesest. Seetõttu kasvavad 16 C (7140) mättavahedes madalsoole omased tarnad ja teised rohttaimed, mätastel aga lisaks turbasammaldele puitunud varrega puhmastaimed nagu rabaski. Siirdesood paiknevad sageli rabade serva-aladel. Nokkheinakooslused esinevad Eestis rabaälvestes ning on üks Nokkheinako osa rabadele iseloomulikest taimekooslustest. oslused - - Nokkheinakooslused on rabadega (*7110) kaasnev elupaik ja (7150) seda ei ole vaja Eestis eraldi käsitleda. See elupaigatüüp erineb siirde- ja õõtsiksoode tüübist (7140) ning siirdesoo- ja rabadest (*7110) märgatavalt tihedama ja kõrgema puurinde rabametsad poolest. Et siirdesoomets on vaheaste madalsoometsa arengul 65 B (*91D0) rabametsaks, siis moodustavad siin puurinde sookask ja mänd, rabametsas valitseb mänd. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele Kirmsi loodusala piirneb kavandatava tegevuse asukoha, Haavasaare kinnistuga, neid eraldab vaid maantee. Ala kaitse-eesmärgiks on muuhulgas ka rabaelupaigad (*7110), mis on levinud Haavasaare kinnistule lähimas loodusala osas, Inghara soos. Need jäävad kinnistust vaid mõnekümne meetri kaugusele. Samas piirkonnas on registreeritud ka III kaitsekategooria linnuliigi, tedre (Tetrao tetrix), leiukoht. Teder ei ole küll loodusala kaitse-eesmärgiks, kuid liiki võib pidada rabade elupaiga tunnusliigiks. 14 Kuna loodusala piires tegevusi ei kavandata, siis saavad tegevuse potentsiaalsed mõjud seisneda ala kaitse-eesmärkide mõjutamises läbi piirkonna keskkonnatingimuste võimaliku muutumise (nt põhja/pinnavesi, müra jne). Mõju iseloom ja ulatus täpsustub detailplaneeringu ja KSH koostamise käigus. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Natura eelhindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et Rahumäe külla Haavasaare kinnistule turbasubstraadi tootmisüksuse detailplaneeringu elluviimisel ei ole Kirmsi loodusala kaitse-eesmärkidele ebasoodsa mõju esinemine välistatud, s.t ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ei ole teada ning pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks. Kavandatava tegevuse sisu ja võimalikke mõjusid Kirmsi loodusalale on vajalik täpsustada KSH aruande faasis ning läbi viia Natura hindamine asjakohase hindamise täpsusastmes. 14 KSH raames on ühe uuringuna kavandatud läbi viia ka linnustiku eksperthinnang Kirmsi hoiualal, mis on lisamaterjaliks Natura mõju hindamisel.  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 17 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 4. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA 4.1. RÄPINA VALLA ÜLDPLANEERING Kehtiva Räpina valla ÜP teede, maakasutuse ja maaparanduse kaardi 15 kohaselt jääb planeeringuala metsamaa ja väärtusliku põllumaa alale. Väljavõte Räpina valla ÜP teede, maakasutuse ja maaparanduse kaardist koos planeeringualaga on esitatud joonisel 7. Joonis 7. Väljavõte Räpina valla üldplaneeringu teede, maakasutuse ja maaparanduse kaardist. Vastavalt Lisas 4 esitatud DP eskiislahendusele on tegemist valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ettepanekuga. DP eskiislahendusega tehakse ettepanek muuta üldplaneeringuga määratud metsamaa ja väärtusliku põllumaa juhtfunktsiooni senise maatulundusmaa asemel tootmismaaks. Maakasutuse juhtfunktsiooni muutmine on põhjendatud sellega, et turbasubstraadi tootmine on otstarbekas võimalikult Tuurapera turbamaardla lähedal. Turbasubstraadi tootmistsehhi rajamine maardla vahetusse lähedusse on väiksema liikluskoormuse 15 Räpina valla teede, maakasutuse ja maaparanduse kaart http://www.rapina.ee/documents/378445/800376/maaparandus_print.pdf/51 55f8ac-6007-4d28-80a2-80bd1e43ca39?version=1.0  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 18 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus mõjuga kohalikele teedele. Väärindatav ja pakendatav turvas tuuakse tehasesse ka ettevõtte teistelt turbatootmisaladelt, aga suurem osa Tuurapera turbatootmisalalt. Osa kinnistust on vajalik kasutada mäeeraldise teenindusmaana. ÜP muutmine on põhjendatud, kuna Haavasaare kinnistul olev metsamaa pindalaga 3,04 ha ei ole osa terviklikust metsamaa-alast. Kinnistul olev haritav põllumaa pindalaga 4,64 ha (Maa-ameti katastriüksuse andmete alusel) on osa põhjapoolsest põllumassiivist registri numbriga 70243927559 (suurusega 8,64 ha). Maaeluministeeriumis väljatöötatud väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõu 16 kohaselt ja sellega kaasneval põllumajandusmaa massiive ja nende kaalutud keskmisi boniteete väljendava esialgse kaardikihi andmete alusel paikneb planeeringualal olev põllumajandusmaa 24 hektari suurusel väärtusliku põllumajandusmaa massiivil, mille mullastiku kaalutud keskmine boniteet on 40 hindepunkti. Planeeringuala paikneb väärtusliku põllumajandusmaa massiivi äärealal ja üldplaneeringu realiseerumisel ei tükeldu põllumajandusmaa massiiv ning ei ole takistatud ülejäänud massiivi edasine põllumajanduslik kasutus. Kehtiva Räpina valla ÜP väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku kaardi 17 kohaselt jääb planeeringuala osaliselt rohevõrgustiku koridori K8 alale. Väljavõte Räpina valla ÜP väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku kaardist koos planeeringualaga on esitatud joonisel 8. Joonis 8. Väljavõte Räpina valla üldplaneeringu väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku kaardist. 16 Eelnõu on kättesaadav eelnõude infosüsteemis EIS aadressil http:// eelnoud.valitsus.ee (toimik nr 20 -0226) 17 Räpina valla väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku kaart http://www.rapina.ee/documents/378445/800376/teemaplaneering_print.pdf/605b8724 -d1e8-4818-8eb5-e8d6533fd3c3  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 19 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Koostamisel on uus Räpina valla üldplaneering, mille eelnõu on käesoleval hetkel väljatöötamisel ja maakonnaplaneeringu ga määratud tingimused täpsustamisel. Uue koostamisel oleva üldplaneeringu KSH VTK-s (seisuga detsember 2019) on üldplaneeringu ülesannete hulgas välja toodud muuhulgas järgmised ülesanded (loetletud asjakohased): 1) määrata väärtuslikud põllumajandusmaad, rohe alad (sh tuua täpsem liigitus haljasala ja parkmetsa maaks ning looduslikuks haljasmaaks tiheasustusaladel). Täpsustada väärtuslike maastike kasutustingimusi, sh kaalu da detailplaneeringu koostamise kohustusest loobumist. Määrata tingimused vaadete säilita miseks ja avamiseks (sh teelt Võhandu jõele, Peipsi järvele); 2) täpsustada rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi lähtuvalt inimeste puhkevajadusest. Kaaluda detailplaneeringu koostamise kohustusest loobumist rohevõrgustiku aladel; 3) käsitleda raudteemüra; hoonete jahutusseadmete ja muu müra ning määrata vajadusel leevendusmeetmed; 4) määrata tolmuvaba kattega teede vajadus. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt tuleb maa sihtotstarvet muutva arendustegevuse korral pöörata tähelepanu rohevõrgustiku koridoride ja tuumalade funktsioneerimisele detailplaneeringu ning keskkonnamõju hindamise käigus. 4.2. RÄPINA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2019-2030 Räpina valla arengukava aastateks 2019-2030 on vastu võetud Räpina Vallavolikogu 26.09.2018 määrusega nr 28. Arengukava kohaselt on Räpina valla visioon olla tuntud ja tunnustatud kui turvalise ja keskkonnasõbraliku elu-, puhke- ning puhta looduskeskkonnaga, soodsa ettevõtluskliimaga, elujõulise ja aktiivse elanikkonnaga vald, mille märksõnadeks on jätkusuutlikkus, koostöö ning kodanikualgatus. Räpina valla majanduse ja ettevõtluse üheks üldeesmärgiks on, et ettevõtlikkus ja ettevõtluskeskkond on väärtustunud, avalikud tugitaristu d ettevõtlusaladele on kaasajastatud. Täpsemalt on eesmärkidena loetletud ettevõtete tekke ja arengu soodustamine, ettevõtete loomise ja uute töökohtade tekke soodustamine. Käesoleva algatatava DP-ga kavandatakse maatulundusmaa maakasutuse sihtotstarbe muutmist tootmismaaks ning turbasubstraadi tootmistsehhi rajamist, mis toetab ettevõtluskeskkonna arengueesmärke. Eeldusel, et DP-ga kavandatav tegevus ei kahjusta elu- ja looduskeskkonda, võib kavandatavat tegevust pidada Räpina valla arengukavale vastavaks.  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 20 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 4.3. PÕLVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Põlva maakonnaplaneering 2030+ kehtestati Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676. Väljavõte maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuste joonisest on toodud joonisel 9. Põlva maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste hulgas on välja toodud järgmised punktid, mis on seotud detailplaneeringuga kavandatava tegevusega: väärtustatakse väärtuslikke põllumajandusmaid kui ressurssi ning nende eesmärgipärast kasutust; Põlvamaal puudub vajadus täiendavate arengualade määramisek s väljaspool olemasolevaid kompaktse ruumistruktuuriga asulaid – tegemist on kahaneva rahvastikuga piirkonnaga, kus on otstarbekas eelkõige olemasolevate struktuuride ärakasutamine ja väärtustamine, seda nii elamuarenduses kui ettevõtluses ; Põlvamaal puudub vajadus täiendavate suuremate tootmisalade määramiseks, eeldatavalt koondub ettevõtlus- ja tootmistegevus valdavalt olemasolevate keskuste piirkonda, vt ka eelnev punkt. Põlvamaal valdava väikeettevõtluse tingimustes puudub vajadus ka põllumajandustegevu sega seotud ettevõtluse jaoks eraldi alade määramiseks maakonnaplaneeringu tasandil ; rohelist võrgustikku käsitletakse olulise ressursina, mis kätkeb endas maakonna mainet kujundavaid loodusväärtusi, samuti paljuski puhkemajandusele arenguvõimalust pakkuvaid puhkeväärtusi. Järgnevalt on välja toodud väärtusliku põllumajandusmaa kasutamise, ettevõtluskeskkonna arendamise ja rohelise võrgustiku säilitamise põhimõtted ja tingimused maakonnaplaneeringus ning nende seos kavandatava tegevus ega. Ettevõtluskeskkonna arendamise ja töökohtade paiknemise põhimõtete hulgas on toodud välja järgmised punktid: maakonnaplaneering näeb ettevõtluspiirkondadena eelkõige planeeringulahenduse järgseid linnalise asustuse alasid ; maalises asustuses ja väiksemates keskustes on oluline soodustada väikeettevõtluse arengut ja väiksemahulist tootmist, sh oluliselt maakonna äärealadel, mis tagaks seeläbi elanikele kohapealsete töökohtade olemasolu ; elamu- ja tööstusalade (funktsioonide) lähestikku planeerimisel t uleb lähtuda häiringute vähendamise vajadusest (sh arvestada müra, välisõhusaaste, lõhna, valgusreostuse, jäätmetekke, liikluskoormusega jne) ning kaaluda ühe või teise funktsiooni sobivust olemasolevasse maakasutusstruktuuri ; suuremate ettevõtlusalade või üksikute tootmishoonete arendamisel elamu- ja puhkealade ning ühiskondlike hoonete lähedusse tuleb need vajadusel omavahel eraldada kõrghaljastatud puhveraladega ja rakendada võimalikke muid negatiivseid mõjusid leevendavaid meetmeid; tootmisettevõtete ja -hoonete rajamiseks võtta eelistatult kasutusele endiste majandite farmide ja tehnohoonete (remonditöökojad jms) alad. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustiku aladel.  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 21 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Detailplaneeringuala idapoolne osa plaanitakse kasutusele võtta Tuurapera turbamaardla mäeeraldiste teenindusmaana, millel asuvad masinate hoiuplat sid, masinate teenindamiseks vajalikud hooned (hoonete arv ja ehitusalane pind sisaldub ehitusõiguse koondis), tuletõrje veevõtukohad, maakütte horisontaalne maakollektor ja ligipääsuteed. Kavandatava tegevuse asukoht ja maht on kooskõlas ettevõtluse arendamise ja töökohtade paiknemise põhimõttega soodustada väikeettevõtluse arengut maalises asustuses tagades seeläbi elanikele kohapealsete töökohtade olemasolu . Väikeettevõtteks loetakse Euroopa Liidus ettevõtet, kus on kuni 50 töötajat ja mille aastakäive või aastabilanss ei ületa 10 miljonit eurot 18. Van der Knaap Substrates OÜ Haavasaare turba pakendamise tsehhis hakkab tööle umbes 20 inimest. Ressursside säästliku kasutamise põhimõttest lähtudes on otstarbekas rajada masinate teenindusmaa ja turbasubstraadi tootmine võimalikult Tuurapera turbamaardla lähedale . Samuti on turbasubstraadi tootmistsehhi rajamine maardla vahetusse lähedusse väiksema liikluskoormuse mõjuga kohalikele teedele. Planeerimise KSH protsessi käigus lähtutakse häiringute vähendamise vajadustest läheduses paiknevatele majapidamistele. Maakonnaplaneeringus on toodud tingimused rohelise võrgustiku toimimise säilitamiseks, sh uue hoonestuse kavandamisel ei tohi üldjuhul läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Koridori läbilõikamisel tuleb leida samaväärne asenduskoridor. Kavandatav tegevus jääb osaliselt rohevõrgustiku koridori K8 alale (vt joonis 9) ning koridori läbilõikamist ei planeerita, kuna Haavasaare kinnistu jääb rohevõrgustiku koridori äärealale. Joonis 9. Väljavõte Põlva maakonnaplaneeringu jooniselt 2 „Ruumilised väärtused“ 19. Maakonnaplaneering toob välja üldised põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks ja säilitamiseks ning kajastab esialgse informatiivse andmekihina väärtuslike põllumajandusmaade paiknemist Põlva maakonnas (vt joonis 9). Tingimusena 18 Väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (VKE) definitsiooni selgitus vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 800/2008/EÜ lisa 1-le https://www.eas.ee/images/doc/ettevotjale/vke -definitsiooni-selgitus.pdf 19 Põlva maakonnaplaneeringu joonis 2 “Ruumilised väärtused” https://maakonnaplaneering.ee/documents/28 45826/18701113/4_Joonis+2+Ruumilised+v%C3%A4%C3%A4rtused.pdf/ccba78f6 -7232-4dc3-b83e-69fffdf8e975  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 22 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on välja toodud, et üldplaneeringute raames tuleb täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi ning alade piire (nt arvata väärtuslikud põllumajandusmaad välja linnalise asustuse aladelt, üldplaneeringuga reserveeritud elamu-, äri- ja tootmismaadelt, kehtivate ja taotletavate mäeeraldiste teenindusmaadelt jm). Kinnistul olev haritav põllumaa pindalaga 4,64 ha (Maa -ameti katastriüksuse andmete alusel) on osa põhjapoolsest põllumassiivist registri numbriga 70243927559 (suurusega 8,64 ha). Maaeluministeeriumis väljatöötatud väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõu 20 kohaselt ja sellega kaasneval põllumajandusmaa massiive ja nende kaalutud keskmisi boniteete väljendava esialgse kaardikihi andmete alusel paikneb planeeringualal olev põllumajandusmaa 24 hektari suurusel väärtusliku põllumajandusmaa massiivil, mille mullastiku kaalutud keskmine boniteet on 40 hindepunkti. Planeeringuala paikneb väärtusliku põllumajandusmaa massiivi äärealal ja üldplaneeringu realiseerumisel ei tükeldu põllumajandusmaa massiiv ning ei ole takistatud ülejäänud massiivi edasine põllumajanduslik kasutus. Kuna käesoleva KSH VTK koostamise ajal toimub Maaeluministeeriumi poolt väärtuslike põllumajandusmaade määramise tingimusi täpsustava ja kasutamis tingimusi reguleeriva seaduseelnõu koostamine, on väärtuslike põllumajandusmaade konkreetsemad kasutamistingimused ja kaardikiht täpsustamisel. Vastava õigusakti kehtestamisel tuleb järgida sellega sätestatavaid tingimusi ja nõudeid. 4.4. PÕLVAMAA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ 15.01.2019 kehtestatud Põlvamaa arengut suunav dokument on Põlvamaa arengustrateegia 2035+ 21 , mille järgi Põlvamaa areng peab lähtuma järgmisest visioonist: Põlvamaa tunnuslause „rohelisem elu“ on realiseerunud puhta, tervisliku ja rahuliku elu-, töö- ja puhkekeskkonnana, mis meelitab ligi elanikke, ettevõtteid ja külalisi. Põlvamaa elanikud on eluga hästi toime tulevad ning kasutavad maakonnas olevaid võimalusi enda igakülgseks arendamiseks. Kohalikke ressursse nutikalt väärindavad Põlvamaa ettevõtjad on oma tegevusega eeskujuks ülejäänud Eesti ettevõtetele. Visioonist lähtuvalt on Põlvamaa arengu suunamise l kolm eesmärki: Põlvamaa on stabiilse, aktiivse ja terve rahvastikuga maakond ; Põlvamaa on piirkonna tugevusi ja ressursse sää stlikult ning nutikalt kasutavate ettevõtlike elanike ja konkurentsivõimeliste ettevõtete maakond ; Põlvamaa on elanike, ettevõtete ja külaliste nõudmistele vastava, loodust säästva ning arengut toetava elu-, ettevõtlus- ja puhkekeskkonnaga maakond. Kavandatav tegevus vastab Põlvamaa arengustrateegia 2035+ visioonile, kuna väärindatakse kohalikke ressursse ning kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt elu- ja looduskeskkonda. 20 Eelnõu on kättesaadav eelnõude infosüsteemis EIS aadressil http://eelnoud.valitsus.ee (toimik nr 20 -0226) 21 Põlvamaa arengustrateegia 2035+ https://www.polvamaa.ee/documents/876469/21522492/Põlvamaa%2Barengustrateegia%2B2035%2B.pdf/9b17d038 -cdc8-4fac- a599-d26504031f98  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 23 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 5. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse (70801:001:0222) detailplaneeringu KSH on algatatud Räpina Vallavolikogu 16.10.2019 otsusega nr 1-3/43, otsuses on lisatud KSH algatamise põhjused ning nõuded/tingimused KSH sisule. Algatamisotsus on lisatud käesoleva vä ljatöötamise kavatsusele (Lisa 1). Käesolevas väljatöötamise kavatsuses vajadusel täpsustatakse algatamise otsuses esitatud tingimusi. Kui algatamisotsuse ja käesoleva KSH väljatöötamise kavatsuse vahel esinevad erinevused, kehtivad käesolevas dokumendis esitatud tingimused ja täpsustused. Vastavalt Põlva maakonnaplaneeringule tuleb elamu - ja tööstusalade (funktsioonide) lähestikku planeerimisel lähtuda häiringute vähendamise vajadusest (sh arvestada müra, välisõhusaaste, lõhna, valgusreostuse, jäätmetekke, liikluskoormusega jne) ning kaaluda ühe või teise funktsiooni sobivust olemasolevasse maakasutusstruktuuri. Arvestades DP ja KSH algatamisotsuse nõudeid , KeHJS § 40 lõige 4 nõudeid KSH aruandele ning Põlva maakonnaplaneeringus sätestatut , on KSH aruande faasis vajalik detailsem analüüs järgmistel teemadel: mõju inimese tervisele: o KSH aruande faasis analüüsitakse potentsiaalset müratasemete tõusu mõju, võttes aluseks müra modelleerimise tulemused ning hinnatakse müratasemete vastavust keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Kirjeldatakse Tuurapera turbatootmisala tegevusest lähtuvat transpordimüra ning selle võimalikku kumulatiivset mõju planeeritavale alale ja lähimatele elamutele; o antakse hinnang õhusaaste mõjude osas. mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale – KSH aruande koostamisel analüüsitakse kavandatava tegevuse mõju inimkeskkonnale (sh visuaalne mõju, valgusreostuse mõju, liikluskoormuse mõju); mõju vaadetele ja maastikuilmele (visuaalne mõju). tehase ehitusaegne ja käitamisega seotud mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh kaitsealustele liikidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele; mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, sh kõrghaljastusele, metsakooslustele ning rohevõrgustikele; mõju pinnasele – KSH aruande faasis antakse hinnang kavandatava tegevuse mõjule planeeringuala ja selle lähipiirkonna pinnasele; vee kvaliteet – KSH käigus antakse eksperthinnang kavandatava tegevuse mõjudest pinna- ja põhjaveele. Kuna kõigi KeHJS § 40 lõige 4 loetletud aspektide käsitlemine ei ole käesoleva KSH puhul asjakohane, on alljärgnevalt esitatud põhjendused, miks võib juba väljatöötamise kavatsuse etapis hinnata, et vastavad mõjud pole olulised ning mille põhjalikum käsitlemine pole KSH-s vajalik: Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 24 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus mõju kultuuripärandile – planeeringualal ega selle läheduses ei asu kaitsealuseid kultuurimälestisi; mõju kliimamuutusele – tehase tegevust ja mastaapi arvesse võttes ei ole eksperdi hinnangul eeldatav oluline mõju kliimamuutusi p õhjustatavatele teguritele, mistõttu ei ole otstarbekas detailsemalt analüüsida kavandatava tegevuse mõ ju kliimamuutusele. Kavandatava tegevuse eesmärgiks ei ole vahetult turba kaevandamine, vaid on turba väärindamine, pakendamine ja seonduv transport, millega ei kaasne olulist kasvuhoonegaaside emissiooni, võrreldes näiteks mõne muu tootmistegevusega. Turba kaevandamise üle koostatava detailplaneeringuga ei otsustata ning selle asjakohaseid mõjusid on juba hinnatud kaevandusloa menetluse protsessis kaevandusloa väljastaja (Keskkonnaamet) poolt. hinnang jäätmetekke võimaluste kohta – kavandatava tegevusega (tehase ja kõrvalhoonete ning vajaliku taristu rajamine) ei kaasne püsivalt olulises mahus jäätmete teket (suuremas mahus jäätmeid tekib vaid ehitusperioo dil). Eeldusel, et jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele normidele , ei ole vajalik teemat detailsemalt KSH aruandes käsitleda; piiriülene mõju – tegemist on väikesemahulise kavandatava tegevusega, mis ei asu riigipiiri läheduses. Piiriülest mõju pole põhjust eeldada.  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 25 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6. KSH KÄIGUS KASUTATAV HINDAMISMETOODIKA Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse traditsioonilist KSH protsessi. KSH protsess jaguneb kahte faasi: KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine. KSH väljatöötamise kavatsus (käesolev dokument) on lähtekava, kuidas planeeritakse keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) läbi viia, sh esitatakse eeldatavad mõjuvaldkonnad, kaardistatakse osapooled ja huvitatud isikud , analüüsitakse seoseid asjakohaste arengu- ja planeeringudokumentidega, määratletakse vajalike uuringute maht, pannakse kokku eeldatav töörühm ning pannakse paika protsessi läbiviimise ajakava; keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine ja aruande koostamine. KSH aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. KSH protsess on avalik ning avalikkust kaasav. Protsessist teavitatakse avalikkust ning kõigil huvitatud isikutel on võimalus esitada omapoolseid seisukohti ning küsimusi. KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu ja KSH aruande eelnõu osas küsitakse seisukohta asjaomastelt asutustelt. Valminud KSH aruande tutvustamiseks ning seisukohtade saamiseks korraldatakse avalik väljapanek ning avalik arutelu. Avalikustamise käigus kirjalikult esitatud küsimused, ettepanekud ja vastuväited ning vastused neile lisatakse KSH aruande dokumendile. Üldiselt on KSH-de (strateegilise hindamise) puhul sobivaimaks ja sisuliselt õigeimaks metoodikaks vastavusanalüüs. Vastavusanalüüsi käigus hinnatakse strateegilises dokumendis käsitletud alternatiivsete arengustsenaariumite vastavust antud s trateegilise dokumendi puhul asjakohastele strateegilistele keskkonnaeesmärkidele. Vastavusanalüüs peab andma vastuse, kas erinevad arengustsenaariumid aitavad liikuda strateegiliste eesmärkide suunas või pigem töötavad eesmärkidele vastu. Kuna aga antud juhul on strateegilise planeerimisdokumendiga (detailplaneeringuga) kaasnevad mõjud eelkõige lokaalse (mitte strateegilise) iseloomuga, siis täismahus vastavusanalüüsi läbi ei viida, küll aga käsitletakse strateegilise planeerimisdokumendi seost muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega (vt ptk 4). Käesoleva KSH puhul on sobivamaks meetodiks enam keskkonnamõju hindamisele (KMH-le) iseloomulikud meetodid, eelkõige välismõjude analüüs. Käesolevas KSH väljatöötamise kavatsuse dokumendis on läbi viidud sõelumine, kus määratletud eeldatavalt olulised keskkonnamõjud (ja mõjud, mille olulisust ei saa käesolevas etapis välistada), mida välismõjude analüüsis käsitletakse. Mõjude prognoosimisel, kirjeldamisel ja hindamisel kasutatakse KMH üldlevinud metoodikaid ning konkreetsete keskkonnategurite puhul valitakse sobivad spetsiifilised hindamismeetodid lähtuvalt mõju iseloomust ja ala spetsiifikast. Eeldatavalt kasutatakse primaarandmete vahetut analüüsi, sekundaarandmete analüüsi, kaardikihtide võrdlemis e meetodit, eksperthinnangut ning mainitud meetodite omavahel kombineerimist. KSH protsessis avaliku arutelu läbi viimisel kasutatakse modereeritud diskussiooni meetodit.  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 26 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Uuringud KSH käigus on plaanis läbi viia vähemalt järgmised uuringud: müra hindamisel kasutatakse vajadusel modelleerimist (juhul kui on eeldada piisavalt suurt mürasaaste teket, et selle leviku modelleerimiseks on vajadus) ; õhusaaste hindamisel kasutatakse vajadusel modelleerimist (juhul kui on eeldada piisavalt suurt õhusaaste teket, et selle leviku modelleerimiseks on vajadus) ; linnustiku eksperthinnang – kavandatava tegevuse mõju linnustikule Kirmsi hoiualal. Ülal mainimata valdkondlike eriuuringute ning välitööde vajadust KSH väljatöötamise kavatsuse etapis ette ei nähta. Alternatiivid Alternatiivide väljatöötamisel arvestati DP ja KSH algatamisotsust, olemasolevaid projekteerimisnorme, õigusakte ning piirkonna keskkonna - ja sotsiaal-majanduslikke tingimusi. Van der Knaap Substrates OÜ on kaalunud teistele ettevõtte omanduses olevatele kinnistutele kavandatava tegevuse planeerimist, kuid asukohta ja kinnistu suurust arvestades on Haavasaare kinnistu tehase rajamiseks sobivaim. Turbasubstraadi tootmine on otstarbekas võimalikult Tuurapera turbamaardla lähedal, mis vähendab liikluskoormust kohalikele teedele. Väärindatav ja pakendatav turvas veetakse tehasesse ka ettevõtte teistelt ümberkaudsetelt turbatootmisaladelt, aga suurem osa tuuakse tehasesse Tuurapera turbatootmisalalt. Erinevate alternatiividena käsitletakse KSH-s järgmisi variante: olemasoleva olukorra jätkumine ilma arendaja soovitud tegevuseta (0-alternatiiv); Räpina Vallavolikogu poolt 16.10.2019 otsusega nr 1 -3/43 algatatud detailplaneeringu kehtestamine ja elluviimine (alternatiiv 1).  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 27 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 7. DP JA KSH PROTSESSI KAASATUD OSAPOOLED Vastavalt PlanS § 127 22 koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutusega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb ning d etailplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, samuti asutused, keda detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa -ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu on hetkeseisuga ( detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kavatsuse koostamise hetkel) esitatud alljärgnevas tabelis. Detailplaneeringu koostamise korraldaja esitab detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse huvitatud isikute seisukohavõtuks. Tabel 2 Detailplaneeringu ja KSH koostamise protsessi kaasatava d isikud või asutused Isik või asutus Mõju ja/või huvi Ettepanekute küsimine Räpina Vallavalitsus DP ja KSH algataja, DP koostamise Ettepanekuid küsitakse korraldaja ning DP kehtestaja e-kirja teel. Keskkonnaameti Lõuna Keskkonnakasutuse ja looduskaitse Ettepanekuid küsitakse regioon poliitika elluviimine e-kirja teel. Põllumajandusamet DP alal asub osaliselt väärtusliku Ettepanekuid küsitakse põllumajandusmaa ala e-kirja teel. Rahandusministeerium Maakonna tasakaalustatud arengu Ettepanekuid küsitakse suunaja ja üldplaneeringu järelevalve e-kirja teel. Maaeluministeerium DP alal asub Räpina valla kehtiva Ettepanekuid küsitakse üldplaneeringu järgne väärtuslik e-kirja teel. põllumaa Maanteeamet Riigiteele uue ristumiskoha rajamise Ettepanekuid küsitakse nõuete tagamine e-kirja teel. Maa-amet DP ala kattub 62 m2 ulatuses Tuurapera Ettepanekuid küsitakse turbamaardla hästilagunenud turba e-kirja teel. aktiivse reservvaru 4. plokiga. Päästeameti Lõuna Tuleohutuse tagamine Ettepanekuid küsitakse Päästekeskus e-kirja teel. Terviseameti Lõuna Terviseameti huvi on kaitsta ja hoida Ettepanekuid küsitakse regionaalosakond Eesti elanike tervist ja toetada tervisliku e-kirja teel. elukeskkonna kujundamist Eesti Keskkonnakaitse edendamine Ettepanekuid küsitakse Keskkonnaühenduste e-kirja teel. Koda Riigimetsa Majandamise Mitmekesise looduskoosluse hoidmine Ettepanekuid küsitakse Keskus ja kaitsmine e-kirja teel. MTÜ Veerksu Jahiselts DP alal paikneb rohevõrgustiku koridor Ettepanekuid küsitakse K8 e-kirja teel. MTÜ Tänu Loodusele On huvitatud maa võimalikult kasulikust Ettepanekuid küsitakse kasutamisest, elanike tervisest ja e-kirja teel. 22 Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lg 7 lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest kui detailplaneeringu koostamisel on KSH nõutav. Üldplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud ja asutuse d on nimetatud planeerimisseaduse § 76, mis aga sisuliselt ühtivad § 127 nimetatud (ja käesolevas peatükis välja toodud) isikute j a asutustega. Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 28 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Isik või asutus Mõju ja/või huvi Ettepanekute küsimine kavandatava tegevuse mõjust Kirmsi hoiuala kaitse-eesmärkidele Naaberkinnisasjade On huvitatud maa võimalikult kasulikust Ettepanekuid küsitakse omanikud kasutamisest ja elanike tervisest e-kirja teel. Tiksomäe kinnistu (KÜ On huvitatud maa võimalikult kasulikust Ettepanekuid küsitakse 70703:003:0053) kasutamisest, elanike tervisest ja e-kirja teel. omanikud Ülo Kivistik ja kavandatava tegevuse mõjust Kirmsi Kaia Hommik; hoiuala kaitse-eesmärkidele Mustoja kinnistu (KÜ 70703:003:0221) omanik Sirje Masik; Hansi kinnistu (KÜ 70701:001:0157) omanik Ene Küüner; Rebase kinnistu (KÜ 70703:003:0037) omanikud Urmas Vürst ja Mari Eensaar Olemasolevate või On vastutavad alal paiknevate Ettepanekuid küsitakse kavandatavate tehnovõrkude eest e-kirja teel. tehnovõrkude omanikud või valdajad  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 29 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 8. KSH EELDATAV AJAKAVA Detailplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestad a võimalikult suures ulatuses detailplaneeringu ellu viimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja tagada seeläbi säästev ja tasakaalustatud ruumiline areng. Planeeringulahenduse kujundamine, lahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad paralleelselt ja integreeritult KSH protsessiga, mistõttu on kaasatud kogu menetlusse üheaegselt nii planeeringu koostaja kui KSH ekspert. KSH väljatöötamise kavatsuse etapis prognoositud detailplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik on esitatud tabelis 3. Tegemist on informatiivse ajagraafikuga, kus on arvestatud maksimaalsete KeHJS ja PlanS toodud menetlustähtaegadega. Tabel 3 KSH orienteeruv ajagraafik (võib muutuda protsessi käigus) Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine Detailplaneeringu ja KSH algatamine Räpina Vallavolikogu 16.10.2019 otsus nr 1- 3/43 KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine märts-mai 2020 Vastavalt PlanS § 81 lg 1 DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise mai-juuni 2020 kavatsuse kohta ettepanekute küsimine PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva) Laekunud ettepanekute läbiarutamine juuli-august 2020 KSH väljatöötamise kavatsuse (koos esitatud ettepanekutega) september 2020 avalikustamine KOV-i veebilehel vastavalt PlanS § 81 lg 6 ja § 76 lg 5 Detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu koostamine september 2020 – november 2020 DP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine (kestab vähemalt 30 päeva november 2020 vastavalt PlanS § 82 lg 1 ja 3 nõuetele); sellele eelneb avalikust väljapanekust teatamine vastavalt PlanS § 82 lg 4 ja 5 nõuetele 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust KOV-i veebilehel ning ajalehtedes Laekunud kirjalikele arvamustele vastamine (30 päeva jooksul peale detsember 2020- avaliku väljapaneku lõppu vastavalt PlanS § 82 lg 8 nõuetele); KOV-ile jaanuar 2021 põhjendatud seisukohtade esitamine arvamuste osas DP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik veebruar 2021 arutelu vastavalt PlanS § 83 nõuetele 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu. Avalikust arutelust teavitatakse hiljemalt 14 päeva enne avalikku arutelu vastavalt PlanS § 83 lg 2 30 päeva jooksul peale avaliku arutelu lõppu esitatakse avaliku märts 2021 väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta info ajalehtedes vastavalt PlanS § 84 lg 1, kui avaliku väljapaneku ajal esitati kirjalikke arvamusi. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse DP-s ja aprill 2021 KSH aruande eelnõus vajalikud muudatused vastvalt PlanS § 84 lg 2 Vastavalt PlanS § 85 DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja aprill – mai 2021 arvamuse andmine 30 päeva jooksul (esitatakse kooskõlastamiseks PlanS § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust) Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 30 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine Detailplaneeringu ja KSH aruande vastuvõtmine juuni 2021 Detailplaneeringu avalik väljapanek (kestab vähemalt 30 päeva; juuli 2021 avalikust väljapanekust teavitatakse PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust) Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu august-september 2021 (avalikust arutelust teavitatakse PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust) 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu 30 päeva jooksul peale avaliku arutelu lõppu esitatakse avaliku september 2021 väljapaneku tulemuste kohta info ajalehtedes vastavalt PlanS § 89 lg 1, kui avaliku väljapaneku ajal esitati kirjalikke arvamusi. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste aludsel tehakse DP-s september 2021 vajalikud muudatused vastavalt PlanS § 89 lg 2 Detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks. oktoober 2021 Detailplaneeringu heakskiitmine. Minister kiidab DP heaks või jätab november-detsember selle heaks kiitmata 60 päeva jooksul vastavalt PlanS § 90 lg 2 2021 Detailplaneeringu kehtestamine detsember 2021 – jaanuar 2022  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 31 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 9. KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE KOOSTANUD EKSPERDID JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Räpina Vallavalitsus Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja: Räpina Vallavalitsus Detailplaneeringu konsultant ja KSH koostaja on: Hendrikson & Ko OÜ Raekoja plats 8 51004 Tartu Maakri 29 10145 Tallinn Töörühm Detailplaneeringu koostaja Jaana Veskimeister Detailplaneeringu koostaja Merlin Kalle KSH juhtekspert Krista Lahtvee (Vastavalt KeHJS § 34 (5) võib detailplaneeringu elluviimis ega kaasnevat keskkonnamõju hinnata või hindamist juhtida KeHJS § 14 lõike 1 kohane juhtekspert – st keskkonnamõju hindamise litsentsi omav ekspert. Krista Lahtvee KMH litsents on esitatud VTK Lisas 5.) Keskkonnakorralduse ekspert (transpordiga kaasnev mõju) Jaak Järvekülg Looduskeskkonna spetsialist (vesi, pinnas) Martin Ruul Looduskeskkonna spetsialist (õhusaaste) Marek Bamberg Looduskeskkonna spetsialist (müra) Veiko Kärbla Looduskeskkonna spetsialist ( taimestik, loomastik, rohevõrgustik) Kaile Eschbaum Kartograaf Jaanus Padrik Töörühma koosseisu võidakse töö käigus vajadusel täiendada. Vajalike erialauuringute teostajad selguvad KSH aruande etapis.  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 32 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 10.PLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTE JA ASUTUSTE ETTEPANEKUD Vastavalt planeerimisseaduse § 81 lg 1 küsiti DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt. Kirjalikult vastasid Keskkonnaamet, Maanteeamet, Päästeamet, Põllumajandusamet, Maaeluministeerium, Maa-amet, Rahandusministeerium, MTÜ Tänu Loodusele, maaomanikud Urmas Vürst ja Mari Eensaar, Sirje Masik, Ene Küüner, Ülo Kivistik ja Kaia Hommik. Kirjad esitatud ettepanekutega on lisatud VTK Lisas 8. Alljärgnevalt on esitatud tabel kõigi ettepanekute ja küsimustega ning antud ülevaade ettepanekutega arvestamisest. Tabel 3 Ametitelt, asutustelt ja huvitatud isikutelt saadud ettepanekutega arvestamine ning küsimustele vastamine Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Keskkonnaamet Teeme ettepaneku KSH väljatöötamise VTK peatükki 5 on täiendused sisse viidud. kavatsuse peatükki 5 „Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju“ lisada mõju analüüs ja hinnangud KSH aruandes nii kavandatava tehase rajamise kui tehase käitamise faasis, st tehase rajamise ja käitamisega seotud mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning kaitstavatele loodusobjektidele, sh kaitsealustele liikidele. Maanteeamet 1. Juurdepääsuna tuleb kasutada Arvestatakse planeeringu koostamisel olemasolevat ristumiskohta riigiteelt nr 18206 km 2,544. Võttes arvesse riigitee madalat liiklussagedust ning olemasolevate ristumiskohtade vahelisi kaugusi, lubame täiendava ristumiskoha kavandamist eskiisjoonisel näidatud asukohas Haavasaare katastriüksuse loodenurgas ligikaudu riigitee km 2,35. 2. Määrata planeeringuala Arvestatakse planeeringu koostamisel liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7. Riigitee ristmikud käsitleda planeeringus. Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskohtade läbilaskevõimele. Kavandada ristmike ümberehitus kasvava/planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 33 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele 3. Planeeritav ala paikneb riigitee Arvestatakse planeeringu koostamisel kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 4. Riigitee kaitsevööndis on keelatud Arvestatakse planeeringu koostamisel tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Nõustume eskiislahendusega, kus hoonestus on kavandatud tee kaitsevööndist väljapoole. 5. Palume KSH seletuskirja täiendada: Arvestatakse KSH aruande koostamisel lk 5 on mainitud, et lahtine turvas tuuakse kõigist Põlvamaa maardlatest rajatavasse tehasesse - turvas on väga lenduv materjal. Anda suunised lahtise turba lendumise vähendamiseks riigiteel (koormate katmine jms). 6. Planeeringus käsitleda kõrgematele Arvestatakse planeeringu koostamisel planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringutega. 7. Parkimine lahendada oma kinnistul Arvestatakse planeeringu koostamisel ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 8. Planeeringus (joonistel, Arvestatakse planeeringu koostamisel seletuskirjas) käsitleda ristumiskohtade nähtavuskolmnurki ja riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel. 9. Planeeringu joonistel näidata Arvestatakse planeeringu koostamisel planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 34 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 10. Planeeringus käsitleda ning näidata Arvestatakse planeeringu koostamisel joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendusi. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused. 11. Planeeringus määrata Arvestatakse planeeringu koostamisel ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoonete kasutusloa väljastamist. 12. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 Arvestatakse planeeringu koostamisel kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks 13. Detailplaneeringu aluseks olev Arvestatakse planeeringu koostamisel geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 14. Kanda joonistele planeeritud Arvestatakse planeeringu koostamisel objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla jms. 15. Planeeringus tuleb kasutada riikliku Arvestatakse planeeringu koostamisel teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 16. Lähtuvalt asjaolust, et Arvestatakse planeeringu koostamisel planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 35 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 17. Planeeringu seletavas osas Arvestatakse planeeringu koostamisel märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Maanteeametilt. Päästeamet Päästekeskusel puuduvad Rahumäe VTK täiendamist ei vaja. külas, Haavasaare katastriüks use DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta täiendavad ettepanekud. Põllumajandusamet Põllumajandusameti Lõuna regioon on VTK täiendamist ei vaja. tutvunud OÜ Hendrikson ja Ko poolt koostatud Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse (70801:001:0222) detailplaneeringu lähteseisukohtadega ja KSH väljatöötamise kavaga. Kuna antud detailplaneeringuga seotud ala ei asu maaparandussüsteemi maa- alal, siis Põllumajandusameti Lõuna regioonil ei ole kavandatavale tegevusele ettepanekuid ega vastuväiteid. Maaeluministeerium Nõude Maaeluministeeriumi VTK täiendamist ei vaja. kaasamiseks tegi Rahandusministeerium (18.06.2020 kiri nr 14-11/3912-2). Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõus kavandatu kohaselt ei ole välistatud väärtuslikule põllumajandusmaale ehitise ehitamine, kui selleks esineb muu avalik huvi või erahuvi, mis kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi. Räpina Vallavolikogu ülalnimetatud otsuses on turbasubstraatide tootmise ja pakendamise tehase püstitamise ja sellega kaasneva maakasutuse Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 36 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele muutuse vajadust piisaval määral põhjendatud. Maaeluministeerium on nõus Haavasaare detailplaneeringus kavandatuga ning selle realiseerumise korral vastava maakasutuse muutusega. Maa-amet Detailplaneering kattub 62 m 2 ulatuses VTK täiendamist ei vaja. Tuurapera turbamaardla (keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr 0099) hästilagunenud turba aktiivse reservvaru 4. plokiga. Eelnevast tulenevalt ei ole alust arvata, et haljastusala rajamine halvendaks olemasolevat olukorda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise ja maavaravarule juurdepääsu osas. Maa- amet nõustub detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses kirjeldatud ja eskiislahenduse joonisel kujutatud Rahumäe külas Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu lahendusega ja detailplaneeringu kaudu Haavasaare katastriüksuse sihtotstarbe muutmisega tootmismaaks. Rahandusministeerium 1. PlanS § 127 lõike 1 järgi VTK peatükki 7 on täiendused sisse viidud. koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Palume lisada lähteseisukohtades asutuste, kellega tehakse koostööd, nimekirja Maaeluministeerium, kuna planeeringualal asub Räpina valla kehtiva üldplaneeringu järgne väärtuslik põllumaa. 2. Haavasaare kinnistu ja lähiala Arvestatakse KSH aruande koostamisel. detailplaneeringu ala asub Räpina valla kehtiva üldplaneeringu väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku kaardi kohaselt rohevõrgustiku koridori K8 alal. Üldplaneeringu kohaselt tuleb maa sihtotstarvet muutva arendustegevuse korral pöörata tähelepanu rohevõrgustiku koridoride ja tuumalade funktsioneerimisele nii detailplaneeringu kui ka keskkonnamõju hindamise käigus. 3. Tulenevalt Põlva Arvestatakse KSH aruande koostamisel. maakonnaplaneeringus sätestatud ettevõtluskeskkonna arendamise ja  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 37 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele töökohtade paiknemise põhimõtetest tuleb elamu- ja tööstusalade (funktsioonide) lähestikku planeerimisel lähtuda häiringute vähendamise vajadusest (sh arvestada müra, välisõhusaaste, lõhna, valgusreostuse, jäätmetekke ja liikluskoormusega) ning kaaluda ühe või teise funktsiooni sobivust olemasolevasse maakasutusstruktuuri. MTÜ Tänu Loodusele Kas Määrastesoo katastriüksusel Määrastesoo kinnistul (KÜ 70801:001:0221) 70801:001:0221 asuvad turbamaardla asuvad kaevandamiseks sobivad Tuurapea aktiivse reservvaru 3. ja 4. plokk on turbamaardla aktiivse reservvaru 3. ja 4. kaevandusloaga kaetud või katmata plokk, millele ei ole käesoleval hetkel ressurss? väljastatud maavara kaevandamise luba. Van der Knaap Eesti OÜ-le kuuluvale Määrastesoo kinnistule on kogu ulatuses Keskkonnaameti poolt 19.09.2019 väljastatud geoloogilise uuringu luba nr L.MU/333595. Kas "kahes vahetuses, kuni 20 Müra hindamise käigus arvestatakse kõiki töötajat" transpordikoormuse tootmisalaga seotud liikumisi ning suurenemist kavatsetakse arvestada? hinnatakse koormust kohalikele teedele. Mis aastaga võrreldakse? Kas enne Rahumäe-Kahvka kõrvalmaantee kaevandust või aastaga 2019, kui juba ööpäevakeskmine liikluskoormus on aktiivselt toimetati? Maanteeameti andmetel 23 85 sõidukit (seisuga 2019. a), millest veoautod ja autorongid moodustavad 3%. Perspektiivse olukorra müra hinnangul kasutatakse 2019. aasta liiklusandmeid, kuna liikluskoormus on võrreldes 2017. aastaga kasvanud. 2017. aasta liiklusandmete kasutamise korral oleks mürafoon antud piirkonnas madalam ning mõju lähimatele elamutele väiksem ja ainult neist lähtumine võiks anda tegelikest mõjudest ebaõige pildi. Uuringu koostamisel liidetakse ettevaatusprintsiibist lähtudes Tuurapera turbatootmisalalt ja Haavasaare kinnistult lähtuv liikluskoormus 2019. a liiklusandmetele, kuna puuduvad kinnitatud andmed, kui suur osa 2019. a liiklusandmetest on seotud Tuurapera turbatootmisala tegevusega. Lisaks on vastavate andmete olemasolu korral võimalik KSH raames hinnanguliselt välja tuua ka perspektiivse olukorra võrdlus 2017. a liiklusolukorraga. Kust on leitavad pakendamisnõuded? OÜ Van der Knaap Eesti toodanguprotsess Kus on nimekiri keskkonnaohutute (alates turba kaevandamisest) ja OÜ Van lisandite kohta? Kas väetiste ja der Knaap Substrates (kuni pakendatud lisandite tarnimine võetakse arvesse tooteni ja tarneni) on reguleeritud transpordikoormuse suurenemise rahvusvaheliselt tunnustatud RHP kvaliteedi arvutustesse? kontrolli nõuetega. 23 Liiklusloenduse tulemused 2019. aastal. Teede Tehnokeskus, Tallinn 2020 https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Liiklusloendus/2019/2_ll2019_aruanne.pdf Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 38 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Tootmisprotsessis kasutatakse turbale lisatavaid NPK-väetiseid (PG-Mix, Osmocote jm), mida ladustatakse nõuetekohaselt tehasehoones. Väetiste ladustamise nõuded on toodud keskkonnaministri 03.10.2019 määruses nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“. Veel lisatakse turbale vastavalt vajadusele keskkonnaohutuid lisandeid – lupja, vermikuliiti (savimineraal), perliiti (vulkaaniline kivim) ja vett. Lisatavad väetised ja lisandid tarnitakse pakendatult. Lisandite transporti arvestatakse transpordiga seotud mõjude hindamisel. Kas teistelt turbatootmisaladelt Müra hindamise käigus arvestatakse kõiki tarnimist arvestatakse tootmisalaga seotud liikumisi ning transpordikoormuse suurenemise hinnatakse koormust kohalikele teedele. arvutustesse? Miks opereeritakse siin Lisaks hinnatakse olukorda, kui liiklus ei mahumõõdus m3/a, mitte kaalumõõdus jagune aasta lõikes ühtlaselt, vaid esineb tonni/a, millega on väljastatud ka suurema liikluskoormusega perioode. kaevandamisluba ja VV oma Transpordikoormuse määramisel lähtutakse 22.12.2016 määrusega nr 150 kaevise toomisest erinevatelt tootmisaladelt kehtestanud aastased ning tootmisprotsessist (sh kokku kaevandamiskogused? pressimisest ja pakendamisest) ning täpsed koormused ja kasutatavad mahuühikud (m 3 või t) määratakse KSH aruande koostamise käigus. Arvutustes kasutatakse perspektiivset maksimaalset pakendatava turba kogust, mistõttu need kogused ei ühildu tänasel päeval kehtivate kaevandamislubadega. Pakendi toodangu väljaveol läbi Turba kaevandamise ja veoga kaasneb Tuurapera tootmisala kasvaksid tulekahju- ja saasterisk, kuid MaaPS § 42 oluliselt tulekahju- ja saasteriskid – lõige 3 punktide 4 ja 5 kohaselt on lubatud Kus on uuringud tagamaks sellist mäeeraldisel ja selle teenindusmaal väidet? Ettevõte on kaalunud tehasele ladustada kaevist ning korraldada kaevise ka teisi asukohti, kas on uuritud nende vedu mäeeraldise ja mäeeraldise asukohtade tulekahju- ja saasteriske? teenindusmaa piires. Ohutusnõuded turba Miks ei loeta Haavasaarde jõudmine kaevandamiseks on sätestatud majandus - tulekahju- ja saasteohtlikuks, sest ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004 sinna jõutakse samuti läbi määrusega nr 172 „Kaevandamise turbamaardla? ohutusnõuded“. Tulenevalt eeltoodust ei ole ekspertrühma hinnangul vajalik viia täiendavaid uuringuid tõestamaks, et toodangu kaubavedu suunamine tagasi maardlasse suurendab tulekahju- ja saasteriske. Lõpliku hinnangu kavandatava tegevuse ja asukoha sobivuse kohta on võimalik anda detailplaneeringu menetluse lõpuks pärast KSH protsessi läbiviimist, kaaludes kõiki menetluses esile toodud asjaolusid majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonnaalasest aspektist.  Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 39 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Detailplaneeringu KSH puhul on eesmärk välja selgitada, kas soovitud tegevust saab väljapakutud alal ellu viia või mitte. Tuleb arvestada, et kavandatava tegevuse asukoha alternatiivide valik on detailplaneeringu puhul piiratud, sest väljaspool detailplaneeringu ala uusi ja sobivamaid asukohti käsitleda ei saa. Seega ei ole võimalik käesolevasse protsessi kaasata teisi kinnistuid. Miks on elanikele jäetud eksitav Lõpliku hinnangu kavandatava tegevuse ja arusaam, et alternatiivsed võimalused asukoha sobivuse kohta on võimalik anda transpordiks ja tehase asukohaks on detailplaneeringu menetluse lõpuks pärast juba eos välistatud? KSH protsessi läbiviimist, kaaludes kõiki Miks eiratakse järjepidevalt menetluses esile toodud asjaolusid elukeskkonna halvenemise kohta majanduslikust, sotsiaalsest ja kirjutatud avaldusi ja pöördumisi? keskkonnaalasest aspektist. Detailplaneeringu KSH puhul on eesmärk välja selgitada, kas soovitud tegevust saab väljapakutud alal ellu viia või mitte. Tuleb arvestada, et kavandatava tegevuse asukoha alternatiivide valik on detailplaneeringu puhul piiratud, sest väljaspool detailplaneeringu ala uusi ja sobivamaid asukohti käsitleda ei saa. Seega ei ole võimalik käesolevasse protsessi kaasata teisi kinnistuid. Miks Natura2000 eeluuring jäi Natura hindamine viidi läbi 2019. aastal tegemata? Haavasaare detailplaneeringu KSH eelhinnangu koostamise käigus ning on leitav KSH VTK Lisas 7 oleva eelhinnangu peatükis 4.4.1 pealkirjaga „Natura hindamine“. KSH väljatöötamiskavatsust täiendatakse Natura eelhindamise peatükiga. Kuidas on võimalik võrrelda ainult Ettepanekuga arvestatud. Rahumäe-Kahvka aasta 2019 transpordikoormusega kui kõrvalmaantee ööpäevakeskmine seadus nõuab teiste võimalike liikluskoormus on Maanteeameti koosmõjude avaldumisega arvestamist andmetel 24 85 sõidukit (seisuga 2019. a), ja lähipiirkonnas on omavahel seotud millest veoautod ja autorongid moodustavad arendusi/tegevusi? Kaevandamisega 3%. Perspektiivse olukorra müra hinnangul seotud liikumised algasid juba 2017. kasutatakse 2019. aasta liiklusandmeid, Palume mürauuringu käigus käsitleda kuna liikluskoormus on võrreldes 2017. ka 2017. a liiklusandmeid lisaks 2019. aastaga kasvanud. 2017. aasta a andmetele. liiklusandmete kasutamise korral oleks mürafoon antud piirkonnas madalam ning mõju lähimatele elamutele väiksem ja ainult neist lähtumine võiks anda tegelikest mõjudest ebaõige pildi. Uuringu koostamisel liidetakse ettevaatusprintsiibist lähtudes Tuurapera turbatootmisalalt ja Haavasaare kinnistult lähtuv liikluskoormus 2019. a liiklusandmetele, kuna puuduvad kinnitatud andmed, kui suur osa 2019. a liiklusandmetest on seotud Tuurapera 24 Liiklusloenduse tulemused 2019. aastal. Teede Tehnokeskus, Tallinn 2 020 https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Liiklusloendus/2019/2_ll2019_aruanne.pdf Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 40 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele turbatootmisala tegevusega. Lisaks on vastavate andmete olemasolu korral võimalik KSH raames hinnanguliselt välja tuua ka perspektiivse olukorra võrdlus 2017. a liiklusolukorraga. Kuidas määratakse tervikliku Haavasaare kinnistul olev metsamaa on metsamaa-ala ja tervikliku põllumaa- pindalaga 3,04 ha. Kinnistu keskosas ala osa olemist ja miks osa mitte põllumaa keskel paikneb lehtmets, mis on olemine vähendab väärtust? Nimetatud muust metsamassiivist ära lõigatud ning väide „..ei ole osa terviklikust millest pool on lageraiutud. Kinnistu idapiiril põllumaa-alast“ on vale, sest paikneb lehtmets, mis laieneb Määrastesoo põllumassiiv jääb ka Haavasaare alast kinnistule kuni 50 meetri ulatuses ning otse põhja, see põld piirneb teise piirneb okasmetsaga. põlluga. KSH VTK-sse viiakse sisse parandused, et Teadlaste väitel on väikeste tükkide Haavasaare kinnistul paiknev põllumaa on mosaiiksus hinnatud maastikuväärtus, osa põhjapoolsest põllumassiivist registri miks seda ei arvestata? numbriga 70243927559 (suurusega 8,64 ha). Haavasaare kinnistu lähiümbruses ning rohevõrgustiku koridoris K8 säilib mosaiikne maastik, mis järgib Euroopa Liidu elurikkuse strateegiat. Asukoha sobivusega seotud kaalutlusi hinnatakse edasiselt täpsemalt menetluse käigus. Miks alavääristatakse rohevõrgustiku Rohevõrgustiku koridori piir ulatub kontseptsiooni ja otsitakse põhjendusi Haavasaare kinnistu lõunaosast ca 1 km selle eiramiseks. Kust leiab väärtusliku kaugusele lõuna suunda. Turba maastiku definitsiooni? pakendamine ei ole loomastiku liikumist piirav tegevus ning tegevusega ilmnev häiring ei ületa eksperdi hinnangul keskkonnataluvust. Kavandatava tegevusega kaasnevat ebasoodsat keskkonnamõju rohelise võrgustiku toimimisele hinnatakse täpsemalt KSH protsessi käigus. Väärtusliku maastiku mõiste on algselt määratud maakonna 2005. aasta teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, mis käsitles ja väärtustas eelkõige traditsioonilist kultuurmaastikku, kus on säilinud Põlvamaa ajaloo erinevate ajastute jäljed. Väärtuslike maastike määramisel arvestati maastike kultuurilis-ajaloolise, loodusliku, esteetilise, rekreatiivse (turismipotentsiaal ja puhkeväärtus) ja identiteediväärtusega. Mis meetmeid soovitatakse reostuse Reostuse vältimise meetmeid käsitletakse vältimiseks arendajale? täpsemalt KSH aruande faasis. Kuidas kavatsetakse uurida Kavandatava tegevusega kaasnevat loomastikule avaldatavat mõju? ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna loomastikule hinnatakse täpsemalt KSH aruande faasis eksperthinnangu käigus . Ekspertrühma ettepanekul viiakse KSH käigus läbi linnustiku uuring Kirmsi loodusalal. KSH VTK peatükki 6 täiendatakse linnustiku uuringuga. Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 41 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Keskkonnaameti eesmärk on tagada Kavandatava tegevuse mõju Kirmsi Kirmsi looduskaitsealal esinevate looduskaitseala kaitse-eesmärkidele väärtuste terviklik kaitse ning käsitletakse KSH protsessi käigus. kitsendusi sätestada seal, kus need on Kitsenduste sätestamine Kirmsi põhjendatud – Kuna kitsendused on looduskaitsealal jääb Keskkonnaameti põhjendatud, siis pole mõtet koostada pädevusse. suurt ja detailset dokumenti (käesolev kavatsus), mis neid põhjendusi ümber lükkaks eesmärgiga kaitseala vahetus läheduses kaitse-eesmärkidele vastupidisele tegevusele põhjendusete leidmiseks. Vastavalt EK elurikkuse ja „Talust Asukoha sobivusega seotud kaalutlusi taldrikule“ direktiivile on nii metsamaa hinnatakse edasiselt täpsemalt menetluse kui ka väärtuslik põllumaa eriliselt käigus. kaitset vajavad ning kindlasti ei tohi nende pindalasid vähendada. Põlvamaa Arengustrateegia 2035+ Haavasaare kinnistu detailplaneering on sätestab, et ettevõtluspiirkondadena algatatud eesmärgiga üldplaneeringut kasutatakse eelkõige muuta, sest planeeritav tegevus ei vasta planeeringulahenduse järgseid käesoleval hetkel üldplaneeringule ja linnalise asustuse alasid. Tootmismaa teistele strateegilistele dokumentidele (sh juhtfunktsiooni andmine oleks otseses maakonnaplaneering). PlanS kohaselt on vastuolus maakonnaplaneeringuga. detailplaneeringuga lubatud üldplaneeringut muuta ning ainuüksi strateegilistele dokumentidele mittevastavus ei välista detailplaneeringu kehtestamist. Maakasutuse juhtfunktsiooni muutmine KSH VTK peatükis 5 on välja toodud, et on põhjendatud sellega, et KSH käigus hinnatakse kavandatava turbasubstraadi tootmine on tegevuse mõju inimese tervisele, otstarbekas võimalikult Tuurapera sotsiaalsetele vajadustele ja varale. turbamaardla lähedal – See on ainult PlanS kohaselt on detailplaneeringuga majandusliku tasuvuse põhjendus ning lubatud üldplaneeringut muuta ning ei arvesta vähemalgi määral kohalike ainuüksi strateegilistele dokumentidele elanike elukeskkonda ning tehase mõju mittevastavus ei välista detailplaneeringu sellele. Samuti ei arvesta see kehtestamist. kehtestatud maakonnaplaneeringuga ega Eesti 2030+. Turbasubstraadi tootmistsehhi Müra hindamise käigus arvestatakse kõiki rajamine maardla vahetusse lähedusse tootmisalaga seotud liikumisi ning on väiksema liikluskoormuse mõjuga hinnatakse koormust kohalikele teedele. kohalikele teedele – Väide on vale ja Ainuüksi liikluskoormuse kasv avalikuks eksitav, sest kaevanduse KMH on kasutuseks olevatel teedel ei ole üldjuhul selgesõnaliselt öeldud, et arvestatud siiski välistavaks teguriks uute tegevuste on kõigi võimalike väljaveoteedega. (arendusprojektid, planeeringud) Jõhvikasoo tee põhjaotsa kasutamine kavandamisel. Oluline on võrdlus erinevate EI MÕJUTAKS kohalike teede keskkonna- ning tervisekaitsenormidega liikluskoormust üldse, sest Rahumäe- (nt müra, õhusaaste). Kahkva tee jääks sootuks kasutamata ning kasutataks vaid Jõhvikasoo teed (riigimaale jääv metsatee, mida haldab RMK, kes on valmis seda arendajale rentima). Väärindatav ja pakendatav turvas Pakendatav turvas (perspektiivne kogus tuuakse tehasesse ka ettevõtte teistelt kuni 250 000 m 3 /a) tuuakse tehasesse turbatootmisaladelt.– See tegevus erinevatelt turbatootmisaladelt (Määrastu, suurendab oluliselt liikluskoormust ning Meelva, Meenikonna) ning osaliselt otse kaevandusloa KMH’s polnud sellest Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 42 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele sõnagi juttu. See on otseselt elanikke Tuurapera turbatootmisalalt Haavasaare ja volikogu eksitav käitumine, millega kinnistu lõunaküljel kulgeva tee kaudu. oluliselt vähendatakse plaanitava KSH müra hindamise käigus arvestatakse tegevuse mõju, mida KSH’s kõiki tootmisalaga seotud liikumisi ning hinnatakse. hinnatakse koormust kohalikele teedele. Mida tähendab üldplaneeringus Kuigi praegusel juhul detailplaneering detailplaneeringu koostamise koostatakse, siis selgitame siiski, et kohustusest loobumine? kehtivas valla üldplaneeringus on Kas rohevõrgustiku piire ja detailplaneeringu koostamise kohustus kasutustingimusi tuleks täpsustada määratud ulatuslikule osale valla ka loomade ja lindude vajadustest territooriumist. Lisaks linnas ja alevikes on lähtudes? kehtiva üldplaneeringu järgi Mida tähendab detailplaneeringu detailplaneeringu koostamise kohustus koostamise kohustusest loobumine seatud ka nt väärtuslikel maastikel (mis on rohevõrgustiku alal? määratud maakonnaplaneeringuga), Kuidas pöörate käesoleva üldplaneeringuga määratud väärtusliku dokumendi koostamisel külamiljööga aladel, veekogude tähelepanu rohevõrgustiku piiranguvööndis, rohevõrgustikus. Kehtiva koridoride ja tuumalade üldplaneeringu ülevaatamise tulemusena funktsioneerimisele? järeldati, et uue üldplaneeringu koostamisel Miks kaalutakse detailplaneeringute on otstarbekas detailplaneeringu kohustusest loobumist nii koostamise kohustust vähendada, kuna väärtuslikel maastikel kui kehtiv üldplaneering seab detailplaneeringu rohevõrgustiku aladel? koostamise kohustuse aladel ja juhtudel, Kas seeläbi ei lihtsustu mida PlanS ette ei näe ja kus sisuline arendustegevus neil aladel, eriti, vajadus selle koostamiseks puudub. arvestades käesolevat tehase Uue üldplaneeringu koostamise käigus ehitamise juhtumit, kus prioriteediks rohevõrgustiku piiride korrigeerimisel seatakse ettevõtlus? hõlmatakse võrgustikku sealt seni välja jäänud väärtuslikud alad − kaitstavad loodusobjektid (kaitsealad jm), väärtuslikud niidud, vooluveekogud ja nende kaldaalad, vaadatakse sidususe seisukohalt täiendavate koridoride määramise vajadust jne. Samuti tehakse ka vähendamisi, mis tulenevad väljakujunenud või kavandatava maakasutuse sobimatusest (kompaktsed külaalad, elamud, ettevõtlusalad jms) rohelise võrgustiku alale ning struktuuri piiride ühtlustamise vajadusest. Hetkel on rohevõrgustiku piiride korrigeerimine ja maakasutuse täpsustamine töös. Detailplaneeringu kohustusest loobumine rohevõrgustiku aladel on seotud eelkirjeldatud asjaoludega. Alati ei ole vajalik ja mõistlik rohevõrgustiku alal detailplaneeringu koostamine, mida kehtiv üldplaneering nõuab. Samas, nagu öeldud, Haavasaare kinnistu puhul on detailplaneering algatatud ning detailplaneeringu kohustusest loobumine teistel aladel ei oma antud detailplaneeringu puhul tähtsust. Kavandatava tegevusega kaasnevat ebasoodsat keskkonnamõju rohelise võrgustiku toimimisele hinnatakse täpsemalt KSH protsessi käigus. Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 43 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Eeldusel, et DP-ga kavandatav Kavandatava tegevusega kaasnevat tegevus ei kahjusta elu- ja ebasoodsat mõju elu- ja looduskeskkonnale looduskeskkonda, võib hinnatakse täpsemalt KSH protsessi käigus. kavandatavat tegevust pidada Räpina valla arengukavale vastavaks – Vastav eeldus ei päde. Mida see mõjutab? Planeeringu alla jääv põllumaa ei ole Lõplik hinnang kavandatava tegevuse ja eesmärgipäraselt kasutatud. Vaatluse asukoha sobivuse kohta on võimalik anda all olevas ettevõtluses ei ole ära detailplaneeringu menetluse lõpuks pärast kasutatud olemasolevaid tootmismaid KSH protsessi läbiviimist, kaaludes kõiki linnalikes elukeskkondades. menetluses esile toodud asjaolusid Tootmistegevus tahetakse suunata majanduslikust, sotsiaalsest ja hajaasustusega maapiirkonda, kuigi keskkonnaalasest aspektist. see peab koonduma olemasolevatesse Detailplaneeringu KSH puhul on eesmärk keskustesse. Kavandatava Räpina ÜP välja selgitada, kas soovitud tegevust saab kavatsuses lk 4 on öeldud, et „ Valla väljapakutud alal ellu viia või mitte. Tuleb ajaloolise ilmega külad on olulised arvestada, et kavandatava tegevuse vaatamisväärsused. ÜP-ga määrata asukoha alternatiivide valik on tingimused, mis aitavad külade detailplaneeringu puhul piiratud, sest omapära säilitada.“ väljaspool detailplaneeringu ala uusi ja Otseselt seatakse ohtu maakonna sobivamaid asukohti käsitleda ei saa. maine, sest loodusväärtusi on kavas Seega ei ole võimalik käesolevasse halvasti kasutada ning rohelist protsessi kaasata teisi kinnistuid. võrgustikku on kavatsus kriminaalselt eirata. Sellega on seatud ohtu piirkonna puhkemajanduse arenguvõimalused. Miks soovitate nii sobimatut tegevust? Järgnevalt on välja toodud Lõpliku hinnangu kavandatava tegevuse ja väärtusliku põllumajandusmaa asukoha sobivuse kohta on võimalik anda kasutamise, ettevõtluskeskkonna detailplaneeringu menetluse lõpuks pärast arendamise ja rohelise võrgustiku KSH protsessi läbiviimist, kaaludes kõiki säilitamise põhimõtted ja menetluses esile toodud asjaolusid tingimused maakonnaplaneeringus majanduslikust, sotsiaalsest ja ning nende seos kavandatava keskkonnaalasest aspektist. tegevusega. Ettevõtluskeskkonna Detailplaneeringu KSH puhul on eesmärk arendamise ja töökohtade välja selgitada, kas soovitud tegevust saab paiknemise põhimõtete hulgas on väljapakutud alal ellu viia või mitte. Tuleb toodud välja järgmised punktid: a) arvestada, et kavandatava tegevuse maakonnaplaneering näeb asukoha alternatiivide valik on ettevõtluspiirkondadena eelkõige detailplaneeringu puhul piiratud, sest planeeringulahenduse järgseid väljaspool detailplaneeringu ala uusi ja linnalise asustuse alasid; b) sobivamaid asukohti käsitleda ei saa. maalises asustuses ja Seega ei ole võimalik käesolevasse väiksemates keskustes on oluline protsessi kaasata teisi kinnistuid. soodustada väikeettevõtluse arengut ja väiksemahulist tootmist, sh oluliselt maakonna äärealadel, mis tagaks seeläbi elanikele kohapealsete töökohtade olemasolu ; c) elamu- ja tööstusalade (funktsioonide) lähestikku planeerimisel tuleb lähtuda häiringute vähendamise vajadusest (sh arvestada müra, välisõhusaaste, lõhna, valgusreostuse, jäätmetekke, Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 44 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele liikluskoormusega jne) ning kaaluda ühe või teise funktsiooni sobivust olemasolevasse maakasutusstruktuuri; d) tootmisettevõtete ja -hoonete rajamiseks võtta eelistatult kasutusele endiste majandite farmide ja tehnohoonete (remonditöökojad jms) alad – KÕIKI neid põhimõtteid kavatsetakse rikkuda ühe arendaja soovil. See on räige inimõiguste rikkumine. Siin on vastuolud kõigi ettevõtluskeskkonna arendamise ja töökohtade paiknemise põhimõtetega - ettevõtluspiirkonnaks tehakse küla, vahetusse lähedusse LKA-le, tootmine on suuremahuline kuna toorainet tarnitakse ka kaugemalt, suurendatakse häiringuid. Miks soovitate nii sobimatut tegevust? Ressursside säästliku kasutamise Lõplik hinnang kavandatava tegevuse ja põhimõttest lähtudes on siiski asukoha sobivuse kohta on võimalik anda otstarbekas rajada masinate detailplaneeringu menetluse lõpuks pärast teenindusmaa ja turbasubstraadi KSH protsessi läbiviimist, kaaludes kõiki tootmine võimalikult Tuurapera menetluses esile toodud asjaolusid turbamaardla lähedale. Samuti on majanduslikust, sotsiaalsest ja turbasubstraadi tootmistsehhi keskkonnaalasest aspektist. rajamine maardla vahetusse Nimetatud Jõhvikasoo tee põhjaotsas lähedusse väiksema liikluskoormuse olevaid kinnistuid algatatud detailplaneering mõjuga kohalikele teedele. ei hõlma ja KSH-s ei käsitleta. Planeerimise KSH protsessi käigus lähtutakse häiringute vähendamise vajadustest läheduses paiknevatele majapidamistele – See väide on eksitav, sest lk 16 väidetakse, et turvast tuuakse plaanitavasse tehasesse ka mujalt. Olematu liikluskoormus kohalikele teedele oleks Jõhvikasoo tee põhjaotsa kasutamisel. Kahjuks ei lähtuta KSH protsessi käigus häiringute vähendamise vajadusest, vaid lähtutakse arendaja soovist rajada tehas sinna, kuhu tema soovib, vaatamata kohalike elanike vastuseisust. Põlvamaa arengut suunav dokument Turba pakendamine on turba väärindamine, on Põlvamaa arengustrateegia kuna toote pakkimisel ja lisanditega 2035+, mille järgi Põlvamaa areng rikastamisel suureneb toorme väärtus. peab lähtuma järgmisest visioonist: Kõik turbamaardlad, kus Van der Knaap Põlvamaa tunnuslause „rohelisem Eesti OÜ kaevandab ja plaanib tuua elu“ on realiseerunud puhta, tehasesse pakendatava toorme, paiknevad tervisliku ja rahuliku elu-, töö-ja hetkeseisuga Põlvamaal. puhkekeskkonnana, mis meelitab ligi elanikke, ettevõtteid ja külalisi. Põlvamaa elanikud on eluga hästi Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 45 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele toime tulevad ning kasutavad Kavandatava tegevusega kaasnevat maakonnas olevaid võimalusi enda ebasoodsat mõju elu- ja looduskeskkonnale igakülgseks arendamiseks. hinnatakse täpsemalt KSH protsessi käigus. Kohalikke ressursse nutikalt väärindavad Põlvamaa ettevõtjad on oma tegevusega eeskujuks ülejäänud Eesti ettevõtetele – Kahjuks ei väärinda Van der Knaap Eesti OÜ turvast ning kahjuks ei ole Van der Knaap Eesti OÜ ka Põlvamaa ettevõte. Samuti ei ole Van der Knaap Eesti OÜ eeskujuks ülejäänud Eesti ettevõtetele, sest tema tegevus ei ole kooskõlas hea ettevõtlus tavadega ning kohalike elanike heaoluga arvestamisega. Kavandatav tegevus vastab Põlvamaa arengustrateegia 2035+ visioonile, kuna väärindatakse kohalikke ressursse ning kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt elu ja looduskeskkonda – Vale väide, kavandatav tegevus on igas aspektis vastuolus Põlvamaa arengustrateegia 2035+ visiooniga. Taoline kordus on ametlikus dokumendis häiriv ning viib otsustajad eksiteele. Räpina vallas Rahumäe külas asuva Ettepanekuga ei arvestata. Keskkonnamõju Haavasaare katastriüksuse hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi detailplaneeringu lähteseisukohad ja seaduse § 40 lõige 2 kohaselt peab keskkonnamõju strateegilise hindamise keskkonnamõju strateegilisel hindamisel väljatöötamise kavatsuse lk 22 on välja selgitama, kirjeldama ja hindama toodud, et tehase mastaapi arvesse strateegilise planeerimisdokumendi võttes ei ole otstarbekas detailsemalt elluviimisega kaasnevat olulist analüüsida kavandatava tegevuse mõju keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid kliimamuutustele. Kõnealusest meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, seisukohast puuduvad täpsemad arvestades strateegilise kaalutlused ja selgitused, kuid as sellise planeerimisdokumendi eesmärke ja otsuseni jõutud on. Võttes arvesse käsitletavat territooriumi. Tehase tegevust rajatava tehase sisulist tähendust ja mastaapi arvesse võttes ei ole eksperdi piirkonnale, toome järgnevalt välja hinnangul eeldatav oluline mõju seisukohad, miks kliimamõjude kliimamuutusi põhjustatavatele teguritele, hindamine kõnealuse keskkonnamõju mistõttu ei ole otstarbekas detailsemalt strateegilise hindamise (KSH) raames analüüsida kavandatava tegevuse mõju vajalik on. kliimamuutusele. Keskkonnamõju hindamise ja Kavandatava tegevuse eesmärgiks ei ole keskkonnajuhtimisseaduse (KeHJS) § vahetult turba kaevandamine, vaid on turba 40 lg 4 p 6 kohaselt peab KSH hinnang väärindamine, pakendamine ja seonduv sisaldama muuhulgas ka hinnangut transport, millega ei kaasne olulist kliimamuutusele. Sätte rakendamise kasvuhoonegaaside emissiooni, võrreldes eelduseks on see, et eeldatavalt on näiteks mõne muu tootmistegevusega. mõju oluline. Igasuguste täpsemate Turba kaevandamise üle koostatava selgituste puudumise tõttu senises detailplaneeringuga ei otsustata ning selle asjakohaseid mõjusid on juba hinnatud Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 46 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele protsessis, tuleb eeldada, et arendusel kaevandusloa menetluse protsessis võib oluline mõju kliimale esineda. kaevandusloa väljastaja (Keskkonnaamet) Järeldust, et oluline mõju kliimale võib poolt. esineda, tuleneb sellest, et kogu toodanguprotsessi osas (alates turba kaevandamisest kuni pakendatud toote ja tarnimiseni) ei ole välja selgitatud kumulatiivseid mõjusid. Selliste mõjude väljaselgitamise kohustus tuleneb samuti eelnevalt mainitud KeHJS sättest. Asjaolu, et tehast ei saa vaadelda koguprotsessist eraldi, kinnitab asjaolu, et eesmärk on rajada turbasubstraatide tootmise ja pakendamise tehas, mis olemuslikult kogu protsessi piirkonnas ühte seob. Kui kogu tootmisprotsess toimub ühes piirkonnas, tuleb sellest tulenevaid kumulatiivseid mõjusid ka KSH raames hinnata. Mida varem võimalike mõjude väljaselgitamine toimub, seda kindlam saab olla selles, et negatiivseid mõjusid kas välditakse või leitakse efektiivsed lahendused nende leevendamiseks. Sellest lähenemisest lähtuvalt tuleb ka KSH raames kliimamõjusid hinnata. Seda lähenemist toetab ka Euroopa Komisjoni 2013. a avalikustatud juhend KSHde koostamise kohta, mille kohaselt on oluline taoliste koguprotsesside mõju kliimale hinnata. Juhend annab täpsed suunised, kuidas ja millistel alustel seda teha (vt nt KSH juhendi lk 10 jj), rõhutades läbivalt, et mida varem arenduse (sh kogu tootmisprotsessi kumulatiivseid) mõjusid kliimale hinnatakse, seda paremini on võimalik probleeme ja negatiivseid tagajärgi vältida. Ühtlasi on oluline ka see, et mõju hinnangud peavad olema sisulised ja mõju hinnang kliimale ei tohi olla vaid formaalne arvamuspõhine mõju hindamise peatükk aruandes. Neist asjaoludest ja juhistest tulenevalt teeme ettepaneku KSH raames kliimamõjusid hinnata, sh võttes arvesse kogu turba toodanguprotsessi. Kuna aga antud juhul on strateegilise Ettepanekuga ei arvestata. Haavasaare planeerimisdokumendiga kinnistu detailplaneeringuga kaasnevad (detailplaneeringuga) kaasnevad mõjud mõjud on eelkõige lokaalse (mitte eelkõige lokaalse (mitte strateegilise) strateegilise) iseloomuga ning ekspertrühm iseloomuga, siis täismahus jääb seisukohale, et täismahus vastavusanalüüsi läbi ei viida, küll aga vastavusanalüüsi strateegilistele käsitletakse strateegilise dokumentidele läbi ei viida, küll aga planeerimisdokumendi seost muude käsitletakse strateegilise Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 47 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumendi seost muude planeerimisdokumentidega (vt ptk 4) – asjakohaste strateegiliste Kuna eelnev osa dokumendis on planeerimisdokumentidega. toonud esile korduvaid lahkhelisid ja Ainuüksi strateegilistele dokumentidele mittevastavusi piirkonna mittevastavus ei välista detailplaneeringu arengustrateegia kehtestamist. keskkonnaeesmärkidele, siis on äärmiselt oluline täismahus vastavusanalüüs läbi viia. Kuigi see näitaks veelkord mitte vastatust ja plaanitava tegevuse mittesobivust kavandatavasse kohta. Tuurapera KMH arutelu modereeritud KSH protsessis avaliku arutelu läbi viimisel diskussiooni meetod viis selleni, et kasutatakse modereeritud diskussiooni KMH koostaja pöördus selgituste meetodit. Arendaja peab avalikkusele tema andmiseks palvega arendaja poole, poolt planeeritava tegevuse kohta infot kes pole olukorras erapooletu. jagama. Seetõttu ei ole arendajal avalikul Litsentseeritud modereerija peab arutelul keelatud küsimustele vastamine, oskama ise vastata kõigile dokumenti mis puudutavad kavandatavat teg evust puudutavatele küsimustele. Haavasaare kinnistul. Litsentseeritud juhteksperdi ülesanne on avalikul arutelul KSH aruande eelnõu tutvustamine. Van der Knaap Substrates OÜ on KSH VTK-s on joonisel 1 välja toodud Van kaalunud teistele ettevõtte der Knaap Substrates OÜ omandis olevad omanduses olevatele kinnistutele kinnistud Rahumäe külas. Haavasaare kavandatava tegevuse planeerimist, kinnistu pindala on 8,25 ha. Kavandatav kuid asukohta ja kinnistu suurust tegevus ei mahu Tuurapera kinnistule (KÜ arvestades on Haavasaare kinnistu 70703:003:0306) pindalaga 2,1 ha, millest tehase rajamiseks sobivaim – moodustab ca 1,3 ha turba aktiivne Millistele uuringutele ja reservvaru. Lisades tee kaitsevööndi mõjuhinnangutele vastab see väide? piirangu ja muud kitsendused, siis on välistatud Tuurapera maaüksusele rajada Haavasaare maaüksuse detailplaneeringuga kavandatud tegevus. Teiste asukohtade, mida algatatud detailplaneering ei hõlma, uuringuid KSH käigus läbi ei viida. Sirje Masik – Mustoja kinnistu omanik Soovime KSH aruandes näha Ettepanekuga on arvestatud. Müra põhjalikku analüüsi tehasest ja sellega hindamise käigus arvestatakse kõiki seotud toorme vedudest tekkiva müra tootmisalaga seotud liikumisi ning ja õhusaaste kohta. hinnatakse koormust kohalikele teedele. Lisaks antakse hinnang õhusaaste mõjude osas. Ettepanek kaaluda ka sarnastes Ettepanekuga on arvestatud. KSH aruande tehastes teostatud mürataseme koostamise faasis analüüsitakse mõõtmiste kombineerimist/võrdlemist potentsiaalset mürataseme tõusu mõju müra modelleerimise tulemustega. võttes aluseks müra modelleerimise Müra puhul peab arvesse võtma nii tulemused. Hinnatakse müratasemete tehases tekkiva müraga ning kõikide vastavust keskkonnaministri 16.12.2016 vedudega (toorme toomine tehasesse määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra ning sealt toorme väljaviimine) seotud normtasemed ja mürataseme mõõtmise, müraga. Räpinast tehasesse tööle määramise ja hindamise meetodid“. tulevad inimesed võivad samuti Müra hindamise käigus arvestatakse kõiki kasvatada Rahumäe-Kahva tootmisalaga seotud liikumisi. kõrvalmaantee liikluskoormust ning Lisaks antakse hinnang õhusaaste mõjude sellega seoses süvendada müra ja osas. Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 48 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele õhusaastet veelgi. Palun selliste asjaoludega ka liikluskoormuse arvutustes arvestada. Vajame kindlust, et planeeritava tehase Ettepanekuga on arvestatud. Kavandatava ja sellega seonduvalt ka turba tegevuse mõju lähiala pinnasele ja intensiivsema kaevandamise läbi ei põhjaveele käsitletakse täpsemalt KSH alane põhjavee tase ega teki kohalikel aruande koostamise faasis. elanikel tulevikus muid probleeme kaevudest vee kättesaamisega. Palun seda asjaolu samuti KSH aruandes käsitelda. Kuna nii tehasesse viiv kui ka tehase ja Ettepanekuga on arvestatud. Hinnang maardla vaheline tee on kruusakattega, õhusaaste mõjude osas antakse KSH siis on naaberkinnistute jaoks aruande faasis ning vajadusel tuuakse välja õhusaaste näol suurem probleem leevendavad meetmed. toorme vedudega tekkiv tolm, mis jällegi tuule suunast sõltuvalt levib naaberkinnistutele ja segab tuntavalt naaberkinnistu elanike elukvaliteeti. Palun seda aspekti õhusaaste hindamisel kindlasti arvesse võtta ning näha ette leevendavad meetmed selle probleemi lahendamiseks. Planeeringuprotsessi läbipaistvuse Erinevate asukohtade võrdlusanalüüsi parandamiseks palume tuua nimetatud läbiviimise ettepanek ei ole asjakohane. alternatiivsete asukohtade kohta pädev Detailplaneeringu KSH puhul on eesmärk võrdlusanalüüs – nt kas välja selgitada, kas soovitud tegevust saab alternatiivsetes asukohtades asusid väljapakutud alal ellu viia või mitte. Tuleb elamutega kinnistud sama kaugel, kas arvestada, et kavandatava tegevuse alternatiivsed asukohad asusid asukoha alternatiivide valik on kaitsealade lähedal, millised on täpselt detailplaneeringu puhul piiratud, sest erinevatest maardlatest väljaveetava väljaspool detailplaneeringu ala teisi turba maht (mainitud on ainult asukohti käsitleda ei saa. Seega ei ole Tuurapera maardla tootmismahtu), võimalik käesolevasse protsessi kaasata milline infrastruktuur on alternatiivsetes teisi kinnistuid ning võrdlusanalüüs i ei asukohtades (kruusateed, kõvakattega esitata. teed) jne. KSH aruandes tuuakse välja maardlatest toodava kaevise maht. Antud planeeringuprotsessi Ettepanekuga on arvestatud. Müra läbipaistvuse parandamiseks palume hindamise käigus arvestatakse kõiki tuua täpsem arvutuskäik lisanduva tootmisalaga seotud liikumisi ning transpordikoormuse kohta - millised hinnatakse koormust kohalikele teedele. tootmismahud on planeeritud ning Transpordikoormuse määramisel lähtutakse kuidas need suhestuvad toorme kaevise toomisest erinevatelt tootmisaladelt sisseveo ja väljaveo mahtudega. ning tootmisprotsessist (sh kokku pressimisest ja pakendamisest) ning täpsed koormused ja kasutatavad mahuühikud (m 3 või t) määratakse KSH aruande koostamise käigus. Sooviks täpsemalt teada, millist müra Ettepanekuga on arvestatud. KSH aruande hakkab tehas tegema ja millises faasis hinnatakse kavandatava tegevusega ulatuses valgustust on tehase juurde kaasnevat müra, õhusaastet ning planeeritud. Kuna tehas hakkab valgusreostust. Tootmisterritooriumi eeldatavalt töötama ööpäev läbi, siis valgustatakse osaliselt lokaalselt. Ettevõttel selle müratase ning ka valgusreostus puudub vajadus tootmisterritooriumi on otseselt seotud naaberkinnistute pidevaks valgustamiseks. elanike elukvaliteediga. Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 49 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Enne kui ole konkreetseid mürataseme või õhusaaste mudeleid või mõõtmisi tehtud, ei saa samuti väita, et planeering ei avalda mõju inimese tervisele. Statistikaameti andmed ei sisalda neid Ettepanek tagasilükatud, kuna ei ole isikuid, kes käivad kevadel/suvel antud ekspertrühma hinnangul kavandatava piirkonnas puhkamas. Eelnevalt toodud tegevuse mastaapi arvestades asjakohane. kommentaaridest on näha, et neid on KSH käigus ei viida läbi täiendavat liiklus - ainuüksi naaberkinnistutel juba mitmeid ning rahvastiku loendust ja toetutakse leibkondi ning lähiümbruses veelgi Statistikaameti andmetele. rohkem. Seega puhtalt Statistikaameti andmete pealt ei saa järeldada antud piirkonnas tegelikult tegutsevaid isikuid. Sesoonsete majapidamiste väljaselgitamiseks võib analüüsida kasvõi elektritarbimise andmeid, saab adekvaatsema pildi. Urmas Vürst ja Mari Eensaar – Rebase kinnistu omanikud NB! Alljärgnevad arvutused on Arvutuskäikude esitamise ettepanekuga on koostatud Rebase kinnistu omanike arvestatud. Asjakohaseid arvutuskäike ei poolt. esitata enne KSH aruande eelnõu koostamist ja mürauuringu läbiviimist. 56% ehk 140 000 m3/a tuuakse tehasesse. Müra hindamise käigus arvestatakse kõiki Ühe veoki poolhaagise furgoon mahutab 90 tootmisalaga seotud liikumisi ning m3, millest järeldub 1555 veokit suudaks hinnatakse koormust kohalikele teedele. sellise koguse turvast kohale transportida. Lisaks hinnatakse olukorda, kui liiklus ei Palun esitada arvutuskäik. jagune aasta lõikes ühtlaselt, vaid esineb suurema liikluskoormusega perioode. Tehas pakendaks perspektiivselt 250 000 Arvutustes kasutatakse perspektiivset m3/a. Merekonteiner (40 feet high cube) maksimaalset pakendatava turba kogust, mahutab 22 alust, alusel oleva turba kogus mistõttu need kogused ei ühildu tänasel enne pressimist on ~6 m3 päeval kehtivate kaevandamislubadega. (http://hansapeat.com/tootmine/). Sellest Transpordikoormuse määramisel lähtutakse tulenevalt pressiks tehas 41666 alusetäit kaevise toomisest erinevatelt tootmisaladelt turvast aastas, mis moodustab 1893 veokit ning tootmisprotsessist (sh kokku merekonteineriga (40 feet high cube). pressimisest ja pakendamisest) ning täpsed Palun esitada arvutuskäik. koormused ja kasutatavad mahuühikud (m 3 või t) määratakse KSH aruande koostamise Summaarne transpordikoormus käigus. raskeveokite osas 3448 veokit aastas KSH VTK-s korrigeeritakse sõnastust tehasesse ja 3448 veokit tehasest välja. vastavas osas, mis käsitleb Tuurapera Millest tulenevalt teatavatel maardlast lähtuva pakendatava turba maanteelõikudel lisandub 6896 raskeveoki kogust. sõitu aastas. Palun esitada arvutuskäik. Ettepanek – põhjustades totaalset Ainuüksi liikluskoormuse kasv avalikuks raskeveokite (6896 sõitu/a) liikluskoormuse kasutuseks olevatel teedel ei ole üldjuhul kasvu Rahumäe-Kahkva kõrvalmaanteele, siiski välistavaks teguriks uute tegevuste palun nimetada asukoht ebasobivaks. (arendusprojektid, planeeringud) kavandamisel. Praeguses etapis ei Asjaolu, et meretransport Muuga ja/või arvestata ettepanekuga nimetada tegevus Sillamäe sadamatest sõltub laeva Rahumäe-Kahkva kõrvalmaanteel ja laadimisele kuluvast ajast, muutub asukohavalik sobimatuks. Oluline on transpordi sagedus ööpäevade lõikes võrdlus erinevate keskkonna- ning erinevaks. Palun kommentaari. tervisekaitsenormidega (nt müra, Ettepanek – Laadimised laevadele ja õhusaaste). Inimese tervise ja turvalisuse laevaliiklus muudab transpordi (6896 Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 50 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele sõitu/a) koormuse ülikaootiliseks tagamiseks vajalikud leevendavad meetmed ööpäevade lõikes põhjustades ülisuuri esitatakse KSH aruande faasis. raskeveokite liikluskoormuse kõikumisi /kasvu ööpäevade lõikes. Palume nimetada tegevus Rahumäe-Kahkva kõrvalmaanteel sobimatuks. KSH lk 9 „Maanteeameti andmetel 85 sõidukit (seisuga 2019. a), millest veoautod ja autorongid moodustavad 3%.” – Mis tähendab 2,55 raskeveokit ööpäevas. Ühtlaselt ööpäevas transpordikoormuse kasv 6896/365 on 18,89 veokit ööpäevas. Muutus 18,89/2,55 on 740 %. Ettepanek – tingituna asjaolust, kus logistika ei ole sujuv ööpäevane tegevus, sõltudes erinevatest faktoritest, saaks kohaliku Rahumäe- Kahkva kõrvalmaantee äärsete elanike häiringuks tunduvalt suurem rasketranspordi liikluskoormuse kasv. Leevaku-Rahumäe tee k.a. Palun tunnistada tehase asukohavalik ebasobivaks. Transpordi arvutustest nähtub suur transpordi koormuse kasv Rahumäe- Kahkva kõrvalmaanteel. Nimetatud kruusatee on kitsas, kurviline, piiratud nähtavusega, elamud paiknevad vahetult kruusatee ääres. Kuidas osutub võimalikuks vältida negatiivset mõju inimese tervisele ja turvalisusele? Palun tunnistada tehase asukohavalik ebasobivaks. Transpordikoridor (6896 sõitu/a) Rahumäe- Kavandatava tegevusega kaasnevat Kahkva kõrvalmaanteel on Natura alaga ja ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna Kirmsi loodushoiualaga vahetult piirnev, taimestikule, loomastikule, linnustikule ja samuti kaitsealuse linnuliigi elualast ~45 m rohelise võrgustiku toimimisele ning kaugusel. asukoha sobivust kavandatava tegevuse Rohekoridor, kui metsloomade elluviimiseks hinnatakse täpsemalt KSH väljakujunenud liikumisala. Tegevus protsessi käigus. Praeguses etapis ei tehases seisneb ülisuuresti logistikas (6896 arvestata ettepanekuga nimetada tehase raskeveokite sisse ja väljasõitu tehase asukoht ebasobivaks. territooriumile /aastas), lisaks kõik muu Rohevõrgustiku koridori piir ulatub kaasnev logistika. Taoline tegevuse mõju Haavasaare kinnistu lõunaosast ca 1 km rohekoridoris on oluliselt suurema kaugusele lõuna suunda. Haavasaare raadiusega kui tehase territoorium. kinnistu lähiümbruses ning rohevõrgustiku Ettepanek – palun nimetada asukoht koridoris K8 säilib mosaiikne maastik, mis tehase rajamiseks ebasobivaks. järgib Euroopa Liidu elurikkuse strateegiat. Turba pakendamine ei ole loomastiku liikumist piirav tegevus ning tegevusega ilmnev häiring ei ületa eksperdi hinnangul keskkonnataluvust. Ekspertrühma ettepanekul viiakse KSH käigus läbi linnustiku uuring Kirmsi loodusalal. KSH VTK-d täiendatakse linnustiku uuringuga. Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 51 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Tuurapera KMH lk 6 „Maavara Asjakohaseid arvutuskäike ei esitata enne kaevandamise maksimaalseks KSH aruande eelnõu koostamist ja aastamääraks taotletakse 10 tuh t ja loa mürauuringu läbiviimist. kehtivusajaks 30 aastat.” – Võttes turba Arvutustes kasutatakse perspektiivset keskmiseks erikaaluks 170 kg/m3 saame maksimaalset pakendatava turba kogust, Tuurapera maardla aastase kaeveloa mistõttu need kogused ei ühildu tänasel 58 824 m3/a. Väide, et 44% ehk 110 000 päeval kehtivate kaevandamislubadega. m3/a tuuakse otse Tuurapera maardlast KSH VTK-s korrigeeritakse sõnastust osutub valeks, kuna KMH kajastab hästi- ja vastavates osades, mis käsitlevad vähelagunenud turba kaeveluba 10 000 Tuurapera maardlast lähtuva pakendatava tonni aastas kokku . turba koguseid. Palun selgitage. KSH VTK lk 16 „Väärindatav ja pakendatav turvas tuuakse tehasesse ka ettevõtte teistelt turbatootmisaladelt, aga umbes 80 tuh m3 Tuurapera turbamaardlast.” – See väide ei ühildu Tuurapera KMH aastase lubatud kaevemahuga. Palun selgitage. Kavatsus rajada tehas sadamate suhtes Ettepanekutega ei arvestata. Palutud kaugemale, kui sadamaile lähim neljast ökoloogilise valearvestuse lisakilomeetreid maardlast on suur ökoloogiline KSH-s ei käsitleta. Praeguses etapis ei valearvestus 30 aasta ehk 206880 arvestata ettepanekuga nimetada tehase raskeveoki sõidu kavandamisel kohalikel asukoht ebasobivaks. teedel. Mitu lisakilomeetrit kogumahtude juures tekib? Näiteks Määrastu maardla on Detailplaneeringu KSH puhul on eesmärk 15 km sadamate suhtes lähemal. välja selgitada, kas soovitud tegevust saab Palun arvutuskäik. Ettepanek – väljapakutud alal ellu viia või mitte. Tuleb Põhjustades keskonnasaaste kasvu, arvestada, et kavandatava tegevuse fossiilse kütuse asjatut kulu. Palun asukoha alternatiivide valik on nimetada tehase asukohavalik detailplaneeringu puhul piiratud, sest ebasobivaks. väljaspool detailplaneeringu ala uusi ja sobivamaid asukohti käsitleda ei saa. Ökoloogilise valearvestuse lisakilomeetrid Seega ei ole võimalik käesolevasse kumuleeruksid Natura alal? Ökoloogilise protsessi kaasata teisi kinnistuid. valearvestuse lisakilomeetrid kumuleeruksid just tehase Kavandatava tegevusega kaasnevat transpordikoridoris Kirmsi hoiuala ebasoodsat keskkonnamõju rohelise naaberkinnistul Kahkva maanteel? võrgustiku toimimisele ja Natura ala kaitse- Palun selgitage. Ettepanek – tegevus eesmärkidele hinnatakse täpsemalt KSH kätkeb suurt logistilist koormust just seoses protsessi käigus. asukohavaliku ebaotstarbekuse tõttu, koormates asjatult loodushoiualaga Ainuüksi liikluskoormuse kasv avalikuks piirnevat transpordikoridori. kasutuseks olevatel teedel ei ole üldjuhul Palume tunnistada asukohavalik siiski välistavaks teguriks uute tegevuste ebasobivaks. (arendusprojektid, planeeringud) kavandamisel. Oluline on võrdlus erinevate KMH lk 11 „rohekoridorid on loomade keskkonna- ning tervisekaitsenormidega elupaikade tuumalasid ühendavad (nt müra, õhusaaste). liikumisteed” – Ökoloogilise valearvestuse lisakilomeetrid kumuleeruksid rohekoridori lõikaval tehase transpordikoridori alal? Palun selgitage. Ettepanek – palun tunnistada tehase asukohavalik ebasobivaks. Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 52 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele KSH lk 7 „arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; edendada säästvat arengut.” – Kuidas edendada säästvat arengut põhjendamatut lisatranspordimahtu kavandades? Ettepanek – palun tunnistada asukohavalik ebasobivaks. Kui suure osa turba lõpphinnast Väärindatud turba lõpphinda ja maa- ja protsentuaalselt moodustab maa- ja meretranspordi hinna osa sellest KSH meretransport kokku? käigus ei käsitleta. KSH lk 19 ”Planeeringualal olev haritav KSH VTK-sse viiakse sisse parandused, et põllumaa pindalaga 4,64 ha ei ole osa Haavasaare kinnistul paiknev põllumaa on terviklikust põllumaa-alast.” Vale väide. osa põhjapoolsest põllumassiivist registri numbriga 70243927559 (suurusega 8,64 ha). KSH lk 10 „Planeeringuala ise on osaliselt Ettepanekuga arvestamist kaalutakse mõju väärtuslik põllumaa ning metsamaa hindamise käigus. Haavasaare kinnistul (lehtmets, millest pool asuva metsamaa säilitamisega seotud on lageraiutud), mille pinnas on kaalutlusi hinnatakse edasiselt täpsemalt reostumata.” – KMH soovitab säilitada menetluse käigus. metsapuhvrid ümber maardla vältimaks tuule, müra ja tolmu levikut. Miks arendaja eiras KMH soovitust ja lageraius pool metsamaad? Olukorras, kus arendaja ise hävitab soovituslikke puhveralasid. Ettepanek – Palun tõstatada vajadus KMH soovitus asendada nõudega mitte lageraiuda puhveralasid. Palun vältida KSH-s soovitusi asendades nõuetega. KSH lk 5 „Pakendatud toodangu Täiendavate uuringute läbiviimine ei ole väljaveo suunamisel läbi Tuurapera ekspertrühma hinnangul asjakohane. turbatootmisala kasvaksid oluliselt Pakendatud valmistoote kaubaveo tulekahju- ja saasteriskid.”– suunamine läbi tuleohtliku kaevandamisala Missugustele uuringutele see väide ei ole ohutusnõuetega kooskõlas. tugineb? Jõhvikasoo tee on maardlat Turba kaevandamise ja veoga kaasneb läbiv, algab Võru maanteelt ja lõpeb tulekahju- ja saasterisk, kuid MaaPS § 42 ristumisel Rahumäe-Kahkva lõige 3 punktide 4 ja 5 kohaselt on lubatud kõrvalmaanteega. Pakendamist mitte mäeeraldisel ja selle teenindusmaal vajav turvas laaditakse veokitele otse ladustada kaevist ning korraldada kaevise maardlas. Missuguse uuringu vedu mäeeraldise ja mäeeraldise tulemusel on transport ringiga läbi teenindusmaa piires. maardla Kahkva tugimaanteele Ohutusnõuded turba kaevandamiseks on ohutum, kui otse Võru maanteele sätestatud majandus- ja mööda Jõhvikasoo teed? kommunikatsiooniministri 10.08.2004 Ettepanek – palun eemaldada KSH-st määrusega nr 172 „Kaevandamise arendaja moonutused ja asendada ohutusnõuded“. objektiivsete põhjendustega. Müra hindamise käigus arvestatakse kõiki tootmisalaga seotud liikumisi ning hinnatakse koormust kohalikele teedele. Van der Knaap Substrates OÜ on Ettepanek tagasi lükatud. Lõplik hinnang omandanud kinnistu sooviga rajada kavandatava tegevuse ja asukoha sobivuse tehas teadmata kas KSH sellist kohta on võimalik anda alles tegevust toetab. Sellises olukorras on detailplaneeringu menetluse lõpuks pärast tegu võetud riskiga ega ole KSH protsessi läbiviimist, kaaludes kõiki menetluses esile toodud asjaolusid Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 53 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele õigustuseks kaalutletud asukoha majanduslikust, sotsiaalsest ja valikus. keskkonnaalasest aspektist. Ettepanek – kuna logistiliselt sadamate Detailplaneeringu KSH puhul on eesmärk (Sillamäe, Muuga) suhtes ei ole välja selgitada, kas soovitud tegevust saab Haavasaare neljast turbamaardlast väljapakutud alal ellu viia või mitte. Tuleb lähim sadamatele, põhjustades arvestada, et kavandatava tegevuse ülemäärast liikluskoormuse kasvu asukoha alternatiivide valik on kohalikele teedele, nimetada asukoht detailplaneeringu puhul piiratud, sest ebasobivaks. väljaspool detailplaneeringu ala uusi ja sobivamaid asukohti käsitleda ei saa. Seega ei ole võimalik käesolevasse protsessi kaasata teisi kinnistuid. Ülo Kivistik ja Kaia Hommik – Tiksomäe kinnistu omanik Mida peetakse silmas väetiste Tootmisprotsessis kasutatakse turbale nõuetekohase ladustamise all? Kuidas lisatavaid NPK-väetiseid (PG-Mix, tagatakse pinnase ja ümbritseva Osmocote jm), mida ladustatakse piirkonna kaitse ladustamisvigade nõuetekohaselt tehasehoones. Väetiste korral? Kuidas tagatakse vahetult ladustamise nõuded on toodud kõrval asuva Kirmsi keskkonnaministri 03.10.2019 määruses nr hoiuala/looduskaitsela ja Natura 2000 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded võrgustikku kuuluva ala kaitse põhja- ja pinnavee kaitseks ning ladustamisvigade korral? Kas on põllumajandustootmisest pärineva plaanis luua täiendavaid turvatõkkeid saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“. ja kogumiskaeve? Lisatavad väetised ja lisandid tarnitakse pakendatult. Kavandatava tegevuse mõju lähiala pinnasele ja põhjaveele käsitletakse täpsemalt KSH aruande koostamise faasis. Vajadusel nähakse ette pinnasekaitse meetmed. Kuna lähiümbruses kinnistuomanikel Kavandatava tegevuse mõju lähiala on valdavalt salvkaevud, siis kuidas on pinnasele ja põhjaveele käsitletakse tagatud salvkaevudes vee kvaliteedi täpsemalt KSH aruande koostamise faasis. kaitse, missugused on täpsemalt Vajadusel nähakse ette pinnasekaitse ettevaatusabinõud ja missugused meetmed. tegevused on planeeritud reostumise korral ? Kuidas tagatakse kohalikele elanikele veevarustus, kui salvkaevud jäävad kuivaks või tekib reostus? Rahumäe-Kahkva kõrvalmaantee Ettepanekuga on arvestatud. KSH aruande äärsed kinnistute elamud on koostamise faasis analüüsitakse ajalooliselt rajatud vahetult tee äärde potentsiaalset müratasemete tõusu mõju, ning pole arvestanud suurte veoautode võttes aluseks müra modelleerimise oluliselt kasvava liikluskoormusega. tulemused ning hinnatakse müratasemete Kõrvaltee on kitsas, teelõigul on vastavust keskkonnaministri 16.12.2016 mitmed piiratud nähtavusega alad. määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra Kohalikel elanikel on veel elavalt normtasemed ja mürataseme mõõtmise, meeles aastakümnete tagune määramise ja hindamise meetodid“. turbavedu nii müra, teetolmu kui ka Kirjeldatakse Tuurapera turbatootmisala turbatolmuga, mis häiris oluliselt tegevusest lähtuvat transpordimüra ning igapäevast elu-olu. selle võimalikku kumulatiivset mõju Ettepanek/küsimus: Kas on plaanis planeeritavale alale ja lähimatele elamutele . rakendada, kõrvaltee olemusest Lisaks antakse hinnang õhusaaste mõjude tingituna, kiiruse piiranguid, osas. müratõkkeid jms? Ainuüksi liikluskoormuse kasv avalikuks kasutuseks olevatel teedel ei ole üldjuhul siiski välistavaks teguriks uute tegevuste Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 54 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele (arendusprojektid, planeeringud) kavandamisel. Oluline on võrdlus erinevate keskkonna- ning tervisekaitsenormidega (nt müra, õhusaaste). Leevendavad meetmed nähakse vajadusel ette KSH aruande koostamise faasis. Palun kaaluda veelkord Lõplik hinnang kavandatava tegevuse ja pakendamisetehase sobivust asukoha sobivuse kohta on võimalik anda Haavasaare kinnistule, mis toob kaasa detailplaneeringu menetluse lõpuks pärast kohalike teede asjatu koormamise. KSH protsessi läbiviimist, kaaludes kõiki Võru-Räpina või Tartu-Räpina menetluses esile toodud asjaolusid tugimaantee vahetus läheduses majanduslikust, sotsiaalsest ja paiknev pakendamistehas säästaks keskkonnaalasest aspektist. olulisel kohalikku keskkonda. Tehase asukoht näiteks Määrastu ja Meelva Detailplaneeringu KSH puhul on eesmärk turbaraba vahetus läheduses välja selgitada, kas soovitud tegevust saab vähendaks edasi+tagasi sõiduga väljapakutud alal ellu viia või mitte. Tuleb Haavasaare kinnistule vähemalt 30 km arvestada, et kavandatava tegevuse transporti Muuga ja Sillamäe asukoha alternatiivide valik on sadamasse. Praeguse plaani järgi detailplaneeringu puhul piiratud, sest planeeritakse ligi 60% turbast tuua väljaspool detailplaneeringu ala uusi ja Haavasaare kinnistule Määrastu, sobivamaid asukohti käsitleda ei saa. Meelva, Meenikonna tootmisaladelt , Seega ei ole võimalik käesolevasse 40% oleks kohapealne. protsessi kaasata teisi kinnistuid. Transpordisaaste otstarbekuselt oleks õigem viia väiksem kogus suurema koguse toodangu juurde ja edasise suunaga sadamatele. Pikaajalises perspektiivis lisandub ka oluline täiendav kütusekulu nii toodangu transpordi kui ka tööjõu transpordi osas. Palun kaaluda pakendamistehase rajamist: 1) linnade tööstusalade vahetusse lähedusse, seoses tööjõu ratsionaalsema logistika ning olemasolevate tööstusaladele sihipärasema kasutamisega. 2) transpordisõlme vahetusse lähedusse nagu Veriora või Põlva raudteejaam, seoses keskkonnasäästliku raudtee transpordi rakendamise võimalusega suuremas mahus (sh konteinerite laadimise võimalusega raudtee alustele) Lk 10 on toodud järgmiselt: Lõplik hinnang kavandatava tegevuse ja „Turbasubstraadi tootmistsehhi asukoha sobivuse kohta on võimalik anda rajamine maardla vahetusse lähedusse detailplaneeringu menetluse lõpuks pärast on väiksema liikluskoormuse mõjuga KSH protsessi läbiviimist, kaaludes kõiki kohalikele teedele.“ menetluses esile toodud asjaolusid Ettepanek/küsimus – palun sõnastada majanduslikust, sotsiaalsest ja ümber järgnev lõik: keskkonnaalasest aspektist. Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 55 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele turbasubstraadi tootmistsehhi rajamine Ettepanek tagasi lükatud – sõnastust ei maardla vahetusse lähedusse on väga muudeta. Kohalike teede all on mõeldud suure liikluskoormuse mõjuga väljatoodud lõigus vallasiseseid teid, mitte kohalikule teedele ja tekitab võimalikku ainult Rahumäe küla läbivat teed. kahju vahetus läheduses asuvale Kirmsi hoiualale, tulevasele looduskaitsealale ja praegusele Natura 2000 võrgustikku kuuluvale alale. Ettepanek on määrata Müra hindamise käigus arvestatakse kõiki transpordikoormuse ja transpordimüra tootmisalaga seotud liikumisi ning piirmäär. Selle ületamisel näha ette hinnatakse koormust kohalikele teedele. saastemaksud ja kahjunõuded. Müratase peab vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Saastemaksude ja kahjunõuete määramisega tegelevad Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon. Kuidas on tagatud kaitstavate taimede Kavandatava tegevusega kaasnevat ja loomade sh tetrede elupaiga kaitse ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna jätkusuutlikkus müra ja saateriski tõusu taimestikule, sh metsaaladele, loomastikule korral? ja rohelise võrgustiku toimimisele hinnatakse täpsemalt KSH protsessi käigus. Ekspertrühma ettepanekul viiakse KSH käigus läbi linnustiku uuring Kirmsi loodusalal. KSH VTK-d täiendatakse linnustiku uuringuga. Tehase planeerimine looduskaunisse Ettepanek ei ole asjakohane. Ainuüksi keskkonda ei lähe kokku Räpina valla strateegilistele dokumentidele arengukava visiooni põhimõtetega ja mittevastavus ei välista detailplaneeringu rikub naabruses elavate elanike huve kehtestamist. ja ootust turvalise ja keskkonnasõbraliku elu-, puhke- ning puhta looduskeskkonna suhtes. Palun hinnata tootmistehas mittesobivaks antud piirkonda. Antud tehase planeerimine läheb Põlva Ainuüksi strateegilistele dokumentidele maakonnaplaneeringu 2030+ ruumilise mittevastavus ei välista detailplaneeringu arengu põhimõtete ja suundumustega kehtestamist. vastuollu, kuna ei väärtustata Rohevõrgustiku koridori K8 piir ulatub väärtuslikke põllumaid ja ei kasutata Haavasaare kinnistu lõunaosast ca 1 km ära juba olemasolevaid struktuuride ja kaugusele lõuna suunda – koridori toomishooneid. Lisaks ei arvestata planeeringuga läbi ei lõigata. Turba punktiga, kus käsitletakse pakendamine ei ole loomastiku liikumist rohevõrgustikku olulise ressursina, mis piirav tegevus ning tegevusega ilmnev kätkeb endas maakonna mainet häiring ei ületa eksperdi hinnangul kujundavaid loodusväärtusi, samuti keskkonnataluvust. paljuski puhkemajandusele Kavandatava tegevusega kaasnevat arenguvõimalust pakkuvaid ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna puhkeväärtusi, kuna antud tehas taimestikule, sh metsaaladele, loomastikule planeeritakse osaliselt just ja rohelise võrgustiku toimimisele rohevõrgustiku alale, sh kitsendades hinnatakse täpsemalt KSH protsessi käigus. rohevõrgustiku alade vahelist metsaloomade liikumiskoridori, see sisuliselt läbi lõigates. Antud tehase planeerimine läheb Põlva Ettepanek ei ole asjakohane. Ainuüksi maakonnaplaneeringu 2030+ strateegilistele dokumentidele Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 56 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele ettevõtluskeskkonna arendamise ja mittevastavus ei välista detailplaneeringu töökohtade paiknemise põhimõtetega kehtestamist. vastuollu, kuna tegemist ei ole Detailplaneeringu KSH puhul on eesmärk väikesemahulise tootmisega ja tehase välja selgitada, kas soovitud tegevust saab hooneid ei planeerita endiste majandite väljapakutud alal ellu viia või mitte. farmide ja tehnohoonete aladele, vaid tehase hooneid planeeritakse täiesti uuele rikkumata põllumaadele. Palun hinnata tootmistehas mittesobivaks antud piirkonda. Ettepanek on hinnata asukoht Ettepanek ei ole asjakohane. ebasobivaks. Kaaluda alternatiivina Detailplaneeringu KSH puhul on eesmärk tehase rajamist suurte magistraalide välja selgitada, kas soovitud tegevust saab äärde ja lähemale Muuga ja Sillamäe väljapakutud alal ellu viia või mitte. Tuleb sadamatele või raudtee sõlmpunktide arvestada, et kavandatava tegevuse (Veriora, Põlva) lähedusse. Jääks asukoha alternatiivide valik on olemata kahju vahetus naabruses detailplaneeringu puhul piiratud, sest asuvale Kirmsi hoiuala, tulevase LLK ja väljaspool detailplaneeringu ala uusi ja Natura 2000 võrgustiku piirkonna alale, sobivamaid asukohti käsitleda ei saa. jääks ära ka väga suur liikluskoormuse Seega ei ole võimalik käesolevasse tõus kohalikele teedele. protsessi kaasata teisi kinnistuid. Ettepanek on hinnata planeeritav Ettepanek ei ole asjakohane. asukoht ebasobivaks ja kaaluda Detailplaneeringu KSH puhul on eesmärk pakendamistehase rajamine kas Võru- välja selgitada, kas soovitud tegevust saab Räpina või Tartu-Räpina tugimaantee väljapakutud alal ellu viia või mitte. Tuleb läheduses asuva linna tööstusalale või arvestada, et kavandatava tegevuse raudteega ühendatud transpordisõlme asukoha alternatiivide valik on vahetusse lähedusse nagu Veriora või detailplaneeringu puhul piiratud, sest Põlva raudteejaam, mis kokkuvõttes väljaspool detailplaneeringu ala uusi ja oleks nii logistiliselt transpordimahu kui sobivamaid asukohti käsitleda ei saa. ka keskkonnamõjude osas Seega ei ole võimalik käesolevasse säästlikumad. protsessi kaasata teisi kinnistuid. Ene Küüner – Hansi kinnistu omanik Mõju Hansi kinnistu tarbekaevu Haavasaare kinnistule kavandatava joogiveele teadmata (selle kvaliteedile tegevuse mõju lähipiirkonna joogiveele ja hulgale). Vajadusel hinnata joogivee hinnatakse edasiselt täpsemalt menetluse kvaliteeti juba praegu. käigus. Joogivee kvaliteedi uuringute läbiviimist ei pea ekspertrühm tarvilikuks, kuna detailplaneeringuala jääb tänu savipinnasele suhteliselt kaitstud põhjaveega alale, mistõttu on reostusohtlikkuse tase piirkonnas madal. Olmereovesi juhitakse rajatavasse omapuhastisse (biopuhasti). Heitvesi juhitakse seejärel kinnistu lõunaserval kulgevasse kraavi. Samuti kogutakse tootmisalalt sademevesi, mis juhitakse läbi õlipüüduri kraavi. Tootmisprotsessist ja transpordist KSH aruande koostamise faasis põhjustatud mürataseme kasv ning analüüsitakse potentsiaalset müratasemete õhusaaste ja liikluskoormuse tõusu mõju, võttes aluseks müra suurenemine häirib kinnistul modelleerimise tulemused ning hinnatakse elutegevust. müratasemete vastavust keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 57 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele meetodid“. Kirjeldatakse Tuurapera turbatootmisala tegevusest lähtuvat transpordimüra ning selle võimalikku kumulatiivset mõju planeeritavale alale ja lähimatele elamutele. Lisaks antakse hinnang õhusaaste mõjude osas. Ainuüksi liikluskoormuse kasv avalikuks kasutuseks olevatel teedel ei ole üldjuhul siiski välistavaks teguriks uute tegevuste (arendusprojektid, planeeringud) kavandamisel. Oluline on võrdlus erinevate keskkonna- ning tervisekaitsenormidega (nt müra, õhusaaste). Kruusakattega tee kasutus suurendab Haavasaare kinnistule kavandatava märgatavalt tolmu teket. Ettepanek – tegevuse mõju lähipiirkonna õhukvaliteedile rajada tolmuvaba tee. hinnatakse edasiselt täpsemalt menetluse käigus. Ekspertrühm kaalub tolmuvaba tee rajamise vajadust KSH aruande koostamise faasis. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda Ekspertrühma ettepanekul viiakse KSH jääb lisaks Kirmsi hoiualale Natura käigus läbi linnustiku uuring Kirmsi 2000 võrgustikku kuuluv ala, millel on loodusalal. KSH VTK-d täiendatakse kindlasti oma negatiivne mõju lindude linnustiku uuringuga. pesitsuskohtadele. Tulekahju riski kinnistu metsamaale ei Turba kaevandamise ja veoga kaasneb saa alahinnata. tulekahju- ja saasterisk, kuid MaaPS § 42 lõige 3 punktide 4 ja 5 kohaselt on lubatud mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ladustada kaevist ning korraldada kaevise vedu mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires. Ohutusnõuded turba kaevandamiseks on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004 määrusega nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“. KSH protsessi on kaasatud Päästeamet. Tulekahjuga seotud riske käsitletakse täpsemalt KSH aruande koostamise faasis.  Räpina vallas Rahumäe külas Haavasaare maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad ja 59 keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus LISAD September 2020 seisuga on kõik lisad digitaalselt alla laetavad järgmiselt lingilt: http://gofile.me/6tNNn/IK0o2qhFR Räpina vallas Rahumäe külas Haavasaare maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad ja 61 keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus LISA 1. DP JA KSH ALGATAMISOTSUS Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 62 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus LISA 2. DP JA KSH ALGATAMISEST TEAVITAMINE Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 63 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus LISA 3. MAANTEEAMETI SEISUKOHAD 26.11.2019 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS Räpina vallas Rahumäe külas Haavasaare maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad ja 65 keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus LISA 4. DP ESKIISLAHENDUS SEISUGA 08.04.2020  Räpina vallas Rahumäe külas Haavasaare maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad ja 67 keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus LISA 5. KSH JUHTEKSPERDI VASTAVUS SEADUSES TOODUD SÄTETELE Vastavalt KeHJS § 34 (5) võib detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju hinnata või hindamist juhtida KeHJS § 14 lõike 1 kohane juhtekspert – st keskkonnamõju hindamise litsentsi omav ekspert. Lisas 5 on esitatud Krista Lahtvee KMH litsents. Räpina vallas Rahumäe külas Haavasaare maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad ja 69 keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus LISA 6. KESKKONNAAMETI KIRI KIRMSI HOIUALA PIIRIDE MUUTMISE TEEMAL Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 70 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus LISA 7. RÄPINA VALLAS RAHUMÄE KÜLAS HAAVASAARE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU KSH EELHINNANG Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 71 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus LISA 8. AMETITE JA HUVITATUD ISIKUTE ESITATUD ETTEPANEKUD VTK SISU OSAS RÄPINA VALLAVALITSUS Maanteeamet Teie 19.06.2020 nr 15-2/20/25389-2 Teelise 4 (endine Pärnu mnt 463a) Meie 12.10.2020 nr 7-1/2020/6-7 10916, Tallinn [email protected] Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalikustamine Täname Teid, et andsite tagasisidet Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsuse osas. Räpina Vallavalitsusele laekus Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas tagasiside koos ettepanekutega seitsmelt asutuselt, kuuelt huvitatud isikult ja ühelt MTÜ-lt. Esitatud ettepanekud on leitavad Räpina valla dokumendiregistrist aadressil http://delta.andmevara.ee/rapina_vald/. Isikute ja asutuste poolt esitatud ettepanekud ning Räpina valla seisukohad on dokumendi peatükis 10 välja toodud tabeli kujul. Põhjendatud juhtudel on lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse dokumenti korrigeeritud ja täiendatud. Siinjuures märgime, et planeeringu koostamise algetapis ei ole ühese seisukoha kujundamine, et esitatud ettepanekuid 100 %-liselt arvestatakse, võimalik, kuid kõiki esitatud ettepanekuid kaalutakse edaspidises planeerimis- ja mõjude hindamise etappides ning võimalusel ja vajadusel nendega arvestatakse. Hoiame Teid edaspidise planeerimisprotsessiga kursis ning teavitame detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu valmimisest ning avalikust väljapanekust. Planeerimisseaduse § 81 lõike 6 kohaselt on Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse dokument koos esitatud ettepanekutega ning Räpina valla seisukohtadega avalikustatud Räpina valla veebilehel aadressil http://www.rapina.ee/detailplaneeringud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Enel Liin vallavanem Kooli 1, Räpina 64504 Põlvamaa tel +372 799 9500 e-post [email protected] registrikood 75025503 faks +372 799 9518 www.rapina.ee Miia Kasearu +3727999510, [email protected] -2-